Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1541
  • Kirje
    Ida-Virumaa elanike teadlikkus loodusturismi võimalustest ja kehtivatest looduses viibimise reeglitest
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ivanova, Nadežda; Linno, Kaisa (juhendaja)
    Loodusturism muutus nii Eestis kui ka kogu maailmas koroonapandeemia ajal populaarseks ja on siiani laialt levinud ajaviide. Selle populaarsuse kasvades on suurenenud ka looduslikke paiku külastavate inimeste arv, kelle tegevusel võib olla keskkonnale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Käesoleva töö eesmärk on koguda andmeid Ida-Virumaa elanike eelistustest, teadlikkus loodusturismist ja kehtivatest käitumisreeglitest loodusaladel. Saadud andmete analüüsi tulemusena pakutakse välja täiendavaid võimalusi uuritava piirkonna elanike teavitamiseks, arvesse võttes psühholoogilisi tegureid. Eeltoodud eesmärgist lähtuvalt sõnastati hüpotees: Ida-Virumaa elanikud ei ole piisavalt informeeritud loodusturismi võimalustest ja käitumisreeglitest kõrge loodusväärtusega aladel. Uuringu andmeid koguti veebiküsitluse ning turismi- haridusvaldkonna esindajaga tehtud intervjuu teel. Saadud andmete analüüsi käigus selgus, et märkimisväärne osa vastanutest veedab aega looduses puhkuse eesmärgil ning enamasti peetakse kinni käitumisreeglitest. Siiski tuvastati tegureid, mis mõjutavad otseselt tähelepanu säilitamist, käitumist ja suhtumist keskkonda.
  • Kirje
    Olukord Jõgevamaa maaturismiettevõtetega seoses möödunud aastate kobarkriisidega
    (Eesti Maaülikool, 2024) Jegov, Laura-Liisa; Sudakova, Lea (juhendaja)
    Viimase nelja aasta jooksul on turismisektorit mõjutanud mitmed erinevad kriisid, põhjustades langust turistide arvus, turismiettevõtete sulgemist ja tööpuuduse suurenemist. Maaturism aitab kaasa maapiirkondade arengule ja kohaliku kogukonna heaolule, pakkudes majutus-, toitlustus- ja tegevusvõimalusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kuidas on Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna maaturismi ettevõtjad toime tulnud möödunud aastate kobarkriisidega. Uuringu vältel viidi läbi 5 intervjuud Jõgevamaa maaturismiettevõtjatega. Intervjuud viidi läbi suuliselt. Tulemustest selgus et kriiside mõju külastatavusele ja turismiaktiivsusele Jõgevamaal on olnud madal, välja arvatud esimene pandeemiaperiood, kus märgati suuremaid muutusi ning energiakriis mõjutas mõnda ettevõtet rohkem kui teisi. Ettevõtted, mis pakuvad laiemat teenuste valikut, suutsid kriisidega paremini toime tulla. Ettevõtluskogemus mängib olulist rolli kriisidega toimetulekul. Ettevõted, mis on tegutsenud aastakümneid, on näidanud vastupidavust ja kohanemisvõimet kriiside ajal. Ettevõtjate kogemused on neil aidanud kriisidele kiiremini reageerida ja strateegiliselt planeerida, mis on vähendanud kriiside negatiivset mõju. Uurimusest selgus, et kriisi sattudes on ettevõtjatel teadmatus lähituleviku osas. Kriisist välja tullakse teadlikumana, kriiside ajal on oluline olla operatiivne ning kriiside edukas juhtimine nõuab paindlikkust ja kohanemisvõimet. Ettevõtted, mis suutsid kiiresti kohaneda ja leida uusi võimalusi, näitasid paremaid tulemusi kriisist väljumisel.
  • Kirje
    Võrkude tõhusus invasiivse rändvähi (Gmelinoides fasciatus) püügil
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ratt, Brianna; Tuvikene, Arvo (juhendaja); Teesalu, Paul (juhendaja)
    Eestis invasiivne rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on pärast 1970ndatel Peipsi järve asustamist sealset elustikku ja ökosüsteemi märkimisväärselt mõjutanud. Katsepüükidel on täheldatud, et neid kinnitub massiliselt kalavõrkudele ning nad ei lase veest välja tõstmisel neist lahti. Kiire paljunemise tõttu ei saa teda täielikult järvest välja püüda, kuid üks võimalik väljund oleks rändvähi kasutus kalade söödalisandina. Antud töö eesmärk oli hinnata erinevate võrgumaterjalide, valgusrežiimi ja muude parameetrite mõju rändvähi püüdmisele laboritingimustes. Katsetes testiti erinevaid võrgumaterjale erisuguste silmasuurustega, horisontaalses ja vertikaalses asendis, valges ja hämaras ning põhjasubstraadiga ja ilma. Tulemused näitasid, et võrgu materjal mõjutab oluliselt rändvähi püüdvust. Sealjuures kõige tõhusam võrgumaterjal oli kapron, eriti 4 mm silmasuurusega valge kapronvõrk. Valgusrežiim ja võrgu asend rändvähkide püüdmist ei mõjutanud. Akvaariumite põhjasubstraat avaldas väikest mõju rändvähi püüdvusele Varasemalt ei ole keegi selle liigi püüdmist uurinud. Ka teiste amfipoodide potentsiaalse püügi ja kasutuse kohta leiab vaid üksikuid uuringuid. Käesolev uuring selgitas katsetatud materjalide hulgas välja parima võrgumaterjali rändvähi passiivseks püügiks. See paneb aluse püügimeetodite väljaarendamiseks ja invasiivse liigi võimalikuks töönduslikuks püügiks.
