1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1789

Kujundusplaan ettevõttele Aida peosaal
(Eesti Maaülikool, 2026) Saal, Simona; Balicka, Jekaterina (juhendaja); Maastikuarhitektuuri õppetool
Aina enam urbaniseeruva linnaruumi arenemisel jäävad varju rohealad ning nende vajadus ruumikasutajatele igapäevaelus. Leidub ka mitmeid poolavalike rohealasid, mis omavad suurt potentsiaali, kuid kindlatel põhjustel pole võetud ette ala täiustamist. Üks näide poolavalikust rohealast, mis omab tugevat potentsiaali, kuid ei oma hetkel kasutajaid kütkestavaid elemente, on Aida peosaal. Käesoleva töö eesmärk on täiustada Aida peosaali roheala taimsete- ja tehislike elementidega, kujundades olemasoleva roheala ümber meelteaiaks. Kujundatava meelteaia eesmärk on anda juurde lisaväärtust olemasolevale peosaalile, pakkudes külastajatele võimalust soovi korral veeta aega roheruumis ning tutvuda mitmete taimedega, mida linnaruumis kohtab aina vähem. Loodava ruumi eesmärk on kütkestada ruumi kasutajate viit meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ning maitsmine. Lahenduse loomisel kasutab töö autor aastate jooksul läbi viidud vaatlusi, teadusartikleid ja olemasolevale ruumile koostatud analüüse. Töö tulemusena valmib roheala, mis toetab ruumi külastajate viit meelt ning tagab sihtgruppide heaolu ja turvalisuse.
Noori kaasava kolmanda ruumi kujundamine alakasutatud linnaruumi Kaarli puiestee näitel
(Eesti Maaülikool, 2026) Jemets, Kristen-Aleks; Niin, Gloria (juhendaja)
Tallinna kesklinnas põhjustab noortele mõeldud kolmanda ruumi puudumine sotsiaal-ruumilisi konflikte, mille tulemusel on ekstreemsportlased tulnud Vabaduse väljakule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on lahendada kõnealune konflikt, muutes alakasutatud Kaarli puiestee skate-urbanismi-põhimõtete abil noori kaasavaks linnaruumiks. Metoodika tugineb ruumianalüüsile, vaatlustele ja arhiiviuuringutele, mis kinnitavad ala ajaloolist spordifunktsiooni. Kujunduslahendus põhineb funktsionaalsel tsoneerimisel, jagades puiestee kolmeks: esinduslik sissepääsuala, varjualustega keskne puhkeoaas ja aktiivne skate-plaza. Disainis järgiti genius loci-printsiipi, sidudes valgest betoonist maastikuskulptuuri olemasoleva kõrghaljastusega. Kliimakohanemiseks rakendati desealing-meetodit (asfaldi eemaldamine), heledaid materjale ja istumisäärte seljatugedesse integreeritud haljastust. Tulemusena loodi noortele turvaline tegevuspaik, mis leevendab pingeid esindusväljakul ja parandab ajaloolise puiestee ökoloogilist seisundit.
Maarja-Magdaleena küla kiriku tiikide taastamine ja ümbruse kujundamine rekreatsioonialaks
(Eesti Maaülikool, 2026) Luts, Leevi; Muru, Toomas (juhendaja); Kuuskme, Mai-Mirjam (juhendaja)
Rohealade läheduses elamisel on leitud positiivne seos inimese vaimse ja füüsilise tervise vahel. Maarja-Magdaleena külas puudub rekreatsiooni võimalustega lähedal asuv roheala. Selle töö eesmärk on muuta külas asuv, kasutamata tiikide ümbrus atraktiivseks rohealaks. Töö koostamiseks uuriti rohealade ja elurikkuse mõju inimese tervisele ning tiikide olulisust ökosüsteemis ja küla ajalugu. Lisaks koguti andmeid läbi külastuste projektalale ja läbi kaardianalüüside. Töö kesksel kohal oli tiikide taastamine. Taastatud tiigid pakuvad soodsaid tingimusi tiigis elavatele liikidele. Võsast ja vohavast taimestikust puhastatud tiigid avavad ka ilusaid vaateid. Kujunduslahendusena valmis ringrada tiikide ümber, ujumiskoht ühele tiigile, istumiskohad ning uus haljastus. Töös koostatud lahendus peaks looma mugava ühenduse elamutemaa ja rohealade vahel, nii tiikide ümbruse kui kiriku pargiga.
