2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2489

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1402

Mobiilside tugijaama antennide raadiokiirguse 3D mudeldamine ja mõõtmine elu- ja puhkealal
(Eesti Maaülikool, 2024) Pruus, Rasmus; Kull, Anne (juhendaja); Mell, Jaan (juhendaja)
Uurimistöö eesmärk on hinnata kolme komplitseeritud näite toel mobiilside tugijaamade raadiokiirguse levikut ümbruskonna elu- ja puhkealadele. Raadiokiirguse levikut hinnatakse läbi arvutusliku ja mõõtmise meetodi. 3D mudelite koostamiseks kasutatakse IXUSe tarkvara, mis iseloomustab mobiilside tugijaamade halvimat raadiokiirguse leviku stsenaariumit ümbruskonnale. Simulatsiooni tulemusi kontrollitakse mõõtmistega. Mõlema meetodi teel saadud tulemuste kaudu hinnatakse mobiilside tugijaamade raadiokiirguse mõju ümbruskonnale ja leevendavate meetmete rakendamise vajadused. Võimalusel pakutakse välja standardseid leevendusmeetmeid. Töö käigus koostati kolm 3D mudelit mobiilside tugijaamade raadiokiirguse leviku kohta Peetri alevikus (Kuldala tee), Tartu Ropka linnaosas (Ropka tn 8) ja Tõrvandi alevikus (Papli tn 5/2). Simulatsioonidest selgus, et enim eksponeeritud eluhoone oli Peetri Kuldala tee 11 hoone, mille fassaadile avaldusid tippväärtusena 22,9 V/m (22,1% piirväärtusest) elektriväljatugevus. Elamu- ja puhkealade võrdluses oli kõige kõrgem elektriväljatugevuse tippväärtus 13 V/m (5,3% piirväärtusest) Tartu Võru tn 160 üksikelamu kinnistu juures. Laste mänguväljakute kõige kõrgem elektriväljatugevuse tippväärtus oli 11,2 V/m (3,8% piirväärtusest) Tartu Rahu tn 15 kortermaja esisel mänguväljakul. Tugijaamad olid kahel juhul paigaldatud kõrgemate korterelamute (Ropka tn 8 ja Kuldala tee 11) katusealale 1-2 m kõrgusele katusepinnast, kus simulatsioon eeldas piirväärtuste ületamisi. Piirväärtusi ületavate ohutsoonide leviku visualiseerimisel selgus, et ohutsoonid ulatusid maksimaalselt kõige kaugemale Tartu Ropka tn 8 tugijaamades – antennidest horisontaalselt edela suunas kuni 33 meetrit. Objektil olid viie antenni peakiired 200°-220° horisontaalse suunaga, mis kokku andsid edela suunal kõige intensiivsema raadiokiirguse ja kõige kaugema ohutsooni ulatuse. Simulatsioonide alusel sai järeldada, et tugijaama lähialade hoonete kõrgusega kasvab nende hoonete eksponeeritus raadiokiirgusele. Raadiokiirgusest olid enim mõjutatud ümbruskonna hoonete kõrgemad hooneosad (katused). Kaugusega eksponeeritus mobiilside tugijaamade raadiokiirgusele üldjuhul vähenes. Juhul kui tugijaamad paiknesid kõrgemal sidemastis, siis elektriväljatugevuse väärtused vahetult sidemasti all olid kordades madalamad kui kaugemal ümbruskonna elu- ja puhkealadel. Mida kõrgemal olid tugijaama antennid, seda madalam oli raadiokiirguse tase tugijaama all. Samasse sektorisse suunatud antennide arv mõjutas tugijaamade raadiokiirguse tasemeid ümbruskonnas. Käesolevas töös uuringuobjektideks olnud kiirgusallikad olid maapinnast piisavalt kõrgel, et mitte oluliselt mõjutada vaatluse all olnud ümbruskonna elu- ja puhkealasid. Elu- ja puhkealade elektriväljatugevuse väärtused jäid suures osas alla 5% piirväärtustest, mille puhul võis mõju väheseks lugeda. Tugijaamade lähialadel teostati kontrollmõõtmised (9 mõõtepunkti) kolmel objektil 23.07.2024. Elektriväljatugevuse ja võimsusvoo tiheduse piirväärtusi ületati ühes mõõtepunktis. Mõõtepunkt asus Peetris Kuldala tee 11 hoone katusel vahetult Tele2 tugijaama ja katuseluugi kõrval. Mõõtepunkti elektriväljatugevuse väärtus oli 104 V/m, võimsustiheduse väärtus 3662 μW/cm2. Samal objektil u 20 meetrit eemal katuse äärel mõõdeti elektriväljatugevuse väärtuseks 30,6 V/m, võimsustiheduseks 248 μW/cm2. Ülejäänud seitsmes mõõtepunktis jäid mõõteväärtused märgatavalt alla piirväärtuste. Mõõtmiste teel saadud elektriväljatugevuse keskväärtused olid 9 mõõtepunkti korral keskmiselt kokku 26% madalamad ja maksimaalsed väärtused keskmiselt 41% madalamad simulatsiooni tulemustest. Töö käigus selgus, et kahe erineva meetodi kaudu saadud väärtused olid omavahel võrdlemisi heas kooskõlas. Mõõtmistulemused olid reeglina kõrgemad või madalamad kohtades, mida ka simulatsioon tulemused näitasid. Kolme uuritava objekti võrdluses võib tugijaamade raadiokiirguse olukorda kõige kehvemaks lugeda Peetri Kuldala tee tugijaamade ümbruses, eriti aga mõju Kuldala tee 11 kortermajale. Kõrgemaid raadiokiirguse tasemeid põhjustasid suhteliselt madalal kõrgusel ümbruskonna hoonete suhtes ja läheduses paiknevad antennid. Kõige tundlikum piirkond tugijaamade raadiokiirguse suhtes oli Kuldala tee 11 kortermaja ülemiste loodepoolsete rõdude ala. Leevendavate meetmete rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata eeskätt Kuldala tee 11a Elisa tugijaama 15 meetri kõrgusel ja 170° horisontaalse suunaga antennile, millel oli kõige suurem mõju ülemistele rõdudele. Raadiokiirguse