2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1229

Töökeskkonna ja -ohutuse arendamine organisatsioonis
(Eesti Maaülikool, 2026) Kurnitski, Vivika; Reinvee, Märt (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Kvaliteetse juhtimise põhiprintsiipidest üks on protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine. Riskijuhtimise teoreetilise raamistiku lõi Eesti Kaitseväele Hans Orru juhitud Tartu Ülikooli töörühm, johtuvalt ISO ja NATO standarditest. Kaitseväe teenistujatele ja teenistustingimustele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Käesolev arendusuuring rõhutab TTO vajadust organisatsioonis läbi protsessi- ja kvaliteedijuhtimise. Magistritöö eesmärgiks oli protsessijuhtimise kaudu, töökeskkonna ja -ohutuse alase tegevuse arendamine. Teoreetilises osas, tutvustatakse kvaliteedi-, sh. riski- ja protsessipõhise juhtimise olemust ja kasu organisatsioonile. Uurimuslikus osas, viidi läbi arendus- ehk disainiuuring. Tõestati sekkumistegevuse kaudu TTO alane probleem faktiliselt, analüüsiti TTO alast tegevust organisatsioonis ja disainiti sekkumistegevuse kaudu leitud probleemi lahendamisega seotud protsessid. Sekkumistegevusena hinnati kontorihoone sisekliima kvaliteeti. Tõestati, et hoone ventilatsioonisüsteem pole piisav ja vajab edasist parendamist, sest halb sisekliima mõjutab tööviljakust. Protsesside kirjeldamise ja sekkumistegevuse kaudu arendatakse organisatsiooni TTO alast juhtimist ja tõstetakse üldist teadlikkust. Töö tulemusena saab järeldada, et protsessipõhine juhtimine toob kasu kõigile organisatsiooni osapooltele. Juhtkond saab reaalselt mõõdetava ülevaate toimivatest protsessidest ehk töökorraldusest. Protsessi osaliste jaoks täpsustuvad tööülesanded, seosed teiste tööga ja asutuse eesmärkidega, see aitab igal töötajal aru saada oma rollist ja töö vajalikkusest. Magistritöö annab võimaluse edasisteks tegevusteks ja uuringuteks: 1. Protsessipõhise juhtimise rakendamiseks Kaitseväes ja Mereväes. Protsesside kirjeldamine ja juhendite loomine. Juba väljatöötatud protsesside pidev parendamine kvaliteedijuhtimise rakendamine. 2. Kaitseväelaste TTO alaste lisauuringute võimalikkuseks, tuginedes riskianalüüsidel, annab võimaluse faktidel põhinevaks juhtimiseks ja otsuste tegemiseks (Kaitsevahendid, tööriide jne).
Mehitamata maismaaroboti akusüsteemi kontseptuaalne ennustusmudel
(Eesti Maaülikool, 2026) Mugra, Andreas; Liivapuu, Olga (juhendaja); Ihnatiev, Yevhen (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
Mehitamata roboteid kasutatakse üha enam väetamiseks ja muudeks lihtsateks korduvateks ülesanneteks, kuid pikendatud kestusega autonoomiat piiravad endiselt aku mahutavus, maastikusõltuvad veokaod ning liikumise, tööriistade, andurite ja arvutuste kombineeritud nõudlus. Käesolevas töös uuritud UGV jaoks on peamiseks väljakutseks ammendatud freesturbaväljad, millel robot on mõeldud töötama. Antud keskkonnas võivad veeretakistus ja veojõu kaod olla oluliselt suuremad kui kõvadel pindadel töötades. Seetõttu ei piisa optimaalseks missiooniplaanimiseks ainult alamsüsteemide hinnangutel või keskmistel võimsusväärtustel põhinevatest vahemiku hinnangutest. Töö eesmärgiks on luua mehitamata maismaarobotile aku prognoosimise lahendus, mis võimaldaks roboti tööd missiooni tasandil aku järelejäänud mahutavuse järgi planeerida. Töö käigus teostati impulss-testimine Samsung 94 Ah SDI NMC akule ja 14 elemendist koosnevale akupakile. Tuvastati DCIR 4,6 mΩ standardhälbega 0,44 mΩ. Loodi EKF-il põhinev mudel ning seejärel rakendati seda 122 1-minutilist sünteetilisel tsüklil 10 minutilise puhkeajaga tsüklite vahel. Seejärel jooksutati samad tsüklid reaalsel akul. Mudel ennustas lõplikuks terminalipingeks 52,08 V, valideerimistsükli lõplik terminalipinge oli 52,78 V.
