1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Pärandkoosluste taastamise meetodid ning taastamismeetodite mõju erinevus Liigalaskma ja Saaremetsa puisniitude näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Jõgi, Grete; Kana, Silja (juhendaja); Reitalu, Triin (juhendaja)Pärandkooslused on olulised ökosüsteemid, mille pindala on märkimisväärselt vähenenud. Nende alade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on vajalik koosluste hooldamine ja taastamine. Erinevad taastamismeetodid võivad mõjutada taimestiku liigilist koosseisu ja liigirikkust erinevalt, kuid täpsem arusaam on endiselt vajalik. Töö eesmärk on anda ülevaade erinevatest pärandkoosluste taastamismeetoditest ja uurida kahe meetodi mõju taimestikule Liigalaskma ja Saareküla puisniitude näitel. Uuringus võrreldi kolme eri tüüpi alade taimestiku näitajaid: taastamata, tavaliselt taastatud ja ülepinnaliselt freesitud alad. Tulemused näitasid, et erinevad meetodid mõjutavad taimestiku liigirikkust ja ühtlust erinevalt, sõltuvalt uurimisskaalast. Tavaliselt taastatud aladel saavutati kõrgem liigirikkus ja ühtlus, eriti väiksemates mõõtkavades, mis viitab sellele, et vähem invasiivsed meetodid võivad olla tõhusamad ökosüsteemi terviklikkuse säilitamisel. Võrreldes varasemate uuringutega leiti sarnaseid mustreid, kuid ka mõningaid erinevusi, mis viitavad vajadusele süvendatud analüüsi järele. Tulevased uuringud võiksid keskenduda pikaajaliste seireandmete kogumisele ja erinevate hoolduspraktikate mõju uurimisele. Töö tulemused võivad olla kasulikud pärandkoosluste taastamisprojektide kavandamisel ja elluviimisel.Kirje Taimede ökoloogilised kohastumused, elustrateegiad ja elurikkus linnas, Eesti Maaülikooli linnaku taimestiku näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Märtson, Margit; Kattai, Kaili (juhendaja)Seoses muutuva maailmapildiga ja linnade kasvamisega on aina olulisemaks teemaks kujunenud elurikkus ja selle säilitamine linnades. Linnades kasvavad taimed toetavad elurikkust ja loovad erinevaid elupaiku ka teistele elusolenditele. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti Maaülikooli linnaku rohealadel kasvavatest rohttaimedest, nende ökoloogilistest kohastumusest ning elustrateegiatest. Käesolevas töös analüüsiti Eesti Maaülikooli linnaku aladelt leitud rohttaimi, mille andmed pärinevad 2023. aastal toimunud välitöödelt. Taimedele omistati ökoloogilised indikaatorarvud (Ellenberg, 1991, Tichy 2022), Grime (1979) CSR elustrateegiad, põhikasvukoht (Sammul 2008, Eesti taimede määraja 2007), reageering inimtegevusele (Kukk, 1999), hinnati Eesti pärandniitudele iseloomulike, ekspansiivsete ja võõrliikide osakaalu (Kasari-Toussaint jt 2023). Kokku leiti 245 erinevat rohttaime liiki, millest 236 määrati liigi ning 9 perekonna tasemeni. Ellenbergi (1991) ja Tichy jt (2022) indikaatorarvude alusel leiti, et umbes pooled leitud taimedest kuuluvad valgusnõudlikumate ja mõningast varju taluvate liikide hulka, üle poole taimedest eelistavad kasvada mõõdukalt niisketes kuni kuivades tingimustes, enamus eelistavad kergelt happelist kuni kergelt aluselist mulda ning suur osakaal toitaineterikast kasvukohta. Grime (1979) CSR elustrateegiate põhjal klassifitseeritud taimedest leidus kõige enam CSR strateege. Järgnesid C strateegid ning CS ja CR strateegid. Kõige vähem leidus S strateege. Analüüsides taimi põhikasvukoha järgi, leiti et enamus linnakus kasvavate taimede põhikasvukohaks on inimmõjulised kultuurkooslused ning taimestikus oligi kõige enam apofüüte ja antropofüüte, liigid, mis taluvad hästi inimtegevust. Niidutaimede osakaal moodustas kolmandiku kogu taimestikust. Analüüsides taimi teatmikku “Eesti pärandniitude taimed” põhjal leiti, et loendatud taimedest 34 olid Eesti pärandniitudele omased positiivsed tunnusliigid, 21 ekspansiivsed liigid ning 4 võõrliigid. Uuring