olukorda leevendaks antenni võimsuste vähendamine või antenni asukohatingimuste ülevaatamine. Edasist tähelepanu vajaksid ka Tartu Ropka tn 8 ja Kuldala tee 11 hoone raadiokiirguse piirväärtusi ületavad katusealad. Eraldustähiste ja juurdepääsu piiravate meetmete juures on võimalik rakendada ka tehnilisi lahendusi, näiteks tugijaama antennide kõrguse tõstmine katusepinnal. Tõrvandis paiknesid tugijaama antennid kõrgemal ja kaugemal vaadeldavatest objektidest, mis tagas võrdlemisi minimaalse tugijaamade raadiokiirguse koosmõju ümbruskonnale ning autori hinnangul puudus vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks. Mitme mobiilsideoperaatori antennide raadiokiirguse koosmõju ühes asukohas on Eestis vähe uuritud. Käesoleva töö tulemustest võib teha järelduse, et kolmel juhul kahest (Peetri Kuldala tee ja Tartu Ropka tn 8) oli mobiilside tugijaama antennide raadiokiirguse koosmõju hindamine ümbruskonnale väga oluline. Sarnaseid tüüplahendusi, mis võiksid vajada põhjalikku analüüsi ja leevendavate meetmete rakendamist, leidub suure tõenäosusega elukeskkonnas veel.
Barriers and Enablers of Activity-Based Costing Adoption in the Nigerian Cassava Value Chain: A Case Study of Cassava Processors in South-West, Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Eleduwe, Olanrewaju Olumide; Garanti, Zanete (advisor)
This study investigates the adoption of Activity Based Costing (ABC) among cassava processors in Southwest Nigeria, focusing specifically on Ogun State, aimed at understanding the barriers and enablers influencing implementation. Employing a quantitative research design, data was collected using web-based surveys from processors operational for at least three years, with a sample size of 271 participants determined using Cochran’s formula. Results show respondents predominantly aged 30 to 60, with secondary and tertiary education, and 5 to 10 years of processing experience. Most firms employed between 11 and 50 staff, processing 1 to 5 tons daily. Over half (51.3%) have adopted ABC, showing moderate implementation, with varying levels of awareness. Major barriers include satisfaction with current systems, alignment with strategic goals, understanding of cost savings, and perceived complexity. Enhanced training, dedicated personnel, advanced technology, open firm culture, and top management support are critical enablers. Spearman's rank correlation shows strong positives between top management support and successful, sustained ABC adoption. Processors with diverse products and high overheads are likelier to adopt ABC. Aligning ABC with organizational strategies and cultural adaptability is essential, requiring ongoing support and recognition at the management level. The findings emphasize the role of technology, strategic alignment, and cultural openness.
Effectuation for innovation: How Nigerian agri-tech firms in South-West, Nigeria can leverage resource constraints and uncertainty to create value
(Eesti Maaülikool, 2024) Buluro, Kehinde; Arvidsson, Henrik G.S. (advisor)
The purpose of this study is to investigate how resource limitations and uncertainty might be used by Agri-Tech companies in South-West Nigeria to generate value through innovation. The research employed a constructivist qualitative methodology, using semi-structured interviews to collect data from 11 participants from 5 Agri-Tech firms who were recruited using a purposive sampling method. The interviews were transcribed, recorded, and analysed using thematic analysis. The findings reveal that Agri-Tech firms address resource constraints and uncertainty through creativity and flexibility, fostering a culture emphasizing adaptability as a core innovation strategy. These firms use both effectuation and causation approaches to innovation, integrating them into a comprehensive strategy. Effectuation is seen in their adaptive use of existing resources, rapid customer feedback response, and iterative product refinement, emphasizing practical insights and flexibility. Causation adds structure through data-driven market research, aiding in long-term planning and aligning new products with market trends. This dual approach significantly impacts value creation, as it combines agility and strategic planning. Effectuation helps build close customer relationships and deliver quick, tangible benefits, while causation ensures that innovations remain relevant and sustainable over time. By blending these methods, firms balance customer feedback with market research, creating practical solutions responsive to both current agricultural needs and evolving market demands. This hybrid approach results in strong, comprehensive innovations for all stakeholders, allowing firms to manage immediate challenges while planning for future opportunities, leading to sustainable innovation.
