Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1496
  • Kirje
    Teraviljakahjurite arvukus puhas- ja segukülvides
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kasemaa, Lisbeth; Jõgar, Katrin (juhendaja)
    Teravilja kasvatatakse ülekaalukamalt puhaskülvis, kuid on hakatud proovima ka segaviljelust, et vähendada võimalikult jätkusuutlikult erinevate kahjurputukate arvukust ning põldude umbrohtumust. Teravilja kasvatamine segukülvis liblikõielistega aitab hoida mullas lämmastiku taset jätkusuutlikul tasandil ning aitab parandada orgaanilise süsiniku sisaldust mullas. Lisaks aitab segukülvide bioloogiline mitmekesisus suurendada ökoloogilist tasakaalu ning võib vähendada vajadust erinevate keemiliste pestitsiidide, ja muude taimekaitsevahendite kasutamise. Katse viidi läbi 2023. aasta suvel, Tartumaal, Eerika katsepõllul, kus jälgiti katseperioodi jooksul erinevate kultuuride kahjurite arvukust teraviljal ning teravilja ja liblikõielise kultuuri segukülvis ning hinnati kahjutputukate arvukust ja esinemist katsevariantidel. Antud töö statistilistest analüüsidest tuli välja, et kahjurputukate üldine arvukus oli suur nii puhas kui segukülvis. Osade kahjurputukate puhul olid nende arvukused kõrged odra puhas- kui ka oder-viki segukülvis ning katsevariantide vahel oli statistiline erinevus olemas, ülejäänud kahjurputukate arvukus oli kõrge odra puhaskülvi katsevariantides, kus, võrreldes odra-viki segukülvi, katsevariantidel olevate putukate arvukuse vahel statistilist erinevust ei olnud.
  • Kirje
    Koogihaldjas OÜ kliendisegmentide analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Treufeldt, Merili; Maasing, Birgit (juhendaja)
    Koogihaldjas OÜ pole varasemalt oma kliendisegmente analüüsinud, mistõttu puudub ettevõttel põhjalik ülevaade oma praegusest kliendibaasist. Seoses kasvava konkurentsiga kohvikute turul on kliendisegmentide analüüs muutunud üha olulisemaks. Töö eesmärk on analüüsida Koogihaldjas OÜ kliendisegmente. Uurimistöö metoodikaks kasutati segameetodit. Andmete kogumine toimus 9. veebruaril 2024, kus viidi läbi mitteosalusvaatlus ja 38 struktureeritud intervjuud Koogihaldjas OÜ kohvik koogipood Mandli külastajatega. Intervjuud transkribeeriti ja selle sisu kategoriseeriti, et analüüsida Koogihaldjas OÜ kliendisegmente. Uurimistulemustest selgus, et Koogihaldjas OÜ peamised kliendisegmendid on: naised vanuses 40-49, kes elavad Tartus ja külastavad kohvikut kord nädalas; mehed vanuses 40-49, kes elavad Tartus ja külastavad kohvikut kord kuus; ning mehed ja naised, kelle peamiseks ostumotiiviks on kohv, elukohaks Tartu, peamiselt Kesklinna piirkond ning ostusagedus on keskmiselt 1x nädalas. Analüüsist selgus, et enim külastavad Koogipood Mandlit kliendi, kes kuulusid vanusegruppi 40-49-aastased (36,84% klientidest) ning enamik kliente on Tartu linnast (74%), peamiselt Kesklinna piirkonnast. Püsikliendid moodustasid 86,84% intervjueeritavatest.
  • Kirje
    Trichoderma tüvede mõju kartuli- lehemädaniku tekitajale
    (Eesti Maaülikool, 2024) Leitu, Kätlin; Põldmets, Marian (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Koppel, Mati (juhendaja)
    Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans on üks laastavamaid patogeene kartulitootmises, põhjustades suuri saagikadusid. Haigustekitaja tõrjumisega kaasnevateks probleemideks on: resistentsuse teke toimeainete vastu, rangemate regulatsioonide kehtestamine preparaatide kasutamise osas ning samuti keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnev keskkonnareostus. Alternatiivseks lahenduseks keemilistele preparaatidele on bioloogilised tõrjevahendid, mis sisaldavad näiteks antagonistlike mikroseeni. Enim uuritud mikroseente perekond on Trichoderma, kellel on võime pärssida patogeeni kasvu ning samuti on neil positiivne toime taimede kasvule ja arengule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata 13 erineva Trichoderma spp. tüve antagonistlikku mõju kartuli-lehemädaniku tekitajale Phytophthora infestans`ile in vitro kahe temperatuuri juures, milleks olid 14 ºC ja 24 ºC. Katse käigus mõõdeti patogeeni koloonia pindalad pildistöötlusprogrammi ImageJ abil ning arvutati välja tüvede inhibitsiooniprotsent. Tulemustest selgus, et Trichoderma spp. tüvedel on erinev inhibitsioonivõime 14°C juures, kuid 24 °C ei esinenud tüvede vahel statistiliselt olulist erinevust. Efektiivsemad tüved inhibeerisid patogeeni kasvu üle 40% mõlema temperatuuri juures. Mõnedel tüvedel patogeeni kasvu pärssiv toime puudus. Katse käigus tuvastati mitmed tüved, sealhulgas ka Eesti päritoluga, milledel võib olla potentsiaali edasistes uuringutes ning katsetes bioloogilise tõrje preparaatide välja töötamisel. Edasised katsed on vajalikud, et kinnitada töös efektiivsemateks osutunud Trichoderma tüvede inhibeerivat mõju kartuli-lehemädaniku põhjustavale patogeenile.