  • Kirje
    Eesti söepõletuskohtade ruumiline analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kivisaar, Kati; Tomson, Pille (juhendaja)
    Söepõletamine on puude põletamine hapnikuvaestes tingimustes, eesmärgiga saada puusütt. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis söepõletuskohti uuritud vähe. Puuduvad statistilised analüüsid söepõletuskohtade piirkondlikust levikust ning söepõletuskohtades esinevatest metsakasvukohatüüpidest ja peapuuliikidest. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade praegustest Eesti söepõletuskohtade uurimisseisust ning iseloomustada nende maakatet ja seoseid metsakooslustega. Bakalaureusetöös kasutati Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastuseid (REM. Küsimusleht nr 29), Keskkonnaportaali, pärandkultuuriobjektide andmebaasi, Maa-ameti üheverstase kaardi ning maakondade halduspiiride WMS teenuseid ning ajalooliste valdade (1938) halduspiiride andmekihti. Andmete analüüsi jaoks kasutati tarkvara QGis ning programmi Excel. Eesti Rahva Muuseumi söepõletamise küsitluse aastast 1941 põhjal esines kõige rohkem söepõletuskohti Pärnumaal, Harjumaal ja Tartumaal. Söepõletuskohad olid esindatud kõikides praegustes Eesti maakondades. Pärandkultuuriobjektide andmebaasi põhjal esines kõige rohkem söepõletuskohti Võrumaal ning Hiiu maakonnas söepõletuskohti ei esinenud. Erinevused võivad tuleneda sellest, et pärandkultuuriobjektide andmebaasis oli pea poole vähem söepõletuskohtade objekte kui söepõletamise küsitluse andmetes ning kõik võimalikud söepõletuskohad ei olnud inventeeritud. Eesti rahva muuseumi 1941. aasta söepõletamise küsimustiku vastuste põhjal on söepõletamisel 20. sajandi alguses enim kasutatud puuliigid kask, mänd, lepp ja kuusk. Nii tänapäeval kui 20. sajandi alguses oli söepõletuskohtades kõige levinumaks maakasutuseks metsamaa. Tänapäeval on söepõletuskohtades levinud jänesekapsa-mustika, jänesekapsa, sinilille, pohla, jänesekapsa-pohla ja naadi kasvukohatüübid. Söepõletuskohtade kasvukohatüüpides levinumad puuliigid on harilik mänd, arukask ja harilik kuusk. Kõikidele uurimisküsimustele leiti vastused. Töö eesmärk sai suures osas täidetud. Töös anti ülevaade praegustest Eesti söepõletuskohtade uurimisseisust ning iseloomustati nende levikut ja maakatet. Söepõletamise mõju metsakooslustele vajab aga edasist uurimist.
  • Kirje
    Joogivee kvaliteedi analüüs Mustvee vallas
    (Eesti Maaülikool, 2024) Svätskaja, Valerija; Orupõld, Kaja (juhendaja)
    Käesolev bakalaureusetöö uurib Mustvee valla erinevate piirkondade joogivee kvaliteeti. Töös uuriti, kui rahul on Mustvee valla elanikud oma joogivee kvaliteediga, määrati joogivee keemilised kvaliteedinäitajad valitud piirkondades, et hinnata vee vastavust seadusandlikele nõuetele ning võrreldi erinevat tüüpi veevarustusallikate vee kvaliteeti. Tulemuste hindamisel on lähtutud sotsiaalministri määrusest nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded". Kõikide proovide veekvaliteeti näitajad on hinnatud selle alusel. Tulemused näitasid märkimisväärset varieeruvust veekvaliteedis sõltuvalt allikast. Mõned proovid ületasid raua, mangaani ja ammooniumi lubatud piirsisaldust, mis võib kujutada endast potentsiaalset terviseriski. Samas olid kõik teised näitajad (sulfaat, nitraat, pH, elektrijuhtivus, üldkaredus, fluoriid) lubatud piirides. Uuringu vastused uurimisküsimustele näitasid, et ühisveevärgist pärit vee kvaliteet oli stabiilsem ja parem võrreldes salvkaevudega, kus esines vee kvaliteediprobleeme. Joogivee keemilise analüüsi tulemused olid kooskõlas küsitluse tulemustega, kus selgus, et puurkaevude ja ühisveevärgi vee tarbijate rahulolu joogivee kvaliteediga oli kõrgem kui salvkaevude kasutajatel.
