1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Elektrilise liikurmasina veoajami juhtimissüsteem(Eesti Maaülikool, 2026) Paales, Joonas; Randla, Gregor (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja); Ihnatiev, Yevhen (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolAutonoomsete ja kaugjuhitavate põllundusrobotite kasutamine vähendab tööjõukulusid ja suurendab tööde täpsust. Töö käsitleb elektrilist liikurmasinat. Masinal puudub pööramismehhanism, mistõttu on pööramine vaja teostada diferentsiaaljuhtimisega. Töö eesmärk on arendada ja rakendada elektrilise liikurmasina veoajami juhtimissüsteemi, mis võimaldaks diferentsiaaljuhtimist ja pööramist ilma eraldi mehhanismita ning täidaks lisafunktsioone. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi tehniliste lahenduste analüüs, valiti sobivad jõuülekande ja juhtimissüsteemi komponendid ning loodi juhtimistarkvara. Juhtimissüsteem võimaldas kontrollitud tingimustes diferentsiaaljuhtimist. Pööramiskäsu muutumisel tekkis vasaku ja parema poole rataste vahel kiiruste erinevus ning masina osade vaheline pöördenurk muutus. Süsteem võimaldas vahetada kiirusrežiime ja liikumissuunda. Kiirusrežiimide piirkiirused ei olnud ranged. Low-kiirusrežiimil ületas masin piirkiirust 77,8% ja high-kiirusrežiimil 43,2%. Regeneratiivpidurduse mõju oli selge ainult high-kiirusrežiimil: seismajäämisaeg paranes 51,0%. Liigse kiiruse piiramise loogika kandus stendikatsel üle ka masinale. Liigse kiiruse tuvastamisel vähenes juhtsignaal ja pöörlemissagedus. Töö tulemus on platvorm, mis võimaldab andmehõivet edasiseks katsetamiseks ja arendamiseks.Kirje Soon- ja sammaltaimede mitmekesisus kaasikute aegreas(Eesti Maaülikool, 2026) Järvemets, Karinee; Tullus, Tea (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolEestis on kaasikute elurikkust varasemalt uuritud peamiselt maakasutusajaloost lähtudes. Metsamaal kasvavate kaasikute soon- ja sammaltaimede liigirikkust mõjutavaid tegureid on Eestis seni vähe uuritud. Antud bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, kas parasniisketel muldadel kasvavate kaasikute põõsarinde, rohurinde ja samblarinde ning erinevate roht- ja sammaltaimede rühmade liigirikkus ning koosseis sõltuvad puistu vanusest või mitte. Andmeid koguti kümnelt proovialalt erineva vanusega metsamaal parasniisketel muldadel kasvavatest kaasikutest, mis asusid Tartu, Põlva ja Viljandi maakonnas. Kasvukohatüüp oli proovialadel läbivalt jänesekapsa. Igal proovialal inventeeriti soon- ja sammaltaimi 10 x 10 m suurusel prooviruudul. Ühtekokku leiti kümnelt katsealalt lisaks kasele 24 puittaime liiki, 104 rohttaime liiki ja 63 sammaltaime liiki. Puistu vanuse suurenedes vähenes metsalagendike ja -servade liikide arv ning suurenes samblarinde üldkatvus. Puistu vanus mõjutas negatiivselt võrastiku avatust, millel oli omakorda mõju puittaimede ja sammaltaimede koosseisule. Sammaltaimede koosseis erines noorte, keskealiste ja raieküpsete kaasikute võrdluses, puittaimede ja rohttaimede koosseisus erinevusi ei ilmnenud. Töö tulemused näitasid, et vanusel ei ole tugevat mõju parasniisketel muldadel kasvavate kaasikute soon- ja sammaltaimede mitmekesisusele.Kirje Mehitamata õhusõidukite kasutamine kinnisvaravaldkonnas(Eesti Maaülikool, 2026) Harlamov, Ingrid; Liba, Natalja (juhendaja); Maakorralduse ja geodeesia õppetoolMehitamata õhusõidukite kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning neid rakendatakse üha enam erinevates majandusvaldkondades, sealhulgas kinnisvarasektoris. Samas on nende kasutamise ulatus ja mõju Eesti kinnisvaravaldkonnas seni vähe uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada mehitamata õhusõidukite kasutamine Eesti kinnisvaravaldkonnas. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi anonüümne veebipõhine ankeetküsitlus kinnisvaraga seotud ettevõtete seas, mille käigus koguti andmeid kasutusvaldkondade, leviku, tehnoloogia, eeliste, probleemide ja teadlikkuse kohta. Küsitlusele laekus 31 vastust. Töö tulemustest selgus, et enamik vastanud ettevõtteid kasutab mehitamata õhusõidukeid, kuid leidus ka ettevõtteid, kes neid ei kasuta. Kasutajate puhul rakendatakse mehitamata õhusõidukeid peamiselt visuaalse materjali kogumiseks, aga ka inspekteerimiseks, dokumenteerimiseks ja hindamisprotsessi toetamiseks. Mittekasutavate ettevõtete peamisteks põhjusteks olid vajaduse puudumine, vähene pädevus ning seadmete ja lisaseadmete maksumus. Mehitamata õhusõidukite eelistena toodi välja töö kvaliteedi ja kliendirahulolu paranemine, samas kui peamisteks takistusteks olid ilmastikutingimused, regulatsioonid, privaatsusnõuded ning oskuste puudumine. Tulemused näitasid ka, et teadlikkus tehnoloogiast ja selle kasutamise võimalustest on ebaühtlane. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et mehitamata õhusõidukid on kinnisvaravaldkonnas kujunemas oluliseks töövahendiks, kuid nende laiem kasutuselevõtt sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas ettevõtete pädevusest ja regulatiivsest keskkonnast. Tulemuste üldistamist piirab väike valim, mistõttu oleks edaspidi vajalik läbi viia sarnaseid uuringuid suurema valimiga ning erinevate kinnisvaravaldkondade lõikes.Kirje Püsimetsakasvatusele suunatud raietega majandatud ja pikaajaliselt majandamata männikute seisund ning uuenemise edukus(Eesti Maaülikool, 2026) Piksar, Karl; Buht, Mikko (juhendaja); Aosaar, Jürgen (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKäesolevas bakalaureusetöös uuriti püsimetsakasvatusele suunatud raieviiside, valikraie ja aegjärkse raie esimese järgu, ning metsade pikaajalise majandamata jätmise mõju männikute seisundile ja looduslikule uuenemisele. Kuna püsimetsakasvatust on Eestis seni vähe uuritud ja rakendatud, aitab töö täiendada teadmisi selle majandamisviisi metsamajanduslikest mõjudest. Uurimusse kaasati 18 männikut üle Eesti, neist 8 majandatud puistut, kus 10–15 aastat tagasi oli rakendatud aegjärkset raiet või valikraiet ja 10 kontrollpuistut, mis on majandamata olnud vähemalt 20 aastat. Kõik puistud paiknesid männile hästi sobivates kasvukohatüüpides ning vähemalt 90% I rinde koosseisust moodustas harilik mänd. Tulemused näitasid, et kontrollpuistutes olid suuremad rinnaspindala ja tagavara, kuid majandatud puistutes olid puud keskmiselt kõrgemad ja suurema rinnasdiameetriga. Puude visuaalse tervisliku seisundi võrdlusest selgus, et majandatud puistutes olid I rinde männid ning II rinde kuused ja kased tervemad kui kontrollpuistutes. Looduslik uuenemine oli nii kontrollaladel kui ka majandatud puistutes väga ebaühtlane, kuid majandatud puistutes esines noori puid oluliselt rohkem. Kontrollpuistud uuenesid peamiselt kuusega, majandatud puistutes domineeris mänd. Samuti oli majandatud puistutes parem loodusliku uuenduse visuaalne tervislik seisund ning männi juurdekasv suurem. Lagupuidu mahus statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud, kuid kontrollpuistutes esines rohkem nii püstiseisvaid surnud puid kui ka lamapuitu. Uurimusest küll selgus, et püsimetsakasvatusele suunatud raietega majandatud puistud olid uuritud näitajate põhjal paremas seisus kui pikaajaliselt majandamata metsad. Samas jäid ka majandatud puistute näitajad pigem tagasihoidlikuks.Kirje Sametkõrgeste (Flammulina velutipes ja F. rossica) kasvukiirused laboritingimustes(Eesti Maaülikool, 2026) Täkker, Marina; Kütt, Karin (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolSeened on olulised nii toiduallikana kui ka metsade mitmeotstarbelise kasutuse kontekstis ning huvi nende kasvatamise vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Samas on mitmete liikide, sealhulgas Flammulina rossica, ökoloogia ja kasutuspotentsiaal seni ebapiisavalt uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida sametkõrgeste (Flammulina velutipes ja F. rossica) mütseeli kasvukiirusi ning võrrelda geneetiliselt erinevate seenetüvede kasvu kahel temperatuuril (12 °C ja 22 °C). Uuringus analüüsiti 31 seenetüve, millest 6 kuulusid liiki F. velutipes ja 25 liiki F. rossica. Tüvesid kasvatati in vitro MEA-söötmel ning laboritingimustes hinnati mütseeli radiaalset kasvu. Kasvukiiruste statistiliseks võrdlemiseks kasutati Tukey HSD testi. Tulemused näitasid, et mõlemal uuritud liigil suurenes mütseeli kasvukiirus kõrgemal temperatuuril ning esines märkimisväärne tüvesisene varieeruvus. Flammulina velutipes tüvedest kasvas kõige kiiremini KA4181, mis 12 °C juures erines statistiliselt oluliselt (p < 0,05) kõigist teistest tüvedest, samas kui 22 °C juures oli see statistiliselt sarnane (p > 0,05) teise kiirekasvulise tüvega 15880. Flammulina rossica tüvedest eristus selgelt ML512, mille kasvukiirus oli mõlemal temperatuuril statistiliselt oluliselt suurem (p < 0,05) kui kõigil ülejäänud uuritud tüvedel. Kuna tüvi KA4181 pärines Lõuna-Korea päritolu kaubanduslikust kultuurmaterjalist, võivad Eesti päritolu tüved 15880 ja ML512 olla perspektiivsemad edasisteks uuringuteks ja praktilisteks kasvatamiskatseteks Põhja-Euroopa tingimustes. Töö tulemused kinnitavad, et mütseeli kasvukiirus sõltub nii temperatuurist kui ka seenetüvede geneetilisest taustast ning laboratoorsed kasvukatsed võimaldavad eristada kiirekasvulisemaid ja potentsiaalselt konkurentsivõimelisemaid tüvesid. Saadud tulemusi saab rakendada sobivate tüvede valikul ning seenekasvatuse arendamisel metsade kõrvalkasutuse kontekstis.Kirje Ida-Virumaa GNSS-püsijaamade häiringute uurimine(Eesti Maaülikool, 2026) Hallik, Markus; Kall, Tarmo (juhendaja)Globaalsetel navigatsioonisüsteemidel põhinevad asukohamäärangu teenused on laialdaselt kasutusel, aga neid ohustavad erinevat tüüpi häiringud. Bakalaureusetöö eesmärk on selgitada välja, kas Ida-Virumaal asuvad GNSS-püsijaamad on olnud vahemikus 21.03.2026–09.04.2026 häiringute mõju all ja kas häiringute avaldumisel on seos püsijaama asukoha või tehnilise varustusega. Uurimistöö käigus on kasutatud kolme teenuspakkuja seitsme GNSS-püsijaama RINEX-faile, mille põhjal on koostatud SNR-i ehk signaali-müra suhte graafikud ja signaaliparameetrite tabelid. Nende põhjal on tehtud kvantitatiivne analüüs, et uurida häiringute ilmnemist ja nende seost püsijaama asukoha, ümbritseva keskkonna, kõrgusliku paiknemise ning tehnilise varustusega. Analüüsi tulemused näitasid, et vahemikus 21.03.2026–09.04.2026 esines signaalihäiringuid viies püsijaamas. Enim katkestusi tuvastati Trimble Ahtme püsijaamas, samas kui häiringute kestuse poolest tõusid esile ESTPOS-i Toila ja Narva-Jõesuu püsijaamad. Enim esines signaalihäiringuid Ida-Virumaa kirde- ja põhjaosas asuvates püsijaamades. Kuigi kõrgemal paiknevad püsijaamad olid kohati rohkem häiritud, sõltus häiringute avaldumine suuremal määral püsijaama geograafilisest asukohast. Erinevate antennide ja vastuvõtjatega püsijaamades tuvastati suur varieeruvus keskmises SNR-i väärtuses ning samuti tuvastati ulatuslikud andmelüngad ESTPOS-i Toila ja Narva-Jõesuu püsijaamades. Varasemates töödes on samuti tuvastatud püsijaamade võrkude andmetes andmelünki ja signaalihäiringuid (Abraha jt 2024; Järv 2025). Uurimistöö tulemused annavad ülevaate Ida-Virumaa GNSS-püsijaamades esinenud võimalike signaalihäiringute ulatusest ning võivad aidata edaspidi hinnata püsijaamade paiknemise ja tehnilise varustuse töökindlust häiringute tingimustes. Tulemused viitavad sellele, et tuvastatud häiringud võivad olla seotud Venemaa-poolse elektroonilise sõjapidamise vahendite kasutamisega.Kirje Sõidukite automaatne tuvastamine ortofotodelt süvaõppe mudelitega ArcGIS Pro keskkonnas(Eesti Maaülikool, 2026) Inno, Janno Martin; Kall, Tarmo (juhendaja); Maakorralduse ja geodeesia õppetoolSõidukite kiirem tuvastamine ning parkimiskohtade analüüs on kaasaaegses linnaplaneerimises ning liikluskorralduses hädavajalik. Traditsioonilised viisid on aeglased ning tihiti ebaefektiivsed. Selle tõttu on võetud viimasel aja kasutusele süvaõppe programmid kaugseire ning objektide tuvastamiseks. Kuigi Eestis on kaugseiret rakendatud peamiselt looduskeskkonna seireks, puuduvad uuringud sõidukite tuvastamiseks keerulises linnaruumis. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kui täpselt suudavad süvaõppe mudelid tuvastada sõidukeid ortofotodelt piksli suurusega 10 cm. Selleks treeniti Maa- ja Ruumiameti ortofotode põhjale kaks erinevat süvaõppe mudelit: Mask R-CNN (kaheastmeline mudel) ja RetinaNet (üheastmeline mudel). Mudelite täpsust testitakse testmaterjali põhjal, tulemusi võrreldakse omavahel ja Esri Living Atlase eeltreenitud mudeliga. Uurimistulemused näitasid, et sõidukite tuvastamiseks on parimad kaheastmelised detektorid. Kõige täpsem oli autori loodud Mask R-CNN mudel, kuid ka Esri Mask R-CNN mudel oli üpris täpne. Üheastmeline RetinaNet mudel osutus ebaefektiivseks, tekitades suurel hulgal valeandmeid. ArcGIS Pro süvaõppe tööriistad on piisavalt arenenud, et asendada manuaalne loendamine automaatsete lahendustega. Eduka mudeli kasutamine eeldab õige mudeliarhitektuuri valikut ning riistvaraga kooskõlas olevate parameetrite seadistamist.Kirje Pruunalade käsitlus Eesti ruumilise planeerimise ja kohalike omavalitsuste praktikas(Eesti Maaülikool, 2026) Kool, Diana; Kindsigo, Pirja; Kadulin, Aki (juhendaja); Jürgenson, Evelin (juhendaja); Maakorralduse ja geodeesia õppetoolAsulate ja taristu arendamisega kaasneb surve uute maa-alade kasutuselevõtuks. Euroopa maahõive hierarhia põhimõtete kohaselt tuleb vältida täiendavat maahõivet ning eelistada arendamisel juba kasutusele võetud maid. Rahvusvahelises praktikas käsitletakse selliste aladena muuhulgas pruunalasid. Eestis puudub ühtne pruunalade mõiste ja käsitlus ning ülevaade nende paiknemisest ja ulatusest. Bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada pruunalade käsitlust Eesti ruumilise planeerimise kontekstis ning hinnata kohalike omavalitsuste teadlikkust ja senist praktikat pruunalade käsitlemisel. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi dokumendianalüüs ja küsitlus Eesti kohalikele omavalitsustele. Dokumendianalüüsi käigus analüüsiti kehtivaid planeerimisdokumente, et selgitada välja pruunalade ja nendega seotud mõistete käsitlus. Küsitluses paluti kohalikel omavalitsustel hinnata pruunaladega seotud seisukohti, senist praktikat ning teema olulisust. Dokumendianalüüsist selgus, et pruunala mõiste käsitlus Eesti planeerimisdokumentides on ebaühtlane ning puudub selge määratlus. Kohalike omavalitsuste senine praktika pruunalade käsitlemisel on olnud vähene ning sageli puudub ülevaade selliste alade paiknemisest nende territooriumil. Võrreldes varasemalt tehtud uuringuga ei ole kohalike omavalitsuste hinnangud pruunalade negatiivsetele mõjudele oluliselt muutunud. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et pruunalade ühtne määratlemine riigi tasandil on vajalik ning kohalikele omavalitsustele tuleks anda selgemad suunised selliste alade käsitlemiseks ja taaskasutusele võtmiseks.Kirje Valgustingimused spordisaalides(Eesti Maaülikool, 2025) Kaasik, Erik; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesolev bakalaureusetöö uurib valgustustingimusi Eesti spordisaalides, keskendudes nende sobivusele korvpallimängude jaoks. Töö eesmärgiks oli hinnata valgustuse kvaliteeti, selle vastavust kehtivatele standarditele ning mõju sportlaste visuaalsele tajule ja sooritusvõimele. Uuringus viidi läbi valgustuse mõõtmised neljas spordisaalis (Tartu, Rakvere, Paide, Pärnu) aastatel 2023 ja 2025. Kasutati spektromeetrilist mõõtmistehnikat ja silindrilist mõõtmismeetodit, et simuleerida mängijate visuaalset kogemust. Mõõtmistulemusi analüüsiti võtmeparameetrite kaudu nagu fotoopiline valgustatus (Ev), ühtlustegur (U₀), S/P suhe ning värviesitusindeksid (Rf ja Rg). Tartu Ülikooli Spordihoone ja Rakvere Spordihall paistsid silma oma väga kõrge valgusühtluse ja värviesituse poolest, sobides hästi rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Aga