Andmebaasi logo
 

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 976
  • Kirje
    Kuluarvestussüsteemi täiendamise võimalused osaühingus Vasula Farmid
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vooro, Jaanika; Lemsalu, Katrin (juhendaja)
    Kulude info on erinevate juhtimisotsuste tegemiseks ja majandustulemuste hindamiseks olulisel kohal. Seetõttu on ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest lähtuv kuluarvestussüsteem aluseks ettevõtte kasumlikkuse ja tõhususe hindamisel. Kuluarvestussüsteem on oluline juhtimistööriist, mis võimaldab analüüsida ja hinnata ettevõttesiseseid protsesse. Magistritöö eesmärk on töötada välja ettepanekud Vasula Farmid OÜ kuluarvestussüsteemi täiendamiseks, kuna kasutusel olev kuluarvestussüsteem on kuluobjektide lõikes omahinna leidmiseks puudulik ning seetõttu ei varusta ettevõtte juhtkonda vajamineva informatsiooniga. Magistritöö eesmärgi täitmiseks viidi läbi juhtumiuuring. Analüüsi käigus tutvuti ettevõtte kontoplaaniga, kulude liigitamisega, ettevõtte siseste ja väliste aruannetega. Läbi viidi poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidajaga, et saada informatsiooni kasutusel oleva kuluarvestussüsteemi kohta ning selgitada millist infot juhtkond erinevate otsuste vastuvõtmiseks ja majandustulemuste analüüsimiseks ja hindamiseks vajab. Vasula Farmid OÜ kuluarvestussüsteemi analüüs toimus eesmärgi saavutamiseks vajaliku ja tegelikult saadaoleva info võrdluses. Kuluarvestussüsteemi analüüsi käigus selgus, et lähtuvalt juhtkonna infovajadusest on vaja oluliselt täiendada ettevõtte kulukohtade arvestust, kuna kasutusel olev kuluarvestussüsteem ei võimalda olulisel määral kulusid kuluobjektidele jaotada. Kuluarvestussüsteemi analüüsi tulemuste põhjal tegi autor ettepanekud kuluarvestussüsteemi täiendamise võimaluste kohta. Täiendusettepanekute sisseviimine võimaldab autori hinnangul anda juhtkonnale objektiivset kuluinfot farmide põhiselt, loob eeldused toote ja teenuse omahinna arvestamiseks ja tapateenuse omahinna kujundamiseks ning annab võimaluse võrrelda elusloomade sisseostu hinda ja loomakasvatustoodangu omahinda.
  • Kirje
    Kergemassilise platvormhaagise arendus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Juss, Janar; Lillerand, Tormi
    Käesoleva lõputöö raames projekteeritakse kergemassiline platvormhaagis autonoomse mustikaroboti teenindusjaamale. Tagamaks hooldusjaamaga parem ligipääsetavus mustikapõllule on vaja haagise tühimassi vähendada. Töö eesmärgiks on projekteerida kergemassiline platvormhaagis, kasutades komposiitmaterjale. Töös tutvutakse seadusandlusega, olemasolevate lahendustega, kaardistatakse katseliselt haagisele avalduv vertikaalne koormus ning projekteeritakse eelmainitule tuginedes keremassiline platvormhaagis. Lähtekohaks on Eesti Maaülikooli soetatud TIKI platvormhaagis, mille tühimassi vähendamiseks uuritakse komposiitmaterjalide tootjate tootelehti ning töö lõpuks tuuakse üks projekteeritud haagise lahendus, koostamaks kergemassilist platvormhaagist Eesti Maaülikoolis. Edasiarenduskohtadena tuuakse välja haagise optimeerimine vastavalt kasutusalale, ning süsinikkiudkomposiitprofiilide tsüklilisele koormusele vastupidavuse hindamist.
  • Kirje
    Üksikkorras valmistatud sõiduk
    (Eesti Maaülikool, 2023) Juuse, Tarko; Lillerand, Tormi
    Pikap tüüpi sõidukid, kus uuema mudeli raamile paigaldatakse vana kere, on Ameerika Ühendriikides laialt levinud, tuntud ka restomod ja rat rod nime all. Sellise sõiduki peamine puudus on juhitavus, sest raske V8 mootor paigutatakse esisillale ning taga on vedav sõltuva vedrustusega telg. Selline lahendus mõjutab juhitavust kurvides, sest kurvi pidurdades langeb niigi koormatud esisillale tagasilla arvelt veelgi rohkem massi ning sõiduk muutub ülejuhitavaks. Käesoleva magistritöö sisend on reaalselt valmiv projekt, kus valmistatakse sõiduk, mis on sarnane Mikhail Sachko virtuaalse renderdusega GAZ53-st kui võidusõiduauto. Halva juhitavuse probleem lahendatakse mootori paigutamisega kabiini taha, luues nii taga-keskmootoriga sõiduki. 2 istekohta ja vahetult tagasilla ees asetsev V8 mootor oli kuni 1990-ni superauto peamine definitsioon Euroopas. Eesmärk on valmistada sõiduk, mis näeb vana välja, kuid sel on tänapäevased sõiduomadused, samas poleks liigseid juhiabisid. Magistritöö väljund on vajalik dokumentatsioon üksikkorras valmistatud sõiduki registreerimiseks Eesti Transpordiametis. Üksikkorras valmistatud sõiduki üks tingimus on omavalmistatud raam. Käesolevas magistritöös valiti välja sobivad agregaadid ja sõlmed ning projekteeriti sõiduki raam kasutades lõplike elementide meetodit (LEM).
