2. Magistritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Kinnisvara halduse muutus läbi renoveerimisprotsessi Tartu valla lasteaedade näitel(Eesti Maaülikool, 2013) Liivamets, Andrus; Kaing, MadisPeale objektide renoveerimistööde valmimist alustasid mõlemad lasteaiad iseseisvat tööd majandusüksusena. Kinnistu haldamise korraldamine toimub läbi Raadi SA. Juriidiliselt on seatud lasteaedade kinnistutele Tartu valla poolt hoonestusõigus Raadi SA kasuks kuni aastani 2049. Kuna tegemist on avalikuks teenistuseks suunatud varadega,pole nende eesmärk kasumi teenimine, vaid kvaliteetse järjepideva teenuse pakkumine, seda eelkõige lastele ja personalile. Hoonete omanikule on tähtis ,et hoone oleks võimalikult kaua kasutuskõlblik ja vastaks normidele ja seadustele. See eeldab halduse- ja hoolduse pidevat tööd ning kontroll tingimuste olemasolu. Nende kahe objektid puhul on võimalik kasutada erinevaid hooldusmudeleid, kui kasutusele on võetud hübriidmudel, kus teenused tehakse vastavalt ise ja ostetakse sisse pädevatelt isikutelt ja firmadelt. Kasutada on olnud ka teisi mudeleid, kuid kõikide teenuste sisseostmine muutus liialt koormavaks ja ei saavutatud ühist eesmärki teenuste korraldamises. Lähte ja Kõrveküla lasteaiad on mõlemad väga pika tasuvusperioodiga, mis ulatub üle 100 aastase perioodi, kuid soovitatavad ajavahemikud amortisatsioonikulude määramiseks on 40–60 aastat. See eeldab,et enne tasuvusasja saavutamist tuleb teha sinna veel mahukaid investeeringuid. Kuna aga Tartu Vald on arengult jätkusuutlik ning lasteaiad vajasid renoveerimistöid, vastasel juhul oleks need pidanud lähiaastatel sulgema, siis täna EL toetusele said kompleksed renoveeritud hooned kastusse suunatud. Vaadeldes samalaadseid hooneid on tasuvusperiood hoonetel märgatavalt kõrgem amortisatsioonist, kuid see on hind, mida tuleb maksta omavalitsustel jätkusuutliku arengu saavutamisel. Töös käsitletud objektide pika tasuvusperioodi tõttu võib ka väita, et renoveerimistöödele tehtavad investeeringud pole ennast õigustavad. Lähtudes nüüd energiatarbimisest on saavutatud ka positiivsed ilmingud. Soojusenergia tarbimine on nii Lähte , kui ka Kõrveküla lasteaias vähenenud, kuid arengusuutlikumalt oleks autor eeldanud suuremaid numbreid. Seoses energia hinna muutusega lähiaastatel, jäävad soojusenergiale tehtavad kulutused samasse suusurujärku, mis enne renoveerimist, kuid siiski on saavutatud kokkuhoid. Lähte lasteaia „Kiisupere” soojusenergia tarbimine vähenes 12% ning Kõrveküla lasteaia ”Päikseratas” puhul enne taastuvenergia kasutamist soojusenergia tarbimine vähenes renoveerimistööde käigus 15%. Peale taastuvenergia kasutuselevõttu 2011 aasta lõpus on märgata 14% tarbimise langust. 2013 aastal käivitunud maaküttesüsteem on soojusenergia tarbimist suurendanud 2% võrra, kuid kuna süsteem on veel testimisel ja väljatöötamisel,liigub lähiajal tarbimine vähenemise suunas. Autori poolt vaadatuna kõige kasulikum investeering on maaküte, kuna see on varasemalt juba näidanud, et see Eesti tingimustes toimib. Ühesõnaga tehtud investeerinud taastuvenergeetika kasutamisele on andnud väga väikese mõju energia kokkuhoidlikuks ja ilma suurte toetusteta oleks sellised süsteemid ilmselge liialdamine. Kuna sellised süsteemid on meie tingimustes uued siis ei ole teada ka tulevikus nende tegelik kasutusaeg ja kulutused remondile/hooldusele. Edaspidi tuleb teha ratsionaalseid otsuseid ja toimida Eesti tingimustele vastavalt, sealhulgas ei tohiks unustada traditsioonilisi kütteliike. Renoveerimistööde käigus kõige kulukama soojusenergia vähenemise arvelt on märgatav tõus saavutatud elektrienergia ning vee- ning kanalisatsiooni puhul. Lähte lasteaia puhul on elektrienergia tarbimine tõusnud 54%, vee- ja kanalisatsiooni puhul on märgata 11% tõusu. Kõrveküla lasteaia puhul on elektrienergia tarbimine tõusnud 55%,vee- ja kanalisatsiooni puhul on märgata 17% tõusu.Kuna töös sai uuritud ka taastuvenergia mõju hoone