Katla K-5 moderniseerimise ja automatiseerimise mõju energiatõhususele VKG Energia koostootmisjaamas
(Eesti Maaülikool, 2026) Pahk, Julia; Hovi, Mart (juhendaja); Panova, Olga (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesolev magistritöö käsitleb tööstusliku koostootmisjaama katla K-5 moderniseerimist ja selle mõju energiatõhususele. Energiatõhususe parandamine on muutunud oluliseks nii kasvavate energiakulude kui ka keskkonnanõuete tõttu ning üheks võimaluseks selle saavutamiseks on katelde abisüsteemide töö optimeerimine. Käesolev töö on seotud katlamajade automatiseerimise ja elektritarbimise vähendamise probleemidega, mida on viimastel aastatel aktiivselt uuritud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Töö eesmärk oli analüüsida VKG Energia koostootmisjaama katla K-5 moderniseerimise ja automatiseerimise käigus tehtud muudatuste mõju seadme energiatõhususele. Töö koostamisel kasutati katla K-5 reaalseid tööandmeid enne ja pärast moderniseerimist ning hinnangulise moderniseerimisjärgse energiatarbimise tulemusi. Analüüs põhines elektritarbimise võrdlusel, ventilaatorite tööparameetrite hindamisel ning energiasäästu arvutamisel. Teoreetilises osas käsitleti katelde tööpõhimõtteid, ventilaatorite rolli, automaatikasüsteeme ja sagedusmuundurite rakendamist tööstuslikes energiasüsteemides. Töö tulemused näitasid, et suitsuärasti- ja puhuri ventilaatorite moderniseerimine ning sagedusmuundurite kasutuselevõtt võimaldasid vähendada katla elektritarbimist ligikaudu 52–55%. Samuti vähenes ventilaatorite keskmine elektriline võimsus üle kahe korra võrreldes moderniseerimiseelse olukorraga. Analüüs näitas, et õhulekked mõjutavad oluliselt suitsugaaside hulka ja energiakadusid, mistõttu süsteemi õhutihedus mängib olulist rolli katla efektiivsuses. Saadud tulemused kinnitavad, et kaasaegsete automaatika- ja ajamilahenduste rakendamine võimaldab saavutada märkimisväärset energiasäästu ilma katla põhikonstruktsiooni muutmata. Töö tulemusi saab kasutada sarnaste tööstuslike katlasüsteemide moderniseerimise planeerimisel ning edasistes uuringutes võiks analüüsida ka põlemisprotsessi optimeerimist ja emissioonide vähenemist.
Liimliite tugevuse hindamine termotöödeldud materjalides
(Eesti Maaülikool, 2026) Laisaar, Janek; Kask, Regino (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Puit on muutumas järjest olulisemaks ehitusmaterjaliks kogu maailmas. Sellel on hästi lai kasutusvaldkond, alates ehituses kontstruktsioonpuidust kuni mööblitööstuseni välja. Puit on bioloogiline materjal ja kaitseks ümbritseva keskonna mõjude eest ning mõõtude stabiilsuse tagamiseks proovitakse erinevaid meetodeid ja töötlusi. Üheks selliseks meetodiks on termotöötlus. Selleks, et saada vajaliku mõõtmete või kvaliteediga puitmaterjali, kasutatakse materjali sõrmjätkamist või puitlamellide omavahelist liimimist. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida liimühenduse tugevuse säilimist peale termotöötlust. Selleks valmistati ette kahe liimiga, EPI ja PVA liimiga liimitud katsekehad, termotöödeldi neid temperatuuridel 230°C ja 210°C. Võrdluseks termotöödeldi lamelle temperatuuril 210°C enne liimimist ja mõlema liimiga liimiti veel katsekehad, millele termotöötlust ei teostatud. Termotöötluse tulemusel vähenes nihkekatsel kasutatav jõud pea poole võrra võrrelduna termotöötlemata materjalidega. Enamus katseid purunes puidust, kuid osaliselt või täielikult esines ka mõnede testtükkidel liimvuugi delamineerumist. Uurimustöö püstitatud eesmärgid said täidetud osaliselt. Selleks, et teha otsus, kas materjali termotöötlus peale puitlamellide omavahelist liimimist on sobiv töötlus, tuleb teha veel rohkem katseid ning pikema aja jooksul. Lisaks selgitada ka välja, mis juhtub liimi keemiliste omadustega termotöötluse käigus.
Kombineeritud 330 kV ja 110kV õhuliinide rakendamise analüüs
(Eesti Maaülikool, 2026) Konist, Kaspar; Annuk, Andres (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Töös käsitletakse 330 kV ja 110 kV õhuliinide tehnilisi erisusi, kombineeritud mastilahendusi ning elektromagnetilisi mõjusid. Mehaanika analüüsi käigus hinnatakse juhtmete ripet, montaažjõude, jää- ja tuulekoormusi ning nende mõju kombineeritud mastikonstruktsioonidele. Lisaks võrreldakse kombineeritud ja eraldiseisvate liinide trassikoridori vajadust, maakasutust ning mastide ja vundamentide hinnangulist maksumust. Analüüsi tulemused näitavad, et kombineeritud 330/110 kV lahendus võimaldab vähendada trassikoridori laiust, mastide arvu ning täiendava raadamise vajadust. Samuti väheneb maakasutuse mõju võrreldes eraldiseisvate paralleelliinidega. Kuigi kombineeritud mastid on konstruktsiooniliselt keerukamad ja suuremate mehaaniliste koormustega, osutus lahendus kogu projekti ulatuses tehniliselt teostatavaks ning majanduslikult põhjendatuks.
