2. Magistritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Hoonestatud elamu-ja ärimaade hinnamuutused Eestis aastatel 1996-2024(Eesti Maaülikool, 2025) Ojala, Lauri; Jürgenson, Evelin (juhendaja); Sahk, Kaarel (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetoolViimase kolme aastakümne jooksul on Eesti kinnisvaraturgu mõjutanud ulatuslikud majanduslikud ja poliitilised muutused, kuid seni on puudunud terviklik, andmepõhine ülevaade hoonestatud maa hindade kujunemisest. Magistritöö eesmärk on kirjeldada hoonestatud elamu- ja ärimaa hinnamuutuseid aastatel 1996–2024. Töö tugineb kvalitatiivsele kirjeldavale metoodikale ning kasutab andmeid Maa- ja Ruumiametilt ning ametlikest Euribori ja Talibori allikatest. Analüüs hõlmab kogu Eestit ja kahte piirkonda Harjumaad ja Lääne-Virumaad ning tulemused on esitatud tehingute arvu, keskmise hinna, kogupindala ja kogumaksumuse põhjal, kasutades graafikuid ja tabeleid andmete visualiseerimiseks. Käesoleva magistritöö analüüsi tulemusel selgus, et hoonestatud elamu- ja ärimaa hinnad on perioodil 1996–2024 pikemas plaanis kasvanud, läbides selgeid tõusu- ja langusfaase, mis järgivad klassikalist kinnisvaratsüklit. Hindade dünaamikat mõjutasid enim majandustsüklid, rahapoliitilised otsused ja geopoliitilised kriisid – sealhulgas Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal, globaalne finantskriis 2007–2009, euro kasutuselevõtt 2011. aastal ning Covid-19 pandeemia. Harjumaa kinnisvaraturg on kogu perioodi vältel olnud hinnatasemelt ja aktiivsuselt juhtpositsioonil, reageerides majandustsüklitele kiiremini ja ulatuslikumalt, samas kui Lääne-Virumaa turg on väiksema mahu tõttu volatiilsem ja kriisidest aeglasemalt taastuv.Kirje Maa hinna kujunemine muutuvas majandus- ja poliitilises keskkonnas: Eesti hoonestamata maa hinnad aastatel 1991 kuni 2024(Eesti Maaülikool, 2025) Kams, Aksel; Jürgenson, Evelin (juhendaja); Kadulin, Aki (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetoolHoonestamata maa hinnad on Eestis viimase 30 aasta jooksul oluliselt muutunud, kuid siiani puudub terviklik hinnatrendide analüüs, mis käsitleks erinevaid sihtotstarbeid ja kõlvikuid pikaajalises vaates. Selline ülevaade annab võimaluse paremini mõista maa hinna kujunemist ning toetada andmepõhist arutelu kinnisvaraturu arengute üle Magistritöö eesmärk on anda ülevaade hoonestamata maa hinnadünaamikast Eestis aastatel 1991 kuni 2024 ning kirjeldada peamiseid maa hinda mõjutanud tegureid. Ülevaade keskendub hoonestamata elamumaa, maatulundusmaa, tootmismaa ja ärimaa sihtotstarvetele ning haritava maa ja metsamaa kõlvikutele. Ülevaate koostamiseks kasutati peamiselt Maa- ja Ruumiameti andmeid ning Keskpanga baasintressimäära näitajaid. Lisaks võeti arvesse kontekstuaalseid sündmusi, näiteks Euroopa Liiduga liitumine, majanduskriisid ja COVID-19 pandeemia. Metoodiliselt analüüsiti mediaanhinda, keskmist hinda, tehingute koguhinda ning tehingute arvu. Lisaks toodi välja, kas Keskpanga intressimäära ja tehinguaktiivsuse vahel esineb statistiliselt olulisi seoseid. Töö tulemused näitavad, et hoonestamata maa hinnad on Eestis perioodil 1991 kuni 2024 pikaajaliselt kasvanud, kuid areng on olnud sihtotstarvete lõikes erinev. Elamumaa osutus kõige tundlikumaks intressimäärade muutustele ja majandusšokkidele, maatulundusmaa, eriti haritava maa kõlvik, säilitas stabiilse kasvutrendi, samas kui metsamaa näitas mõõdukaid kõikumisi. Tootmis- ja ärimaa hinnad sõltusid peamiselt majandustsüklist ja ettevõtlusaktiivsusest. Kokkuvõttes kinnitavad tulemused kinnisvaraturu tsüklilist toimimist ning poliitiliste ja majanduslike tegurite olulisust maa hinna kujunemisel.Kirje Elektrivõrgu võimaluste uurimine elektriautode laadimiseks paneelelamute piirkonnas(Eesti Maaülikool, 2025) Lumi, Janek; Tooming, Allan (juhendaja); Kallaste, Ants (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesolev artikkel analüüsib elektriautode kodulaadimise võimalikkust Tartu Lammi alajaamast toidetavas Nõukogudeaegses korterrajoonis. Uurimuses kasutatakse ühe aasta tunniandmetel põhinevat elektritarbimise ajalugu 360 korterist ning hinnatakse kolme