Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1551
  • Kirje
    Eesti taliturismi populaarsus Tartu maakonna gümnasistide, kutse- ja üliõpilaste seas
    (Eesti Maaülikool, 2024) Dietrich, Cärolyn; Sudakova, Lea (juhendaja)
    Taliturism on üks turismi alaliike, mille korral reisitakse talvel sihtkohta, kus pakutakse aastaajale vastavaid meelelahutus- ja puhkevõimalusi. Taliturismi atraktsioonid on tihti seotud sportlike tegevustega, nagu suusatamine, matkamine. Käesolevas uuringus on taliturismi mõiste alla koondatud nii turistid kui ühepäevakülastajad. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks anda ülevaade Eesti taliturismi populaarsusest Tartu maakonna gümnasistide, kutse- ja üliõpilaste seas. Eesmärkide täitmiseks otsustati kasutusele võtta kvantitatiivse meetodi, milleks oli gümnaasiumite, kutse- ja kõrgkoolide õpilastele suunatud ankeetküsimustik. Küsitluses osales kokku 178 respondente. Uuringu tulemustest selgus, et peamised vastajad olid bakalaureuseõppes olevad üliõpilased, kes jäid vanuserühma 19-21. Taliturism on paljudele vähetuntud turismiliik, kuna antud valdkond keskendub peamiselt talve perioodile. Selles töös olevad respondendid suhtuvad taliturismile ja talvistele vabaõhutegevustele neutraalselt ehk ühelt poolt eelistavad olla sisetingimustes ning teisest küljest soovivad nautida talvist ilmastiku ja loodust. Töö tulemusi on võimalik kasutada teistes uuringutes, mis fokuseerivad turismi sesoonsusele.
  • Kirje
    Madalhooaja turism eesti maapiirkondades
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pikla, Lisanna; Sudakova, Lea (juhendaja)
    Hooajalisus turismis on turistide ebaühtlane arv aasta jooksul, mis vaheldub perioodidega, jagunedes tipp- ja madalhooaegadeks. Põhjustades ressursside ebavõrdset kasutamist, tööjõupuudust ning töötust, mõjutades negatiivselt kohalikke kogukondi ja majandust. Hooajalisuse probleemist tulenevalt püstitati bakalaureusetöö eesmärgiks välja selgitada siseturu nõudlus Eesti maa- ja loodusturismi madalhooaja pakkumiste osas. Eesmärgi täitmiseks kasutati kvantitatiivuuringut eesti elanike seas, et teada saada, millised on olnud siseturisti reisi kogemused ning millised on nende ootused Eesti loodusturismile erinevatel hooaegadel. Tulemustest selgus, et Eesti turismisektor vajab uuendusi ning huvipakkuvaid teenuseid ja üritusi, mis motiveeriks madalhooajal külastama. Eestis on küll palju erinevaid sihtkohti ja teenuseid, kuid puudus on parematest hindadest, kvaliteedist, professionaalsest pakkujast, aktiivsetest turunduskanalitest ja ainulaadsusest. Keskendudes turisti soovidele, tuleb pakkuda rohkem aastaaegadega kooskõlas olevaid tegevusi, pannes erilist rõhku turundusele. Antud uurimistöö tulemused võiksid olla kasulikud sihtkohtadele, turismiettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, maakondadele ja veel paljudele turismiga seotutele, et aidata ennast paremini turundada, luua parimad Eesti loodusturismi teenused ja tooted, mis vastaksid erinevate turistide ootustele igal hooajal.
  • Kirje
    Raudkärblased Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Valk, Kristjan Jaak; Kurina, Olavi (juhendaja)
    Sugukonna raudkärblased (Diptera: Hippoboscidae) liigid on laialt levinud ektoparasiidid nii imetajatel kui lindudel. Senised andmed raudkärblastest Eestis on laialipaisatud üksikutes teadusartiklites ja aimekirjutistes ning ei ole avaldatud liikide koondnimestikku ega kokkuvõtvaid ülevaateid. Käesoleva töö eesmärgiks oli koondada info Eesti raudkärblastest ning esitada leiuandmed üksikute liikide tõenduseksemplaride kohta. Töö käigus summeeriti avaldatud andmed Eesti raudkärblastest ning sedastati 7 liigi varasem mainimine, kellest isendiandmetega oli kinnitatud ainult 3 liiki. 2023. aasta suve- ja sügiseperioodil koguti raudkärblasi üle Eesti. Lisaks töötati läbi varasematest aastatest pärit isendid säilitatuna Eesti Maaülikooli putukakollektsioonis. Kogu andmestik, mis sisaldab 354 isendit 129-st püügipunktist, kanti PlutoF sisestusmooduli kaudu eElurikkuse andmebaasi. Kokku sedastati 9 liiki raudkärblasi, kellest 2 liiki, Ornithomya chloropus ja O. fringillina, leiti Eestist esmakordselt. Kõigi 9 liigi esinemine Eestis on tõendatud kollektsioonimaterjaliga. Tulenevalt värske materjali puudumisest viimase 80 aasta vältel, võib oletada hobuse-raudkärbse (Hippobosca equina) leviala taandumist. Olemasolev andmestik ei võimalda otsustada raudkärblaste peremehespetsiifilisuse üle Eestis ning vajalikud oleksid suunatud lisauuringud.
