Andmebaasi logo
 

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1003
  • Kirje
    Polüpropüleen fenoolformaldehüüdliimi alternatiivina vineeri tootmisel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lutsar, Taavi; Kask, Regino (juhendaja)
    Käesolev magistritöö uurib polüpropüleeni võimaliku alternatiivina fenoolformaldehüüdliimile vineeri valmistamisel. Termoplastid on paljulubavad polümeerid, millega on võimalik vineeri valmistada ning vineeri keskkonnamõju vähendada. Töös valmistatakse üheksa erinevat polüpropüleeniga katseplaati ja fenoolformaldehüüdliimiga referentsplaat. Polüpropüleeniga valmistatud katseplaatidel asendatakse traditsiooniline liim kilega. Kasutatakse kolme erinevat kile kogust ja kolme erinevat kuumpressimise temperatuuri. Võrreldakse plaaditüüpide paindetugevust ja paindeelastusmoodulit ning nihketugevust ehk liimühenduse kvaliteeti nii sisekasutuseks kui välistingimustele sobivale vineerile. Metoodika seisneb vineeriplaatide valmistamises, katsekehade lõikamises ja katsete läbiviimises vastavalt Eesti standarditele. Vineer toodetakse Eesti Maaülikooli puidutöökojas ja katsed viiakse läbi ülikooli puidulaboris. EVS-EN 314-2:1999 esitatud nihketugevuse piirnormile 1 N/mm2 ei vastanud polüpropüleeniga plaaditüüp, millel oli kasutatud suurimat kuumpressimise temperatuuri (200 °C) ja kõige väiksemat kile kogust (80 g/m2). Kõik teised plaadid vastasid standardi miinimumnõuetele. Antud katsetes fenoolformaldehüüdliimiga vineeriga samaväärseks tunnistati katseplaat, mis oli kõigis katsetes statistiliselt sarnaste või paremate näitajatega. Positiivse hinnangu sai katseplaat, mis oli pressitud temperatuuril 190 °C 14 minutit survega 1,4 MPa ja spoonilehtede vahel oleva kile kogusega 130 g/m2 ning järelpressitud vaakumpressis rõhul -0,85 bar 9–10 minutit.
  • Kirje
    Metsauuendusekspertiiside analüüs 2017-2023 aasta andmete alusel ja võimalik mõju metsatööstusele tulevikus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Biene, Margus; Sims, Allan (juhendaja)
    Metsade majandamisest tähtis lõik on metsade uuendamine, mis hõlmab küpse metsa uuendusraiet ja seejärel metsaomaniku valikul tegevusi, mis tagaks seaduses nõutud aja möödudes metsa uuenemise. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metsauuendusekspertiiside alusel uuenemise edukust erinevate kasvukohtade, omanike, puuliikide lõikes ja aja suhtes ning tulemuste võimalikku mõju süsiniku sidumise ja tööstuse vaatest. Töö jaoks on koostatud metsauuendusekspertiisidest andmestik ajavahemikust 2017. aasta september kuni 2023. aasta detsember. Andmestik koosnes algselt 101588-st reast, milles oli 38212 metsauuendusekspertiisi andmed. Töö tulemustena leiti enamsupuuliikide muutus andmestiku üldkogumis ja erinevate omanike lõikes. Üldkogumis on okaspuu alade suur pindala langus, vastupidiselt lehtpuude pindala kasv. Uuenemise edukus erinevate uuendusvõtete lõikes andis tulemuseks kultiveerimise edukama tulemuse, seevastu külvi ja loodusliku uuenemise kaasaaitamise tulemused olid halvemad. Uuenemise sõltuvus metsateatise ja metsauuendusekspertiisi vahelisest ajast andis eelise kultiveerimisele. Süsiniku sidumise vaatest on kaasikute pindala kasv positiivne, kuna on tegemist tiheda ja kiirekasvulise puuga, mis on otseses seoses süsiniku hulga sidumisega. Süsiniku sidumine pikaks perioodiks, on okaspuude pindalalise kahanemise valguses negatiivne. Samuti on pikas perspektiivis okaspuu töötlejatel ette näha toorme vähenemist. Seevastu kase ja haava ja sanglepa toormekogused selleks ajaks kasvavad. Antud töö jätkuna oleks võimalik teha uuring, mille käigus tehakse andmestikust mingi aja möödudes valim ja hinnatakse looduses alade olukorda ja arengut ajas. Töös on käsitletud ka metsauuendusekspertiisi teisel kohal olevat puuliiki ja võimalikku alade muutust hooldamise läbi. Samuti on olemas kõikide leitud puuliikide arvud hekatri kohta. Sellest lähtuvalt oleks võimalik hinnata omanike aktiivsust metsahooldustöödes suunamaks metsade arengut. Töö tulemusest võib olla kasu arvestamaks uuendamisvõtete valikut mõnes kindlas kasvukohas, mille uuendamisel näiteks ainult mineraliseerimine ei anna tulemust – näiteks sinilille kasvukoht. Samuti võiks olla kasu pikalt ettemõtlevale metsaomanikule, kes leiab, et kui tulevikus okaspuud jääb palju vähemaks, siis selle väärtus võib ajas rohkem kasvada.