Sookure (Grus grus) pesakondade kodupiirkonna dünaamika
(Eesti Maaülikool, 2026) Kurg, Harri; Ojaste, Ivar (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Sookurg (Grus grus) on Eestis ja Euroopas laiemalt oluline liik, kelle elupaigad on inimtegevuse ja maakasutuse muutuste tõttu pideva surve all. Varasemad uuringud on käsitlenud peamiselt liigi rändekäitumist, kuid kodupiirkondade dynäamika ning seos poegade arenguperioodiga on jäänud vähem uurituks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida sookurgede kodupiirkonna suuruse muutumist poegade lennuvõimestumise käigus ning hinnata pesakondadevahelist varieeruvust. Töö põhines 22 Eestis pesapojana märgistatud sookure GPS-jälgimisandmetel (2016–2024). Kodupiirkonnad arvutati autokorreleeritud tuumtiheduse hinnangu (AKDE) meetodil, eristades tuumikala (50% UD) ja kogu kodupiirkonda (95% UD). GPS-andmeid töödeldi R-keskkonnas ning statistilises analüüsis kasutati üldistatud aditiivseid mudeleid (GAM) ja lineaarseid segamudeleid (LME). Tulemused näitasid, et sookurgede kodupiirkonna suurus muutus arenguperioodi jooksul selgelt ja mittelineaarselt. Mõlema UD taseme puhul eristus kolm faasi: lennuvõimetu periood, kiire suurenemise periood lennuvõimestumise ajal ning stabiliseerunud periood. Kogu kodupiirkond (95% UD) kasvas 72,5 hektarilt 369,9 hektarini ja tuumikala (50% UD) 17,3 hektarilt 87,4 hektarini (404,2%). Enne lennuvõimestumist oli nii kodupiirkond kui ka tuumikala oluliselt väiksem kui hilisemates perioodides (p < 0,002). Pesakondadevaheline varieeruvuse analüüs näitas, et ligikaudu 34% kodupiirkonna suuruse varieeruvusest oli seotud pesakondadevaheliste erinevustega (ICC = 0,342). Tulemused on rakendatavad sookure kaitse- ja majandamisstrateegiate kujundamisel, eriti sobivate ja rahulike elupaikade säilitamisel kogu pesitsusjokkeengse arenguperioodi vältel. Edasised uuringud võiksid keskenduda konkreetsete elupaigatüüpide, hooajalise maakasutuse ja inimhäiringute rollile sookurgede ruumikasutuse kujunemisel.
Töökeskkonna riskianalüüsi hindamine ja riskimaandamise kava koostamine ettevõttele Enertek OÜ
(Eesti Maaülikool, 2026) Tõnurist, Teele; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata ettevõtte Enertek OÜ töökeskkonna riskianalüüsi kvaliteeti, tuvastada selles võimalikud parendusvajadused ning koostada riskimaandamise kava tööohutuse parendamiseks. Riskimaandamise kava hõlmab lisaks konkreetsetele ohutusmeetmetele ka ettepanekuid riskianalüüsi koostamise ja ajakohastamise protsessi parendamiseks, et tagada riskide süsteemne ja pidev juhtimine. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgmised uurimisülesanded: anda ülevaade Enertek OÜ riskianalüüsis kajastatud ohuteguritest ning riskitasemetest töökohtade lõikes; koostada parendusettepanekud ettevõtte tööohutuse juhtimise täiendamiseks. Empiirilise materjalina kasutati 01.12.2025 koostatud riskianalüüsi, millest kodeeriti 132 riskihinnangut kahes töökoha rühmas: kontoritöötajad ja objektitöölised. Analüüs näitas, et dokument hõlmab peamisi ohurühmi ja sisaldab meetmete kava. Kõrgeima prioriteediga riskid koondusid objektitöödele ja olid seotud liikuvate mehhanismide, elektrilöögi, pinge all olevate seadmete, indutseeritud pinge, kaarleegi põletuse ja õhuliinitöödega. Töö tulemusena koostati parenduskava, mis keskendub kõrge riskiga tööde elektriohtude ohjamisele, mehhanismide kontrollile, töökeskkonna mõõtmiskavale, isikukaitsevahendite registrile ning tööaja ja väsimusriski juhtimisele.
Otepää Gümnaasiumi välialade kujundusprojekt
(Eesti Maaülikool, 2026) Tammoja, Elo Liis; Muru, Toomas (juhendaja); Kuuskme, Mai-Mirjam (juhendaja); Maastikuarhitektuuri õppetool
Suur osa laste igapäevaelust toimub koolis ja selle ümbruses. Seetõttu võib koolihoov laste liikumisharjumiste kujunemisel mängida suurt rolli ning võiks pakkuda mitmekesiseid võimalusi liikumiseks, et iga laps leiaks enda jaoks sobiva viisi igapäevaseks aktiivseks tegevuseks. Andes lastele võimalus iseseisvaks avastamiseks ja mänguks, võib koolikeskkond toetada nende sotsiaalsete ja motoorsete oskuste arengut. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua Otepää Gümnaasiumi alale mitmekülgsete võimalustega ja kasutajasõbralik kooliõu. Loodud kujundus tugineb teaduskirjandusele, kaardianalüüsidele, vaatlusele ja Eesti kooliõuede näidetele. Töö tulemusena valmib laste iseseisvust ja aktiivselt aja veetmist võimaldav kooliruum, mis toetab ka kohalikku elurikkust. Kujundusala on tsoneeritud erinevate funktsioonide järgi ning on turvaline, vaheldusrikas ja lapsesõbralik.
