Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1054
  • Kirje
    Puutuha mõju arukase ja sanglepa seemikute kasvule Tootsi ammendatud frees-turbaväljal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kirikal, Mariina; Ots, Katri (juhendaja)
    Eestis on ligikaudu 9800 ha mahajäetud turbavälju, mis on ekstreemselt tuleohtlikud ning lisaks on need alad riigi üheks oluliseimaks kasvuhoonegaaside allikaks. Kuna mahajäe-tud turbaväljade looduslik taimestumine on reeglina pikaajaline protsess, tuleb need alad rekultiveerida. Ammendatud freesturbaväljadel on mitmeid korrastamisvõimalusi, kuigi üheks enimlevinumaks on metsastamine. Käesoleva töö eesmärgiks oli Pärnu maakonnas asuva Tootsi jääksoo põhjal välja selgitada puutuha (5 t/ha) mõju arukase ja sanglepa kas-vule. Töö tulemusena selgus, et puutuhaga väetamine parandas oluliselt arukase ja sang-lepa taimede kasvu Tootsi ammendatud freesturbaväljal, kus enne puutuha kasutamist va-litses kaaliumi ja fosfori defitsiit. Esimese vegetatsiooniperioodi juurdekasv oli 1,6 korda parem arukasel (41,3 cm) võrreldes sanglepaga (25,9 cm). Arukase ja sanglepa esimese vegetatsiooniperioodi juurekaeladiameetrite keskmised juurdekasvud olid sarnased: aru-kasel vastavalt 1,88 mm ja sanglepal 1,85 mm. Kuna Eestis ei ole varasemalt sanglepaga metsastatud puutuhaga töödeldud mahajäetud freesturbavälju, on töös saadud tulemused uudsed ja töö käigus saadud tulemused tulevikus abiks sanglepa kasvatamisel jääksoodes.
  • Kirje
    Valgustusraie mõju viljakate kasvukohtade kaasikute (Betula sp.) arengule
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lankei, Oliver; Aosaar, Jürgen (juhendaja); Buht, Mikko (juhendaja)
    Kaskede (Betula) tähtsust Eesti metsamajanduses ei saa alahinnata. Nende potentsiaali reaaliseerimiseks on oluline ja tähtis kaasikuide õigesti majandada. Valgustusraiete abil on võimalik puistust kujundada majanduslikult hea ning kvaliteetne puistu. Seni on valgustusraiete mõju kaasikute arengule vähe uuritud. Töö eesmärk on uurida valgustusraie mõju kaasikute kasvule ning nende võra arengule, mida tehti jänesekapsa kasvukohatüübi 9-aastases arukaasikus ja 15-aastases jänesekapsa-kõdusoo sookaasikus. Mõlemal alal olid läbiraiumata kontrollvariant ja katsevariandid tihedustega 2500 ja 1500 puud hektarile. Haage katsealal olid veel katsevariandid tihedustega 3500 ja 1000 puud hektarile. Katsealad rajati 2019. aastal varasema projekti käigus, kus autor ei osalenud. Käesoleva töö jaoks viidi välitööd läbi 2023 aasta augustis, mil kõik alad takseeriti ning määrati puistute keskmine võra pikkus ja laius, võra alguspunkt ning leiti keskmine võra osakaal puistu kõrgusest. Valgustusraie omas puude kasvule positiivset mõju. Mõlemal alal olid nii puistu keskmine rinnasdiameeter kui ka kõrgus kõikides raiutud katsevariantides suurem kui kontrollalal. Nooremal Lennujaama katsealal oli 5 kasvuperioodi peale valgustusraiet puistu tagavara juba taastunud ning katsevariandis 2500 puud ha-1 ületas tagavara kontrollala vastavat näitajat. Haagel, kus algselt kõrgema puistu tiheduse tõttu oli väljaraie suurem, oli kõikidel katsevariantidel puistu tagavara madalam kui kontrollalal. Valgustusraiel oli selge positiivne mõju puude võrade laius- ja pikkuskasvule. Hõredamas ja nooremas Lennujaama katsealal oli kontrollalal keskmine elusvõra osakaal 47±20%, kuid läbiraiutud aladel oli vastav näitaja ligikaudu 76%. Haage kontrollalal oli eluvõra osakaal vaid 30,0±8,4%, kuid katsevariantidel 2500, 1500 ja 1000 puud hektarile oli see vahemikus 63–66% ja katsevariandis 3500 puud hektarile 48±6%. Mõlemal katsealal erinesid kõikide võra näitajate raiutud alade väärtused statistiliselt usaldusväärselt (p<0,05) kontrollalade vastavatest väärtustest.