  • Kirje
    Hariliku männi plusspuude järglaskondade kasvu- ja kvaliteediomaduste analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Botšarova, Anna; Maaten, Tiit (juhendaja); Vares, Aivo (juhendaja); 2024-06-11
    Metsaselektsioon ehk metsapuude aretus on tähtis, geneetikal põhinev tegevus, mille abil saame välja selekteerida paremaid metsapuude genotüüpe. Metsapuude aretus on aluseks järglaskatsete ja kõrgema astme seemlate rajamisele, et saada heade pärilike omadustega metsakultiveerimismaterjali. Töö käigus uuriti neljale katsealale aastatel 2012-2014 istutatud 235 hariliku männi plusspuu järglaskonna kasvu- ja kvaliteediomadusi, et leida 10% parimatest järglaskondadest. Parimate kasvu- ja kvaliteediomadustega järglaskondadena paistsid 10 aasta vanuses silma E4, E13, 400, 519, 729. Järglaskonnal oli statistiliselt usaldusväärne mõju puude kasvu- ja kvaliteediomadustele. Töö hüpotees, et hariliku männi plusspuude järglaskonnad on juba 10 aasta vanuselt erineva kasvu- ja kvaliteediomadustega, leidis kinnitust. Kasvu- ja kvaliteediomaduste põhjal valiti välja 24 parimat järglaskonda (plusspuud) uue seemla rajamiseks.
  • Kirje
    Spooni suuna asetuse muutmisest tingitud mõju vineeri tugevusomadustele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saal, Jaanis; Mitt, Risto (juhendaja); Kask, Regino (juhendaja)
    Käesoleva magistritöö eesmärkideks on valmistada ja katsetada erinevate spoonisuuna kombinatsioonidega katseplaate. Uuritavateks parameetriteks on pikikiudu ja ristikiudu paindetugevus ja paindeelastsusmoodul ning äärmise ja keskmise spoonikihi nihketugevus. Eesti Maaülikooli puidutöökojas valmistatakse erineva spoonipaigutusega seitsme– ja viiekihilised katseplaadid vastavalt Euroopa Standarditele. Spoonilehti lõigatakse kolme eri suunaga 0°/90°, 22,5°/67,5°/112,5°/157,5° ning 45°/135°. Vastavalt plaatide omapärale komplekteeritakse spoonipaketid, mis kaetakse fenoolformaldehüüd liimiga ning pressitakse. Valminud plaatidest lõigatakse katsekehad, mida katsetatakse Eesti Maaülikooli puidulaboris vastavalt Euroopa Standarditele. Pikikiudu paindekatsete ning nihkekatsete puhul on suurimad tulemused plaatidel, mille spoonisuunad jäävad vahemikku 0°-22,5°. Ristikiudu paindekatsete puhul on suurimad tulemused plaatidel, mille spoonisuunad on 67,5°-90°. Seitsme- ja viiekihiliste samasuguste spooninihutusega plaaditüüpide puhul keskmine spoonisuund ei mõjuta märgatavalt painde- ega nihkeomadusi. Viiekihiliste plaatide puhul, kus teine ja neljas spoonikiht on peegeldatud ning keskmine kiht on 90°, mõjutab keskmine spoonikiht painde- ja nihkeomadusi.
  • Kirje
    Majandamisviiside mõju hübriidhaava teise põlvkonna puistu alustaimestikule Nõgiaru katsealal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saanküll, Siret; Tullus, Tea (juhendaja)
    Euroopa Liidus (EL) kui ka ülemaailmselt on puidu nõudlus kasvutrendis, kusjuures metsadel on oluline roll süsiniku sidujatena ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Hübriidhaab on tõusnud esile kui potentsiaalne puuliik tekkinud probleemide lahendamiseks, kuid hübriidhaava istanduste laienemine nõuab keskkonnaküsimustega arvestamist. Eestis on teise põlvkonna hübriidhaavikute alustaimestikku uuritud vähe, võrreldes esimese põlvkonna andmetega. Lisaks pole Eesti tingimustes võrreldud esimese ja teise põlvkonna alustaimestikku. Magistritöö eesmärk on hinnata majandamisviiside mõju alustaimestikule teise põlvkonna hübriidhaavikus ning võrrelda tulemusi esimese põlvkonna andmetega. 2023. aastal toimunud inventuur Nõgiaru katseala 36 püsiprooviruudul hõlmas rohu- ja samblarinde üldkatvuste ja iga üksiku liigi katvuse visuaalset hindamist. Tulemused näitavad, et erinevatel majandamisviisidel (harvendus koridoridena, ristikoridoridena või üksikpuudena) on rohu- ja samblarinde katvusele ja liigirikkusele üldiselt sarnane mõju. Samuti ei esine suuri erinevusi esimese ja teise põlvkonna hübriidhaaviku alustaimestikus. See-eest ilmnes, et endise maakasutuse mõju alustaimestikule on mõlema põlvkonna istandikus jätkuvalt suur ja ca 20 aastat metsa all olemist on liiga lühike aeg metsale iseloomuliku alustaimestiku väljakujunemiseks.