  • Kirje
    Metaaniheidet vähendavad söödalisandid, nende toime ja mõju veisele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vester, Laura; Selge, Are (juhendaja); Kass, Marko (juhendaja)
    Kasvuhoonegaaside jätkuvast suurenemisest tingitud kliimamuutused on tänapäeval üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Märkimisväärse osa põllumajanduse kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab mäletsejate seedeprotsessist eralduv metaan. Eesti loomakasvatuses tekkivast metaanist ligi 95% eritatakse veiste poolt. Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida potentsiaalseid ja jubal turul olevaid veise metaaniheidet vähendavaid söödalisandeid ja nende mõju looma tervisele. Käesolev töö põhineb teaduskirjanduse analüüsil, sisaldab viie teadusartikli põhjal tehtud metaanalüüsi ja arutelu. Analüüsiti nii looduslikke kui ka sünteetilisi metaaniinhibiitoreid. Hinnanguliselt võivad looduslikud söödalisandid veiste metaaniheidet vähendada 4,5 kuni 20%. Sünteetilistest söödalisanditest on enim uuritud 3-NOP toimeainel baseeruv DSM Firmenlich söödalisandit Bovaer. Metaanalüüsi tulemusel selgus, et 50 mg 3-NOP toimeainet 1 kg sööda kuivaine kohta vähendab veise seedimisel tekkivat metaani kogust ligi 36%. 3-NOP toimeaine söödaratsioonis piimaveise piimatoodangut ei mõjuta ja sellest lähtuvalt lühiajaliselt looma tervisele kahjulikku mõju ei oma. Tulevikus on oluline metaani vähendavate söödalisanditega teha tootmistingimustes pikemaajalisi katseid, mis annaksid olulist informatsiooni selle pikaajalise mõju kohta looma tervisele. Hummuli Agro OÜ 2022. aasta majandustulemuste näitel on arvutatud 1070 piimaveise potentsiaalne aastane metaaniheite koguse vähenemine Bovaer söödalisandi kasutamisel -1753,9 tonni CO2 ekvivalenti.
  • Kirje
    Erinevate lillkapsasortide saagikus ja biokeemiline koostis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Trolla, Elisabeth; Põldma, Priit (juhendaja)
    Lillkapsad on üle maailma tuntud ja armastatud köögiviljad, mida tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Sortiment on aga Eesti seemnemüüjatel väga suur ning kasvatajatel on valiku tegemine keeruline. Eestis on keskmine lillkapsa ja spargelkapsa saagikus pea poole madalam võrreldes ülejäänud maailma keskmisega, sellest tulenevalt tuleks otsida sorte, mis sobivad Eesti kliimasse kõige paremini ning annaksid ka rohkem saaki. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli võrrelda erinevaid lillkapsasorte, nende saagikust ning karotenoidide ja klorofülli sisaldust. Hinnati ka sortide sobivust sügisese saagi kasvatamiseks ning nende tasuvust sõltuvalt seemnehinnast ja saagikusest. Töös võrreldi kümmet OÜ Ilumäe talu põllul kasvatatud lillkapsasorti, millest kuus olid valged sordid: ’Momentum’, ’Concept’, ’Freedom’, ’Minuteman’, ’Predazzo’ ja ’Giewont’. Värvilistest sortidest võrreldi kahte lillat sorti ’Graffiti’ ja ’Lavender’ ning kahte oranži sorti ’Flame Star’ ja ’Sunset’. Kuna sort ’Sunset’ ei andnud põldkatses saaki, puuduvad antud töös tulemused selle kohta. Käesoleva bakalaureusetöö tulemusena võib väita, et kõik katses võrreldud Eesti seemnemüüjate valikus olnud lillkapsasordid ei sobinud sügisese saagi kasvatamiseks. Katse võrdluste tulemustel põhjal ei sobinud sordid ’Flame Star’ ja ’Giewont’. Kõige kõrgem karotenoidide sisaldus oli võrreldud sortidest oranžil sordil ’Flame Star’ ning klorofülli sisaldus oli kõrgeim lilladel sortidel, eelkõige sordil ’Graffiti’l. Katse lihtsustatud kuluarvestuse põhjal oleks andnud sort ’Minuteman’ hektari kohta suurima kasumi ning sordid ’Sunset’ ja ’Graffiti’ oleksid tekitanud kahjumi.