  • Kirje
    Tallamise mõju puhmarindele Kullisoo raba tallamiskatse näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aav, Sandra; Kose, Marika (juhendaja)
    Kasvava inimtegevuse tõttu looduslikel aladel on tallamise mõju ökoloogias oluline uurimisteema. Antud töö põhineb bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookoosluses Kullisoo näitel’’ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimisel. Töö eesmärgiks oli uurida tallamisjärgset mõju rabakoosluse puhmarindele erineva tallamisviisi ja tallamiskoormuse korral ning analüüsida ka seitsme puhmarinde taimeliigi muutusi katsealal. Töö käigus koguti andmeid 2023. aastal Kullisoo rabas olevalt katsealalt ning kasutati varasemate aastate jooksul kogutud andmeid. Analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamise mõju taimkatte katvusele ja taastumisele puis-mättaraba, puispeenra-älveraba ja peenra-älveraba kooslustes, erinevatel tallamiskoormustel (80, 160, 320 tallamiskorda). Bakalaureusetöö tulemustest selgus, et ehkki tallamine nii räätsadega kui jalgsi mõjutab oluliselt rabakoosluste puhmarinnet, ei ole erineval viisil tallamisel olulist erinevust, mis sarnaneb ka Tammiste (Tammiste 2021) magistritöös toodud tulemustele sammaltaimede katvuse kohta. Tallamise mõjul suurenes tallamisele järgnevatel aastatel puhmarinde üldkatvus olenemata tallamisviisist või koormusest. Kuigi katseruutudes puhmarinde üldkatvus suurenes, leidus katsealal nii liike (harilik kukemari), millel tallamise negatiivne mõju ilmnes alles aastatega, kui ka liike, mille kahjustused olid koheselt ulatuslikumad (sinikas, rabamurakas) ning aastatega hävisid täielikult. Leidus ka liike (harilik küüvits), mis said tallamisest kasu ning muutus oli positiivne. Ilmnes, et olenemata tallamisviisist või tallamiskoormusest taastusid puis-mättaraba koosluses seitsme aasta jooksul kõik puhmarinde taimeliigid. Kuna muutusi, mida omavahel eri meetoditega analüüsida on Kullisoo rabas rohkem, kui antud bakalaureusetöö maht analüüsida võimaldab, on olemas edasi uurimise võimalus.
  • Kirje
    Kasutatud seenesubstraadi biogaasi tootlikkus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ney, Hanna-Loore; Orupõld, Kaja (juhendaja); Lepisk, Helen (juhendaja)
    Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti seadnud riiklikuks sihiks suurendada taastuvenergia osakaalu 55%-ni aastaks 2035. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline arendada erinevaid roheenergia tehnoloogiaid ja uurida, milliseid ressursse tasub väärindada. Uuring püüab hinnata biogaasi ja biometaani tootlikkust kasutatud seenesubstraadist. Laborikatsed viidi läbi, et uurida kasutatud seenesubstraadi ja selle algmaterjalide biogaasi ja biometaani potentsiaali. Kasutatud seenesubstraat tootis biogaasi 414 ± 28 L/kg TS (kuivaine) ja 438 ± 26 L/kg VS (orgaaniline aine), biometaani tootlikkus oli 204 ± 12 TS ja 215 ± 11 VS. Algmaterjalide biogaasi tootlikkus jäi vahemikku 205‒333 L/kg TS ja 206‒359 L/kg VS. Läbiviidud katsete tulemused erinesid varasematest uuringutest. Autor leiab, et teemat tuleb edasi uurida.
  • Kirje
    Koduelektroonika jäätmete väärindamise hetkeolukorra ja tulevikupotentsiaali analüüs Eesti 2023.aasta jäätmekäitluskorralduse näitel
    (2024) Ojangu, Jürgen; Mardiste, Peep (juhendaja)
    Elektri- ja elektroonikaseadmetejäätmed kannavad endas suurt väärtust. Nendes sisalduvad taastumatud materjalid nt väärtuslikud muldmetallid ja nendes leidub ka ohtlike aineid, mis ei tohi keskkonda sattuda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks ja materjali maksimaalseks kasutamiseks peab elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid võtma ringlusesse. Bakalaureuse töö eesmärk on kaardistada koduelektroonika jäätmete käitlemise olukorda Eestis ning võrrelda olukorda maailma suurriikide ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis intervjuud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemisega seotud ettevõtetega ning kõrvutati Eesti ja Euroopa tasandi statistikat EE-seadmete turule laskmise, EES-jäätmete kogumise ning ringlussevõtu kohta. Teadusajakirjandusest uuriti teiste riikide EES-jäätmete käitlemise praktikaid. Tööst selgub, et liigne riigi poolt nõutav aruandlus koormab tootjavastutusorganisatsioone ja ettevõtteid, mis mõjub halvasti kõigile osapooltele. Eesti ja Euroopa Liidu statistika Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta ei ühti – Eestil on raskusi mitme jäätmearuandlusega seotud platvormi haldamisega. Vähem järelvalvatud jäätmepunktides ei deklareerita vastuvõetavaid EES-jäätmeid õige jäätmekoodiga ja see mõjutab negatiivselt kogumise statistikat. Avalikult levib väga vähe tänapäevast elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete väärindamise alast kirjandust, mis pärsib ringlussevõtu tõhustamist. EES-jäätmete statistilised andmed on väga üldistavad, mis muudab keeruliseks pikaajaliste valdkondlike järelduste ja plaanide tegemise. Töö tõstab esile antud valdkonna puudujääke ja avab tulevikuks uusi uuringu suundasid.