  • Kirje
    Juurepessu eoste levimine okaspuupuistutes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roolaid, Diana; Adamson, Kalev (juhendaja)
    Metsamajanduses peetakse kõige olulisemateks patogeenideks juuremädanike tekitajaid, kellest suurima majandusliku kahju tekitajad Eestis on juurepessud (Heterobasidion spp.) Magistritöö raames uuriti juurepessu kandeoste levimisest Eesti klimaatilistes tingimustes, et tõhustada juurepessu tõrjet. Töö käigus analüüsiti 2741 eosproovi kahest Tartumaal asuvast puistust, määrati juurepessu perekonna DNA esinemine ja eoste kogus ning analüüsiti eoste arvu seoseid erinevate ilmastikunäitajatega. Tulemustest selgus, et männikus ja kuusikus on mõningad erinevused eoste levikus, kuid juurepessu eoseid võib okaspuupuistus õhus levida aastaringselt ja ka miinuskraadide korral. Teades, et juurepessu eosed võivad õhus levida ka miinuskraadide juures on edaspidi vaja uurida talvisel perioodil levivate eoste eluiga ning kändude nakatamisvõimet peale lume ja jää sulamist. Sellest lähtuvalt on vajalik ka hinnata tänase tõrjemetoodika vastavust juurepessu nakkusohuga perioodile.
  • Kirje
    Purustatud rehvidest saadud teraskiududest kiudbetooni tugevusnäitajate määramine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roosiväli, Jürgen; Vizel, Julia (juhendaja); Ryabchikov, Alexander (juhendaja)
    Käesolevas magistritöös uuriti mehaaniliselt purustatud rehvidest saadud teraskiudude kasutamise võimalusest kiudbetoonis. Rehvide eluiga on maksimaalselt viis aasta, hinnanguliselt tekib ainult Eestis üle 15 000 tonni vanu rehve iga aasta. Õigusaktidest tulenevalt tuleb kõik kogutud vanarehvid 100% taaskasutada, sest vanarehvide ladestamine prügilasse on keelatud. Magistritöös keskendutakse purustatud rehvidest eraldatud terastraadi kasutamisele kuidbetoonis ning selle tugevusnäitajate määramisele. Valmistati viie erineva kiudude kogusega katsekehad ja võrreldi tulemusi ilma kiudeta referentskatsekehaga. Esmalt määrati rehvidest eraldatud teraskiudbetooni survetugevust ning seejärel jääkpaindetõmbetugevus. Kasutati C25/30 klassi betooni, mis on enam levinud kiudbetooni klass. Võrdluseks võeti varasemalt koostatud välismaised teadusartiklid. Vanadest rehvidest saadud teraskiududega betooni valmistamist uurivate tööde tulemused on sarnased. Rehvidest eraldatud terastraati saab kasutada kiududena betoonis, kui nende kogus jääb ühe protsendi juurde segu kogusest. Selliste teraskiudude kasutamist Eestist takistab kindlasti vähene purustamisvõimalus. Arvestades, et teistel rehvikomponentidel efektiivne taaskasutamisviis toimib, võib eeldada, et ka teraskiul on majanduslik huvi olemas.
