Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URI


Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1395
  • Kirje
    Investigating Consumer Trust and Security Concerns in Online Food Delivery Platforms in Lagos State, Nigeria
    (Eesti Maaülikool, 2024) Adewumi, Opeyemi Jude; Lillemets, Jüri (advisor)
    The advent of e-services which has expanded across every sector has revolutionized the way people purchase goods and services. The food sector however, has taken advantage of this digitalization to meet the dining needs of people at any place and time with the use of digital platforms which enables people to place orders using their smartphones and other internet connected devices. However, in this era of internet fraud, users are very concerned about the security and privacy of their personal information. Several studies have examined the relationship between consumers' preferences and their level of trust and satisfaction in online food delivery services (Kimes, 2011; Nilashi et al., 2015; Zhuang et al., 2021). The present study seeks to explore the link between users’ perceived trust and security concerns with loyalty and intentions for continuous online food delivery platform usage in Lagos, Nigeria. The study utilized both primary data which was quantitative in nature and formed the basis of the empirical framework and secondary data which formed the basis of the theoretical framework. Data were collected using a structured questionnaire which consisted of two sections; the demographic information of the respondents and 17 questions on consumer trust and security concerns in online food delivery platforms. Descriptive statistics using tables and charts was employed to analyze the data collected and correlation analysis was used to test the relationship between perceived trust and users’ satisfaction. The result obtained from the findings of this study reveals that trust and data security are crucial factors that can influence a consumer's purchase intentions. There was a significant positive correlation between users’ perceived trust and their level of satisfaction with the overall security measures implemented by online food delivery platforms. Conclusively, the study recommends that clear policies, terms and conditions that ensure high levels of data security and privacy should be upheld by online food delivery service providers to foster trust, reliability and safety of users’ information.
  • Kirje
    Effectivity of nature protected areas amid global changes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Falade, Damilola; Ronk, Argo (advisor)
    Protected areas have become one of the most important tools for safeguarding global biodiversity. However, the escalating threats of current changes in climate and intensifying human activities, primarily through land cover change call into question their continued effectiveness in biodiversity conservation. In this thesis, we analyze whether the current distribution of Europe's protected areas will be effective in the face of increasing human pressure and climate change. First, we tested whether protected areas would preserve natural land cover types in comparison to anthropogenic land cover types in the future. Second, using species distribution modelling we predicted if protected areas would continue to safeguard existing rare species in the future. Third, using bioclimatic variables and principal component analysis we tested if protected areas located at higher latitudes are more vulnerable to climate change than those at lower latitudes. We used World Database on Protected Areas and Esri Living Atlas to obtain data on Europe protected areas and land cover types. For species distribution data we used Global Biodiversity Information Facility and Worldclim database for climate data in Europe. Our results shows that anthropogenic land cover types in terms of cropland and urban areas will increase in protected areas in the future. Under future scenarios of Shared Socio-economic Pathways 245, there could be a decline in current rare species in protected areas and climate change could have a stronger impact on protected areas situated at higher latitudes compared to lower latitudes. Our results support previous studies on human pressure increasing in protected areas and suggest that protected areas should be evaluated as a comprehensive network on a large scale, rather than only in terms of existing management assessments. Instead, management approaches should focus on ensuring that the present distribution of protected areas will be successful in protecting natural land cover, ecosystems, and species in the future.
  • Kirje
    The Impact of Digital Platforms on Market Access for Ghanaian Smallholder Farmers
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pomary, Mawuli Kwadjo; Põder, Anne (advisor)
    Digitalization in agriculture has enabled farmers to maximize production and improve output. Farmers have utilized digital tools to access information on markets outlets, prices, farm inputs, storage options as well as climatic information. The wide adoption of digitalization has cut across various countries in Africa including Ghana. The impact of digitalization in African agriculture has been widely explored by various researchers (Abdulai et al., 2023; Addison et al., 2024; Kudama et al., 2021). The present study seeks to evaluate the impacts the impacts of digital platforms with the focus on market access for smallholder farmers in Ghana. The study utilized both theoretical and empirical data to explore the subject of the research. The study utilized a descriptive design to narrate observations from respondents from four districts in northern region. A structured questionnaire was used to collect information of farmers’ characteristics, experiences, market access and challenges, and was administered online. Descriptive statistics using tables and charts was employed to analyze the data obtained from the online survey. A total of 55 farmers responded to the survey. The result obtained revealed that majority of the respondents were literate males from Kumbungu community in their economically active age, married with a household size of 3 and well experienced. Majority of the respondents had access to simple digital tools and use them to access information on market outlets, prices and other information. Cost of ICT was the major challenge farmers face in accessing digital tools. The study recommends improved policies that encourages digitalization among smallholder farmers in northern Ghana.