  • Kirje
    Lendavate putukate arvukust mõjutavad tegurid Lõuna-Eesti maanteede ääres
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rannaste, Liisa; Karise, Reet (juhendaja); Liiskmann, Egle (juhendaja); Mänd, Marika (juhendaja)
    Tänapäeval on üha olulisem mõista liikluskoormuse ja ökosüsteemide vahelisi seoseid, eriti arvestades inimeste liikumisvajadust ja looduskeskkonna säilitamise tähtsust. Üks võtmeaspekte on lendavate putukate arvukus ja nende elupaikade seisund teede ääres, mis võib liiklusest tulenevate mõjude tõttu muutuda. Putukad mängivad olulist rolli toiduvõrgustikes ja ökosüsteemi teenuste pakkumisel, mistõttu teedevõrgu laienemine on murettekitav. Antud teemal leidub vähe põhjapanevat materjali. Töö eesmärgiks on uurida mitmesuguseid tegureid, sealhulgas teeserva majandamist, üldist maakasutust ja tee liikluskoormust teeservades elavate putukate arvukusele ning võimalikule hukkumisele. Seirealad paiknesid Lõuna-Eestis Tartu ümbruses suuremate ja väiksemate teede ääres. Väliseiret teostades loetleti teeservades kõik tolmeldajad ja päevaliblikad ning tuvastati nende taksonoomiline kuuluvus, hinnati maastiku erinevaid omadusi, mis olid hüpoteeside kontrollimiseks vajalikud, määrati õitsvate taimede hulk ja protsent iga alamtransekti keskpaigas oleva juhuslikult valitud 1x1m ruudu sees, mõõdeti liiklustihedust ja määrati esinevad sõidukitüübid. Uuringust selgus, et tolmeldajate arv ei sõltu teeserva laiusest, taimestiku kõrgusest ega liikluskoormusest, ja nende hukkumist ei tuvastatud, mis võib viidata sobimatu metoodika kasutamisele. Siiski leiti positiivne seos liikluskoormuse ja kleepsudel hukkunud putukate arvu vahel suurte teede ääres, kusjuures elupaigad tihedama liiklusega teede ääres osutusid pisiputukatele soodsamaks. Põllu olemasolu teeservas suurendas autode tõttu hukkuvate putukate hulka. Tolmeldajate arvukus oli kõrgeim pigem rohumaade ääres. Teeserva majandamise võtted ei mõjutanud oluliselt ei hukkuvate putukate ega õitel loendatud tolmeldajate arvu.
  • Kirje
    Kommensalism ökosüsteemides globaalsel skaalal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aktšurina, Anastassia; Gerhold, Pille (juhendaja)
    Bakalaureusetöö käsitleb kommensalismi, mis on kahe liigi vaheline interaktsioon, kus üks liik saab kasu, samas kui teine ei saa kasu ega kahju. See on oluline mõiste ökoloogias ning kommensalismi kontseptsiooni ja mehhanismide mõistmine on tähtis ökosüsteemi toimimise selgitamiseks. Arvatakse, et kommensalism nagu kõik interaktsioonid esineb sagedamini troopilistes piirkondades, kuid mõned matemaatilised mudelid ei kinnita seda teooriat ning väidavad, et positiivsed interaktsioonid on rohkem levinud regioonides, kus elutingimused on raskemad. Töö eesmärk oli teada saada, millises maailma osas kommensalismi kõige sagedamini esineb, millistel liigirühmadel ja mis tingimustes. Töös analüüsiti teadusartikleid, kasutades Google Scholar andmebaasi ja märksõna „commensalism“. Analüüsiti 30 artiklit. Töö tulemused näitasid, et kommensalism esineb kõige rohkem lülijalgsetel ja keelikloomadel, keskmistel laiuskraadidel (30˚-60˚) ning veeökosüsteemides. Seevastu äärmuslikes tingimustes nagu >60° laiuskraadidel ning kuivades ja kuumades tingimustes esines kommensalismi ülivähe. Hõimkondadest vähe esindatud olid limused, rõngussid, käsnad, okasnahksed, käsijalgsed, ainuõõssed ja taimed. Töö pakub olulist teavet sellest, et kommensalism on rohkem levinud seal, kus mõõdukalt, kuid mitte äärmuslikult raskete keskkonnaolude tõttu on elutingimused karmimad ja ressursid raskemini kättesaadavad.