  • Kirje
    Loodusfotograafias kasutatavad abivahendid: häiringud liikidele ja meetodid ennetamiseks
    (Eesti Maaülikool, 2024) Miks, Caroliis; Poolamets, Marko (juhendaja)
    Loodusfotograafial on oluline ja mitmekülgne roll nii hariduslikus, teaduslikus kui ka kultuurilises kontekstis. Loodusfotod säilitavad väärtusi. Töö eesmärgiks on teada saada loodusfotograafias kasutatavate abivahendite mõju liikidele, uurida selle ulatust ning vähendamisvõimalusi. Lisaks hinnata fotograafias tajutavaid probleeme. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutas autor kvantitatiivset uurimismeetodit, mille raames viis läbi ankeetküsitluse. Töö tulemusena selgus, et häiringuid liikidele ilmeb. Fotograaf kahjustab ebasobiva käitumisega liikide elutegevusi negatiivselt. Ebapiisav distants loomaga, peibutusvahendite kasutamine, sobimatu droonide lennutamine põhjustab loomadele stressi. Positiivne on loodusfotodest tulenev hariduslik aspekt. Probleemina nähti menukate sihtkohtade massturismi teket ning loodusfotode saamise eesmärgi muutust. Mistõttu võiks edaspidi täpsemalt uurida, millistes populaarsemates piirkondades on tajutud negatiivseid mõjusid, kas droonide hooletu kasutamine on loodusfotograafias probleemiks ning milliste probleemideni viib loodusfoto eesmärgi muutumine.
  • Kirje
    Hariliku siili (Erinaceus europaeus) ja kaelussiili (Erinaceus roumanicus) levik Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Künnapuu, Reno Ramon; Kose, Marika (juhendaja); Timm, Uudo (juhendaja)
    Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse Eestis esinevaid siililiike - harilikku siili (Erinaceus europaeus) ja kaelussiili (Erinaceus roumanicus) kasutades selleks nii välitööde andmeid kui ka varasemate uuringute tulemusi. Uurimistöö eesmärk on määratleda ja võrrelda mõlema liigi levikuala, identifitseerida liikide morfoloogilised määramistunnused ning hinnata populatsioonidele suunatud ohutegureid. Andmebaasid ja välitööd kinnitavad, et harilik siil on üle Eesti laialdaselt levinud, kuid kaelussiili levik on piiratud peamiselt Lõuna-Eestiga ja vajab põhjalikumat uurimist. Töö tulemusena on välja toodud mõlema siililiigi leviku kaardid, määrajate ja välitööde põhjal ka määramistunnused ja liigisisene varieeruvus. Samuti pakutakse välja meetmeid siilipopulatsioonide kaitseks, arvestades nende ökoloogilisi vajadusi ja levinumaid ohutegureid. Uurimus toob esile vajaduse edasiste detailsemate geneetiliste ja ökoloogiliste uuringute järele, mis aitaksid paremini mõista mõlema siililiigi leviku dünamiikat ja populatsioonistruktuuri Eestis.
  • Kirje
    Rekreatiivne koormustaluvus Tartu maakonna kettagolfi parkide näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vilba, Carolyn; Kose, Marika (juhendaja); Erit, Kadri (juhendaja)
    Kettagolf on muutumas üha populaarsemaks aja veetmise võimaluseks, kuid vähe on uuritud kettagolfist tulenevaid keskkonnamõjusid. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata kettagolfi mõju pinnasele ja puudele Tartu maakonna kettagolfi parkides, võttes arvesse Eesti eripära ja kasutades Kristin-Marie Tappo 2020. aastal välja töötatud metoodikat, ning pakkuda lahendusi kahjustuste minimeerimiseks. Uuring hõlmas välitöid, mis viidi läbi viies Tartu maakonna kettagolfi pargis 2023. aasta oktoobris ja novembris ning 2024. aasta aprillis, kus mõõdeti pinnase ja puude kahjustusi raja keskjoonest ristuvatel transektidel ja korvi ümbrustes. Tulemused näitavad, et kõigi parkide raja keskjoone keskmine pinnase ja alustaimestiku seisundi indeks (PAI) jäi vahemikku 2,1 kuni 3, mis viitab heale seisundile. Korvi ümbrused olid heas seisundis Dendropargi, Roosi ja Respo parkides (PAI väärtus 2,1…3), samas kui Vooremäe ja Sportland Prodigy Elva parkides olid need rahuldavad (PAI väärtus 3,1…4). Puude seisund oli parim Vooremäe ja Dendro parkides, mis võib olla seotud Vooremäe mändide rohkuse ja vanusega ning Dendro parkide uue raja asetustega. Suurimad puude kahjustused leiti Respo ja Roosi parkides, mis on seotud pargi populaarsuse ja puude tihedusega. Parkide prügistatuse tase oli valdavalt madal. Uuring pakub mitmeid soovitusi tuvastatud kahjustuste minimeerimiseks, sealhulgas korvide asukoha muutmine, multši paigaldamine, puude kaitsete paigaldamine ja pargis leiduvate materjalide kasutamine kaitsemeetmeteks. Tulevased uuringud peaksid hõlmama kordusuuringuid mõõdetud parkides ning laienema teistele parkidele Tartu maakonnas ja kogu Eestis.