Kõrgsuutlikel kiududel põhinev betoneeritav tõsteaas
(Eesti Maaülikool, 2026) Viikmaa, Karmen; Miljan, Martti-Jaan (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Töö eesmärk on uurida võimalust asendada traditsioonilised metallist tõsteaasad kõrgsuutlikel kiududel põhinevate tekstiilsete tõsterihmadega betoonelementide tõstmisel. Kõrgsuutlikud kiud, näiteks UHMWPE, pakuvad väga suurt tugevust väikese massi juures, mistõttu võimaldavad need saavutada sama või suurema kandevõime kui metall oluliselt väiksema kaaluga. See vähendab transpordi- ja energiakulu, lihtsustab paigaldust ning parandab tööohutust. Tekstiilsetel tõsterihmadel on lisaks mitmeid eeliseid: need ei korrodeeru, kahjustavad vähem tõstetavate elementide pindu, on paindlikud ja lihtsamini käsitsetavad ning tekitavad vähem müra ja vibratsiooni. Väiksem materjalikulu ja süsteemi mass aitavad vähendada ka lahenduse keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul. Töö hüpotees on, et kõrgsuutlikel kiududel põhinevad betoneeritavad tõsteaasad võivad tõhusalt asendada metallist tõstelahendusi, pakkudes keskkonnasäästlikumat, kuluefektiivsemat ja kasutajasõbralikumat alternatiivi. Hüpoteesi kontrollimiseks viidi läbi laborikatsed ning testiti lahendust ka üle 10-tonniste betoonist seinaelementidega. Uuriti nii süsteemi üldist toimivust kui ka detailseid tehnilisi küsimusi, nagu rihma ja betooni nakkumine ning rihma paigalduslahendused.
Purjejahtide teisaldusplatvormi projekt
(Eesti Maaülikool, 2026) Kompus, Tormi; Soots, Kaarel (juhendaja); Saar, Sulev (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Tänapäeva väikesadamate haldamises on võtmekohal tööprotsesside optimeerimine ning spetsialiseeritud tehnika võimekus pakkuda paindlikke ja kuluefektiivseid transpordilahendusi. Käesoleva magistritöö eesmärk on konstrueerida purjejahtide teisaldusplatvorm. Teisaldusplatvorm peab tagama purjejahtide turvalise ja efektiivse transpordi sadama territooriumil. Lisaks pakkuda sadamale suuremat iseseisvust ja hoida kokku tegevuskulusid eritehnika tellimise arvelt. Magistritöös tuuakse välja projekteerimistingimused ning viiakse läbi tugevusarvutused konstrueeritava seadme erinevatele sõlmedele ja konstruktsioonile. Tugevusarvutustele tuginedes on valitud vajalikud ostutooted, teostatud konstruktsiooni dimensioneerimine ning materjali valik. Magistritöö raames valminud teisaldusplatvormile on võimalus teostada edasiarendusi. Üks neist oleks analüüsida erinevaid lahendusi, mis võimaldaksid muuta teisaldusplatvormi rööpme laiust. Teise arendusetapina võib käsitleda teisaldusplatvormi kohandamist vahetuks veeskamiseks. See tähendaks suuremat tähelepanu konstruktsiooni ja komponentide korrosioonikindlusele. Käesoleva magistritöö lisades on välja toodud konstrueeritud teisaldusplatvormi masinaehituslikud joonised. Magistritöö eesmärk täideti ja magistritöö raames valmis väikesadamatele teisaldusplatvorm purjejahtide teisaldamiseks, mis tänaseks on valimiskujul kasutusele võetud.
Veetarbimise dünaamika analüüs ja tarbijagrupipõhiste tarbimisgraafikute koostamine AS Võru Vesi teeninduspiirkonnas
(Eesti Maaülikool, 2026) Tolga, Marko; Saaremäe, Egle (juhendaja); Tamm, Ottar (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Käesolev magistritöö käsitleb AS Võru Vesi teeninduspiirkonna ühisveevärgi veetarbimise dünaamika analüüsi ning tarbijagrupipõhiste tarbimisgraafikute koostamist. Töö eesmärk on analüüsida Kamstrup flowIQ veearvestite intervallandmeid, koostada erinevatele tarbijarühmadele iseloomulikud ööpäevased tarbimisgraafikud ning arvutada veetarbimise ebaühtlustegurid. Andmestik hõlmab perioodi juuni 2025 kuni aprill 2026 ning sisaldab nii prioriteetsete klientide viie minutilise intervalliga mõõtmisandmeid kui ka terve teeninduspiirkonna tunniseid veenäite. Töös eristatakse kaheteistkümmet tarbijarühma: eramud, kortermajad, lasteaiad, põhikoolid, keskkoolid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, majutusasutused, tootmis- ja tööstusettevõtted, toitlustusasutused, tanklad, spordiasutused ning bürood ja ettevõtted. Lisaks käsitletakse eraldi abihooned, kastmisvett ja muid tarbijaid. Iga tarbijarühma kohta koostatakse tarbimisgraafikud ning arvutatakse ööpäevane ebaühtlustegur kd ja tunnine ebaühtlustegur kh. Tulemused näitasid, et tarbimismustrid ja ebaühtlustegurid erinevad tarbijarühmade vahel märkimisväärselt. Kõige ühtlasema ja paremini prognoositava tarbimisega olid elamud (eramud ja kortermajad), tegevuse ajakavast sõltuvatel asutustel (haridus-, toitlustus- ja spordiasutused) avaldus selge tippudega päevamuster, ööpäevaringse tegevusega tervishoiu- ja hoolekandeasutustel oli tarbimine ühtlane, ning väikese tarbimisega rühmadel (abihooned ja kastmisvesi) olid ebaühtlustegurid kõrgeimad ja hooajasõltuvus suurim. Olulise üldistusena ilmnes pöördvõrdeline seos objekti keskmise tarbimise taseme ja ebaühtlusteguri vahel: väiksema tarbimisega objektidel on ebaühtlustegurid süstemaatiliselt kõrgemad. Saadud arvandmeid võrreldakse EVS 835:2022 normatiivandmetega ning analüüsitakse tarbijarühmadevahelisi erinevusi tarbimismustrites. Töö tulemused loovad aluse AS Võru Vesi veevarustussüsteemi planeerimiseks ja arendamiseks ning on rakendatavad sarnaste väikelinnade veevarustussüsteemide analüüsimisel.
