Andmebaasi logo
 

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1011
  • Kirje
    Termiliselt töödeldud halli (Alnus incana) ja musta lepa (Alnus glutinosa) töötlusintensiivsuse tuvastamine keemiliste elementide põhjal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Nahksepp, Risto; Pärn, Linnar (juhendaja)
    Puidu bioloogiline vastupidavus ja mahupüsivus paranevad termilisel töötlusel, kui töötlusparameetrid on piisavalt intensiivsed. Tarbijad on sunnitud lähtuma tootmisettevõtete kvaliteediklassidest, sest puuduvad sõltumatud kvaliteedikontrolli meetodid. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida termilise töötluse intensiivsuse tuvastamise potentsiaali, keemiliste elementide sisalduse põhjal. Töö läbiviimiseks kasutati varasemalt töödeldud halli ja musta lepa proovikehasid. Proovidega teostati keemiliste elementide (NCHS) ning tuha- ja energiasisalduse analüüsid. Töös leiti, et süsiniku sisaldus suureneb töötluse intensiivsusega. Hapniku sisaldus, hapniku-süsiniku (O/C) ja vesiniku-süsiniku (H/C) moolide suhted vähenesid. Vesiniku ja väävli sisalduste väärtused varieerusid, kuid esines negatiivne trend. Lämmastiku sisaldus ei muutunud statistiliselt olulisel määral. Kvaliteedi indikaatornäitajateks sobisid kõige paremini süsinik, hapnik ja O/C suhe. Puidu termilise töötluse intensiivsuse uurimisel saadakse usaldusväärsed tulemused juhul, kui teada on uuritava proovi(keha) puuliik, keemiliste elementide sisaldus enne töötlemist ja töötlusmeetod. Mainitud teguritel on märkimisväärne mõju elementide sisalduse muutustele, termilisel töötlusel. Töötlus suurendas ainult halli lepa tuhasisaldust, kuid energiasisaldus tõusis töötlusintensiivsusega mõlema lepa puhul, mistõttu võib olla tegemist potentsiaalse indikaatornäitajaga. Tulevikus võiks uurida erinevaid puidu omaduste väärtuseid kombineerituna keemiliste elementide sisaldusega, et leida uusi väärtusi, mis ei varieeru liigisiseselt ja sobivad indikaatornäitajateks.
  • Kirje
    Lagupuidu hulk ja dimensioonid erineva majandusrežiimiga metsades
    (Eesti Maaülikool, 2024) Nael, Jan; Laarmann, Diana (juhendaja)
    Varasemad uuringud on näidanud, et majandamata metsades on lagupuitu rohkem ning selle omadused erinevad majandatud metsade omadest. Lagupuit on oluline metsa struktuurielement elurikkuse jaoks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas erinevad lagupuidu hulk ja dimensioonid majandatud ja majandamata metsades Eestis. Uuring tugines Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (KKPRT) andmetele, mida analüüsiti kasutades statistiliste meetoditena dispersioonanalüüsi ja lineaarset regressioonanalüüsi. Püstist lagupuitu leidus majandusmetsades keskmiselt 10,4 m³/ha, majanduspiiranguga metsades 12,3 m³/ha ja range kaitsega metsades 25,5 m³/ha. Lamapuidu vastavad näitajad olid 7,3 m³/ha, 7,9 m³/ha ja 31,1 m³/ha. Kogu lagupuitu (nii püstine kui lamapuit) esines majandusmetsades 17,8 m³/ha, erinevate majanduspiirangutega metsades 20,2 m³/ha ja range kaitsega metsades 56,6 m³/ha. Rohkem leidus lagupuitu viljakates kasvukohatüüpides. Puistu takseertunnustest mõjutasid enim lagupuidu kogust puistu tagavara hektari kohta, keskmine kõrgus ja keskmine diameeter. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uurimustega metsamajandamise mõjust metsa ökoloogilistele funktsioonidele ja elurikkusele. Lisaks on võimalik tulevikus uurida majandusrežiimide täpsemat mõju lagupuidu kvaliteedile ja seonduvale bioloogilisele mitmekesisusele ning süsinikuvaru lagupuidus.
  • Kirje
    Männipoogendite kasv ja käbikandvus RMK Päri seemlas
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tuul, Timmo; Vares, Aivo (juhendaja)
    Magistritöö eesmärk on leida kiirekasvulised ja rikkaliku käbikandvusega männikloonid, et majandada seemlaid efektiivsemalt ja tõsta nende tootlikust. Töös analüüstakse hariliku männi (Pinus sylvestris (L.) plusspuude poogenditest rajatud RMK Päri seemlat Viljandimaal. Eesti männiseemlaid on uuritud varemgi, kuid seni pole veel uuritud Päri männiseemlat, mis on rajatud 2011-2014 a. valitud männi plusspuude poogenditega. Välitööde käigus mõõdeti 101 klooni 987 poogendi kõrgus, 2022. a. kõrguse juurdekasv, võra laius, rinnasdiameeter ja käbikandvus. Kõrguse ja käbikandvuse alusel valiti välja 30 perspektiivseimat männiklooni, mida saaks kasutada uute seemlate rajamiseks. Magistritöö hüpotees leidis kinnitust. RMK Päri männiseemlas esineb kloone, mis erinevad üksteisest kasvukiiruse ja käbikandvuse poolest, samas osa neist ei täida tootmisseemlale pandud eesmärke.