  • Kirje
    Kalapääsude hüdraulika uurimine Lõuna-Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Gross, Katrin; Tamm, Ottar (juhendaja); Napp, Peeter (juhendaja)
    Kalapääsud vooluveekogudel on vajalikud selleks, et oleks avatud kalade rändetee ja nende looduslik populatsioon säilik. Vooluveekogudel võivad vee-elustiku loomulikku rändeteed takistada mitmed rajatised, näiteks paisud, truubid ja muud sarnased takistavad rajatised. Seetõttu on hakatud tänapäeval rohkem tähelepanu pöörama kalapääsude tähtsusele ja rändeteede avamisele. Kalapääsu rajamisel peavad erivaldkondade eksperdid omavahel koostööd tegema, et kavandatav kalapääs oleks ettenähtud vee-elustikule ületatav. Pärast kalapääsude ehitamist ei pruugita enam nende seisukorda uurida ja sellest võib tekkida olukord, kus kalapääsu tõhusus langeb märgatavalt. Käesoleva töö eesmärk on hinnata nelja rajatud kalapääsu tõhusust, uurides nende hüdraulikat. Kalapääsude tõhususe hindamine hõlmab kalapääsude tehniliste näitajate (hüdrauliliste ja geomeetriliste) piirväärtuste metoodilist kontrollimist. Lõputöös valiti hindamiseks neli kalapääsu Lõuna-Eestis, millede piirnäitajate kontrollimiseks tehti mõõtmisi kolmel aastaajal (suvel, sügisel ja talvel). Kalapääsude tõhusust uurides selgus, et Kurepalu, Lalli ja Kaubioja kalapääsu geomeetrilised mõõtmed vastasid enamjaolt kavandatud mõõtmetele. Kõige paremini kooskõlas hinnatavate näitajate piirväärtustega on Lalli tarindkalapääs, kus hüdraulilised tingimused vastasid piirväärtustele igal mõõtmiskorral. Lõputöös on antud hinnang iga uuritud kalapääsu toimimisele.
  • Kirje
    133 seeria kortermajade rekonstrueerimine tehaseliste täislahendusega betoonelementidega
    (Eesti Maaülikool, 2024) Unt, Marius; Teppand, Tõnis (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja)
    Eesti eluasemefondi terviklik rekonstrueerimine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx) toetusel hoo sisse saanud. Vastavalt Eesti energia- ja kliimapoliitika alustele aastani 2050 on pikaajalise strateegia peamine eesmärk enne 2000 aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine, sealhulgas ligikaudu 14 000 kortermaja. Rekonstrueerimise maht järgnevaks 26 aastaks on arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele väljakutset pakkuv. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uute ehitustehniliste ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine koostöös TMB Element OÜ-ga, mis lühendaks rekonstrueerimistööde teostamise aega, kasutades tehases valmistatud täislahendusega betoonist koorikelemente. Nendes sisalduvad soojustus, avatäited ja lokaalne ventilatsioon ning ajas kauakestev erinevate viimistlusvõimalustega fassaad. Lahendamiseks valiti Tartu EEK 133 seeria kortermajad. Analüüsiti kortermajade kandekonstruktsioone, teostati hoone ja kinnitusdetailide kandevõime arvutusi. Töö tulemusena töötati välja kahekihilised seinaelemendid, kinnitusdetailide tehnilised lahendused ning koostati töö – ja tootejoonised. Nende põhjal toodeti kinnitusdetailide prototüübid edasiseks arendustööks ja optimeerimiseks. Betoon on viimistlusmaterjalina üldjuhul hooldusvaba ja sobilik ka 9– korruselistele kortermajadele.
  • Kirje
    Kliendi-valikute sujuv üleviimine ettevõtte süsteemi ja nende mõju kasumile Kodumaja AS näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tobro, Ilmar; Pallav, Vello (juhendaja)
    Kodumajal AS ettevõttel on kliendi valikutelt saadava tulu jaoks olemas finantsiline mõõde, kuid see on ainult eelarvestuse faasis kokku pandud prognoos, mida projektide lõpus ei kõrvutata reaalsete kulutustega. Seetõttu ei ole ettevõttel ülevaadet kui kasumlik on reaalsuses kliendi valikutega töötamine. Käesolevas magistritöös uuriti Kodumaja AS kliendi valikute protsessi ja analüüsiti kliendi valikutega seotud kulutusi projekti Kongsberg Terrasse raames. Töö eesmärk oli tuvastada probleemid kliendi valikutega töötamisel ja leida nendelt saadav tegelik tulu. Töös on kasutatud ettevõtte süsteemide ProP ja BC andmeid. Töö fookuses oleva projekti Kongsberg Terrasse juures töötas autor objektijuhina, mistõttu paljud väited magistritöös on koostatud empiiriliselt. Teostatud analüüsid on läbi viidud kasutades Microsoft Excel tabelarvutuse programmi. Töö tulemusena saadi projektil Kongsberg Terrasse kliendi valikutest tulenevaks tegelikuks müügikatteks 61 491 eurot, mis on oluliselt suurem eelarvestatud 45 053 eurost. Analüüsi käigus leiti mittevastavusi, mille suhtes tehti parandusettepanekud ettevõtte juhatusele, et neid vigu tuleviku projektidel vältida.