RAUTE spooni jätkamisliini hüdrosüsteemi kaasajastamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Lahtmets, Uku; Madissoo, Marten (juhendaja); Sammul, Henri (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Tootmisettevõtetes on oluline tagada tootmisliinide tehniline korrasolek. Aheltootmisel, kus ei kasutata vaheladusid, mõjutab ühe alamsüsteemi seisak kogu tootmisliini võimekust. Ühe tootmisliini seisak võib mõjuda kogu tootmisüksuse tootmismahule. Seetõttu on oluline auditeeerida enim tõrkeid põhjustanud alamsüsteeme, et seejärel otsustada, kas neid uuendada või suurendada nende töökindlust ja usaldatavust. Käesolevas lõputöös on kirjeldatud UPM-Kymmene Otepää OÜ ettevõtet, kasespooni ja -vineeri tootmisetappe. Analüüsiti RAUTE spooni jätkamisliini hüdrosüsteemi tööd. Arvutati tootmisliini seisakutunni maksumus ning kaasajasatud hüdrosüsteemi maksumus. Kaasajastatud hüdrosüsteem on koostatud unifitseeritud komponentidest ning võrreldes olemasolevaga energiasäästlikum, millega vähendatakse mõju keskkonnale. Kaasajastatud hüdrosüsteemi juurutamisel ettevõttes on võimalik võrrelda selle töökindlust ning energiatarvet olemasolevate hüdrosüsteemidega ning tulemusi analüüsides jõuda otsusele, kas moderniseerida ka teised (möödunud sajandist pärit) hüdrosüsteemid. Töö autor on veendunud, et RAUTE spooni jätkamisliini hüdrosüsteemi kaasajastamine suurendab tootmisliini töökindlust ning vähenevad planeerimatud avariiseisakud. Kui kõik RAUTE spooni jätkamisliini neli kuumpressi hüdrosüsteemi saavad uuendatud, on ratsionaalne ehitada üks hüdrosüsteem varuks, mida on võimalik vajadusel üks-ühele kiirelt vahetada (tekitada remondifond).
Masintugevussorteeritud männipuidu omaduste ja väljatuleku vahelised seosed Rait AS näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Rästa, Roomet; Kask, Regino (juhendaja); Hirs, Marek (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Uuritava ettevõtte soov on toota tugevussorteeritud materjali lisaks kuusele ka männi puidust, kuid tootmispartiide väljatuleku protsent ei vasta ettevõtte ootustele. Lõputöö peamine eesmärk on välja uurida, kas masinsorteerija seadistus on liiga range. Töö käigus uuriti omavahel nii tootmisest kui ka laborist saadud andmeid. Andmeanalüüsiks kasutati Microsoft Excelit. Peamiselt uuriti paindetugevuse ja tiheduse vahelisi seoseid. Samuti uuriti ka kuidas mõjutab lülipuidu osakaal ja aastarõngaste arv materjali tugevusomadusi. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et masinsorteerija seadistus vastab suuresti laboratoorsetele andmetele, mistõttu ei ole probleem sorteerija seadistuses vaid männi puidu iseärasustes.
Profiillaudade viimistlusliini optimaalse seadistuse soovitusmudeli välja töötamine Rait AS näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Koll, Rando; Mitt, Risto (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Käesolev magistritöö keskendub profiillaudade viimistlusliini seadistuste optimeerimisele ettevõtte Rait AS näitel. Töö vajadus tulenes probleemist, kus viimistlusliini seadistamine põhines operaatorite kogemuslikel hinnangutel ning puudus süsteemne tööriist optimaalsete seadistusparameetrite määramiseks. Töö eesmärgiks oli välja töötada viimistlusliini optimaalsete seadistuste leidmiseks soovitusmudel, mis võimaldaks määrata efektiivseimad seadistusparameetrid erinevate tootmistingimuste korral. Töö koostamisel kasutati reaalsete tootmisprotsesside andmeid, viimistlusliinil teostatud mõõtmisi ning tootmisprotsessi tehnoloogiliste parameetrite analüüsi. Töö tulemusena valmis MS Exceli põhine optimeerimismudel, mis võimaldab arvutada liinile söödetavate laudade optimaalseima vahe ning määrata puhvrisüsteemi minimaalseimad tööparameetreid. Mudeli valideerimisel võrreldi mudeli arvutatud väärtuseid reaalsete tootmisprotsessi mõõtmistulemustega ning leiti, et mudeli arvutatud väärtused olid reaalse tootmisprotsessiga sarnased. Lisaks analüüsiti mudeli mõju tootmiskiirustele ja mahtudele, ning leiti et mudeli kasutusele võtmisel suurenesid tootmise kiirused ning tootmismahud.
