1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1685

Taimede käitumine: interdistsiplinaarne ülevaade
(Eesti Maaülikool, 2025) Rungi, Mait; Niinemets, Ülo (juhendaja); Tosens, Tiina (juhendaja); Land, Tiit (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
Taimede kommunikatsioon ja käitumuslikud interaktsioonid koos nende aluseks olevate „meelte“, „mälu“ ja keelega on kiiresti arenev ja laienev uurimisvaldkond, mis on viimaste huvitavate leidude valguses märkimisväärselt avardanud arusaama taimede maailmast ja viinud selle ümbermõtestamiseni. Teaduslikud taimefüsioloogilised, -neurobioloogilised ja filosoofilised lähenemised põimuvad, et mõista, kuidas taimed tajuvad, mäletavad ja reageerivad oma keskkonnale ning suhtlevad teiste organismidega. Bibliomeetrilise analüüsi kaudu kaardistatakse peamised leiud taimede kommunikatsioonis, sealhulgas omalaadse taimede keele biokeemilisi signaale. Tegevusuuringu lähenemine täiendab kirjanduse ülevaadet, kaasates pidevat tagasisidet erinevatelt osapooltelt (konverentsidelt, meediast, sotsiaalmeediast ja praktiseerivatelt botaanikutelt), tagamaks keerukate teaduslike ideede arusaadava ja korrektse esituse. Analüüsitud teadusallikad rõhutavad, et taimi võib mõista probleemide lahendajatena, kellel on tõhusad ja nutikad strateegiad liikidevaheliseks kommunikatsiooniks ja käitumuslikeks vastusteks. Käesolev töö pakub kriitilist ja uudset raamistikku, mis aitab ümber mõtestada nii intelligentsuse, kommunikatsiooni kui ka inimese suhet taimse maailmaga.
Füüsilisest isikust ettevõtjate roll Eesti majanduses aastatel 2019-2024
(Eesti Maaülikool, 2025) Opmann, Elis; Güldenkoh, Maret (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Viimastel aastatel on Eestis vähenenud füüsilisest isikust tegutsejate hulk, samal ajal kui piiratud vastutusega vormid ja lihtsustatud maksurežiimid on laienenud; senine pilt ei selgita, kas muutus peegeldab tegelikku ettevõtlusaktiivsuse kahanemist või vorminihet. Käesolev töö täidab selle lünga, käsitledes 2019–2024 arenguid maakondade ja tegevusalade lõikes ning seost rahvastikumuutuse ja osaühingute juurdekasvuga. Töö eesmärk oli kirjeldada ja tõlgendada FIE-de taseme jaotuse ning ettevõtlustulu koondnäitajate muutusi Eestis aastatel 2019–2024. Analüüsiti riiklikke sekundaarandmeid (Statistikaamet, Siseministeeriumi rahvastik, MTA E-vormi koondandmed). Võrdlus tehti maakondade ja tegevusalade lõikes, normaliseerides näitajad 10 000 elaniku kohta, ajagraafikuid ja ristvõrdlusi kasutati kahe hüpoteesi kontrolliks. Tulemused näitavad FIE-de üldist kahanemist ning tiheduse langust ka kasvava rahvaarvuga kohtades. E-vormi järgi vähenes esitajate arv, ent deklareeritud ettevõtlustulu kogusummad ja keskmine tulu kasvasid; põllumajanduses koondusid mahud väiksema tegijate ringi kätte. Tulemused on kooskõlas rahvusvaheliste tähelepanekutega, et madala püsikuluga tegevused jäävad FIE vormi, kuid kasv ja riskide hajutamine soodustavad liikumist piiratud vastutuse alla. Edasised uuringud peaksid siduma registrid mikro-tasemel, et kaardistada tegelikud vormiüleminekud ja maksurežiimide mõjud piirkonniti. Praktiliselt on tulemusi võimalik kasutada halduskoormuse vähendamise, juhendatud üleminekutee kujundamise, regionaalse teenuskatvuse ja seire-mõõdikutega.