Maasikahaiguste esinemine Eesti tootmispõldudel
(Eesti Maaülikool, 2026) Palu, Kirke; Põldmets, Marian (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Leitu, Kätlin (juhendaja); Taimetervise õppetool
Maasikas on oluline marjakultuur, mille saagikust ja kvaliteeti mõjutavad erinevad seenhaigused. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja Eesti maasikapõldudel esinevad olulisemad haigused ning kirjeldada patogeensete seente jaotust erinevate taimeosade vahel. Töö hüpoteesiks oli, et Eesti tootmispõldude sümptomaatilistes proovides esineb mitmeid erinevaid maasikahaiguste tekitajaid. Uuringus koguti sümptomaatilisi maasikaproove Eesti tootmispõldudelt. Seened isoleeriti puhaskultuuridesse ning määrati PCR-analüüsi ja DNA sekveneerimise abil. Analüüsi tulemusena tuvastati nii patogeenseid kui ka mittepatogeenseid seeni. Kõige sagedamini esinesid perekonnad Colletotrichum, Cadophora, Botrytis ja Pilidium. Tulemused näitasid, et erinevad patogeenid olid seotud erinevate taimeosadega: Botrytis cinerea esines peamiselt õitel ja viljadel, samas kui Coniella fragariae, Neopestalotiopsis iranensis ja Fusarium avenaceum olid sagedamini seotud juurekaela kahjustustega. Lisaks tuvastati proovides ka mittepatogeenseid ja antagonistlikke seeni, nagu Clonostachys rosea ja Trichoderma, mis viitab maasikataime mikrobioomi mitmekesisusele. Tulemused kinnitasid hüpoteesi, et maasikaproovides esineb mitmeid erinevaid haigustekitajaid. Uuringu andis uusi teadmisi Eestis levivate maasika patogeensete seeneliikide kohta ning loob aluse edasisteks taimekaitse- ja resistentsusuuringuteks.
Toidukaupade inflatsioon Balti riikides ja Poolas aastatel 2020-2024
(Eesti Maaülikool, 2026) Paskidova, Valerija; Silberg, Uno (juhendaja); Maamajanduseökonoomika õppetool
Viimastel aastatel on toidukaupade hinnatõus kujunenud suureks majanduslikuks koormuseks paljudele leibkondadele. Toit kulub esmatarbekaupade hulka ning inimesed ei saa selle tarbimisest loobuda, mistõttu suurendab hinnatõus leibkondade igapäevaseid kulusid. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida toidukaupade inflatsiooni Balti riikides ja Poolas 2020-2024. Analüüsis kasutati Euroopa Statistikaameti Eurostati ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (HICP) kategooria „toit ja mittealkohoolsed joogid“ kuupõhiseid andmeid. Empiirilise analüüsi põhjal selgus, et kõige suurem toidukaupade hinnakasv toimus 2022. aastal ning kõige kõrgem toiduinflatsioon esines Leedus. Balti riikides kujunes toidukaupade hinnakasv kiiremaks kui Poolas ja Euroopa Liidu keskmisena. Hinnataset mõjutasid peamiselt energia kallinemine, tootmis- ja transpordikulude suurenemine ning rahvusvaheliste tarneahelate häired.
Vahekultuuride mõju mulla süsinikuvarule
(Eesti Maaülikool, 2026) Rebase, Isabel; Kauer, Karin (juhendaja); Mullateaduse õppetool
Mulla orgaaniline aine (MOA) mängib olulist rolli mulla viljakuse, süsiniku sidumise ja põllumajanduse kestlikkuse säilitamisel. Vahekultuuride kasvatamist peetakse üheks oluliseks võimaluseks suurendada mulla orgaanilise süsiniku (Corg) varu ja parandada mulla kvaliteeti, kuid nende mõju sõltub nii mulla omadustest kui ka vahekultuuride liigilisest koosseisust. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata vahekultuuride mõju mulla Corg varule, selle fraktsioonilisele koostisele ning süsiniku mulda sidumise efektiivsusele (Cef). Töö koostati metaanalüüsi meetodil, kasutades viit teadusartiklit, milles uuriti vahekultuuride mõju mulla Corg varule ning MOA labiilsele ja stabiilsele fraktsioonile. Tulemused näitasid, et vahekultuurid suurendasid enamasti mulla Corg varu võrreldes vahekultuurita kontrolliga, kuid mõju sõltus mulla omadustest ja vahekultuuride liigilisest koosseisust. Väiksema savisisaldusega muldades suurenes sagedamini labiilse orgaanilise aine osakaal, mis võib viidata piiratud süsiniku (C) stabiliseerumise võimele ja mulla võimalikule C küllastumisele, samas kui suurema savisisaldusega muldades oli orgaanilise aine stabiliseerumine efektiivsem. Liblikõielised vahekultuurid ja segukülvid näitasid üldiselt kõrgemat Cef väärtust võrreldes kõrrelistega, viidates erinevate funktsionaalsete rühmade olulisele rollile C stabiliseerumisel mullas. Seetõttu sõltub vahekultuuride potentsiaal mulla C sidumisel suuresti mulla omadustest ja orgaanilise aine stabiliseerumise mehhanismidest.