  • Kirje
    Talirapsi kevadise väetamise optimaalne lämmastiku norm lähtudes taimede sügisesest lehemassist
    (Eesti Maaülikool, 2024) Nurm, Ly; Tiideberg, Kristjan (juhendaja); Ehte-Tammiste, Janne (juhendaja)
    Antud bakalauerusetöö on pilootuuring Rootsis välja töötatud talirapsi väetamise metoodikale. Käesolev bakalaureusetöö põhineb põldkatsetel, mis viidi läbi saagiaastal 2022.-2023. Põldkatsed viidi läbi Puide Talu OÜ põllul Valgamaal ning Aru Põllumajanduse OÜ põllul Lääne-Virumaal. Selles töös käsitletakse kahelt katsepõllult kogutud andmeid ja tulemusi. Antud lõputöös läbi viidud katsete metoodika ja optimaalse lämmastikväetise kulunormi arvutamiseks kasutatud valem pärineb Rootsi Uppsala põllumajandusülikooli (Swedish University of Agricultural Sciences) teadlase Lena Engström´i katsetest ja uurimistöödest. Kaasatud olid väetisetootja Yara Rootsi ja Eesti esindused. Põldudelt lõigati ja kaaluti hilissügisel biomass kahelt 1m2 alalt. Puide Talu keskmiseks biomassi kogukaaluks tuli 3,05 kg/m2. Aru Põllumajanduse OÜ keskmiseks biomassi kogukaaluks tuli 1,39 kg/m2. Puide Talu OÜ katsepõllul anti katsealale kevad-suvel N 41 kg/ha ning kontrollalale N 130 kg/ha. Aru Põllumajanduse OÜ katsealale anti kevad-suvel N 123 kg/ha ja kontrollalale N 159 kg/ha. Puide Talu OÜ talirapsi saak kaaluti ülesõidukaaluga ning tulemusteks saadi, et katseala saak oli 1000 kg/ha ning kontrollala saak oli 1100 kg/ha. Aru Põllumajanduse OÜ talirapsi saak kombaini reaalse arvestuse järgi oli alade keskmisena: katsealal 2068 t/ha ja kontrollalal 1938 kg/ha. Statistiline analüüs, mille alusel viidi sisse Puide Talu OÜ katse kaalutud saagid ja Aru Põllumajanduse OÜ katse pikslisaagid, saadi tulemuseks, et rapsi saagikus kontrollalal oli 2300 kg/ha ja katsealal 2000 kg/ha. Pilootuuringu tulemused viitavad sellele, et katseid tuleb korrata. Kahe katse põhjal ei ole statistiline erinevus saagis piisavalt usutav ning metoodika vajab täiendavat läbivaatamist. Lõputöö tulemused näitavad, et metoodika on Eesti tingimustes rakendatav, sest talirapsi sügisese biomassi kaalumise põhjal väetati põlde väiksema lämmastikukogusega. Hüpotees, et optimeeritud talirapsile antav kevadine lämmastikväetise kulunorm tõstab hektari kohta saadavat kasumlikkust ja tulukust, leidis katsetulemustes kinnitust.
  • Kirje
    Maaelu Teadmuskeskuse ja põllumajandustootja vahelise infovahetuse tõhustamine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kristal, Christiana-Gabriela; Viira, Ants-Hanna (juhendaja)
    Maaelu Teadmuskeskus (METK) on 1. jaanuaril 2023 kahe pika ajalooga asutuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühinemisel loodud asutus, kelle üheks sihtrühmaks on põllumajandustootjad. Infoliikumine METKi ja põllumajandustootjate vahel ei ole uuel asutusel veel välja kujunenud. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, millist infot ja millistes kanalites METK põllumajandustootjatele jagama peab selleks, et neile kasulikum olla. Teoreetilises osas keskendutakse turundus- ja teaduskommunikatsiooni olemusele ja kasutatavatele kanalitele METKi näitel ning põllumajandustootjate infovajadusele varasemate uuringute näitel. Empiirilises osas tutvustatakse uuringumetoodikat ning esitletakse tulemusi põllumajandustootjate kasutatavate infokanalite ja info-ootuste osas. Uurimuse tulemusena selgus, et põllumajandustootja eelistatuimad infokanalid on infopäevad, veebileht pria.ee, koolitused, teised põllumehed ning ajalehed ja ajakirjad. Sotsiaalmeediakanalitest eelistavad põllumehed Facebooki ja Youtube’i kaudu info hankimist. METKile seatud ootused on seotud teemadega õiguste ja huvide esindamine, koostöö ja infovahetus, infrastruktuuri arendamine, teadusuuringud ja katsetulemused, regulatsioonide ja bürokraatia vähendamine, koolitused ja nõustamine.
  • Kirje
    Kahjurputukate esinemine ja arvukus liblikõieliste puhas- ja segukülvides
    (Eesti Maaülikool, 2024) Puu, Janeli; Jõgar, Katrin (juhendaja)
    Põllumajandustehnoloogiate ja keskkonnatingimuste muutumise tõttu, muutuvad ka põllumajanduslikke kultuure kahjustavate putukate populatsioonid. Pidades silmas bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja põllumajandusliku toodangu jätkusuutlikkust, on oluline leida kahjurite arvukuse kontrollimiseks keskkonnasõbralikemaid meetmeid. Antud töö koostamiseks viid 2023. aastal läbi põldkatse, mille eesmärgiks oli uurida kahjurputukate arvukust ja esinemist liblikõielist puhas- ja segukülvides. Katses kasutatavateks kultuurideks olid vikk, hernes ja kaer ning kaera ja herne segukülvi. Andmeid koguti 2023. aasta maist juulini. Katseperioodi jooksul esines kõige rohkem putukate rühmi segukülvis. Teatud kahjurid eelistasid lisaks segule herne puhaskülvi, kuid üldine arvukus oli suurem siiski segus. Kahjurite esinemisel erinevatel kultuuridel olid mõjutavateks teguriteks putukate bioloogilised eripärad, ilmastik ja kasvatatavad taimekombinatsioonid. Kindlasti tuleks katseid jätkata, et oleks võimalus tulemusi võrrelda ning teha täpsemaid järeldusi kahjurite arvukuse ja sessoonse dünaamika kohta.