  • Kirje
    Ehitisregistrisse kandmata ja ebaseaduslike hoonete legaliseerimise problemaatika omaniku ning kohaliku omavalitsuse vaatenurgast
    (Eesti Maaülikool, 2024) Härm, Henri; Sahk, Kaarel (juhendaja); Kütt, Veiko (juhendaja)
    Väga suur osa hoonetest, mis meid ümbritsevad, ei ole seaduslikud ega ehitisregistrisse kantud. Töö käigus uuritakse, milliseid probleeme võib ette tulla ehitisregistrisse kandmata ja ebaseaduslike hoonete legaliseerimisest ning kuidas näevad antud olukorda omanik ja kuidas kohalik omavalitsus. Töö eesmärgiks on kaardistada ehitisregistrisse andmete esitamisega ja ebaseaduslike hoonete seadustamisega tekkivaid probleeme ning anda seadustajatele juhtnööre, kuidas probleeme vältida ja protsessi kiirendada. Antud lõputöö sisulises osas lähtub autor saadud praktilistest kogemustest, hoonete seadustamise ning ehitisregistrisse andmete kandmisega kokku puutuvate isikute ja kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistidega autori koostatud küsimustiku põhjal läbi viidud intervjuude vastustest. Lõputöö käigus ilmnenud ehitisregistrisse kandmise ja hoonete seadustamisega kaasnevaid probleeme aitaks suures osas lahendada omanike teadlikkuse parandamine antud teema suhtes. Samuti aitaks see, kui kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistid teeksid omanikega rohkem koostööd ning kõigil oleks ühine arusaam seadustamisest ja ehitisregistri olemusest. Soovides antud tööd edasi arendada, tuleks uurida ehitisregistri haldajate nägemust ja tõekspidamisi, kuna ehitisregistril on väga suur roll seadustamise ja andmete korrastamise tõhustamises ning lihtsustamises. Lisaks tuleks koostada kõigile kättesaadav juhend, kus oleks välja toodud põhilised olukordade kirjeldused ja selgitused, mida tuleb just vanemate hoonete seadustamiseks ja andmete registrisse kandmiseks teha.
  • Kirje
    Geoinfosüsteemi kasutamine SWMM sademeveemudeli koostamisel Rebase näidisvalgalal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lepik, Grit Anette; Tamm, Ottar (juhendaja); Saaremäe, Egle (juhendaja)
    Viimastel aastakümnetel on Eestis lühiajalised vihmad intensiivistunud ja linnades kõvakattega alade osakaal suurenenud. Sellised muutused toovad endaga kaasa üleujutusriski suurenemise ning sagenevad uputused tänavatel. Selliste olukordade vähendamiseks muutub üha tähtsamaks paremini dimensioneeritud sademeveesüsteemid. Modelleerimistarkvaradega on võimalik saada hea ülevaade valingvihmadega tekkivatest kriitilistest olukordadest valgalal. Töö eesmärgiks on välja töötada SWMM sademevee mudeli koostamise metoodiline juhend kasutades geoinfosüsteemi ArcGis Pro tarkvara võimekust. Juhendis kirjeldatakse samm-sammult kuidas töödelda erinevaid ruumiandmestikke GIS süsteemis nii, et nende põhjal oleks võimalik luua SWMM mudel. Töös kasutati inp.PINS programmi, mis on suuteline töödeldud GIS andmetest looma tervikliku SWMM mudeli. Antud metoodikat rakendati edukalt Rebase näidisvalgalal, Tartus. Koostatud juhend on kasulik ja aitab sademeveesüsteemide mudeldajatel paremaid mudeleid luua. Rakenduse käigus Rebase valgalal esines erinevaid probleeme, mille tekitasid antud näidisvalgal vigased või puuduvad algandmed. Tööst selgus, et metoodikat rakendades tuleb teostada andmete kvalitatiivne kontroll, vigaste ja puudulike andmetega ei ole võimalik kogu protsessi ArcGis Pro programmiga automatiseerida ja algandmed peaksid olema võimalikult lähedased ideaalsele, et kõike tarkvaraga teha saaks ning lõpus täpne tulemus tuleks. Antud näidisvalgala algandmetes leidus vigu kaevuandmetes, mis olid käsitsi sisestatud. Leidus ka mõningaid puudulike torude ja kaevude andmed, mis olid tingitud vanadest torudest ja kaevudest ehitatud enne aastat 1998. Nimetatud probleemidest hoolimata on koostatud SWMM mudeli koostamise metoodika juhend praktiline abimees mudelite koostamisel.