Kahtlaste tehingute teatiste dünaamika ja sellega seotud näitajad Balti riikides ja Norras aastatel 2014–2024
(Eesti Maaülikool, 2025) Kukša, Elina; Kall, Katri (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Käesolev bakalaureusetöö põhineb tähelepanekul, et kahtlaste tehingute teatiste dünaamikat Balti riikides ja Norras mõjutavad nii majanduslikud tingimused kui ka sotsiaalsed tegurid. Kuna võrreldavad aruandluse aktiivsuse hinnangud Balti riikide ja Norra näitel puuduvad, siis käesoleva töö eesmärk on tuvastada seoseid kahtlaste tehingute teadete ning majanduslike ja institutsionaalsete tegurite vahel Baltikumis ja Norras aastatel 2014-2024. Hinnangu andmisel kasutatavateks näitajateks on kahtlaste tehingute teatiste arv 100 000 inimese kohta, SKP jooksevhindades, tarbijahinnaindeks, korruptsioonitajumise indeks, rahapesuriski indeks, töötuse määr, maksebilanss ja maksude osakaal SKPst. Analüüsis kasutatakse kirjeldatava analüüsi ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi meetodeid. Analüüsitulemuste põhjal järeldati, et aruandluse aktiivsus on peamiselt seotud riigi majandusarengu taseme ja majandusliku stabiilsusega. Balti riikides mõjutavad teatiste arvu tugevamalt majandusnäitajad, Norras aga institutsionaalne ja regulatiivne keskkond. Tarbijahinnaindeks on oluline mõlemas grupis, kuid Balti riikides vähendas kõrge tarbijahinnaindeksi väärtus hinnatõus teadete arvu, Norras aga suurendas seda. See eripära kajastab erinevusi rahapesu, terrorismi rahastamise ja teiste finantskuritegude tõkestamise süsteemide arengus. Käesoleva teema jätkuna võiks uurida inflatsiooni ja uute kehtestatud direktiivide mõju tegelike finantskuritegude tekkimise riskile.
Tartu roheala ühendamine Tartu Ülikooli raamatukogu ja Vanemuise teatriga
(Eesti Maaülikool, 2025) Väljaots, Kärt; Kuhlmann, Friedrich (juhendaja); Maastikuarhitektuuri õppetool
Bakalaureusetöös uuritakse Tartu kesklinnas paiknevat roheala, mis asub Tartu Ülikooli raamatukogu ja Vanemuise teatri vahel. Ala on ruumiliselt hästi ühendatud, kuid sisuliselt alakasutatud, toimides peamiselt läbikäiguna. Sarnaseid üleminekualasid on varasemates käsitlustes nähtud kui olulisi ühenduskohti hariduse ja kultuuri vahel, ent antud sihtala pole Tartu kontekstis senises teadustöös ega ruumilises planeerimises põhjalikult uuritud. Töö eesmärk on kujundada vaadeldavast alast sidus, inimmõõtmeline ja mitmeotstarbeline avalik ruum, mis arvestab kohapõhist identiteeti ning ühendab kultuurilised, hariduslikud ja puhkeväärtused. Metoodika koosneb kirjanduse analüüsist, mitmekihilistest kaardianalüüsidest (alus-, müra- ja kõrguskaart), ajaloolisest konteksti käsitlusest ning kvalitatiivsest küsitlusest ala kasutajatega. Tulemused näitavad, et ala ei toeta hetkel aktiivset viibimist ega sihipärast kasutust ning vajab funktsionaalset tsoneerimist, paremat ligipääsetavust ja hooajalist mitmekesisust. Kujunduslahenduse loomisel võrreldakse sihtala potentsiaali varasemate suveaedade praktikatega Eestis ja Euroopas, toetudes ka Vanemuise suveaia ajaloolisele eeskujule. Lõpplahendusena esitatakse realistlik ja kontekstipõhine kujundusvisioon, mida saab rakendada ruumilise arenduse planeerimisel. Töö tulemused kinnitavad, et kultuuripärandi, rohevõrgustiku ja kasutajakogemuse lõimimine võimaldab luua uue linnalise sõlmpunkti, millel on potentsiaal toimida nii igapäevase avaliku ruumi kui ka sündmuspaigana. Edasised uuringud võiksid keskenduda kavandatud lahenduse rakendamisele praktikas ning selle mõju hindamisele linnaruumi kasutusele ja kvaliteedile pikemas perspektiivis.