Innovation Opportunities for Coffee Production in Ghana
(Eesti Maaülikool, 2024) Abbam-Baiden, Benjamin; Põder, Anne (advisor)
The coffee industry in Ghana, particularly in the Kwahu South District of the Eastern Region, faces significant challenges despite its potential to improve local livelihoods and contribute to the national economy. This study explores innovative opportunities for coffee farmers in this district to enhance production and export capacities. Data were collected through questionnaires from seventy-six coffee growers in the important coffee-producing communities of Ntomem and Bepong, using a quantitative research approach. The results show that although some farmers have embraced new techniques in marketing and production, there is still a lack of knowledge and use of innovative farming practices like precision agriculture and wet milling. High financial expenses, a lack of government assistance, and market uncertainties were major constraints to innovation adoption. The study recommends comprehensive training programs, financial incentives, market stabilization initiatives, and the promotion of cooperative memberships to overcome these obstacles. These measures aim to enhance the adoption of innovative practices, thereby boosting productivity and sustainability in the Ghanaian coffee sector.
Metoodilised võimalused lohesurfi poolt rannikulindudele põhjustatud häiringu mõju uurimiseks
(Eesti Maaülikool, 2024) Toplaan, Karl Jakob; Kose, Marika (juhendaja)
Lohesurf on kiirelt populaarsust koguv veepõhine ekstreemspordiala, mis on Eestis tekitanud vastasseisu spordiala harrastajate ja looduskaitsjate vahel, kuna paljud lohesurfiks sobilikud paigad asuvad kaitsealadel või kohtades, mis on olulised linnualad ning lohesurf võib häirida pesitsevaid ning rändel olevaid linde. Aastate jooksul on selgunud, et selliseid probleemseid kohti on rohkem ja neid tekib üha juurde, kuid harrastuse mõjude kirjeldamiseks ning selle teadlikumaks reguleerimiseks napib teaduslikke uuringuid. Vajadust täiendavate uuringute jaoks on välja toodud ka mitmete kaitsealade kaitsekorralduskavades. Töö eesmärkideks, oli anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade rannikualade rekreatiivsetest tegevustest ja nende võimalikust mõjust rannikulindudele, viia läbi katseid ja teha vaatlusi lohesurfi põhjustatud häiringu mõju ulatuse hindamiseks sobiva metoodika väljatöötamiseks, ning analüüsida kogutud andmeid ning hinnata tulemuste põhjal, millised meetodid on parimad antud teema uurimiseks. Ülevaatest selgus, et võrreldes teiste inimese poolt põhjustatud häiringutega, tekitavad veel põhinevad rekreatiivsed tegevused, eriti lohesurf, suurt häiringut. Häirimine on tõsine, kui see põhjustab muutusi lindude käitumises ning on toidu otsimisel või peatumise ajal väga energiakulukas. Selle tõttu võib halveneda linnu füüsiline seisund, mis omakorda võib vähendada järglaste saamise võimekust või võimet läbida rännet. Töö praktilise osa teostamiseks kavandati esmalt paika üldlevinud seiremeetoditel põhinevad metoodikad, mis võiks sobida antud uurimisaladel eesmärkide saavutamiseks. Uurimisaladeks valiti Saaremaal Sääre laht Sääre looduskaitsealal ja Pilguse laht Karala-Pilguse hoiualal. Sääre lahel viidi läbi katsed, mida Eestis ei ole varasemalt tehtud. Katse käigus sõitis lohesurfar siksakitades läbi uuringuala, mille ajal vaadeldi kaldalt meeskonna liikmete poolt lindude käitumist, eristati liike ja tehti muid töö eesmärkide saavutamiseks vajalikke mõõtmisi, kasutades selleks ka laserbinoklit. Pilguse lahel viidi läbi 4-päevane vaatlus, kus ei kasutatud eraldi lohesurfari abi, vaid tehti vaatlusi n.ö. kõrvaltvaatlejana. Teada oli vaid see, kas lohesurfarid on lahel sõitmas või mitte. Nii tehtigi lindude arvukuse loendusi kahel järjestikusel päeval, kui lahel sõitsid surfarid ning kahel järgneval järjestikusel päeval, kui surfareid enam lahel ei olnud. Metoodikate väljatöötamine ja katsetamine kinnitas varasemaid uuringuid, et lohesurfi mõju linnustikule on olemas ning mõõdetav ja töös testitud metoodikaid saab edukalt kasutada antud teema uurimiseks, kui teha mõningaid korrektuure metoodikate sisus ning jõuda andmete küllasuseni.