  • Kirje
    Soonrulldosaator täppisväetamiseks
    (Eesti Maaülikool, 2023) Randla, Gregor; Lillerand, Tormi
    Kultuurmustikataimede kasvamise soodustamiseks luuakse robotit, mis valmides sõidab põllul, tuvastades iga mustikataime hetkeolukorra ja doseerides vastavalt sellele õige koguse graanulväetist. Töö eesmärgiks on leida praegusele soonrulldosaatorile asendus, mis oleks täpne ja ühtlane. Töö lõpuks see ka leitakse Fenix III dosaatori näol. Seda tulemust kinnitatakse nii simulatsioonide kui ka päriseluliste katsetustega.
  • Kirje
    Vesiniku mõju diiselmootori efektiivsuslikele parameetritele
    (Eesti Maaülikool, 2023) Tarmo, Artur; Ilves, Risto
    Arvestades viimaste aastate sätestatud kahjulikke heitkoguste piirmäära ning kütusehinna tõusu on suurenenud ootused diiselmootorite alternatiivsete kütuste rakenduste osas. Üheks võimaluseks on kasutada vesinikku, mis mõjutab oluliselt diiselmootori tööd ning avaldab positiivset mõju mootori efektiivsuslikele parameetritele ning mootori heitmetele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida ning analüüsida vesiniku mõju diiselmootori efektiivsuslikele parameetritele ning heitgaasidele. Lõputöö katsemetoodika oli üles ehitatud selliselt, et Schenck Dynas 3 LI 250 ja Bosch BEA 350 heitgaaside analüsaator olid ühendatud diiselmootoriga AVL 5402 CR DI. Mootor oli seadistatud selliselt, et ühendus võimaldas täpselt mõõta ja juhtida mootori pöörlemiskiirust ja pöördemomenti. Samuti mootori pöörlemissagedus oli seadistatud konstantsele väärtusele 2300 p/min ning vesiniku asendussuhe diislikütusega oli 50/50. Katsete läbiviimise käigus selgus, et vesiniku lisamine diiselmootorisse avaldab positiivset mõju selle efektiivsuslikele parameetritele ning vähendas heitgaase. Vesiniku ballooni transportimiseks oli projekteeritud raam ning teostatud FEM analüüs. Edasiarendamise etappides on vaja teostada analoogsed katsed erinevatel mootori pööretel ning uurida vesiniku mõju kütuse erinevatel asendussuhetel.
  • Kirje
    Jagatud veoskeemiga hübriidajami efektiivsuse analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2023) Auväärt, Priit; Madissoo, Marten
    Lõputöö eesmärk on modelleerida dünaamika karakteristikud sportliku vabaajasõiduki erinevate jõuallikate kohta. Töös leitakse vastus küsimusele, kas on otstarbekas tehnilises ning rahalises mõttes lisada sõidukile elektriajam ja sellega kaasnevad süsteemid ning seda kõike optimaalseima kiirenduse saavutamise seisukohast. Kütusekulu ja energiasäästlikus jäetakse lõputöös põhifookusest välja, kuigi teemat puudutatakse, kuna see on hübriidlahenduste puhul aktuaalne ja oluline. Erinevad arvutused tehakse Scilab matemaatilise modelleerimise keskkonnas ning nende tulemusi analüüsiti. Tulemustest lähtus, et elektriajami lisamine sisepõlemismootoriga sõidukile annab juurde küll kiirenduses, küll lisab aga sõiduki ehitusele keerukust ning üldmassi. Lihtsam ning odavam on parema kiirendusvõime saavutamiseks forsseerida olemasolevat sõiduki sisepõlemismootorit. Võimalike edasiarendustena saab loodud Scilabi mudelit kasutada kõikvõimalike dünaamika arvutuste jaoks.