Hinnang turbatootmisettevõtte X väärindamisprotsessi tasuvusele
(Eesti Maaülikool, 2026) Linder, Kerli; Roosmaa, Ülle (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid ning Eesti on kujunenud üheks maailma juhtivaks kasvusubstraatide tootjaks. 2025. aastal eksporditi turvast 194 miljoni euro väärtuses, millest 98% moodustas aiandusturvas. Samal ajal on kasvanud surve vähendada turba kaevandamismahte kliimaeesmärkide täitmiseks, mistõttu on kohapealne turba väärindamine muutunud sektori jätkusuutlikkuse seisukohalt üha olulisemaks. Bakalaureusetöö eesmärk on anda hinnang AS Eesti Turbatooted väärindamisprotsessi tasuvusele tooteportfelli lõikes aastatel 2023-2025. Empiirilises osas analüüsiti ettevõttesiseseid andmeid nelja suurkliendi 20 tooteartikli müügihindade ja täisomahinnade kohta, kes moodustavad üle 92% ettevõtte kogukäibest. Metoodiliselt rakendati kirjeldavat statistikat ja võrdlevat analüüsi, kus peamiste näitajatena kasutati käiberentaablust ning väärindamiskordajat, et selgitada välja, kui mitu korda suudab ettevõte väärindamisprotsessi käigus toorme algset väärtust tõsta. Tulemused näitavad, et väärindamisprotsess tõstab toorturba väärtust 2,4–6,3 korda ning enamiku toodete käiberentaablus kasvas või püsis stabiilsena vaatamata toorturba sisseostuhinna 35,6%-lisele tõusule aastatel 2023–2025. Kõrgeima väärindamiskordajaga olid väikepakendis eriretseptuuriga substraadid (kuni 6,3x), madalaima väärindamiskordajaga suuremahulised standardtooted (2,4x). Käiberentaabluse poolest olid tasuvaimad kultuuripõhised spetsiifilised tooted, nagu 60 l kasvuturvas tomatile (29,88%) ja 300 l Sfagnumi turvas (27,43%). Analüüs kinnitas, et vaatamata toorturba sisseostuhinna tõusule, suutis ettevõte tänu edukale väärindamisele ja müügihindade kohandamisele säilitada või kasvtada tooteportfelli üldist tasuvust. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uuringute järeldustega (Vooremäe 2023, Hein-Sula jt 2024), rõhutades kohapealse väärindamise rolli ilmastikust ja kliimapoliitikast tulenevate riskide leevendamisel. Töö on kasutatav reaalse projektina ettevõtte tooteportfelli strateegilisel optimeerimisel ning jätku-uuringuna oleks soovitatav hinnata väärindamisprotsessi tasuvust protsessipõhise kuluarvestuse meetodil.
Klienditagasisidesüsteemi kavandamine osaühingus Lenses.ee
(Eesti Maaülikool, 2026) Org, Kristina; Maasing, Birgit (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Kliendisuhe kujuneb e-kaubanduses enamasti ilma vahetu füüsilise kontaktita, mistõttu sõltub ettevõtte konkurentsivõime üha enam sellest, kui hästi suudetakse mõista kliendi tegelikku kogemust ja selle kujunemist mõjutavaid tegureid. Eriti oluline on see püsiklientide puhul, kes väärtustavad eeskätt ajasäästu, ostuprotsessi sujuvust ja vähest pingutust ning kelle rahulolematus ei pruugi väljenduda aktiivses tagasisides. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kavandada Lenses.ee OÜ-le klienditagasisidesüsteemi kontseptsioon. Töö teoreetilises osas selgitatakse, millised kliendikogemuse valdkonnad ja tulemusnäitajad on asjakohased klienditagasisidesüsteemi kavandamisel e-kaubanduse kontekstis. Selleks käsitletakse esmalt kliendisuhte konteksti e-kaubanduses, sh osturutiini, tajutud väärtuse ja lojaalsusprogrammi rolli, seejärel e-teenuse kvaliteedi valdkondi, kliendi koondhinnanguid ja lojaalsusnäitajaid ning lõpuks kliendikeskset juhtimist. Empiiriline uuring viidi läbi juhtumiuuringuna Lenses.ee OÜ näitel, kasutades kliendi- ja juhtkonnaküsitlusi. Kliendiküsitluse sihtrühma kuulus 275 klienti, kellest vastas 12 ning juhtkonna küsitlusele vastas üks ettevõtte esindaja. Tulemuste tõlgendamisel kasutatakse taustainfona ettevõtte kliendisuhete haldamise süsteemi (CRM) tellimusandmeid ning lojaalsusprogrammi ja kliendistaatuse teadlikkust puudutavaid tähelepanekuid. Tulemused näitasid, et Lenses.ee veebipoe peamised tugevused on klientide hinnangul veebikeskkonna kasutusmugavus, tellimuse usaldusväärne täitmine ning töökindlus ja turvalisus. Need valdkonnad said väga kõrged hinnangud ning olid seotud kõrge rahulolu, madala tajutud pingutuse ja tugeva soovitamisvalmidusega. Klienditeeninduse ja probleemilahenduse plokk ei rakendunud ühegi vastaja puhul vahetult, mis osutab sellele, et vaadeldud kliendirühma kogemus tugineb eeskätt iseseisvalt toimivale põhiteenusele. Samuti ilmnes, et lojaalsusprogrammil võib olla toetav, kuid mitte keskne roll. Klientide hinnangute ja juhtkonna prioriteetide kõrvutamisel ilmnes võimalik strateegiline infolõhe ehk Gap 1 risk: kliendid pidasid kõige olulisemaks veebikeskkonna kasutusmugavust ja ostuprotsessi sujuvust, juhtkonna rõhuasetus oli aga tugevamalt seotud klienditeeninduse ja probleemilahendusega. Töö praktilise väljundina sõnastati Lenses.ee OÜ-le sobiv lühike, tehingupõhine ja suletud ahelaga mikrotagasisidesüsteemi kontseptsioon. Tulemuste üldistatavust piiravad väike valim ja madal vastamismäär.