koormuse juhtimise stsenaariumi, et määrata, kui palju elektriautosid on võimalik laadida olemasolevat alajaamataristut üle koormamata. Analüüs põhineb halvimat võimalikku koormust eeldaval talvisel nädalal, arvestades realistlikke majapidamiste tarbimismustreid ja tüüpilist elektriauto laadimiskäitumist, mis ei eelda igapäevast laadimist. Võrreldakse kolme laadimisstrateegiat: (1) dünaamiline koormuse juhtimine, mis on piiratud nädala tipukoormusega; (2) fikseeritud öine laadimine alajaama koormuspiiri raames; ja (3) täielikult dünaamiline laadimine kõikide korterite lõikes. Tulemused näitavad, et vastavalt nendele stsenaariumitele on võimalik laadida kuni 96, 218 ja 360 elektriautot. Tulemused rõhutavad, kui olulist mõju avaldab laadimisstrateegia valik taristu koormusele, ning näitavad, et koordineeritud koormuse juhtimine võimaldab elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu ilma kohese vajaduseta ulatuslikeks investeeringuteks. Uuring pakub praktilist teavet arendajatele ja korteriühistutele, kes soovivad nutikaid laadimissüsteeme integreerida olemasolevate alajaamade tehniliste piirangutega.Kirje Prioritization of ecosystem services on the example of Järvselja nature reserve using analytic hierarchy process(Eesti Maaülikool, 2025) Fujimoto, Sayano; Kaimre, Paavo (advisor); Chair of Forest and Land Management Planning and Wood Processing TechnologiesForests in Estonia, covering approximately 51.5% of the country, play a pivotal role in ecological sustainability, cultural heritage, and economic vitality. Despite this significance, valuation of ecosystem services (ES) within protected areas, specifically the Järvselja Nature Reserve, has not been extensively updated since 2013. Two key research questions of are: What are experts' value judgments regarding different forest ecosystem services? How do the current findings align from those of previous studies? This study addresses the prioritization of ecosystem services in Järvselja Nature Reserve using the Analytic Hierarchy Process (AHP), a multi-criteria decision-making tool that quantifies expert judgments on the relative importance of different ES. Ten master's students from the Estonian University of Life Sciences evaluated four main categories of ecosystem services (provisioning, regulating, cultural, and supporting) across both the Järvselja Nature Reserve and Estonian commercial forests. Statistical analyses, including paired t-tests and ANOVA followed by Tukey’s Honest Significant Difference (HSD) test, revealed significant differences in how ecosystem services are valued across these two forest categories. In the nature reserve, regulating and supporting services were prioritized significantly higher than provisioning and cultural services, reflecting conservation and biodiversity priorities. Conversely, provisioning services were most highly valued in commercial forests, aligning with economic and timber production interests. While this research demonstrates the feasibility and effectiveness of using AHP in ecosystem service valuation, limitations such as types of sample and methodological consistency highlight areas for future research. Integrating subjective prioritizations from AHP with monetary valuations and expanding stakeholder participation would enhance the applicability and reliability of ecosystem service assessments, ultimately informing more robust and sustainable forest management and policy decisions in Estonia.Kirje Kruvidosaatori sobivus ahtalehiste mustikataimede väetamiseks(Eesti Maaülikool, 2025) Künnapuu, Kenert; Lillerand, Tormi (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolVäetamise automatiseerimise vajadus maapiirkondades tuleneb tööjõupuudusest ja tavapäraste masinate sobimatusest turbasubstraatidel kasvatatavate põllukultuuride puhul. Käesolev töö on seotud väetamise täpsuse parandamisega ahtalehiste mustikataimede kasvatamisel ja tugineb varasematele uuringutele väetamise tehnoloogiate kohta. Töö eesmärk oli hinnata kruvipõhise doseerimissüsteemi sobivust graanulväetise täpseks jaotamiseks põllumajandusrobotites kasutamiseks. Uurimistöös