Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1022
  • Kirje
    Tartu linnaosade korteriomandituru võrdlus aastatel 2011–2012 ja 2021–2022
    (Eesti Maaülikool, 2023) Markna, Marian; Maasikamäe, Siim; Laanmets, Grete
    Kinnisvaraturg on pidevalt muutuv ning turul osalemiseks on oluline seda mõista. Kinnisvaraturgu ja kinnisvara väärtust mõjutavad mitmed tegurid. Töö eesmärk on välja selgitada Tartu linnaosade korteriomandite eluruumide ostu-müügitehingute arvu, kogusumma ja keskmise pinnaühiku hinna muutused uurimisperioodide 2011–2012 ja 2021–2022 vahel. Töös kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi andmeid. Tehingute muutuste iseloomustamiseks koostati teemakaardid. Tartu linnaosade piiride kaardikiht saadi Tartu linnavalitsuselt. Keskmise pinnaühiku hinna varieeruvuse iseloomustamiseks analüüsiti standardhälvet ja variatsioonikordajat. Andmetöötluseks kasutati programme Microsoft Excel ja QGIS. Töö tulemusena selgus, et korteriomandite eluruumide ostu-müügitehingute arv, summa ja keskmine pinnühikuhind on Tartu erinevates linnaosades erinev ning neid mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Kahte uurimisperioodi võrreldes tuli välja, et korteriomandite eluruumide ostu-müügitehingute arvu perioodide vaheline muutus oli osades linnaosades negatiivne ehk arv vähenes ja osades linnaosades positiivne ehk arv suurenes. Tehingute summa ja keskmine pinnaühiku hind mõlemad tõusid uurimisperioodide vahel. Muutuste peamisteks põhjusteks olid linnaosas olev nõudlus ja pakkumine, asukoht, uusarenduste hulk, eluruumi seisukord ja suurus, erinevate teenuste ja asutuste olemasolu, erinevad vaba aja veetmise võimalused, töökoha või kooli lähedus ja turvalisus jms. Uurimisteema jätkuuringu võimalused on analüüsida renditurgu, teisi kinnisvaraturu liike, teisi perioode ja nende vahelisi muutusi, teist Eesti linna. Veel on võimalik eristada esmaja järelturgu ning vaadelda linnaosade suuruse ja tehingute arvu suhet.
  • Kirje
    Vesioina energiakasutus – hüdraulika õppevahend
    (Eesti Maaülikool, 2023) Lehikoinen, Mauri Rein; Madissoo, Marten; Hovi, Mart; Hovi, Külli
    Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on valmistada vesioina õppevahend ja seda katsetada, lisaks koostada laboratoorsete tööde juhendid. Töö teoreetilises osas on kirjeldatud hüdroenergia kasutusalasid ja sellega seonduvaid direktiive, hüdropumpade ajalugu, näited ning vesioina ajalugu, tööpõhimõtet ja omadusi. Praktilises osas on kirjeldatakse õppevahendi valmistamise protsessi ja kasutatud töövahendeid. Katselises osas on kajastatud mõõtetulemused ning nendele tuginevad arvutused ja analüüs. Õppevahend paigaldati Tehnikamaja katlalabori juurde. Arvutuslikus osas selgusid valmistatud vesioina kaudne kasutegur, pumpamise võimsus ja pumbatava vee suhe süsteemi sisse voolava veega. Süsteemi on võimalik muuta tõhusamaks, mille tulemusena seadme parameetrid paranevad. Koostatud laboratoorsete tööde juhendeid on võimalik tulevikus kasutada hüdraulikaga seotud õppeainete laborites. Vesioina puhul on vaja teostada edasisi katseid, et kinnistada selle toimimise põhimõtteid.