  • Kirje
    Hariliku saare (Fraxinus excelsior L.) kasv 5 aastat pärast katseala rajamist ning saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus esinemise dünaamika leherootsudel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Toomik, Teodor Manivald; Agan, Ahto (juhendaja); Drenkhan, Rein (juhendaja)
    Käesolev magistritöö uurib Hariliku saare (Fraxinus excelsior) järglaskatseala tulemusi 5 aastat peale selle rajamist, Hymenoscyphus fraxineus-e esinemist saare leherootsudel ja selle patogeeni esinemise dünaamikat eri aastatel. Uuriti haigetelt ja tervetelt puudelt korjatud seemnest kasvavate järglaste kõrguskasvu ja suremust, kus ei leitud puude kõrguses ega suremuses statistiliselt olulisi erinevusi(P>0,05). Selles saab järeldada, et praeguses puude arengufaasis ei ole vahet, kas seeme on varutud haigetelt või tervetelt saare puudelt. Olulise tulemusena selgus, et keskmiselt kõrgeima kasvuga järglased on IV7T (46cm), T6T (36,8cm), L10T (36,7cm), IV1H (36,1cm), S5H(36cm) ning nende järglaste suremus oli keskmisest madalam. 2017. ja 2022. a perioodi jooksul olid suurima kõrguse juurdekasvuga: IV7T (32,4cm), S5H (25,8cm), T6T (25,1cm), L9T (24,9cm), L3H (23,5cm). Käesoleva töö tulemusena saaks parima kasvu ja tervisega järglasi tulevikus kasutada metsas ja haljastuses hukkunud saarepuude asendamiseks. Saaresurma tekitaja H. fraxineus-e dünaamika näitab seda, et patogeeni esines 73,9% viljakehadega leherootsudes ja viljakehata leherootsudes oli see osakaal statistiliselt oluliselt väiksem 49,4% kõigist tuvastatud seentest nendes rootsudes. Seega, maapinnal esinevad ja mustaks värvunud viljakehaga leherootsudes on H. fraxineus-st oluliselt enam võrreldes pruuni värvi leherootsudega. Võrreldi erinevatel aastatel kahelt alalt korjatud leherootsude H. fraxineus-e esinemise dünaamikat, kus statistiliselt olulist erinevust perioodil 2011-2016 ei esinenud. Seega, aasta erisused saaresurma esinemist rootsudel ei mõjutanud.
  • Kirje
    Meetod ROSA eesti keelse versiooni reliaablus ja kasutatavus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kann, Kaili; Reinvee, Märt (juhendaja)
    Kuvari töökohtade hindamiseks puuduvad tõenduspõhised meetodid, mis oleksid kättesaadavad eesti keeles. Meetod ROSA (Rapid Office Strain Assessment), mis on tõlgitud mitmesse keelde, on 2022. aastast saadaval ka eesti keeles, kuid see versioon pole vabalt kättesaadav. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata meetodi eestikeelse versiooni reliaablust ja kasutusmugavust. Uuringus osalesid erialaspetsialistid ja tavakasutajad, hindamiseks kasutati fotomaterjali ja ankeetküsitlusi. Andmed koguti ja analüüsiti kasutades statistilisi meetodeid nagu Wilcoxoni astakmärgitest ja ICC (Intraclass Correlation Coefficient) reliaablusanalüüsi. Uuringu tulemused näitasid, et ROSA eestikeelse versiooni reliaablus oli spetsialistide seas mõõdukas (ICC väärtus 0.536 esimese töötamiskoha hindamisel) kuni madal (teise töötamiskoha hindamisel). Tavainimeste seas oli reliaablus madalam (esimese töötamiskoha ICC väärtus 0.024). Tavainimeste koolitusel osalemine ei mõjutanud statistiliselt olulisel määral hindamistulemusi, kuid parandas kasutajate enesekindlust ja arusaamist meetodist. Spetsialistide vestlusringis tuvastati vajadus meetodi küsimustiku täiendamiseks, et parandada kasutusmugavust ja täpsust. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et ROSA meetodi eestikeelse versiooni usaldusväärsus vajab parandamist mitmes aspektis, eriti koolituse ja hindamismetoodika osas.