  • Kirje
    Evaluating The Perceived Effects Of Climate Change On Rice Production Amongst Small-Scale Farmers In Ebonyi State, Nigeria
    (Eesti Maaülikool, 2024) Uchime, Chinedu; Aleksandrova, Olha (advisor)
    With the effects of climate change, food security and agricultural productivity are under threat, especially in regions reliant on staple crops like rice. This study aims to investigate the perceived impact of climate change on small-scale rice farming in Ebonyi State, Nigeria, a region central to Nigeria's rice production goals. Therefore, this study used a multivariate probit model and intensive field surveys to understand farmers' perceptions of climate change effects, sources of information, and adaptation strategies. The results were complex because farmers showed varied perceptions regarding the impacts of increasing rainfall intensity, prolonged dry seasons, and temperature fluctuations. The study also underlines socio-economic factors such as age, farm size, and membership in farmer organizations as critical determinants of farmers' perceptions concerning the effects of climate change. Furthermore, it identifies the adaption measures utilized by farmers, including mulching, limited tillage, and soil conservation approaches. Recommendations include prioritizing targeted awareness programs, government subsidies, increased access to finance facilities, and resilient crop varieties to enhance climate resilience among small-scale rice producers. In summary, this study enhances our comprehension of how agricultural communities adapt to climate change and provides valuable information for policymakers and practitioners to strengthen food security in response to climatic variability.
  • Kirje
    Analysing the Global Expansion of Nigerian Agri-Tech Firms: Strategies, Barriers, And Entry Deterrents
    (Eesti Maaülikool, 2024) Adeyemi, Temidayo Ayodeji; Arvidsson, Henrik G.S. (advisor)
    The aim of this study was to explore the internationalization strategies of Nigerian agri-tech firms, focusing on the challenges and deterrents they encounter in global expansion. Utilizing a qualitative research design anchored in an interpretivist philosophy and a multiple case study approach, data was collected through semi-structured interviews with 10 participants across 4 firms. These interviews were recorded, transcribed, and analyzed using thematic analysis in the ATLAS.ti 9 software. Findings revealed that the Nigerian agri-tech SMEs employed different strategies: regional expansion within Africa leveraging their understanding of local contexts, and selective global expansion targeting broader markets. The nature of their service offering determined the mode of internationalization. These firms overcome complex regulatory environments, local skepticism, and logistical challenges through local partnerships, agricultural fairs, and product customization. Findings highlights unique barriers such as diversity in agricultural practices and technological infrastructure challenges, necessitating more tailored approaches compared to other sectors. Furthermore, internal factors like company culture and innovation, along with external factors such as market demand and global trends, significantly influence internationalization strategies and success. Efficient resource management and the ability to innovate continuously were also crucial for navigating diverse market conditions and achieving sustainable growth. This study concludes that by leveraging internal adaptability and continuous innovation while responding to external market demands and addressing sector-specific challenges, Nigerian Agri-tech firms can achieve sustainable growth and competitive advantage in global markets.
  • Kirje
    Assessment of Adoption Decision for Irrigation Among Smallholder Farmers in Nigeria
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ogunmola, Omotoso Oluseye; Aleksandrova, Olha (advisor)
    Adopting irrigation technology by smallholder farmers continues to be a significant challenge, limiting agricultural productivity in Nigeria. Despite the significant contribution of irrigation to agricultural production, smallholder farmers in Nigeria have yet to embrace it. Therefore, I carried out a cross-sectional household and farm survey of 300 randomly selected smallholder farmers to determine the factors influencing the adoption decision and intensity of irrigation technology. Descriptive statistics was used to summarize the data; budgetary analysis was used to estimate the farmer's cost and returns, and the Double-Hurdle regression model to assess the determinants of adoption decision and intensity of irrigation technology. Eight irrigation technologies were identified, and they had different adoption rates among the farmers. Most farmers had adopted drip irrigation (24.67%) and sprinkler irrigation (20%) in Kaduna state,. The center pivot had the least adoption intensity used for farm production. An average farmer realized ₦1,847,258.59 and ₦1,353,982.93 per hectare as profit from production under irrigation and rainfed and can potentially earn ₦1.97 and ₦1.71 on every Naira invested, respectively. However, farm production under an irrigation system had significantly higher returns than in a rainfed farming system. The Double-Hurdle model result shows that smallholder farmers who are educated, visited by extension agents, and have higher incomes are more likely to adopt irrigation technologies. Also, farming experience and distance from the farm to the market negatively influence farmers’ decision to adopt irrigation technologies. Farm income influenced the adoption intensity of irrigation technologies among smallholder farmers. The study recommends policies and developmental programs for financial support and extension services tailored to the needs of farmers with varying income levels. Such interventions could help bridge the gap between initial adoption and extensive use of irrigation technology, fostering sustained agricultural development and economic growth in smallholder farming communities.