näitas, et Maaülikooli linnaku rohealadel kasvavad taimed on suuresti iseloomulikud inimmõjulistele kooslustele. Elurikkuse säilitamiseks ja looduslikele kooslustele iseloomulikumate taimede osakaalu suurendamiseks tuleks rohealasid jätkusuutlikult hallata ja vähendada niitmist, vähendades häiringut kooslustes ning uute rohealade loomisel soovituslikult kasutada kodumaiseid taimi.Kirje Ökoturismi olemus Eestis kestliku reisimise ajastul(Eesti Maaülikool, 2024) Renke, Helen; Pilving, Tarmo (juhendaja)Ökoturism on mõistena eksisteerinud juba üle 40 aasta. Mõiste algne päritolu on suhteliselt ebaselge, sest ökoturismi ideed on kirjeldatud ka ammu enne seda, kui ökoturism oma nime sai. Kui ökoturism mõistena Eestisse saabus, algas suhteliselt aktiivne ökoturismi arendamine ja põhimõtte laialdasem tutvustamine. Ökoturismi asukoha spetsiifilise iseloomu pärast osutus valdkonna arendamine üsna keerukaks ning nii hajusid mitmed aktiivsemad ökoturismi ettevõtmised. Ökoturismi teenuseid pakutakse tänaseni, kuid mitte väga teadvustatult, sest mõistena on see unustusehõlma kadunud. Kestliku reisimise ajastul tõstatub küsimus, mis rolli mängib selles liikumises ökoturism ja kas seda valdkonda tuleks tulevikus Eestis aktiivsemalt arendada? Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas ökoturismi teenuspakkujad ise ökoturismi mõtestavad ja mõistavad. Lisaks taheti teada nende hinnangut valdkonna hetkeolukorrale ja ootusi tulevikuks. Andmete saamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu nelja ökoturismi valdkonnas tegutseva teenuspakkujaga. Intervjuud transkribeeriti, kodeerit ning loodi sisuanalüüs. Tulemused näitavad, et ökoturismi ei pakuta enamasti teadlikult ning kuigi ökoturismi üldist tähendust mõistetakse, siis ei osata seda eristada kestlikust turismist üldiselt. Teenuspakkujad valdkonnas pigem puudusi ei näe ja kuigi otsest abi ei oodata, siis leiti, et mingisugusest tõukest riigi poolt võiks kasu olla. Idee üle Eesti ökoturismi ettevõtjaid koondavast võrgustikust tundus enamusele vastajatest ideena, mida võiks realiseerida. Antud bakalaureuse töö on pigem üldine ja väikese valimi tõttu ei ole tulemused põhjapanevad, kuid sellest olenemata võiks olla potentsiaal antud teema edasine süvitsi uurimine.Kirje Klientide käitumine loomadega seotud turismiteenuste külastamisel(Eesti Maaülikool, 2024) Kukin, Hilda-Liisa; Pilving, Tarmo (juhendaja)Varasemalt on Merle Tarkonen käsitlenud loomadega seotud hea tava Eestis enda magistritöös. Uurides tema tööd, koostas selle töö autor uurimuse ning vaatles, kuidas käituvad külastajad loomadega seotud turismi teenuste juures. Selle uurimustöö jaoks käsitleti teoreetilisi materjale loomadega seotud turismi kohta. Uurimustöös uuriti loomadega seotud turismi ning selle mõju, kuidas on kujunenud loomadega seotud turism Eestis ning kuidas seda Eestis reguleeritakse ning millist kasu võiks loomadega seotud turism külastajatele Eestis tuua. Uurimustöö praktilises osas koostas töö autor vaatluspäeviku, kus ta käsitles järgmisi teemasid: teenusepakkujad ja nende eesmärk, kus ja milliseid loomi külastajatele näidatakse, kuidas neid ettevõtmisi reguleeritakse ning kuidas tagatakse külastajate kui ka loomade ohutus ja vaadeldi kuidas külastajad loomadega käituvad. Uurimustöö käigus selgub, et loomi saab vaadelda nii loomaaias, loomavaatlusel, laatadel, festivalidel ja taludes. Oma uurimuses vaatles uurija külastajate käitumist laatadel, festivalidel kui ka taludes. Uurimustöö käigus selgub, et kõige rohkem vajab tähelepanu laste käitumine loomadega seotud turismis. Tuleb ilmsiks, et lastel oleks vaja juurde omandada loomadega seotud loodusharidust. Lisaks tuleks hakata reguleerima kõikide klientide käitumist loomadega. Selleks tuleks luua loomapidajatel kindel reeglistik, kuidas loomadega koos olles käituma peaks.Kirje Endise