  • Kirje
    Alternatiivne treitera keha disain kasutades komposiitmaterjale ja metalli 3D printimist
    (Eesti Maaülikool, 2023) Pree, Karl; Madissoo, Marten
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida alternatiivse treitera keha disaini võimalusi kasutades komposiitmaterjale ja metalli 3D printimist. Uuritakse milline peaks olema treitera keha, millist 3D printimis tehnoloogiat kasutada ja mis materjalist koosnema, et luua eelis traditsiooniliste treiterade ees. Esimeses peatükis antakse ülevaade treimisprotsessist, treiterades. Teises peatükis seletatakse komposiitmaterjalide, nende omadusi ja iseärasusi ja kasutusalasi. Töö kolmandas osas tuuakse välja enim kasutatud metalli 3D printimise tehnoloogiad ja kirjeldatakse neid lähemalt. Viimases peatükis pakutakse välja alternatiivse treitera keha disain ja kasutades komposiitmaterjale ja metalli 3D printimist.võimalusi ja pakutakse välja millised on sobivad komposiitmaterjalid ja sobivad metalli 3D printimise tehnoloogiad. Viimases peatükis pakutakse välja tootmisprotsess ja materjalid kasutades komposiitmaterjale ja metalli 3D printimist.
  • Kirje
    Ühiskondliku hoone energiasäästu võimalused erinevate valgustite kasutamisel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Tamla, Iris; Kalder, Janar; Küünal, Siim
    Antud bakalaureusetöö keskendub energiasäästu võimaluste uurimisele Eesti Maaülikooli ühiselamu Torn elektrienergia tarbimise kontekstis. Töös hõlmatakse põhjalikku kirjanduse ülevaadet energiasäästu kontseptsioonidest, erinevatest lahendustest ja energiapoliitika direktiividest. Lisaks analüüsitakse ühiselamu valgustuse praegust elektrienergia tarbimist ning koostatakse tasuvusanalüüs parandusmeetmete jaoks. Autori panus seisneb analüütilises lähenemises ja praktilise lahenduse väljatöötamises kõrghoone elektrienergia tõhususe parandamiseks valgustuse abil. Töö rõhutab vajadust kontrollida ja ajakohastada valgustuslahendusi vastavalt standarditele, tagamaks elanikele ergonoomilise elukeskkonna, mis toetab heaolu. Edasised uuringud ja analüüs ühiselamu "Torn" valgustingimuste vastavuse kohta standarditele on samuti olulised. Töö pakub alust magistriõppe tasemel süvendatud uurimiseks ja valgustusprojekti koostamiseks.
  • Kirje
    Oore küla optilise andmesidevõrgu rajamine ja 0,4 kv madalpinge rekonstrueerimine
    (Eesti Maaülikool, 2023) Umalas, Mait; Kalder, Janar; Kiviselg, Ivo
    Käesolev lõputöö hõlmab endas Oore küla passiivse optilise juurdepääsuvõrgu rajamist ja 0,4 kv madalpinge rekonstrueerimist, mis on koostatud ja kooskõlastatud Enefit Connect OÜ-ga. (eelnevalt Elektrilevi OÜ) lepingulisest kohustusest välja ehitada kiire interneti ühendus piirkondades, kus teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida viie aasta lõikes. Töö eesmärgiks on ära kirjeldada ja analüüsida Oore külas teostatud operaatorineutraalse sidevõrgu ja elektri rekonstrueerimise projekti teostamise protsesse. Kirjeldatakse lahti kasutatavaid sidevõrgu tehnoloogiaid ning taristute ehituse erinevaid etappe. Tuuakse välja elektriprojektiga teostatud parendused ja arvutuslikud ühe faasi liinikaitse lühisvoolud vastava alajaama fiidri lõpus olevale elektri liitumispunktile. Autor tänab käesoleva töö valmimise juures olulist abi pakkunud juhendajat Enefit Connectist Ivo Kiviselg´a ja lisaks Kaido Tuhkur´t.