kasutati Yara Mila Cropcare väetist, mille füüsikalised omadused määrati sõelanalüüsi ja mõõtmiste abil. Doseerimissüsteemi disainiti ja analüüsiti nii diskreetsete elementide meetodit (DEM) kasutades kui ka 3D-prinditud prototüübi abil läbi viidud katselise testimisega. Peamised tulemused näitavad, et ühe keermega kruvidosaator suudab doseerida väetist soovitud täpsusvahemikus (±5%) ligikaudu 90% juhtudest, kusjuures süsteem kaldub pigem ala- kui üleannustamise suunas. Kahekordse keermega kruvi testimisel täheldati suuremat hajuvust, mistõttu see osutus sobimatuks. Võrreldes varasemate sarnaste töödega pakub see lahendus head tasakaalu täpsuse, tootmisvõimaluste ja süsteemi integreeritavuse vahel. Tulevikus võiks täpsust parandada kaalupõhise tagasiside või graanulite eeljahvatamise abil. Tööl on potentsiaal rakenduda reaalsetes automatiseeritud väetamissüsteemides.Kirje Alatskivi-Koosa 15 kV fiidri rekonstrueerimine(Eesti Maaülikool, 2025) Visnapuu, Lauri; Annuk, Andres (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolMagistritöös on kirjeldatud ja analüüsitud Alatskivi-Koosa 15 kV fiidri rekonstrueerimise elektriprojekti. Objekt asub Peipsiääre vallas Tartu maakonnas, projekteerimiseks kulus 7 kuud. Projekt oli hankes 3 kuud ning ehitati 2024 mais ja juunis. Projekt kooskõlastati eraomanike, Peipsiääre valla, Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskusega ning muude asjast huvitatud organisatsioonidega. Alatskivi-Koosa 15 kV fiidri rekonstrueerimine oli aastatel 2023-2024 oluline osa Tartu maakonna investeeringutest, moodustades planeeritavates 37,9 km ilmastikukindlast võrgust ning 12 alajaamast ligikaudu pool. Projekt koosneb 65 joonisest, neist 44 on asendiplaanid ning 21 on tehnilised joonised (paigutusjoonised, tehnilised skeemid). Projekteerimisel on lähtutud Elektrilevi OÜ lähteülesandest, Eesti vabariigi seadustest “Ehitusseadustik“, “Asjaõigusseadus“, “Seadme ohutuse seadus“ ning standarditest.Kirje Hodoskoopseadme jahutussüsteemi projekt(Eesti Maaülikool, 2025) Mägi, Laur; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolHodoskoopseadme töökindlus sõltub otseselt selle elektroonikakomponentide efektiivsest jahutamisest, kuna seadme töö käigus tekkiv soojus võib põhjustada mõõtevigade suurenemist või komponentide kahjustusi. Samuti sarnaste seadmete jahutuse küsimus on varasemalt olnud vähe käsitletud ning puuduvad universaalsed lahendused, mis sobiksid konkreetsetesse töötingimustesse. Töö eesmärgiks oli projekteerida hodoskoobile sobiv jahutussüsteem, mis tagaks selle stabiilse töö erinevates keskkonnatingimustes. Töö käigus analüüsiti seadme soojuskoormust, uuriti erinevaid jahutusmeetodeid ning koostati ja testiti prototüüp. Metoodiliselt tugines töö kirjanduse analüüsile, soojuskoormuste arvutustele ning jahutussüsteemi komponentide võrdlusele ja valikule, mille tulemusel koostati praktiline jahutuslahendus. Töö tulemusel valiti sobivaks kombinatsioon aktiivsest ja passiivsest jahutusest, mille prototüüp tagas kriitiliste komponentide stabiilse temperatuuri ka maksimaalse koormuse korral. Lahendus on modulaarne ja sobib rakendamiseks nii teadusuuringutes kui ka potentsiaalsetes väliinstallatsioonides. Töö loob eeldused edasisteks arendusteks – näiteks temperatuuri automaatne reguleerimine või alternatiivsete jahutuslahenduste (nt vedelikjahutus) katsetamine. Esitatud süsteem on teostatav reaalse seadme osana ning aitab tõsta müüontomograafia seadmete töökindlust ja täpsust.Kirje Vahelduvvoolu mõju vesinikutoru katoodkaitsesüsteemile(Eesti Maaülikool, 2025) Laurits, Lehar; Annuk, Andres (juhendaja); Ardel, Toivo (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolMagistritöö keskendub vesiniku kui võimaliku tulevikuenergiakandja transpordi võimalustele ning sellega seotud infrastruktuurilistele ja tehnilistele väljakutsetele. Eesmärk on uurida, kuidas kavandada vesinikutorustik ühisesse trassikoridori kõrgepingeliiniga. Töö käsitleb katoodkaitse rakendamist kui tõhusat meetodit torustiku korrosioonikaitseks, samuti vahelduvvoolu mõju torudele pinnases, mis võib sobivates tingimustes kiiresti põhjustada