energiatarbimisele, on neid kahte objekti omavahel võrreldes teada, et KIKi toel tehtud investeeringud ei ole andnud märgatavalt suurt kokkuhoidu tavalisel keskküttel töötava lasteaiaga. Küttehind m2/€ ei ole märgatavalt väiksem taastuvenergiat kasutataval hoonel. Kõrveküla lasteaia puhul 1,56€/m2, Lähte lasteaia puhul 1,64€/m2. Hoonete ehitusvigade uurimisel selgus, et on probleeme, mida saaks energia kokkuhoiuks rakendada. Termomõõdistuse ja analüüsi käigus selgus, et mõlemad hooned on hästi renoveeritud, kuid probleemiks on keldrikorruste soojakaod, mida saaks kompenseerida ruumide kasutusele võtuga. Hoonete haldussuutlikkuse tagamine, kus mahukate renoveerimistööde käigus võetakse kastutusele kõik ruumid, suurendamaks kasuliku pinna osakaalu ja võimalikult efektiivselt toimivat objekti. Peale renoveerimist toimiv halduskorraldus on autori arvates üles ehitatud toimival süsteemil, kuid siiski leidub mõningaid korraldustegevusi, mida võiks sisse viia ja rakendada. Vana süsteem ei oleks saanud olla jätkusuutlik, kuna uued süsteemid ning kasutuskorraldus eeldavad juba selle mittetoimimist. Uue haldusmudeli väljatöötamisel on jäänud puuudulikus mõningate dokumentide koostamine. Need tuleks sisse viia soovitatavalt e-vormis ehk kõik kajastuv hoone kohta oleks interneti põhiselt kõigile kättesaadav. Kasutusele võtta Kinnisvara haldamissüsteem ELKIS. Seal kajastuks nii hooldus, kui tarbimiseandmed. Andmed oleks kättesaadavad nii lasteaia, halduri, kui ka valla ametnikele. Hoonete haldussuutlikumaks muutmisel tuleks tulevikus rakendada automaatsete süsteemide sisseviimist ja üleminekut targale majale, kus süsteemid on juhitud võimalikult efektiivsel piiril. Ventilatsiooni juhtimine CO2 sisalduses õhus, ruumides automaatsed juhtpuldid jne. Hooneautomaatika tuleb siduda kõigi hoone tehnosüsteemidega, mis tagab liikumise madalenergia tarbimisega hooneteks. Ilma sellise süsteemita toimub energia ebaefektiivne kasutamine. Haldur saaks tänu sellele hoones viibimata korraldada sobivaid tarbimismudeleid. Energiatarbimise vähendamiseks tuleks kasutusele võtta uued LED süsteemil elektripirnid, automaatsed veekraanid jne. Seega kokkuvõtteks saab välja tuua süsteemides puudujääke, ent seda on võimalik kaasajastada ja muuta jätkusuutlikumaks.Kirje Passiivse vibratsiooni summutamisega sisetreitera hoidik(Eesti Maaülikool, 2024) Haak, Tanel; Madissoo, Marten (juhendaja)Vibratsioon on üks peamisi probleeme sisetreimisel, kus suur mõju on tulemusele tööriista väljaulatumine treiterakeha hoidjast ehk L/D suhe. Tuntud treitera keha tootjad lubavad keskmiselt maksimaalset L/D suhet 4: Alates L/D suhtest 4 on vaja vibratsiooni summutiga treitera kehasid, mis on märkimisväärselt kallimad ja tarneaeg ei pruugi sobida kokku tööde planeerimisega. Antud töö eesmärgiks on arendada 12mm diameetriga vibratsiooni summutav sisetreitera mis on võimalik valmistada kooli õppetöökojas või metalli töötlevas tootmisettevõttes. Mõõtetulemuste põhjal selgitati välja kõikide režiimide pinnakaredused ja võrreldi arvutustega. Tulemustest selgus, vibratsioonikindlus oli samaväärne kui vibratsiooni summutaval originaaltootel ja pinnakareduse näitajad suuremate lõikesügavuste juures paremad kui võrreldaval treiterakehal.Kirje Ergonoomikalise sekkumise mõju seljalihastele kuvariga töötamiskohal(Eesti Maaülikool, 2024) Kozyrenko, Natali; Reinvee, Märt (juhendaja)Ergonoomiliselt kujundatud töökohad on muutunud üha olulisemaks, kuna seljaprobleemid kujutavad endast suurt terviseriski kuvariga töötamiskohtadel. Seljavalu, eriti alaseljavalu, on üks peamisi töölt puudumise põhjuseid. Magistritöö eesmärk oli hinnata ergonoomiliste KULIK SYSTEM seljakorrektoriga töötoolide potentsiaali töötajate füüsilise heaolu parandamiseks, seljaprobleemide ja alaseljavalu tekke tõenäosuse vähendamiseks. Töös kasutati kontoritöötajate uurimiseks ankeetküsitlusi, sealhulgas mitut Cornelli ülikooli küsimustikku, hinnati kuvariga