Pesitsusaegsete soorollide jaotus väike-konnakotkastel
(Eesti Maaülikool, 2025) Tšaškin, Maare Gloria; Rohtla, Freddy (juhendaja)
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on üks viiest Eestis pesitsevast kotkaliigist ning kuulub I kaitsekategooriasse, mis tähendab, et tegemist on äärmiselt ohustatud ning looduskaitse seisukohast väga olulise liigiga. Kuigi mitmete röövlindude pesitsusaegseid soorolle on põhjalikult uuritud, puuduvad seni vastavad uuringud väike-konnakotka kohta. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja pesitsusaegsete tegevuste ajaline jaotus väikekonnakotka emas- ja isaslindude vahel ning selle varieeruvus erinevates pesitsuspaikades. Töö aluseks olid väike-konnakotkaste pesade juurde paigaldatud rajakaamerate jäädvustused. Andmeid koguti 2023. aastal Tartumaalt ning kokku analüüsiti 54 479 rajakaamera pilti. Uurimistöö käigus määratleti emas- ja isaslinnu peamised pesitsusülesanded ning analüüsiti nende muutumist pesitsusperioodi jooksul. Samuti toodi välja tegevusjaotuse erinevused kahe pesakoha – Sojamaa ja Karijärve – vahel. Uuring näitas, et emaslindude roll oli domineeriv nii haudumisel kui poja toitmisel, samas kui isaslindude peamine panus seisnes saagi hankimises. Pesaehitusse panustasid mõlemad vanalinnud, kuid erinevatel pesitsusperioodi etappidel.
Hooldereformi eesmärkide saavutamine Võru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Kõva, Kalvi; Silberg, Uno (juhendaja)
1. juulil 2023. aastal jõustus hooldereform, mis tõi endaga kaasa ulatuslikud muudatused sotsiaalhoolekande valdkonnas. Hooldereformiga sooviti muuta hooldekodukoht inimestele kättesaadavaks keskmise vanaduspensioni eest. Selleks kaasati väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastusmudelisse teenusesaaja ja tema lähedaste kõrval ka kohaliku omavalitsuse üksused. Sellele lisaks sooviti lahendada veel teisigi probleeme sotsiaalhoolekande valdkonnas. Võetud sihtide saavutamine on seatud kahtluse alla, sest reformieelse ajaga võrreldes on hooldekodu kohatasud oluliselt kasvanud. Töö probleemiks on välja selgitada, kas hooldereformi ellu kutsumisel seatud sihid on olnud realistlikud ja praktikas teostatavad. Töö eesmärk on analüüsida hooldereformiga seatud sihtide saavutamist Võru maakonna KOV-ide näitel. Selleks, et töö eesmärki saavutada püstitati neli uurimisülesannet. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit. Analüüsitavad andmed on eeskätt esmased, mis koguti kahe küsimustikuga. Samuti kasutatakse teiseseid andmeid, mis pärinevad Võru maakonna KOV-ide poolt vastu võetu korraldustest ja määrustest. Analüüsi käigus selgus, et hooldereformi eesmärkide saavutamine Võru maakonna KOVides on olnud osaline. Alati ei saa hooldekodukoha omaosalust tasuda keskmise vanaduspensioni eest. Üldhooldusteenuse ligipääsetavus ei ole paranenud, sest ootejärjekorrad on püsinud kas samal tasemel või pikenenud. Üldhooldusteenuse kvaliteedi paranemisele on 2025. aastal hinnangu andmine mõneti ennatlik, sest hoolduspersonali arvule kehtestatud miinimumnõuded hakkavad kehtima alates 1. juulist 2026. aastal. Uus regulatsioon ei pruugi siiski kõiki üldhooldusteenuse pakkujaid faktiliselt mõjutada ning sellel võib esineda vastupidine mõju teenuse kättesaadavusele. Võru maakonna KOV-id panustavad võrreldes hooldereformieelse ajaga üha rohkem rahalisi vahendeid kodus elamist toetavate teenuste pakkumisele, mistõttu on nende teenuste kättesaadavus paranenud.
Piima tootmise tasuvuse suurendamise võimalused Hoogla talus
(Eesti Maaülikool, 2025) Hansen, Kristjan; Kall, Katri (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Piimatootmine on Eestis üks olulisemaid põllumajandustootmise harusid, millel on oluline roll nii ekspordis kui ka maapiirkondade tööhõives. Viimastel aastatel on piimatootjate arv oluliselt vähenenud ning tootmine koondunud suurematesse ettevõtetesse. Käesolev bakalaureusetöö keskendub Hoogla talule, mis on 36 lehmaga väikeettevõte, eesmärgiga hinnata selle majandusseisundit ja pakkuda välja arendusvõimalusi, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Töö eesmärk on selgitada piimatootmise tasuvust kujundanud tegureid Hoogla talus ning teha ettepanekuid tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Uurimuses kasutati teiseseid andmeid Hoogla talu raamatupidamisest ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli registrist aastatest 2020–2024. Söötade hindamiseks ja võrdlemiseks kasutati prof. Otsa koostatud optimaalse söödaratsiooni mudelit ning analüüsiti rohusööda kvaliteedi mõju söödakuludele. Tulemused näitavad, et kuigi Hoogla talu piimatoodang jääb alla Eesti keskmise ja sama suurusgrupi piimatootmisettevõtete keskmise, on ettevõttel potentsiaali see tase saavutada. Soovitused hõlmavad muudatusi rohusöötade tootmise tehnoloogias ja sööda kogustes, kulude täpsemat arvestust ja lehmade geneetilise võimekuse parandamist. Samuti tõstatati küsimus pullide nuumamise tasuvusest, mida tuleks tulevikus eraldi analüüsida. Uuring kinnitab, et ka väiksemates piimatootmisettevõtetes on võimalik saavutada majanduslik jätkusuutlikkus, kui tootmist juhitakse teadlikult ja kulusid analüüsitakse süsteemselt.