  • Kirje
    Ajaloolise talukompleksi seisukorra hindamine ja renoveerimis ning rekonstrueerimise tööd Listaku talu näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rebane, Mathias; Sahk, Kaarel (juhendaja)
    Käesolevas magistritöös uuritakse Listaku talu rehielamu seisukorda. Kas vana palkhoone puhul oleks seda mõistlik renoveerida ja rekonstrueerida. Puidust hooned moodustavad märkimisväärse protsendi Eesti maapiirkondades ja kahjuks suur hulk neist on jõudnud eluea lõpureale. Magistritöö eesmärk on teostada seisukorra hindamine Listaku talu rehielamule, millest tulenevalt anda ehitustehnoloogilised lahendused kasutamiseks ja osaliseks või terviklikuks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise järjekorral tuleks silmas pidada alt-ülesse teostust, lisaks tuleb alustada mitmest mõõtest. Esiteks rahalisest ja majanduslikust olukorrast ehk tööde maksumus. Teiseks emotsionaalsus, kas on mingi seos hoonega, sh pärandus. Kolmandaks ootused hoonest, selle ülesanded ja tuleviku vaatlus. Listaku talu rehielamu seisukorra hindamisel järeldus, et seisukord konstruktsioonidel ei ole kiita. Vahetusse peab minema vundamendi ja sokli esimese rea palgid, mis on ühendus maapinnaga. Teostama peab vundamendi, sokli, põranda, katuse, küttekollete ja seinte rekonstrueerimise. Rehielamu enim kahjustatud palkseinad on lõuna ja lääne küljed, sest UV-kiirgus on neis külgedel kõige intensiivsem. Avatäidetel saab enim kasutada renoveerimist ja taastamist, mis hoiab rehielamu üldilmet parimal viisil sarnasena nagu vanasti.
  • Kirje
    Torude transpordi käigus eralduva kasvuhoonegaaside heite arvutusmudeli loomine ja testimine AS Tallinna Vesi objektide näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rahuoja, Jürgen Sven; Vaksmann, Marti (juhendaja); Timmusk, Toomas (juhendaja)
    Täna puudub Eesti tingimustes kasutatav metoodika, mille põhjal hinnata transpordil tekkivat süsiniku jalajälge. Kui projekteerijal on valik kahe materjali vahel, siis tal ei ole täiendavat hindamisraamistikku toru transpordi erinevuste hindamiseks. Käesoleva töö eesmärk on uurida Eesti veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavate torude transpordil tekkivat süsiniku jalajälge. Töös alusandmeteks on torutehaste paiknemine ja nende tootekataloogid. Kasutades EcoTransIT kalkulaatorit on saadud turul olevate erinevate torude süsiniku jalajälg. Analüüs näitas, et turul kasutatavatest materjalidest on transpordist tekkiv kõige suurem süsiniku jajajälg malmtorul, põhjuseks on suur mass ja tehase asukoht. Kõige väiksem jajajälg on Eestis toodetud polüetüleentorul. AS Tallinna Vesi näitel on tehtud kahekümne 2018-2023 rajatud objekti analüüs kasutades töös loodud mudelit. Tehti teoreetiline asendus, kus malm asendati väikseima transpordi jalajäljega materjaliga (poluetüleentoru). 600m tänavalõigu torustiku rekonstrueerimisel vähenes CO2 heide 18. tonni. Tulemuste abil peaksid vee-ettevõtjad saama paremini kalkuleerida projektis kasutatavate torude süsiniku jalajälje ning maksumuse suhet.
  • Kirje
    Väikeste valgalade äravoolu analüüs kasutades masinõpet
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kalda, Johanna; Tamm, Ottar (juhendaja)
    Äravoolu andmed on vajalikud erinevate insenertehniliste lahenduste loomisel. Arvutusliku äravoolu määramise metoodikaid on Eestis mitmed, kuid ei ole selget meetodit, kuidas arvutada äravoolu väikestele valgaladele suurusega 1 km2 kuni 100 km2. Töö põhieesmärgiks on hinnata äravoolu väikestelt valgaladelt kasutades masinõpet. Lisaeesmärgiks on võrrelda tulemusi Karl Hommiku tippäravoolu arvutamise valemite põhjal arvutatud vooluhulkadega. Eesmärkide saavutamiseks kasutatakse Eestis mõõdetud väikeste valgalade vooluhulkasid ja vabalt kättesaadavaid geoinfosüsteemide andmeid. Andmed kogutakse ja analüüsitakse programmeerimiskeelele Python põhineva programmiga Anaconda Jupyter Notebook. Masinõppe mudelid luuakse samuti programmeerimiskeelel Python põhineva programmiga Google Colab. Olemasolevate valemite ning masinõppe mudelite täpsust võrreldakse keskmise protsentuaalse absoluuthälbega. Võrdlusest selgus, et parim tippäravoolu ennustamise mudel külmal perioodil oli kantregressioon ja soojal perioodil lasso regressioon. Samuti olid nende mudelite keskmine protsentuaalne absoluuthälve väiksem kui Hommiku valemitega arvutatud äravoolude puhul. Sellest saab järeldada, et masinõppe mudeleid saab edukalt kasutada sääraste ülesannete lahendamiseks. Mudeleid saab edasi arendada, täpsustada ning nende põhjal luua kas lihtsasti kasutatavad valemid või Eesti erinevate geoinfosüsteemidega ühendatud domeen äravoolude arvutamiseks väikestelt valgaladelt.