töötamiskohti meetodiga ROSA ja mõõdeti seljalihaste mehaanilisi omadusi seadmega Myoton- 3. Neid meetodeid kasutati, et hinnata kuvariga töötajate töötamiskoha ergonoomilisust ja selle mõju seljalihastele. Lisaks viidi läbi ergonoomikaline sekkumine KULIK SYSTEM seljakorrektoriga töötoolide abil ja analüüsiti nende mõju töötajate tervisele ja heaolule. Tulemused näitasid, et ergonoomiliste KULIK SYSTEM seljakorrektoriga töötoolide kasutamine vähendas seljalihaste jäikust ja parandas nende elastsust. See viitab lihaste lõdvestusele ja vähenenud pingele, mis omakorda võib vähendada alaseljavalu esinemist ja parandada üldist töövõimet. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis kinnitavad ergonoomikaliste sekkumiste positiivset mõju tervisele. Edasised uuringud võiksid keskenduda erinevate ergonoomiliste lahenduste pikaajalisele mõjule ja nende kasutatavusele.Kirje Elektrienergia salvestamine ja ostu-müügi võimaluste analüüs hoonetes(Eesti Maaülikool, 2024) Kliimson, Mikk; Annuk, Andres (juhendaja)Elektrienergia salvestamine pakub täiendavat lahendust väga muutlikele taastuvenergiaallikate tootmisprofiilidele. Sedalaadi lahenduste puhul on oluline, et tasakaalustamine energia salvestamisel toimuks tõhusalt. Elektrienergia pakkumine peab eelkõige vastama nõudlusele ning taastuvate energiaallikate laialdane integreerimine elektrivõrku toob kaasa mitmesuguseid uusi väljakutseid elektrisüsteemide haldajatele. Käesolevas magistritöös on antud ülevaade erinevatest elektrienergia salvestamise võimalustest, rakendustest ja siinsel turul elektrihinna kujunemisest. Analüüsitud on näidisakude integreerimise võimalusi päikeseelektrijaama aastasesse töötsüklisse koos võrgust salvestamisega arvestades hinnakõikumisi ja kaasates ühe varasema aasta ilmastikuandmed. Töö eesmärk on anda ülevaade võimalustest, antud juhul päikeseelektrijaama võimsuse ja peakaitsmest tingitud piirangu osas, ning leida seejuures elektrienergia salvestamisega ostu-müügi võimalusi näidisaasta kalendrikuu ööpäeva keskmistest elektrihindadest lähtuvalt. Lahendusena on esitatud kaks süsteemi konfiguratsiooni, mis pakuvad võrdlusvõimalusi. Taastuvenergia tootmisele elektrienergia salvesti lisamine võimaldab elektriturule täiendavaid pakkumismahte, mis on nihkunud enam nõudluse suunas. See aga vajab tootmis- ja salvestussüsteemide ülesehituse hindamiseks meetodeid, mida on ka ülevaatlikult esitatud.Kirje Turbulentse pihustussüüte mõju kolbmootori efektiivsuslikele parameetritele(Eesti Maaülikool, 2024) Timmusk, Paul Artur; Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja)Uusi sisepõlemismootoreid täiustatakse erinevate tehnoloogiatega, et tõsta nende efektiivsust ning vähendada heitgaaside sisaldust. Kuna antud tehnoloogiaid ei rakendata juba olemasolevatele vanematele mootoritele, siis neid ei ole võimalik tõhustada. Seetõttu on vajalik arendada mootori efektiivsust suurendavaid tehnoloogiaid, mida oleks võimalik paigaldada lihtsasti ka olemasolevatele mootoritele ning üheks sobivaks tehnoloogiaks on turbulentne pihustussüüde. Käesoleva töö eesmärgiks oli arendada bensiini peal töötavale katsemootorile turbulentse pihustussüüte süsteem ning viia läbi katsed, et analüüsida pihustussüüte mõju mootori efektiivsuslikele parameetritele. Kokku mõõdeti katsemootoril kolme parameetrit: kütusekulu, silindrirõhku ning pöörde– momenti. Katseandmete analüüsist järeldati, et turbulentse pihustussüütega on võimalik süüdata oluliselt lahjemaid küttesegusid kui tavalise sädesüütega. Lisaks täheldati, et pihustussüüte puhul oli keskmine indikaatorrõhk märgatavalt kõrgem kui sädesüütega. Täiendavalt täheldati, et lahjemate segude korral on võimalik mootori soojuslikku efektiivsust suurendada kuni 2,5%. Analüüsist järeldati, et pihustussüüte puhul on vaja teostada täiendavaid mõõtmisi ning uurimusi, et potentsiaalselt suurendada antud süsteemi efektiivsust veelgi.Kirje Päikesepaneelidega toidetava