Turismi mõju kohalike elanike elukvaliteedile Lahemaa rahvuspargis
(Eesti Maaülikool, 2024) Must, Riina; Sudakova, Lea (juhendaja); Linno, Kaisa (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida turismi mõju kohalike elanike elukvaliteedile Lahemaa rahvuspargis. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas elanikud tajuvad turismi mõju oma igapäevaelule. Uuritakse tegureid, mis mõjutavad kohalike elanike suhtumist turismi arengusse ning nende üldist rahulolu ja elukvaliteeti. Töö teoreetiline raamistik tugineb varasematele uurimustele, mis käsitlevad turismi ja elukvaliteedi seoseid ning kohalike elanike arusaamu turismi mõjudest. Uuringus kasutati kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, sealhulgas dokumentide analüüsi, poolstruktureeritud intervjuusid ja veebiküsitlust, et koguda põhjalikku teavet Lahemaa rahvuspargi elanike hoiakutest ja arvamustest. Uuringu tulemused näitavad, et turismil on Lahemaa rahvuspargis nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsete mõjude hulka kuuluvad majanduskasv ja töövõimaluste loomine. Negatiivsetena tuuakse esile aga keskkonnakahjusid, liikluskoormuse suurenemist ja elukalliduse tõusu. Kohalike elanike suhtumine turismi on mitmetahuline ja sõltub otseselt nende osalusest turismiga seotud tegevustes. Uuringu tulemused aitavad mõista turismi arenguga kaasnevaid väljakutseid ja võimalusi Lahemaa rahvuspargis ning pakuvad sisendit piirkonna jätkusuutliku turismipoliitika kujundamiseks, mis arvestab kohalike elanike vajadustega. Edasistes uuringutes võiks keskenduda turismi pikaajalise mõju hindamisele, sealhulgas selle mõju hindamisele kohalike elanike sotsiaalsele ja kultuurilisele identiteedile. Samuti võiks uurida, kuidas erinevad turismimudelid, nagu näiteks ökoturism ja kogukonnapõhine turism, võiksid vähendada turismi negatiivseid mõjusid ja toetada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku arengut.
Linnalooduse muutused linnaarengu kontekstis - Tallinna näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Mäekallas, Liivi; Karro-Kalberg, Merle (juhendaja); Uustal, Meelis (juhendaja)
Bioloogiliste koosluste ühetaoliseks muutumine, lindude, putukate jt organismirühmade arvukuse langemine, kliimamuutustest tuleneva äärmuslike ilmaoludega hakkama saamine ning inimese tervis ja heaolu on väljakutsed, mis linnades on tõusnud fookusesse. Sellest ajendatuna oli käesoleva töö eesmärk kohandada linnaliste biotoopide klassifikatsiooni Tallinna linnale ja uurida linnalooduse muutuseid ajas linnaarengu seisukohalt. Linnaliste biotoopide klassifikatsioon kohandati kolme Tallinna linna projektala näitel. Need alad valiti viimase kümne aasta suurima maakasutuse muutuste tõttu, et uurida neis toimuvaid muutuseid täpsemalt selles ajaraamistikus. Võrreldi nii linnaliste biotoopide muutust kui ka biotoopide sees toimunud muutuseid taimestiku erinevates rinnetes – rohttaimestikus, põõsastes ja puudes. Kaardistamise tulemused näitasid, et rohttaimestiku ja puittaimestikuga jäätmaa biotoobid, kui ca 30 aastaga kujunenud ökosüsteemid, asenduvad hoonete, teede ja intensiivselt hooldatud haljasaladega. Linnaliste biotoopide sees üksikpuude osakaal nii uuselamupiirkonnas, kui ka vanade 2-3-korruseliste elamute piirkonnas suurenes, kuid puuderead olid üldises vähenemistendentsis. Põõsaste osakaal oli suhteliselt olematu ja muutust neis ka ei esinenud. Rohttaimestiku alad olid küll suurenemises, kuid nende kvaliteet lisandunud hoolduse tõttu oli langenud. Töö tulemusest järeldus, et linnaliste biotoopide kaardistamine on hea meetod elurikkuse tähtsuse tõstmisel võrdsele kohale ehitatava keskkonnaga linnaplaneerimises. Kaardistussüsteem võimaldab luua ühtse andmebaasi samaaegseks kasutamiseks erinevatele spetsialistidele keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja inimese heaolu tagamiseks, seega tuleb süsteemi edasi arendada ja täiustada.
Children's Tartu: A study of child-friendliness past and present
(Eesti Maaülikool, 2024) Narusberg, Helen; Bell, Simon (advisor)
This master’s thesis looks into child-friendliness of the urban environment in three different aspects that can be seen as three core principles forming a good urban childhood: independent mobility, possibilities to connect with nature and playable public space. The aim of this study was to find out if Tartu is a child-friendly city or not, by understanding the spatial qualities and problems of the city in present and past. Data used in this work was obtained through questionnaire and document analysis. The findings in this thesis showed that Tartu has become less child-friendly in some aspects and more child-friendly in other aspects. In the past the whole city was children’s territory for exploration and play, today this territory has decreased. Regardless of lacking designated playgrounds, children played on the streets, they wandered around or discovered derelict sites. Today, children are increasingly directed to designated places. Regardless of the formalization, the variety of different new places can offer new activities for children today. Tartu is also aiming towards sustainability, biodiversity and becoming more human-centric, goals which are also beneficial for urban children. However, Tartu is lacking a straightforward plan or acknowledging urban child-friendliness. This thesis however, has demonstrated the importance of considering children’s needs in spatial decisions.