  • Kirje
    Inimeste hoiakud põlevkivitööstuses toimuvate muutuste ja keskkonnaprobleemide suhtes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Poom, Regina; Metsaots, Kaie (juhendaja); Kull, Anne (juhendaja)
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tajuvad inimesed Ida-Virumaal põlevkivitööstuses toimunud muutuseid ja keskkonnaprobleeme ning kuidas suhtutakse alternatiivsetesse energia tootmise võimalustesse enda elukoha läheduses. Põlevkivitööstuse osakaal energiasektoris on seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega vähenemas. Rohkem võetakse kasutusele taastuvenergiaallikaid ja otsitakse lahendusi, et põlevkivitööstuse heitkoguseid vähendada. Käesolev töö aitab aru saada, millised muutused põlevkivitööstuses inimesi enim mõjutavad. Inimeste hoiakute väljaselgitamiseks viidi töö raames läbi veebiküsitlus. Küsitluse tulemusena selgus, et inimesi mõjutab enim kaevandamismahtude vähendamine ning põlevkivitööstusega kaasnevad keskkonnaprobleemid, sest need mõjutavad otseselt inimeste toimetulekut ja tervist. Taastuvate energiaallikate arengusse suhtutakse positiivselt ning seda valdkonda peavad inimesed Ida-Virumaa suurimaks arenguvõimaluseks.
  • Kirje
    Amensalism ökosüsteemides globaalsel skaalal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pintmann, Mia; Gerhold, Pille (juhendaja)
    Amensalism on liikide vaheline negatiivne ja asümmeetriline interaktsioon, kus ühe liigi mõju teisele on negatiivne, kuid teise liigi mõju esimesele ei ole tuvastatav. Amensalismi on väga vähe uuritud ning see pole selgepiiriline interaktsioon. Eristatakse otsest ja kaudset amensalismi. Käesoleva töö eesmärk on uurida amensalismi esinemise mustrit erinevates organismirühmades ja ökosüsteemides. Andmeid koguti teadusartiklitest, kasutades otsingusõna ”amensalism”. Kokku leiti 11 asjakohast artiklit. Artiklite puhul märgiti üles interaktsioonis osalevad liigid ja nende taksonoomia, juhtumite asukoht koordinaatidena, vastav maailmajagu ja loodusvöönd. Tulemused näitavad, et amensalismi juhtumeid esines kõige rohkem lülijalgsetel ja imetajatel ning lülijalgsete puhul oli juhtumeid mitmekesistes taksonoomilistes rühmades. Amensalismi esines laias geograafilises ulatuses alates ekvaatorist kuni 56° põhjapoolkeral. Juhtumeid leiti enim 10° ja 40° laiuskraadil, samas, kui 20° laiuskraadil ei esinenud ühtegi juhtumit. Loodusvöönditest oli amensalismi enim parasvöötme laialehistes metsades, vee ökosüsteemides tuvastati kaks juhtumit. Käesoleva töö tulemused võivad olla mõjutatud vähesest teadustööde arvust amensalismi kohta, mistõttu peaksid tulevased uurimused keskenduma amensalismi juhtumite laiemale uurimisele.
  • Kirje
    Peipsi järve ökoloogilise seisundi hindamine metazooplanktoni indikatiivsete parameetrite alusel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Leivat, Ingeli; Blank, Kätlin (juhendaja); Cremona, Fabien (juhendaja)
    Peipsi järv on oluline loodusvara, mistõttu on tähtis regulaarselt jälgida antud järve ökoloogilist seisundit. Regulaarsel seiramisel on võimalik välja selgitada, millises suunas järve seisund muutub ning mis on muutuste põhjused. Töö eesmärgiks oli hinnata Peipsi järve ökoloogilist seisundit metazooplanktoni indikaatorliikide abil. Töös kasutati Peipsi järve zooplanktoni ja veekeemia 2003.–2023. aasta vegetatsiooniperioodi (mai–oktoober) proovide analüüsi tulemusi. Proove koguti Peipsi Suurjärvest ja Lämmijärvest. Pihkva järve analüüsist loobuti. Andmete statistiline analüüs (Spearmani korrelatsioon) viidi läbi programmis Statistica 13, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millised zooplanktoni parameetrid on kõige sobivamad indikaatorid Peipsi järve seisundi hindamiseks. Statistiliste tulemuste visualiseerimiseks viidi läbi regressioonanalüüs ja koostati biplot joonised. Tulemused näitasid, et erinevad zooplanktoni parameetrid (sh zooplanktoni ja keriloomade arvukus, zooplankterite ja vesikirbuliste keskmine kaal, indikaatorliigid, zooplanktoni ja fütoplanktoni biomasside suhe) on väga head indikaatorid Peipsi järve ökoloogilise seisundi hindamiseks. Peamised faktorid, mis mõjutavad Peipsi järve zooplanktoni kooslust, on eutrofeerumine ja kalade toitumissurve.