AS LHV Groupi börsiteadete mõju aktsiahinnale aastatel 2019-2023
(Eesti Maaülikool, 2025) Lepik, Gregor; Silberg, Uno (juhendaja)
LHV Groupi börsiteadete mõju aktsiahinnale on aktuaalne teema seoses investorite infokäitumise ja finantsturgude efektiivsuse küsimustega. Probleemi seostatakse varasemate uurimustega, mis käsitlevad ettevõtete avalikustatava info mõju väärtpaberite hindadele. Töö eesmärk oli analüüsida LHV Groupi börsiteadete mõju aktsiahinnale aastatel 2019–2023. Analüüs oli statistiline võrdlus, kus kasutati igapäevaseid aktsiahindu ja ettevõtte börsiteateid, mida võrreldi tähtsamate avalikustamiste kuupäevadega. Tulemused näitasid, et mitmed börsiteated, nagu näiteks majandusaasta aruanded ja dividendiettepanekud mõjutasid aktsiahinda positiivselt, kuid mõju ei olnud pikaaegne ega ulatuslik. Leiti, et aktsia hind reageeris mõningatel juhtudel kiiresti, mis viitab efektiivse turu teooria kehtivusele, kuid samal ajal ilmnes ka käitumuslikke tegureid, nagu investorite ootused ja tajuinfo mõju. Tulemusi saab rakendada investeerimisstrateegiate kujundamisel ning need pakuvad lähtekohta edasistele uuringutele Eesti väärtpaberituru infotöötluse teemal.
Taphrina seenega nakatumise mõju arukase lehtede mesofülli arengule
(Eesti Maaülikool, 2025) Palmet, Paula; Tosens, Tiina (juhendaja); Scodeller, Riccardo (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
Kaseluudik (Taphrina betulina) on arukaskedel (Betula pendula) leviv oportunistlik patogeen, mis põhjustab ühe sümptomina kasepuude okste liigset vohamist ning tekitab võrasse tuulepesadeks kutsutavaid moodustisi. Tuulepesade lehed erinevad morfoloogiliselt sama puu sümptomiteta lehtedest ja nakkuseta puu lehtedest. Lehed on taime peamised fotosünteesivad organid ning fotosünteesikiirus ja süsiniku sidumise võimekus on otseselt seotud mesofülli anatoomiaga. Kuigi nimetatud haigust esineb üha enam, ei ole selle seene mõju mesofüllikoe arengule teadaolevalt veel uuritud. Arukask on Euroopas nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult oluline liik, mistõttu on tähtis mõista, kuidas patogeenid mõjutavad selle liigi süsinikusidumise võimekust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millist mõju avaldab kaseluudik arukase lehe mesofülli arengule. Lehekoe proovid koguti tuulepesades asuvatelt lehtedelt, nakatunud puude sümptomiteta okstelt ning nakatumata puudelt. Kõiki proove koguti nii kõrge kui ka madala valgusintensiivsusega kasvukohtadest. Igast proovitüübist tehti valgusmikroskoopiafotod, mille alusel mõõdeti lehtede anatoomilisi tunnuseid. Tulemused näitavad, et kaseluudik pärsib nakatunud lehtede mesofülli arengut ning nende anatoomilised omadused sarnanevad madala valguse tingimustes kasvanud lehtedega. Edasised uuringud peaksid keskenduma sellele, kuidas nakatunud lehtede anatoomilised kohastumused mõjutavad fotosünteesikiirust. Käesoleva töö tulemused aitavad paremini mõista oportunistlike patogeenide mõju puude leheanatoomiale ja süsinikusidumise võimekusele ning on seetõttu olulised ka haljastuse planeerimisel. Teadlikkus patogeenidest ja nende võimalikust mõjust aitab teha targemaid valikuid liikide ja kasvukohtade sobitamisel linnaruumi ja teistesse haljasalade süsteemidesse, tagades taimede elujõulisuse ning esteetilise ja ökoloogilise funktsionaalsuse.