  • Kirje
    Evaluating the post-COVID business model transformations among palm oil processors in Edo State, Nigeria
    (Eesti Maaülikool, 2024) Yusuf, Abayomi Eniola; Põder, Anne (advisor)
    This study investigates how palm oil processors in Edo State, Nigeria, have adapted their business models to thrive in the post-COVID era. Employing a qualitative research design rooted in interpretivist philosophy, the study utilized an exploratory case study approach to capture the subjective experiences of these processors. Primary data were collected through individual interviews and focus group discussions (FGDs). Snowball sampling was used to recruit participants, ensuring relevant insights from 6 high-capacity firms and 6 sole-proprietor smaller firms. The collected data were recorded, transcribed, and analyzed using thematic analysis in Nvivo software. The research revealed that COVID-19 forced palm oil processors to significantly alter their operations, which included adopting digital tools and innovative practices. These changes have improved their ability to manage workforce and supply chain disruptions, making them more flexible and resilient. Moreover, the study found that these pandemic-driven adaptations, such as the use of digital platforms, have become permanent fixtures due to their efficiency and competitiveness. The findings also showed that these business model innovations have strengthened long-term resilience, enhanced operational strategies, and expanded market reach. Despite challenges like maintenance costs and training needs, the benefits of improved communication, data utilization, and flexibility outweigh the drawbacks. The study concludes that digital and analytical tools adopted during the pandemic will persist, shaping the future of palm oil processors in Edo State, confirming a shift towards advanced operational strategies.
  • Kirje
    Food Price Inflation: Causes and Changes in consumers Behaviour in South-west Nigeria
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kadelu, Adeola Olufunmilola; Viira, Ants-Hannes (advisor)
    Nigeria has faced significant inflation challenges over the past two decades; with rising food prices as a major concern. The people are increasingly forced to cut back on essential purchases, including food and personal care products, as they seek discounted offers and more affordable alternatives. This study investigates the factors influencing consumer responses to rising food prices in South-West Nigeria, using a mixed-method approach that integrates both qualitative and quantitative data. Quantitative data was sourced online with the aid of questionnaire and a total of 304 respondents were interviewed. The study used thematic analysis to analyze literatures from 2010 – 2023 to determine the causes of Food-Price inflation in Nigeria while logit regression analysis was used to examine the factors that determine change in behavior of consumers in response to increase in food prices. The research highlights the significant drivers of food price inflation, including currency depreciation, external shocks such as global oil price fluctuations, the removal of fuel subsidies, macroeconomic instability, and structural challenges within the agricultural sector. The logit analysis suggests that higher education levels decrease the likelihood of deciding not to purchase. Also, this finding shows that using strict coping strategies like skipping meals or buying less food makes people more likely to decide not to buy food products. In contrast, income levels do not show a significant relationship with purchase decision. Based on these findings, the study recommends policy interventions that include enhancing financial literacy programs, implementing increased wage reviews to boost purchasing power, Economic Stabilization and Agricultural Development, and expanding social protection strategies such as school feeding programs.
  • Kirje
    Linn-maa nihe Eesti tööstuse geograafias
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tamm, Keidi; Kliimask, Jaak (juhendaja)
    Eestis on valdavalt probleeme linnastumisega ning maapiirkondade tühjaks jooksmisega. Suurimatel tööstusriikidel on linn- maa nihe mitmeid kordi läbi tehtud ning ka Eesti ei ole erand. Tööstus mängib linn-maa nihetes olulist rolli. Magistritöö eesmärk on saada ülevaade linn- maa nihke toimumisest Eesti tööstuse geograafias ning selgitada välja kui suur on vastuseis kohalike elanike seas uute tööstusehitiste rajamisel. Töös on kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivsete meetodite kasutamisel kasutati Lõuna-Eesti kuueteistkümne valla ehitus- ja keskkonnaspetsialistidele saadetud küsimustiku andmeid ning Statistikaameti elektroonilise andmebaasi andmeid. Kvalitatiivse uurimismeetoditena on kasutatud dokumendianalüüsi Töö tulemusena sai selgeks, et töötlev tööstus tervikuna on viimasel kümnendil pigem hajunud. Aastatel 2011- 2021 oli Lõuna-Eesti maalistes piirkondades (Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Jõgevamaa) tööstuses töötavate inimeste arv märgatavalt kasvanud. Võrreldes teiste regioonidega, ka kõige kiiremini seda teinud. Samuti on see ainuke piirkond, kus 2021-ks aastaks võrrelduna 2011 aastaga tööstustööhõive osatähtsus kogutööhõives kasvas. Harjumaal on see trend vastupidine. See tähendab, et maa-linn nihe on juba osaliselt toimunud ja toimumas. Inimesed on liikumas suurtest keskustest ääremaa poole. Lisaks selgus, et Lõuna- Eesti on küll üks aktiivsemalt arenevaid tööstusregioone, kuid ei väiksemaid ega suuremaid vastuseise tööstusehitiste rajamisel pole olnud. Nii tundub, et Lõuna-Eestisse mahuvad ilusti ära nii elanikud kui tööstusettevõtted. Edasised uuringud võiksid täpsustades maakohtade arenguid tööstusharude lõikes, eelkõige keskendudes nö vanadele, kohalikel ressursside põhinevale tööstusele (puidu- ja toiduainetetööstus) ja uutele (nt. puidukeemia- ja farmaatsiatööstus) tööstusharudele.