  • Kirje
    SnO₂ Nanomaterials for Lithium-Ion Battery Applications
    (Eesti Maaülikool, 2023) Helm-Katšalov, Julija; Rauwel, Protima; Rauwel, Erwan Yann; Ponte, Reynald Songphon
    Lithium-ion batteries are critical for the EU’s energy transition, but their current energy capacity is insufficient. Tin oxide (SnO₂) nanomaterials, as a semiconductor with a bandgap of 3.6 eV (electron volt), can improve the electrochemical properties of Li-ion batteries, by increasing their lifespan and resolving low energy capacity issues. Electronic properties such as bandgap are linked to synthesis conditions. The main goal of this bachelor's thesis is to determine the bandgap of five different samples of SnO₂ nanomaterials using UV-visible spectroscopy to investigate the effect of temperature and synthesis time on their electronic properties. Using a Tauc plot of the UVvisible spectra, bandgaps are determined. Temperature and synthesis time show a variation in the indirect bandgap but no significant impact on the direct bandgap. Defect states of SnO₂ can be seen in the visible absorption spectra. As the synthesis time increases, more defects are created in the material. This might be caused by different nanomaterial sizes, shapes, phases, or compositions; however, due to the lack of information, no conclusion can be drawn. Further investigation is needed to understand these bandgap variations. The future electrochemical analysis will make it possible to correlate the synthesis conditions with electronic and electrochemical properties, resulting in the best nanomaterials for battery applications.
  • Kirje
    Elektrienergia salvestamise tarvilikkust taastuvenergeetikas demonstreeriv õppevahend
    (Eesti Maaülikool, 2023) Pahk, Julia; Jõgi, Jaak
    Taastuvenergeetika ressursside kasutamine on muutunud väga aktuaalseks teemaks, kuna fossiilkütuste kogus on piiratud ning nende põletamine põhjustab Maal kliimamuutusi. Taastuvatele energiaallikatele üleminek on raskendatud, sest taastuvenergeetika allikad pole juhitavad ning see asjaolu nõuab energia suurtes kogustes salvestamist. Antud töö eesmärgiks on näidata salvestusseadmete tarvilikkust taastuvenergeetika rakendustes ning kokku panna õppevahend, mis oleks kasutatav erinevatel õppeastmetel õpilaste aktiivõppe läbiviimisel. Katsete korraldamiseks olid valitud katseseadmed, mis on juba paljudes õppeasutuses olemas (Vernier või Pasco katseseadmed) või neid on võimalik väikese vaevaga soetada, nagu taastuvenergeetika demokomplekt. Taastuvenergiaallikatest oli kasutusel tuuleenergiat elektrienergiaks muundav tuulik ja päikeseenergiat elektrienergiaks muundav päikesepaneel. Salvestusseadmena oli kasutatud kondensaator. Katsed olid korraldatud tuulikuga idealiseeritud olukorras, kus tuuliku pani liikuma ventilaatoriga tekitatud püsiv tuul. Päikesepaneeliga katsetamiseks oli valitud pilvitu päev. Need tingimused olid vajalikud katsete näitlikuse suurendamiseks. Katsete põhjal on selgunud, et isegi väikese võimsusega taastuvenergiaallikatega vooluringis väikese mahtuvusega elektrisalvesti kasutamine mõjutab tarbija elektrienergia kasutust. Katsete tulemusi arvesse võttes on koostatud kolm katsejuhendit erinevatele õppeastmetele: põhikool, gümnaasium ja kõrgkool. Põhikooli ja gümnaasiumile mõeldud laboritööd on kooskõlas riiklikku õppekavaga ning õpikutest leiduva taustinformatsiooniga käsitletava teema kohta.