Kopra (Castor fiber) arvukuse muutuste mõjutegurid aastatel 2010-2023
(Eesti Maaülikool, 2025) Moorast, Kristjan; Uri, Marek (juhendaja); Hüdroloogia ja kalanduse õppetool
Käesolev bakalaureusetöö uurib hariliku kopra (Castor fiber) arvukuse muutusi Eestis aastatel 2010–2023 ning neid mõjutanud tegureid. Analüüs põhineb Keskkonnaagentuuri ja riikliku jahistatistika andmetel, keskendudes kiskluse, küttimise, elupaikade seisundi ja keskkonnatingimuste rollile kopra populatsioonidünaamikas. Tulemused näitavad, et suurkiskjate (hunt, ilves) mõju koprale on marginaalne, samas kui küttimissurve, elupaikade kättesaadavus ja liigisisene konkurents avaldavad suuremat mõju. Leiti mõõduka tugevusega negatiivne korrelatsioon kütitud isendite arvu ja hinnangulise pesakondade arvu vahel. Töö tulemustest saab järeldada, et kopra populatsiooni kestlikuks haldamiseks on vaja tõhusamat seiret ja tasakaalustatud küttimispraktikat. Samuti rõhutatakse kopra tähtsust ökosüsteemide mitmekesisuse ja veekogude toimimise seisukohalt.
Harku järve tervendamismeetodid
(Eesti Maaülikool, 2025) Urbmets, Karl Markus; Kõiv, Toomas (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
Tallinna läänepiiril asuva madalaveelise Harku järve seisund on alates 1970. aastatest olnud kehv. Tugeva inimmõju all kannatava Harku järve puhul on tegu hüpertroofse veekoguga, mille keemilise ja ökoloogilise seisundi klass on tänapäeval väga halb. Töö eesmärgiks oli uurida, millised järve tervendusmeetodid sobiksid Harku järve ökoloogilise seisundi parandamiseks. Töö kirjutamiseks on kasutatud erinevaid teadusartikleid ja erialast kirjandust. Tulemuste osas olid peamisteks allikateks Harku järves läbiviidud seired. Töö käigus selgus, et Harku järve mõjutavad nii suur välis- kui ka sisekoormus, mistõttu on järve seisundi parandamiseks vaja rakendada mitmeid erinevaid tervendusmeetodeid. Esimese sammuna tuleks vähendada valgalalt järve voolavat reostust, seejärel vähendada järve sisekoormust ja viimase meetmena tuleks taastada ökosüsteemi tasakaal läbi biomanipulatsiooni. Harku järve tervendamiskavasid on tehtud ka varem, kõige hiljutisem neist Harku järve meetmekava. Ka seal on väljatoodud nii välis- kui ka sisekoormuse vähendamise vajalikkus. Enne Harku järvel tervendusmeetodite rakendamist tuleks läbi viia täiendavad uuringud.
Seenekorilus rekreatiivse tegevuse ja turismi teenusena Eestis
(Eesti Maaülikool, 2025) Roodus, Anneli; Sudakova, Lea (juhendaja); Pärtel, Kadri (juhendaja); Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
Käesolev uurimistöö käsitleb seenekorilust kui rekreatiivset tegevust ning juhendatud seeneretki kui arenevat turismiteenust Eestis. Töö eesmärk oli mõista, millised motivaatorid suunavad inimesi seenekorilusega tegelema, millist väärtust nad seeneretkedel näevad ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut teenuse eest tasuda. Uurimistöö tugines kvalitatiivsele uurimismeetodile. Selle raames viidi läbi 35 intervjuud seeneretkedel osalenud isikutega, 4 intervjuud retkede juhendajatega ning teostati 3 osalusvaatlust seeneretkedel. Tulemustest ilmnes, et seenekorilusega tegelemiseks on 8 motiivi, millest sagedasemad olid looduses viibimine (68,5%), kulinaarsed huvid (25,7%) ja seltskond (20%). Seeneretkedel osalejad on väga erinevate teadmiste, huvide ja ootustega, mille põhjal eristati kümme seenekorilase profiili. 31 vastajat 35-st märkisid, et on valmis teenuse eest maksma, kuid eelistavad madalat hinda, mis ei kata aga teenuse tegelikke kulusid. Tasulise teenuse väärtust tõstvate teguritena toodi välja kaheksa aspekti, sealhulgas pädev juhendaja, transport, uued teadmised, turvalisus, toitlustus/ degusteerimine, väikesed osalusgrupid, saagi saamine, sobivus sihtrühmale ja peresõbralikkus ning kirjalik õppematerjal. Lisaks uuriti, kas Eesti kultuuri võib pidada mükofiilseks või mükofoobseks. Analüüsi tulemusel leiti, et Eesti vastab kõigile mükofiilsuse tunnustele – ajalooline ja keeleline taust, rahvapärimus, loodusteadlikkus ning seente tähtsus kultuuripraktikates. Seeneretkedel on suur potentsiaal loodushariduse ja loodusturismi teenusena. Läbi viidud uuring annab seeneretkede korraldajate parema ülevaate, kuidas sisu kohandada vastavalt sihtrühma ootustele ja huvidele. Edukaks arendamiseks on vaja tugevat väärtuspakkumist, selget turundust ning sobiva rahastusmudeli leidmist.