  • Kirje
    Mahajäetud alade mõju röövtoiduliste lülijalgsete arvukusele tootmispõldudel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lemküll, Lisette; Veromann, Eve (juhendaja); Kaasik, Riina (juhendaja); Vilumets, Silva (juhendaja)
    Inimpopulatsiooni kiire kasvu ja sellega kaasneva suureneva nõudlusega muutub põllumajandus järjest intensiivsemaks, tuues kaasa pestitsiidide suurema kasutamise vajaduse. Kuigi pestitsiidid on taimekasvatuse seisukohalt olulised, aidates tõrjuda kahjureid ja tagada saagikust, siis nende kasutamine saastab mulda, vett ja õhku, vähendab elurikkust, põhjustab kahjurite resistentsust ja on kahjulikud ka inimese tervisele. Röövtoiduliste lülijalgsed pakuvad olulist loodusliku kahjuritõrje teenust ehk loodusehüve. Nende esinemine agroökosüsteemides võiks vähendada insektisiidide kasutamise vajadust. Röövtoiduliste putukate poolt pakutava kahjuritõrjehüve suurendamiseks on vaja pakkuda neile sobivaid elu-, toitumis-, varjumis- ja talvitumispaiku. Käesoleva uurimustöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas mõjutavad mahajäetud alad põllumajandusmaastikul röövtoiduliste lülijalgsete arvukust tootmispõldudel. Uurimustöös kasutati putukate arvukuse määramiseks pinnasepüüniste- ja loodusliku kahjuritõrje potentsiaali hindamiseks peibutussööda katset. Katse viidi läbi Tartumaal ja koosnes 6 mahajäetud alast, 6 fookuspõllust ja 6 kontrollpõllust. Kõigile uuritavatele aladele paigutati 4 pinnasepüünist ja 4 peibutussööda alust 2, 10, 20 ja 30 m kaugusele uuritava ala servast, liikudes keskosa suunas. Pinnasepüünised asetati uuritavatele aladele 26.06.23, 27.07.23 ja 22.08.23 ning tühjendati 48 tunni möödudes. Peibutussööda alused asetati uuritavatele aladele 21.06.23, 28.07.23 ja 23.08.23 ning 6 tunni möödudes märgiti üles söödud, kadunud ja elusad vastsed. Kokku paigutati katsealadele putukate püüdmiseks 216 pinnasepüünist ja kahjuritõrje potentsiaali hindamiseks 216 peibutussööda alust. Katse tulemusel selgus, et mahajäetud aladel sattus röövtoidulisi lülijalgseid pinnasepüünistesse oluliselt vähem kui tootmispõldudel. Selline tulemus võis olla mõjutatud valitud kogumismeetodi eripäradest ja taimestiku tihedusest. Tihedam taimestik võib piirata nii putukate liikumist mullapinnal aga ka maapinna soojenemist ja seeläbi mõjutada lülijalgsete aktiivsust. Pinnasepüüniste kasutamisel tuleb arvestada, et püügitulemus võib olla mõjutatud putukate aktiivsusest, vähem aktiivsemad liigid ei pruukinud püünistesse sattuda. Samas võib jooksiklaste ja lühitiiblaste suuremat arvukust tootmispõldudel põhjendada ka sellega, et tootmispõldudel võis olla suurem toidubaas sinna koondunud kahjurite tõttu. Mahajäetud aladel saadi aga oluliselt suurem kahjuritõrje potentsiaal, kui tootmispõldudel. Sellise tulemuse põhjuseks võis olla see, et mahajäetud alade tihedam taimestik on koduks paljudele erinevatele liikidele, sh liikidele keda pinnasepüünistega ei suudetud püüda. Kuna fookus- ja kontrollpõldude vahel ei esinenud olulist statistilist erinevust, ei saa järeldada, et mahajäetud aladelt levisid röövtoidulised lülijalgsed tootmispõldudele ja panustasid seal kahjuritõrjesse. Kuigi antud uurimustöös ei suudetud tõestada, et mahajäetud alad soodustavad röövtoiduliste lülijalgsete levikut tootmispõldudele, saadi siiski kinnitus, et maastiku mitmekesisus soodustab kisklust. Seega on vaja rohkem uurida, kuidas maastikukorraldust saab kasutada taimekahjurite kontrollimiseks röövtoiduliste lülijalgsete abil.