  • Kirje
    Õppevahendi arendus õppetöö kvaliteedi parendamiseks plasmalõikepingi näitel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Soosaar, Lauri; Käis, Lemmik; Arak, Margus
    Koostatud õppevahend, õppeaines Materjalide töötlemistehnoloogias, on mõeldud õppetöö parendamiseks mille käigus on loodud laboratoorsete tööde kogum. Praktikumides teostatavad laboritööd aitavad paremini kinnistada teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Töös on antud ülevaade plasmalõikus protsessi temaatikast ning koostatud on õppevahend, aitamaks parendada õppetöö kvaliteeti ja arendada õpilaste oskusi plasmalõikuse valdkonnas. Lisaks õppevahendile loodi töökeskkonna parendamiseks joonised vesivann tüüpi töölaua lisamiseks plasmalõikepingile Torchmate 3. Plasmalõikuse eripärade tundmine ja lõikeprogrammi loomine on vajalik osa insenerikutse omandamisel. Laboratoorsete tööde läbi töötamisel, tekib üliõpilasel arusaam plasmalõikusest ning suudab iseseisvalt kasutada plasmalõikepinki Torchmate 3. Töö resultaadiks on kasutamisvalmis õppevahend, mis on mõeldud tootmistehnika erialale spetsialiseerinutele.
  • Kirje
    Raspberry Pi baasil valmistatud lifti mõõtesüsteemi andmeloger
    (Eesti Maaülikool, 2023) Lumi, Janek; Tooming, Allan
    Liftid tarbivad energiat. Selleks, et erinevate liftide energiatarvet mõõta ja võrrelda on tarvis teada kui palju lifti kasutatakse. Lõputöö käigus valmis Raspberry Pi baasil mõõtesüsteemide andmeloger. Sai valmistatud elektrooniline seade mille abil Raspberry Pi hõivab andmeid nii liftilt kui ka elektri arvestilt. Antud koosluse toimimiseks arendati vajalikud tarkvaralised programmid. Seade on võimeline tuvastama lifti sõitude alguse ja lõpu ajad, sõidusuuna, sõidu jooksul imporditud ja eksporditud elektrienergia hulga. Sõidu kestvuse ja suuna andmetest tuletama korruse, millele lift on jõudnud. Seade salvestab kõik mõõdetud ja tuletatud andmed ühte faili. Samuti on seadme abil võimalik teostada üksiku lifti sõidu jooksul kasutatud elektrienergia andmehõive, mille abil saab moodustada võimsusgraafikuid. Katsetati seadet Tartus kahel erineval liftil ning leiti võimalused andmelogeri ja lifti omavaheliste ühenduste loomiseks. Katsetuste käigus koguti lifti kasutuse andmeid, kuid pikaajalise stabiilse töö tagamiseks on parendused vajalikud. Kogutud andmete esmases analüüsis selgus, et nende põhjal on võimalik uurida nii lifti energiakasutust kui inimeste liikumisharjumusi korrusmajas.
  • Kirje
    Study of Optical Absorption Properties of Cu-Based Nanoparticles for Green Photocatalytic and Photovoltaic Applications by UV-Vis Spectroscopy
    (Eesti Maaülikool, 2023) Puusepp, Aimar; Rauwel, Protima; Rauwel, Erwan Yann; Carranza, Edison Patricio Paredes
    Green or sunlight-driven photocatalysis and photovoltaics are environmental-friendly methods for the productions of fuels and electricity, respectively. The aim of this thesis is to use UV-Vis spectroscopy to analyze the optical properties of copper (Cu)-based nanoparticles in order to study their capability of absorbing light in the visible part of the solar spectrum and evaluate them as candidates for green energy production. Cu-based nanoparticles have good optical, electronic and catalytic properties and small band gaps of 1.4-2.5 eV for Cu2O and 0.8-1.9 eV for Cu3N, making them potentially effective materials for the production of energy. Herein, the absorption properties, band gaps and photocatalytic characteristics of four samples synthesized with different stirring time (20 min, 2 h, 3h and 5 h) using a non-aqueous sol-gel method, were investigated using UVVis spectroscopy. Results were plotted and analyzed using the OriginPro software. The result suggests that all the samples are sensitive to solar radiation. However, the best material for green energy production is the one containing the highest quantities of Cu3N with an absorption range extending up to the near infrared region.