  • Kirje
    Vanadest rehvidest eraldatud teraskiududega armeeritud betoonplaatide paindesitkuse määramine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Grigorov, Jevgeni; Ryabchikov, Alexander (juhendaja)
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks on katseliselt uurida purustatud rehvidest eraldatud teraskiudude koguse mõju ning kiujaotuse mõju ristlõikes kiudbetooni paindesitkusele. Eesmärkide saavutamiseks tehti katseid ASTM C1550-12a standardi järgi. Kokku valmistati 18 katsekeha. Katseehadeks olid ümmargused plaadid läbimõõduga 800 mm ja paksusega 75 mm. Katsekehad jaotati kuueks seeriaks, kus igas seerias oli kolm keha. Kõikides seeriates kasutati ühesuguse suuruse ja paksusega traati osaliselt ka kummitükkidega. Betoonis kasutati järgmisi traadi koguseid 20 kg/m3, 25 kg/m3, 35 kg/m3, 45 kg/m3, 65 kg/m3, 75 kg/m3. Lisaks valati betoonist kaks kuubikujulist katsekeha suurusega 100×100×100 mm ilma traadita survekatse jaoks. Betooni survekatsete tulemused näitasid pärast 28-päevast kivistumisprotsessi väga häid tulemusi. Keskmiseks tugevuseks oli 57,7±1,08 MPa. Parimaid paindesitkuse tulemusi saavutati suurema traadikoguse lisamisel 75 kg/m3, ühe katsekehale oli lisatud 2,827 kg traati. Madalaimaid tulemusi saavutati katsekehadega, kuhu lisati 20 kg/m3 traati, mis moodustab 0,754 kg traati ühe katsekeha kohta. Analüüsides katse tulemusi võib järeldada, et suurema traadikoguse lisamisel suureneb betooni paindesitkus pärast pragude tekkimist, kuid traatkiu jaotus katsekehades oli ebaühtlane. Edasistes uuringutes antud teemal on vaja leida vanadest rehvidest saadud traadi töötlemise viis, mis annaks betooni sisse segamiseks kõige sobivama traadi fraktsiooni. Samuti võib uurida erineva kummi fraktsiooniga betooni paindesitkust ja survetugevust.
  • Kirje
    Droonitehnoloogia rakendamine ehitusprotsesside jälgimisel ja dokumenteerimisel ning BIM-i loomisel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Peets, Kauri; Vizel, Julia (juhendaja)
    Droonitehnoloogia kasutuselevõtt ehitustööstuses on oluliselt muutnud ehitusprotsesside jälgimist ja dokumenteerimist. Täpne ja ajakohane teave hoonete kohta on arhitektidele, inseneridele ja teistele sidusrühmadele oluline, et paremini mõista hoone ehitust ja funktsionaalsust. Üks võtmerakendus on droonide abil punktipilvemudeli loomine, mis annab täpseid andmeid ehitusobjektide kohta. Punktipilv võimaldab luua täpseid 3D mudeleid, hõlbustades inseneride ja arhitektide analüüsi ja planeerimist. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida droonide kasutamist ehitustööstuses, keskendudes ehitusinfo modelleerimisele droonifotograafia abil ning ehitusprotsessi jälgimisele ja dokumenteerimisele. Droonidega dokumenteerimine hõlmab ehitusprotsessi regulaarset jälgimist, sealhulgas tööde edenemist, ressursside kasutamist ja töö kvaliteeti. Uuringu tulemusena loodetakse aidata kaasa ehitustööstuse tehnoloogilisele arengule ning pakkuda praktilisi soovitusi ja juhiseid ehitusettevõtetele ja spetsialistidele, kes soovivad optimeerida ja täiustada oma ehitusprotsesse kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega.