  • Kirje
    Lämmastikväetise mõju põldhernele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aug, Marie Elise; Tiideberg, Kristjan (juhendaja)
    Põldhernes (Pisum sativum) on oma kõrge proteiinisisalduse poolest oluline põllukultuur, mille kasutusvõimalusi on palju. Liblikõielise kultuurina on põldhernel võime siduda sümbioosis mügarbakteritega õhulämmastikku. See teeb põldhernest olulise vahekultuuri ja eelvilja teraviljadele, vähendades nii järelkultuurile antava lämmastikväetise kogust. Siiski iseloomustab põldherne saagikust ebaühtlus ja tugev sõltuvus ilmastikust, mistõttu oleks vaja leida efektiivsemaid lahendusi ühtlasema saagikuse tagamiseks. Antud töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab lämmastikväetis põldherne saaki ja kvaliteeti. Katse viidi läbi 2022. ja 2023. aastal Valgamaa tootmispõldudel. Katse rajati kolmes korduses, kasutades nelja erinevat lämmastikväetise normi: N0 - lämmastikväetist ei lisatud, N30 - lisati 30 kg puhast lämmastikku, N60 - lisati 60 kg puhast lämmastikku ja N90 - lisati 90 kg puhast lämmastikku. Väetis viidi mulda koos külviga. Antud katsest selgus, et väikeste lämmastiknormide kasutamine põldherne kasvu alguses suurendab saagikust ja kvaliteeti. Samuti on väetusnormil N60 potentsiaal tõsta põldherne saagi kvaliteeti. Suuremate lämmastikunormide nagu N90 puhul hakkab langema nii põldherne saagikus kui ka kvaliteet. Ilmastikuolud olid mitmekesised, tulemuste kinnitamiseks tuleks katset korrata.
  • Kirje
    Taimedele omastatava fosfori sisalduse määramine mullast Mehlich 3 ja modifitseeritud Mehlich 3 meetoditel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Varend, Vanessa; Tõnutare, Tõnu (juhendaja)
    Fosfor on taimede kasvuks, arenguks ja kvaliteetse saagi kasvatamiseks ülioluline ja asendamatu element. Kuna fosforit omastab taim eranditult mullast, siis on mulla fosfori sisaldus mullas kriitilise tähtsusega. Enamus mullas olevast fosforist esineb taimedele omastamatus vormis. Taimekasvatuse seisukohalt on aga väga oluline just taimedel omastatava fosfori fraktsiooni suurus. Rohkem kui viimase saja aasta jooksul on taimedele omastatava fosfori sisalduse määramiseks välja töötatud hulgaliselt erinevaid meetodeid. Tänapäeval on suund multielementsete meetodite väljatöötamisele ja kasutuselevõtmisele. Selline lähenemine võimaldab kiiremini ja odavamalt määrata muldade olukord ja vajalikud väetise kogused. Üks laialt levinud multielementsetest meetoditest on Mehlich3, mis on kasutusel ka Eestis. Mehlich3 meetodi üheks puuduseks on võimetus määrata mulla nitraatide sisaldust. Ületamaks seda probleemi on välja töötatud modifitseeritud Mehlich3 meetod, mille ekstraheeriv lahus ei sisalda nitraatiooni. Antud töö eesmärgiks oli võrrelda fosfori määramise tulemusi Mehlich3 ja modifitseeritud Mehlich3 meetodil kasutades 30 erinevate keemiliste ja füüsikaliste omastustega mulda. Antud töö tulemused näitavad, et mulla pH, orgaanilise süsniku ja savi sisaldused mõjutavad Mehlich3 ja modifitseeritud Mehlich3 meetodil ekstraheeruva P sisaldust erinevalt. Seega ei ole kindlasti võimalik lihtsalt arvutuslikult Mehlich3 gradatsiooni ümber arvutada modifitseeritud Mehlich3 tarbeks.
  • Kirje
    Kasvutehnoloogia mõju talirapsi taimekasvule ja talvitumisele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rosin, Henry; Tiideberg, Kristjan (juhendaja)
    Kliimamuutused suurendavad põllukultuuride ja saagikuse kadu ning mõjutavad ülemaailmset toiduga kindlustatust, mille tõttu tuleb otsida võimalusi kuidas jätkusuutlikumalt toota põllumajandus saadusi. Üheks võimaluseks on vähendada külvieelset harimist. Teiseks võimaluseks on võtta kasutusele otsekülv, millel on leitud palju eeliseid võrreldes traditsioonilise harimisviisiga ja positiivseid mõjusid saagikomponentidele. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab erinev kasvutehnoloogia talirapsi taimekasvu ja talvitumist. Uurimustöö põhineb põldkatsel, mille käigus külvati taliraps nelja erinevat külvitehnoloogiat kasutades, milleks olid otsekülv, ribakülv, täppiskülv läga triipu ja täppiskülv otse kõrde. Katselappidelt koguti sügisel andmeid kahel korral ja kolmes korduses. Kogutud taimematerjal viidi Eesti Maaülikooli laborisse, kus analüüsiti erinevaid taime parameetreid. Kevadel koguti vaid taimede arv m-2 kohta ühel korral kolmes korduses. Kõige suurem kuivbiomass saavutati otsekülvi puhul, milleks oli 5,51 g taime kohta keskmiselt. Väikseim kuivbiomass arenes ribakülvi puhul, milleks oli 2,74 g taime kohta keskmiselt. Otsekülvi ja ribakülvi kuiva biomassi vahel oli enne talvitumist suur erinevus. Otsekülvi puhul talvitus 90% taimedest samal ajal kui ribakülvi puhul oli see osakaal 83%. Tulemuste põhjal saab väita, et otsekülv kasvatab vähemalt kasvuperioodi algetappides võrreldes teiste tehnoloogiatega suurema biomassi ning paksema juurekaela, mis loob parema eelduse talvitumiseks.