  • Kirje
    Tallinna Linnahalli hoone ja selle välisruum. Maastikuarhitektuurne uurimus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Etverk, Johanna; Järvsalu, Anna Maria (juhendaja); Galazan, Aljona (juhendaja)
    Magistritöö eesmärk on uurida Linnahalli hoonet ja selle välisruumi maastikuarhitekti pilgu läbi. Aeg liigub edasi ja kunagised funktsioonid ei pruugi enam tänapäeval vajalikud olla, mistõttu on oluline hinnata ja ümber mõtestada olemasolevad objektid. Välimus, lugu ja hing jääb samaks, kuid seda tuleb ilmestada tänapäevaste lahenduste ja põhimõtetega. Ehk tuues välja vana ja uue osa elemendid saab väga edukalt taaskasutada kunagisi ehitisi. Linnahalli puhul tähendab see seda, et hoone arhitektuuriline eripära vajab säilitamist, kuid kunagised funktsioonid ei leia enam rakendust. Suur kontserdisaal võiks toimida ülelinnalise kogukonna keskusena, mis kaasab võimalikult palju erinevaid huvigruppe ja loob kesklinna sotsiaalse sõlmpunkti. Uusi piirkondi luues tuleb silmas pidada tänapäevaseid planeeringu põhimõtteid, mis hõlmab endas näiteks segafunktsionaalseid alasid, inimmõõtmelist linnaruumi ja läbimõeldud paigutust. Töös on kirjeldatud siiani tehtud uuringud, Linnahalli kujunemislugu ja visioone ning kaasaegseid linnaruumi teooriad. Uurimismeetodiks on valitud intervjuud ekspertidega linnaplaneerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja muinsuskaitse valdkonnast. Töö tulemusena said valmis Linnahalli ja selle piirkonna elavdamise põhimõtted ja ruumiprogramm, mis kirjeldavad võtmeaspekte, millega peab arvestama selle ala arendamisel. Ruumiprogrammi illustreerimiseks on kasutatud tehisaru programm UrbanisAI.
  • Kirje
    Kastmisvajaduse vähendamine villa graanulitega konteinerhaljastuses
    (Eesti Maaülikool, 2024) Maamägi, Ave; Mainla, Leila (juhendaja); Shanskiy, Merrit (juhendaja)
    Konteinerhaljastuse olulisust ja kasv linnaruumis mutub aine olulisemaks kuna aitab leevendada linna soojussaare efekti ning lisab rohelust linnakeskkonda, olles see juures oluline inimeste tervise ja heaolu seisukohast. Lõputöö keskendus lambavilla graanulite mõjule konteinerhaljastuse kastmissagedusele. Töös teostati mõõtmisi niiskuse, temperatuuri ja elektijuhtivuse osas ning analüüsiti mulla näitajaid. Algselt püstitatud hüpoteesid kinnitati, rõhutades lambavilla graanulite positiivset mõju kastmisvajaduse vähendamisel ning mulla niiskusesisaldusele. Lambavilla graanulid pakuvad mitmekülgset kasu mulla niiskuse säilitamisel ja taimekasvus. Katsete tulemusena leiti kindlad tõendid, et villagraanulite kasutamine konteinerhaljastuses mõjutab oluliselt mulla niiskusesisaldust ja vähendab kastmisvajadust. Mulla toitainete sisaldusele avaldatav mõju oli vähem märgatav, kuid siiski olemas.