ilmnes, et Paide E-Piim Spordihalli valgustus ei vasta teleülekannete nõuetele – sealne valgustatus jäi oluliselt alla FIBA poolt nõutud 1500 luksile. Hoolimata sellest nõuab Eesti Korvpalliliit igalt esiliiga saalilt teleülekandeid, ent ei sätesta samas reeglistikus konkreetseid valgustusnõudeid. Samuti puudub Eesti EVS-EN 12193 standardis televisioonile suunatud valgustustasemete määratlus, mistõttu kasutab korvpalliliit paralleelselt FIBA Euroopa standardit. Töö toob välja olulise vastuolu: kuigi kõrgemates liigades (sh esiliiga) on teleülekanne kohustuslik, puuduvad Eesti juhendites vastavad tehnilised miinimumnõuded valgustusele. See võib põhjustada olukorra, kus visuaalse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks vajalikku valgusvõimsust ei saavutata. Lisaks mõõtmistele viidi läbi küsitlus 30 professionaalse korvpalluri seas, mille tulemused kinnitasid, et valgustuse kvaliteet mõjutab otseselt mängijate sooritust ja tajutavat mugavust. Töö tulemused rõhutavad vajadust ajakohastada Eesti spordivalgustuse standardeid ning siduda need selgelt praktikasse rakendatud liigatasemete ja ülekandenõuetega. Töö pakub praktilisi soovitusi valgustuskeskkonna arendamiseks ning on kasulik lähtealus edasistele valdkonnapõhistele uuringutele ja standardi uuendamisele.Kirje Mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem(Eesti Maaülikool, 2025) Bulavs, Aksel; Kalder, Janar (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja)Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris puudub sisepõlemismootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem. Vajalikud mõõtetulemused hõivatakse erinevates seadmetes ning kohati tuleb need manuaalselt fikseerida, mis raskendab katsete sooritamist, muudab andmete analüüsimise keeruliseks ning aeganõudvaks ja vähendab mõõtetulemuste täpsust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua kõnealune andmehõive- ja analüüsisüsteem selleks vajaliku riist- ja tarkvaralahendusega. Töö autor ühendas laboris kasutatavad mõõteseadmed – x-act kontrolleri, kütusekulu- ja õhukulu mõõturid ning heitgaasianalüsaatori katselabori juhtruumis paikneva lauaarvutiga ning kirjutas programmeerimiskeelt Python kasutades programmi, mis väljastab CSV-failina mootorite katsestendi mõõtetulemused. Andmehõiveprogramm sisaldab ka funktsionaalsust mõõtetulemuste väljastamiseks xlsx-formaadis. Andmete analüüsimisel saab programmi abil lisaks otsestele mõõtmistele leida mõningaid sisepõlemismootori tööparameetreid arvustuslikult ning genereerida mõõtetulemustele tuginevaid karakteristikuid visualiseerivaid graafikuid. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus – valminud mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem on kavas Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris kasutusse võtta. Töö autori loodud süsteemile on võimalik lisada veel mitmeid tarkvaralisi funktsionaalsusi ning sellega saab ühendada täiendavaid sisepõlemismootorite katsetamisega seotud mõõte- ja juhtseadmeid.Kirje Teraviljapuhastite kaasaegsed tehnoloogiad ja alusraamide arendus(Eesti Maaülikool, 2025) Mälberg, Mikk; Käis, Lemmik (juhendaja)Teraviljatööstuses on kvaliteetse toodangu saavutamiseks oluline eemaldada ebasoovitavad osakesed, mida tehakse sorteerimisseadmete abil. Probleemiks on mehhaaniliste teraviljasorteeride alusraamide konstruktsiooniline parendus konkreetsete seadmetega, nagu PETKUS M15 ja PETKUS TK930, töö- ja paigaldustingimustega. Töö eesmärgiks oli projekteerida sobivad alusraamid nimetatud sorteerimisseadmetele, mis vastaksid sobivuse, tugevuse ja mõõtmete nõuetele. Metoodikaks oli kolme konstruktsioonilise lahenduse väljatöötamine ja hindamine. Viidi läbi ka sobilike lahendusettepanekute tugevusarvutused lõplike elementide meetodil. Võrdleva hinnangu tulemusena selgus, et võrreldes teiste lahendusettepanekutega osutus parimaks kolmas lahendus, mis sisaldas lisajalgu, diagonaale ja ventilaatori kinnituskohta, pakkus suurimat