Vainupea küla kohavaim: minevik, olevik ja tulevik
(Eesti Maaülikool, 2024) Kullik, Harles; Taheri Talesh, Mana (juhendaja); Veldi, Martti (juhendaja)
Käesolevas magistritöös uuritakse kohavaimu kontseptsiooni ning Vainupea ajalugu ja küla kohavaimu kujunemist. Vainupea on enamasti hooajalise kasutusega vaikne küla Lääne-Virumaal Läänemere kaldal. Maastikuarhitektuuris on kohavaimu mõiste tähtis, kuna see sisaldab endas nii koha ajalugu kui ka kohalike tundeid antud koha vastu ning peegeldab kohalike väärtusi. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millest koosneb Vainupea kohavaim. Paigavaimu välja selgitamiseks viidi läbi intervjuud kohalike ja ekspertidega, analüüsiti ajaloolisi kaarte ja fotosid. Analüüsidele järgnes märksõnade selgitamine, mille põhjal loodi käsklused tehisintellektile. Töös kasutati kahte tehisintellekti tekst-pildiks tarkvara ‒ Dall-E 3 ja Adobe Expressi generative fill. Kohavaim on väga mitmetasandiline kontseptsioon, mida annab kõige paremini edasi kohalike elanike tunnetus antud koha vastu. Paigavaim sisaldab endas rohkelt “pehmeid väärtusi”, mida on kohati keeruline sõnadega väljendada, mistõttu on töös kasutatud AI abi kohavaimu kujutamisel.
Investigating Consumer Trust and Security Concerns in Online Food Delivery Platforms in Lagos State, Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Adewumi, Opeyemi Jude; Lillemets, Jüri (advisor)
The advent of e-services which has expanded across every sector has revolutionized the way people purchase goods and services. The food sector however, has taken advantage of this digitalization to meet the dining needs of people at any place and time with the use of digital platforms which enables people to place orders using their smartphones and other internet connected devices. However, in this era of internet fraud, users are very concerned about the security and privacy of their personal information. Several studies have examined the relationship between consumers' preferences and their level of trust and satisfaction in online food delivery services (Kimes, 2011; Nilashi et al., 2015; Zhuang et al., 2021). The present study seeks to explore the link between users’ perceived trust and security concerns with loyalty and intentions for continuous online food delivery platform usage in Lagos, Nigeria. The study utilized both primary data which was quantitative in nature and formed the basis of the empirical framework and secondary data which formed the basis of the theoretical framework. Data were collected using a structured questionnaire which consisted of two sections; the demographic information of the respondents and 17 questions on consumer trust and security concerns in online food delivery platforms. Descriptive statistics using tables and charts was employed to analyze the data collected and correlation analysis was used to test the relationship between perceived trust and users’ satisfaction. The result obtained from the findings of this study reveals that trust and data security are crucial factors that can influence a consumer's purchase intentions. There was a significant positive correlation between users’ perceived trust and their level of satisfaction with the overall security measures implemented by online food delivery platforms. Conclusively, the study recommends that clear policies, terms and conditions that ensure high levels of data security and privacy should be upheld by online food delivery service providers to foster trust, reliability and safety of users’ information.
Effectivity of nature protected areas amid global changes
(Eesti Maaülikool, 2024) Falade, Damilola; Ronk, Argo (advisor)
Protected areas have become one of the most important tools for safeguarding global biodiversity. However, the escalating threats of current changes in climate and intensifying human activities, primarily through land cover change call into question their continued effectiveness in biodiversity conservation. In this thesis, we analyze whether the current distribution of Europe's protected areas will be effective in the face of increasing human pressure and climate change. First, we tested whether protected areas would preserve natural land cover types in comparison to anthropogenic land cover types in the future. Second, using species distribution modelling we predicted if protected areas would continue to safeguard existing rare species in the future. Third, using bioclimatic variables and principal component analysis we tested if protected areas located at higher latitudes are more vulnerable to climate change than those at lower latitudes. We used World Database on Protected Areas and Esri Living Atlas to obtain data on Europe protected areas and land cover types. For species distribution data we used Global Biodiversity Information Facility and Worldclim database for climate data in Europe. Our results shows that anthropogenic land cover types in terms of cropland and urban areas will increase in protected areas in the future. Under future scenarios of Shared Socio-economic Pathways 245, there could be a decline in current rare species in protected areas and climate change could have a stronger impact on protected areas situated at higher latitudes compared to lower latitudes. Our results support previous studies on human pressure increasing in protected areas and suggest that protected areas should be evaluated as a comprehensive network on a large scale, rather than only in terms of existing management assessments. Instead, management approaches should focus on ensuring that the present distribution of protected areas will be successful in protecting natural land cover, ecosystems, and species in the future.