Seadusemuudatuste mõju hoiu-laenuühistute finantsseisundile Eestis
(Eesti Maaülikool, 2026) Metssalu, Merle; Silberg, Uno (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Hoiu-laenuühistud on osa Eesti finantssüsteemist ning nende tegevust reguleerib hoiu-laenuühistute seadus. Seadusandlik regulatsioon mõjutab hoiu-laenuühistute tegevust, arengut ja usaldusväärsust finantsturul. Ühistute varade ja hoiuste maht on Eestis märkimisväärselt kasvanud. Sellest tulenevalt tekkis vajadus muuta nende tegevust reguleerivat õiguslikku raamistikku. Regulatsiooni muutmise mõte ei olnud üksnes sektori toimimise võimaldamine, vaid ka tasakaalu leidmine ettevõtlusvabaduse ja avaliku huvi vahel, eelkõige liikmete kaitse tagamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida hoiu-laenuühistute seadusemuudatuste mõju finantsseisundile Eestis. Töö teises osas kasutatakse kombineeritud uurimismeetodit, ühendades kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise. Kvantitatiivse analüüsi käigus uuritakse hoiu-laenuühistute bilansse, statistilisi näitajaid ja küsitluse tulemusi, kvalitatiivse analüüsi abil analüüsitakse vastajate hinnanguid ja seisukohti seadusemuudatuste mõju kohta. Küsitluse tulemused näitasid, et vastajad hindavad regulatiivsete muudatuste mõju valdavalt negatiivselt. Kõige sagedamini toodi välja tegevuse lõpetamise oht, raskused uute nõuete täitmisel ning mõju senisele tegevusmudelile. Vastajad pidasid hoiu-laenuühistuid oluliseks maapiirkondades ning leidsid, et seadusemuudatused on liiga ranged.
Pruunkaru (Ursus arctos) populatsiooni mõju mesindusele
(Eesti Maaülikool, 2026) Vogelainen, Jan-Samuel; Naudi, Sigmar (juhendaja); Raimets, Risto (juhendaja); Taimetervise õppetool
Tänasel päeval pakub palju kõneainet ja saab ohtralt meediakajastust pruunkarude arvukus ning pruunkarude arvukus mõjutab ka otseselt mesindust. Tihti räägivad mesinikud rüüstatud tarudest ja hävinenud mesilasperedest, mis on otsene pruunkaru kahjustuse tagajärg. Hoolimata sellest kas mesilat ümbritseb näiteks elektrikarjus või paukpadrunitega karjus, käivad karud ikka mesilaid rüüstamas. Samuti ootavad mesinikud riigi poolt õiglasemat ja arusaadavamat hüvitussüsteemi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida pruunkaru populatsiooni mõju mesindusele Eestis. Lähtuvalt diplomitöö eesmärgist, püstitati järgnevad hüpoteesid: H1: Mesilasperede kahjustuste sagenemine on seotud pruunkaru populatsiooni suurenemisega. Samas eeldatakse, et kahjustuste esinemist mõjutavad lisaks karude arvukusele ka keskkonnategurid ning inimtegevus. H2: Olemasolevad ennetusmeetmed ei ole piisavalt tõhusad, et ära hoida kahjustusi mesilates. H3: Liigse bürokraatia ja madala kompensatsiooni tõttu jätavad mesinikud karukahjudest teatamata. Töö põhineb kolme erineva huvigrupi vastustel, huvigruppideks olid mesinikud, jahimehed ja keskkonna- ja looduskaitsest huvitatud isikud. Igale huvigrupile saadeti neile suunatud ankeetküsimustik, kus olid valikvastustega küsimused ja avatud vormis küsimused. Kogutud andmete analüüsimisel kasutati kombineeritud lähenemist, mis hõlmas nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete töötlemist. Jahimeeste vastustest joonistus välja kaks peamist konfliktide ja probleemide põhjust, milleks on liiga suur pruunkaru populatsioon (97,2%) ja liiga väike küttimismaht (77,8%). Mesinike vastustest tuli samuti välja, et pruunkaru populatsioon on liiga suur ja seda peaks vähendama. Vastanud mesinikest enamusel on esinenenud karukahjustusi väiksemal või suuremal määral. Samuti leiab suurem osa mesinikest, et praegu kasutusel olevad ennetusmeetmed on väga tõhusad (21,2%) ja pigem tõhusad (42,4%). Mesinike vastustes ilmnes selge rahulolematus kahjude hüvitamise süsteemiga. Probleemiks oli kas liigne bürokraatia või saadava hüvitise suurus. Uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et pruunkaru arvukus Eestis on erinevate huvigruppide hinnangul suurenenud ning sellest on kujunenud probleem, mis vajab edaspidi järjepidevat koostööd ja nii praktiliste kui ka teoreetiliste lahenduste väljatöötamist, et arvestada võimalikult hästi kõigi osapoolte huvidega.