  • Kirje
    MycoPhylo eksperimendil kasvavate okaspuude kasv ja tervislik seisund
    (Eesti Maaülikool, 2024) Mälgand, Kaspar; Drenkhan, Rein (juhendaja); Tedersoo, Leho (juhendaja)
    Kliimamuutustest tingitud soojenemise tulemusena võivad üha uued puuliigid Eesti tingimustes kasvada ja ellu jääda. Koos nendega liigub paratamatult kaasa ka uusi patogeene. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida MycoPhylo eksperimendil kasvavate okaspuude kasvu ja tervislikku seisundit ning ühtlasi patogeenide tuvastamine kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades paremini mõistmaks okaspuude kahjustuste põhjusi. 2023. aasta sügise hinnangu järgi kõige kõrgemateks puudeks olid euroopa lehise isendid ning kõige väiksema kasvuga oli hiibapuu. Parima tervisliku seisundiga hinnatud puuliigid olid: euroopa lehis, korea seedermänd, mägimänd, harilik mänd, harilik elupuu, kanada tsuuga, harilik kuusk ning harilik jugapuu. Kehvema tervisliku seisundiga liikideks olid: metasekvoia, mägi-ebaküpress, harilik ebatsuuga ning hiibapuu. Surnud puudeks olid: 1 kalifornia ebaküpress, 1 harilik kadakas, 4 harilikku ebatsuugat, 1 hiibapuu ning 2 metasekvoiat. Kõige rohkem õnnestus tuvastada erinevatel peremeestaimede okastel ja võrsetel järgnevaid patogeenide taksoneid: Lophodermium sp., Rhizosphaera macrospora, Alternaria metachromatica ja Devriesia sp.. Proovide analüüsimiseks kasutati MinION sekvenaatorit Eesti Maaülikooli metsapatoloogia laboris esmakordselt, mis on uueks innovaatiliseks ja kiireks võimaluseks haigustekitajate määramisel bioloogiliselt proovist. Võrreldes isoleerimisega puhaskultuurist võimaldas MinION sekveneerimine korraga tuvastada ühest proovist paljusid seeni. Katsealal olevate okaspuude mõõtmine ning tervisliku seisundi hindamine ja sümptomaatiliste okaste ning võrsete analüüsimise jätkamine tulevikus on vajalik, et tuvastada haigustekitajaid võimalikult varases staadiumis sh uusi patogeene ning see aitab näha millistel uutel okaspuuliikidel on potentsiaali kliimamuutustega kohaneda ja Eesti tingimustes kasvada.
  • Kirje
    MycoPhylo eksperimendil kasvavate lehtpuude kasv ja tervislik seisund
    (Eesti Maaülikool, 2024) Põldäär, Robert; Drenkhan, Rein (juhendaja); Tedersoo, Leho (juhendaja)
    Metsanduses tekitavad erinevad patogeenid igal aastal palju kahju nii majandusele kui ka loodusele. Eriti ohtlikud on invasiivsed patogeenid, kelle levikut soosib muutuv kliima. Rõhul paiknev MycoPhylo katseala on loodud mitmeks erinevaks eesmärgiks, millest üks on nn vaatlusala, mis võimaldab katsealal jälgida kahjurite ja patogeenide levikut erinevatel puuliikidel. Käesolevas lõputöös püstitati kaks eesmärki: 1) Mycophylo eksperimendil lehtpuude kasvu ja tervisliku seisundi hindamine ning 2) millised patogeenid esinevad ja mõjutavad katsetaimi. Katsealal tehti lehtpuude kasvu ja tervisliku seisundi hindamine ning lisaks võeti sümptomaatilistelt puudelt proovid. Nendest tehti isoleerimine puhaskultuuri ja uue põlvkonna MinION sekveneerimine patogeenide tuvastamiseks. Tulemustest selgus, et 598 lehtpuust katsealal on 49% terved ehk hinnati esimesse klassi, 24% teises, 11% kolmandas, 4% neljandas ja 12% olid surnud puud ehk viiendas klassis. Katseala kõrgeima keskmise kasvuga oli hõbepappel (Populus alba) (6,8 m), järgnes harilik haab (Populus tremula) (6,1 m) ja arukask (Betula pendula) (5,7 m). Kõrgeimad keskmised aastased juurdekasvud olid hõberemmelgas (Salix alba) (1,2 m), raagremmelgas (Salix caprea) (1,0 m) ja harilik haab (Populus tremula) (1,0 m). Harilikult saarelt (Fraxinus excelsior) avastati kõige rohkem seeneliike (39), seejärel suureleheline pärn (Tilia platyphyllos) (38) ja harilik tamm (Quercus robur) (36). MinION sekveneerimisel oli kõige levinum haigustekitaja Alternaria metachromatica, mida tuvastati 11 erineval lehtpuuliigi lehtedel ja võrsetel.
  • Kirje
    Rotstop® alusorganismi hiidkooriku ja uurea kasutamine hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) puistutes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Oja, Tuuli; Drenkhan-Maaten, Tiia (juhendaja); Agan, Ahto (juhendaja)
    Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida juurepessu tõrjel kasutatavate Rotstopi ning uurea efektiivsust hariliku kuuse puistutes harvendusraie järgselt ning võrrelda varasemate tulemustega. Järvselja katsealal töödeldi kännud 2015. aasta juulis ning raie järgselt kolmekuulise viitega (raie toimus 2015. aasta märtsis) ja Järvamaa katsealal 2019. aastal vahetult peale raie teostamist. Märgistatud kändudelt ja puudelt koguti 2023. aasta sügisel kordusproovid ning analüüsiti qPCR meetodil hiidkooriku ja juurepessu esinemist. Järvselja katsealal oli hiidkooriku esinemine selgelt vähenenud (2017. aastal 26,7%, 2023. aastal 3,3%), juurepessu esinemine suurenenud (10,8%-lt 18,5%-ni), ent juurepessu analüüsitud proovide arv oli samuti erinev. Järvamaa katsealal tuvastati hiidkooriku esinemine 2019. aastal 2,6%, 2020. aastal 42,1% ja 2023. aastal 26,3% kändudest. Juurepessu esines 2019. aastal 2,5%, aastatel 2020 ja 2023 15,8% kändudest. Saadud tulemuste põhjal järeldati, et kändude töötlemine kolmekuulise ajalise nihkega ei mõjuta oluliselt juurepessu levikut. Rotstopiga vahetult peale raiet kände töödeldes on juurepessu levik puistus märkimisväärselt väiksem ja hiidkooriku levik suurem.