  • Kirje
    Tallamise mõju huulheintele (Drosera L.) Kullisoo näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vassiljev, Monika; Kull, Tiiu (juhendaja); Kose, Marika (juhendaja)
    Tallamise mõju erinevate liikidele on oluline hinnata, et hoiduda mitmekesisuse hävinemiset liigse koormuse tõttu. Käesoleva töö eesmärk on hinnata erinevate tallamisviiside ja koormuste mõju Eestis kasvavatele huulheina perekonna (Drosera L.) liikidele. Tallamiskoormuse mõju hindamiseks kasutati olemasolevat andmestiku, mis on kogutud Kullisoos läbiviidud tallamiskatse raames. Andmed on kogutud aastatel 2017 kuni 2023. Tulemusi uuriti kolme erineva kasvukohatüübi põhiselt - puis-mättaraba, peenra-älveraba ja puis-peenra-älveraba. Leiti, et kõiki kolme Eesti huulheina liiki - ümaralehist, pikalehelist ja vahelmist huulheina leidub peamiselt ainult peenra-älveraba kasvukohatüübis. Seega keskenduti käesolevas töös põhiliselt peenra-älveraba kasvukohatüübile. Leiti, et tallamine langetab huulheinte katvust koheselt peale tallamist ja katvus taastub reeglina tallamise eelsele tasemele viie aasta vältel. Tallamine mõjutab huulheina perekonna liike erinevalt, olenevalt kasvukohatüübist, tallamise intensiivsusest ja tallamisviisist. Näiteks pikalehine huulhein oli edukam jalgsi tallatud aladel, kus tallamiskoormus oli kõige intensiivsem. Räästaga tallates ei olnud pikalehise huulheina katvuses tallamiskoormuste vahel suuri erinevusi. Ümaralehise huulheina katvust mõjutus ka kasvukohatüüp. Lisaks mõjutasid huulheina perekonna liikide katvust ka ilmastikuolud.
  • Kirje
    Kestliku turismi arendamisest Lottemaa teemapargis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saks, Maritte-Greteliis; Pilving, Tarmo (juhendaja)
    Turism on olnud aktuaalne läbi aegade, kuid viimase saja aasta jooksul on saanud see suurema hoo sisse ning on pidevas kasvutrendis. Kestliku turismi tähtsus on pidevalt kasvanud, sest turismisektori laienemine suurendab märkimisväärselt CO2 jalajälge ja muid keskkonnamõjusid. Üha enam räägitakse kestlikust turismist, sest on aru saadud, et praegusel viisil jätkates, ei ole enam kaua seda võimalik teha. Eestis on kestlikus vaikselt hoogu võtmas, kuid ettevõtjatel ei ole selget pilti, mida kestlikus endast kujutab. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade Lottemaa teemapargi hetkeolukorra kohta seoses kestliku turismi praktikatega ning pakkuda välja soovitusi pargi tegevuste kestlikumaks muutmiseks. Kasutatud on kvalitatiivset küsitlemise meetodi ja küsitleti juhtkonda, et teada saada, milline on hetkeolukord teemapargis. Töö analüüsi põhjaks on küsitluse vastused. Samuti selgus küsitluse käigus, et Lottemaal ei ole eraldi spetsialisti, kes antud kestlike teemadega tegeleks, seega on need jäänud ka tahaplaanile. Samas ei tähenda see, et neid ei teostata üldse, lisaks ollakse väga avatud uutele lahendustele. Mõistetakse, et on vaja liikuda kestlikkuse suunas. Analüüs tõi esile mitmeid valdkondi, kus Lottemaa teemapark saab keskkonnasäästlikkust parandada. Soovitused hõlmavad vee ja energia kasutuse optimeerimist, jäätmete tõhusamat sorteerimist ja taaskasutamist ning energiasäästlike lahenduste rakendamist. Töö tulemused ja soovitused on olulised mitte ainult Lottemaa teemapargile, vaid võivad olla kasulikud ka teistele teemaparkidele ja lõbustusparkidele, kes soovivad muutuda kestlikumaks. Käesolev uurimus pakub teadmisi ja juhiseid, kuidas arendada kestlikku turismi, aidates vähendada keskkonnamõju ja edendada positiivseid kestlikkuse praktikaid kogu turismitööstuses. Kokkuvõttes järeldab töö, et kestlik turism on tulevikutrend, mis nõuab teadlikke ja strateegilisi samme nii juhtkonnalt kui ka külastajatelt. Lottemaa teemapargil on potentsiaali kujuneda eeskujuks kestliku turismi arendamisel Eestis, pakkudes inspiratsiooni ja suuniseid ka teistele sarnastele asutustele.