eelsoojendusboileri kasutamine hoone tarbeveesüsteemis(Eesti Maaülikool, 2024) Post, Peep; Kalder, Janar (juhendaja)Magistritöö annab ülevaate päikesepaneelide tüüpidest, nende tööpõhimõttest ja tootlikust mõjutavatest teguritest. Veel antakse ülevaade veeboileritest ja küttekehadest. Töö eesmärk on leida optimaalsed eelsoojendusboileri suuruse ja päikesepaneelide võimsuse suhted süsteemi puhul, kus kasutatakse päikesepaneele elekterveesoojendi ühendusega eelsoojendusboileri kütmiseks. Leitakse ka taastuvenergia osakaal ja tasuvusaeg. Töö eesmärgi saavutamiseks loodi mudel SciLab 6.1.1 keskkonnas kasutades ka Coselica plokke. Andmete töötlemise jaoks loodi Pyhton skript. Antud töös kasutatud sisendandmete, mudeli ning süsteemi puhul selgub, et simuleeritud lahendustest kõige optimaalsem eelsoojendusboileri ja paneelide võimsuse suhe on 80 liitrine eelsoojendusboiler ning 1 kW päikesepark. Selle lahenduse tasuvusaeg on 4,28 aastat ning taastuvenergia osakaaluks on 50,01 %.Kirje Komposiitpaneelist korpuse projekteerimine hodoskoop mõõteseadmele(Eesti Maaülikool, 2024) Štubis, Jaan; Soots, Kaarel (juhendaja)Käesoleva magistritöö eesmärgiks on projekteerida hodoskoop mõõteseadet väliskeskkonnast eraldav ja kaitsev komposiitpaneelist korpus. Magistritöö valmib koostöös ettevõttega GScan OÜ. Töö algas tehniliste nõuete analüüsiga, millele järgnes kirjanduse uurimine ning disainipiirangute seadmine. Analüüsiti mõõteseadme korpusele mõjuvaid jõude, et selgitada välja projekteerimisel arvestatavad mõjuvad jõud. Analüüsiti sändvitšmaterjalide soojusjuhtivust ning mõõteseadme siseenergiat, et selgitada välja mis meetoditega tagada mõõteseadme korpuse sisetemperatuuri stabiilsus. Valiti sobivad konstruktsioonimaterjalid ning projekteeriti korpuse mudel. Korpuse projekteerimisel arvestati toote kompaktsusega, modulaarsusega, IP 54 koodiga standardile vastavusega, valguskindlusega ning täieliku valgusläbivuse takistamisega. Koostati jahutussüsteemi eskiisprojekt. Projekteeritud sisetükkide tõmbetugevuse määramiseks valmistati katserakistus ning kakskümmend kuus katsekeha. Tõmbekatsete tulemuste analüüsi põhjal hinnati projekteeritud sisetükkide vastupidavust tõmbejõule. Magistritöö käigus valmis ettevõttele GScan OÜ raalprojekteeritud mudel koos masinaehituslike joonistega, mis võimaldavad alustada korpuse prototüübi tootmist.Kirje Õhuliinide potentsiaaliühtlustuse projekteerimine SES tarkvaraga(Eesti Maaülikool, 2024) Perillus, Kaimo; Annuk, Andres (juhendaja)Käesolevas töös on käsitletud kõrgepinge õhuliinide projekteerimist SES tarkvaraga. Töö eesmärgiks on tutvustada potentsiaaliühtlustuse projekteerimise protsessi SES tarkvaraga. Peamiseks fookuseks on suure lühise korral maa potentsiaali tõusu haldamine ja ohtlike puutepingete ohututele tasemetele toomine. Käesoleva töö raames on lähtutud võrguettevõtja nõuetest, vastavatest standarditest ja üldistest tehnilistest normidest. Töös on süvitsi käsitletud 330 kV vantkandemasti potentsiaaliühtlustuse projekteerimist alates algsest materjalide kogumisest, masti baasi modelleerimisest, liini lühisvoolude modelleerimisest, lõpliku sobiliku potentsiaaliühtlustuse lahendusest kuni tervikliku puutepinge kontrollini. Lisaks on analüüsitud koostatud lahendust, vaadates potentsiaalide 3D diagrammi. Töö lisaväärtus seisneb selles, et antud teema puhul ei esine liialt eesti keelseid materjale. Töö edasiarendusena peaks uurima programmiga suureloomuliste maanduspaigaldiste projekteerimist, kasutades SESi poolt pakutavat CDEGS paketti ja sellega kaasnevaid mooduelid.Kirje Alumiiniumisulami EN AW-6082-T6 põkk-keevitusviiside analüüs(Eesti Maaülikool, 2024) Laul, Rasmus; Olt, Jüri (juhendaja); Soots, Kaarel (juhendaja)Alumiiniumisulam EN AW-6082-T6 on kergkonstruktsioonide valmistamisel kasutatav materjal. Konstruktsioonide valmistamisel kasutatakse tihti keevisliiteid. Alumiiniumisulamite keevitamisel muutuvad materjali mehaanilised omadused