Digivakk
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7037
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Mis on toiduohutuskultuur? Miks see on oluline?(Eesti Maaülikool, 2023) Laikoja, KatrinToiduohutuse juhtimissüsteemi juurutamise ja efektiivsena toimimise edukus sõltub positiivsest toiduohutuskultuurist. Organisatsioon, kellel on tugev toiduohutuskultuur, näitab oma töötajatele ja klientidele, et ohutu toidu valmistamine on oluline eesmärk ning osa äritegevusest.Kirje Kaksteist võtet toiduohutuskultuuri toetamiseks(Eesti Maaülikool, 2023) Laikoja, KatrinToiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni, igal tasandil (GFSI, 2018). Järgnevalt mõned võtted selle toetamiseks.Kirje Kasvamiseks vajavad mikroorganismid sobivat temperatuuri(Eesti Maaülikool, 2023) Kiss, Katrin; Laikoja, KatrinTeabelehe koostamist on rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).Kirje Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks(Eesti Maaülikool, 2023) Laikoja, KatrinTundlikul inimesel võib iga toiduaine põhjustada allergilist reaktsiooni, kuid on 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet (edaspidi allergeenid), millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Need on: gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.Kirje Näitus "Veterinaarmeditsiin 175"(Eesti Maaülikool, 2023) Püttsepp, Juhani; Järv, Eha (koostaja)Näituse „VETERINAARMEDITSIIN 175“ koostasid Juhani Püttsepp ja Eha Järv.Kirje Näituse "Veterinaarmeditsiin 175" plakat(Eesti Maaülikool, 2023) Utsu-Püttsepp, Aila (kujundaja)Näitus "Veterinaarmeditsiin 175" oli Eesti Maaülikooli raamatukogus avatud 2.-27. oktoobrini 2023.Kirje Eesti veterinaarmeditsiini 175. aastapäeva film(Eesti Maaülikool, 2023) Järv, Eha; Püttsepp, JuhaniEesti Maaülikool tähistab Eesti loomaarstiõppe ja -teaduse 175. aastapäeva. Selleks tähtpäevaks sõelusid ning järjestasid arhiivide faile Eha Järv ja Juhani Püttsepp.Kirje Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes(Eesti Maaülikool, 2019) Laikoja, Katrin (koostaja)Toiduallergia on immunoglobuliin E (IgE) ehk immuunsüsteemi vahendatud reaktsioon, mis on reprodutseeritav sama toidu suu kaudu manustamisel. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ehk virgatsained (nt histamiin, serotoniin jt) ning võivad tekkida nahaärritus, sügelus, huulte ja keele turse, hingamisraskused, raskeimal juhul eluohtlik anafülaksia seisund. Toidutalumatus ei ole toiduallergia ega ole seotud immuunsüsteemiga, vaid võib olla põhjustatud ensüümipuudulikkusest (nt piimasuhkru ehk laktoosi talumatus) või esineda farmakoloogilise talumatusena (nt histamiini-, kofeiini-, salitsülaaditalumatusena). Eesti Allergialiidu andmetel esineb toiduallergiat keskmiselt 5-10% lastest ning 5% täiskasvanutest, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel keskmiselt 1% rahvastikust. Toiduallergiat ja talumatust tekitavad ained (edaspidi „allergeenid“) on: gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.Kirje Shiga toksiini tootev Escherichia coli (STEC) toidupatogeenina(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati (koostaja)STEC põhjustab inimestel verist kõhulahtisust ja kõhukrampe, kuid mõnedel haigetel võib tüsistusena kujuneda raskekujuline neerpuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. STEC bakterite poolt toodetavad Shiga toksiinid ei teki toidus, vaid inimese organismis. Sageli on haigus toidutekkeline, ligi pooled STEC haigusjuhtumitest on põhjustatud saastunud toidu tarbimisest. Mäletsejalised, nagu veised, lambad, kitsed ja hirved, on STECi kõige olulisemad reservuaarid. Lisaks alaküpsetatud veise- ja väikemäletsejaliste lihale on inimeste haigestumise põhjuseks olnud ka ebapiisavalt kuumtöödeldud või toorpiimast valmistatud piimatooted ning keskkonnaallikatest saastunud köögi- ja puuviljad ning joogivesi.Kirje Listeria monocytogenes