  • Kirje
    Rannaniidu pikaajalised taimkatte muutused seoses taastamisega
    (Eesti Maaülikool, 2024) Sepper, Maritta; Kose, Marika (juhendaja)
    Rannaniidud on olulised poollooduslikud kooslused nii Eestis kui ka Euroopas. Nende looduskaitseliselt väärtustatud niitude pindala on alates 1940ndatest aastates kahanenud, milletõttu on neid taastama asutud. Käesoleva töö eesmärk on taastamises olevate rannaniitude taimkattes aastatel 2005-2022 toimunud muutuste kirjeldamine rannaniidu taimestikule omaste funktsionaalsete tunnuste alusel. Valimis on 14 rannaniitu, millel on erinev majandamise ajalugu – pidevalt majandatud, taastamises enne 2005. aastat ja taastamises pärast 2005. aastat. Rannaniitude taimestiku mõõtmised, mida antud töös kasutatakse pärinevad 2005., 2015. ja 2022. aasta välitööde andmetest. Rannaniitu iseloomustavad taimed, millele on omased funktsionaalsed tunnused: madalakasvulised, valgusnõudlikud, niiskusnõudlikud, soolsust taluvad, igihaljad ja kasvuvormid – hemikrüptofüüdid ja krüptofüüdid. Tulemused näitavad, et peale 17 taastamise aastat ei ole paljude uuritud rannaniitude taimkate taastunud, kuigi paljud parameetrid on referentsaladega muutunud sarnasemaks. Tulevad välja ka probleemsed rannaniidud, mis vajaksid majandamises muudatusi, et taastumisele kaasa aidata. Antud tööl on väärtus pool-looduslike koosluste taastajatele ja selle korraldajatele, et paremini hinnata taastamistööde kestvust ja tulemuslikkust. Andmestikuga saab edasi töötada, lisades veelgi spetsiifilisemaid funktsionaalseid tunnuseid ning tehes kordusmõõtmisi sarnase sammuga.
  • Kirje
    Mulla süsinikuvaru muutused põllumajandusettevõtte põldudel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Leetjõe, Lisette; Kauer, Karin (juhendaja)
    Kasvuhoonegaaside (KHG) kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris on kujunenud globaalseks probleemiks. Kõige levinum kasvuhoonegaas on CO2. Maismaa ökosüsteemis on võimalik CO2 fotosünteesi kaudu biomassi siduda ning sealt edasi mulla orgaanilisse ainesse talletada. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida mulla Corg varu muutuseid põllumajandusettevõtte põldudel analüüsides põldudel esinevaid mullaliike, külvikordasid ja kasutatud agrotehnoloogiat ning hinnata HuKa kasutussobivust Corg varu muutuste prognoosimiseks. Uurimistöös käsitleti 10 põllumassiivi. Mõõdetud Corg sisalduste alusel püsisid põldude Corg varud stabiilsena, mis osutas sellele, et ehkki külvikorrad oli teraviljapõhised, orgaanilist väetist ei kasutatud ja koristusjärgselt viidi põhk põllult ära, olid põllukultuuride juurtest ja muudest koristusjääkidest mulda minevad C sisendid piisavad selleks, et mulla Corg varu ei vähenenud. Ilmselt aitas mulla Corg varu stabiilsena hoida rakendatud minimeeritud harimine ja taliviljade kasvatamine. Lisaks avaldas mõju ka algne madal mulla Corg varu, millest tingituna oli süsiniku mulda sidumisefektiivsus suur. Põldude mulla Corg varusid modelleeriti Huumuskalkulaatori abil ning leiti, et mõõdetud ja modelleeritud tulemuste vahel esines tugev seos, seega on HuKa sobiv mudel Corg varu muutuste prognoosimiseks.