  • Kirje
    Ülevaade kinnisvarasse investeerimise võimalustest ja kinnisvara ümberpööramise protsessist
    (Eesti Maaülikool, 2024) Halling, Alvar; Sahk, Kaarel (juhendaja)
    Käesolevas bakalaureusetöös on autori eesmärgiks anda ülevaade põhilistest kinnisvarasse investeerimise võimalustest, milleks on kinnisvara aktsiad ja fondid. Lõputöö teoreetiline osa koosneb suuresti kinnisvara ümberpööramise protsessi ülevaate andmisest, mille eesmärk on selgitada erinevad strateegiad, reegleid, riske ja vigasid millega peaks arvestama. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast: teoreetilisest osast ehk temaatilise kirjanduse ülevaatest, praktilisest osast ja analüüsist. Lõputöö praktilises osas anti ülevaade kinnisvara ümberpööramise protsessist kinnisvarainvestorite objektide näitel. Bakalaureuse töö analüüsitavateks objektidest on valitud tegutsevatelt kinnisvarainvestoritelt saadud kaks kinnisvara objekti, mis on soetatud kinnisvara ümberpööramiseks ehk renoveerimiseks, mille eesmärk on teenida kasumit. Kasutatud kinnisvara ümberpööramise näidete põhjal on valitud asukohtadeks Tartu linn ja Tallinna ümbrus. Andmete analüüsis selgus renoveerimiseks tehtud vajalikud kulutused, millest saab järeldada, et tööjõu- ja materjali kulu moodustab kogukuludest ligikaudu 80 protsenti. Lisaks on näidatud hoonete seisukord enne ja pärast renoveerimist ning välja on arvutatud objektide müügist või rendist tulenev kasum. Edaspidistes uurimustes võiks uurida kõige efektiivsemaid strateegiaid edukaks objektide renoveerimiseks erinevates geograafilistes piirkondades, sest igas erinevas piirkonnas on objektide valimiseks erinevad strateegiad ja asukohast sõltuvad riskid.
  • Kirje
    LIDAR andmestiku täpsuse uuring paekiviastangutel Tallinna Pae pargi näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aidnik, Robyn; Kall, Tarmo (juhendaja)
    Eesti on suuremas osas tasase maapinnaga piirkond, kuid leidub ka kohti, kus on reljeefi muutused suured, näiteks pankrannikud ning paeastangud. Seega oleks tarvis uurida, milline on aerolaserskaneerimise (ALS) täpsus keerukamate reljeefide korral ning antud töö puhul just paeastangute piirkonnas. Töö eesmärgiks on saada teada, kas ALS andmestikku saab kasutada paeastangute mõõdistamisel tahhümeetrilise mõõdistamise asemel ning millised on erinevused ALS, Maa-ameti kõrgusmudelite ja tahhümeetriliselt mõõdistatud kõrguspunktide vahel. Töös on kasutatud ALS madallennu (2023) ning tavalennu (2020) kõrguspunktide andmestikku ja Maa-ameti kõrgusmudelitest on valitud 1x1 ja 5x5 eraldusvõimega mudelid. Leiti ALS ja Maa-ameti kõrgusmudelitest punktidele interpoleeritud kõrguste erinevus tahhümeetriliselt mõõdistatud punktide kõrgustest. Täpsuse hindamiseks leiti erinevuste standardhälbed ning keskmised ruutvead.. ALS madallennu ning tavalennu ruutkeskmine kõrguste erinevus tahhümeetrilistest punktidest oli vastavalt 0,316 ja 0,367 meetrit. Tehes korrektuure, võttes arvesse ainult erinevused, mis jäid -0,2 – 0,2 m vahele (95% valimist), oli ruutkeskmiseks erinevuseks madallennnul 0,038 ja tavalennul 0,055 meetrit. Maa-ameti kõrgusmudelitel oli ruutkeskmine erinevus 1x1 m resolutsiooniga mudeli korral 0,454 ja 5x5 m mudelil 0,570 m. 95% erinevustest jäid aga vastavalt 0,049 ja 0,072 m piiridesse.