The Impact of Digital Platforms on Market Access for Ghanaian Smallholder Farmers
(Eesti Maaülikool, 2024) Pomary, Mawuli Kwadjo; Põder, Anne (advisor)
Digitalization in agriculture has enabled farmers to maximize production and improve output. Farmers have utilized digital tools to access information on markets outlets, prices, farm inputs, storage options as well as climatic information. The wide adoption of digitalization has cut across various countries in Africa including Ghana. The impact of digitalization in African agriculture has been widely explored by various researchers (Abdulai et al., 2023; Addison et al., 2024; Kudama et al., 2021). The present study seeks to evaluate the impacts the impacts of digital platforms with the focus on market access for smallholder farmers in Ghana. The study utilized both theoretical and empirical data to explore the subject of the research. The study utilized a descriptive design to narrate observations from respondents from four districts in northern region. A structured questionnaire was used to collect information of farmers’ characteristics, experiences, market access and challenges, and was administered online. Descriptive statistics using tables and charts was employed to analyze the data obtained from the online survey. A total of 55 farmers responded to the survey. The result obtained revealed that majority of the respondents were literate males from Kumbungu community in their economically active age, married with a household size of 3 and well experienced. Majority of the respondents had access to simple digital tools and use them to access information on market outlets, prices and other information. Cost of ICT was the major challenge farmers face in accessing digital tools. The study recommends improved policies that encourages digitalization among smallholder farmers in northern Ghana.
Evaluating The Perceived Effects Of Climate Change On Rice Production Amongst Small-Scale Farmers In Ebonyi State, Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Uchime, Chinedu; Aleksandrova, Olha (advisor)
With the effects of climate change, food security and agricultural productivity are under threat, especially in regions reliant on staple crops like rice. This study aims to investigate the perceived impact of climate change on small-scale rice farming in Ebonyi State, Nigeria, a region central to Nigeria's rice production goals. Therefore, this study used a multivariate probit model and intensive field surveys to understand farmers' perceptions of climate change effects, sources of information, and adaptation strategies. The results were complex because farmers showed varied perceptions regarding the impacts of increasing rainfall intensity, prolonged dry seasons, and temperature fluctuations. The study also underlines socio-economic factors such as age, farm size, and membership in farmer organizations as critical determinants of farmers' perceptions concerning the effects of climate change. Furthermore, it identifies the adaption measures utilized by farmers, including mulching, limited tillage, and soil conservation approaches. Recommendations include prioritizing targeted awareness programs, government subsidies, increased access to finance facilities, and resilient crop varieties to enhance climate resilience among small-scale rice producers. In summary, this study enhances our comprehension of how agricultural communities adapt to climate change and provides valuable information for policymakers and practitioners to strengthen food security in response to climatic variability.
Analysing the Global Expansion of Nigerian Agri-Tech Firms: Strategies, Barriers, And Entry Deterrents
(Eesti Maaülikool, 2024) Adeyemi, Temidayo Ayodeji; Arvidsson, Henrik G.S. (advisor)
The aim of this study was to explore the internationalization strategies of Nigerian agri-tech firms, focusing on the challenges and deterrents they encounter in global expansion. Utilizing a qualitative research design anchored in an interpretivist philosophy and a multiple case study approach, data was collected through semi-structured interviews with 10 participants across 4 firms. These interviews were recorded, transcribed, and analyzed using thematic analysis in the ATLAS.ti 9 software. Findings revealed that the Nigerian agri-tech SMEs employed different strategies: regional expansion within Africa leveraging their understanding of local contexts, and selective global expansion targeting broader markets. The nature of their service offering determined the mode of internationalization. These firms overcome complex regulatory environments, local skepticism, and logistical challenges through local partnerships, agricultural fairs, and product customization. Findings highlights unique barriers such as diversity in agricultural practices and technological infrastructure challenges, necessitating more tailored approaches compared to other sectors. Furthermore, internal factors like company culture and innovation, along with external factors such as market demand and global trends, significantly influence internationalization strategies and success. Efficient resource management and the ability to innovate continuously were also crucial for navigating diverse market conditions and achieving sustainable growth. This study concludes that by leveraging internal adaptability and continuous innovation while responding to external market demands and addressing sector-specific challenges, Nigerian Agri-tech firms can achieve sustainable growth and competitive advantage in global markets.