  • Kirje
    Ida-Virumaa elanike teadlikkus loodusturismi võimalustest ja kehtivatest looduses viibimise reeglitest
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ivanova, Nadežda; Linno, Kaisa (juhendaja)
    Loodusturism muutus nii Eestis kui ka kogu maailmas koroonapandeemia ajal populaarseks ja on siiani laialt levinud ajaviide. Selle populaarsuse kasvades on suurenenud ka looduslikke paiku külastavate inimeste arv, kelle tegevusel võib olla keskkonnale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Käesoleva töö eesmärk on koguda andmeid Ida-Virumaa elanike eelistustest, teadlikkus loodusturismist ja kehtivatest käitumisreeglitest loodusaladel. Saadud andmete analüüsi tulemusena pakutakse välja täiendavaid võimalusi uuritava piirkonna elanike teavitamiseks, arvesse võttes psühholoogilisi tegureid. Eeltoodud eesmärgist lähtuvalt sõnastati hüpotees: Ida-Virumaa elanikud ei ole piisavalt informeeritud loodusturismi võimalustest ja käitumisreeglitest kõrge loodusväärtusega aladel. Uuringu andmeid koguti veebiküsitluse ning turismi- haridusvaldkonna esindajaga tehtud intervjuu teel. Saadud andmete analüüsi käigus selgus, et märkimisväärne osa vastanutest veedab aega looduses puhkuse eesmärgil ning enamasti peetakse kinni käitumisreeglitest. Siiski tuvastati tegureid, mis mõjutavad otseselt tähelepanu säilitamist, käitumist ja suhtumist keskkonda.
  • Kirje
    Olukord Jõgevamaa maaturismiettevõtetega seoses möödunud aastate kobarkriisidega
    (Eesti Maaülikool, 2024) Jegov, Laura-Liisa; Sudakova, Lea (juhendaja)
    Viimase nelja aasta jooksul on turismisektorit mõjutanud mitmed erinevad kriisid, põhjustades langust turistide arvus, turismiettevõtete sulgemist ja tööpuuduse suurenemist. Maaturism aitab kaasa maapiirkondade arengule ja kohaliku kogukonna heaolule, pakkudes majutus-, toitlustus- ja tegevusvõimalusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kuidas on Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna maaturismi ettevõtjad toime tulnud möödunud aastate kobarkriisidega. Uuringu vältel viidi läbi 5 intervjuud Jõgevamaa maaturismiettevõtjatega. Intervjuud viidi läbi suuliselt. Tulemustest selgus et kriiside mõju külastatavusele ja turismiaktiivsusele Jõgevamaal on olnud madal, välja arvatud esimene pandeemiaperiood, kus märgati suuremaid muutusi ning energiakriis mõjutas mõnda ettevõtet rohkem kui teisi. Ettevõtted, mis pakuvad laiemat teenuste valikut, suutsid kriisidega paremini toime tulla. Ettevõtluskogemus mängib olulist rolli kriisidega toimetulekul. Ettevõted, mis on tegutsenud aastakümneid, on näidanud vastupidavust ja kohanemisvõimet kriiside ajal. Ettevõtjate kogemused on neil aidanud kriisidele kiiremini reageerida ja strateegiliselt planeerida, mis on vähendanud kriiside negatiivset mõju. Uurimusest selgus, et kriisi sattudes on ettevõtjatel teadmatus lähituleviku osas. Kriisist välja tullakse teadlikumana, kriiside ajal on oluline olla operatiivne ning kriiside edukas juhtimine nõuab paindlikkust ja kohanemisvõimet. Ettevõtted, mis suutsid kiiresti kohaneda ja leida uusi võimalusi, näitasid paremaid tulemusi kriisist väljumisel.
  • Kirje
    Võrkude tõhusus invasiivse rändvähi (Gmelinoides fasciatus) püügil
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ratt, Brianna; Tuvikene, Arvo (juhendaja); Teesalu, Paul (juhendaja)
    Eestis invasiivne rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on pärast 1970ndatel Peipsi järve asustamist sealset elustikku ja ökosüsteemi märkimisväärselt mõjutanud. Katsepüükidel on täheldatud, et neid kinnitub massiliselt kalavõrkudele ning nad ei lase veest välja tõstmisel neist lahti. Kiire paljunemise tõttu ei saa teda täielikult järvest välja püüda, kuid üks võimalik väljund oleks rändvähi kasutus kalade söödalisandina. Antud töö eesmärk oli hinnata erinevate võrgumaterjalide, valgusrežiimi ja muude parameetrite mõju rändvähi püüdmisele laboritingimustes. Katsetes testiti erinevaid võrgumaterjale erisuguste silmasuurustega, horisontaalses ja vertikaalses asendis, valges ja hämaras ning põhjasubstraadiga ja ilma. Tulemused näitasid, et võrgu materjal mõjutab oluliselt rändvähi püüdvust. Sealjuures kõige tõhusam võrgumaterjal oli kapron, eriti 4 mm silmasuurusega valge kapronvõrk. Valgusrežiim ja võrgu asend rändvähkide püüdmist ei mõjutanud. Akvaariumite põhjasubstraat avaldas väikest mõju rändvähi püüdvusele Varasemalt ei ole keegi selle liigi püüdmist uurinud. Ka teiste amfipoodide potentsiaalse püügi ja kasutuse kohta leiab vaid üksikuid uuringuid. Käesolev uuring selgitas katsetatud materjalide hulgas välja parima võrgumaterjali rändvähi passiivseks püügiks. See paneb aluse püügimeetodite väljaarendamiseks ja invasiivse liigi võimalikuks töönduslikuks püügiks.