  • Kirje
    Maakasutuse küsimuste käsitlemine kliimateadlikkuse aspektist koolieelsetes lasteasutustes ja koolides
    (Eesti Maaülikool, 2024) Bogatova, Viktoria; Jürgenson, Evelin (juhendaja)
    Maakasutus ja selle mõju keskkonnale on oluline küsimus, mis puudutab mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma. See hõlmab erinevaid tavasid ja poliitikaid, mille eesmärk on optimeerida ressursside kasutamist, tasakaalustades samal ajal majanduse, keskkonna ja ühiskonna vajadusi. Viimastel aastatel on hakatud üha enam tähelepanu pöörama maakasutusele kliimateadlikkuse aspektist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kas maakasutuse küsimusi käsitletakse kliimateadlikkuse aspektist Eesti koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Selleks on analüüsitud riiklikke õppekavasid ja õppekirjandust ning läbi on viidud küsitlus 36 Tallinna kooli õpilaste seas. Bakalaureuse töö tulemusena selgus, et maakasutuse teema kliimateadlikkuse kontekstist on nii riiklikes õppekavades kui ka õpikutes ebapiisavalt kaetud. Ainukesed teemad, mida õpikutes käsitletakse, on põllumajandus ja metsandus. Küsitluse tulemusena selgus, et enamik õpilastest ei tea, mis on maakasutus või ei ole kindel, kas nad on selle mõistega kokku puutunud.
  • Kirje
    Metsatakseerimisel moodustatud eraldiste suuruste analüüs ning mõju metsade majandamisele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Merits, Imre; Korjus, Henn (juhendaja)
    Metsanduse arengukavad toovad välja, et vajalik on tõsta metsamajandamise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikust, mis tagavad metsadele hea seisundi ning teenivad metsaomanike ja ühiskonna huve tervikuna. Käesoleva uurimustöö ajendiks on metsamajandamise efektiivsuse tõstmine, metsamajandamise mõju keskkonnale ja laiemalt tulevaste kliimaeesmärkide saavutamise vajadus. Metsakorraldajad juhinduvad oma töös metsakorralduse juhendis (MKJ) seatud inventeerimise tingimustest, peavad arvestama metsaomanike soovidega ja riikliku metsaregistri spetsialistide tõlgendusi õigusaktide kohta. Tavapraktikas toimub metsaeraldise moodustamine ortofotode järgi kameraalselt enne välitöid arvutis ja hiljem piiride täpsustamisena looduses. Metsakorraldustööde käigus moodustatud eraldiste arvu suurenemine ja eraldise keskmise pindala vähenemise mõju on käesoleva uurimustöö sisuks. Lõputöö eesmärgiks oli teada saada kui palju tehakse metsakorralduses metsaeraldisi rohkem kui MKJ nõuab ja mis on väikeste, alla 0,5 ha suuruste, eraldiste moodustamise põhjusteks. Töö esimene osa sisaldab statistilist analüüsi moodustatud metsaeraldiste arvust ja keskmisest pindalast erametsas, võrdlust RMK-ga ja teises osas on vaatluse alla võetud eraldiste arvu mõju analüüs ja eraldiste moodustamise põhjused. Analüüsis on kokku kasutatud 200 eraldist mille pindala on väiksem kui 0,5 ha ja välja toodud kas eraldise moodustamine oli põhjendatud või mitte. 31 metsakorraldajaga tehti internetiküsitlus selgitamaks välja mis on eraldise moodustamise põhjusteks. Töö tulemusel selgus, et metsakorraldajad teevad tihti rohkem eraldisi harjumusest või oskamatusest ette näha selle hilisemat mõju kogu metsamajanduse sektorile tervikuna.
  • Kirje
    Linnavälistel aladel asuvatele eluhoonetega katastriüksustele sihtotstarbe määramine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Sõlg, Sven Rico; Põdra, Kätlin (juhendaja); Jürgenson, Evelin (juhendaja)
    Ruumilisel planeerimisel kui ka maa maksustamisel on oluline, et katastriüksustele oleksid määratud sihtotstarbed. Eestis saab sihtotstarbeid määrata kohalik omavalitsus lähtudes maakatastriseadusest. Elamumaa ning maatulundusmaa sihtotstarbe määramist ei ole aga piisavalt täpselt reguleeritud, mistõttu saab määrata sarnastele katastriüksustele nii elamumaa kui ka maatulundusmaa sihtotstarbe. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kindlaks teha, kuidas jagunevad Eestis linnavälistel aladel asuvad 0,15 – 2 hektari suuruse pindalaga elamuhoonega katastriüksused maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarvete lõikes. Selle jaoks selgitati GIS analüüsi abil välja töös esitatud kriteeriumitele vastavad katastriüksused, mida analüüsiti täpsemalt maakondade lõikes. Töös on kasutatud Eesti Topograafilisest Andmekogu (ETAK), Maa-ameti maakatastri ning Maa-ameti geoportaali andmeid 2023. aasta seisuga. Töö tulemuseks on ülevaade kriteeriumitele vastavate katastriüksuste jagunemisest elamumaa ning maatulundusmaa sihtotstarvete vahel ning näited Kastre ning Luunja vallas lähestikku asuvatest katastriüksustest, mis on sarnase kasutuse ja pindalaga, kuid erineva sihtotstarbega.