  • Kirje
    Fungitsiidi Revystar XL pikaajaline mõju röövtoidulisele süsi-ketasjooksikule
    (Eesti Maaülikool, 2024) Belov, Kärol; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja)
    Fungitsiidid on ülemaailmselt asendamatud toidu tagamiseks ning prognooside kohaselt intensiivistub nende kasutamine. Fungitsiidide kasutamine põllumajanduses aitab vältida põllukultuuride haigusi ja suurendada saagikust, kuid sellel võib olla ka negatiivne mõju keskkonnale, nagu pinnase ja veeallikate saastumine, patogeenide resistentsuse kujunemine ja kahju mitte-sihtliikidele. Röövtoidulised lülijalgsed mängivad olulist rolli kahjuritõrjes ja nende hulka kuuluvad jooksiklased on põllumaadel peamised looduslikud vaenlased, hävitades ligi oma kehakaalu jagu kahjureid päevas. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada põllul kasutatava fungitsiidi Revystar XL pikaajalist mõju röövtoidulise süsi-ketasjooksiku (Platynus assimilis) toitumis- ja liikumisaktiivsusele ning suremusele. Jooksiklaste keskkonda ja toitu töödeldi süsteemse fungitsiidi Revystar XL (50 g/l fluksapüroksaad ja 100g/l mefentriflukonasool) põllu-kontsentratsiooniga 1,5 l/ha. Mardikate liikumisaktiivsust hinnati filmimise iga nelja päeva järel kahe kuu vältel ning iga sessioon kestis 2 tundi. Pärast iga filmimist toimus järgmisel päeval toitmine, kus toitumisaktiivsust hinnati kaaludes mardikaid enne ja pärast toitmist. Lisaks liikumis- ja toitumisaktiivsusele jälgiti ka kogu katseperioodi kestel (64 päeva) katsemardikate suremust. Andmetöötluseks ja analüüsiks kasutati arvutitarkvara EthoVision XT 11, Microsoft 365 ja STATISTICA 13.3. Käesoleva bakalaureusetöö katsete tulemused näitasid, et fungitsiid Revystar XL avaldas katseperioodi kahel esimesel nädalal lühiajalisi muutusi süsi-ketasjooksikute liikumis- ja toitumisaktiivsusele, kuid pikaajalisi mõjusid ei täheldatud. Katseperioodi 4–8 päeval täheldati fungitsiidiga töödeldud grupi mardikate puhul hüperaktiivsust, mida näitas fungitsiidigrupi mardikate poolt läbitud vahemaa pikenemine 1,4 korda (4. katsepäev) ja pea 2 korda (8. katsepäeval) võrreldes kontrollgrupi mardikatega. Toitumises täheldati erinevust kahe grupi vahel ainult esimesel nädalal (5. katsepäeval). Sellest saab oletada, et jooksiklased on pikaajalisel kokkupuutel väga vastupidavad, mida näitab ka katseperioodi käigus suremus ainult 20%, kuid selle põhjal ei saa väita, et sarnane mõju on ka kõigil teistel fungitsiididel.
  • Kirje
    Väetamise mõju kartuli saagile ja tärklise sisaldusele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kohu, Kermo; Talgre, Liina (juhendaja); Eremeev, Vyacheslav (juhendaja)
    Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida väetiste mõju kartuli tärklise sisaldusele, saagile ja kaubanduslike mugulate osakaalule. Orgaaniliste väetistega väetamise mõju kartuli saagile ja tärklise sisaldusele võrreldes mineraalväetisega väetades oli endale teadmata. Põldkatsed viidi läbi 2023. aastal Eha talu põllul. Erinevate väetiste mõju uuriti kartulisordil Laura. Igalt katselapilt võeti proovid 10 taime kohta kolmes korduses. Uurimistöös käsitleti kartuli saagikust ja selle mõjutegureid erinevate väetusmeetodite kasutamisel. Kartulisaak varieerus 40,6–45,7 t ha-1 vahel sõltuvalt väetusviisist. Kõige suurem kogusaak saadi mineraalväetisega väetatud alal, mis ületas veisesõnnikuga väetatud alade saaki. Veisesõnniku ja hobusesõnnikuga väetatud alade saak oli sarnane väetamata alade saagiga, mida mõjutas kasvuperioodi esimese poole põud ja kõrged õhutemperatuurid. Kaubanduslike mugulate osakaal hobusesõnnikuga väetatud aladel oli kaubanduslike mugulate osakaal suurem kui kontrollvariandil. Mineraalväetise ja veisesõnnikuga väetatud alade kaubanduslike mugulate osakaal oli sarnane väetamata aladega. Kartulimugulate arv ühes pesakonnas väetamata aladel oli mugulate arv suurem, kuid ühe mugula mass väiksem, viidates toitainete puudusele. Veisesõnnikuga väetatud aladel oli madalaim saagikus ühe pesakonna kohta. Mugulate tärklisesisaldus mineraalväetisega väetatud aladel oli tärklisesisaldus madalaim. Väetamata alade tärklisesisaldus ei erinenud usutavalt orgaanilise väetisega aladest.Tulemused näitavad, et kuigi mineraalväetis võib anda suurema kogusaagi ja suurema mugulate massi, ei pruugi see alati tagada kõrgemat tärklisesisaldust. Orgaanilised väetised, eriti hobusesõnnik, näitasid paremaid tulemusi kaubanduslike mugulate osakaalus ja stabiilses saagikuses. Katseid oleks vajalik korrata, sest 2023. kasvuaastat jäävad meenutama erakordne sademete vaesus ja kõrged temperatuurid kasvuperioodi esimesel poolel.