Assessment of Adoption Decision for Irrigation Among Smallholder Farmers in Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Ogunmola, Omotoso Oluseye; Aleksandrova, Olha (advisor)
Adopting irrigation technology by smallholder farmers continues to be a significant challenge, limiting agricultural productivity in Nigeria. Despite the significant contribution of irrigation to agricultural production, smallholder farmers in Nigeria have yet to embrace it. Therefore, I carried out a cross-sectional household and farm survey of 300 randomly selected smallholder farmers to determine the factors influencing the adoption decision and intensity of irrigation technology. Descriptive statistics was used to summarize the data; budgetary analysis was used to estimate the farmer's cost and returns, and the Double-Hurdle regression model to assess the determinants of adoption decision and intensity of irrigation technology. Eight irrigation technologies were identified, and they had different adoption rates among the farmers. Most farmers had adopted drip irrigation (24.67%) and sprinkler irrigation (20%) in Kaduna state,. The center pivot had the least adoption intensity used for farm production. An average farmer realized ₦1,847,258.59 and ₦1,353,982.93 per hectare as profit from production under irrigation and rainfed and can potentially earn ₦1.97 and ₦1.71 on every Naira invested, respectively. However, farm production under an irrigation system had significantly higher returns than in a rainfed farming system. The Double-Hurdle model result shows that smallholder farmers who are educated, visited by extension agents, and have higher incomes are more likely to adopt irrigation technologies. Also, farming experience and distance from the farm to the market negatively influence farmers’ decision to adopt irrigation technologies. Farm income influenced the adoption intensity of irrigation technologies among smallholder farmers. The study recommends policies and developmental programs for financial support and extension services tailored to the needs of farmers with varying income levels. Such interventions could help bridge the gap between initial adoption and extensive use of irrigation technology, fostering sustained agricultural development and economic growth in smallholder farming communities.
Evaluating the post-COVID business model transformations among palm oil processors in Edo State, Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Yusuf, Abayomi Eniola; Põder, Anne (advisor)
This study investigates how palm oil processors in Edo State, Nigeria, have adapted their business models to thrive in the post-COVID era. Employing a qualitative research design rooted in interpretivist philosophy, the study utilized an exploratory case study approach to capture the subjective experiences of these processors. Primary data were collected through individual interviews and focus group discussions (FGDs). Snowball sampling was used to recruit participants, ensuring relevant insights from 6 high-capacity firms and 6 sole-proprietor smaller firms. The collected data were recorded, transcribed, and analyzed using thematic analysis in Nvivo software. The research revealed that COVID-19 forced palm oil processors to significantly alter their operations, which included adopting digital tools and innovative practices. These changes have improved their ability to manage workforce and supply chain disruptions, making them more flexible and resilient. Moreover, the study found that these pandemic-driven adaptations, such as the use of digital platforms, have become permanent fixtures due to their efficiency and competitiveness. The findings also showed that these business model innovations have strengthened long-term resilience, enhanced operational strategies, and expanded market reach. Despite challenges like maintenance costs and training needs, the benefits of improved communication, data utilization, and flexibility outweigh the drawbacks. The study concludes that digital and analytical tools adopted during the pandemic will persist, shaping the future of palm oil processors in Edo State, confirming a shift towards advanced operational strategies.
Food Price Inflation: Causes and Changes in consumers Behaviour in South-west Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2024) Kadelu, Adeola Olufunmilola; Viira, Ants-Hannes (advisor)
Nigeria has faced significant inflation challenges over the past two decades; with rising food prices as a major concern. The people are increasingly forced to cut back on essential purchases, including food and personal care products, as they seek discounted offers and more affordable alternatives. This study investigates the factors influencing consumer responses to rising food prices in South-West Nigeria, using a mixed-method approach that integrates both qualitative and quantitative data. Quantitative data was sourced online with the aid of questionnaire and a total of 304 respondents were interviewed. The study used thematic analysis to analyze literatures from 2010 – 2023 to determine the causes of Food-Price inflation in Nigeria while logit regression analysis was used to examine the factors that determine change in behavior of consumers in response to increase in food prices. The research highlights the significant drivers of food price inflation, including currency depreciation, external shocks such as global oil price fluctuations, the removal of fuel subsidies, macroeconomic instability, and structural challenges within the agricultural sector. The logit analysis suggests that higher education levels decrease the likelihood of deciding not to purchase. Also, this finding shows that using strict coping strategies like skipping meals or buying less food makes people more likely to decide not to buy food products. In contrast, income levels do not show a significant relationship with purchase decision. Based on these findings, the study recommends policy interventions that include enhancing financial literacy programs, implementing increased wage reviews to boost purchasing power, Economic Stabilization and Agricultural Development, and expanding social protection strategies such as school feeding programs.