  • Kirje
    Looduskaitse tulemuslikkuse võrdlus Balti riikides loodusdirektiivide aruandluse põhjal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lee, Saskia Meeri Eliis; Lanno, Kaire (juhendaja); Külvik, Mart (juhendaja)
    Tõhus looduskaitse tugineb andmete kogumisele ja analüüsimisele, et teha teadlikke järeldusi. Balti riikide geograafilise läheduse ja sarnase looduskeskkonna tõttu on oluline teha koostööd looduskaitses, jagades teadmisi, andmeid ja meetodeid. Käesoleva uurimistöö eesmärk on hinnata looduskaitsemeetmete tõhusust ja elupaikade seisundit, võrreldes Balti riikide loodusdirektiivi rakendamise aruandeid ja seadusandlust. Metoodikana kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeid kogutakse loodusdirektiivi rakendamise aruannetest ja vastavatest ekspertintervjuudest ning kontekstina kasutatakse Balti riikide kohaseid seadusi ning Euroopa Nõukogu direktiive. Sellise lähenemisega uurimistööd pole varem Eestis tehtud ning loodusdirektiivi aruandluse andmeid teadustöö raames analüüsitud. Tulemused näitavad, et looduskaitsemeetmete rakendamine ja tõhusus Balti riikides pole ühesugune. Leiti olulisi erinevusi elupaikade seisundis ja kaitsekorralduses, mis annavad väärtuslikku lähteteavet looduskaitsekorralduse täiustamiseks, sealhulgas tulevasteks koostööprojektideks selles valdkonnas. Töö toob esile vajaduse põhjalikumateks uuringuteks ja süvitsi minevaks analüüsiks, et tõhustada looduskaitset Balti riikides.
  • Kirje
    Vaimne tervis, heaolu ja eneseareng keskkonnajaitsjate töös
    (Eesti Maaülikool, 2024) Sääs, Siiri; Varik, Mats (juhendaja); Annist, Aet (juhendaja)
    Keskkonnakaitseline töö võib keskkonnakaitsja heaolu tõsta või langetada, avaldades mõju tema vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja töövõimekusele. Keskkonnakaitseline tegevus võib keskkonnakaitsja heaolule halvasti mõjuda, ent keskkonnakaitsjate vaimse tervise ja heaolu teemat on seni vähe uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö raames viidi läbi neli kvalitatiivset intervjuud, et selgitada välja keskkonnakaitsjate heaolu ja vaimset tervist toetavad tegurid. Temaatilise analüüsi käigus selgusid järgmised tulemused: pingeline töökeskkond ning vastuseis ja konfliktisituatsioonid olid peamisteks probleemideks, mis oli sarnane keskkonnakaitsjate vaimset tervist käsitlevate teiste uurimistööde tulemustega. Koostöövõimalused ja vestlused inspireerivate inimestega, head suhted kolleegidega ja suhtlusoskused, tulemuste saavutamine ning isikuomadustest teadlikkus ja refleksiivsus, aga ka inimestest ja keskkonnast hoolimine avaldasid keskkonnakaitsjate heaolule positiivset mõju. Tulemusi vaadeldi positiivse psühholoogia perspektiivist. Uuringu põhilised järeldused on järgmised: oluline on heaolu väärtustamine, prioritiseerimine ja oma vaimse tervise eest hoolitsemine. Abiks ja toeks võivad olla refleksiivsus, autentsus, autonoomia, erialane eneseteostus ja enesemääramine. Tugevuste teadlik kasutamine võib olla abiks karakteri arendamisel ning eesmärkideni jõudmise protsessi navigeerimisel võib toetuda lootusele või optimismile. Personaalne lähenemine võib aidata saavutada heaolu jätkusuutlikkust. Jätkusuutlikeks meetoditeks võivad olla teadlikkus oma vajadustest ning nende eest hoolitsemine ja tegutsemine viisil, mis on keskkonnakaitsja jaoks optimaalne, efektiivne ning annab energiat. Abi võib olla suhtlusoskuste arendamisest ning uute teadmiste ja oskuste omandamisest nii keskkonnakaitse kui ka positiivse psühholoogia valdkonnas. Käesolevat tööd saab kasutada alusmaterjalina edasistes kvantitatiivsete meetoditega uuringutes. Sellest tööst on abi ka keskkonnakaitsjate ning nende tööandjate teadlikkuse tõstmisel tervist toetava keskkonna loomise olulisusest ja viisidest.