  • Kirje
    Põldroboti platvormi arendus marjaistandustesse
    (Eesti Maaülikool, 2023) Valdre, Karl; Lillerand, Tormi
    Töös käsitletakse põldroboti projekteerimise temaatikat, esitatakse kirjanduslik ülevaade, tutvutakse erinevate tehnoloogiliste lahendustega ning pakutakse välja autori projekteeritud koondlahendus. Kirjanduslikul ülevaate puhul toetutakse varasematele uuringutele, võimalike lahendustega tutvumiseks vaadeldakse erinevaid patente ja turul kättesaadavaid seadmeid. Projekteerimiseks kasutati CAD tarkvara, teostati mitmeid LEM analüüse ning põhjendati erinevate sõlmede lahendusi arvutuslikult. Analüüsiti tasapinnaliste liigendmehhanismide kinemaatikat ja loodi matemaatilised funktsioonid liikumiste kirjeldamisteks. Töö tulemuseks on projekt, millele tuginedes on võimalik põldroboti platvormi prototüüp valmis ehitada.
  • Kirje
    Puidutöötlusettevõtte energiakasutuse analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2023) Martens, Ott; Kabanen, Toivo; Hovi, Mart
    Kallineva tootmise tõttu on ettevõtetele kasumlikum leida ise lahendusi, kuidas sõltuda vähem energiahindadest. Lisaks on üha olulisem järgida keskkonnasõbralikku tootmist. Uurimistöö esimene osa keskendub teaduskirjanduse ülevaatele ning teine osa on empiiriline uurimus. Töö eesmärgiks on hinnata Puidukoda OÜ-s hetkel kasutusel olevaid soojus- ja elektrienergia muundamise lahendusi, leida võimalused keskkonnasõbraliku energia muundamise kasutusele võtmiseks ning leida ka Puidukoda OÜ-le sobiv soojuse ja elektri koostootmisjaam, mis lähtuks tehase tarbimisvajadusest. Lõputöös kasutati kokku 47 kirjandusallikat, millest 24 olid teadusartiklid. Puidukoda OÜ-s on hetkel kasutusel 500 kW pelletikatel soojusenergia muundamiseks ja 400 kW päikesepark tehase katusel elektrienergia muundamiseks. Tulemustest selgus, et ettevõttel on rohkelt vabu tootmispindu, mida saaks kasutada näiteks päikesepargi laiendamiseks, tuulepargi või puugaasi koostootmisjaama rajamiseks. Puugaasi koostootmisjaamaga on võimalik sama kütusekogusega muundada nii elektrit kui ka soojust. Uurimistöös võrreldi kolme erineva tootja puugaasi koostootmisjaamu ning nendest osutus Puidukoda OÜ-le sobivaimaks Burkhardti mudel CHP ECO 495 koos kahe V3.90S gaasistajaga. Burkhardti koostootmisjaama tasuvusajaks saadi 8,91 aastat ja arvestades tehase töögraafikut hinnati, et kogu aastasest tarbimisvajadusest kataks jaam 77%. Tulevikus on võimalik teha spetsiifilisem uuring, mis selgitaks välja kasumlikkuse lähtuvalt erinevate taastuvallikate või puugaasi koostootmisjaamade hinnapakkumistest.
  • Kirje
    Cantera simulatsioonitarkavara rakendused õppevahendina
    (Eesti Maaülikool, 2023) Truver, Anna; Ilves, Risto
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks on töötada välja Cantera simulatsioonitarkvaral põhinev õppevahend, mis võimaldaks õpetada simulatsioonitarkvara kasutamise ning selle rakendamist inseneriülesannete lahendamisel. Programmi õppimise käigus sai põhjalikult antud ülevaade teooriast, mille alusel tarkvara töötab. Praktilise osana sai koostatud juhend programmi kasutamiseks, näidati Cantera rakendusvõimalused koos näidetega, loodi 4 näidisülesannet ning projekteeriti põlemiskamber, mille abil saab uurida erinevate kütuste ja gaaside põlemise protsesse ning tulemusi võrrelda simulatsioonide tulemustega. Selleks, et rakendada Cantera tarkvara EMÜ õppetöös oli vaja analüüsida tootmistehnika õppekava, mille käigus oli oluline selgitada välja, millistes õppeainetes õpitut saab rakendada loodud ülesannetes. Analüüsi põhjal sai teada, et Cantera programmi saab rakendada kokku kuue õppeaine õpiväljundite kinnistamiseks.