tööstusmaastiku bioloogilise mitmekesisuse ja avaliku ruumi kasutamise võimaluste maksimeerimine Telliskivi Loomelinnaku näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Agu, Õie Ellen; Balicka, Jekaterina (juhendaja)Bakalaureuse töös uuritakse endiste tööstusmaastike kujunemist ning elurikkust linnakeskkonnas. Projekti eesmärk on kujunduse protsessi käigus kirjandusülevaatest ning analüüsidest saadud info põhjal luua kasutajasõbralik ning mitmete kasutusvõimalustega avalik ruum. Luuakse Reisijate tänavale Põhja-Tallinnas uus kujunduslahendus, mis parandab linnaelustikule vajalikke keskkonnatingimusi. Kujundusprojektis järgitakse hea avaliku ruumi põhimõtteid, lisades tänavaruumi mitmekesist haljastust ning kohti peatumiseks ja kohtumiseks. Tähtsal kohal on ka graafiliste lahenduste olemasolu ning nende sobitumine töö konteksti ja kirjeldusega. Töö tulemusena leiti, et postindustriaalsed paigad on olulised linnaruumi arendamisel ning selliseid kohti projekteerides tuleb igal juhul sobitada uus vanaga.Kirje Soojussaare leevendamine Telliskivi piirkonnas(Eesti Maaülikool, 2024) Morozov, Mirell; Vassiljev, Peeter (juhendaja)Linna soojussaare (UHI) efekt on süvenev probleem tänapäeva linnamaastikul. Vaatamata selle olulisusele on siiani rakendatud vähe tõhusaid meetodeid UHI mõju leevendamiseks ja linnakeskkonna parandamiseks. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse strateegiaid, mis keskenduvad linna kuumuse vähendamisele ja elukeskkonna parandamisele, suurendades evapotranspiratsiooni, et tõhusalt jahutada linna mikrokliimat. Uuringu käigus analüüsiti Telliskivi piirkonna praeguseid tingimusi, sealhulgas maastiku eripärasid, juurdepääsetavust ja olemasolevaid rohestruktuure. Teaduskirjanduse ja sarnaste projektide analüüsi põhjal töötati välja jätkusuutlikud lahendused, mis keskenduvad eelkõige evapotranspiratsiooni suurendamisele. Näiteks on kavandatud veekanalite rajamine, rohekatused ja vertikaalne haljastus, mis kõik soodustavad vee aurustumist ja taimede transpiratsiooni, aidates sellega tõhusalt ümbritsevat keskkonda jahutada. Lisaks on plaanis vähendada parkimisalade mahtu, et suurendada rohealade osakaalu ja paremini integreerida ala ümbritsevasse linnakeskkonda. Lõpptulemusena on kavandatud linnak, mis püüdleb jahedama, ökoloogiliselt mitmekesisema ja meeldivama linnakeskkonna loomise poole, kus evapotranspiratsioon mängib keskset rolli.Kirje AS A. Le Coq portsjonpakkide liini investeeringu monitooring(Eesti Maaülikool, 2024) Ääremaa, Maarja; Kall, Katri (juhendaja)Tootmisettevõtted vajavad uusi investeeringuid turupositsiooni tugevdamiseks, turunõudlusele vastamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. Investeeringuprojekti monitooring on vajalik, et hinnata kuidas projekt on täitnud planeeritud eesmärke. Bakalaureusetöö eesmärk on selgitada välja AS A. Le Coq portsjonpakendite liini investeeringuprojekti tegelikud tulemused võrrelduna kavandatud tulemustega. Töös kasutatud andmed pärinevad ettevõtte müügiaruandlusest, siseandmebaasidest ja -dokumentatsioonist. Analüüsiks kasutatakse ettevõtte finantsteavet, prognoositud ja tegelikke müügimahtusid, kulu- ja hinnastruktuuri andmeid. Analüüsi tegemiseks on autor tutvunud Olvi Grupi poolt loodud investeeringumudeliga ja võrrelnud tulemusi tegelike andmetega ja nende põhjal on välja arvutatud projekti tasuvusaeg, nüüdispuhasväärtus ning sisemine rentaablus. Analüüsi tulemusena selgus, et rakendatud investeeringuprojekt on olnud tasuv ja tänaseks esialgsed investeerimiskulud tagasi teeninud. Otsus valida just selliste omadustega tootmisliin, on olnud õigustatud. Järeldusena on autor välja toonud, et projekti monitooringut, selle erinevate etappidega, tuleks olenevalt projekti edust teha iga-aastaselt, et vajadusel viia muudatusi sisse õigel ajal.Kirje Turismiteenuse kvaliteedi analüüs Seto Man Puhkekeskuse näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Saarmäe, Seidy; Põder, Anne (juhendaja)Kuna ettevõtte edukust mõjutab otseselt pakutava toote või teenuse kvaliteet, on müügikäibe maksimeerimiseks ning jätkusuutlikuks toimimiseks ülioluline teha kindlaks kvaliteedi tase. Kui ettevõte teenib prognoositust ning suutlikkusest oluliselt vähem, on üks valdkond, mida uurida, kindlasti toote või teenuse kvaliteet. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Seto Man Puhkekeskuse teenuse kvaliteet. Selleks koostati puhkekeskuse klientidele tagasisideankeet ning analüüsiti selle kvaliteeti SERVQUAL mudeli ja NPS indeksi alusel. SERVQUAL mudeli põhjal leiti, millised on klientide ootused puhkekeskusesse tulles ning millised valdkonnad vajaksid teenuse kvaliteedi tõstmiseks parendustöid. Soovitusindeksi põhjal analüüsiti klientide lojaalsust ehk rahulolu antud ettevõtte teenusega. Andmete analüüsiks kasutati keskmiste võrdlusi, sagedusi ja protsentjaotusi. Seto Man Puhkekeskuse rahuloluskoor on 43,75%. Kuigi enamik faktorite vahel olid positiivsed tulemused, leiti töö käigus mõningad valdkonnad, mida kindlasti parendada tuleks. Kõige kõrgemad lõhed klientide ootuste ja kogemuste vahel tekkisid tubade puhtuse, mugavuse ja projekteerituse aspektidest. Klientide hinnangul võiksid toad olla projekteeritud rohkem arvesse võttes nende vajadusi ja mugavusi. Lisaks sooviksid külastajad, et ettevõtte koduleht oleks informatiivsem ning lihtsamini leitav. Kõige vähem olid oma kogemusega rahul kõrvalmaja kliendid (NPS 12,50%), mistõttu vajab just see hoone edasisi investeeringuid. Kõige rahulolematum vanusegrupp oli 18-30-aastased, mistõttu tuleb puhkekeskusel analüüsida, kuidas oleks võimalik rahuldada ka noorte inimeste vajadusi ja ootusi. Selleks et Seto Man Puhkekeskus oleks ka tulevikus jätkusuutlik ning saaks klientidele pakkuda kõrge kvaliteediga turismiteenust, tuleks esiti püüda parandada neid valdkondi, mis klientide hinnangul praegu puudulikud on. Samuti oleks soovitatav välja töötada tagasisidesüsteem, et omada katkematut ülevaadet klientide soovidest ja vajadustest ning luua teadlikumad tingimused turismikvaliteedi tõstmiseks.Kirje Veinipressjääkide biokeemiline koostis(Eesti Maaülikool, 2024) Terentjeva, Darja; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja)Veinide tootmisel tekib suures koguses kõrvalsaadusi. Käesoleva töö hüpotees oli, et veinitootmise käigus tekkinud pressjääk sisaldab erinevaid bioaktiivseid ühendeid. Antud töö eesmärgiks on selgitada välja sortide ‘Zilga’ ja ‘Hasanski Sladki’ marjade ja veini tootmise pressjäägi polüfenoolide profiil. Katses analüüsiti marju, mis korjati 2021. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas ja nendest valmistatud veinide pressjääki. Veini toormaterjali ja pressjääke analüüsiti EMÜ PKI Polli Aiandusuuringute Keskuse analüüsiüksuse laboratooriumis. Katses määrati ‘Zilga’ (punane vein) ja ‘Hasanski Sladki’ (roosa vein) marjade ja veinipressjäägi erinevate polüfenoolide sisaldus ja osatähtsus. Uuritud sortide marjades on peamiseks polüfenooliks protsüanidiin C1 ja malvidiin. Katseveinide pressjääkides oli suurema osatähtsusega malvidiin. Sordi ‘Zilga’ marjade polüfenoolidest oli suurema osatähtsusega protsüanidiin C1, seejärel malvidiin, sitosterool, delfinidiin ja tsüanidiin. Pressjäägis oli järjestus vastavalt malvidiin, sitosterool, peonidiin, tsüanidiin ja kvertsetiin. Viinamarja sordi ‘Hasanski Sladki’ marjades oli domineerivaks polüfenooliks malvidiin (29%), seejärel protsüanidiin C1, peonidiin, sitosterool, katehhiin, delfinidiin ja tsüanidiin. ‘Hasanaski Sladki’ roosa veinipressjäägi polüfenoolide järjestus: malvidiin, peonidiin, delfinidiin, kvertsetiin, tsüanidiin, katehhiin. Saadud tulemustest saab järeldada, et biokeemilist koostist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sordiomadused