  • Kirje
    Aastatel 2012-2022 kehtestatud detailplaneeringute elluviimine Tartu linna lähiümbruses
    (Eesti Maaülikool, 2024) Ossul, Irmeli; Põdra, Kätlin (juhendaja)
    Tartu linna lähiterritooriumil toimub kiire linnastumine, sest 90% Tartumaa töökohtadest koondub Tartusse ja selle lähialadele (Tartu maakonnaplaneering ... 2019). „Tartu rahvastiku ja elamuprognoos 2040“ ülevaates tuuakse välja Suur-Tartu stsenaarium, mille kohaselt on aastaks 2040 Tartu linnas 6000 pluss eeslinnades 8000 uut kodu (2021). Lähtudes teema aktuaalsusest on bakalaureusetöö eesmärk välja selgitada, millise eesmärgiga detailplaneeringuid on Tartu linna asustusüksuse piirist kolme kilomeetri raadiuses aastail 2012 – 2022 kehtestatud enim ja kui suures mahus on need ellu viidud. Uurimise käigus selgub, kui suur osa detailplaneeringutest vastavad üldplaneeringule. Uurimuse läbiviimiseks kasutati Maa-ameti asustusüksuste ruumiandmeid, planeeringute, maainfo ja ajalooliste kaartide kaardirakendusi. Vajadusel loeti omavalitsuste kodulehtedel olevaid üldplaneeringuid ja detailplaneeringute seletuskirju. Andmete kogumine toimus QGIS- ja anlüüsimine Microsoft Excel tarkvaras. Töö tulemustest selgus, et Maa-ameti planeeringute andmete järgi on piirkonnas kokku 284 kehtivat detailplaneeringut, millest 128 sobivad uuritavasse ajavahemikku. Uurimuse käigus selgus, et 56% kõikidest uuritavatest detailplaneeringutest on seotud elamumaale kruntide moodustamise ja üksikelamute rajamisega, ülejäänud planeeringud on seotud näiteks ärihoonete ja ridaelamute ehitamisega. Uuritaval alal muudeti erinevatel põhjustel 12 korral detailplaneeringuga üldplaneeringut. Töös saadud tulemusi võivad kasutada kohalikud omavalitsused, saamaks ülevaade oma territooriumil toimuvate planeeringute elluviimisest. Lisaks võib tööst abi olla piirkonna kinnisvaraarendajatele, hindajatele, maakleritele ja ostu- ning müügihuvilistele.
  • Kirje
    Haritava maa, metsamaa ja loodusliku rohumaa potentsiaalne muutumine ehitusmaaks vastavalt Tartu valla kehtestatud üldplaneeringule
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roots, Joonas; Laanmets, Grete (juhendaja); Maasikamäe, Siim (juhendaja)
    Asulate kiire laienemisega kaasneb oluline maakasutuse muutus. 2011. aastal Euroopa Liidu poolt vastu võetud eesmärk vähendada maa netohõivet ja see 2050. aastaks olematuks muuta tõi esile vajaduse tõsisemalt hetkeolukorda teadvustada ja sellega tegeleda. Ühelt poolt soovivad arendajad äritegevuseks maad juurde, teisalt tuleb maa netohõivet piirata ja maad juurde anda ei ole võimalik. Suunise, kuidas ning millises mahus laieneda, annab läbi üldplaneeringu koostamise kohalik omavalitsus. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suures ulatuses maakasutuse muutust valla üldplaneeringus ette nähakse ning kui suures ulatuses lubab planeering muuta metsa- ja põllumaad ning looduslikku rohumaad ehitusmaaks. Eesmärgi saavutamiseks võrreldi planeeringute andmekogust saadud Tartu valla üldplaneeringu kaardikihtide, Maa-ameti haldus- ja asustusjaotuste ruumiandmete andmekogust saadud katastriüksuste kaardikihi ja Eesti topograafia andmekogust saadud kõlvikute kaardikihtide kattuvust. Vaatluse alla võeti valla tihehoonestusega alad, detailplaneeringu kohustusega alad ja kompaktse hoonestusega alad, sest muus osas on tegemist valdavalt hajaasustuses oleva alaga, millele planeeringujärgset juhtotstarvet ei määrata. Tulemustest selgus, et kogu 4 192 ha suurusest uuritavast alast moodustas 2 143 ha (51%) maatulundusmaa, millest omakorda oli kõlvikulise koosseisu järgi 1 159 ha (54%) haritavat maad, 407 ha (19%) metsamaad ja 255 ha (12%) looduslikku rohumaad. Viies ellu planeeringus sätestatud maakasutuse vastavalt seal määratud juhtotstarbele, jääks maatulundusmaal olemasolevast metsamaast järele ligikaudu 244 ha (60%), haritavast maast 455 ha (39%) ja looduslikust rohumaast ligikaudu 84 ha (33%). Muus osas näeb planeering ette looduslikud alad tehisaladeks muuta. Sarnane maakasutuse muutuste analüüs on oluline iga üldplaneeringu koostamise korral, et planeeringu seletuskirjas kajastada planeeringus ettenähtud muudatused arvudes.