kahjustusi. Läbiviidud mõõtmised Balticconnectori gaasitorul näitavad, et olemasolevad kaitsesüsteemid toimivad ning annavad usaldusväärse aluse vesinikutorude integreerimiseks kõrgepingeliinide trassikoridori.Kirje Vertikaalse kruvikonveieri rakendatavuse analüüs granuleeritud väetise transportimiseks(Eesti Maaülikool, 2025) Mölder, Kaspar; Lillerand, Tormi (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolTäppispõllumajanduse areng nõuab autonoomsete masinate tõhusat väetisevarustust, mis oleks energiatõhus ja töökindel. Senised uuringud on käsitlenud kruvikonveiereid, kuid granuleeritud väetiste transpordi osas on andmeid napilt. Eesmärk oli uurida vertikaalse statsionaarse kruvikonveieri sobivust granuleeritud väetise transpordiks autonoomses teenindusjaamas. Laboratoorsed katsed viidi läbi väetise graanulite suurusjaotuse ja mehaaniliste omaduste määramiseks. Töö käigus kasutati DEM-simulatsioone kahe konveieritüübi – pöörleva kruvi ja pöörleva kesta – tootlikkuse võrdlemiseks. Analüüsiti kaheksa erinevat kühvlilahendust. Simulatsioonid näitasid, et parim tootlikkus (41,23 g·s⁻¹) saavutati kahe pealt suletud nurga all oleva kühvliga konstruktsiooniga, mis ületas traditsioonilist kruvikonveierit 28%. Staatiline kruvikonveier osutus sobivaks lahenduseks kuivade mineraalväetiste jaoks. Uurimistöö loob aluse prototüübi arendamiseks ja edasiseks katsetamiseks, sealhulgas niiskuse mõju ja sobivuse uurimiseks orgaaniliste väetistega.Kirje Päikesepaneelide paigaldusviisi mõju elektrijaama põhinäitajatele(Eesti Maaülikool, 2025) Hõbejõgi, Priit; Annuk, Andres (juhendaja); Muiste, Marek (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolPäikeseenergia on muutunud kogu maailmas oluliseks taastuvenergiaallikaks ning viimase kahekümne aasta jooksul on päikeseparkide arv märgatavalt kasvanud ka Eestis ja Lätis. Käesolev uurimus võrdleb kahte tüüpi päikeseparkide: jälgimissüsteemiga (inglise k. tracker-based) ja statsionaarsete (fikseeritud) — energiatarbimist, süsinikuheitmeid ja tasuvust. Võrdluseks on pargid taandatud 1 MW suuruste ühikparkideks. Kvantitatiivset meetodit kasutades arvutatakse mõlema süsteemi energiakulu materjalidel, CO₂ heitkogused ning tasuvusaega. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet päikesepargi ehitamisega kaasnevaid keskkonna mõjusi, emissioone ning tasuvust, mis aitavad päikeseenergia arendamise optimeerimist Balti riikides.Kirje Keermete freesimine(Eesti Maaülikool, 2025) Nõmme, Märt; Leemet, Tõnu (juhendaja); Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolKeermete freesimine on tootmis tehnoloogia, kus tehnoloogia valik sõltub materjalist, keerme omadustest ja tootmisnõuetest. Käesolev töö keskendub keermefreesimise tehnoloogiale, mis sobib erinevate keermegeomeetriate loomiseks, pakkudes eeliseid võrreldes traditsiooniliste keermestusmeetoditega, eriti väiksema lõikejõu ja tööriistade universaalsuse osas. Töö eesmärk on uurimustöö põhjal luua õppematerjal, mis toetab keermefreesimise tehnoloogia õpetamist Eesti Maaülikooli lõiketöötlemisega seotud õppeainetes. Töös kasutatakse tehnilist kirjandust, CNC-töötlemise juhendeid ja praktilisi katseid, sealhulgas keermefreesimise katseid erinevate lõikeparameetritega ning NC-koodi loomist nii generaatorite kui CAM-tarkvara abil. Tulemused näitavad, et keermefreesimine võimaldab toota keermed ka piiratud spindlivõimsusega seadmetel, kui kasutada sobivaid lõikeriistu ja lõikeparameetreid. Katsete käigus võrreldi erinevaid tööparameetreid ja nende mõju keermete kvaliteedile. Töös loodud õppematerjal sisaldab teoreetilist osa, praktilisi juhendeid, visuaalseid skeeme ja näidisülesandeid, mis toetavad õppijate arusaamist ja oskuste kujunemist. Materjal on rakendatav nii kutseõppes kui ka tööstuspraktikas ning pakub tuge NC-koodi ja CAM-süsteemide kasutamisel keermefreesimise protsessis.Kirje Töökeskkonnaspetsialistide pädevuse tõstmise strateegia lähtuvalt Eesti Vabariigi kutsesüsteemist(Eesti Maaülikool, 2025) Vunukainen, Jaana; Reinvee, Märt (juhendaja); Sepp, Jaana (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolKäesoleva magistritöö eesmärk oli