Suhkrulehe Stevia rebaudiana Bertoni kasvatamine Eesti tingimustes
(Eesti Maaülikool, 2025) Järs, Laine; Põldma, Priit (juhendaja)
Suhkrulehe Stevia rebaudiana kasvatamine on viimastel aastatel levinud üle maailma. Taimes sisalduv stevioolglükosiid on magusainena populaarsust kogumas. Lühi- ja pikaajaliste toksilisuse, kantserogeensuse ja genotoksilisuse uuringute tulemustega ei ole tõendatud suhkrulehe toksilisust ega muid kasutamisest tulevaid kõrvalmõjusid. Seega jätkatakse üle maailma paljude uurimustööde tegemist. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kas suhkrulehe taime saab kasvatada tööstuslikut Eesti tingimustes. Saadud tulemuste põhjal saab öelda, et Eestis oleks vaja läbi viia täiendavad ja katsed, mille põhjal saaks hinnata suhkrulehe tööstuslikult kasvatamise võimalusi Eesti tingimustes.
Mugulbegoonia (Begonia tuberhybrida) noortaimede kasv vähendatud turbaga substraadis
(Eesti Maaülikool, 2025) Kuusk, Liisa-Lotta; Mainla, Leila (juhendaja); Aianduse õppetool
Turba jätkusuutmatu kaevandamine on toonud esile vajaduse leida keskkonnasõbralikumaid alternatiive aianduses kasutatavatele kasvusubstraatidele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata, kuidas erinevad vähendatud turbasisaldusega substraadisegud mõjutavad mugulbegoonia (Begonia tuberhybrida) sordi Tubby ʼRedʼ noortaimede kasvu ja õitsemist. Katse viidi läbi Põlva maakonnas, OÜ Kanepi aiandis ning kestis ajavahemikus 14.04.2024 kuni 18.06.2024. Katse käigus mõõdeti 7 substraadisegu taimede kõrgust, laiust, lehtede ja õite arvu. Alternatiivsete substraadisegude tulemusi võrreldi turbapõhise kontrollvariandiga. Tulemused näitasid, et kõik testitud alternatiivsed substraadisegud andsid võrreldava tulemuse turbaga. Õite arv oli suurim puit 20 variandil, samas kui lehtede arv jäi sarnaseks kontrolliga. Taimede kõrgus ja laius olid suurimad tatar 20 ja Fiberboost segudes, viidates nende sobivusele vegetatiivse kasvu toetamisel. Uuringu põhjal võib järeldada, et nimetatud alternatiivsed substraadid sobivad edukalt mugulbegoonia kasvatamiseks ja võimaldavad turbasisaldust vähendada, mõjutamata taimede kvaliteeti negatiivselt.
Hariliku astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) erinevate taimeosade bioaktiivsete ühendite sisaldus ja kasutusvõimalused
(Eesti Maaülikool, 2025) Kallas, Keity-Liina; Rätsep, Reelika (juhendaja); Aianduse õppetool
Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) on mitmekülgne taim ning kõik taime osad on biokeemiliste ühendite poolest rikkad, kuid selle tootmise ja töötlemise kõrvalsaaduste kasutusvõimalused on väheselt uuritud. Astelpaju lehtedes sisaldavad flavonoide, toorproteiini ja toorkiudu, võrsed ja oksad sisaldavad flavonoide, tanniine, toorproteiini, polüfenoole ja E-vitamiini, viljad sisaldavad karotenoide, flavonoide ja askorbiinhapet. Töö eesmärk on analüüsida erinevate taimeosade biokeemilist koostist ning leida jätkusuutlikke lahendusi taime kõrvalsaaduste kasutamiseks erinevates tööstusharudes. Töö põhineb teadusartiklitel ja ühel raamatul, et selgitada välja võimalused astelpaju taimeosade kasutamiseks. Tulemused on näidanud, et erinevaid taimeosi saab kasutada mitmetes toodetes näiteks loomasöödas, toidu-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses.