  • Kirje
    Keskkonnasõbraliku puusepaliidetega puithoone kontseptsiooni väljatöötamine ja CNC-töötlustega tootearendus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saar, Sander; Viikoja, Rain; Teppand, Tõnis (juhendaja)
    Globaalse keskmise temperatuuri tõus põhjustab kiimamuutusi, mis raskendavad nii otseselt kui ka kaudselt igapäevaelu. Ehitussektori keskkonnasäästlikumaks muutmisega on võimalik anda panus ÜRO säästva arengu kliimaeesmärkide täitmiseks. Loodussõbralike materjalide ja meetodite rakendamine hoone konstruktsioonidesse on üks lahendus, muutmaks elu Maal paremaks. Magistritöös luuakse ülevaade uudse loodussõbraliku moodulhoone tehnilisest lahendusest, kasutades CNC-töötlemiskeskust ning ainult puusepaliiteid. Puithoone kontseptsiooni põhjalikumaks analüüsimiseks teostati ehitusmehaanikalised survekatsed ja ehitusfüüsikaline välisseina katse. Modulaarse hoone konstruktiivne lahendus täidab mitmeid säästva arengu kliimaeesmärke, vähendades hoone süsinikjalajälge ja aidates kaasa CO2 sidumisele. Ehitusmehaanikalised survekatsed teostati ümardatud kiilukujulise kalasabatapiga katsekehadega võrdluses kruvidega katsekehadega. Maksimaalseteks survetugevusteks saadi vastavalt 25,93 kN ja 27,81 kN, millest saab järeldada, et puusepalliidetega on võimalik keskkonda saastamata saavutada võrreldavaid tulemusi tavapäraste lahendustega. Autorite hinnangul on võimalik saavutada veelgi paremaid tulemusi, suurendades kalasabatapi kraadi kaldenurka (10-18 kraadini) ning tapi mõõtmeid kiilu laiemas otsas. Mõistmaks moodulhoone niiskustehnilist toimimist, katsetati välisseina tarindit EMÜ kliimakambris (hot-box). Katsetulemuste põhjal võib pidada posti ja vineerplaadi ühenduskohti õhu- ja veeaurutihedateks. Siiski selgus, katsest saadud andmete ja arvutuste alusel, et liiga suur kogus niiskust pääseb tarindi väliskihi soojustusepoolse, 9 mm paksuse vineerplaadi siseküljelee ning kondenseerub veeks. Jätku-uuringute võimalusteks on 9 mm paksuse vineerplaadi asendamine välistarindis perforeeritud vineerplaadi ja tuuletõkkekangaga. Modulaarse hoone kontseptsioon on plaanis autoritel reaalse projektina kasutusele võtta ning monitoorida hoone konstruktsiooni ja niiskustehnilist toimivust reaalsetes keskkonnatingimustes.
  • Kirje
    Fassaadikattematerjali mõju hoone jahutusvajadusele eramu näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Jalajas, Jaagup; Leiten, Kadri (juhendaja)
    Energiatõhususnõuded on tänapäeval aina aktuaalsemad, kuid hoonete energiatõhususe sertifitseerimine määruste järgi on küllaltki üldistav. Sellest tulenevalt uuritakse kuidas mõjutab hoone fassaadikattematerjal hoone jahutusvajadust. Mõõdeti ühe eramu puit- ning kivifassaadi tuulutusvahe temperatuure suve perioodil erinevates ilmakaartes ning teostati saadud tulemiga dünaamiline energiasimulatsioon programmis IDA ICE 4.8. Autor püsitas kaks hüpoteesi, mis said kinnitust, ehk vaatlusperioodil on temperatuur kivifassaadi taga vähemalt kõrgem 20%, mis omakorda mõjutab hoone jahutusvajadust vähemalt 10%.
  • Kirje
    Roheline betoon – suitsukonide lisamise mõju betooni füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ilves, Kertu; Lääne, Ellen Marie; Vizel, Julia (juhendaja)
    Üha enam leitakse ehitussektoris viise, kuidas ehitusmaterjalide keskkonnamõju vähendada. Võtteid selleks on erinevaid, üheks nendeks on jäätmete sidumine materjali koostisosadega. Suitsukonijäätmed, mida ladestatakse prügilatesse, jäävad sinna aastakümneteks toksiliste ainetega keskkonda reostama. Lisades seda betoonsegusse, on leitud viis, kuidas seda ühte kõige laialdasemalt kasutatud ehitusmaterjali koostises otstarbekalt ja loodusele turvaliselt ära kasutada. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, millisel moel mõjutavad suitsukonijäätmed betooni mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi. Suitsukonid koguti kokku ning puhastati võimalikult palju anorgaanilisest materjalist. Läbiviidud katsete valik põhines viiel püsitatud hüpoteesil – suitsukonide lisamine betooni vähendab tugevusnäitajaid, soojusläbivust ja omakaalu ning suurendab plastsust ja veeimavust. Nende kinnitamiseks valati nii etalonbetoonist kui ka kolme erineva suitsukonide sisaldusega betoonkehasid. Katsetulemuste puhul hinnati nende usaldusväärsust, võrreldi muutusi etalonbetooni tulemustega, kõrvutati varasemate uurimustöödega ning loodi vastavad järeldused. Tulemused vastasid üldjuhul hüpoteesidele, v.a plastsus, mille arvestatavaks hindamiseks on vaja katsekehade arvu suurendada. Võrreldes varasemate uurimustöödega tehti kindlaks, et suitsukonide töötlemisviis on määrav omaduste mõjutamisel. Töö käigus selgus, et olenevalt konstruktsiooni rakendusalast, on teostatav suitsukonijäätme sidumine sellise ehitusmaterjaliga nagu betoon.