töötada välja töökeskkonnaspetsialisti kompetentsimudel, mis on rakendatav Eesti kutsesüsteemis ning toetaks koolitussüsteemi, enesetäiendussüsteemi ja professionaalse arengu süsteemset kujundamist. Töö eesmärkide saavutamiseks rakendati mitmetasandilist uurimismetoodikat, mis hõlmas teaduskirjanduse ja õigusaktide analüüsi, rahvusvaheliste praktikate võrdlust ning empiirilisi andmeid töökeskkonnaspetsialistide seas läbi viidud küsitluse ja ekspertintervjuude põhjal. Uuringus osalesid erineva haridustausta ja kogemusega spetsialistid, mis võimaldas kaardistada olulisemad pädevused, enesetäiendamise praktikad ning ootused kutsekvalifikatsioonile. Ekspertintervjuud tõid esile valdkonna struktuursed kitsaskohad ning kinnitasid süsteemse kompetentsimudeli väljatöötamise vajadust. Uurimistöö tulemusena töötati välja töökeskkonnaspetsialisti struktureeritud kompetentsimudel, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning sobib rakendamiseks nii kutsesüsteemis kui ka koolitusprogrammide kavandamisel, sealhulgas töövahendina enesetäienduse toetamiseks. Töös analüüsiti Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2021–2027) ning rahvusvahelisi pädevusmudeleid, mille võrdlev käsitlus võimaldas sõnastada pädevuste arendamise põhimõtted, millele tuginedes kujundati töökeskkonnaspetsialistide kompetentsimudel ja sellega seotud strateegilised suunised, arvestades kehtiva regulatsiooni ja institutsionaalse korralduse kitsaskohti. Töö tulemusel sõnastati viis strateegilist arengusuunda: diferentseeritud lähenemine pädevuse arendamisele; tasemepõhise koolitussüsteemi kujundamine Eesti kvalifikatsiooniraamistiku alusel; töökeskkonnaspetsialisti rolli teadvustamine ühiskonnas; tööandjate ja juhtide teadlikkuse tõstmine pädevusnõuetest ning enesetäienduse ja pädevuse hindamise süsteemi loomine. Töö tulemused pakuvad praktilist väärtust poliitikakujundajatele, tööandjatele, haridusasutustele ning töökeskkonnaspetsialistidele ja nende rolli täitvatele isikutele. Kompetentsimudel ja strateegilised soovitused loovad aluse töökeskkonnaspetsialistide pädevuse süsteemseks arendamiseks ning panustavad tööohutuse ja töötervishoiu taseme tõstmisse Eestis.Kirje Keskkonnamõju elektriauto energiakasutusele Baltimaades(Eesti Maaülikool, 2025) Puusepp, Aimar; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolHuvi elektrisõidukite vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, neid peetakse väiksema heitkogusega alternatiiviks sisepõlemismootoriga sõidukitele. Elektriautode laialdane levik Euroopas (ka Baltikumis) on suures osas tuginenud riiklikele toetustele ja soodustustele. Kuna nende toetuste määr on hakanud vähenema, seisab elektrisõidukite turg uute väljakutsete ees, eriti Balti riikides, kus põhjamaine kliima mõjutab oluliselt elektriautode töövõimet. Balti riikidele omased madalad temperatuurid võivad märkimisväärselt vähendada elektriautode sõiduulatust ja energiatõhusust, mõjutades seeläbi nii kasutuskulusid kui ka kasutajate rahulolu. Balti ilmastikutingimuste, eelkõige temperatuuri, mõju mõistmine elektriautode energiatarbimisele on oluline, et hinnata nende efektiivsust külmades ilmastikutingimustes. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on hinnata muutuvate ilmastikutingimuste mõju elektrisõidukite energiatarbele ning pakkuda teavet nende energiatõhususe kohta külmas ja vahelduvas ilmas. Antud töö raames tuvastatakse peamised tegurid, mis põhjustavad külmades oludes elektriauto suurenenud energiatarbimist. Uuringu käigus viidi läbi rida kontrollitud sõiduteste, mille käigus sõideti elektriautoga (Nissan Leaf) korduvalt sama marsruuti erinevates ilmastikutingimustes. Sõidutestide ajal mõõdetud temperatuurid jäid vahemikku +20 °C kuni −15 °C. Kuna 2024/2025. aasta talv oli Balti piirkonnas ebatavaliselt soe, ei olnud võimalik läbi viia katseid madalamatel temperatuuridel. Salvestati ja analüüsiti muutujaid nagu läbitud vahemaa, välistemperatuur, aku laetuse tase ning lisaseadmete kasutus. Lisaks mõõdeti elektriauto kiiruse ja võimsustarbimise vahelist seost ning hinnati energiakadusid aku laadimise ajal. Kogutud andmeid analüüsiti