Väärtuspakkumise mõju töötajate motivatsioonile ettevõttes X
(Eesti Maaülikool, 2026) Pardel, Kaia Liisa; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Ettevõtte väärtuspakkumine on töötajate motiveerimisel üks võimalusi ning kiiresti muutuvas töökeskkonnas üks olulisemaid. Atraktiivne ja mitmekesine väärtuspakkumine aitab tugevdada töötajate motivatsiooni ja hoida kvalifitseeritud töötajaid. Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte X väärtuspakkumise mõju töötajate motivatsioonile. Eesmärgi saavutamiseks viidi ettevõttes X läbi kvantitatiivne ankeetküsitlus. Töötajate ootuste paremaks mõistmiseks sisaldas küsimustik ka kahte avatud küsimust. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõtte väärtuspakkumine suurendab töötajate motivatsiooni, kuid on suures osas mõjutatud teiste teguritega, mida see analüüs ei käsitlenud. Peamiselt mõjutavad töötajate motivatsiooni väärtuspakkumise majanduslikud ja sotsiaalsed väärtused. Ettevõtte töötajate seas kasutatakse ja ka hinnatakse enim ettevõtte siseseid soodustusi. Oluliseks peetakse lisaks veel ka konkurentsi võimelist palka ning tervisekindlustust. Avatud küsimustest selgus, et olulist tähelepanu tuleks ettevõttes pöörata õiglasele töötasule, juhtimiskvaliteedile, sisekommunikatsioonile ning pakutavate hüvede paindlikkusele. Kõige enam ollakse rahul peamiselt töö sisu ja kolleegidega. Töö sisaldab lisaks autori poolseid ettepanekuid väärtuspakkumise arendamiseks lähtudes tehtud analüüsist.
Eesti suurte ujurlaste elupaigaeelistused ja ruumiline jaotus seisuveekogudes
(Eesti Maaülikool, 2026) Arak, Artur; Timm, Henn (juhendaja)
Vee-eluliste mardikate hulka kuuluvad suured ujurlased on kogu maailmas alauuritud rühm. Eestist on neist leitud kaheksa liiki: pirnujur (Cybister lateralimarginalis), kollaserv-ujur (Dytiscus marginalis), süda-ujur (D. dimidiatus), oga-ujur (D. circumcinctus), raba-ujur (D. lapponicus), lääne-ujur (D. semisulcatus), tume ujur (D. circumflexus) ja lai ujur (D. latissimus). Lai ujur on looduskaitse all. Teadmisi on vähe ka liikide elupaigaeelistustest. See bakalaureusetöö püstitab kolm uurimisküsimust: 1) Kas erinevad liigid eelistavad erinevaid elupaiku 2) Kas eelistused veekogude pindalade suhtes erinevad, 3) Kas isendid jaotuvad veekogus ühtlaselt? Selle uurimiseks tehti 1154 pudelpüünistega seirepüüki 161 Eesti erineva seisuveekogu kaldavööndis. Tulemusi korrigeeriti ja analüüsiti andmeprogrammis LibreOffice Calc ja statistikaprogrammis R. Pirnujur oli kõrge arvukusega ja eelistas elada suure pindalaga looduslikes järvedes ning tehisjärvedes. Kollaserv-ujur oli samuti arvukas, kuid teda leidus rohkem väikese pindalaga tiikides. Süda-ujurit oli ohtralt ja ta eelistas kõige rohkem asustada rannikujärvi ja tiike. Oga-ujur oli madala arvukusega ja tal puudusid pindala eelistused, teda leidus kõige rohkem tiikides. Raba-ujur oli madala arvukusega ja elas valdavalt rabalaugastes. Lai ujur oli vähearvukas, eelistas suurema pindalaga veekogusid ja esines kõige rohkem rannikujärvedes. Lääne-ujur polnud arvukas ja eelistas elada Lääne-Eestis, peamiselt rannikujärvedes. Tume-ujurit ei saadud ühtegi isendit. Suurte ujurlaste isendid polnud veekogude siseselt ühtlaselt jaotunud. Enamasti olid nad koondunud tiheda taimestikuga kohtadesse.