toidupatogeenina(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati (koostaja)Listeria monocytogenes on saastunud valmistoiduga (RTE tooted) inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib nõrgenenud vastupanuvõimega inimestel põhjustada raskekujulist haigust - listerioosi. Listerioosi peiteperiood võib olla 3 kuni 70 päeva, keskmiselt 3 nädalat. Saastumise korral on kõrgem listerioosi risk valmistoitude puhul, millel on pikk säilimisaeg ja milles toidu koostisest ja muudest sisemistest (nt pH, veeaktiivsus ja toidu lisaained), välistest (nt temperatuur ja gaasikeskkond) ning kaudsetest (nt konkureeriv mikrobioota) teguritest tingituna L. monocytogenes võib paljuneda. Siia kuuluvad eelkõige toidud, mille töötlemisel puudub listeritsiidne ehk L. monocytogenes ́t hävitav etapp. L. monocytogenes ́e kõrgem esinemus on tuvastatud RTE kala ja kalatoodetes, RTE lihatoodetes ning pastöriseerimata piimast valmistatud RTE piimatoodetes. L. monocytogenes ́e kõrgeid kontsentratsioone on tuvastatud ka teistes valmistoitudes, k.a. taimsetes ja liittoitudes.Kirje Lehmade kinnisperioodiaegse udararavi juhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Lehmad vajavad piisava pikkusega kinnisperioodi, mil udarakude taastub toimunud laktatsioonist ning piima tootvad rakud uuenevad. Selleks kulub keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat ja seetõttu loetakse optimaalseks kinnisperioodi pikkuseks 45-60 päeva. Laktatsiooni jooksul tekkinud udaranakkuste raviks kasutatakse kinnisperioodiaegset mastiidiravi pikatoimeliste antibiootikumidega (KAB). Pärast viimast lüpsi nisasse viidud antibiootikumid kõrvaldavad olemasoleva udaranakkuse ning tapavad mikroobid, kes tungivad udarasse kinnijäämise järgselt. Vältimaks uute udaranakkuste tekkimist kinnisperioodi, manustatakse pärast viimast lüpsi kõikidesse nisadesse vismutnitraati sisaldav suspensioon (nisasisene „kaitsekork“). Nisajuha kunstliku sulgemise eesmärgiks on udara kaitsmine keskkonnast tulevate bakterite eest kogu kinnisperioodi vältel. Lehma kinnijäämise eel tuleb otsustada, kas antibiootikumiravi tuleb kasutada karjas kõikidele lehmadele või saab seda teha ainult teatud lehmadele. Selline otsustamine aitab kaasa antibiootikumide kasutamise vähendamisele ja väldib mikroobide resistentsuse arenemist.Kirje Lehma emakapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kask, Kalle (koostaja)Kõige sagedamini haigestuvad lehmad esimesel poegimisjärgsel nädalal. Emakapõletik tekib alati, kui lehmal esineb päramiste peetus või antakse poegimisabi. Emakapõletike riskifaktoriteks võivad olla ka nakkushaigused ja saastunud söödad, mis mõjutavad organismi üldist immuunsust. Poegimisjärgsed emakapõletikud alluvad ravile hästi, juhul kui söötmis- ja pidamistingimused toetavad lehma tervistumist. Hilisemad emakapõletikud (1-2 laktatsioonikuul) tulenevad valdavalt väljaravimata jäänud, krooniliseks muutunud poegimisjärgsetest infektsioonidest või ebahügieenilistest seemendus- või pidamistingimustest.Kirje Lammaste sooleümarussidest tingitud parasitaarhaigused(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Lammaste üks kõige suuremaid probleeme on ümarussidest põhjustatud haigused, millest peamiseks on nakatumine sooleümarussidega. Nakatumisvõimelised vastsed arenevad üsna kiiresti (1-2 nädalat) ning üks parasiit võib muneda tuhandeid mune (tavaliselt 2000-3000, Haemonchus contortus ka 10000 muna päevas). Enamik ümarusse ei vaja oma arengus vaheperemeest. Sooleümarussidega nakatumise järgselt on kliinilisteks tunnusteks looma kõhnumine, mõnel juhul kõhulahtisus ning tugeva nakkuse korral võivad loomad hukkuda. Haemonchus contortus nakkusele järgneb loomal kehvveresus ehk aneemia. Teatud juhtudel võib areneda lõuaalune turse nn. „lott lõua all“.Kirje Põrsa kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Põrsaste kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid, parasiidid ja toksiinid. Seega