  • Kirje
    Invasiivsete võõrtaimeliikide levik elanike aedades/põldudel Väike-Maarja valla (Lääne-Virumaa) näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Järvesaar, Katri-Miili; Lanno, Kaire (juhendaja)
    Invasiivsed võõrliigid on üks peamisi elurikkust ohustavaid tegureid ning invasiivsete võõrtaimeliikide levik toimub tihti tänu aiandusele ja põllumajandusele. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikumad nendest liikidest ja oskaksid neid ära tunda. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Väike-Maarja valla elanike aias/põllul levivatest invasiivsetest võõrtaimeliikidest ja inimeste teadlikkusest antud teemal. Käesolev töö põhineb Väike-Maarja valla elanike seas läbi viidud küsitlusel, mis toimus Google Forms keskkonnas. Uuringust selgus, et enamus (94%) Väike-Maarja valla elanikest teab invasiivse võõrtaimeliigi mõiste tähendust ja 86% on nende kokku puutunud. Samuti ilmnes, et enamik vastanutest (84%) märkis, et tema aias/põllul esineb invasiivne võõrtaimeliik. Kõige sagedamini mainiti harilikku tõlkjat (Bunias orientalis), karvast võõrkakart (Galinsoga ciliata) ja hulgalehist lupiini (Lupinus polyphyllus). Invasiivsed võõrtaimeliigid on sageli jõudnud aedadesse/põldudele elanike enda tegevuse tulemusena, näiteks tänu istutamisele/külvamisele. Lisaks on liike toodud sisse mulla või sõnnikuga ja neid on tulnud ka naaberaiast või -põllult. Paljud Väike-Maarja valla elanikud (84%) tegelevad aktiivselt invasiivsete taimede tõrjumisega. Peamisteks tõrjemeetoditeks on mehaaniline ja keemiline tõrje. Mehaaniliselt tõrjutakse kõige enam karvast võõrkakart (Galinsoga ciliata) ja harilikku tõlkjat (Bunias orientalis). Keemilist tõrjemeetodit kasutatakse karvasel võõrkakral (Galinsoga ciliata), harilikul tõlkjal (Bunias orientalis) ja pargitatral (Reynoutria sp.). Kokkuvõtteks on invasiivne võõrtaimeliik aedades/põldudel igapäevane nähtus, millega elanikud peavad silmitsi seisma. Teadlikkuse tõstmine, ennetusmeetmete rakendamine ja tõhusate tõrjemeetodite kasutamine aitab kaasa kohalike ökosüsteemide kaitsmisele ja säilitamisele.
  • Kirje
    Kliimamuutuste mõju lindude rändele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Bergen, Marina; Ojaste, Ivar (juhendaja)
    Kliimatingimused mängivad lindude elus olulist rolli ning kliimamuutused võivad mõjutada lindude rännet. Bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada ülevaade kliimamuutuste mõjust lindude rändele, nende saabumise ja lahkumise ajastamisele. Selleks kasutati kirjanduse ülevaate meetodit. Andmeid analüüsiti MS Excel’i abil. Tulemustest selgub, et temperatuuri muutus on peamine lindude rännet mõjutavaks teguriks ning linnuliigid näitavad üldiselt (77,33%) tendentsi varasemale saabumisele. Rändlindude saabumise muutumine varasemaks domineerib kõigil rändeteedel. Kõige enam on liikide (83,33%) saabumine muutunud varasemaks Musta mere-Vahemere rändeteel, järgnevad Ida-Atlandi rändetee (80,79%) ning Atlandi-Ameerika rändetee (74,0%). Eelnevatest uuringutest selgub, et temperatuuri tõusul linnud rändasid sügisel järsu varem ning kõige rohkem saabumise kuupäev muutunud varasemaks aeglasemalt rändavatel linnuliikidel, lähirändajatel ja laiemate kliimaniššidega liikidel. Vastutuule tugevnemisel linnuliigid rändasid hiljem. Samuti 10-päevase viivitusega lahkuvad linnud rändasid 43,0% kiiremini, mis aga vähendas nende iga-aastast ellujäämist 6,30%.
  • Kirje
    Eesti jõgede taimetoitainete väljakannete sesoonne analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Serbin, Marlen; Tamm, Toomas (juhendaja)
    Läänemere eutrofeerumine on tõsine keskkonnaprobleem, mis mõjutab kõiki Läänemere-äärseid riike. Eutrofeerumise peamisteks põhjustajateks on suured lämmastik- ja fosforiühendite väljakanded. Läänemere keskkonnaseisundi parandamiseks loodi Helsingi Komisjon (HELCOM). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli võrrelda erinevaid toitainete väljakande arvutusmeetodeid, analüüsida Eesti jõgede aastaseid väljakandeid ning koostada jõgedele sesoonne analüüs. Töö tulemuste leidmiseks kasutati interpoleerimise arvutusmeetodit ning Eesti Keskkonnaagentuuri toitainete kontsentratsioonide ja vooluhulkade andmeid. Arvutused tehti kuuele jõele perioodil 1992-2022. Arvutusmeetodite võrdlus näitas, et KAUR-is kasutatav interpoleerimise meetodile andis lähedase tulemuse kaalutud keskmise meetod, kuid LOADESTI meetodid hindasid väljakannet suuremaks. Üldlämmastiku aastased väljakanded suurenesid kolmes jões ning vähenesid ka kolmes jões, üldfosfor pigem vähenes kõigis. Sesoonne analüüs näitas, et äravoolumahud ja väljakanded olid kevadperioodil kõige suuremad. Talve- ja kevadperioodil esines kolmel jõel selge üld-ja nitraatlämmastiku väljakande suurenemine, mis võib viidata kliimamuutustele.