  • Kirje
    Metsaistandike seadusandluse analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kikas, Epp; Korjus, Henn (juhendaja); Lutter, Reimo (juhendaja)
    Ülemaailmselt seisavad riigid metsanduse valdkonnas silmitsi kliimamuutuste leevendamise meetmete rakendamisel metsandussektorile ja biomajanduse arendamiseks vajaliku toorme kasvatamise lahenduste välja töötamisega. Jätkusuutliku puitmaterjali kasvatamisel võib sobivaks lahenduseks osutuda metsaistandike rajamise soodustamine, kuid hetkel puudub piisavalt täpselt defineeritud õigusraamistik. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida ja sünteesida hetkel kehtivat istandikega seotud õigusraamistikku ning pakkuda lahendusi õigusloomele. Töös analüüsitakse istandikke ümbritsevat sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja viiakse läbi küsitlus suurmaaomanike seas. Lisaks tehakse ülevaade praegu kehtivast õigusloomest, mis mõjutab istandike rajamist ja majandamist ning antakse lühiülevaade naaberriikide istandikke käsitlevast õigusloomest ja koondatakse istandike alane teadustöö. Küsitluse tulemused näitasid, et maaomanikel on väga suur huvi istandike kasvatamise vastu, mille peamisteks eesmärkideks on metsamajandus, süsiniku sidumine ja selle kaubandus. Puuliikidest soovitakse enim kasvatada arukaske, okaspuudest kuuske ja lehiseid. Maaomanikud ootavad riigilt selget ja paindlikku õigusraamistikku, mis eristaks istandike majandamise tavalisest metsamajandamisest. Selgema õigusraamistiku loomiseks on soovitatav harmoniseerida metsaseadus keskkonnaministri määruste nr 76 ja 30 regulatsioonidega. Kokkuvõtteks, selgem õigusraamistik annaks maaomanikele kindlustunde Eestisse istandike rajamiseks ning istandikest saadav stabiilne puidutoore annab investeerimiskindluse kohalikule puidutööstusele nii mehaaniliseks kui ka keemiliseks väärindamiseks.
  • Kirje
    Okaspuupalkide kontrollmõõtmiste tulemused Stora Enso Eesti Imavere Saeveski näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Andrejev, Georg Sten; Lang, Mait (juhendaja)
    Kontrollmõõtmine on Stora Enso Eesti Imavere Saeveski jaoks tootmise tähtis osa. Käsitsi mõõdetud ja mõõtejaama poolt saadud andmete võrdlemisel saab ülevaate mõõtejaama korrasolekust. Töö eesmärgiks oli uurida mõõteandmete võrdluse tulemusi ja nende põhjal leida kinnitust, kas teatud aastaaegadel on võrdluste tulemused suurema erinevusega. Magistritöö käigus viidi läbi lisakatsed, mille abil analüüsiti tulemusi täiendavalt. Töös kasutati palkide mõõtmisandmeid ajavahemikust 2021 oktoober kuni 2023 detsember. Käsitsi mõõdetud palkide arv oli 1263 tk ja mõõtmised teostati Stora Enso Imavere Saeveski kontrollmõõtmiste meeskonna poolt. Mõõdetud palkide hulgas oli 698 kuusepalki ja 565 männipalki. Töös selgus, et külmadel kuudel oli diameetrite keskmine erinevus 1 mm. Talvisel ajal on ka rohkem määramatuseid, mis mõõtmist mõjutavad, nagu näiteks jäätunud palgid. Juhuslike andmetega tehtud simulatsioon näitas mahu muutumist juba 1 mm lisamisel palgi diameetrile. Saeveski töötlusprogrammis samas 1 mm diameetri vahet ei pruugi mahu muutumist näidata, kuna mõõtejaama pole vaja reguleerida väiksema kui 2% mahu muutuse puhul. T-testid näitasid p-väärtuste abil, et tõestatud erinevused diameetrite erinevusel on olemas. Kümne palgi peenemas otsas 30 cm ulatuses läbimõõdu asukohavaliku mõõtmistest näitas, et seost mõõtmiskoha valikul ja läbimõõdu tulemusel ei ole. Töö tulemuste põhjal on võimalik palkide mõõtmise metoodikat täpsemaks teha.