  • Kirje
    Eesti söepõletuskohtade ruumiline analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kivisaar, Kati; Tomson, Pille (juhendaja)
    Söepõletamine on puude põletamine hapnikuvaestes tingimustes, eesmärgiga saada puusütt. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis söepõletuskohti uuritud vähe. Puuduvad statistilised analüüsid söepõletuskohtade piirkondlikust levikust ning söepõletuskohtades esinevatest metsakasvukohatüüpidest ja peapuuliikidest. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade praegustest Eesti söepõletuskohtade uurimisseisust ning iseloomustada nende maakatet ja seoseid metsakooslustega. Bakalaureusetöös kasutati Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastuseid (REM. Küsimusleht nr 29), Keskkonnaportaali, pärandkultuuriobjektide andmebaasi, Maa-ameti üheverstase kaardi ning maakondade halduspiiride WMS teenuseid ning ajalooliste valdade (1938) halduspiiride andmekihti. Andmete analüüsi jaoks kasutati tarkvara QGis ning programmi Excel. Eesti Rahva Muuseumi söepõletamise küsitluse aastast 1941 põhjal esines kõige rohkem söepõletuskohti Pärnumaal, Harjumaal ja Tartumaal. Söepõletuskohad olid esindatud kõikides praegustes Eesti maakondades. Pärandkultuuriobjektide andmebaasi põhjal esines kõige rohkem söepõletuskohti Võrumaal ning Hiiu maakonnas söepõletuskohti ei esinenud. Erinevused võivad tuleneda sellest, et pärandkultuuriobjektide andmebaasis oli pea poole vähem söepõletuskohtade objekte kui söepõletamise küsitluse andmetes ning kõik võimalikud söepõletuskohad ei olnud inventeeritud. Eesti rahva muuseumi 1941. aasta söepõletamise küsimustiku vastuste põhjal on söepõletamisel 20. sajandi alguses enim kasutatud puuliigid kask, mänd, lepp ja kuusk. Nii tänapäeval kui 20. sajandi alguses oli söepõletuskohtades kõige levinumaks maakasutuseks metsamaa. Tänapäeval on söepõletuskohtades levinud jänesekapsa-mustika, jänesekapsa, sinilille, pohla, jänesekapsa-pohla ja naadi kasvukohatüübid. Söepõletuskohtade kasvukohatüüpides levinumad puuliigid on harilik mänd, arukask ja harilik kuusk. Kõikidele uurimisküsimustele leiti vastused. Töö eesmärk sai suures osas täidetud. Töös anti ülevaade praegustest Eesti söepõletuskohtade uurimisseisust ning iseloomustati nende levikut ja maakatet. Söepõletamise mõju metsakooslustele vajab aga edasist uurimist.
  • Kirje
    Joogivee kvaliteedi analüüs Mustvee vallas
    (Eesti Maaülikool, 2024) Svätskaja, Valerija; Orupõld, Kaja (juhendaja)
    Käesolev bakalaureusetöö uurib Mustvee valla erinevate piirkondade joogivee kvaliteeti. Töös uuriti, kui rahul on Mustvee valla elanikud oma joogivee kvaliteediga, määrati joogivee keemilised kvaliteedinäitajad valitud piirkondades, et hinnata vee vastavust seadusandlikele nõuetele ning võrreldi erinevat tüüpi veevarustusallikate vee kvaliteeti. Tulemuste hindamisel on lähtutud sotsiaalministri määrusest nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded". Kõikide proovide veekvaliteeti näitajad on hinnatud selle alusel. Tulemused näitasid märkimisväärset varieeruvust veekvaliteedis sõltuvalt allikast. Mõned proovid ületasid raua, mangaani ja ammooniumi lubatud piirsisaldust, mis võib kujutada endast potentsiaalset terviseriski. Samas olid kõik teised näitajad (sulfaat, nitraat, pH, elektrijuhtivus, üldkaredus, fluoriid) lubatud piirides. Uuringu vastused uurimisküsimustele näitasid, et ühisveevärgist pärit vee kvaliteet oli stabiilsem ja parem võrreldes salvkaevudega, kus esines vee kvaliteediprobleeme. Joogivee keemilise analüüsi tulemused olid kooskõlas küsitluse tulemustega, kus selgus, et puurkaevude ja ühisveevärgi vee tarbijate rahulolu joogivee kvaliteediga oli kõrgem kui salvkaevude kasutajatel.