Tahkekütuse omaduste määramine
(Eesti Maaülikool, 2026) Lünekund, Janar; Hovi, Mart (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö taustaks on vajadus vähendada fossiilkütuste kasutamist ning leida taastuvatel komponentidel põhinevaid alternatiivseid tahkekütuseid. Üheks võimali-kuks lahenduseks peetakse biomassi ja fossiilkütuste kombineerimist, et ühendada mõ-lema materjali positiivsed omadused. Käesoleva töö eesmärk oli uurida kivisöe-ligniin-briketi omadusi ning määrata katseliselt selle niiskusesisaldus ja tuhasus. Töö teoreetilises osas anti ülevaade biomassi, ligniini ja kivisöe kasutamisest tahkekütus-tes ning käsitleti brikettide valmistamise põhimõtteid ja kvaliteedinäitajaid. Eksperimen-taalses osas viidi läbi kivisöe-ligniinbriketi niiskusesisalduse ja tuhasuse määramine labo-ratoorsete katsete abil. Niiskuse määramisel kasutati kuivatusahju ning tuhasuse määra-misel muhvelahju. Lisaks võrreldi võimalikke alternatiivseid tuhastusahjusid. Katsete tulemusena kujunes kivisöe-ligniinbriketi keskmiseks niiskusesisalduseks 14,88% ning keskmiseks tuhasuseks 23,32%. Tuhastamise käigus selgus, et täieliku põle-mise saavutamiseks oli vajalik kahe järjestikuse tuhastamistsükli läbiviimine. Analüüsi käigus leiti, et mõõtetulemusi võis mõjutada kasutatud muhvelahju tehniline seisukord ning ebaühtlane õhu liikumine ahjus. Tuhajäägi punakaspruun värvus viitas võimalikele mineraalainetele, näiteks savi- ja liivaosakeste sisaldusele uuritavas materjalis. Töö tulemused näitasid, et uuritud kivisöe-ligniinbrikett sobib kasutamiseks tahkekütu-sena, kuid selle omadused sõltuvad olulisel määral niiskusesisaldusest, mineraalainete hulgast ning põletustingimustest.
Küljejoone asümmeetria katsetiikidesse asustatud ahvenatel (Perca fluviatilis)
(Eesti Maaülikool, 2026) Tasa, Rebecca Lucia; Kahar, Siim (juhendaja); Vasemägi, Anti (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
Kalad tajuvad ümbritsevat mitmete meeleelundite abil, üheks olulisemaks neist on küljejoon kahel pool keha külge. Enamasti on see singulaarne augustatud soomuste rida, kuid osadel kalaliikidel esineb seal mitmeid variatsioone. Euroopa ahven (Perca fluviatilis) on üks nendest liikidest, kellel on kirjeldatud küljejoone asümmeetriat ja selle nn. hargnemist. Tänaseni on seda fenomeni täheldatud vaid mõnes üksikus humiinses ja madala pH järvedes, kuid nende mõju nt. ahvena kasvuedukusele on senini jäänud tähelepanuta. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada asümmeetrilise küljejoone esinemist Kuulma järvest pärit ahvenate järglastel, uurimaks asümmeetrilise küljejoone esinemist F1 põlvkonnal ning võrrelda kahe erineva tunnusega isendite kasvu ja kehamassiindeksit. Andmestik koguti 669 kalalt, mis koguti viiest erinevate omadustega katsetiikidest, kus kalad kasvasid ühe kasvusuve. Tulemused näitasid, et F1 põlvkonna ahvenatel avaldusid samuti asümmeetrilise küljejoone tunnused ning nende kasv oli võrreldes normaalse küljejoonega isenditega oluliselt kiirem kuigi nende esinemissagedus oli madal (alla 30%). Antud töö tulemused viitavad sellele, et erinevad küljejoone fenotüübid ei ole hälve või ainult madalast pH tasemest põhjustatud. Katse tulemused vihjavad sellele, et küljejoone asümmeetria esinemisel võib olla geneetiline taust ning see võib aidata ahvenatel ellujääda ka väga rasketes oludes, mis teistele kalaliikidele võimatu.
Kliimamuutuse mõju eesti järvede looduse hüvedele
(Eesti Maaülikool, 2026) Ossipenko, Artjom; Kõiv, Toomas (juhendaja)
Kliimamuutused mõjutavad Eesti järvede ökosüsteeme, mis on olulised nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kohalike kogukondade heaolu seisukohalt. Järved pakuvad mitmesuguseid looduse hüvesid, sealhulgas elupaiku, vee kvaliteedi säilitamist, kalavarusid ning puhke ja virgestusvõimalusi. Varasemad uuringud on näidanud, et ka suhteliselt väikesed kliimamuutused võivad mõjutada järvede füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse, põhjustades näiteks eutrofeerumist, hapnikupuudust ja elurikkuse vähenemist. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kliimamuutuste mõju Eesti järvede ökosüsteemidele ja nende pakutavatele looduse hüvedele. Töö põhines teadusartiklitel ja eksperthinnangutel ning selles käsitleti peamiste kliimategurite, nagu temperatuur, sademed ja tuul, mõju järvede veetemperatuurile, jäärežiimile, hapnikutingimustele, toitelisusele ja elustikule. Töö tulemusena selgus, et veetemperatuuri tõus, sademete muutumine ja jääkatte kestuse lühenemine võivad halvendada järvede ökoloogilist seisundit. Need muutused soodustavad eutrofeerumist, vee kvaliteedi langust, vetikate vohamist ning külmalembeste liikide vähenemist. Selle tulemusena võivad nõrgeneda järvede pakutavad looduse hüved, sealhulgas kalavarud, vee puhastumisvõime ja rekreatiivsed võimalused. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on oluline rakendada kohanemismeetmeid, vähendada toitainete sissekannet ning tugevdada järvede seisundi seiret.