  • Kirje
    Värskete marjade pakkematerjalide keskkonnasõbralikkuse võrdlus olelusringi hindamise meetodil
    (Eesti Maaülikool, 2024) Laumets, Liina; Moor, Ulvi (juhendaja)
    Ühekordsetest pakenditest tulenevad keskkonnaprobleemid on järjest aktuaalsemad, sest loodusesse sattunud pakendid põhjustavad nii pinnase kui veekeskkonna reostust ning toodavad vale jäätmekäitluse korral ka kasvuhoonegaase. Leidmaks erinevate pakendite hulgast kõige keskkonnasõbralikumaid valikuid, tuleb läbi viia nende omavaheline võrdlus. Üheks võrdlusmetoodikaks on olelusringi hindamine, mis võimaldab välja selgitada erinevate pakkematerjalide keskkonnamõju. Kõigi pakendite puhul võrreldi nelja erinevat jäätmekäitluse stsenaariumit – kompostimine, prügilasse ladestamine, põletamine ja ringlussevõtt – ning saadud tulemused esitati kõikide stsenaariumite lõikes erinevatele keskkonnaparameetrite kaupa (%). Lisaks võrreldi nelja erineva pakendi tootmise, tarbimise ja jäätmekäitluse protsesside summaarset keskkonnamõju omavahel, et tuvastada, milline etapp panustab kõige rohkem summaarsesse olelusringi keskkonnamõjusse. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada nelja erineva värskete marjade pakendamiseks sobiliku pakendi – traditsioonilise plastikpakendi ning kolme alternatiivse nn keskkonnasõbraliku pakendi keskkonnamõju olelusringi hindamise abil ning tuvastada, milline pakend on kõige väiksema keskkonnajalajäljega. Töö tulemusel selgus, et kõige suuremat mõju keskkonnale põhjustaavad kartongist pakendid. Eriti suur mõju on merevee ökotoksilisuse potentsiaalile bioplastist kattega kartong pakendil. Kõige väiksema keskkonnamõjuga on riisipõhust pakend, kohati isegi 4 korda väiksema mõjuga võrreldes kartongpakenditega.
  • Kirje
    Vähendatud turbaga substraatide mõju ripp-pelargooni (Pelargoniom peltatum (L.) L´Her.) kasvule ja õitsemisele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ranniste, Merili; Mainla, Leila (juhendaja)
    Turvas on enimkasutatav substraat konteinertaimede tootmisel lillekasvatuses. Paraku on turbakaevandamisest tingitud turbarabade kuivendamine suurendanud vajadust otsida alternatiive, mis võiksid asendada taimekasvatuses kasutatavat turvast ning seeläbi vähendada mõju meie kliimale. Ripp-pelargoonid ehk luuderohulehelised pelargoonid on levinumad amplitaimed ning õitsevad pikalt sügiseni. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja alternatiivsete vähendatud turba sisaldusega kasvusubstraatide mõju ripp-pelargooni (Pelargonium peltatum (L.) L'Hér.) (Toscana® Medio rühm) sordi `Teske Lavender` noortaimede kasvule ja õitsemisele. Katsetulemustest selgus, et substraadisegud tatar50 ja vill30 sobisid taimele kõige vähem, sest katse lõpus oli nende variantide rohelise osa biomass oluliselt väiksem kui turba variandi taimedel. Turbaga võrdväärsed olid Kekkilä valmissegud EcoBoost, FiberBoost ning turbaga segatud Bioon50, mida võib töös kogutud andmete põhjal eelkõige soovitada pelargooni kasvatamiseks.