  • Kirje
    Soojus- ja niiskuslevi uurimine ristkiht-naelpuit paneelis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kreisman, Käbi; Leiten, Kadri (juhendaja)
    Ristkiht-naelpuit on keskkonnasäästlik ning keemiavaba materjal, mida ei ole veel palju uuritud. Materjali reklaamitakse kui hea soojus- ja niiskusmahutavusega materjali. Eeskätt viidatakse materjali õhkvahede võimele hajutada sisekliimas tekkinud kõrget temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust mööda paneeli laiali. Antud töö eesmärgiks oli uurida soojus- ja niiskuslevi ristkiht-naelpuit paneeli õhkvahedes. Uurimuse tarbeks viidi läbi kolme kuune paikkatse. Paikkatsel mõõdeti temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust 6 anduriga kahes mõõtekohas, lisaks ka katseseina külge kinnitatud termokastis. Termokasti eesmärk oli võimaldada uurida katseseina kõrgete sisekliima temperatuuride ning suhtelise õhuniiskuse juures. Lisaks modelleeriti paneeli Delphin Bauklimatik programmiga. Katse tulemusena leiti, et lühiajalise kõrge suhtelise õhuniiskuse juures ei toimu õhkvahes niiskuse liikumist. Sama sai katsest järeldada ka kõrge temperatuuri puhul. Mudel aitas uurida ka pikaajalise kõrge õhuniiskuse ning temperatuuri mõju paneelile. Kuigi mudeli tulemustest sai järeldada, et pikaajalise kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri puhul võib näha mõningast liikumist mööda õhkvahesid, tuleks tulemuste kinnitamiseks siiski viia läbi pikaajalise kõrge õhuniiskuse katse.
  • Kirje
    Polüpropüleen fenoolformaldehüüdliimi alternatiivina vineeri tootmisel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lutsar, Taavi; Kask, Regino (juhendaja)
    Käesolev magistritöö uurib polüpropüleeni võimaliku alternatiivina fenoolformaldehüüdliimile vineeri valmistamisel. Termoplastid on paljulubavad polümeerid, millega on võimalik vineeri valmistada ning vineeri keskkonnamõju vähendada. Töös valmistatakse üheksa erinevat polüpropüleeniga katseplaati ja fenoolformaldehüüdliimiga referentsplaat. Polüpropüleeniga valmistatud katseplaatidel asendatakse traditsiooniline liim kilega. Kasutatakse kolme erinevat kile kogust ja kolme erinevat kuumpressimise temperatuuri. Võrreldakse plaaditüüpide paindetugevust ja paindeelastusmoodulit ning nihketugevust ehk liimühenduse kvaliteeti nii sisekasutuseks kui välistingimustele sobivale vineerile. Metoodika seisneb vineeriplaatide valmistamises, katsekehade lõikamises ja katsete läbiviimises vastavalt Eesti standarditele. Vineer toodetakse Eesti Maaülikooli puidutöökojas ja katsed viiakse läbi ülikooli puidulaboris. EVS-EN 314-2:1999 esitatud nihketugevuse piirnormile 1 N/mm2 ei vastanud polüpropüleeniga plaaditüüp, millel oli kasutatud suurimat kuumpressimise temperatuuri (200 °C) ja kõige väiksemat kile kogust (80 g/m2). Kõik teised plaadid vastasid standardi miinimumnõuetele. Antud katsetes fenoolformaldehüüdliimiga vineeriga samaväärseks tunnistati katseplaat, mis oli kõigis katsetes statistiliselt sarnaste või paremate näitajatega. Positiivse hinnangu sai katseplaat, mis oli pressitud temperatuuril 190 °C 14 minutit survega 1,4 MPa ja spoonilehtede vahel oleva kile kogusega 130 g/m2 ning järelpressitud vaakumpressis rõhul -0,85 bar 9–10 minutit.
  • Kirje
    Metsauuendusekspertiiside analüüs 2017-2023 aasta andmete alusel ja võimalik mõju metsatööstusele tulevikus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Biene, Margus; Sims, Allan (juhendaja)
    Metsade majandamisest tähtis lõik on metsade uuendamine, mis hõlmab küpse metsa uuendusraiet ja seejärel metsaomaniku valikul tegevusi, mis tagaks seaduses nõutud aja möödudes metsa uuenemise. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metsauuendusekspertiiside alusel uuenemise edukust erinevate kasvukohtade, omanike, puuliikide lõikes ja aja suhtes ning tulemuste võimalikku mõju süsiniku sidumise ja tööstuse vaatest. Töö jaoks on koostatud metsauuendusekspertiisidest andmestik ajavahemikust 2017. aasta september kuni 2023. aasta detsember. Andmestik koosnes algselt 101588-st reast, milles oli 38212 metsauuendusekspertiisi andmed. Töö tulemustena leiti enamsupuuliikide muutus andmestiku üldkogumis ja erinevate omanike lõikes. Üldkogumis on okaspuu alade suur pindala langus, vastupidiselt lehtpuude pindala kasv. Uuenemise edukus erinevate uuendusvõtete lõikes andis tulemuseks kultiveerimise edukama tulemuse, seevastu külvi ja loodusliku uuenemise kaasaaitamise tulemused olid halvemad. Uuenemise sõltuvus metsateatise ja metsauuendusekspertiisi vahelisest ajast andis eelise kultiveerimisele. Süsiniku sidumise vaatest on kaasikute pindala kasv positiivne, kuna on tegemist tiheda ja kiirekasvulise puuga, mis on otseses seoses süsiniku hulga sidumisega. Süsiniku sidumine pikaks perioodiks, on okaspuude pindalalise kahanemise valguses negatiivne. Samuti on pikas perspektiivis okaspuu töötlejatel ette näha toorme vähenemist. Seevastu kase ja haava ja sanglepa toormekogused selleks ajaks kasvavad. Antud töö jätkuna oleks võimalik teha uuring, mille käigus tehakse andmestikust mingi aja möödudes valim ja hinnatakse looduses alade olukorda ja arengut ajas. Töös on käsitletud ka metsauuendusekspertiisi teisel kohal olevat puuliiki ja võimalikku alade muutust hooldamise läbi. Samuti on olemas kõikide leitud puuliikide arvud hekatri kohta. Sellest lähtuvalt oleks võimalik hinnata omanike aktiivsust metsahooldustöödes suunamaks metsade arengut. Töö tulemusest võib olla kasu arvestamaks uuendamisvõtete valikut mõnes kindlas kasvukohas, mille uuendamisel näiteks ainult mineraliseerimine ei anna tulemust – näiteks sinilille kasvukoht. Samuti võiks olla kasu pikalt ettemõtlevale metsaomanikule, kes leiab, et kui tulevikus okaspuud jääb palju vähemaks, siis selle väärtus võib ajas rohkem kasvada.