tulenevalt temperatuuri mõjust. Käesolevas magistritöös uuriti alumiiniumisulami EN AW-6082-T6 põkk-keevitusviise. Selleks tehti keevituskatsed kahe keevitustehnoloogiaga, milleks olid TIG- ja laserkeevitus. Keevitatud katsekehadest valmistati tõmbeteimikud ja mikrolihvid. Tõmbeteimikute abil hinnati keevitamise mõju materjali tõmbetugevusele, tinglikule voolepiirile ja katkevenivusele. Mikrolihvide abil vaadeldi materjali struktuuri erinevusi keevitusõmblustes. Töö tulemusena leiti, et alumiiniumisulami EN AW-6082-T6 mehaaniliste omaduste muutus sõltus keevitusviisist. Tõmbetugevus vähenes kuni 37% ja tinglik voolepiir kuni 53%. Parimad tugevusnäitajad saadi täidismaterjaliga laserkeevitatud katsekehadel. Üldiselt muutus keevitamisel materjal nõrgemaks ja hapramaks.Kirje Funktsionaalse kontrollvahendi arendus pooljuhtfotokordisti multipleksorite tootmisliinile(Eesti Maaülikool, 2024) Nõmmiste, Siim; Virro, Indrek (juhendaja); Priidel, Eiko (juhendaja)Tänapäeval seisab ühiskond silmitsi mitmete väljakutsetega seoses erinevate ehitiste püsimise ja lagunemisega. Selle lahenduseks on kasutusele võetud müüontomograafia, mis ei vaja kuntslikku kiirgusallikat. Lõputöö eesmärgiks on arendada funktsionaalne tester pooljuhtfotokordisti multipleksorite testimiseks. Testitavad multipleksorid on arendatava müüontomograafi osad. Töös kirjeldatakse lühidalt müüoni olemust ja avastamist ning pilvekambrit, mille kontseptsiooni põhjal töötavad müüontomograafid. Tuuakse välja esialgne testri põhimõtte skeem ja selgitatakse seda. Tehakse komponentide valikud trükkplaadi jaoks, võrreldes erinevaid tooteid ning luuakse lõplik ostunimekiri. Kirjeldatakse skeemide ja trükkplaadi loomist ning arvutatakse minimaalne raja laius ja maksimaalne raja pikkus. Kirjeldatakse trükkplaadi koostamist ja pingestamist. Luuakse rakis kihtlisandustehnoloogia abil ning kirjeldatakse ESD vajalikkust Koostatakse rakise joonis ja süsteemi koost. Programmeeritakse süsteemi ja saavutatakse signaalikanalite ergutamine ning loetakse väljundpinget. Loetakse Bias-i liini pinget ja voolu ning sama tehakse +5,5 V liiniga. Seatakse ADC ja DAC töökorda. Esitatakse parenduse ettepanekud ja alternatiivsed lahendused.Kirje Salvestusseadmete mõju elamu energiavarustusele(Eesti Maaülikool, 2024) Pihlak, Marius; Annuk, Andres (juhendaja)Eesti suurendas vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas oma 2030. a kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid nimetatud aastaks vähemalt 55 % (seni plaanitud 40 % asemel) [7]. Päikeseenergia on üheks stohhastilise elektrienergia liigiks, mis on saadud küll kliimaneutraalselt taastuvenergiaallikatest, kuid varustuskindluse seisukohast pole tegu jätkusuutliku ja turunõudlust stabiilselt rahuldava lahendusega. Päikeseenergia optimaalseks kasutamiseks on eelduslikult otstarbekaim viis kasutada akupankasid. Euroopa Komisjon on hinnanud, et 2030. aastaks on Euroopa Liidu liikmesriikides vaja 94 GW ulatuses elektrienergia salvestusvõimsusi, millest enamik tuleb ehitada [6]. Üheks arvestatavaks võimaluseks on kaasata selle eesmärgi täitmisele kodumajapidamistes kasutatavaid energia salvestusvõimsusi. See aga eeldab energia salvestusseadmete majanduslikku tasuvust. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida kehtivaid toetusmeetmeid arvestades energia salvestusseadmete kasutamise majanduslikku tasuvust keskmise kodumajapidamise näitel ja leida vastus küsimusele, kas tänastes oludes on keskmisele majapidamisele mõistlik soetada päikeseenergia salvestusseadmed. Antud töö raames uuriti modelleerimistarkvaraga Homer Grid hoone elektrivarustuse stabiilsuse saavutamiseks akupanga lisamist hoonele energiavarustusele, eelkõige selle majanduslikku tasuvust. Akupanga lisamine aitaks ka lahendada elektrivõrgu stabiilsuse probleeme lühiajaliste voolu katkestuste näol. Tasuvuskalkulatsiooni teostamiseks sisestati Homer Gridi 2023 aasta reaalne eramu elektrienergia