  • Kirje
    Toidujulgeolek ja seda mõjutavad tegurid erineva arengutasemega riikides
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kaasik, Iti; Põldaru, Reet (juhendaja)
    Toidujulgeolek kirjeldab olukorda, kus igal inimesel on igal ajal füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik ligipääs piisavale, ohutule ja toitainerikkale toidule. Teravnenud poliitilised ja sõjalised konfliktid koos kliimamuutustest tingitud ekstreemsete ilmastikunähtustega on pannud riike pöörama rohkem tähelepanu enda võimele tagada toidujulgeolek. Uurimuse eesmärk on välja selgitada tegurid, mis mõjutavad toiduga kindlustatust erineva arengutasemega riikides, toetudes ülemaailmsele toidujulgeoleku indeksile. Selleks viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid. Valimisse kuulus 109 riiki, mis jagati nelja gruppi: kõrge sissetulekuga (38), üle keskmise sissetulekuga (23), alla keskmise sissetulekuga (31) ja madala sissetulekuga (17). Uurimuse tulemustest selgus, et riikide toidujulgeoleku keskkonda mõjutavad tegurid sõltuvad riikide arengutasemest, kuid tähtsaimad on sotsiaal-majanduslikud tegurid, jätkusuutlikkus ja poliitiline stabiilsus. Tulemustest järeldub, et kõrge sissetulekuga riikides tuleks keskenduda toidujulgeoleku jätkusuutlikkuse ja kohanemise komponendile. Kõrgema keskmise sissetulekuga riikides on oluline parendada toiduainete kvaliteeti ja ohutust. Arengu tagamiseks alla keskmise ja madala sissetulekuga riikides on esmatähtis kindlustada rahu ja poliitiline stabiilsus, et nendes riikides oleks võimalik keskenduda toidujulgeoleku olemasolu ja kättesaadavuse komponentide parendamisele.
  • Kirje
    Sotsiaalse kestlikkuse põhimõtete rakendamine jäätmekäitlusettevõtetes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Blomerius, Marie Helen; Kalberg, Inno (juhendaja)
    Jätkusuutlikkuse valdkonnas on enim tähelepanu pööratud keskkonnakaitsele ja majanduslikule elujõulisusele. Ometi jääb sotsiaalse jätkusuutlikkuse olulisus sageli varju. Sotsiaalse jätkusuutlikkuse uurimine on uudne, kuna antud teema on Eestis laialdasemat populaarsust kogunud alles viimaste aastate jooksul. Jätkusuutlikkust uuritud üldisemas võtmes, kuid eraldi sotsiaalsele kestlikkusele keskenduvaid eestikeelseid allikaid on vähe. Seega on oluline rõhuda ka sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning leida võimalusi sobivate praktikate rakendamiseks, et paremini mõista seni rakendatud praktikaid. Bakalaureusetöö eesmärk on on uurida sotsiaalse jätkusuutlikkuse rolli jäätmekäitlusettevõtetes ja leida võimalusi sobivate praktikate rakendamiseks. Töö koostamiseks on kasutatud erinevaid veebipõhiseid kirjandusallikaid ning andmed on kogutud ankeetküsitluse kaudu. Käesoleva töö teooriaosas antakse ülevaade sotsiaalse jätkusuutlikkuse alustest ning selle rakendamisest ettevõtetes. Empiirilises osas anlüüsitakse küsimustiku vastuseid ja tehakse tulemuste põhjal järeldused. Töö tulemustest selgus, et suuremad jäätmekäitlusettevõtted küll integreerivad mõningal määral sotsiaalse jätkusuutlikkuse tavasid oma tegevustesse, kuid vähese teadlikkuse tõttu ei ole suurem osa vastanutest veel eraldi sotsiaalse jätkusuutlikkuse rakendamiseks konkreetset strateegiat välja töötanud. Saadud tulemuste põhjal saame teada, et sotsiaalse jätkusuutlikkuse mõistmine on endiselt paljudele ettevõtetele ebaselge. See viitab vajadusele rohkemate koolituste ja teabe järele, et eristada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspekte jätkusuutlikkuses. Peamised väljakutsed sotsiaalsete jätkusuutlikkuse tavade rakendamisel hõlmavad piiratud teadlikkust ja raporteerimisega kaasnevaid kulusid. Uurimusest saadud tulemuste põhjal on võimalik ESG raporteerimise korraldamist pakkuvatel ettevõtetel saada sisendit nii seni rakendatud sotsiaalse kestlikkuse praktikate kohta kui ka veel tegelemist nõudvate teemade osas. Samuti saavad jäätmekäitlusettevõtted ise käesoleva töö põhjal järeldusi teha ning enim tegelemist nõudvad aspektidele rohkem tähelepanu pöörata.