  • Kirje
    Hariliku männi plusspuude järglaskondade kasvu- ja kvaliteediomaduste analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Botšarova, Anna; Maaten, Tiit (juhendaja); Vares, Aivo (juhendaja); 2024-06-11
    Metsaselektsioon ehk metsapuude aretus on tähtis, geneetikal põhinev tegevus, mille abil saame välja selekteerida paremaid metsapuude genotüüpe. Metsapuude aretus on aluseks järglaskatsete ja kõrgema astme seemlate rajamisele, et saada heade pärilike omadustega metsakultiveerimismaterjali. Töö käigus uuriti neljale katsealale aastatel 2012-2014 istutatud 235 hariliku männi plusspuu järglaskonna kasvu- ja kvaliteediomadusi, et leida 10% parimatest järglaskondadest. Parimate kasvu- ja kvaliteediomadustega järglaskondadena paistsid 10 aasta vanuses silma E4, E13, 400, 519, 729. Järglaskonnal oli statistiliselt usaldusväärne mõju puude kasvu- ja kvaliteediomadustele. Töö hüpotees, et hariliku männi plusspuude järglaskonnad on juba 10 aasta vanuselt erineva kasvu- ja kvaliteediomadustega, leidis kinnitust. Kasvu- ja kvaliteediomaduste põhjal valiti välja 24 parimat järglaskonda (plusspuud) uue seemla rajamiseks.
  • Kirje
    Spooni suuna asetuse muutmisest tingitud mõju vineeri tugevusomadustele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saal, Jaanis; Mitt, Risto (juhendaja); Kask, Regino (juhendaja)
    Käesoleva magistritöö eesmärkideks on valmistada ja katsetada erinevate spoonisuuna kombinatsioonidega katseplaate. Uuritavateks parameetriteks on pikikiudu ja ristikiudu paindetugevus ja paindeelastsusmoodul ning äärmise ja keskmise spoonikihi nihketugevus. Eesti Maaülikooli puidutöökojas valmistatakse erineva spoonipaigutusega seitsme– ja viiekihilised katseplaadid vastavalt Euroopa Standarditele. Spoonilehti lõigatakse kolme eri suunaga 0°/90°, 22,5°/67,5°/112,5°/157,5° ning 45°/135°. Vastavalt plaatide omapärale komplekteeritakse spoonipaketid, mis kaetakse fenoolformaldehüüd liimiga ning pressitakse. Valminud plaatidest lõigatakse katsekehad, mida katsetatakse Eesti Maaülikooli puidulaboris vastavalt Euroopa Standarditele. Pikikiudu paindekatsete ning nihkekatsete puhul on suurimad tulemused plaatidel, mille spoonisuunad jäävad vahemikku 0°-22,5°. Ristikiudu paindekatsete puhul on suurimad tulemused plaatidel, mille spoonisuunad on 67,5°-90°. Seitsme- ja viiekihiliste samasuguste spooninihutusega plaaditüüpide puhul keskmine spoonisuund ei mõjuta märgatavalt painde- ega nihkeomadusi. Viiekihiliste plaatide puhul, kus teine ja neljas spoonikiht on peegeldatud ning keskmine kiht on 90°, mõjutab keskmine spoonikiht painde- ja nihkeomadusi.