Veealuste kaablite mõju kaladele
(Eesti Maaülikool, 2026) Merilaine, Kevin; Tuvikene, Arvo (juhendaja); Hüdroloogia ja kalandus õppetool
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata veealuste elektrikaablite võimalikku mõju kalade käitumisele ja kalastiku näitajatele Väikses väinas. Viimastel aastatel on seoses taastuvenergia arendamise ja merekaablite arvu kasvuga suurenenud huvi elektromagnetväljade mõju vastu mereorganismidele, eriti liikidele, kes kasutavad navigeerimiseks Maa magnetvälja. Kirjanduse ülevaates käsitleti veealuste kaablite tüüpe, nende tehnilisi omadusi ning elektromagnetväljade mõju veeorganismidele ja kaladele. Varasemad uuringud viitavad sellele, et elektromagnetväljad võivad mõjutada kalade orientatsiooni, liikumist ja füsioloogilisi protsesse, kuid mõju ulatus sõltub liigist ning uuringute tulemused on olnud vastuolulised. Praktilises osas viidi 2025. aasta kevadel ja sügisel Väikses väinas läbi kalastiku seire. Katsepüükidel hinnati kalade liigikoosseisu, arvukust ja biomassi merekaablite piirkonnas ning tulemusi võrreldi varasemate seireandmetega. Kokku registreeriti 17 kalaliiki, kellest arvukamalt esinesid säinas, ahven ja ogalik. Sügisperioodil tabati ka merisiiga. Tulemused näitasid, et merekaablite piirkonnas ei esinenud olulisi muutusi kalade arvukuses ega biomassis võrreldes varasemate uuringutega. Samuti ei ilmnenud selgeid viiteid sellele, et kalad väldiksid merekaablite piirkonda või et elektromagnetväljad mõjutaksid uuritud liikide rännet negatiivselt. Seetõttu ei leidnud töö hüpoteesid kinnitust. Uurimistöö tulemused viitavad sellele, et Väikese väina merekaablite mõju uuritud kalaliikidele on väike või puudub, kuid elektromagnetväljade mõju paremaks mõistmiseks on vajalikud täiendavad pikaajalised uuringud.
Varutava toorpiima koostis ja kvaliteet Eestis
(Eesti Maaülikool, 2026) Hoop, Andra Mai; Jõudu, Ivi (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
Toorpiima kvaliteeti hinnatakse piima koostise ja mikrobioloogiliste näitajate põhjal. Kvaliteedi tagamisel mängivad olulist rolli nii seadusandlus, regulaarne kontroll kui ka tootjate teadlikkus. Bakalaureusetöö eesmärk oli teha kirjanduse baasil ülevaade toorpiimast piimatööstuse toorainena, koostist ja kvaliteeti mõjutavatest teguritest, koostise mõjust piimatoodete kvaliteedile, kvaliteedi hindamise süsteemist Eestis ja maailmas. Töö praktilises osas kasutati Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS andmebaasi andmeid, mille põhjal uuriti Eestis varutava toorpiima koostise ja mikrobioloogilisi näitajaid aastate lõikes ja aastate siseselt. Suur andmebaas võimaldas hinnata piima koostise näitajaid, mikroorganismide ja somaatiliste rakkude arvu ning nende muutusi ajas suure valimi alusel, andes usaldusväärse ülevaate Eesti toorpiima kvaliteedist. Samuti võimaldas analüüs võrrelda saadud tulemusi kirjanduses toodud kvaliteedinäitajatega ning hinnata kvaliteedinäitajate muutumist nii aastate lõikes kui ka aasta siseselt. Tulemused näitasid, et piima koostise ja mikrobioloogilised näitajad erinevad aastate lõikes ja sesoonselt. Piima koostise ja mikrobioloogiliste näitajate tulemusi võrreldi Eesti õigusaktides ja kirjanduses toodud piirväärtustega ja vastasid nõuetele. Uurimistulemused näitasid, et Eesti toorpiima kvaliteet on väga hea ning vastab kehtestatud nõuetele ning on sobilik erinevate piimatoodete valmistamiseks. Aastate lõikes ja aasta siseses analüüsis esines erinevusi nii piima koostise kui ka mikrobioloogiliste näitajate osas. Edaspidi võiks põhjalikumalt uurida piima koostise erinevuste mõjutegureid farmide, karja suuruse ja tootlikkuse lõikes.

Sirvi

Viimati lisatud