Veetöötluseks kasutatavate filtermaterjalide võrdlus Pedaja puurkaev-pumpla näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Tees, Hardi; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Saaremäe, Egle (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Tallinna joogiveevarustus sõltub suuresti Ülemiste järvest, millest saab joogivee ligikaudu 90% Tallinna elanikest. Ajalugu on näidanud, et Tallinna peamine veeallikas ei pruugi olla nii varustuskindel, kui esmapilgul tundub. Seetõttu on Tallinna joogiveesüsteemis oluline roll ka põhjaveel ja põhjaveehaaretel. Tallinnasse on rajatud kümneid puurkaev-pumplaid, millest mitmed on reservis ja vajavad rekonstrueerimist. Nende korrastamine ja kasutusele võtmine on vajalik, et tagada tarbijatele joogivesi ka hädaolukordades või momentidel, kus piirkonna veevajadus suureneb. Magistritöös uuriti Nõmme piirkonna puurkaev-pumplate toorveekvaliteeti ning selgitati välja peamised piirkonnas esinevad veekvaliteedi probleemid milleks on raud, mangaan ja ammoonium. Töö teoreetilises osas tehti ülevaade raua ja mangaaniärastusest, oksüdatsiooni- ja filtratsiooniprotsessist ning võrreldi veetöötluseks kasutatavaid filtermaterjale. Praktilises osas koostati Nõmme piirkonnas reservis olnud Pedaja puurkaev-pumpla tehniline lahendus, mille raames käsitleti projekteerimise eri aspekte ning sobiva veetöötluslahenduse valikut.
Tsentraliseeritud infokeskkonna kontseptsiooni loomine kinnisvaraarenduse ja ehitusturu sidusrühmadele
(Eesti Maaülikool, 2026) Udras, Jakob; Sahk, Kaarel (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Kinnisvaraarenduse ja ehituse väärtusahelas liigub teave killustatult, kuna iga sidusrühm kasutab eraldiseisvaid töövahendeid. Ühise andmekeskkonna (Common Data Environment, CDE) rakendamist on käsitletud peamiselt projekteerimise ja ehituse kontekstis; kinnisvaramüügi ja lõppostja sidumine sama väärtusahelaga on jäänud vähem uurituks. Töö eesmärk oli luua tsentraliseeritud infokeskkonna kontseptsioon kinnisvaraarenduse ja ehitusturu sidusrühmadele. Uurimus tugines disainiteaduse (Design Science Research, DSR) lähenemisele (Peffers jt, 2007) ja temaatilisele analüüsile (Braun ja Clarke, 2006). Kontseptsioon kavandati viie sidusrühma vaatest: peatöövõtja, alltöövõtja, alltöövõtu spetsialist, kinnisvaramüüja ja kinnisvaraostja. Empiiriline materjal koguti poolstruktureeritud intervjuudega kolme sidusrühma esindajatelt ja täiendava ekspertintervjuuga; alltöövõtja ja spetsialisti katvus jäi uuringu piirangute tõttu kättesaamatuks. Kontseptsiooni valideerimiseks koostati prototüüp. Analüüs kinnitas infovoogude killustatust uuritud sidusrühmade töös. Väärtusahela nõrgimaks lüliks osutus lõppostja, kes sageli ei tea, millist teavet küsida. Analüüs viitab müüja-puhvri mehhanismile, mille kohaselt kinnisvaramüüja katab sisemise killustatuse nii, et ostja kogeb sujuvat protsessi. Loodud kontseptsioon koondab viie sidusrühma infovood rollipõhise ligipääsuga ühte keskkonda ja kirjeldab hinnastamise ning muudatussoovide liikumist osapoolte vahel. Tulemused pakuvad lähte arendusprojektidele ja edasistele uuringutele.
Ehitusettevõtte objektipõhine tulemuslikkuse analüüs läbi ehitusmaksumuse määramise kvaliteedi ja eduka projektijuhtimise koosmõju (OÜ Semuehitus näitel)
(Eesti Maaülikool, 2026) Munski, Kristo; Sahk, Kaarel (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Ehitusettevõtte edukus sõltub olulisel määral ehituseelarvete ja hinnapakkumuste koostamise kvaliteedist. Liiga madal ehitusmaksumuse hinnang võib põhjustada objekti kahjumlikkust või madalat kasumlikkust, samas aga liiga kõrge pakkumus vähendab ehitushanke võitmise tõenäosust. Mida täpsem on ehituseelarve, seda lihtsam on objekti kasumlikkust ehitustegevuse ajal suurendada. Lõputöö eesmärk on kirjeldada ehituse peatöövõtu hinnapakkumuste ja ehituseelarvete koostamise teoreetilisi aluseid ning uurida ehitusmaksumuse täpsust mõjutavaid tegureid OÜ Semuehitus teostatud objektide tulemuslikkuse analüüsi põhjal. Töö teostamisega tahetakse tuvastada ka analüüsitud objektide peamised eelarvestamisel või ehitusjuhtimisel tehtud vead või kitsaskohad ning anda ülevaade valdkondadest, mida saab tulevikus parendada ning milliseid vigu vältida. Töös analüüsiti kümne OÜ Semuehitus poolt teostatud ehitusobjekti kasumlikkust, kus võrreldi eelarvestatud kulusid tegelike kuludega keskendudes peamiselt projektijuhtimiskuludele, alltöövõtukuludele, objekti kõrval- ja üldkuludele, teostatud lisa- ja muudatustöödele, ehitusmaterjalidele ja ehitustööliste tööjõukuludele. Analüüsi tulemusena selgus, et ehitusobjektide finantsilist tulemuslikkust mõjutavad kõige enam hanke alusdokumentatsiooni ja ehitusprojekti kvaliteet, eelarvestaja kogemused analoogsete ehitusobjektide eelarvestamisel ning eelarvestamisel tehtud eelduste täpsus. Lisaks nimetatud teguritele mõjutavad objekti kasumlikkust arvukad suuremad ning väiksemad tegurid, kus objekti tulemuslikkus sõltubki nende kõigi koosmõjust.