  • Kirje
    Majandamisviiside mõju hübriidhaava teise põlvkonna puistu alustaimestikule Nõgiaru katsealal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saanküll, Siret; Tullus, Tea (juhendaja)
    Euroopa Liidus (EL) kui ka ülemaailmselt on puidu nõudlus kasvutrendis, kusjuures metsadel on oluline roll süsiniku sidujatena ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Hübriidhaab on tõusnud esile kui potentsiaalne puuliik tekkinud probleemide lahendamiseks, kuid hübriidhaava istanduste laienemine nõuab keskkonnaküsimustega arvestamist. Eestis on teise põlvkonna hübriidhaavikute alustaimestikku uuritud vähe, võrreldes esimese põlvkonna andmetega. Lisaks pole Eesti tingimustes võrreldud esimese ja teise põlvkonna alustaimestikku. Magistritöö eesmärk on hinnata majandamisviiside mõju alustaimestikule teise põlvkonna hübriidhaavikus ning võrrelda tulemusi esimese põlvkonna andmetega. 2023. aastal toimunud inventuur Nõgiaru katseala 36 püsiprooviruudul hõlmas rohu- ja samblarinde üldkatvuste ja iga üksiku liigi katvuse visuaalset hindamist. Tulemused näitavad, et erinevatel majandamisviisidel (harvendus koridoridena, ristikoridoridena või üksikpuudena) on rohu- ja samblarinde katvusele ja liigirikkusele üldiselt sarnane mõju. Samuti ei esine suuri erinevusi esimese ja teise põlvkonna hübriidhaaviku alustaimestikus. See-eest ilmnes, et endise maakasutuse mõju alustaimestikule on mõlema põlvkonna istandikus jätkuvalt suur ja ca 20 aastat metsa all olemist on liiga lühike aeg metsale iseloomuliku alustaimestiku väljakujunemiseks.
  • Kirje
    Juurepessu eoste levimine okaspuupuistutes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roolaid, Diana; Adamson, Kalev (juhendaja)
    Metsamajanduses peetakse kõige olulisemateks patogeenideks juuremädanike tekitajaid, kellest suurima majandusliku kahju tekitajad Eestis on juurepessud (Heterobasidion spp.) Magistritöö raames uuriti juurepessu kandeoste levimisest Eesti klimaatilistes tingimustes, et tõhustada juurepessu tõrjet. Töö käigus analüüsiti 2741 eosproovi kahest Tartumaal asuvast puistust, määrati juurepessu perekonna DNA esinemine ja eoste kogus ning analüüsiti eoste arvu seoseid erinevate ilmastikunäitajatega. Tulemustest selgus, et männikus ja kuusikus on mõningad erinevused eoste levikus, kuid juurepessu eoseid võib okaspuupuistus õhus levida aastaringselt ja ka miinuskraadide korral. Teades, et juurepessu eosed võivad õhus levida ka miinuskraadide juures on edaspidi vaja uurida talvisel perioodil levivate eoste eluiga ning kändude nakatamisvõimet peale lume ja jää sulamist. Sellest lähtuvalt on vajalik ka hinnata tänase tõrjemetoodika vastavust juurepessu nakkusohuga perioodile.
  • Kirje
    Purustatud rehvidest saadud teraskiududest kiudbetooni tugevusnäitajate määramine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roosiväli, Jürgen; Vizel, Julia (juhendaja); Ryabchikov, Alexander (juhendaja)
    Käesolevas magistritöös uuriti mehaaniliselt purustatud rehvidest saadud teraskiudude kasutamise võimalusest kiudbetoonis. Rehvide eluiga on maksimaalselt viis aasta, hinnanguliselt tekib ainult Eestis üle 15 000 tonni vanu rehve iga aasta. Õigusaktidest tulenevalt tuleb kõik kogutud vanarehvid 100% taaskasutada, sest vanarehvide ladestamine prügilasse on keelatud. Magistritöös keskendutakse purustatud rehvidest eraldatud terastraadi kasutamisele kuidbetoonis ning selle tugevusnäitajate määramisele. Valmistati viie erineva kiudude kogusega katsekehad ja võrreldi tulemusi ilma kiudeta referentskatsekehaga. Esmalt määrati rehvidest eraldatud teraskiudbetooni survetugevust ning seejärel jääkpaindetõmbetugevus. Kasutati C25/30 klassi betooni, mis on enam levinud kiudbetooni klass. Võrdluseks võeti varasemalt koostatud välismaised teadusartiklid. Vanadest rehvidest saadud teraskiududega betooni valmistamist uurivate tööde tulemused on sarnased. Rehvidest eraldatud terastraati saab kasutada kiududena betoonis, kui nende kogus jääb ühe protsendi juurde segu kogusest. Selliste teraskiudude kasutamist Eestist takistab kindlasti vähene purustamisvõimalus. Arvestades, et teistel rehvikomponentidel efektiivne taaskasutamisviis toimib, võib eeldada, et ka teraskiul on majanduslik huvi olemas.