on kõhulahtisuse haigustekitajad erinevad ja antibiootikumiravi on vajalik ainult bakternakkuse korral. Põrsaste haigestumist soodustab nende madal vastupanuvõime, mis on põhjustatud kas hilinenud, vale temperatuuri ja kogusega ternespiima jootmisest või kaitsekehade puudumisest emise terneses. Halvad keskkonnatingimused (madal temperatuur), halb laudahügieen ning toksiline sööt süvendavad probleemi veelgi. Kõhulahtisus võib tekkida ka stressisituatsioonides, milleks on näiteks võõrutamine, loomade ümbergrupeerimine, tihe asustus, transport ning järsk söödavahetus. Mitte-eakohane sööt võib samuti vallandada kõhulahtisuse puhangu.Kirje Lammaste alumiste hingamisteede probleemid(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Põhilised lammaste hingamisteede probleemid on tingitud pidamisvigadest või nakatunud lammaste sissetoomisest oma karja ilma korraliku karantiinita. Enamasti põhjustavad lammastel hingamisteede probleeme bakterid, parasiidid või viirused. Hingamisteid võivad kahjustada ka seened ja tolm. Hingamisteede probleemiga lammas muutub loiuks, ta köhib aegajalt või tal esinevad köhahood. Haige lammas võib hakata ülejäänud karjast eemale hoidma või teda tõrjutakse. Pikemalt kulgeva haiguse korral loom kõhnub. Ta võib hingeldada ja karjast maha jääda, eriti pärast pikemat loomade liigutamist (näiteks ühelt karjamaalt teisele). Lammaste normaalne hingamissagedus rahulikus olekus (näiteks lamades ja mäletsedes) on 12-20x/min. Kuna lammas on üsna ärev loom, siis võib tema hingamine sageneda juba ainult inimese ruumi ilmumisel. Seega võib ärevuse tõttu hingamissagedus oluliselt kiireneda, kuigi loom on terve. Samuti mõjutab lamba hingamissagedust kõrgem välistemperatuur, lamba eelnev jooksmine, villa paksus, valu ja palavik.Kirje Emise udarapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Emise udarapõletik tekib peamiselt imetamisperioodil, harvemal juhul pärast põrsaste võõrutamist või emise tiinuse ajal. Udarapõletikku põhjustavad enamasti keskkonnas elavad bakterid Escherichia coli, Klebsiella spp. ning pseudomoonased. Seega on peamiseks udarapõletiku riskiteguriks märg ja ebahügieeniline keskkond. Kuna imetava emise udarapõletik mõjutab nii emise üldist seisundit kui ka põrsaste tervist, kasvu ja ellujäämist, tuleb ravi alustada nii ruttu kui võimalik. Antibiootikumiravi määrab ainult loomaarst! Udarapõletiku esmaseks tunnuseks on udaraturse, punetus ja valulikkus. Valulikkus on täheldatav ka põrsaste imemise ajal ning imemise ajal võib emis oma põrsad “ära magada”. Ägeda põletiku korral esineb emisel palavik (üle 40,0ºC). Kui emise udarapõletik on kestnud enam kui kaks päeva või haaratud on enim imeteid, võivad põrsad kõhnuda ning esineda võib ka nende surevust. Loomaarst hindab haigestunud emise üldseisundit ning udarapõletiku raskusastet. Antibiootikumiravi ei ole vaja alustada, kui emise kehatemperatuur on normaalne. Loomaarst alustab antibiootikumiraviga ägeda udarapõletiku korral, kui emise kehatemperatuur on tõusnud, emis ei söö ja põrsaste toitumus on madal, olenemata, et põrsastel haigustunnused puuduvad. Kui olete märganud tiinel või vabal emisel ühe või mitme udarapiirkonna suurenemist ja tihkenemist, kuid udar ei ole kuum, punetav ega valulik, on suure tõenäosusega tegemist aktinomükoosi või aktinobatsilloosiga. Kui tihkestunud ala ei ole suur (kanamunast väiksem) ja antibiootikumiravi algab varakult, tervistub emis hästi. Antibiootikumi esmavalikuks on penitsilliini sisaldavad süstelahused. Kui tihkestumist leitakse suuremal määral, on ravitulemus halb, sest udarakude on tugevasti kahjustunud. Selline loom tuleb karjast praakida, et vältida haigust tekitavate bakterite levikut tervetele loomadele.Kirje Emise jalahaiguste ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Emise lonkamine on peamiselt põhjustatud valust. Valu põhjustavad sõrgade või sõrapadjandi, liigeste ja lihaste traumad