ja veinivalmistamise tehnoloogia.Kirje Rohelised katused magalarajoonis: kestlik linnaarendus annelinnas(Eesti Maaülikool, 2024) Jüris, Hans; Järvsalu, Anna Maria (juhendaja)Käesolev lõputöö uurib rohekatuste potentsiaali linnakeskkonna parendamiseks Annelinna nõukogudeaegsete paneelmajade vahel, keskendudes soojussaarte leevendamisele. Töö hõlmab nelja erinevat rohekatuse tüüpi, millest igaüks pakub ainulaadseid võimalusi nii mikrokliima parandamiseks kui ka sotsiaalse interaktsiooni ja füüsilise aktiivsuse toetamiseks. Analüüsides erinevaid allikaid ja uurimusi, esitab see lõputöö mitmekülgseid kujundusvõimalusi, mis aitavad kaasa nii keskkonnaalastele kui ka sotsiaalsetele eesmärkidele. Lõputöö rõhutab rohekatuste rolli temperatuuri reguleerimisel, õhukvaliteedi parandamisel ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisel, pakkudes samas ka esteetilist väärtust ja suurendades linnaelanike vaimset heaolu. Uurimus näitab, kuidas maastikuarhitektuuri põhimõtteid rakendades saab linnaruumi muuta jätkusuutlikumaks ja elamisväärsemaks.Kirje SA KIK rahastatava Keskkonnaprogrammi kasutus Tartumaa näitel aastatel 2018 -2023(Eesti Maaülikool, 2024) Lääts, Laura; Kose, Marika (juhendaja)Tartumaa koolid ja lasteaiad on ajas avaldanud vähem soovi keskkonnahariduslikes programmides osalemiseks. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade, kuidas on muutunud SA KIK Keskkonnaprogrammi abil Tartumaa haridusasutuste poolt tehtud taotluste arv Tartumaa ja teiste maakondade keskkonnahariduskeskuste poolt pakutavates programmides osalemiseks. Muutuste hindamiseks kasutati SA KIK poolt saadud andmeid ning nende põhjal tehti kvantitatiivne analüüs. Andmed on aastate 2018 kuni 2023 kohta. Tartumaa haridusasutuste esitatud taotluste arv on uuritud ajaperioodil langenud. Lasteaedade osakaal on vähenenud rohkem, kui koolide osakaal. Peamisteks muutuste põhjusteks on lasteaedade ja gümnaasiumide eemaldamine SA KIK Keskkonnaprogrammi taotluste esitajate nimekirjast. Tartumaa koolide ja lasteaedade esitatud taotlused on jaotunud üle Eesti, kuid enim soovitakse külastada vastandlikult kõige lähedasemaid või kõige kaugemaid maakondi. Tartumaal paiknevate keskkonnahariduskeskustesse esitatud taotluste arvud on uuritud ajaperioodil tõusnud. Välja on kujunenud enim külastatud ehk populaarsemad keskused, kuhu esitatakse taotlusi üle Eesti. Antud tulemuste põhjal võib eeldada, aga mitte väita, et COVID-19 on mõjutanud taotluste esitamise arve ajal, kui riigis kehtis eriolukord.Kirje Mullaelustiku arvukus ja mitmekesisus EMÜ Polli Aiandusuuringute keskuse mahe- ja tavaaias(Eesti Maaülikool, 2024) Pintsaar, Patricia; Kuu, Annely (juhendaja); Kahu, Kersti (juhendaja)Mullaelustiku uurimine mahe- ja tavaviljeluse õunapuuaias annab võimaluse analüüsida, kuidas on elusorganismid mõjutatud viljeluseviisist ning keskkonnatingimustest. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada vihmausside ja hooghännaliste arvukus ning mitmekesisus EMÜ Polli Aiandusuuringute keskuse mahe- ja tavaviljeluse õunapuuaias. Katsed tehti 2022. ja 2023. aasta sügisel, mullakeemia ja mikroobikoosluse analüüsiks võeti mullastiku koondproovid, vihmausside kogumisel kasutati vermifuugi meetodit ja määrati arvukus laboris (isendit/m2 kohta), hooghännaliste puhul võeti mullaproovid aedadest transektina ning proovide ekstraheerimise teel määrati arvukus (isendeid/10 proovi kohta). Tulemused näitasid, et vihmausside arvukus ei sõltunud viljelusviisist õunapuuaias, kuna 2022. aasta arvukus oli suurem maheaias ning 2023. aastal aga tavaaias, hooghännaliste arvukus see eest tõusis ühe aasta võrdlusena mõlemas aias. Kuna mõlemad aastad oli keskkonnatingimuste poolest erinevad ning ka väetamisel ja taimekaitsel olid mõlemal aastal erinevused, siis selgeid seoseid mullanäitajate