Viinamarjasordi 'Zilga' viljade valmimine sõltuvalt lõikamise ajast
(Eesti Maaülikool, 2025) Kübe, Greete; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetool
Varasemalt on saagi küpsemise dünaamikat uuritud lauaviinamarajadel, kuid mitte veiniviinamarjadel. Hüpotees oli, et sordi ‘Zilga’ marjade marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldus varieerub märkimisväärselt kevadise ja sügisese lõikuse korral. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida viinamarjasordi ‘Zilga’ marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse dünaamikat sõltuvalt sügisesest ja kevadisest lõikusest. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas 2023. sügisest kuni 2024. aasta sügiseni avamaa tingimustes. Kevad- ja sügislõikuse korral kasutati lühikest lõikust ning jälgiti marjade küpsemist üheksal järjestikusel nädalal augustist septembri lõpuni. Tulemused näitasid, et kevadlõikuse puhul lükkus marjade valmimine edasi. Marjamahla kuivaine sisaldus tõusis aeglasemalt kui sügislõikuse marjades, kuid septembri lõpuks ületas sügislõikuse tulemusi. Need tulemused näitavad, et kevadlõikus võib soodustada kõrgema suhkrusisalduse saavutamist, mis on oluline veini valmistamise seisukohalt. Orgaaniliste hapete sisaldus langes mõlema lõikuse korral ühtlaselt ja ei olnud mõjutatud lõikuse ajast. Uurimistöö hüpotees sai osaliselt kinnitust. Kevadlõikuse marjade marjamahla kuivaine sisaldus oli septembri alguses märkimisväärselt madalam kui sügislõikuse marjadel, kuid katse lõpuks kõrgem. Samas ei olnud märgata olulisi erinevusi orgaaniliste hapete sisalduses. Töö annab praktilise panuse viinamarjakasvatusse ja aitab kaasa sobiva lõikusaja valimisele Eesti tingimustes. Edaspidi vajab uurimist tehnoloogilise küpsuse dünaamika teistel hübriid viinamarjasortidel.
Poolkõrge mustika 'Are' biokeemiliste ühendite sisaldus kahes erinevas kasvukohas
(Eesti Maaülikool, 2025) Paal, Liisi-Mai; Koort, Angela (juhendaja); Aianduse õppetool
Viimase dekaadi jooksul on mustikate kasvatamine aina suuremat populaarsust kogunud, seda nii tootmisistandustes kui ka koduaedades. Poolkõrge mustikas ‘Are’ on esimene Eestis aretatud sort, siiski on sordi ja kasvukoha vahelise mõju kohta avaldatud väga vähe andmeid. Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada sordi ‘Are’ viljade biokeemiliste ühendite sisaldus kahes erinevas kasvukohas: Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas ja Polli Aiandusuuringute keskuses. Töö raames analüüsiti marjade antotsüaanide, fenoolsete ühendite, orgaaniliste hapete ja marjamahla kuivaine sisaldust ja hinnati kuidas erinevad kasvukohad neid näitajaid mõjutavad. Marjamahla kuivaine ja orgaanilised happed määrati kahel aastal (2023 ja 2024) ning antotsüaanide ja plüfenoolide üldsisaldus ühel aastal (2024). Katse tulemustest selgus, et kasvukoht mõjutab mõningate biokeemiliste ühendite sisaldust. Rõhu katsejaamas oli antotsüaanide sisaldus kõrgem. Samuti oli mõlemal katseaastal viljamahla kuivaine sisaldus Rõhu katsejaamas kõrgem. 2024. aastal oli orgaaniliste hapete sisaldus Pollis kõrgem. Saadud tulemusi saab kasutada poolkõrge mustika kasvatustehnoloogiate täiustamisel, sobivamate kasvukohtade valikult.