  • Kirje
    Kalapääsude hüdraulika uurimine Lõuna-Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Gross, Katrin; Tamm, Ottar (juhendaja); Napp, Peeter (juhendaja)
    Kalapääsud vooluveekogudel on vajalikud selleks, et oleks avatud kalade rändetee ja nende looduslik populatsioon säilik. Vooluveekogudel võivad vee-elustiku loomulikku rändeteed takistada mitmed rajatised, näiteks paisud, truubid ja muud sarnased takistavad rajatised. Seetõttu on hakatud tänapäeval rohkem tähelepanu pöörama kalapääsude tähtsusele ja rändeteede avamisele. Kalapääsu rajamisel peavad erivaldkondade eksperdid omavahel koostööd tegema, et kavandatav kalapääs oleks ettenähtud vee-elustikule ületatav. Pärast kalapääsude ehitamist ei pruugita enam nende seisukorda uurida ja sellest võib tekkida olukord, kus kalapääsu tõhusus langeb märgatavalt. Käesoleva töö eesmärk on hinnata nelja rajatud kalapääsu tõhusust, uurides nende hüdraulikat. Kalapääsude tõhususe hindamine hõlmab kalapääsude tehniliste näitajate (hüdrauliliste ja geomeetriliste) piirväärtuste metoodilist kontrollimist. Lõputöös valiti hindamiseks neli kalapääsu Lõuna-Eestis, millede piirnäitajate kontrollimiseks tehti mõõtmisi kolmel aastaajal (suvel, sügisel ja talvel). Kalapääsude tõhusust uurides selgus, et Kurepalu, Lalli ja Kaubioja kalapääsu geomeetrilised mõõtmed vastasid enamjaolt kavandatud mõõtmetele. Kõige paremini kooskõlas hinnatavate näitajate piirväärtustega on Lalli tarindkalapääs, kus hüdraulilised tingimused vastasid piirväärtustele igal mõõtmiskorral. Lõputöös on antud hinnang iga uuritud kalapääsu toimimisele.
  • Kirje
    133 seeria kortermajade rekonstrueerimine tehaseliste täislahendusega betoonelementidega
    (Eesti Maaülikool, 2024) Unt, Marius; Teppand, Tõnis (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja)
    Eesti eluasemefondi terviklik rekonstrueerimine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx) toetusel hoo sisse saanud. Vastavalt Eesti energia- ja kliimapoliitika alustele aastani 2050 on pikaajalise strateegia peamine eesmärk enne 2000 aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine, sealhulgas ligikaudu 14 000 kortermaja. Rekonstrueerimise maht järgnevaks 26 aastaks on arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele väljakutset pakkuv. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uute ehitustehniliste ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine koostöös TMB Element OÜ-ga, mis lühendaks rekonstrueerimistööde teostamise aega, kasutades tehases valmistatud täislahendusega betoonist koorikelemente. Nendes sisalduvad soojustus, avatäited ja lokaalne ventilatsioon ning ajas kauakestev erinevate viimistlusvõimalustega fassaad. Lahendamiseks valiti Tartu EEK 133 seeria kortermajad. Analüüsiti kortermajade kandekonstruktsioone, teostati hoone ja kinnitusdetailide kandevõime arvutusi. Töö tulemusena töötati välja kahekihilised seinaelemendid, kinnitusdetailide tehnilised lahendused ning koostati töö – ja tootejoonised. Nende põhjal toodeti kinnitusdetailide prototüübid edasiseks arendustööks ja optimeerimiseks. Betoon on viimistlusmaterjalina üldjuhul hooldusvaba ja sobilik ka 9– korruselistele kortermajadele.
  • Kirje
    Kliendi-valikute sujuv üleviimine ettevõtte süsteemi ja nende mõju kasumile Kodumaja AS näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tobro, Ilmar; Pallav, Vello (juhendaja)
    Kodumajal AS ettevõttel on kliendi valikutelt saadava tulu jaoks olemas finantsiline mõõde, kuid see on ainult eelarvestuse faasis kokku pandud prognoos, mida projektide lõpus ei kõrvutata reaalsete kulutustega. Seetõttu ei ole ettevõttel ülevaadet kui kasumlik on reaalsuses kliendi valikutega töötamine. Käesolevas magistritöös uuriti Kodumaja AS kliendi valikute protsessi ja analüüsiti kliendi valikutega seotud kulutusi projekti Kongsberg Terrasse raames. Töö eesmärk oli tuvastada probleemid kliendi valikutega töötamisel ja leida nendelt saadav tegelik tulu. Töös on kasutatud ettevõtte süsteemide ProP ja BC andmeid. Töö fookuses oleva projekti Kongsberg Terrasse juures töötas autor objektijuhina, mistõttu paljud väited magistritöös on koostatud empiiriliselt. Teostatud analüüsid on läbi viidud kasutades Microsoft Excel tabelarvutuse programmi. Töö tulemusena saadi projektil Kongsberg Terrasse kliendi valikutest tulenevaks tegelikuks müügikatteks 61 491 eurot, mis on oluliselt suurem eelarvestatud 45 053 eurost. Analüüsi käigus leiti mittevastavusi, mille suhtes tehti parandusettepanekud ettevõtte juhatusele, et neid vigu tuleviku projektidel vältida.