ja elustiku vahel ei ilmnenud, kuid siiski nii mullaniiskus kui ka mulla happesus omasid positiivset mõju eluvormide osatähtsusele. Mullaelustiku arvukuse ja mitmekesisuse uurimisel peab arvestama paljude faktoritega ning pikaajalisemad uurimised on vajalikud, et mõista kindlaid mõjusid vihmausside ja hooghännaliste arvukuse ja mitmekesisuse osas.Kirje Veiniviinamarjade kasvatamine Eestis ja uued perspektiivsed sordid sortimendi täiendamiseks(Eesti Maaülikool, 2024) Roimann, Jaanus Johann; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Alates 2021. aastast kuulub Eesti ametlikult Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse A ning on alust arvata, et samasse vööndisse kuuluva Saksamaa sordid võiksid omada potentsiaali ka Eesti veinitööstuses. Antud uurimustöö põhieesmärk on kirjanduse põhjal analüüsida Eestis kasvatatavate sortide omadusi ning tuvastada perspektiivseid Saksamaa veiniviinamarjasorte Eestis kasvatamiseks. Töö on valminud teadusartiklite, ning tulenevalt uute ja vähelevinud sortide kohta leitava info piiratusest, ka mitteteaduslike erialaste allikate baasil. Sortide valikul olid eelistatud varasema valmimisega ja haiguskindlamad liikidevahelised PIWI hübriidid. Töös leiti, et Eesti veinitööstuses võiksid omada potentsiaali erinevad seenhaiguskindlad liikidevahelised aretised Saksamaalt. Näiteks varase valmimisega valgeviljalised sordid ‘Serena’ ja ‘Sibera’, ning keskvalmivad ‘Phoenix’, ‘Villaris’ ja ‘Helios’. Punaseviljalistest sortidest omavad perspektiivi varased sordid ‘Bolero’ ja ‘Calandro’ ning keskvalmivad sordid ‘Baron’, ‘Cabernet Cantor’, ‘Prior’ ja ‘Reberger’. Töös esitletud hilisema valmimisega sordid sobivad pigem katmikalal kasvatamiseks.Kirje Mükoriisapreparaatide mõju aedmustika kasvule ja saagile(Eesti Maaülikool, 2024) Laupmaa, Liisa Melissa; Koort, Angela (juhendaja)Mükoriisapreparaadid sisaldavad mükoriisaseeni, mis sobilikes tingimustes koloniseerivad taime ning aitavad taimel suurendada toiteainete ja vee omastamist. Mustikataimedel on madal peenekiuline juurestik, millel puuduvad juurekarvad, seetõttu ei ole nad mulla toiteainete ja veevarude kättesaamisel väga tõhusad, kuid mükoriisaseente ulatuslik mütseel moodustab pinnases võrgustiku, mis suurendab toitumiseks kasutatavat pinnast oluliselt. Mükoriisa inokulaatide kasutamine on mustikakasvatuse suurenevate tootmismahtude ja laienevate tootmisalade tõttu üha tähtsam. Töö eesmärgiks oli uurida, kas mükoriisapreparaatide kasutamine soodustab aedmustikate kasvu. Teadusartiklite analüüsiga selgitati välja mükoriisapreparaatide mõju mustika kasvule ning saagikusele. Kõigis analüüsitud töödes oli mükoriisaga inokuleerimisel positiivne mõju aedmustikale. Erikoidse mükoriisa preparaadid tõstsid juurte, võrsete ja lehtede kasvu ja biomassi. Ka õisikute arv ja õitsemise protsent tõusis inokuleeritud taimedes. Ka saagikus oli kõrgem inokuleeritud taimedel, tõustes mõnel sordil kuni 92%. Preparaadid tõstsid aedmustikate võrsetes ja lehtedes erinevate makro- ja mikroelementide kontsentratsiooni.Kirje Saasteained mesindussaadustes erineva geograafilise asukoha ja maakasutusega aladel(Eesti Maaülikool, 2024) Varrik, Eeva; Raimets, Risto (juhendaja)Meemesilased on ühed kasulikumad putuktolmeldajad, kes tolmeldavad nii põllumajanduskultuure kui ka looduslikele taimi. Mesilaste arvukus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas vähenenud. Põhjusteks võivad olla mesilaste elupaikade kadumine, põllumajanduse intensiivistumine, kliimamuutused ning mitmed mesilasi kimbutavad parasiidid ja haigused. Mesilased on tundlikud erinevate saasteainete suhtes, mille tõttu kasutatakse neid koos oma toodetega bioindikaatoritena keskkonnasaaste hindamiseks. Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada erineva maakasutusega aladel paiknevatest mesitarudest kogutud proovidest leitud saasteained, kasutades selleks asjakohast teaduskirjandust. Töö tulemuste kirjutamiseks kasutati asjakohast kirjandust, mida otsiti otsingumootorite ISI Web of Science ja Google Scholar abil. Tulemusteks on erinevate saasteainete (pestitsiidid, raskmetallid, mikroplastikud, PAH-id) saastustasemete esinemine mesindustoodetes erineva maakasutusega aladel (põllumajandus, looduslik, linnakeskkond) ning nende esinemine erinevates Euroopa piirkondades (Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa). Tulemustest selgus, et enamasti on madalaim saasteainete kontsentratsioon looduslikepiirkondades pärit mesilastes ja nende toodangus. Töös anti ülevaade tulemustest ning neid võrreldi omavahel.Kirje Veinisordid ja veinitootmine Eestis(Eesti Maaülikool, 2024) Hanson, Riina; Karp, Kadri (juhendaja)Eesti kuulub aastast 2021 ametlikult põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisesse A. Sellega seoses on seaduse poolt reglementeeritud, et veiniks võib nimetada ainult värskete, purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud jooki. Veini tootmisel tunnustatakse üksnes Vitis vinifera ja muude Vitis liikide ristandite vilju, kui sugupuus on esindatud liik Vitis vinifera . Käesoleva lõputöö eesmärkideks on välja selgitada Eesti istandikes kasvatatavad veinisordid ja nende vastavus nõuetele ning millistest sortidest veine tehakse. Eestis tootmisistandikes kasvavad viinapuude sordid vastavad Euroopa Liidu viinamarjakasvatuse vööndis A kehtivatele nõuetele vastavalt nende sugupuule. Istandikes kasvatatakse käesoleval ajal 15 erinevat sorti. Tumedad viinamarjasordid on ´Rondo´, ´Zilga´, ´Hasansky Sladky´, ´Frühburgunder´, ´Regent´, ´Leon Millot´, ´Cabernet Noir´, ´Cabernet Cortis´, ´Kerner´ ja ´Marquette´. Heledad viinamarjasordid on ´Solaris´, ´Müller-Thurgau´, ´Sauvignon Gris’, ´Riesling’ ja ´Bacchus´. Levinuim sort istandikes ja veinitootmisel on liigi Vitis vinifera hele sort ´Solaris´, millest toodetakse valget veini. Tumedatest sortidest on levinuim ´Rondo´ ja ´Regent´ millest toodetakse nii punast kui roosat veini. Hübriidsortidest on levinuimad ´Hasansky Sladky´ ja ´Zilga´, millest toodetakse punast ja roosat veini. Viimasel kolmel aastal on igal aastal (2021-2023) registreeritud 11 tootja poolt alkoholiregistris 11-15 veini ja ka mõned vahuveinid. Kogutoodang oli 2022. aastal 5872 liitrit veini.Kirje Biostimulantide mõju püsililledele(Eesti Maaülikool, 2024) Lõhmus, Kadi; Mainla, Leila (juhendaja)Biostimulandid on loodusliku päritolu koostisega ained või mikroorganismid, mida kasutatakse eesmärgiga parandada taimede loomulikke kasvuprotsesse ja kvaliteediomadusi. Käesoleva töö eesmärgiks oli avaldatud teaduskirjanduse baasil välja selgitada, milliseid biostimulante on sobilik kasutada toetamaks püsilillede kasvu ja õitsemist. Töö koostati analüüsides erinevaid teadusartikleid, mis kajastasid biostimulante ning püsilillede ja biostimulantidega tehtud katsete tulemusi. Töö tulemusena selgus, et ei saa kindlalt väita, millel põhinev biostimulant on parim toetamaks püsilillede kasvu ja õitsemist. Kõige enam oli kasutatud biostimulandina merevetikapõhist biostimulanti, mis andis üldjuhul ka kõige paremaid tulemusi, kuid mitte kõikidel liikidel. Eestis tehtud katsete põhjal osutus parimaks merevetikapõhine preparaat Allgrow.Kirje Vähelevinud luuviljaliste sortimendi laiendamise võimalused Eestis(Eesti Maaülikool, 2024) Tõnisson, Kristjan; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Eestis kogub üha enam populaarsust virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuude kasvatamine, kuid vähe on uuritud nende kasvatamise võimalusi. Vähe on uuritud ka sortide sobivust Eesti tingimustes, mida on küll katsetatud aga põhjalikult pole uuritud. Mainitud põhjustel on töö eesmärgiks uurida kirjanduse põhjal virsiku-, nektariini- ja aprikoosi puude