  • Kirje
    Põldroboti teenindusjaama komposiitmaterjalist pealisehituse arendus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kuusik, Magnus; Lillerand, Tormi
    Antud lõputööga prooviti leida lahendus põldroboti teenindusjaama kergemaks muutmisel. Varasemalt on valmisatud antud teenindusjaama alumiiniumist, mis on küll kerge kaaluga, aga mitte piisavalt. Tulenevalt teenindusjaama kaalu probleemist, on töö eesmärgiks valmistada komposiitmaterjalist teenindusjaama pealisehitus kaalu vähendamiseks. Töös uuriti komposiitmaterjali olemust, analoogseid seadmeid, genereeriti ideid pealisehituse arenduseks, valmistati prototüübi ruumiline mudel, teostati tugevuse kontrolliks lõplik elementide analüüs ning tehti kuluanalüüs. Prototüübi mudeldamise käigus leiti, et komposiidist raami kaal on võrreldes alumiiniumist raamiga 61% kergem.Töö tulemusena leiti, et kõige suurem koormus pealisehitusele on lumekoormus. Kus 25585 N suuruse lumekoormuse all on pealisehituse nihe 14,6 mm, mis on haagise suurust arvestades hea tulemus. Lisaks valmistati kuluanalüüs, kus leiti, et eeldatav pealisehituse maksumus on 71400 EUR. Antud ruumilist prototüüpi on võimalik edasi arendada, muutes kõik pealisehitusega seotud detailid komposiitmaterjalile, saavutades sellega haagise kerge kaalu.
  • Kirje
    Põllundusroboti hooldejaama metallsõrestikuga pealisehitise arendus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Pellja, Armand; Olt, Jüri; Lillerand, Tormi
    Käesoleva magistritöö eesmärk on luua mobiilne põllundusroboti hooldejaam. Põllundusroboti hooldejaam peab vastama maanteetranspordiks kehtestatud nõuetele ning olema ohutu. Uuritakse erinevaid patente ning turul olevaid konkureerivaid tehnilisi lahendusi. Määratletakse mobiilse hooldejaama funktsionaalsus ning projekteerimisnõuded. Magistritöös konstrueeritakse parendatud funktsioonidega tehniline lahendus. Lõputöö väljundiks on esmase prototüübi valmisehitus, teadusartikkel ning patenditaotlus.
  • Kirje
    Eramajapidamise elektrienergia tarbimisrežiimi optimeerimine akude abil
    (Eesti Maaülikool, 2023) Bluum, Martin; Annuk, Andres; Meeliste, Siim
    Antud magistritöö analüüsib akude integreerimist olemasolevasse päikesepaneelidega süsteemi ning strateegiaid kuidas akusid optimeerida. Töö on jaotatud viieks osaks. Esimeses osas tutvustatakse tänapäevaseid energiasalvestus lahendusi. Teises osas tutvustatakse energiasalvestussüsteemide olukorda ülemaailmses mastaabis kui ka Eestis. Kolmandas osas tutvustatakse lähemalt V2G süsteemi ning potentsiaali maailmas kui Eestis. Neljandas osas antakse ülevaade hübriidinverteritest.. Viiendas osas antakse hinnagu välja majandusliku mõttekus kohta kasutades päikesepaneele ja akusid koos.
  • Kirje
    Mikroelektrivõrkude optimeerimise võimalused tarkvara Homer Energy abil
    (Eesti Maaülikool, 2023) Nikolajenko, Aleksandr; Kabanen, Toivo
    Käesolev magistritöö keskendub mikroelektrivõrkude olemasolule ja nende optimeerimise võimalustele. Töö eesmärk on tutvuda HOMER Pro tarkvaraga, selle põhifunktsioonidega ja kasutamisvõimalustega ning optimeerida HOMER kaudu olemasoleva tootmishoone päikeseparki. Töös kirjeldatakse taastuvaid energiaallikaid ja energiapoliitikat, mikrovõrke, nende rajamise võimalusi ja tasuvust Eestis. Samuti kirjeldatakse HOMER Pro tarkvara, selle funktsioone ja võimalusi ning käsitletakse tegelikke päikesepargi optimeerimisvõimalusi. Päikesepargi optimeerimiseks HOMER keskkonnas luuakse reaalsetel andmetel põhinev mikrovõrgu projekti ning luuakse ka teine projekt, kus optimeerimiseks kasutatakse osaliselt teatud komponentide automaatset valikut. Nende projektide tulemusi võrreldakse parima projekti väljaselgitamiseks. Töö käigus selgub, et efektiivse mikrovõrgu projekti jaoks on oluline akude olemasolu ja nendesse päeva jooksul kogunenud elektri kasutamine öö perioodidel.
  • Kirje
    Jagatud veoskeemiga hübriidajami effektiivsuse analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2023) Auväärt, Priit; Madissoo, Marten
    Lõputöö eesmärk on modelleerida dünaamika karakteristikud sportliku vabaajasõiduki erinevate jõuallikate kohta. Töös leitakse vastus küsimusele, kas on otstarbekas tehnilises ning rahalises mõttes lisada sõidukile elektriajam ja sellega kaasnevad süsteemid ning seda kõike optimaalseima kiirenduse saavutamise seisukohast. Kütusekulu ja energiasäästlikus jäetakse lõputöös põhifookusest välja, kuigi teemat puudutatakse, kuna see on hübriidlahenduste puhul aktuaalne ja oluline. Erinevad arvutused tehakse Scilab matemaatilise modelleerimise keskkonnas ning nende tulemusi analüüsiti. Tulemustest lähtus, et elektriajami lisamine sisepõlemismootoriga sõidukile annab juurde küll kiirenduses, küll lisab aga sõiduki ehitusele keerukust ning üldmassi. Lihtsam ning odavam on parema kiirendusvõime saavutamiseks forsseerida olemasolevat sõiduki sisepõlemismootorit. Võimalike edasiarendustena saab loodud Scilabi mudelit kasutada kõikvõimalike dünaamika arvutuste jaoks.