Õuna-ja ploomipuude liblikkahjurite lendluse dünaamika Tartumaal
(Eesti Maaülikool, 2025) Paap, Siiri; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja); Aianduse õppetool
Levinumad liblikkahjurid Eesti viljapuuaedades on: õunamähkur, ploomimähkur ja õunakoi. Üha ilmsemaks muutuvad kliimamuutuste mõjud võivad märkimisväärselt mõjutada nende nende elutsüklit, põlvkondade arvu ja populatsioonide dünaamikat. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata õuna- ja ploomipuude peamiste liblikkahjurite lendlusdünaamikat ning võrrelda erinevate feromoonpüüniste efektiivsust nende seirel Tartu maakonnas. Andmed koguti 2024. aasta maist augustini feromoonpüüniste abil ning analüüsiti Microsoft Office 2021 ja STATISTICA 13 programmide abil; püüniste tõhusust hinnati Mann-Whitney U-testiga ning seoseid ilmastikuga korrelatsioonanalüüsiga. Tulemused näitasid, et õunakoi ja õunamähkurite arvukus oli madal ja mõlemal kahjuril esines üks põlvkond aastas. Seevastu ploomimähkurite arvukus oli mõnevõrra kõrgem ja varasema ühe põlvkonna asemel täheldati kahe põlvkonna esinemist. Feromoonpüüniste võrdlus näitas, et Mayeri püünised olid statistiliselt oluliselt efektiivsemad kõigi uuritud liikide puhul, püüdes märgatavalt rohkem isendeid kui COMPO püünised. Liblikkahjurite arvukus, käitumine ja põlvkondade arv võib olla muutumas, mis viitavad jätku-uuringute vajadusele püüniste optimeerimiseks ja lendlusdünaamika muutuste täpsemaks jälgimiseks Eesti tingimustes.
Keemilise tõrjevahendi Columbo mõju traatussidele
(Eesti Maaülikool, 2025) Liivrand, Markos; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja); Merivee, Enno (juhendaja); Taimetervise õppetool
Naksurlased, kes kuuluvad mardikaliste seltsi, on levinud ja tõsised kahjurid maailmas. Nende vastsete tõrjumine on keeruline, sest nad elavad mullas mitu aastat ja tõhusaid insektitsiide nende tõrjeks on vähe. Lõputöö eesmärgiks on selgitada keemilise tõrjevahendi Columbo 0,8 MG mõju mullas elavatele naksuri vastsete liikumisaktiivsusele ja suremusele. Katsed viidi läbi laboritingimustes mullaareenidel, mille keskel oli Columbo 0,8 MG graanulitega ümbritsetud nisuseemned. Kaameraga filmiti 4 tunniga üles traatusside liikumist, käitumist ning hiljem analüüsiti andmeid. Püretroidiga ümbritsetud nisuseemned olid atraktiivsed ja meelitasid naksuri vastseid ligi. Insektitsiid põhjustas traatussidele vingerdamise ja liikumisaktiivsuse suurenemist kokkupuutel. Pärast nelja tundi taastus traatusside vingerdamine, kuid vastsed olid endiselt hüperaktiivsed. Katse lõpuks taastusid kõik katses kasutatud traatussid ja suremust ei täheldatud. Edasi tuleks uurida, missugused on insektitsiidi Columbo 0,8 MG surmavad doosid traatussidele.
Viinamarjade valmimine sõltuvalt sordist
(Eesti Maaülikool, 2025) Tepper, Jessica Carita; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetool
Järgnevas uurimustöös antakse ülevaade viinamarjasortide ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ valmimise dünaamikast. Käesoleva töö hüpotees on, et sordid ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ valmivad erinevalt ning saavutavad erineva marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse. Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse dünaamika sortidel ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’. Katse viidi läbi 2024. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama istandikus Tartumaal. ‘Zilga’ ei saavutanud läbiviidud katse tingimustes samaväärset marjamahla kuivaine sisaldust nagu ‘Hasansky Sladky’. Katseperioodi viimasel mõõtmisel (30.09) saadi tulemuseks ‘Zilga’ 15,7 °Brix ja ‘Hasansky Sladky’ 23,9 °Brix. ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ orgaaniliste hapete sisaldus on erinev, kuid mitte statistiliselt oluline. Orgaanilisi happeid mõõdeti 30.09 sordil ‘Zilga’ 0,70 g L-1 ja sordil ‘Hasansky Sladky’ 0,88 g L-1. Orgaaniliste hapete puhul katse lõpus statistilist olulist erinevust ei esinenud. Hüpotees leidis kinnitust vaid osaliselt, statistiline erinevus esines ainult marjamahla kuivaine sisalduses. Katseaastal saab ‘Hasansky Sladky’ marjadest teha punast veini ning ‘Zilga’ marjadest vahu- või seguveini. Katse tulemusena võib sorti ‘Hasansky Sladky’ koristada varem, kui sorti ‘Zilga’. Sordile ‘Zilga’ sobib hilisem koristusaeg.

Sirvi

Viimati lisatud