tarbimise andmed. Uuritava projekti referentselueaks valiti akupanga keskmisele elueale vastavalt kümme aastat. Modelleerimiseks teostati neli simulatsiooni: tarbimine ainult võrgust, tarbimine võrgust + PV paneelid, tarbimine võrgust + akupank ning tarbimine võrgust + PV paneelid + akupank. Töös esitatud arvestuste alusel ei olnud akupanga paigaldamine tänaste toetusmeetmete raames majanduslikult tasuv üheski nimetatud simulatsioonis. Seega, kui vaadelda ainul majanduslikku aspekti ja välja jätta nn maailma päästmine, kliimaneutraalsus jms, siis ei tasu akupank ennast kümne aastaga ära. Siit järeldub, kui riik soovib kodumajapidamisi kaasata kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse, tuleks senisest läbimõeldumalt kavandada vastavas osas maksu- või toetusmeetmeid.Kirje Hoone energiamärgis Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaskodu näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Veddel, Kadri; Kalder, Janar (juhendaja)Suureneva inimpopulatsiooni ja järjest rohkemate seadmete kasutuselevõtuga suureneb energia ja hüvede saavutamiseks vajalike loodusressursside hulga kasutus. Ressursside piiratuse tõttu tuleb vähendada nende kasutamist nõnda, et hüved ei väheneks. Üheks variandiks on hoonete energiatõhusus. Kuidas ehitada hooneid, et nende ehitamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks võimalikult vähe energiat ja materjale kasutada? Et ühe hoone energiakasutust teise hoone energiakasutusega võrrelda, on võetud kasutusele energiatõhususklasside mõiste. Energiaklass määratakse hoone kaalutud energiaeri-kasutuse kaudu. Energiaerikasutus tähendab energiakasutust pindalaühiku (m2) kohta. Ei vaadelda ainult hoones tarbitava energia hulka, vaid hoone ehitamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kulunud primaarenergia hulka. Sellest tuleneb mõiste ette sõna „kaalutud“. Käesoleva magistritöö eesmärk oli Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaskodu kaalutud energiaerikasutuse arvutamine ja selle alusel energiatõhususklassi määramine. Töö tulemuseks on nimetatud hoone energiatõhususklass. Kaalutud energiaerikasutus arvutati vastavate määruste kohaselt toetudes lisaks erialakirjandusele.Kirje Kiudarmatuurkomposiitmaterjal treiterakeha materjalina(Eesti Maaülikool, 2024) Ingalt, Arne; Madissoo, Marten (juhendaja)Vägagi levinud tänapäeva materjalide inseneeria arenemisvaldkondi on kiudarmatuurkomposiitmaterjalid. Neist silmapaistvaim on süsinikkiud armatuuriga komposiidid. Seda just suurepärase tugevuse ja massi suhte ajendil. Antud magistritöös hinnatakse välistreimiseks üksikkorras treiterakeha valmistamist süsinikkiud reaktoplast komposiitmaterjalist. Töö käigus teostati lisaks arvutuslikule katsekeha tugevuse prognoosile ka katseline tugevuse hindamine. Loodud terakehaga teostati katsed tööolukorras ning tulemusi võrreldi Mitsubishi DCLNR2020K12 terakeha tulemustega kasutades Kistler dünamomeetrit. Terakehasid võrreldi treimisel tekkinud vibratsioonide alusel. Valminud treiterakeha osutus vähesel määral vibratsioonirohkemaks madalamatel võnkesagedustel, kuid kõrgetel võnkesagedustel langes tekkinud vibratsioon. Samuti ei osutunud komposiitmaterjalist terakeha sobilikuks lõiketingimustel, kus tekkivad lõikejõud ületasid 2000 njuutonit.Kirje Assessment of Nanoparticles-Based Additives in Jet-Fuels Combustion(Eesti Maaülikool, 2024) Erelt, Richard; Rauwel, Erwan (advisor); Küünal, Siim (advisor); Unt, Karl-Eerik (juhendaja)The world is shifting from fossil fuels to electricity to reduce carbon emissions, but jet fuel remains essential for aviation due to its high energy density and lack of viable electric alternatives for long flights. Adding nanoparticles to jet fuel offers a promising way to reduce emissions by enhancing combustion efficiency, decreasing carbon footprint of air freight, and reducing the release of harmful exhaust gases. In this study, five syntheses were performed using a