Välisseinte rekonstrueerimislahenduste võrdlev maksumusanalüüs korterelamu Pikk 96 näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Rahasepp, Glenn; Vizel, Julia (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Eestis nõukogude perioodil rajatud suurpaneelelamud on jõudmas oma prognoositava eluea (50–70-aastast) lõppfaasi, mistõttu on hoonete pikaajaliseks säilimiseks ja elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks vajalik nende kaasajastamine. Kuigi tehnilise seisukorra uuringute kohaselt on kandekonstruktsioonid heas seisukorras ja ohutud, eeldab tänapäevastele energiatõhususe standarditele vastavusse viimine terviklikku rekonstrueerimist. Käesoleva magistritöö eesmärk on teostada nelja erineva välisseina rekonstrueerimislahenduse võrdlev maksumusanalüüs ning hinnata süsteemide majanduslikku otstarbekust, võttes arvesse nii esialgset ehitusmaksumust, riiklikke toetusmäärasid kui ka hoone 50-aastase elutsükli prognoositavaid hoolduskulusid. Uurimuse fookuses on krohvitav soojusisolatsiooni liitsüsteem (VS-1), fassaadikattekiviga tuulduv süsteem (VS-2), tehaseline puitkarkasselement (VS-3) ning tehaseline betoonelement (VS-4). Uuritavaks objektiks on Tartus aadressil Pikk tänav 96 asuv 5-korruselise kolme trepikojaga tüüpseeria 111-133 korterelamu. Kalkulatsioonide koostamisel on lähtutud ehituskulude liigitamise standardist EVS 885:2005 ning ehitusmaksumuste määramine tugineb korterelamute rekonstrueerimise valdkonnas tegutseva ehitusettevõtte varasemate projektide hinnapakkumiste võrdlusel. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et kuigi krohvitav soojusisolatsiooni liitsüsteem on esialgse ehitusmaksumuse vaates soodsaim, muudab elutsükli hoolduskulude lisamine lahenduste omavahelist järjestust. 50-aastases perspektiivis osutub majanduslikult eelistatumaks madala hooldusvajadusega fassaadikattekiviga tuulduv süsteem. Tehaseline betoonelement on valitud eelduste korral tehaseliste lahenduste seas konkurentsivõimeline alternatiiv, pakkudes enam-vähem sarnast investeeringuvajadust puitkarkasselemendiga, kuid omades olulisi eeliseid nagu kõrge mehaaniline vastupidavus ja minimaalne hooldus.
Turvateenistujate psühhosotsiaalsed ohutegurid, tervis ja tööga rahulolu
(Eesti Maaülikool, 2026) Raudik, Regina; Merisalu, Eda (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Turvateenuseid pakkuvate ettevõtete töötajad puutuvad sageli kokku erinevate ohu- või konfliktiolukordadega, mis nõuavad kiiret tegutsemist ja õigete otsuste langetamist. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada turvateenistujate töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid, hinnangud tervisele ja tööga rahulolule ning analüüsida näitajate vahelisi seoseid. Sihtgrupiks olid Eestis tegutsevate turvaettevõtete töötajad. Varasemalt ei ole Eestis sellist ulatuslikku uuringut tehtud. Metoodika. Uuringus kasutati rahvusvaheliselt valideeritud Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite keskmise pikkusega küsimustikku (Copenhagen Psychosocial Questionnaire III, COPSOQ III). Ankeetküsimustikus oli lisaks üldandmetele 97 küsimust, nende põhjal koostati psühhosotsiaalste ohutegurite faktortunnused (n=31). Küsitlusele vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne ning vastamisest võis igal ajal loobuda. Tulemused grupeeriti ning kodeeriti andmeanalüüsi tarbeks MS Excel programmis. Tulemuste analüüsimiseks kasutati SPSS.21 andmetöötlusprogrammi. Gruppide erinevuste võrdlemiseks kasutati Hii-ruut ja Kruskal-Wallis’e testi. Näitajate vaheliste seoste analüüsiks kasutati Spearman’i korrelatsioon-analüüsi. Tulemused. Anonüümsele e-ankeetküsimustikule vastas 20 uuritavat, vastamismäär 0,6%. Küsitlustele vastanutest oli 54% naisi ja 46% mehi. Vastajate keskmine vanus oli 46±12,3 a. Kuni 10-aastase tööstaažiga on vastajatest 54%, 11-20 aastat – 25% ja üle 20 aasta – 21% vastanutest. Valdav osa (79%) töötab täiskoormusel ja enamasti on tööaja korralduseks vahetustega töö kindla graafiku alusel (62%) ning töö 12-tunnistes vahetustes (58%). Suur osa töötajaist (60%) hindas oma tervist heaks, 35% suurepäraseks ning 5% halvaks. Halvema tervisehinnanguga vastajad hindasid sagedamaks töökiusu ja konfliktisituatsioonide esinemist, stressi, ebakindlust töökorralduse suhtes ja madalamaks rolliselgust tööl. Oma tervist paremini hinnanud töötajate jaoks oli nende töö tähenduslikum, nad hindasid ka oma töö ja tööülesannete kvaliteeti kõrgemalt. Suurem rahulolu tööga oli ka seotud parema tervisega. Korrelatsioonanalüüs näitas tugevaid seoseid tunnustuse, informeerituse, töö tähenduslikkuse ja arenguvõimaluste vahel, seega – tunnustust kogevad ning tööd tähenduslikumalt hindavad töötajad hindavad ka oma arenguvõimalusi paremateks. Kolleegide ja juhi toetus ning usaldus aitasid toime tulla paremini emotsioonide varjamise nõudega. Kokkuvõte. Töötajad pigem hindavad oma tervist heaks ning keerulisemad ja stressirohkemad situatsioonid on kolleegide toel kergemad. Töötajad hindavad enamasti koostööd kolleegide vahel heaks ning tunnevad end kuuluvat töökogukonda. Kõige rohkem negatiivseid situatsioone kogetakse seoses klientidega. Järeldused. Antud uuringut saab käsitleda kui pilootprojekti, mille põhjal ei saa teha laiaulatuslikke järeldusi. Vajalik on teha jätku-uuring, mis kaasaks rohkem ettevõtteid ning nende töötajaid, et saada parem ülevaade Eesti turvateenuste alal töötajate tööga seotud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, kognitiivsest koormusest, tervisest ja tööheaolust. Rohkem tuleks tõsta elanike teadlikkust turvateenistuja töö eripärade kohta.
Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju tootmistöötajate tööohutusele ja töövõimele
(Eesti Maaülikool, 2026) Kivimets, Kadi; Merisalu, Eda (juhendaja); Maikalu, Karmen (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on viimastel aastatel muutunud töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas järjest olulisemaks, kuna need võivad mõjutada töötajate tervist, töövõimet ja tööohutust. Kuigi tootmiskeskkonnas pööratakse sageli tähelepanu füüsilistele ohuteguritele, on psühhosotsiaalsete tegurite mõju metallitööstuse töötajatele Eestis seni vähe uuritud. Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töövõimele ja tööohutusele tootmiskeskkonnas keevitajate näitel ning hinnata nende seoseid töövõime, tervisenäitajate ja tööohutusega seotud teguritega. Metoodika. Uuring viidi läbi kolmes metallitööstusettevõttes töötavate keevitajate seas (n = 51). Andmed koguti veebipõhise ankeetküsitluse abil, mis põhines valideeritud Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustikul (Copenhagen Psychosocial Questionnaire III, COPSOQ III)Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat, gruppide võrdlemiseks hii-ruut- ja Kruskal–Wallise testi ning seoste hindamiseks Spearmani korrelatsioonanalüüsi. Tulemused. Uuringus osales 51 keevitajat. Tulemused näitasid, et keevitajate töökeskkonnas esines nii psühhosotsiaalseid riskitegureid kui ka tööressursse. Kõrgemaid hinnanguid said ohutuskoolitus, organisatsiooniline usaldus, rolliselgus, kolleegide toetus ja töörahulolu. Töövõimet toetasid eelkõige töörahulolu, rolliselgus, juhipoolne tunnustus, juhi toetus ja töö ennustatavus, samas kui töö ebakindlus ja emotsionaalsed nõudmised olid seotud madalama töövõimega. Tervise ja stressiga seotud tulemused näitasid, et töö–kodu konflikt oli seotud kõrgema stressitasemega ning suurem kontroll töö üle madalama stressitasemega. Järeldused. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mille kohaselt mõjutavad tööressursid, juhtimise kvaliteet ja organisatsiooniline tugi töötajate töövõimet ning heaolu. Uuring kinnitas, et psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine ja ennetamine on oluline ka tootmiskeskkonnas, kus tähelepanu on traditsiooniliselt keskendunud füüsilistele ohuteguritele. Tulemusi saab kasutada tootmisettevõtetes töövõime, tööohutuse ja töötajate heaolu toetavate tegevuste kavandamisel ning need loovad aluse edasisteks uuringuteks psühhosotsiaalsete ohutegurite valdkonnas.
10 kV Vändra-Viluvere fiidri Saeveski haruliini rekonstrueerimine
(Eesti Maaülikool, 2026) Hövel, Jalmar; Annuk, Andres (juhendaja); Põldsam, Karl Martin (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada Vändra–Viluvere 10 kV fiidri Saeveski haruliini rekonstrueerimise I etapi projekt ning kirjeldada projekteerimise käigus tehtud tehnilisi lahendusi, arvutusi ja ehitusaegseid muudatusi. Rekonstrueerimise vajadus tekkis seetõttu, et olemasolev AS-35 paljasjuhtmeline õhuliin oli amortiseerunud ning liinil esines ilmastikust põhjustatud rikkeid ja sagedast hooldusvajadust. Töö koostamisel kasutati Elektrilevi hooldusandmeid, tööprojekti IP6769 lähteandmeid ning Elektrilevi võrgustandardeid ja projekteerimisjuhendeid. Töö käigus projekteeriti uus BLL62 kaetud juhtmega õhuliin ning AXALJ-TT 3×50+25 Al 24 kV maakaabelliin. Projekteerimisel teostati maakaabelliini koormusvoolu, pingelangu ja lühisvoolu arvutused ning õhuliini juhtmete, mastide, tõmmitsate ja tugede mehaanilised tugevusarvutused. Töö tulemusena valmis rekonstrueerimisprojekt, mille alusel ehitati välja uus elektriliin. Projekti rakendamine parandab piirkonna elektrivõrgu töökindlust ning vähendab ilmastikust põhjustatud rikete esinemise tõenäosust. Tööd on võimalik kasutada näidisena sarnaste keskpingevõrgu rekonstrueerimisprojektide koostamisel.