  • Kirje
    Männipuistute majandamise tasuvuse hindamine lühikese raieringi korral
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pastik, Oskar; Korjus, Henn (juhendaja)
    Bakalaureusetöös on esitatud männikute majandamise tasuvuse analüüs, kasutades lühikest raieringi. Hetkel Eestis kehtivad raievanused männikutele on liiga kõrged, kuna suur osa puistutest valmib viljakatel muldadel juba oluliselt varem. Töö eesmärk on uurida, kas metsamajanduslikus perspektiivis oleks kasulik majandada viljakate kasvukohtade männikuid ka lühema raieringiga võrrelduna traditsioonilise raieringiga Töö käigus viidi läbi mõõtmised neljal metsaeraldisel kus kokku mõõdeti 10 proovitükki, 582 puud ja võeti 21 juurdekasvuproovi. Töö tulemusena leiti puistust saadavate sortimentide põhjal kasvava metsa väärtus ja lühikest raieringi iseloomustavad puhasnüüdisväärtus ja sisemine tasuvuslävi. Uuringu tulemused näitasid, et mõõdetud puistutest saadav tulu lühikesel raieringil oli pea kahekordne võrreldes puistuga, mille majandamisel kasutatakse traditsioonilist raieringi. 0% intressimäära juures oli lühikese raieringi puhasnüüdisväärtus erinevatel eraldistel vahemikus 9769-18774 eurot hektari kohta, 3% intressimäära juures 1740-3493 eurot hektari kohta. Sisemise tasuvusläve hinnang oli lühikese raieringi korral vahemikus 5,0-7,3%.
  • Kirje
    Investeerimisvõimalused Tartumaa elamispindade turul (korteriomandi põhine lähenemine)
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tiidor, Egert; Sahk, Kaarel (juhendaja)
    Viimastel aastatel räägitakse aina rohkem erinevatest investeerimisvõimalustest ning kinnisvarasse investeerimine on alati olnud üks suurema mahuga investeerimisvõimalusi Eestis. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida võimalikke investeerimisvõimalusi Tartu linna ja Tartumaa elamispindade turul, sealhulgas analüüsida praktilist näidet Tartumaa korteriomandi näol, ning võrrelda tulemusi tähtajalise hoiusega. Antud bakalaureusetö öös kasutatavad andmed pärinevad Lahe Kinnisvara andmebaasist ning autori isiklikust kogemusest praktilise näite näol Tartumaa korteriomandist. Kasutatakse andmeid nii Tartu linna kui ka Tartumaa kohta. Andmeanalüüs tehakse tabelarvutustarkvaras Microsoft Excel. Käesoleva lõputöö tulemusena selgus, et praegust turuolukorda arvestades ja vaadates inimeste eelistusi, on hetkel mõistlikum ja tulusam investeerida kinnisvarasse Tartu linna lähiümbruses asuvatesse alevikesse, kus üürihinnad küündivad Tartu linna tasemeni oma hea linnaühenduse ja inimeste nõudluse kasvamisega. Kinnisvarasse investeerimine on siiski riskantne ning suurema riskiga, kui hoiustada oma raha tähtajalistes hoiustes. Tähtajalistest hoiuste analüüsist selgus, et need on üheks aastaks hea tootlusega, kuid pikemas perspektiivis saab öelda, et tulusam on kinnisvarainvesteering. Hoiuste intressimäärad muutuvad jooksvalt, mistõttu pole praegu kõrgeim 8% tagatud ka aasta pärast. Bakalaureusetööd saab kindlasti ka edasi arendada, näiteks tuues võrdlusena välja ka teised Eesti linnad ja maakonnad või ka investeerimine aktsiatesse või muudesse investeerimisinstrumentidesse. Töö tulemusi saavad kasutada lisaks antud bakalaureusetöö autorile endale nii tulevased bakalaureuse- ja magistritöö kirjutajad kui ka kinnisvaraturul osalejad.
  • Kirje
    Põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumise kaardistamine satelliidi Sentinel-2 talvistelt piltidelt
    (Eesti Maaülikool, 2024) Šprenk, Rihard; Peterson, Urmas (juhendaja)
    Eesti territooriumi kogupindalast moodustab statistilise metsainventuuri (SMI) valikuuringu põhjal tänapäeval 51 % metsamaa ning 27 % põllumaa. Tuginedes Hannes Palangi tehtud doktoritöö tulemustele on 1918 aastast alates põllumaa osakaal vähenenud ning metsade osakaal tõusnud. Mõneks põhjuseks on soode kuivendamine ja kasutuseta jäänud põllumaade metsastumise. Bakalaureusetöö eesmärkideks oli 1) leida talvel lausalise lumikattega oludes pildistatud sateliidipilte töödeldes varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud metsastunud alade kogupindala ning kirjeldada metsana klassifitseeritud kujundite paiknemist 23 x 20 km testalal Valgamaa, Viljandimaa ja Tartumaa kokkupuutealal ja 2) hinnata võimalike vale-positiivsetena klassifitseeritud metsa-kujundite ilmumist tulemustesse ning nende osakaalu metsana klassifitseeritud kujundite seasendisel põllumajandusmaal. Töös kasutati riikliku satelliidiandmete keskuse ESTHub lehe vahendusel vabavarana allalaetud Sentinel-2 skanneri MultiSpectral Instrument (MSI) kahte pilti pildistatuna 18.02.2021.a ja 10.03.2023.a. Lisaks satelliidipiltidele kasutati põllumaal kasvama hakanud metsalappide tuvastamiseks põllumajandusmaa vektorandmestikku Eesti Baaskaardilt, mis esindab 1980- ndate teise poole ja 1990-ndate alguse põllumajandusmaa seisu. Tänapäevase põllumaa situatsiooni arvestamiseks kasutati Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumaa kaarte. Andmetöötluseks kasutati kahte programmipaketti: Idrisi Taiga ja Mapinfo Pro. Satelliidipiltide pikslid klassifitseeriti eristusnivooga klassifitseerimisena kahte klassi: „mets“ ja „mitte-mets“. Leitud metsana klassifitseeritud pikslitest jäeti järeltöötlusel alles vaid need, mis paiknesid 1990-ndate aastate Baaskaardi põllumajandusmaal. Sateliidipildile omastest kujundite hägusatest servadest tulenevate klassifitseerimisvigade hindamiseks loodi põllumaa piirialale naabruses oleva metsaga ühe- ja kahepikslised servavööndid. Töö tulemusena selgus, et endistest Baaskaardil esindatud põllumaadest, testala kogupindalaga 16 910 hektarit, on 2023.a satelliidipildi klassifitseerimistulemusena metsastunud 14 %. Põllumaa servadega on seotud 95 % metsastunud põllumaid, ühe pikslises servavööndis tuvastati 24% kõigist metsastunud lappidest.