  • Kirje
    Veiniviinamarjade suhkrute sisaldus sõltuvalt sordist ja kasvukohast
    (Eesti Maaülikool, 2024) Koppel, Gerli; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja)
    Uurimustöö hüpoteesiks oli: „Veiniviinamarjade pikk valmimisperiood Eesti jaheda kliima tingimustes annab enamasti madala suhkrusisalduse. Soovitava suhkrusisalduse saavutamist saab mõjutada sortide valimisega ja nende kasvatamisega sobival kasvukohal“. Töö esimeseks eesmärgiks on välja selgitada kasvukoha mõju sortide ’Rondo’ ja ’Solaris’ mahla kuivaine, glükoosi-, fruktoosi- ja üldsuhkrusisaldusele. Teiseks eesmärgiks on selgitada välja sordi mõju eelnimetatud parameetritele. Sordivõrdluses olid Eestis enamlevinud sordid `Solaris`, `Rondo`, `Zilga`, `Hasanski Sladki`, `Frühburgunder`, mida kõiki kasvatati avamaal, ainult tunnelis kasvatati sorte `Leon Millot`, `Marquette` ja `Cabernet Cortis. Kasvukoha katses olid sordid `Solaris` ja `Rondo`, mida kahes erinevas istandikus kasvatati avamaal ja tunnelis. Katsevariant (kasvukoht + sort) omas olulist mõju oBrix näidule, olles suurim tunnelis kasvatatud sordil `Solaris` (18,3) ja väikseim avamaal kasvatatud sordil `Rondo` (14,6). Suurim fruktoosisisaldus oli katmikalal kasvanud sordil ´Solaris´ (98 g l-1) ja madalaim avamaal kasvanud sordil ´Rondo´ (68 g l-1). Glükoosisisaldus varieerus 67,3 kuni 76,9 g l-1, olles suurim tunnelis kasvatatud sordil `Solaris` ja väikseim sama sordi avamaal kasvatamise korral. Üldsuhkrusisaldus oli marjades vahemikus 136,5 – 176,4 g l-1, olles väikseim avamaal kasvatatud sordil `Rondo` ja suurim tunnelis kasvatatud sordil `Solaris`. Sort omas olulist mõju mahla kuivaine sisaldusele, olles madal sortidel `Rondo` (14,6 oBrix), ’Frühburgunder’ (14,6 oBrix) ja ’Zilga’ (15,5 oBrix) ja kõrgeim sortidel `Marquette` ja ’Cabernet Cortis’ (23 oBrix). Fruktoosisisaldus oli katsesortide marjades vahemikus 66,1 – 110,1 g l-1, olles väikseim sordil `Frühburgunder` ja suurim sortidel `Marquette` ja ’Cabernet Cortis’. Glükoosisialdus oli katsesortide marjades vahemikus 64,2 – 102,9 g l-1, olles väikseim sordil `Zilga` ja suurim sortidel ’Maquette’ ja `Cabernet Cortis`. Üldsuhkrusisaldus varieerus väikseimatest näitudest sortidel `Frühburgunder` ja ’Rondo’ (135 ja 137 g l-1) suurima näiduni sordi `Cabernet Cortis´ puhul (216,1 g l-1).
  • Kirje
    Varroalesta (Varroa destructor) arvukuse sõltuvus mesilasperede asustustihedusest ja asupaigast
    (Eesti Maaülikool, 2024) Soomelt, Annika; Naudi, Sigmar (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)
    Elanikkonna suurenemine on tõstnud oluliseks ülesandeks põllukultuuride saagikuse suurendamise. Putukatel, eriti meemesilastel on oluline roll põllukultuuride saagikuse suurendamisel taimede tolmeldamise kaudu. Varroalest on enim meemesilastele kahju tekitav parasiit, ta toitub mesilase rasvkehast ning temaga võitlemine on tänaseni rahvusvaheline väljakutse nii teadlastele kui ka praktikutele. Töö eesmärgiks on hinnata varroalesta arvukuse sõltuvust mesilasperede asutustihedusest ja paiknemisest ning selgitada, kui suurt territooriumi peaks hindama, et saada kõige usaldusväärsemad seosed. Valimis oli 49 katsemesilat üle Eesti. Proovid koguti elusatest mesilates Easy VarroaCheck proovitopsi, millest eraldati varrolestad. Laboratoorsete tööde käigus loendati kogutud ja hoiustatud mesilased. Käesoleva magistritöö tulemusel võib järeldada, et mesilasperede arv naabruskonnas ei mõjuta varroalesta arvukuse taset, küll aga naabermesinike arv mõjutab usutavalt varroalesta arvukust 3 km raadiuses. Kliima võib mõjutada, kuid ei ole määrava tähtsusega. Selleks et saada põhjapidavamaid tulemusi, tuleb sarnaseid uuringuid teha mitmel järjestikusel aastal, et välistada konkreetse aasta mõjusid tulemustele ning samas soovitan katsemesilatest rohkem kui üks proov võtta, näiteks igast viiendast või kümnendast mesilasperest.