Positiivse juhtimise praktikad lasteaia psühhosotsiaalse töökeskkonna kujundamisel
(Eesti Maaülikool, 2026) Tovt, Sandra; Merisalu, Eda (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Lasteaiaõpetajate töö eeldab igapäevast suhtlemist, emotsionaalset kaasatust ning valmisolekut tulla toime erinevate tööalaste nõudmisetega. Õpetajate töörahulolu ja heaolu mõjutavad nii töökorralduslikud tingimused kui ka juhtimispraktikad, mis kujundavad asutuse psühhosotsiaalset töökeskkonda. Positiivset juhtimist peetakse oluliseks teguriks, mis toetab töötajate heaolu ning aitab luua turvalist ja toetavat töökeskkonda. Eesmärk. Uurida positiivse juhtimise praktikate rolli lasteaia psühhosotsiaalse töökeskkonna kujundamisel ning nende mõju lasteaiaõpetajate töörahulolule. Metoodika. Uuring viidi läbi kvalitatiivse uurimusena ühe Tartu maakonna lasteaia õpetajate ja abiõpetajate seas. Andmete kogumiseks kasutati semistruktureeritud intervjuusid, mille käigus keskenduti õpetajate kogemustele seoses kommunikatsiooni, juhtkonna toetuse, tunnustamise, kaasamise, autonoomia, töörahulolu ja heaoluga. Kogutud andmeid analüüsiti temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Tulemused. Uuringust selgus, et õpetajad seostavad positiivset juhtimist eelkõige avatud suhtlemise, juhtkonna toetuse, tunnustamise, kaasamise ja autonoomiaga. Positiivsete juhtimispraktikate mõju avaldus töörahulolu, motivatsiooni, turvatunde ja väärtustatuse tunde suurenemises. Õpetajad pidasid oluliseks võimalust osaleda otsustusprotsessides, väljendada oma arvamust ning saada vajadusel nii praktilist kui emotsionaalset tuge. Tulemused näitasid, et töörahulolu kujunemist mõjutavad lisaks juhtimiskäitumisele ka suhted kolleegidega, meeskonnakliima ning koostöö lapsevanematega. Samuti ilmnes, et töökoormus, personali puudus ja töökorralduslikud probleemid võivad õpetajate heaolu negatiivselt mõjutada ka siis, kui juhtimist hinnatakse positiivsena. Uuringu tulemused kinnitavad, et positiivsel juhtimisel on oluline roll lasteaia psühhosotsiaalse töökeskkonna kujundamisel ja õpetajate töörahulolu toetamisel. Samas sõltub selle mõju ka asutuse töökorraldusest, olemasolevatest ressurssidest ning laiematest organisatsioonilistest tingimustest. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis rõhutavad juhtkonna toetuse, tunnustamise ja positiivsete töösuhete tähtsust töötajate heaolu kujunemisel. Uuringu tulemusi on võimalik rakendada lasteaedade juhtimispraktikate arendamisel ning õpetajate heaolu toetamisel.
Tartumaa õpetajate psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas
(Eesti Maaülikool, 2026) Kotkas, Karmel Karolin; Merisalu, Eda (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Eesmärk: analüüsida õpetajate psühhosotsiaalseid ohutegureid, tervist, töövõimet ja tööga rahulolu Tartumaa linna- ning vallakoolides. Metoodika: uuring viidi läbi veebipõhise ankeetküsitlusena, kasutades Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku (Copenhagen Psychosocial Questionnaire, COPSOQ II) pikka versiooni. Andmete statistiliseks analüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, gruppide võrdlusel hii-ruut, Mann-Whitney ja Kruskal-Wallise testi ja seoste analüüsiks Spearman’i korrelatsioonanalüüsi. Tulemused: analüüsi kaasati 70 täielikult täidetud küsimustikku. Tulemused näitasid, et õpetajad hindasid kõrgelt töö tähenduslikkust, juhtimiskvaliteeti, mõju töö üle, rolliselgust, sotsiaalset tuge kolleegidelt ning tunnustust. Samal ajal ilmnesid suhteliselt kõrged kognitiivsed ja emotsionaalsed nõudmised ning töö ja eraelu konflikt. Tervisenäitajatest esines õpetajatel sagedamini stressi, vähemal määral läbipõlemist ja unehäireid. Linna- ja vallakoolide õpetajate hinnangud olid valdavalt sarnased, kuid vallakoolide õpetajad hindasid kõrgemaks emotsionaalseid nõudmisi ning juhtimiskvaliteeti. Vanusegruppide võrdluses ilmnes, et nooremad õpetajad hindasid kõrgemaks kognitiivseid ja emotsionaalseid nõudmisi, stressi ning läbipõlemist võrreldes vanemate õpetajatega. Seoste analüüs näitas, et suuremad tööalased nõudmised olid seotud sagedasema stressi, läbipõlemise, unehäirete ning töö ja eraelu konflikti tasemega. Tunnustus, juhtimiskvaliteet, sotsiaalne tugi kolleegidelt ning mõju töö üle olid seotud madalama stressi ja läbipõlemise tasemega ning kõrgema töörahuloluga. Järeldused: uuringu tulemused näitavad, et õpetajate heaolu mõjutavad samaaegselt nii tööga seotud nõudmised kui ka töökeskkonna tegurid. Saadud tulemusi saab kasutada õpetajate töökeskkonna edendamisel ning tööstressi ja läbipõlemise ennetamisel.

Sirvi

Viimati lisatud