  • Kirje
    Meditsiinilabori töötajate tööasendite mõju skeletilihasvaevustele ning ergonoomikalise sekkumistegevuse tõhusus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Ilves, Karina; Vahur, Kristi; Merisalu, Eda
    Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada tööasenditest tulenevate skeletilihaskonna vaevuste (SLV) esinemist ja hinnata ergonoomikaliste sekkumiste tõhusust meditsiinilabori töötajate hulgas. Analüüsiti SLV sümptomitega töötajate osakaalu, ülekoormusriski suuruse ja SLV häirivustugevuse dünaamikat enne ja pärast sekkumist. Metoodika. Katsegrupp moodustati SA TÜK Ühendlabori laboritöötajatest (n=17). Sekkumis-tegevusteks oli veebipõhine ergonoomikaalane koolitus ning individuaalsed soovitused tööasendite ja töökohtade parandamiseks. Uuring viidi läbi neljas etapis 11 kuu jooksul, esimene mõõtmisetapp toimus enne sekkumistegevusi ning ülejäänud etapid sekkumise ajal ja peale. Igas etapis hinnati uuritavate tööasendeid vaatlusel põhinevate ankeetmeetoditega (RULA, REBA, ROSA) ja tulenevalt mõõtmistulemustest jagati tööasendite parendusettepanekuid. Töötajatel tuli vastata küsimustikule (Nordic Musculoskeletal Questionnaire, NMQ), millega hinnati SLV häirivustugevust erinevates kehapiirkondades igas mõõtmisetapis. Tulemused. Peaaegu kõikidel uuritavatel (82,4%) esines enne sekkumist SLV kahes või rohkemas kehapiirkonnas ning rohkem esines kaebusi selja alaosas (76,5%), kaelas (70,6%), selja ülaosas (58,8%). Neljanda mõõtmisetapi lõpuks SLV vastajate osakaal vähenes: selja üla- ja alaosas (54,5%) ja kaelas (63,6%) ning kahe ja enama valupiirkonnaga töötajate osakaal vähenes 72,7%-ni. Sekkumistegevuste käigus SLV häirivustugevus oluliselt vähenes vasakus küünarvarres, vasaku käe sõrmedes ja alajäsemes (p=0,05–0,02) ning SLV häirivustugevus näitas kõikides kehapiirkondades langustendentsi. Ka keskmised ülekoormusriski skoorid meditsiinilabori töötajatel mõnevõrra langesid. Arvutitöökohtades mõõdetud RULA skoor enne sekkumist oli 3,6 ning peale sekkumist 3,5; keskmine REBA skoor enne sekkumist oli 3,3 ja peale sekkumist 2,8 ning keskmine ROSA skoor oli enne sekkumist 4,7 ja peale sekkumist 4,4. Mikroskopeerimise töökohas oli keskmine RULA skoor enne sekkumist 3,3 ja peale sekkumist 3,0; keskmine REBA skoor enne sekkumist 3,0 ning peale sekkumist 2,3. Järeldus: Antud uuringu tulemused kinnitasid, et ergonoomikaline sekkumine avaldas positiivset mõju SLV levimusele meditsiinilabori töötajate hulgas.
  • Kirje
    Elektriõhuliinide projekteerimistulemuste võrdlus erinevate standardite alusel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kapanen, Matti; Annuk, Andres; Luik, Heigo
    Antud magistritöö eesmärk on anda ülevaade Eestis Nõukogude Liidu ajal kehtinud standardi ning tänapäeval kehtiva standardite erinevustest tuginedes 110 kV õhuliini juhtmete projekteerimisele. Eesmärk saavutatakse projekteerides üks 110 kv õhuliini lõik, mis on jagatud kaheks sarnaseks osaks. Üks osa on projekteeritud Nõukogude Liidu aegse standardi Elektriseadmete Ehituse Eeskirjad järgi ja teine on projekteeritud EVS-EN 50341- 1 standardi ja Elering AS õhuliinide projekteerimise nõuete järgi. Töö käigus on koostatud õhuliini pikiprofiil, 3D mudel, juhtmete ehituse aegsed pingutuse ja ripete tabelid ja juhtmete koormuste tabelid. On koostatud ka õhuliinide maksumuse erinevuse analüüs tuginedes projekteeritud õhuliinile. Magistritöö tulemusi on võimalik kasutada 110 kV õhuliini projekteerimisel ja ehitamisel Eestis.