  • Kirje
    Varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumise kaardistamine satelliidi Landsat talvel pildistatud piltidelt
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lepikov, Madis; Peterson, Urmas (juhendaja)
    1990. aastate alguses seoses Eesti riigikorra muutumisega jäi märkimisväärne hulk põllumaad kasutusest välja. Tänaseks on osa põllumaast taas kasutusse võetud ja teine osa, mis kasutust ei leidnud, metsastunud. Antud töö eesmärk on kasutada pilditöötluse ja ruumianalüüsi võtted, mida on kasulik kasutada metsastunud põllumaa kaardistamisel. Metsastunud põllumaa leidmiseks kasutatakse 12. satelliidipilti, mis on pildistatud 34-aastasel perioodil veebruaris ja märtsis lausalise lumikatte oludes. Pildiandmetele lisaks kasutati Eesti Baaskaarti, Maa-ameti ortofotosid, Eesti topograafia andmekogu ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide registri andmestikku. Talvistel satelliidipiltidel lausalise lumikatte olemasolul tekivad tingimused, mil saab metsa ümbritsevatest lagedatest aladest eristada tänu heledusväärtuste erinevusele. Klassifitseerimisviisina jagatakse piltide pikslite bimodaalne jaotus kaheks klassiks: „mets“ ja „mitte-mets“ eristusnivoo kui eristuspiiri seadmisega. Bakalaureusetöö katsealal Valga maakonnas, suurusega 900 ruutkilomeetrit on Baaskaardil esindatud põllumaale (26400 hektarit) tekkinud 34 aastaga 4484,6 hektarit metsa (17,0% Baaskaardi põllumaast). Klassifitseeritud metsast on põllumaa ühe piksli laiuses servavööndis, mis külgneb naabruses oleva metsaga, 2535,0 hektarit, ehk 56,5% klassifitseeritud metsakujundite pindalast. Ainult põllumaa ühe piksli laiuses servavööndis esinev ega sealt välja ei ulatu 951,2 hektarit (37,5% servavööndis olevate lappide pindalast) metsa. Just põllumaa piiriala külgneva metsaga on alaks, kus tegelike metsakujunditega koos ilmnevad vale-positiivsed metsana klassifitseeritud kujundid.
  • Kirje
    Elurikkuse võrdlus Järvselja hariliku tamme (Quercus robur) ja hariliku haava (Populus tremula) puistutes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Bomm, Kristiina; Tullus, Tea (juhendaja)
    Tammikuid esineb Eestis vähe, samuti on tammikute elurikkus väheuuritud. Haavikute elurikkust on rohkem uuritud, kuid seda ei ole võrreldud tammikutega. Antud bakalaureusetöö eesmärkideks on tammikute ning haavikute soontaimede, sammaltaimede ning samblike liigirikkuse ning liigilise koosseisu hindamine, võttes arvesse valgustingimuste, puistu vanuse, lehevarise koguse, kõdupuidu koguse ning puuliigi mõju, ning haavikute ja tammikute elurikkuse näitajate võrdlus. Töös analüüsitavad soontaimede, sammalde ja samblike andmed pärinevad viielt hariliku tamme (Quercus robur) ja viielt hariliku haava (Populus tremula) proovialalt Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Kümnelt katsealalt leiti 90 soontaime-, 82 sambla- ja 103 samblikuliiki. Töös selgus, et eelnimetatud liigirühmade liigirikkusele ning -kooslusele avaldavad mõju erinevad tegurid. Soon- ja sammaltaimede liigirikkust ning koosseisu mõjutas puuliik (sammalde liigilist koosseisu ka lehevaris). Puistu vanus oli suurim mõjutegur samblike liigirikkuse ja koosseisu puhul, ning mõjutas ka helviksammalde arvu. Kaitseväärtuslike liikide ning helviksammalde arv oli suurem rohke lamapuiduga puistutes. Kõik tegurid peale võrastiku avatuse avaldasid mõju samblike liigilisele koosseisule. Töö tulemused näitasid, et tammikutes oli liigirikkam rohurinne ja haavikutes mitmekesisem samblakooslus.