green synthesis approach, with sunflower seeds used as a precursor due to their high oil content, facilitating homogeneous dispersion of nanoparticles within the jet fuel. Physical and chemical tests were performed on the Jet A-1 and Jet A-1 nanofuel, including distillation characteristics, flash point, and density analysis. Engine tests were then conducted to measure various parameters such as airspeed, temperature, pressure, and exhaust emissions. The results showed improved engine performance metrics with ZnO nanoparticles, including increased airspeeds, temperatures, and pressures. However, this enhancement was accompanied by slightly higher emissions of CO, CO2, hydrocarbons, and NOx that could originate from the way of synthesis itself. These findings contrasted with literature, highlighting the need for further research to understand the varying effects of nanoparticle incorporation in different engine configurations and operating conditions. Future research should focus on improving nanoparticle synthesis, stability, and concentration optimization, alongside investigating their long-term effects on fuel filters and emissions reduction strategies.Kirje 4,95 MW päikeseelektrijaama projekteerimine(Eesti Maaülikool, 2024) Kukke, Robert; Annuk, Andres (juhendaja)Magistritöös koostati 4,95 MW väljundvõimsusega päikeseelektrijaama projekt Paldiski linnas asuvale Posti kinnistule. Päikeseelektrijaama projekteerimisel võeti aluseks Tellija lähteülesanne, Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 403331 ja Eesti Vabariigis kehtivatest elektri projektiga seotud õigusaktidest, standarditest ja normidest. Töö raames tutvustati ka Euroopa Liidu seatud taastuvenergia eesmärke ja Eesti jaotus- ja põhivõrgu ettevõtete arengukavasid. Kirjeldati projekteeritavat päikeseelektrijaama, selle komponente ja rajatavaid süsteeme. Põhjendati kasutatavaid tehnoloogiaid ja tehti vajalikud arvutused päikeseelektrijaama seadmete valikuks ja ohutuks kasutamiseks. Esitati teostatud skeemid ja tutvustati koostatud skeemide rolli päikeseelektrijaama rajamisel.Kirje Kihtlisandus tehnoloogiaga vormide valmistamine komposiitmaterjalist detailide lamineerimiseks(Eesti Maaülikool, 2024) Treial, Jörgen; Madissoo, Marten (juhendaja)Esmalt antakse töös ülevaate traditsioonilisematest vormide valmistamise meetoditest ja tuuakse välja nende head ja vead. seejärel vaadeldakse töös erinevaid materjale mida on võimalik printida ka kõige algelisema 3d printeriga ja hinnatakse nende sobivust koostöös komposiitmaterjalidega. Valmistatakse kaks vormi eri tehnikatega ning lamineeritakse neisse detailid. Esimese valmistatud vormi puhul on probleeme vormi tugevusega. Võrreldakse eri viise vormi tugevdamiseks. Valitakse sobiv viis ning milline materjal antud viisil tugevdatud vormi valmistamiseks on sobilik. Tugevdatud vorm on piisavalt heade omadustega, et võtta kasutusele.Kirje Targa maja energiasäästlikkuse tagamine(Eesti Maaülikool, 2024) Hallik, Adrian; Annuk, Andres (juhendaja)Käesoleva lõputöö eesmärk on arendada targa maja juhtseade, mis on energiatõhus ning võimaldab realiseerida tarkvaralisi lahendusi läbi riistvara. Eesmärk on luua modulaarse ülesehitusega seade, mis toimib sisevõrgus ilma andmete edastamiseta välisserveritesse ning millele on ligipääs ka välisvõrgust. Magistritöö keskendub peamooduli ja releemooduli arendamisele, sealhulgas riistvara ja tarkvara väljatöötamisele. Peamoodul tagab andmevahetuse ja toite alammoodulitele ning võimaldab ühenduvust interneti ja sisevõrguga. Releemoodul sisaldab energiamõõtmise võimekust ja võimaldab energiatõhusalt juhtida koduseadmeid. Arendustöö käigus püütakse leida optimaalseid lahendusi, mis aitaksid vähendada energiatarbimist ja suurendada kodu automatiseeritus.Kirje Trummelpuhastusseadme projekt laserlõigatud detailide järeltöötluseks(Eesti Maaülikool, 2024) Jõeste, Karlis; Madissoo, Marten (juhendaja)Enamik metallitööstuses toodetavatest