  • Kirje
    Psühhosotsiaalsed ohutegurid kiirabitöös ning nende seosed töötaja tervise ja kognitiivse töövõimega
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kikka, Elis; Merisalu, Eda
    Kiirabitöötajate ametit võib pidada üheks kõrge riskiga tööks, kuna väljasõidud on seotud erinevate ootamatute ohuolukordadega, kus tuleb teha kiireid otsuseid ja omada kõrget erialast vilumust inimelude päästmisel. Edukas kiirabitöö põhineb tõhusal meeskonnatööl, heal usaldusel ja suhtlusel. Eesmärk: kaardistada tööga seotud psühhosotsiaalsed ohutegurid (sh kiusamine ja ahistamine tööl) ja nende avaldumisvormid (tööstress, depressiivsus, läbipõlemine) ning analüüsida nende näitajate seoseid kiirabitöötajate kognitiivse töövõime ja tervisenäitajatega ning tulemuste põhjal töötada välja psühhosotsiaalsete riskide ennetamise strateegia. Metoodika: uuritavateks oli Eesti ühe suurima kiirabiasutuse töötajad (n=550), kes olid vanuses 20-65 ja omasid tööstaaži kiirabis vähemalt 1 aasta. Uuringus kasutati rahvusvaheliselt valiteeritud psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustikku COPSOQ III (Copenhagen Psychososcial Questionnare). Küsimustikus oli 141 küsimust, mille põhjal koostati 37 faktortunnust. Tulemused: küsimustikule vastas 125 kiirabi töötajat, vastamismäär 22,5%. Neist oli naisi 67,2% ja mehi 32,8% ning enamus vastajatest olid vanusegrupis 30–49 a., tööstaažiga alla 20 a. Kiirabitöö on kõrgete kvantitatiivsete (suur töötempo, napib aega tööülesannete lõpetamiseks), kognitiivsete (mälu ja tähelepanu vajadus kiirete otsuste tegemisel) ja emotsionaalsete nõuetega. Olulisel kohal on rolliselgus (eesmärgid, ootused, vastutus), töö mõttekus (töö on tähtis, motivatsioon kõrge), koostöö, arenguvõimalused, hea juhtimiskvaliteet (töö planeerimine, tööga rahulolu, õigeaegne konflikti lahendamine), tunnustamine, õiglus ja austus. Enamus on kogenud vägivallaga ähvardamist, viiendik füüsilist vägivalda ja kümnendik seksuaalset ahistamist vähemalt paar korda aastas. Soovimatut seksuaalset tähelepanu on enam kogenud nooremad kiirabiõed (p=0,04). Laimu ja kuulujuttu töökeskkonnas on täheldanud 83,2% töötajatest ja enam on seda kogenud kauem töötanud kiirabitöötajad (p=0,02). Korrelatsioonanalüüs (p=0,0001) näitas, et kiirabitöötajate tervis ja kognitiivne töövõime on eelkõige seotud stressi (ρ=0,67) ja läbipõlemisega (ρ=0,70), mis omakorda mõjutab enesetõhusust (ρ=0,34). Järeldused: Psühhosotsiaalsed tegurid kiirabitöös on peamiselt positiivsed. Kiirabitöötajad hindasid psühhosotsiaalset töökeskkonda üldiselt heaks, on motiveeritud ja pühendunud tööle, rahul oma töö ja arenguvõimalustega ning hindavad kõrgelt juhtide ja kolleegide toetust ning usaldust. Antud uurimistöö tulemused on aluseks psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetamise strateegia väljatöötamisel kiirabiteenistuses, et säilitada ja edendada kiirabiöötajate tervist ja töövõimet. Uurimistöö lõpus esitatud tegevuskava psühhosotsiaalsete riskide ohjamiseks on praktiliseks juhendmaterjaliks ennetusstrateegia väljatöötamisel asutuses.