  • Kirje
    Tallamise mõju puhmarindele Kullisoo raba tallamiskatse näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aav, Sandra; Kose, Marika (juhendaja)
    Kasvava inimtegevuse tõttu looduslikel aladel on tallamise mõju ökoloogias oluline uurimisteema. Antud töö põhineb bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookoosluses Kullisoo näitel’’ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimisel. Töö eesmärgiks oli uurida tallamisjärgset mõju rabakoosluse puhmarindele erineva tallamisviisi ja tallamiskoormuse korral ning analüüsida ka seitsme puhmarinde taimeliigi muutusi katsealal. Töö käigus koguti andmeid 2023. aastal Kullisoo rabas olevalt katsealalt ning kasutati varasemate aastate jooksul kogutud andmeid. Analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamise mõju taimkatte katvusele ja taastumisele puis-mättaraba, puispeenra-älveraba ja peenra-älveraba kooslustes, erinevatel tallamiskoormustel (80, 160, 320 tallamiskorda). Bakalaureusetöö tulemustest selgus, et ehkki tallamine nii räätsadega kui jalgsi mõjutab oluliselt rabakoosluste puhmarinnet, ei ole erineval viisil tallamisel olulist erinevust, mis sarnaneb ka Tammiste (Tammiste 2021) magistritöös toodud tulemustele sammaltaimede katvuse kohta. Tallamise mõjul suurenes tallamisele järgnevatel aastatel puhmarinde üldkatvus olenemata tallamisviisist või koormusest. Kuigi katseruutudes puhmarinde üldkatvus suurenes, leidus katsealal nii liike (harilik kukemari), millel tallamise negatiivne mõju ilmnes alles aastatega, kui ka liike, mille kahjustused olid koheselt ulatuslikumad (sinikas, rabamurakas) ning aastatega hävisid täielikult. Leidus ka liike (harilik küüvits), mis said tallamisest kasu ning muutus oli positiivne. Ilmnes, et olenemata tallamisviisist või tallamiskoormusest taastusid puis-mättaraba koosluses seitsme aasta jooksul kõik puhmarinde taimeliigid. Kuna muutusi, mida omavahel eri meetoditega analüüsida on Kullisoo rabas rohkem, kui antud bakalaureusetöö maht analüüsida võimaldab, on olemas edasi uurimise võimalus.
  • Kirje
    Kasutatud seenesubstraadi biogaasi tootlikkus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ney, Hanna-Loore; Orupõld, Kaja (juhendaja); Lepisk, Helen (juhendaja)
    Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti seadnud riiklikuks sihiks suurendada taastuvenergia osakaalu 55%-ni aastaks 2035. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline arendada erinevaid roheenergia tehnoloogiaid ja uurida, milliseid ressursse tasub väärindada. Uuring püüab hinnata biogaasi ja biometaani tootlikkust kasutatud seenesubstraadist. Laborikatsed viidi läbi, et uurida kasutatud seenesubstraadi ja selle algmaterjalide biogaasi ja biometaani potentsiaali. Kasutatud seenesubstraat tootis biogaasi 414 ± 28 L/kg TS (kuivaine) ja 438 ± 26 L/kg VS (orgaaniline aine), biometaani tootlikkus oli 204 ± 12 TS ja 215 ± 11 VS. Algmaterjalide biogaasi tootlikkus jäi vahemikku 205‒333 L/kg TS ja 206‒359 L/kg VS. Läbiviidud katsete tulemused erinesid varasematest uuringutest. Autor leiab, et teemat tuleb edasi uurida.
  • Kirje
    Koduelektroonika jäätmete väärindamise hetkeolukorra ja tulevikupotentsiaali analüüs Eesti 2023.aasta jäätmekäitluskorralduse näitel
    (2024) Ojangu, Jürgen; Mardiste, Peep (juhendaja)
    Elektri- ja elektroonikaseadmetejäätmed kannavad endas suurt väärtust. Nendes sisalduvad taastumatud materjalid nt väärtuslikud muldmetallid ja nendes leidub ka ohtlike aineid, mis ei tohi keskkonda sattuda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks ja materjali maksimaalseks kasutamiseks peab elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid võtma ringlusesse. Bakalaureuse töö eesmärk on kaardistada koduelektroonika jäätmete käitlemise olukorda Eestis ning võrrelda olukorda maailma suurriikide ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis intervjuud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemisega seotud ettevõtetega ning kõrvutati Eesti ja Euroopa tasandi statistikat EE-seadmete turule laskmise, EES-jäätmete kogumise ning ringlussevõtu kohta. Teadusajakirjandusest uuriti teiste riikide EES-jäätmete käitlemise praktikaid. Tööst selgub, et liigne riigi poolt nõutav aruandlus koormab tootjavastutusorganisatsioone ja ettevõtteid, mis mõjub halvasti kõigile osapooltele. Eesti ja Euroopa Liidu statistika Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta ei ühti – Eestil on raskusi mitme jäätmearuandlusega seotud platvormi haldamisega. Vähem järelvalvatud jäätmepunktides ei deklareerita vastuvõetavaid EES-jäätmeid õige jäätmekoodiga ja see mõjutab negatiivselt kogumise statistikat. Avalikult levib väga vähe tänapäevast elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete väärindamise alast kirjandust, mis pärsib ringlussevõtu tõhustamist. EES-jäätmete statistilised andmed on väga üldistavad, mis muudab keeruliseks pikaajaliste valdkondlike järelduste ja plaanide tegemise. Töö tõstab esile antud valdkonna puudujääke ja avab tulevikuks uusi uuringu suundasid.