  • Kirje
    Poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum E.P.Bicknell) viljade kvaliteet keskkonnasõbralikes pakendites
    (Eesti Maaülikool, 2024) Trumsi, Marju; Koort, Angela (juhendaja)
    Aedmustikate tarbimine ja tootmine laieneb ülemaailmselt ning seetõttu on vajalik leida toiteväärtuse säilitamiseks parimad keskkonnasõbralikud pakendid. Kriitiliseks keskkonnaprobleemiks on plastireostus. Keskkonnasõbralike pakendite kasutamine aedmustikate säilitamisel aitab tagada marjade kvaliteeti ja pikendada turustamisperioodi, kuid toetab ka laiemat eesmärki vähendada toidujäätmeid ja keskkonnasaastet. Magistritöös selgitatakse välja aedmustikate kvaliteedi muutus kahenädalase säilitusperioodi jooksul traditsiooniliselt kasutatavas plastikpakendis ning erinevates keskkonnasõbralikumates pakendites. Säilituskatses arvutati marjade massikadu, mõõdeti vilja tugevust ja värvust, antotsüaanide ja fenoolide üldsisaldus, suhkrute ja orgaaniliste hapete sisaldust. Mustikaid säilitati kokku 12 päeva ning nende säilivuse kvaliteeti hinnati kolmel korral: enne säilitamist, nädala möödudes säilituse ajal ja säilituse lõpus. Katse tulemustest selgus, et suurte avadega papp-pakendis oli mustikate massikadu oluliselt suurem võrreldes plastikpakendi ja riisipõhust pakendiga. Plastikpakendis säilitatud mustikad olid väiksema massikaoga, tugevamad ja erinesid ka värvuselt võrreldes papp-pakendis säilitatud marjadega. Saadud tulemusi saab kasutada edaspidistes teadusuuringute ja mustika säilitamiseks keskkonnasõbralike pakendite valimisel säilivuse parandamise eesmärgil.
  • Kirje
    Hariliku astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) koristusjääkide osakaal ja viljade kvaliteet
    (Eesti Maaülikool, 2024) Link, Jane; Rätsep, Reelika (juhendaja); Kaldmäe, Hedi (juhendaja); Kahu, Kersti (juhendaja)
    Astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) on asteldega kahekojaline heitlehine lehtpuu, mis kuulub hõbepuuliste sugukonda. Pidev kasvav nõudlus looduslike meditsiiniliste toodete ja toiduainete järele on tekitanud suure huvi astelpaju erinevate taimeosade kasutamise võimaluste ja biokeemilise koostise osas. Saagikoristusel tekib kõrvalsaadusena märkimisväärses koguses lehe-ja oksajääke. Astelpaju koristusjäägid on oluline väärtuslike bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikas, mida saab kasutada näiteks kas toiduaine-- või kosmeetikatööstuses. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses aastatel 2021-2022. Töö eesmärgiks oli selgitada välja astelpaju sortide 'Marija Brūvele', 'Tatjana' ja 'Botanitšeskaja' viljade koristamisel tekkivate kõrvalsaaduste (lehed, oksad) osakaal ning saagi kvaliteet (rakumahla kuivaine, tiitritavate hapete ja askorbiinhappe sisaldus, pH väärtus) sõltuvalt sordist ja saagiaastast (2021, 2022). Biokeemiliste näitajate osas saadi parimad tulemused sordilt 'Marija Brūvele'. Tiitritavate hapete, rakumahla kuivaine ja askorbiinhapete osas olid 'Marija Brūvele' näitajad olid kõrgemad mõlemal katseaastal. Samal ajal andis sort 'Tatjana' nimetatud näitajate osas samuti häid tulemusi. 'Botanitšeskaja' oli biokeemiliste näitajate poolest teistest sortidest madalamate sisaldustega. Samas oli 'Botanitšeskaja' vilja mass oluliselt kõrgem kui teistel võrreldud sortidel. Väiksem vilja mass andis katse puhul paremaid biokeemilisi näitajaid.
  • Kirje
    Taasviljuva hariliku vaarika (Rubus idaeus l.) sortide saagikus ja viljade kvaliteet
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lorents, Anna; Kikas, Ave (juhendaja); Klakotskaya, Natallia (juhendaja)
    Maailmas pidevalt aretatakse uusi taasviljuva hariliku vaarika sorte, millede sobivust Eesti tingimustes veel ei teata. Uusi sorte on vaja põhjalikult kohalikes oludes uurida, selgitada nende omadusi ja kasvunõudeid, teavitamaks vaarikakasvatajaid, milliseid sorte istandike rajamisel eelistada. Käesoleva töö eesmärgiks oli vaarikasortide saagikuse ja viljade kvaliteedi näitajate analüüsi põhjal välja selgitada taasviljuvate hariliku vaarika sortide ’Delniwa’, ’Enrosadira’, ’Jantar’, ’Poemat’, ’Polka’ seast Lõuna-Eesti tingimustes kasvatamiseks sobivaimad sordid. Katse viidi läbi 2023. aastal Viljandimaal EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses. Katsevariantideks olid kontrollsort ’Polka’ ja sordid ’Delniwa’, ’Enrosadira’, ’Jantar’, ’Poemat’. 2023. aastal läbi viidud katsest selgus, et paremaid tulemusi saagikuse ja viljade kvaliteedi osas näitasid sordid ’Poemat’, ’Delniwa’ ja ’Polka’. Vaarikakasvatuse edendamiseks on vajalik teha rohkem pikemaajalisi uuringuid, et anda tootjatele teavet uute sortide sobivuse ja kasvunõuete kohta ning suurendada huvi vaarikakasvatuse vastu ka tulevaste tootjate hulgas.