  • Kirje
    Õppejõu tervis ja töövõime kaug- ning tavatöö keskkonnas
    (Eesti Maaülikool, 2023) Karu, Kati; Merisalu, Eda; Reppo, Boris
    Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kaug- ning tavatöökeskkonnas töötamise mõju õppejõu füüsilisele ja vaimsele tervisele ning töövõimele ja anda uuringutulemustest lähtuvalt soovitusi tervist säästvamaks ning efektiivsemaks tööks. Sihtgrupiks olid õppejõud (n=457) vanuses 25-75 eluaastat, kes omasid tööstaaži antud ametikohas vähemalt 1 aasta ning kes olid viimase 12 kuu jooksul töötanud kodukontoris. Andmete kogumiseks kasutati eküsitlust, mille aluseks oli rahvusvaheline ja valideeritud psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustik COPSOQ II (Copenhagen Psychososcial Questionnaire) ning täiendati küsimustega kodukontori töötingimustest. Ankeetküsimustikus oli kokku 49 küsimust, mis jagunesid alapeatükkideks ja nende põhjal koostati 33 faktortunnust. Uuringu teises etapis mõõdeti õppejõu energeetilist koormatust nii töö- kui kodukontoris töötamisel (pulss, sammude arv). Katsegrupis osalesid õppejõud, kes oma töökorralduses said rakendada katseperioodil ühe töönädala jooksul oma tööalaseid tegevusi nii kodukontoris kui tavatöökohal. Õppejõudude pulsi mõõtmiseks kasutati Mi Band 3 aktiivsusmonitore. Lisaks täitsid uuritavad lühitesti hinnangutest oma tööle ning pidasid ka tegevuspäevikut, et seostada pulsigraafiku muutusi tööalaste tegevustega õppepäevas. E-küsimustikule vastas 80 õppejõudu, neist 60% olid naised ning 40% mehed. Uuringust selgus, et üle kolmandiku uuritavatest (37,5%) eelistaksid töötada kodus. Ligi pooltel oli olemas ka omaette tööruum (52,5%) ja omasid reguleeritavat töötooli (47,5%). Kuid samas oli ka neid (37,5%), kes töötasid söögilaua taga, tugitoolis, taburetil või voodis istudes. Õppejõududest kasutas sülearvutit 78,8% uuritavatest, kuid sülearvuti alus oli olemas vaid 11,3% uuritaval. Tundnud on nad ka valu kaela/õla piirkonnas (sageli 27,5%), alaseljas (kokku 63,7%) ning randme piirkonnas (sageli 11,6%) ja üldist väsimust, kuid vähesed seostavad neid kaebusi tööga. Vastajatest alla poolte hindab oma vaimset heaolu heaks (41,4%) ja viiendik keskmiseks. Kodukontoris töötades meeldis pooltele vastajaist paindlik töögraafik, parem tööõhkkond ja - produktiivsus ning kütusekulu kokkuhoid. Enamasti ei peetud murekohaks töö- ja pereelu konflikti, pigem esines sageli töökatkestusi, tingituna telefonikõnedest ning e-posti kirjadest. Üle poolte vastajaist olid sunnitud töötama väljaspool korralist tööaega, tehes ületunde peamiselt puhkepäevadel või õhtutundidel, mis oli tingitud peamiselt pingelistest tähtaegadest ja ülemäärasest töökoormusest. Õppejõudude energeetilist koormatust hinnates selgus, et nende töö on kerge kuni keskmiselt raske. Uuringus osalenud viiest õppejõud kolmel oli kodus töötades keskmine pulss mõnevõrra madalam kui tavatöökohas töötades. Südamelöögisageduse tõusu põhjusi ei saanud eristada kaugtöö- või tavatöökeskkonnas töötamise vahel. Õppetööga seonduvalt oli õppejõudude pulsisageduse kiirenemise põhjusteks seismine, kõndimine ning rääkimine. Pulss tõusis teatud hetkedel ka siis kui õppejõud parandasid kontrolltöid, kirjutasid artiklit või aruannet. Järeldused: Kodukontoris töötamist mõjutavad väheste töövahendite olemasolu, pingelistest tähtaegadest tingitud tööülekoormus ja väike osa nentis terviseprobleemide (väsimus, skeletilihasvaevused) esinemist. Õppejõudude energeetiline koormatus liigitus raskusastmelt kergeks kuni raskeks tööks, näitajad tava- ja kaugtöö puhul oluliselt ei erinenud. Edaspidi on vaja täiendavaid uuringuid, kus saab rakendada valiidseid mõõdikuid ning riiklikke juhendmaterjale, et paremini eristada tegureid, millega saaksid töötajad ja tööandja edaspidi sihipäraselt tegeleda tööprotsessi parandamiseks.