konstruktiivset jäikust ja sobivust teiste seadmete paiknemisega see lahendusettepanek tagas parema stabiilsuse kuid materjalikulu oli suurem. Kavandati ka hooldusplatvormid ja trepid, mis vastasid tööohutusnõuetele. Töö tulemusena valmis sobilik tehniline lahendus, mida on võimalik kasutada reaalses tööstusprojektis või edasi arendada teistes sarnastes rakendustes.Kirje Autode katselabori kuvarikanduri projekt(Eesti Maaülikool, 2025) Kukk, Carl-Alex; Allmägi, Roland (juhendaja); Biomajanduste tehnoloogia õppetoolKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli projekteerida ja valmistada kuvarikandur Eesti Maaülikooli autode katselabori jaoks. Kanduri ülesanne on võimaldada labori töötajatel jälgida dünamomeetrilise stendi mõõtmistulemusi reaalajas, ohutult ja distantsilt. Projekti käigus teostati turu- ja patendiuuringud, määratleti kasutusnõuded ning projekteeriti ja ehitati mehaaniline konstruktsioon, mis suudab kanda kuni 40 kg massiga kuvarit. Kuvarikandur liigub horisontaalselt mööda lae alla paigaldatud I-tala ning vertikaalselt üle sõiduki katuse. Süsteem töötab 230 V vooluvõrgus ja on kaugjuhitav. Konstruktsiooni töökindlust kontrolliti arvutuste, simulatsioonide ja praktiliste testide abil. Töö tulemusel valmis funktsionaalne ning katselabori tingimustele vastav kuvarikandur, millel on ka edasised arendusvõimalused.Kirje Ford Focus MK1 silla geomeetria analüüs ja parenduse projektlahendus(Eesti Maaülikool, 2025) Kiisel, Marek; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolTöös käsitletakse Ford Focus MK1 esisilla originaalse õõtshoova asendamist reguleeritava uniball-liigenditega õõtshoovaga. Probleemi taustaks on kummipukside piiratud vastupidavus ja jäikus sportlikus kasutuses, mis mõjutab veermikukinemaatikat ja geomeetria stabiilsust. Töö eesmärgiks on välja töötada alternatiivne lahendus, mis võimaldaks reguleerida ratta asendit ja parendada juhitavust. Kasutatud meetodid hõlmavad olemasoleva geomeetria mõõdistamist, uue konstruktsiooni CAD-modelleerimist Solid Edge tarkvaras ja tugevusarvutuste teostamist. Tulemuseks on valmis kahest torust, keermeotsikutest ja uniball-liigenditest koosnev reguleeritav A-kujuline õõtshoob. Seda kinnitatakse tala külge kahe uniball kuulligendiga ning ratta poolele liigendatakse see sfäärilise kuulliigendiga. Valitud materjalideks olid keevitatav konstruktsiooniteras S355 ja standardsed M12 uniball-liigendid. Lahendus on võrreldav turul pakutavate reguleeritavate õõtshoobadega ning sobib kasutamiseks sportlikel tänava- või võistlusautodel. Edasised töösuunad võivad hõlmata prototüübi koostamist või katsetamist reaalses kasutuses.Kirje Sõiduki kliirensit reguleeriva pneumaatilise süsteemi projektlahendus(Eesti Maaülikool, 2025) Aamer, Riko; Madissoo, Marten (juhendaja)Madaldatud sõidukite puhul on üks peamisi probleeme vähenenud kliirens, mis muudab igapäevase liiklemise keeruliseks ning võib põhjustada auto põhja kahjustusi. Varasemad lahendused, nagu air-cup süsteemid, on sageli universaalsed ega sobitu hästi konkreetsete vedrustustega. Töö eesmärk on projekteerida coilover-vedrustusele sobiv pneumaatiline kliirensit reguleeriv süsteem, mis võimaldab säilitada madaldatud auto eelised, kuid ajutiselt suurendada kliirensit vastavalt vajadusele. Töö käigus analüüsiti turul saadaolevaid valmiskomplekte, tehti materjalide ja komponentide valik, koostati Solid Edge ja AutoCAD tarkvara abil detailjoonised ning viidi läbi rõhu- ja mahuarvutused süsteemi toimivuse tagamiseks. Tulemuseks on sõidukispetsiifiline lahendus, mis sobitub olemasoleva vedrustusega ning võimaldab kliirensit usaldusväärselt ja kiiresti muuta. Süsteem pakub potentsiaali edasiseks arenduseks ja kohandamiseks erinevatele sõidukitele ning on kasutatav nii praktilise lahendusena kui ka arendustegevuse lähtekohana.Kirje Rakettrelvastuse rolli analüüs Eesti kaitsevõimekuse seisukohast(Eesti Maaülikool, 2025) Sullan, Andri; Madissoo, Marten (juhendaja)Rakettrelvastus on üks riigi kaitsevõimekuse keskseid näitajaid. Eestil puudub hetkel suutlikkus selliste süsteemide iseseisvaks tootmiseks, mis kujutab endast olulist murekohta riigikaitse seisukohalt. Kuna välismaalt hangitud raketisüsteemide tarned võivad võtta 2–4 aastat, võib kriitilises olukorras selline viivitus seada ohtu riigi sõjalise valmisoleku potentsiaalse konflikti korral. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tõsta teadlikkust rakettrelvastuse olemusest ning analüüsida, millised alternatiivsed rakettrelvasüsteemid oleks Eesti Kaitseväele sobilikud. Lisaks pakutakse välja ka süsteemi kirjeldus, mida võiks Eesti ise toota, toetutudes teooria ja analüüsi osas käsitletud teemadele. Bakalaureusetöö teoreetiline taust annab ülevaate rakettrelvastuse mõistest, ajaloost, relvastuse eristamisest ja kasutatavatest komponentidest, et luua parem arusaam sellist tüüpi relvastuse olemusest. Analüüsi osas kirjeldatakse rakettrelvastuse rolli riigi kaitsevõime kujundamisel, antakse ülevaade Eestis kasutusel olevatest süsteemidest ja ka alternatiividest ning tuuakse välja sellist tüüpi relvastuse sõjastrateegiline kasutamine Ukraina ja Eesti näitel. Analüüsi tulemusena selgus, et võimalikuks alternatiivsüsteemiks võiks olla EURO-PULS süsteem. Analüüsi põhjal oleks võimalik jätkata tööga magistri astmes, tegeledes süsteemi komponentide projekteerimisega.Kirje Käigukasti 02A käiguvahetusmehhanismi projekt(Eesti Maaülikool, 2025) Parv, Roomet; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolLõputöö eesmärgiks oli parendada Volkswagen Golf 2 võistlusauto 02A käigukasti kulunud ja ebatäpne käiguvahetusmehhanism. Töö esimeses osas käsitleti erinevaid käigukastitüüpe ning tutvustati kasutusel oleva käigukasti käiguvahetusmehhanismi tööpõhimõtet. Teises osas võrreldi järelturu lahendusi ja valiti sobivaim, mis tagaks kiire ja täpse käiguvahetuse. Praktilises osas valmis uus mehhanism, mis osutus täpsemaks ja märgatavalt paremaks kui algne lahendus.Kirje Tahkete mineraalväetiste laoturite valiku kriteeriumid(Eesti Maaülikool, 2025) Põldmaa, Ats; Leola, Taavi (juhendaja)Põllumajandustööde tegemisel eemaldatakse mullast toitaineid, mis on taimede kasvamiseks hädavajalikud, seetõttu tuleb need väetamise teel mulda tagastada ja seeläbi mulla viljakust tõsta. Õigesti väetatud taim on vastupidavam nii vihmale, külmale kui ka põuale. Seetõttu on ettevõtete jaoks olulisel kohal parima võimaliku väetiselaoturi valimine. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on valida parim võimalik väetiselaotur ühele Lääne-Eestis tegutsevale ettevõttele vastavalt ettevõtte soovidele ja vajadustele. Valiku tegemisel on välja toodud väetiselaoturi kõige olulisemad kriteeriumid. Valiku tegemiseks pakutud metoodika keskendub töö tegemise ajale, mis põllumajanduses ja just väetamistöödel on üks kõige kriitilisemaid tegureid, sest ilmastikuolud, nagu sademed ja tuul, mõjutavad töö ja tulemuse kvaliteeti. Töö tegemise kiiruse üheks suurimaks komponendiks on see, kui palju saab väetist laotada ilma uuesti laadimata, seda mõjutab mahuti suurus. Lõputöö tulemusena valiti ettevõttele järelveetav väetiselaotur Amazone ZG-TS. Masina eeliseks teiste vaadeldavate mudelite ees oli tuulekontrolli seadme olemasolu, mis on antud ettevõtte jaoks vajalik.Kirje BMW E92 helisüsteemi modifitseerimine(Eesti Maaülikool, 2025) Reimaa, Erik; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolAuto helisüsteemides on tavapärane kõlarite paigutus enamasti probleemne, mille põhjustavad akustilised lühistused ning resonantsidest tekkinud moonutused. Käesolev töö tugineb varasematele uuringutele, mis käsitlevad sõidukite interjööris esinevaid akustilisi probleeme. Töös keskendutakse BMW E92 helisüsteemi põhjalikule modifitseerimisele saavutamaks realistlikumat helipilti ning moonutuste vaba keskkonda. Töö eesmärk oli hinnata, kas alternatiivne kõlarite paigutus, eriti Infinite Baffle tehnoloogial põhinevad lahendused