  • Kirje
    Reaktiivenergia kompenseerimise võimalused, kaasnevad probleemid ja nende lahendused tööstusettevõtete näitel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Aguraiuja, Siim; Annuk, Andres; Kümnik, Jaak
    Antud bakalaureusetöö annab ülevaate elektrotehnilistest parameetritest, mida on vaja kirjeldada, et antud teemat mõista. Reaktiivenergia teema iseloomustamiseks, kirjeldatakse energiatarbijaid, mis on põhiliselt kasutuses töötlevas tööstuses. Näitena on toodud kaks tööstusettevõtet, mille puhul on rakendatud elektrotehniliste parameetrite analüüsi ja tulemusena leitud sobivad lahendused reaktiivenergia kompenseerimiseks.
  • Kirje
    Õppeaine " Nõrkvoolusüsteemid " laboratoorsete tööde juhendid
    (Eesti Maaülikool, 2023) Riisalu, Lars; Tooming, Allan
    Käesoleva lõputöö vajadus lähtus Eesti Maaülikooli õppekava muutmisest ja sinna uue õppeaine, Nõrkvoolusüsteemid, lisamisest. Sellest tulenevalt tekkis vajadus välja töötada teoreetilisi õpinguid toetavad laboratoorsete tööde juhendid. Töö käigus tutvuti videovalvesüsteemide valdkonna kohta käiva kirjandusega ning tuvastati probleemkohad millega süsteemi projekteerimisel tuleb kokku puutuda. Töö põhieesmärgi täitmise osas töötati välja tuvastatud probleemkohtasid arvesse võttes kolm laboratoorse töö juhendit mis toetavad tudengitel teooriatundides õpitu mõistmist. Samuti kirjeldatakse laboratoorse töö koostamise metoodika osas kuidas laboratoorse töö juhend ning aruanne peavad koostatud olema ning millistel alustel toimub töö tulemuse hindamine.
  • Kirje
    Transmittance Properties of ZnO Nanorods Used in Solar Cells
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kelus, Sten; Nagpal, Keshav; Rauwel, Protima
    The study of the transmittance and absorbance properties of a material in the design of solar cells is of significant importance. The transmittance of a material determines the ability of light to pass through it. Whereas, the absorbance of a material determines its ability to absorb light. ZnO nanostructures are a good choice for such properties as several studies have shown that ZnO nanostructures show high transmittance (~80%). Also, ZnO nanostructures can absorb most of the UV region of light coming from the sun. In this thesis, the transmittance and absorbance properties of four different types of ZnO nanorod samples were investigated, each of which was prepared with different solvents. The solvents used are ethanol, 70% ethanol, methanol, and isopropanol. A UV-1600PC spectrophotometer was used for measuring the transmittance and absorbance of ZnO nanorod samples. Two types of reference materials were used for the measurements. The results obtained based on the transmittance and absorbance measurements are analysed and compared. Finally, the bandgaps for each of the synthesized nanorods were calculated by using the Tauc relation, and the optimal ZnO nanorod sample for solar cell applications was discussed.
  • Kirje
    Elektriliste sõidukite eramutele sobivate laadimisjaamade võrdlus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kraak, Karl-Gustav; Kalder, Janar
    Elektrisõidukid on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks, selle tulemusena on elektrisõiduki laadimisjaamade nõudlus pidevalt kasvamas. Elektrisõiduki soetamisega tekib eramu omanikul vajadus laadimisjaama järgi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda eramu omanikule ülevaade laadimisjaamadest, et teha laadimisjaama valikul informeeritud otsus parima laadimisjaama kasuks. Eesmärgi saavutamiseks tehti ülevaade laadimisjaamadest, võeti vaatluse alla erinevad tehnilised parameetrid seoses laadimisjaamadega ning analüüsiti ja võrreldi erinevaid elektriautode laadimisjaamade võimalusi eramu omanikule. Autor järeldab, et töö annab hea ülevaate eramu omanikule erinevat tüüpi elektriautode laadimisjaamadest ning nende valikuid mõjutavatest teguritest, et teha informeeritud otsus, valides vastavalt vajadustele kõige sobivam laadimisjaam.