  • Kirje
    Sundasendite ergonoomikalised hindamismeetodid
    (Eesti Maaülikool, 2023) Nellis, Kaie; Reinvee, Märt
    Füsioloogilised ohutegurid (korduvliigutused, sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine, raske füüsiline töö) põhjustavad Eestis enamiku tööga seotud haigustest. Selleks, et ergonoomikalised sekkumistegevused oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada töötajate luu- ja lihaskonna kaebusi, on tööandjal vaja rakendada töökeskkonna riskianalüüsis metoodilist lähenemist. Paraku on Eestis probleemiks, et töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite riskihindamisel ei kasutata tõenduspõhiseid hindamismeetodeid. Magistritöö eesmärk oli esitada juhis sundasendi ergonoomikalise hindamismeetodi valimiseks riskihindamise praktikule, et edendada füsioloogiliste ohutegurite tõenduspõhiste hindamismeetodite kasutamist praktikas. Töös analüüsiti kahteteist sundasendi hindamismeetodit: OWAS, PATH, RULA, REBA, NERPA, ISO 11226, EN 1005-4, EAWS, PERA, RAMP II, KIM-ABP ja LUBA. Analüüsiti meetodite ülesehitust ja vastavust hindaja ootustele. Lisaks rakendati hindamismeetodeid ühe tööasendi ja ühe tööprotsessi hindamisel. Tulemustest selgus, et ükski meetod ei ole nii universaalne, et sobiks iga tööasendi või tööülesande hindamiseks. Sobiva meetodi valimisel peaks riskihindamise praktik vastama järgmistele küsimustele: 1) mis on riskihindamise eesmärk (esmane hindamine või põhjalik analüüs)?; 2) millised on ressursid (aeg, hindaja teadmised ja oskused)?; 3) millise iseloomuga tööd hinnatakse (tööasend istudes või seistes, suur koormus kätele jne). Selle teadmise põhjal saab valida kõige sobivama hindamismeetodi. Riskihindaja peaks oskama kasutada 4-6 hindamismeetodit, mis sobiksid erineva iseloomuga tööde hindamiseks (asend või asendid tegevustes, tööasend istudes või seistes, jne). Sobivad hindamismeetodid vähem kogenud hindajale on RULA, REBA, NERPA ja KIM-ABP. Lisaks nendele sobivad kogenud ja väljaõppega hindajale meetodid RAMP II, ISO 11226 ja PERA, juhendi kättesaadavuse korral ka EAWS. RAMP II on uuritud meetoditest kõige laiaulatuslikum ning eelistatuim hindamismeetod. Uuritud meetodite valikust ei soovita kasutada meetodit LUBA, kuna see on asendi hindamiskriteeriumites liialt julge ja tõenäoliselt alahindab sundasendiga seotud terviseriske. Magistritöö on täienduseks Aile Viksi magistritööle raskuste käsitsi teisaldamise hindamismeetoditest ja Merili Ilvese magistritööle korduvliigutustega tööülesannete hindamismeetoditest, mis annavad kokku ülevaatliku õppematerjali füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks tudengitele, riskihindamise praktikutele, valdkonna üle järelevalvet teostavatele inspektoritele ja teistele huvilistele. Sundasendite hindamismeetodite laialdase kasutamise soodustamiseks on ettepanek tõlkida eesti keelde hindamismeetodid RAMP II, ISO 11226, PERA, NERPA ja KIM-ABP.
  • Kirje
    Photoelectric Properties of ZnO Nanorods
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kaeval, Henno; Nagpal, Keshav; Rauwel, Erwan Yann; Rauwel, Protima
    In this study, electrical and photoelectrical properties of ZnO nanorods were investigated. This study is the continuation of my bachelor’s work where I studied absorption and band gap properties of ZnO nanoparticles. The aim of the current study was to investigate electrical properties of ZnO nanostructures. It was found that ZnO nanoparticles studied in my bachelor’s do not show electrical characteristics due to high amount of grain boundaries and non-uniformity. Therefore, the nanorods structure of ZnO was investigated for the electrical measurements. In this study, four samples of ZnO nanorods were investigated, and are classified according to the solvent used for preparing the seeding layer. The nanorods were prepared by a two-step method. The first step includes seeding of zinc precursor. The seeding solution was prepared in four different solvents: ethanol, methanol, isopropanol and 70% ethanol. The second step was the hydrothermal method to grow ZnO nanorods on pre-seeded indium tin oxide (ITO) substrate. The ITO substrate, which consists of 100 nm thick ITO layer deposited on 0.5 mm thick quartz glass substrate were purchased from Ossila [1]. The current-voltage (I-V) characteristics of all four ZnO nanorod samples were studied for two types of contacts: Ohmic and Schottky. The measurements were carried out in two different conditions: in dark and under light exposure, for both type of contacts. A source measure unit (SMU) was used to measure ZnO nanorods conductivity. The measurement range was set to -3 V to +3 V for both Ohmic and Schottky contacts. The data was plotted with Origin Pro software. The Ohmic I-V measurements in dark and room light suggested that methanol seeded ZnO nanorod sample is highly photosensitive to room light itself. The experiments with Schottky behavior were not conclusive for all the nanorod samples. However, sample with isopropanol seeding showed Schottky-like characteristics for the silver (Ag) Schottky contact. The study of Schottky contact needs further investigations and is beyond the scope of this thesis. In conclusion, the enhancement in the current under room light for ohmic contacts for all the nanorod samples suggested that these samples are sensitive to photons emitted by room light. It was expected that room light emits some UV radiation coming from the neon light that excites electrons from ZnO nanorods and resulted in the enhancement of current. As mentioned earlier, the highest enhancement was shown by ZnO nanorods with methanol solution seeding, which suggests that this sample is a good UV light absorber compared to others and is a potential candidate to be used in applications such as solar cells and photo detectors.