statistiliselt ning töötati välja matemaatilised mudelid, mis võimaldavad täpsemalt prognoosida aku kasutust erinevate välistemperatuuride korral. Tulemused näitavad, et madalad temperatuurid suurendavad oluliselt elektriautode energiatarvet. Peamiselt suureneb energiatarve, kuna aku töötab külmas vähem tõhusalt ning vajalik on täiendav energia salongi kütmiseks. Põhjalikum analüüs näitab, et energiatarbimise suurim tõus toimub temperatuuride vahemikus 0°C kuni −10°C. Uuringu tulemused kinnitavad, et klimaatilised tingimused avaldavad elektrisõidukite sõiduulatusele ja energiatõhususele olulist negatiivset mõju, kusjuures kõige määravamad tegurid on madal välistemperatuur ning sellest tulenev suurenenud energiavajadus salongi kütmiseks. Reaalsetel sõidukatsetel põhinev uurimus annab panuse elektriautode energiatõhususe mõistmiseks Balti piirkonnas ning pakub praktilist teavet nii elektriautode kasutajatele kui ka nende arendajatele.Kirje Teravilja automatiseeritud pakendusliini projektlahendus(Eesti Maaülikool, 2025) Olev, Tanel; Madissoo, Marten (juhendaja); Annuk, Andres (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolVilja pakendamise protsess väiksemates tootmisüksustes on sageli käsitsi teostatav, tööjõumahukas ja eksimustele avatud. Sarnaseid süsteeme on varasemalt automatiseeritud peamiselt suurettevõtetes, kus kasutatakse kalleid ja universaalseid lahendusi, kuid väiksemahuliste vajaduste jaoks sobivad lahendused on seni jäänud harvaks. Töö eesmärk oli projekteerida väikese tootmismahu jaoks sobiv automatiseeritud teravilja pakendusliin, mis vähendab käsitöömahtu, suurendab protsessi korduvust ning võimaldab süsteemi juhtimist ühe operaatoriga. Töö koostamisel kasutati olemasoleva süsteemi tehnilist teavet, Siemens LOGO! kontrolleri simulatsioonikeskkonda ning reaalseadmete spetsifikatsioone. Metoodika hõlmas loogikapõhist juhtimisploki disaini, sisend-väljundskeemide koostamist ning pneumaatiliste ja elektriliste süsteemide ühendamist ühtsesse toimivasse lahendusse. Töö tulemusena valmis lahendus, mis võimaldab tühjade suurkottide automaatset etteandmist, täitmist kaalu alusel ning edasitransporti. Süsteem hõlmab fotoandureid, kaalumooduleid, elektromootoreid ning pneumaatilist kinnitust, mida juhitakse programmeeritava loogikakontrolleri kaudu. Kavandatud süsteem vähendab vajadust kahe operaatori järele ning sobib kasutamiseks reaalsetes tingimustes. Lahendus pakub potentsiaali edasiseks täiustamiseks, näiteks kaugjuhtimise ja andmeloogika laiendamise kaudu.Kirje The role of forest certification in climate change mitigation: a comparative study of FSC and PEFC certified forests(Eesti Maaülikool, 2025) Allala, Benedicta; Korjus, Henn (advisor); Chair of Land Management and Wood Processing TechnologiesThis thesis explores the impact of forest certification on carbon sequestration in Estonia, Latvia, and Lithuania. It compares two major certification schemes, the Forest Stewardship Council (FSC) and the Programme for the Endorsement of Forest Certification (PEFC), assessing their effectiveness in promoting sustainable forest management and climate change mitigation. Analysis of forest inventory data, emission statistics, and stakeholder surveys, the study finds that FSC-certified forests generally sequester more carbon than PEFC-certified or non-certified forests. Latvia and Lithuania have stronger forest sink capacities compared to Estonia, although it has the highest FSC-certified forest area. However, survey responses reveal divided opinions on whether certification contributes to sustainability, highlighting the need for improved public awareness and transparency. The research concludes that while certification supports carbon sequestration, its success depends on forest policy implementation and local ecological conditions. The study recommends aligning certification practices more closely with national climate goals and enhancing carbon monitoring efforts across the region.Kirje CAN liidesega aku monitoorimis- ja andmelogimissüsteem põllumajandusrobotitele(Eesti Maaülikool, 2025) Soosaar, Guido; Tooming, Allan (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesolevas artiklis tutvustatakse kerge ja energiatõhusa akujälgimise ja logimise süsteemi kavandamist, arendust ja hindamist, mis on spetsiaalselt kohandatud põllumajandusrobotite vajadustele. Süsteem on plaanitud töötama võrguühenduseta välitingimustes ning selle modulaarne arhitektuur sisaldab CAN-võrgu (Controller Area Network) põhist aku haldussüsteemi (BMS) ühendust, Raspberry Pi mikrokontrollerit, madala energiatarbega e–ink ekraani kohapealseks visuaalseks tagasisideks ning veebipõhist API-liidest kaugdiagnostikaks. Aku põhitähtsusega tööparameetrid – pinge, voolutugevus, temperatuur ja laetuse tase (SoC) – kogutakse CAN-võrgu kaudu ning salvestatakse SQLite andmebaasi. Süsteem on täielikult konfigureeritav ja ühilduv nii CAN-põhiste BMS-seadmetega kui ka avatud platvormidega, nagu Robot Operating System (ROS). Süsteemi keskne uuendus seisneb adaptiivses andmekogumise algoritmis, mis reguleerib andmete pärimise sagedust vastavalt aku töörežiimile ja temperatuuri tasemetele. See võimaldab vähendada energiatarbimist ilma süsteemi reageerimisvõimet ohverdamata. Lisaks reaalajas jälgimisele seisneb süsteemi pikaajaline väärtus struktureeritud andmestikus, mis võimaldab tulevikus rakendada tehisintellektil põhinevaid diagnostikameetodeid, ennustavat hooldust ja dünaamilist juhtimisloogikat. Tööläved ja uuendussagedused on kasutaja poolt andmebaasi kaudu seadistatavad, võimaldades süsteemi täpset kohandamist välitingimustele. Esialgsed katsed kinnitavad süsteemi võimet tuvastada kõrvalekaldeid, toetada ajaloolist diagnostikat ja vähendada energiakulu läbi intelligentse ajastuse. Tänu avatud ja riistvarast sõltumatule ülesehitusele on platvormi võimalik hõlpsasti rakendada erinevates CAN-ühilduvates süsteemides.Kirje Modulaarse agroroboti šassii arendus(Eesti Maaülikool, 2025) Pindma, Mihkel-Karl; Lillerand, Tormi (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolMagistritöö eesmärgiks oli arendada modulaarne agroroboti šassii ning koostada selle ehitamiseks vajalik dokumentatsioon. Selleks määrati robotile töökeskkond ja tehnilised nõuded ning viidi läbi patendi- ja turu-uuring. Vastavalt nendele koostati koondülesanne, mis seadis šassiile projekteerimisraamistiku. Järgmisena jaotati šassii projekteerimine erinevateks etappideks, kus iga etapi juures uuriti olemasolevaid lahendusi. Valiti kõige optimaalsem lahendus, lähtudes eelnevalt seatud koondülesandest. Viimaseks esitati terviklik roboti lahendus, kus analüüsiti projekteeritud šassii vastavust seatud nõuetele ning esitati vajalik dokumentatsioon. Šassii modelleerimiseks ja lõplike elementide meetodi (LEM) analüüsiks kasutati tarkvara AUTODESK Fusion.Kirje Kõrge võimsustihedusega aku vastavustestimine katmaks dünaamilist koormust sõiduki vesinik-kütuseelemendi süsteemides(Eesti Maaülikool, 2025) Soosalu, Ardi; Küünal, Siim (juhendaja); Toots, Egert (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolSeoses Euroopa Liidu eesmärgiga võtta vesinik kasutusele transpordi, on tarvis uudseid tehnilisi lahendusi, mis aitaks vesinikkütuseelemendil sõidukisüsteemis efektiivselt toimida. Nimelt on vesinikkütuseelement aeglane reageerimaks koormusmuutusele. Kütuseelemendi toetuseks tuleb süsteemi lisada kõrgevõimsustihedusega akumoodul, mis toetaks süsteemi dünaamilise koormuse korral. Tänapäeval levinumatel akumoodulitel on aga puuduseks väikevõimsustihedus ning neid toodetakse kasutades kriitilisi maavarasid. Eesti süvatehnoloogia ettevõte Skeleton Technologies pakub omalt poolt selle probleemi lahenduseks arendatava superkondensaator ja aku hübriidtoote „SuperBattery“, mille eeliseks on konkurentidega võrreldes suurem võimsustihedus ning väiksem sõltuvus kriitilistest toormaterjalidest. Magistritöö käsitles SuperBattery vastavustestimist toote B-näidise faasis, andes ülevaate tehnoloogiast, testimiskriteeriumitest ja esitledes testplaani. Testplaan jaotus nelja kategooriasse: elektrilised, mehaanilised, keskkonna ja EMC testid, millest autor viis läbi esimesed kolm. Testimise tulemused olid B-näidisele kohased ning kriitilised põhifunktsioonid said neljas põhi