detailidest läbivad teatud valmistamise etapis pinnaviimistlus protsessi. Üheks populaarseks pinnaviimistlus protsessiks on trummeldus, mida kasutatakse peamiselt kraatide, tagi või rooste eemaldamiseks ja servade ümardamiseks. Lõputöö eesmärgiks on projekteerida metallitööstus ettevõttele Toci OÜ trummelpuhastusseade detailide servade ümardamiseks ja puhastamiseks laserlõikusel tekkivast räbust. Trummeldades saab töödeda detaile suuremas koguses võrreldes käsitsi lihvimisega. Trumli mahutavus peab olema 100-150 liitrit ning raam peab võimaldama fikseerida vajalikke masinaelemente. Trummelpuhastusseadme projekteerimisel analüüsitakse võimalikke lahendusi ja projekteeritakse kaks trumli ja raami prototüüpi, millede vahel tehakse valik lähtuvalt lõplike elementide meetodil tehtud analüüsist. Trummelpuhastusseadmele valitakse masinaelemendid, millede sobivust kontrollitakse arvutuslikult. Lõputöö käigus projekteeritakse terviklik mudel koos vajalike masinaelementidega trummelpuhastusseadme valmistamiseks.Kirje Põllumajandusettevõtete elektrivarustuse probleemid ja nende analüüs(Eesti Maaülikool, 2024) Andrejev, Aleksandr; Annuk, Andres (juhendaja)Käesoleva magistritöö taustaks on Eesti põllumajandussektori elektrifitseerimise probleemid, mis on seotud vajadusega kiiresti üle minna taastuvatele energiaallikatele vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse keskkonnanõuetele. Probleemi olulisus tuleneb vajadusest vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada energiatõhusust. Töö eesmärgiks on analüüsida põllumajanduse elektrifitseerimise probleeme ja võimalusi. Töös kasutati andmeid Eesti põllumajandussektori praeguse olukorra ja energiavajaduste kohta, samuti uuriti elektritraktorite ja taastuvenergia kasutuselevõtu võimalusi. Metoodika hõlmas kirjanduse ülevaadet, andmete analüüsi ja praktilise juhtumiuuringu läbiviimist. Töö tulemused näitasid, et päikeseenergia ja akusalvestite kasutamine on üks kõige kättesaadavamaid ja majanduslikult otstarbekamaid lahendusi põllumajandussektori elektrifitseerimiseks. Tulemusi võrreldi eelnevate analoogiliste uuringutega, mis kinnitasid saadud tulemuste usaldusväärsust ja näitasid, et elektrifitseerimine aitab kaasa sektori jätkusuutlikkuse ja tõhususe suurendamisele. Edasised uuringud võiksid keskenduda spetsiifiliste tehniliste lahenduste ja investeerimisstrateegiate arendamisele. Töö tulemusi saab kasutada reaalse projekti kavandamisel ja elluviimisel.Kirje Puistu takseertunnuste analüüs harvesteri mõõtmisandmete alusel(Eesti Maaülikool, 2024) Uus, Urmas; Padari, Allar (juhendaja)Magistritöö eesmärk oli analüüsida harvesteri toodangufaili andmete kasutamise võimalusi. Uurimuses kasutati Riigimetsa Majandamise Keskuse 1552 lage- ja harvendusraie langiga seotud 2240 eraldise andmeid. Töö käigus töötati välja algoritm, mis leiab puude kõrguse Ozolinši/Padari tüvemoodustaja põhjal. Töö keskendus RMK harvestermõõtmiste andmete võrdlemisele eraldiste takseer-andmetega. Taksaatori mõõdetud rinnaspindala ja harvestermõõtmise tulemused vastavad, kui rinnaspindala on 20…25 m²/ha, kuid suurema rinnaspindala korral hindab taksaator tulemuse alla. Samuti hinnatakse takseerandmetes tagavara alla suuremate tagavarade korral. Keskmine harvestermõõtmise ja takseerkirjelduse rinnaspindalade erinevus sõltuvalt puuliigist on 4…7 m2/ha ja tagavarade erinevus on 20…50 m3/ha. Töös uuriti ka metsakorraldusjuhendi tagavara arvutamise valemi vastavust harvesteri andmetega. Harvesteri mõõdetud puude rinnaspindala ja keskmise kõrguse alusel arvutatud tagavara ning masina mõõdetud tagavara ei erinenud oluliselt. Lisaks vaadeldi puistut iseloomustavate täiendavate tunnuste saamise võimalust harvesteri andmetest, näiteks kahjustuste ulatus ja puude paiknemine Lõputöös leitud rinnaspindala ja tagavara allahindamise arvestamine võib parandada metsahindamise täpsust ning aidata metsakorraldajatel igapäevatöös ja koolitustel.