  • Kirje
    Suvinisu saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavatootmises erinevate külvisenormide korral
    (Eesti Maaülikool, 2024) Arras, Andreas; Keres, Indrek (juhendaja)
    Viimaste aastate kõrged tootmissisendite hinnad põllumajanduses on pannud tavaviljeluse tootjaid mõtlema oma ettevõtte jätkusuutlikkusele ja viljelusviisi muutmisele mahedaks. Seevastu on mahevilja hinnad langenud pea samale tasemele tavaviljelusega. Töö eesmärgiks oli leida optimaalne külvisenorm suvinisule mahe- ja tavaviljeluse põllumajandustootmises. Uurimistöö aluseks oli 2023. aastal läbi viidud kuue variandiga põldkatse Agroteenused OÜ tootmispõllul, kus rakendati kolme erinevat külvisenormi: 450, 600 ja 750 idanevat seemet/m2 mahe- ja tavaviljelusviisi puhul. Saagikuse ja kvaliteedi määramiseks koguti igalt katseribalt kolm proovi (kokku 18 proovi). Saagikuse andmed koguti kombainiga ja kvaliteet määrati laboris, mida hiljem statistiliselt analüüsiti kasutades programme MS Excel ja Statistica 13. Külvisenormi vähendamine tagas mõlema viljelusviisi puhul kõrgema saagikuse ning suurim saak saadi 450 idanevat seemet/m2 külvisenormiga tavaviljeluse variandis. Kvaliteedilt ületasid tavaviljeluse katsed keskmiselt kõiki maheviljeluse katseid. Majanduslikust arvestusest selgus, et maheviljeluse katsed olid tavaviljelusega võrreldes kasumlikumad, nendest kõige kasumlikum 75%-lise külvisenormiga variant. Tulemuste kinnitamiseks peab sarnast katset kordama erinevate muldade ja sortide puhul ning erinevate ilmastikutingimustega.
  • Kirje
    Väetamise mõju talinisu tera, taigna ja pätsi kvaliteedile
    (Eesti Maaülikool, 2024) Viiber, Romet; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Kaasik, Riinu (juhendaja)
    Mineraalväetise koguseid soovitakse roheleppe korraldusel vähendada 20%, kuid pagaritele on siiski vaja kasvatada kvaliteetset toorainet. Tooraine kvaliteet, millest olulise osa moodustab proteiin, sõltub suurel määral lämmastikväetisest. Bakalaureuse töö eesmärgiks oli analüüsida erinevates lämmastikväetise variantides kasvatatud talinisu „Edvins“ terade ning teradest valmistatud jahust tehtud taigna ja pätsi kvaliteedinäitajaid. Töö analüüsid teostati 2023. aastal Eesti Maaülikooli külvikorrakatses. Tera kvaliteedinäitajate (1000 tera mass, langemisarv, gluteenisisaldus, proteiinisisaldus ja veesidumisvõime) tulemused olid paremad tavaviljeluse variantides, kus kasutati kõrgema normiga mineraalväetist. Gluteeniindeks oli kõrgem maheviljelus variantidel. Taigna puhul olid tavaviljeluse variandid paremate kvaliteedinäitajatega: taigna moodustamise aeg, stabiilsus, elastsus. Küpsetatud pätsi puhul analüüsiti mahtu, välimust, värvust, koorikut, maitset, struktuuri, elastsus, pätsi kaalu, küpsetuskadu ja ruumalafaktorit. Tavaviljeluse variandid andsid paremad tulemused. Kõige paremate kvaliteedinäitajatega olid kokkuvõttes väetusvariandid, mis said vastavalt 100 ja 150 kg mineraalväetist hektari kohta. Edaspidi tuleks analüüsida mitme erineva aasta saagist tehtud pätse, et saadud tulemusi kinnitada.
  • Kirje
    Kimalaste kokkupuude mikroplastiga sõltuvalt elupaigatüübist
    (Eesti Maaülikool, 2024) Teras, Pilleriin; Karise, Reet (juhendaja); Jürison, Margret (juhendaja)
    Mikroplasti on leitud peaaegu igast asukohast üle maailma ning on teada, et organismi sattudes võib see kahjulik olla. Põhilised teadustööd Eestimaa mikroplasti reostusest on Läänemerega seotud. Kimalased võiksid olla heaks indikaatoriks mikroplasti reostuse esinemise hindamisel maismaal, kuna nad puutuvad oma elutegevuse käigus kokku paljude pindadega, lendavad ühe päeva jooksul mitmeid kilomeetreid ja nende karvkattes tekib staatiline elekter, mis õietolmule lisaks ka muid osakesi ligi võib tõmmata. Seetõttu valitigi mikroplasti reostuse hindamiseks Eesti linnades, põldudel ja metsades uurimisobjektideks kimalased. Kimalastelt pesti maha mikroosakesed, pesuveest eemaldati orgaanika Fentoni protokolli järgi ning seejärel uuriti filtritel olevaid mikroosakesi mikroskoobi all. Tulemustest selgus, et linnades elavate kimalaste karvkattel esines rohkem mikroplasti kui põldudel ja metsades elavatel kimalastel. Linnade puhul täheldati tiheda liiklusega maantee läheduses oluliselt rohkem mikroplasti, kuid vihmase perioodi ajal korjatud kimalased olid puhtamad kui kuumal ja kuival ajal korjatud kimalased. Kuna varasemad sellelaadsed uurimistööd Eestis puuduvad, oleks võimalik antud töö tulemustega arvestada edaspidistes maismaa mikroplasti saastatuse hindamistes.