suudavad pakkuda kuulamisel paremat helikvaliteeti kui tehases paigaldatud süsteemid. Andmete kogumiseks kasutati subjektiivset kuulamiskogemust ning mikrofoniga mõõtmisi REW tarkvara abil. Süsteemi häälestamiseks rakendati täpseid elektroonilisi filtreid, aegviiteid ja tämberplokke, et tagada optimaalne sageduskarakteristik. Töö käigus selgus, et armatuurlaua ülaserva paigutatud kesksageduskõlarid parandavad helipildi kõrgust, ruumilisust ning fookust. Brax ML8 madalsageduskõlarite kasutamine võimaldas paremat dünaamikat ning sujuvamat üleminekut kesksageduskõlaritele. Pagasiruumi paigaldatud 18 tollised bassikõlarid suutsid taasesitada ka sagedusi alla 20 Hz, pakkudes ka füüsiliselt tajutavaid madalsagedusi. Alternatiivne paigutus ületas oluliselt originaalsüsteemi võimalusi ning kinnitas, et läbi mõeldud Infinite Baffle lahendused võivad sobida ka reaalseteks projektipõhisteks lahendusteks.Kirje Tarkvaralise töövahendi koostamine Arduino Airsoft-Bomb baasil(Eesti Maaülikool, 2025) Kesküla, Astrid; Hovi, Mart (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesolev bakalaureusetöö keskendub teoreetilise õppevahendi kavandamisele, mille eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele elektroonika ja programmeerimise aluseid läbi mängulise simulatsiooniprojekti – Arduino põhiselt koostatud airsoft-pommi näitel. Töö raames koostatakse töövahendi funktsionaalne kirjeldus, elektroonikaskeemid ning lisatakse valmis kirjutatud Arduino programmikood. Skeemid luuakse kolme erineva vabavaralise tarkvara abil: EasyEDA, Circuit.io ja TinkerCad, ning neid tarkvarasid võrreldakse hariduslikust vaatepunktist funktsionaalsuse, kasutajasõbralikkuse ning kasutuslihtsuse poolest. Lisaks tehnilisele ülesehitusele koostatakse juhendmaterjalid õpetajale ning töölehed õpilastele, et toetada kavandatud töövahendi kasutamist õppetöös. Töö tulemused aitavad mõista, kuidas saab lihtsate vahenditega ja simulatsiooni põhjal luua gümnaasiumi tasemele sobivaid, praktilisi ning kaasavaid õppematerjale.Kirje Ekstsentriklihvijate vibratsiooni analüüs(Eesti Maaülikool, 2025) Külaots, Kaisa; Reinvee, Märt (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolBakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata kas käsitööriistade spetseifikatsioonides esitatud vibratsioonitasemed kajastavad tegelikku vibratsioonikokkupuudet tavapärastes töötingimustes. Standardtingimustes määratud vibratsiooniväärtused ei pruugi peegeldada tegelikku kokkupuudet töökeskkonnas ning seetõttu ei ole need piisavad isikukaitsevahendite teadlikuks valikuks. Seega aitab uurimustöö kaasa sellele, et töökeskkonnas saaks teha isikukaitsevahendite valikul ja rakendamisel teadlikumaid otsuseid, vähendades tööga seotud vibratsioonikahjustuste riski ja seeläbi anda panus töötajate pikaajalise tervise säilimisele. Töö on struktureeritud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse teoreetiline ülevaade vibratsiooni olemusest, selle mõõtmise põhimõtetest ning kehtivatest piirnormidest. Samuti käsitletakse kohtvibratsiooni mõju tervisele, tuues välja riskid, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega vibratsiooniallikaga. Töö teine osa keskendub katse metoodikale, kus kirjeldatakse kasutatud mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodit, mõõdetavaid seadmeid ning katsete läbiviimise protsessi. Mõõtmised viidi läbi reaalses töökeskkonnas, kus vibratsiooni taset hinnati kahel erineval ekstsentriklihvijal. Töö kolmas osa on pühendatud saadud tulemuste analüüsile ning nende tõlgendamisele praktilises kontekstis. Mõõtmistulemused näitasid, et ekstsentriklihvijate vibratsioonikiirendused olid reaalses töökeskkonnas oluliselt kõrgemad kui tootja spetsifikatsioonides märgitud. Arvutatud päevased kokkupuuteväärtused 8,5 m/s² ja 5,7 m/s² ületasid mõlemad kehtestatud piirnormi.Vibratsioonienergia koondus peamiselt sagedusvahemikku 111–177 Hz, kus domineerisid 125 ja 160 Hz 1/3-oktaavriba kesksagedused.