  • Kirje
    Lendavate putukate arvukust mõjutavad tegurid Lõuna-Eesti maanteede ääres
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rannaste, Liisa; Karise, Reet (juhendaja); Liiskmann, Egle (juhendaja); Mänd, Marika (juhendaja)
    Tänapäeval on üha olulisem mõista liikluskoormuse ja ökosüsteemide vahelisi seoseid, eriti arvestades inimeste liikumisvajadust ja looduskeskkonna säilitamise tähtsust. Üks võtmeaspekte on lendavate putukate arvukus ja nende elupaikade seisund teede ääres, mis võib liiklusest tulenevate mõjude tõttu muutuda. Putukad mängivad olulist rolli toiduvõrgustikes ja ökosüsteemi teenuste pakkumisel, mistõttu teedevõrgu laienemine on murettekitav. Antud teemal leidub vähe põhjapanevat materjali. Töö eesmärgiks on uurida mitmesuguseid tegureid, sealhulgas teeserva majandamist, üldist maakasutust ja tee liikluskoormust teeservades elavate putukate arvukusele ning võimalikule hukkumisele. Seirealad paiknesid Lõuna-Eestis Tartu ümbruses suuremate ja väiksemate teede ääres. Väliseiret teostades loetleti teeservades kõik tolmeldajad ja päevaliblikad ning tuvastati nende taksonoomiline kuuluvus, hinnati maastiku erinevaid omadusi, mis olid hüpoteeside kontrollimiseks vajalikud, määrati õitsvate taimede hulk ja protsent iga alamtransekti keskpaigas oleva juhuslikult valitud 1x1m ruudu sees, mõõdeti liiklustihedust ja määrati esinevad sõidukitüübid. Uuringust selgus, et tolmeldajate arv ei sõltu teeserva laiusest, taimestiku kõrgusest ega liikluskoormusest, ja nende hukkumist ei tuvastatud, mis võib viidata sobimatu metoodika kasutamisele. Siiski leiti positiivne seos liikluskoormuse ja kleepsudel hukkunud putukate arvu vahel suurte teede ääres, kusjuures elupaigad tihedama liiklusega teede ääres osutusid pisiputukatele soodsamaks. Põllu olemasolu teeservas suurendas autode tõttu hukkuvate putukate hulka. Tolmeldajate arvukus oli kõrgeim pigem rohumaade ääres. Teeserva majandamise võtted ei mõjutanud oluliselt ei hukkuvate putukate ega õitel loendatud tolmeldajate arvu.
  • Kirje
    Kommensalism ökosüsteemides globaalsel skaalal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aktšurina, Anastassia; Gerhold, Pille (juhendaja)
    Bakalaureusetöö käsitleb kommensalismi, mis on kahe liigi vaheline interaktsioon, kus üks liik saab kasu, samas kui teine ei saa kasu ega kahju. See on oluline mõiste ökoloogias ning kommensalismi kontseptsiooni ja mehhanismide mõistmine on tähtis ökosüsteemi toimimise selgitamiseks. Arvatakse, et kommensalism nagu kõik interaktsioonid esineb sagedamini troopilistes piirkondades, kuid mõned matemaatilised mudelid ei kinnita seda teooriat ning väidavad, et positiivsed interaktsioonid on rohkem levinud regioonides, kus elutingimused on raskemad. Töö eesmärk oli teada saada, millises maailma osas kommensalismi kõige sagedamini esineb, millistel liigirühmadel ja mis tingimustes. Töös analüüsiti teadusartikleid, kasutades Google Scholar andmebaasi ja märksõna „commensalism“. Analüüsiti 30 artiklit. Töö tulemused näitasid, et kommensalism esineb kõige rohkem lülijalgsetel ja keelikloomadel, keskmistel laiuskraadidel (30˚-60˚) ning veeökosüsteemides. Seevastu äärmuslikes tingimustes nagu >60° laiuskraadidel ning kuivades ja kuumades tingimustes esines kommensalismi ülivähe. Hõimkondadest vähe esindatud olid limused, rõngussid, käsnad, okasnahksed, käsijalgsed, ainuõõssed ja taimed. Töö pakub olulist teavet sellest, et kommensalism on rohkem levinud seal, kus mõõdukalt, kuid mitte äärmuslikult raskete keskkonnaolude tõttu on elutingimused karmimad ja ressursid raskemini kättesaadavad.