sortimendi laiendamise võimalusi Eestis. Tulemusteks saadi, et Eestis on võimalik vähelevinud luuviljalisi kasvatada. Puukoolides on müügil erinevaid virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuu sorte ning aprikoosipuu sortidest on olemas Eesti oma sort nimega ‘Tiina’. Kirjanduse põhjal osutus Lääne-Eesti ja saared kõige paremaks kasvukohaks, kus temperatuuride kõikumine on väiksem ning kliima on sobivaim. Leiti, et virsikupuu sortidest saaks kasvatada ‘Rubira’, ‘Reliance’, ‘Contender’, ‘Madison’, nektariinipuu sortidest ‘Independence’, ‘Harco’, ‘Arctic Rose’, ‘Fantasia’ ja aprikoosipuu sordist ‘Moorpark’. Eelmainitud sordid sobivad Eesti tingimustes kasvatamiseks, kuna neil on hea külmakindlus tänu millele suudavad puud üle elada Eesti talved ning nende õitsemise aeg on hiline, aprill kuni mai, mille tõttu on õitel väiksem risk saada kevadel külmakahjustusi.Kirje Süsinikubilanss jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi sookaasikute vanusereas(Eesti Maaülikool, 2024) Siimson, Jan; Varik, Mats (juhendaja)Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada süsinikubilansid ja hinnata süsiniku varusid ning sisend- ja väljundvooge jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi sookaasikute vanusereas. Töö alusandmeteks kasutati metsakorraldusest tulenevaid takseerandmeid. Muud bilansi koostamiseks vajalikud, puuduvad andmed leiti varem avaldatud teadustööde põhjal. Süsinikubilansid koostati NEP meetodil. Puitse biomassi aastane juurdekasv ehk produktsioon oli kõige intensiivsem keskealistes puistutes ning väikseim küpsetes ja kõige nooremas puistus, jäädes vahemikku 0,86 ja 2,8 t C/ha. Mulda suunduvast süsinikuvoost uuritud puistute puhul moodustas valdava osa lehtede, peenjuurte, okste jne varis. Alustaimestiku osakaal mulda suunduvast süsinikuvoost moodustas ligikaudu 7%. Mullast väljuv süsinikuvoog ületas kõikides puistutes sisendvoo, seega mulla süsinikuvaru väheneb. Uuritud puistute NEP väärtused näitasid, et 10- 40 aastased puistud osutusid süsinikku siduvateks, 50 aastane puistu süsinikuneutraalseks ning 60 aastane ja vanemad puistud süsinikku emiteerivateks ökosüsteemideks. Eestis on sarnaseid uuringuid läbi viidud vähe, kuid tulemused näitavad üldjoontes sarnaseid trende süsinikusidumises. Siiski näiteks heterotroofse mullahingamise (Rh) väärtused võivad isegi ühe kasvukoha piires varieeruda suurtes piirides, mistõttu jätkuvad uuringud selles valdkonnas on olulised.Kirje Nägemis-ulatuse erinevuse uuring tumeda ja selgeveeliste järvede ahvenatel (Perca fluviatilis)(Eesti Maaülikool, 2024) Gutman, Silvert; Kahar, Siim (juhendaja); Noreikiene, Kristina (juhendaja)Ahven (Perca fluviatilis) on üks Eesti enamlevinumaid magevee kalu, teda võib leida 92 % uuritud järvedest ning ligikaudu pooltest vooluveekogudest. Ahven võib asustada ja kasvada väga kontrastsetes ja ekstreemse keskkonnaga veekogudes. Näiteks võib ahven olla ainsaks kalaliigiks tumedaveelises metsajärves või humiinses, atsidotroofses happelise veega järvedes. Käesolev bakalaureusetöö uurib ahvenate silmasuurusi ja nägemis-ulatuse erinevusi tumeda ja selgeveeliste järvede ahvenatel. Uuringus kasutati 2021 ja 2022 aastal kuuest Eesti järvest püütud kalu. Valitud järvedeks olid kolm tumedaveelist järve (Kuulma järv, Virosi järv ja Matsimäe Pühajärv) ja kolm selgeveelist järve (Saadjärv, Paidra järv ja Verijärv). Edasisel analüüsimisel mõõdeti ahvenatel silma läbimõõt, silmade vaheline kaugus ja pupilli horisontaalne ja vertikaalne läbimõõt. Tulemustes võrreldi omavahel peamiselt tumedaveelise Kuulma järve ja selgeveelise Saadjärve populatsioone. Tulemused näitasid, et tumedaveelises Kuulma järves on ahvenate silmasuurused suhteliselt suuremad, kui heledaveelises Saadjärves, sugu ei ole oluline faktor silmasuurusel ning silmasuurus on korrelatsioonis täispikkusega.