  • Kirje
    Hariliku vaarika (Rubus idaeus) 'Glen Ample' viljade kvaliteet ja säilivus keskkonnasõbralikes pakendites ja tarbijate pakendieelistused
    (Eesti Maaülikool, 2024) Saan, Kirsika; Moor, Ulvi (juhendaja)
    Eesti riik on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus aastaks 2050. Sellest tulenevalt on oluline järjest enam toota ja tarbida keskkonnasõbralikumaid tooteid. Biolagunevad keskkonnasõbralikud pakendid võivad olla alternatiiviks traditsioonilisele plastikpakendile juhul, kui nad ei mõjuta vilja kvaliteeti ning on tarbijale vastuvõetavad. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata keskkonnasõbralike pakendite mõju hariliku vaarika 'Glen Ample' viljade kvaliteedile ning uurida nende vastuvõetavust tarbijatele. Vaarikate säilituskatse viidi läbi 2023. aastal Tartus EMÜ aianduse õppetoolis. Tarbijauuring teostati 2023. aasta juulikuus Tartus Lõunakeskuses. Katsevariantideks olid kolm biolagunevat pakendit (lainepapist pakend, lainepapist pakend tselluloosist kaanega ja riisipõhust pakend polüpiimhappest kaanega) ning kontrollvariandiks kasutati traditsioonilist (PET (polüetüleen tereftalaat)- ehk plastikpakendit. Vaarikaid säilitati 4±2 °C juures 48 tundi ja seejärel jaemüügierioodi simuleerimiseks 24 h +22 °C juures. Katse käigus määrati enne ja pärast säilitamist vaarikate värvus ja tugevus, mahla kuivaine ning orgaaniliste hapete sisaldus. Lisaks kaaluti kõik vaarikad massikao hindamiseks. Uurimistöö tulemustest selgus, et pakenditel ei olnud usutavat mõju viljade biokeemilisele koostisele, kuid oli usutav mõju viljade värvusele. Üheski pakendis ei esinenud riknenud vilju. Seega olid katses kasutatud biolagunevad pakendid viljade kvaliteedi säilimise seisukohalt plastikpakendile sobivaks alternatiiviks. Tarbijauuringu tulemused näitasid, et valdav enamik eelistas biolagunevaid pakendeid plastikpakendi asemel. Tarbijad ei pidanud oluliseks kogu pakendi läbipaistvust, enamikule piisas vaid kaane läbipaistvusest. Tarbijad olid nõus maksma biolagunevasse pakendisse pakendatud marjade eest 5-10% rohkem.
  • Kirje
    Aedherne (Pisum sativum) aretiste võrdlev hindamine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roman, Ireene; Põldma, Priit (juhendaja); Bender, Ingrid (juhendaja)
    Seoses rahvastiku kasvu ning kliima muutustega on vaja aretada järjest saagikamaid ja muutuvates kliimaoludes haiguskindlamaid põllukultuure. Käesolev magistritöö keskendus aedherne traditsioonilisele sordiaretusele. Töö eesmärk oli põldkatse käigus välja selgitada, kas uued potentsiaalsed aretised on standardsordist saagikamad ning laikpõletiku kindlamad. Uurimistöö viidi läbi Maaelu Teadmuskeskuse katsepõllul 2023. aastal. Käesolevas töös oli võrdluses neli varajast aretist, mida võrreldi standartsordiga `Valma´ ja neli keskvalmivat aretist, mida võrreldi standardsordiga `Looming´. Töö käigus koristati saaki kord nädalas vastavalt valmimisele. Saak analüüsiti: määrati erinevad haigused sh laikpõletik ja kaaluti peale igat koristust. Tulemustest selgus, et nii varajaste kui ka keskvalmivate aedherneste võrdluses taimesaagilt aastal 2023 standardsortidest oluliselt saagikamaid aretisi ei leidunud. Katseandmete põhjal olid kõik varajaste rühma aretised usutavalt laikpõletikukindlamad kui standardsort `Valma´. Keskvalmivate aretiste seas leidus kolm aretist, mille laikpõletikukindlus oli võrdväärne standardsordiga `Looming´.