  • Kirje
    Varakevadise vedela fosforväetise mõju saagile ja kvaliteedile
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rehkalt, Villem; Keres, Indrek (juhendaja)
    Fosfor kuulub taime jaoks kolme kõige vajalikuma makrotoitaine hulka. Õigete väetusnormide kasutamine ja väetamise õige ajastamine on väga olulised saamaks suuremaid saake ja teenimaks tänu sellele ka suuremat tulu. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kas varakevadine lehekaudse fosforväetise kasutamine suurendab saaki ja kvaliteeti, ning kas varakevadine lehekaudne fosforiga väetamine suurendab juure massi. Lõputöö baseerus põldkatsetel, mis rajati 2022. aastal kolmele erinevale (nisu, oder, raps) Ohtla Põld OÜ tootmispõllule. Katsevariante oli igal põllul kokku neli: 0 g P/ha, 169 g P/ha, 507 g P/ha ja 1014 g P/ha. Kõik katsealad koristati teraviljakombainiga ja kogutud proovid analüüsiti Eesti Maaülikooli laboris. Nisu ja odra puhul saadi kõrgeim saagikus fosfori lisamisel 1014 g/ha. Rapsi puhul saadi suurim saak leheväetisena fosfori lisamisel 169 g/ha. Sellised tulemused võisid tuleneda põuasest suvest, sest suur fosfori sisaldus taimes aitab stressitaluvust suurendada. Nisu puhul oli juure mass kõige suurem fosfori lisamisel 169 g/ha, odral fosforväetise lisamisel 507 g/ha ja rapsil normi 1014 g/ha juures. Majanduslikult oli nisu ja odra puhul kõige tasuvam viimane katsevariant, kus fosforit anti 1014 g/ha. Rapsi puhul aga katsevariant, kus anti täiendavat fosforit 169 g/ha. Kuna tegemist on ühe aastase katsega, tuleks tulemuste kinnitamiseks teha korduskatseid.
  • Kirje
    Teraviljade ja liblikõieliste kultuuride saak ja kvaliteet segukülvis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)
    Euroopa Liidu riikides on kasvav huvi kasutada rohkem agroökoloogilisi võtteid, nagu näiteks segukülve. Käesolev bakalaureusetöö põhineb EMÜ katsepõllule Eerikal rajatud puhas- ja segukülvide võrdluskatselt 2022. a. kogutud andmetel. Katse eesmärgiks oli võrrelda teraviljade odra ja kaera ning kaunviljade herne ning viki puhaskülvide ja nende segude (oder + vikk ja kaer + hernes) saagikust ja saagi kvaliteeti (1000 tera massi, mahumassi ja proteiini sisaldust). Tulemused näitasid, et kaera puhaskülvi saagikus oli kaera-herne segukülvist usutavalt kõrgem, kuid odra puhaskülvi ja odra-viki segu saagikused olid statistiliselt võrdsed. Võrreldes puhaskülviga oli saagi kvaliteedinäitajatest 1000 tera mass suurem segukaeral, samas mahumass ja proteiini sisaldus oli segukülvides kas statistiliselt sama või pigem madalam. Ka viki 1000 tera mass oli segus madalam. Herne ja viki proteiini sisaldused ei sõltunud variandist. Majanduslikult olid kõik variandid kasumlikud, kuid segukülvide kasum oli väiksem võrreldes puhaskülviga. Tulemusi võrreldi varasemate uuringutega ning tõsteti esile vajadus jätkata segukülvide uurimist ja nende potentsiaali ära kasutamist põllumajanduses. Segude koostamisel on oluline jälgida segusse võetavate liikide ja sortide konkurentsivõimet ja samaaegset valmimist.
  • Kirje
    Audru mõisa pargi puhkeala kujundusplaan
    (Eesti Maaülikool, 2024) Plastunova, Maris; Nõmmela, Mari (juhendaja)
    Tänasel päeval on peamiseks probleemiks mõisa parkide unustusse vajumine ja noorte vähene külastatavus rohealadel. Lahendusena otsitakse võimalusi, kuidas siduda mõisa parkide või rohealadel leiduvate tegevusi noortega, lastega ja vanuritega. Töö eesmärgiks on Audru mõisa pargi kujundamine puhkealaks, arvestades erinevaid aspekte. Töö koostamisel töötati läbi erinevaid artikleid, mis käsitlevad teadusartikleid ja sarnaseid projekte. Uuriti selle ala kujundust ajaloos, erinevaid dokumente muinsuskaitse aluste objektide kohta ja viidi läbi vaatlusi kujundusalal. Kogu info põhjal koostati kujunduslahendus, milles leiti erinevaid tegevusi mõisa pargis, et tuua inimesi parki ja rohealadele, lisaks lisati erinevad vajalikud mugavused rohealale, mugavndati infrastruktuuri ja lisati juurde haljastust. Lahenduse leidmiseks on oluline töötada koos kohaliku kogukonnaga, et leida parim lahendus kohalike jaoks.