  • Kirje
    Maa ostueesõigusega omandamise võimalused Rail Baltic projekti näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lušpajeva, Maria; Maasikamäe, Siim (juhendaja)
    Rail Baltic projekt on üks peamisi raudteeprojekte Balti riikides. Selle elluviimiseks on vaja nii riikidevahelist koostööd kui ka siseriiklikke menetlusi. Projekti edukus sõltub sellest, kui hästi iga riik loob õigusliku aluse maade omandamiseks ühiskondlikes eesmärkides. Eestis on selle eesmärgi saavutamiseks kasutusel mõisted nagu maade omandamine ühiskondlikes eesmärkides. Lisaks on loodud eraldi seadus KAHOS, mille abil riik reguleerib oma tegevust maadega. Töö eesmärk oli hinnata maapanga loomise võimalusi Rail Baltic seotud rajamisega seotud maakorraldustööde tegemiseks. Uurimuses püstitatakse kaks küsimust, mille alusel analüüsitakse maatükke valitud piirkonnas. Nimelt Rapla maakond ja Kehtna vald. Analüüs hõlmab visuaalse kaardi loomist QGIS tarkvaras ja saadud andmete järgnevat läbivaatamist. Kokku oli uuritud territooriumil 603 tehingut. Andmed näitasid, et 117 krunti osales 2 kuni 5 tehingus ostu-müügi protsessis. Töö tulemusena selgus, et Rail Baltic trassi lähedal asuvad krundid omavad tavaliselt suuremat pindala ning neil toimus rohkem tehinguid. Enim tehinguid toimus 2013. aastal, kokku 53 tehingut. Vähim tehingute arv, 12 tehingut, oli aga 2023. aastal. Otstarbe osas kasutati uuritud territooriumil kõige rohkem metsamaad.
  • Kirje
    Mehitamata õhusõiduki kasutamine elektriõhuliinide mõõdistamiseks
    (Eesti Maaülikool, 2024) Vassiljev, Laura; Liibusk, Aive (juhendaja); Rae, Mart (juhendaja)
    Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam ka elektriõhuliinide mõõdistamiseks. Selleks kasutatav tehnoloogia pole enam uudne, kuid spetsiaalselt elektriõhuliinide mõõtmise täpsusi pole palju uuritud. Seetõttu oli käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks uurida elektriõhuliinide mõõtmistäpsust mehitamata õhusõidukitega, mis on varustatud LIDAR- ja fotogramm-meetria sensoritega. Eesmärgi saavutamiseks teostati 2023. aastal Kiisa alajaamas elektriõhuliinide mõõdistamine elektrontahhümeetri (Trimble S5) ja kahe mehitamata õhusõidukiga (DJI Matrice 350 RTK, DJI Matrice 300 RTK) 80 meetri kõrgusel maapinnast. Andmete analüüsimisel võeti aluseks elektrontahhümeetriga saadud elektrijuhtme X-, Y-koordinaadid ja kõrgus, mida võrreldi LIDAR- ja fotogramm-meetria mõõtmistulemustega. Kuigi fotogramm-meetriaga saadud plaanilised erinevused olid natukene suuremad (ΔX = 0,012 m, ΔY = 0,026 m) kui LIDAR-mõõtmistega saadud (ΔX = 0,002 m, ΔY = 0,002 m). Samas esimese mõõtmisviisi standardhälbed tunduvalt väiksemad (< 0,019 m) kui LIDAR-mõõtmisel (< 0,181 m). Kõrguslikult olid fotogramm-meetria ja LIDAR-tulemused vastavalt (Δh = -0,066 ± 0,053 m ja Δh = -0,129 ± 0,044 m). LIDAR-punktipilve täpsuse hindamiseks teostati ka teine katse, kus mõõdetud punktipilvest modelleeriti elektriõhuliini juhe, mis osutus 116 mm jämedamaks, kui tegelik juhtme läbimõõt (27,7 mm).
  • Kirje
    Riigi geodeetilise põhivõrgu 2020. a GNSS kampaania andmetöötlus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kesküla, Anet; Kangur, Gerli; Kall, Tarmo (juhendaja)
    Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kui palju on riikliku geodeetilise põhivõrgu (RGV) punktide 2020. aastal mõõdetud koordinaadid ja kõrgused muutunud võrreldes 1997. aasta mõõdistustega. Töö hüpotees on, et 1997. aastal mõõdetud RGV on deformeerunud, sellest tulenevalt on ka uurimisküsimus, kui suured on erinevused 1997. aastale teisendatud koordinaatide ja 1997. aastal mõõdetud tulemuste vahel. Töös on kasutatud Maa-ameti 2020. aasta RGV GNSS-kampaania mõõdistusandmeid. Punktide töötlemisel on kasutatud nii PPP- kui ka vektormeetodit. Töö käigus võrreldi mõlema meetodiga töödeldud punkte Geodeetiliste Punktide andmekogust (GPA) saadud punktide koordinaatide ja kõrgustega ning eraldi meetodeid omavahel. Kõige suurem keskmise ruutvea (KRV) väärtus saadi GPA ja PPP-meetodiga töödeldud punktidel X – 1,0 cm, Y – 1,5 cm ja H - 1,7 cm. Paremuselt teine tulemus saadi GPA ja vektormeetodi võrdluses, kus KRV-d komponentidele on järgmised: X – 0,7 cm, Y – 0,9 cm ja H – 1,6 cm. Kõige väiksem KRV väärtus saadi PPP- ja vektormeetodit omavahel võrreldes, kus X – 0,8 cm, Y – 1,1 cm ja H – 1,1 cm.