Linn-maa nihe Eesti tööstuse geograafias
(Eesti Maaülikool, 2024) Tamm, Keidi; Kliimask, Jaak (juhendaja)
Eestis on valdavalt probleeme linnastumisega ning maapiirkondade tühjaks jooksmisega. Suurimatel tööstusriikidel on linn- maa nihe mitmeid kordi läbi tehtud ning ka Eesti ei ole erand. Tööstus mängib linn-maa nihetes olulist rolli. Magistritöö eesmärk on saada ülevaade linn- maa nihke toimumisest Eesti tööstuse geograafias ning selgitada välja kui suur on vastuseis kohalike elanike seas uute tööstusehitiste rajamisel. Töös on kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivsete meetodite kasutamisel kasutati Lõuna-Eesti kuueteistkümne valla ehitus- ja keskkonnaspetsialistidele saadetud küsimustiku andmeid ning Statistikaameti elektroonilise andmebaasi andmeid. Kvalitatiivse uurimismeetoditena on kasutatud dokumendianalüüsi Töö tulemusena sai selgeks, et töötlev tööstus tervikuna on viimasel kümnendil pigem hajunud. Aastatel 2011- 2021 oli Lõuna-Eesti maalistes piirkondades (Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Jõgevamaa) tööstuses töötavate inimeste arv märgatavalt kasvanud. Võrreldes teiste regioonidega, ka kõige kiiremini seda teinud. Samuti on see ainuke piirkond, kus 2021-ks aastaks võrrelduna 2011 aastaga tööstustööhõive osatähtsus kogutööhõives kasvas. Harjumaal on see trend vastupidine. See tähendab, et maa-linn nihe on juba osaliselt toimunud ja toimumas. Inimesed on liikumas suurtest keskustest ääremaa poole. Lisaks selgus, et Lõuna- Eesti on küll üks aktiivsemalt arenevaid tööstusregioone, kuid ei väiksemaid ega suuremaid vastuseise tööstusehitiste rajamisel pole olnud. Nii tundub, et Lõuna-Eestisse mahuvad ilusti ära nii elanikud kui tööstusettevõtted. Edasised uuringud võiksid täpsustades maakohtade arenguid tööstusharude lõikes, eelkõige keskendudes nö vanadele, kohalikel ressursside põhinevale tööstusele (puidu- ja toiduainetetööstus) ja uutele (nt. puidukeemia- ja farmaatsiatööstus) tööstusharudele.
Tallinna Linnahalli hoone ja selle välisruum. Maastikuarhitektuurne uurimus
(Eesti Maaülikool, 2024) Etverk, Johanna; Järvsalu, Anna Maria (juhendaja); Galazan, Aljona (juhendaja)
Magistritöö eesmärk on uurida Linnahalli hoonet ja selle välisruumi maastikuarhitekti pilgu läbi. Aeg liigub edasi ja kunagised funktsioonid ei pruugi enam tänapäeval vajalikud olla, mistõttu on oluline hinnata ja ümber mõtestada olemasolevad objektid. Välimus, lugu ja hing jääb samaks, kuid seda tuleb ilmestada tänapäevaste lahenduste ja põhimõtetega. Ehk tuues välja vana ja uue osa elemendid saab väga edukalt taaskasutada kunagisi ehitisi. Linnahalli puhul tähendab see seda, et hoone arhitektuuriline eripära vajab säilitamist, kuid kunagised funktsioonid ei leia enam rakendust. Suur kontserdisaal võiks toimida ülelinnalise kogukonna keskusena, mis kaasab võimalikult palju erinevaid huvigruppe ja loob kesklinna sotsiaalse sõlmpunkti. Uusi piirkondi luues tuleb silmas pidada tänapäevaseid planeeringu põhimõtteid, mis hõlmab endas näiteks segafunktsionaalseid alasid, inimmõõtmelist linnaruumi ja läbimõeldud paigutust. Töös on kirjeldatud siiani tehtud uuringud, Linnahalli kujunemislugu ja visioone ning kaasaegseid linnaruumi teooriad. Uurimismeetodiks on valitud intervjuud ekspertidega linnaplaneerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja muinsuskaitse valdkonnast. Töö tulemusena said valmis Linnahalli ja selle piirkonna elavdamise põhimõtted ja ruumiprogramm, mis kirjeldavad võtmeaspekte, millega peab arvestama selle ala arendamisel. Ruumiprogrammi illustreerimiseks on kasutatud tehisaru programm UrbanisAI.
Kastmisvajaduse vähendamine villa graanulitega konteinerhaljastuses
(Eesti Maaülikool, 2024) Maamägi, Ave; Mainla, Leila (juhendaja); Shanskiy, Merrit (juhendaja)
Konteinerhaljastuse olulisust ja kasv linnaruumis mutub aine olulisemaks kuna aitab leevendada linna soojussaare efekti ning lisab rohelust linnakeskkonda, olles see juures oluline inimeste tervise ja heaolu seisukohast. Lõputöö keskendus lambavilla graanulite mõjule konteinerhaljastuse kastmissagedusele. Töös teostati mõõtmisi niiskuse, temperatuuri ja elektijuhtivuse osas ning analüüsiti mulla näitajaid. Algselt püstitatud hüpoteesid kinnitati, rõhutades lambavilla graanulite positiivset mõju kastmisvajaduse vähendamisel ning mulla niiskusesisaldusele. Lambavilla graanulid pakuvad mitmekülgset kasu mulla niiskuse säilitamisel ja taimekasvus. Katsete tulemusena leiti kindlad tõendid, et villagraanulite kasutamine konteinerhaljastuses mõjutab oluliselt mulla niiskusesisaldust ja vähendab kastmisvajadust. Mulla toitainete sisaldusele avaldatav mõju oli vähem märgatav, kuid siiski olemas.

Sirvi

Viimati lisatud