ning liigese või lihaste põletikud. Sead lonkavad lühikest aega (paar minutit) juhul, kui nad pärast pikemat lamamist püsti tõusevad ning allpoololnud jäsemed on nn “surnud”. Selline longe möödub iseenesest ning sekkumist ei vaja. Sulus vabalt elavate emiste lonkamine on kergemini avastatav võrreldes poegimis- või seemenduspuuris olevate emistega. Lonkav emis lamab rohkem ja hoiab ennast teistest eemal. Valust tingituna on selline emis närviline ja häälitseb kõvasti. Kuna ta ei suuda teiste loomadega sööda saamisel konkureerida, kõhnub haige loom kiiresti. Jalahaigust põdev emis tipib sõrgadel või ei toeta haiget jalga maha. Jalahaiguse kahtlusel tuleb emisel lasta kõndida mööda koridori, et tuvastada haige jalg. Haige jala avastamisel peab emist hoolikalt edasi uurima. Vaadake ja katsuge üle kõik jäsemed ja liigesed ning võrrelge jäsemete seisundit. Põletikus liiges on kuum, turses ja valulik. Tõstke haige jalg ülesse ja hinnake nii sõrgade kui sõrapadjandite seisundit. Kui tegemist on traumaga, siis on piirkond küll valus ja kergelt turses, kuid kuumust ei esine. Sellisel juhul ei ole antibiootikumiravi vajalik. Antibiootikumiravi on näidustatud ainult ägeda liigesepõletiku korral. Liigesepõletikku põhjustavad peamiselt bakterid Streptococcus suis või Mycoplasma spp. Kroonilise liigesepõletiku diagnoosimisel on vajalik looma praakimine karjast, kuna ravi on väga pikk ning ravitõhusus madal.Kirje Kanade kõhulahtisus ja köha(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kanadel põhjustavad hingamiselundite haiguseid ja kõhulahtisust mitmed haigustekitajad. Haigestuda võivad nii tibud, munakanad kui broilerid. Kanade bakternakkused on peamiselt sekundaarsed, kus viirused ning parasiidid on eelnevalt kahjustanud hingamiselundite või soolestiku limaskesta ning bakterid saavad seejärel läbi kahjustatud limaskestade organismi tungida. Lindlate hügieeni korrashoid, söötade ja joogivee kvaliteedi tagamine ning lindude hea vastupanuvõime saavutamine on esmased võtted nakkussurve vähendamiseks. Eelsoodumuslikuks teguriks nakkushaiguste levikul on stress, mis võib olla põhjustatud nii järsust söödamuutusest, tihedast asustusest kui halvast lindla kliimast.Kirje Tallede kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Tallede kõhulahtisuse põhjuseid on palju. Enamasti on nendeks söötmisvead, parasiidid (sh. ainuraksed) või bakterid. Muudel põhjustel tekib tallede kõhulahtisust harvem. Kuna ravi sõltub konkreetsest haigustekitajast, tuleb alati enne ravi algust veenduda, mis põhjustab käesoleval juhul tallede kõhulahtisust. Söötmisest või söödast põhjustatud kõhulahtisus võib tekkida järsu söödamuutuse tõttu (näiteks laudast rikkalikule karjamaale või järsult jõusööda söötmisega alustamine). Samuti võib kõhulahtisust põhjustada ülesöötmine (liiga palju piima korraga), eeskätt just lutitalledel. Vastsündinud lambatall peab saama piima vähemalt kuus korda ööpäevas, kitsetall vähemalt neli korda ööpäevas. Harvemate söötmiskordadega on kõhulahtisuse tekke võimalus väga suur, sest talled hakkavad sööma palju koresööta enne, kui nende seedimine selleks valmis on. Lisaks joovad talled harvematel söögikordadel liiga suure koguse piima ning sellest tekib neil kõhulahtisus ja soolepõletik.Kirje Vasika kopsupõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Mõtus, Kerli (koostaja)Vasikate kopsupõletikku põhjustavad väga erinevad viirused ja bakterid. Tavaliselt haigestuvad alla ühekuused vasikad esmalt viirushaigusesse, millega kaasneb bakterite põhjustatud kopsupõletik. Mõningatel juhtudel põhjustavad bakterid vasikatel hingamisteede haigust iseseisvalt. Vähene vastupanuvõime (vasikad ei saa ternespiimaga piisavalt head kaitsevõimet), pidamistingimustest tingitud soodsad nakkuste ülekandeteed vasikatele ja stressi olukorrad (grupeerimine, nudistamine, teiste haiguste põdemine, nt kõhulahtisus) aitavad kaasa vasikate haigestumisele.