kategoorias ära valideeritud.Kirje Eesti luu- ja lihaskonna vaevuste ankeet(Eesti Maaülikool, 2025) Hovi, Kristiina; Reinvee, Märt (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolTööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused võivad põhjustada töötajale pöördumatut tervisekahju ja selle võimalikkuse vähendamiseks on oluline tundma õppida probleemi juurpõhjused, et kasutusele võtta töötajate tervist toetavad meetmed. Eestis ei ole veel välja töötatud meetodit tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste uurimiseks ning siiani on kasutatud uuringute käigus teiste riikide hindamismeetodeid, mille tõlkimine eesti keelde on reguleerimata. Magistritöö eesmärk oli välja töötada kiire ja kompaktne tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissageduse kaardistamise meetod eesti keeles. Magistritöö käigus selgitati välja kõige levinumad meetodid, mida inglise keeles kasutatakse (NMQ, DMQ, CMDQ ja BPI) ning analüüsiti nende meetodite eeliseid ja puuduseid. Eesti oma meetodi välja töötamine oli inspireeritud inglise keelsete meetodite eelistest ja samaaegselt nende meetodite puuduseid vältides. Kirjanduse analüüsi käigus ilmnenud teemade põhjal loodi Eesti luu- ja lihaskonna vaevuste ankeet (ELLVA). Eeltestimise käigus kontrollisid 16 Eesti Maaülikooli töötajat ankeedi rakendatavust ja andsid nõu sisu parendamise kontekstis. Keskmiselt kulus vaatlusalusel ELLVA täitmiseks ja arvamuse avaldamiseks 2 minutit ja 49 sekundit. Kõige kiirem täitmisaeg oli 20 sekundit ning kõige aeglasem 5 minutit ja 10 sekundit. Koos ankeediga töötati välja ka andmehõivet puudutav tarkvaralahendus, mis vähendab spetsialistil andmete sisestamise ja analüüsimise peale kuluvat aega. ELLVA võimaldab koguda andmeid, mis võivad aidata märgata probleemi näiteks töökeskkonnas või töölaadis ning seeläbi aidata kaasa lahenduse väljatöötamisele. Selleks, et töökeskkonnas olevate ohutegurite mõju hoida võimalikult madalal tasemel, on vaja märgata varakult võimalikke kitsaskohti, mis võivad olla seotud vähenenud tööalase heaoluga ning vajadusel sekkuda töökeskkonna parendamise eesmärgi.Kirje Kliendipoolse negatiivse käitumise mõju klienditeenindajate töövõimele ja vaimsele tervisele(Eesti Maaülikool, 2025) Tiitum, Jaana; Merisalu, Eda (juhendaja); Kaskla-Kuprys, Ave-Gail (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolMootorikütuste müügiga tegeleva jaemüügiettevõtte klienditeenindajad puutuvad sageli kokku klientide poolse negatiivse käitumisega, mis võib avalduda kiusamise, ahistamise ja sõnalise või füüsilise vägivallana. Nimetatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevad riskid võivad põhjustada töötajates pikaajalist stressi, ärevust ja töövõime langust. Eesmärk: uurida klientide negatiivse käitumise esinemissagedust, selle vorme ning mõju klienditeenindajate töövõimele ja vaimsele tervisele mootorikütuste müügiga tegelevas jaemüügiettevõttes. Metoodika: uuring põhineb ühe Eesti jaemüügiettevõtte juhtumite statistilisel analüüsil kahel järjestikusel majandusaastal ning 16 poolstruktureeritud intervjuul klienditeenindajatega. Kvantitatiivses osas hinnati registreeritud juhtumite arvu, vorme ja riskitasemeid. Kvalitatiivses osas keskenduti klienditeenindajate isiklikele kogemustele ja juhtumite mõjule klienditeenindajate töövõimele ning vaimsele tervisele. Tulemused: kahe majandusaasta jooksul registreeriti 202 kliendipoolset ahistamis- või vägivallajuhtumit. Neist 75% kuulusid ahistamise kategooriasse ning 25% füüsilise kallaletungi alla. Kõrge riskitasemega juhtumite osakaal oli oluliselt suurem viimase aasta jooksul. Intervjuudes toodi välja, et sagedased olid juhtumid, kus kliente tuli rahustada või konflikti lahendada olukordades, mis eskaleerusid kiiresti. Vaimse tervise probleemidena ilmnesid unehäired, ärevus, hirm ja emotsionaalne kurnatus. Töövõimet mõjutasid negatiivselt keskendumisraskused, väsimus, töölt eemalolek ja lahkumismõtted. Klienditeenindajad kirjeldasid juhtumite ennetamise keerukust, kuid lisasid, et ettevõttel on võimalus pakkuda erinevaid toetusmeetmeid, mis aitavad juhtumitega paremini toime tulla.