  • Kirje
    Ehitisregistrisse kandmata ja ebaseaduslike hoonete legaliseerimise problemaatika omaniku ning kohaliku omavalitsuse vaatenurgast
    (Eesti Maaülikool, 2024) Härm, Henri; Sahk, Kaarel (juhendaja); Kütt, Veiko (juhendaja)
    Väga suur osa hoonetest, mis meid ümbritsevad, ei ole seaduslikud ega ehitisregistrisse kantud. Töö käigus uuritakse, milliseid probleeme võib ette tulla ehitisregistrisse kandmata ja ebaseaduslike hoonete legaliseerimisest ning kuidas näevad antud olukorda omanik ja kuidas kohalik omavalitsus. Töö eesmärgiks on kaardistada ehitisregistrisse andmete esitamisega ja ebaseaduslike hoonete seadustamisega tekkivaid probleeme ning anda seadustajatele juhtnööre, kuidas probleeme vältida ja protsessi kiirendada. Antud lõputöö sisulises osas lähtub autor saadud praktilistest kogemustest, hoonete seadustamise ning ehitisregistrisse andmete kandmisega kokku puutuvate isikute ja kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistidega autori koostatud küsimustiku põhjal läbi viidud intervjuude vastustest. Lõputöö käigus ilmnenud ehitisregistrisse kandmise ja hoonete seadustamisega kaasnevaid probleeme aitaks suures osas lahendada omanike teadlikkuse parandamine antud teema suhtes. Samuti aitaks see, kui kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistid teeksid omanikega rohkem koostööd ning kõigil oleks ühine arusaam seadustamisest ja ehitisregistri olemusest. Soovides antud tööd edasi arendada, tuleks uurida ehitisregistri haldajate nägemust ja tõekspidamisi, kuna ehitisregistril on väga suur roll seadustamise ja andmete korrastamise tõhustamises ning lihtsustamises. Lisaks tuleks koostada kõigile kättesaadav juhend, kus oleks välja toodud põhilised olukordade kirjeldused ja selgitused, mida tuleb just vanemate hoonete seadustamiseks ja andmete registrisse kandmiseks teha.
  • Kirje
    Geoinfosüsteemi kasutamine SWMM sademeveemudeli koostamisel Rebase näidisvalgalal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lepik, Grit Anette; Tamm, Ottar (juhendaja); Saaremäe, Egle (juhendaja)
    Viimastel aastakümnetel on Eestis lühiajalised vihmad intensiivistunud ja linnades kõvakattega alade osakaal suurenenud. Sellised muutused toovad endaga kaasa üleujutusriski suurenemise ning sagenevad uputused tänavatel. Selliste olukordade vähendamiseks muutub üha tähtsamaks paremini dimensioneeritud sademeveesüsteemid. Modelleerimistarkvaradega on võimalik saada hea ülevaade valingvihmadega tekkivatest kriitilistest olukordadest valgalal. Töö eesmärgiks on välja töötada SWMM sademevee mudeli koostamise metoodiline juhend kasutades geoinfosüsteemi ArcGis Pro tarkvara võimekust. Juhendis kirjeldatakse samm-sammult kuidas töödelda erinevaid ruumiandmestikke GIS süsteemis nii, et nende põhjal oleks võimalik luua SWMM mudel. Töös kasutati inp.PINS programmi, mis on suuteline töödeldud GIS andmetest looma tervikliku SWMM mudeli. Antud metoodikat rakendati edukalt Rebase näidisvalgalal, Tartus. Koostatud juhend on kasulik ja aitab sademeveesüsteemide mudeldajatel paremaid mudeleid luua. Rakenduse käigus Rebase valgalal esines erinevaid probleeme, mille tekitasid antud näidisvalgal vigased või puuduvad algandmed. Tööst selgus, et metoodikat rakendades tuleb teostada andmete kvalitatiivne kontroll, vigaste ja puudulike andmetega ei ole võimalik kogu protsessi ArcGis Pro programmiga automatiseerida ja algandmed peaksid olema võimalikult lähedased ideaalsele, et kõike tarkvaraga teha saaks ning lõpus täpne tulemus tuleks. Antud näidisvalgala algandmetes leidus vigu kaevuandmetes, mis olid käsitsi sisestatud. Leidus ka mõningaid puudulike torude ja kaevude andmed, mis olid tingitud vanadest torudest ja kaevudest ehitatud enne aastat 1998. Nimetatud probleemidest hoolimata on koostatud SWMM mudeli koostamise metoodika juhend praktiline abimees mudelite koostamisel.