  • Kirje
    Kasvuhoone küttesüsteemi lahendus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kesküla, Märten; Hovi, Mart; Hovi, Külli
    Käesolev uurimus keskendub kasvuhoonele küttesüsteemi kavandamisele, võttes arvesse valdkonna probleeme ja eesmärke ning uurimis- ja analüüsimeetodeid. Töö eesmärk on leida optimaalne küttesüsteem, mis suudab tagada piisava soojuse kasvuhoones, võimaldades seal taimede kasvatamist. Lisaks on oluline arvestada kasutaja mugavust, püüdes saavutada osaliselt automatiseeritud küttesüsteem. Antud bakalaureusetöö koosneb kahest osast, milleks on teoreetiline ja praktiline. Teoreetilises osas analüüsiti kasvuhoonega seotud soojuskadusid ning kavandati vastav küttelahendus, mis suudaks kasvuhoonet tõhusalt kütta. Lisaks uuriti erinevaid küttesüsteeme ja võrreldi nende sobivust. Kasutades erinevaid soojustehnilisi arvutusi, leiti optimaalne küttelahendus, mis vastaks taimede kasvu nõuetele. Praktilises osas viidi läbi uurimuslik osa ning paigaldati väljavalitud küttesüsteem kasvuhoonesse. Hinnati süsteemi toimimist ja kontrolliti, kas see suudab tagada piisava soojuse taseme, mis toetaks taimede optimaalset kasvu. Töö tulemuste põhjal arvutati kasvuhoone soojuslik energiakulu ning määrati, milline küttesüsteem on sellele optimaalne. Uuringu tulemused näitavad, et välja töötatud küttesüsteem vastab kasvuhoone vajadustele ja suudab tagada järjepideva ja optimaalse temperatuuri taimede kasvatamiseks. Antud uurimustöö pakub väärtuslikku teavet ja praktilist kogemust kasvuhoone omanikele ja teistele huvitatud isikutele, kes soovivad paremini juhtida kasvuhoone kütmist ja vähendada energiakasutust. Lisaks sellele pakub välja töötatud küttelahendus ka uuenduslikkust ja mugavust, kuna öise jälgimise ja manuaalse sekkumise vajadus antud küttesüsteemi juures on minimaalne. Automaatne temperatuuri reguleerimine tagab stabiilse kasvukeskkonna ja optimaalse temperatuuri taimede kasvuks.
  • Kirje
    Keevitusroboti juurutamine Pomemet OÜ näitel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Mumm, Mairo; Madisoo, Marten
    Antud bakalaureusetöö keskendub keevitusroboti juurutamisele ettevõttes Pomemet OÜ ning uurib selle protsessi käigus saavutatud tulemusi ja väljakutseid. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade keevitusroboti rakendamisest praktilises kontekstis ning analüüsida selle mõju ettevõtte tootmisele. Töö teoreetiline osa hõlmab uurimistööd keevitusrobotite ajaloo ja arengute kohta. Metoodika osa kirjeldab uurimisprotsessi, sealhulgas andmete kogumise meetodeid ning keevitusroboti juurutamise etappe Pomemet OÜ-s. Uurimistöö tulemused näitavad, et keevitusroboti juurutamine Pomemet OÜ-s oli edukas. Süsteemi integreerimine tootmisprotsessiga parandas märkimisväärselt keevitustööde efektiivsust ja kvaliteeti. Tõstmaks veelgi keevitusroboti mõju, peetakse oluliseks täiendavaid koolitusi ja juhendamist, süsteemi optimeerimist vastavalt ettevõtte vajadustele ning jätkuvat jälgimist ja tagasiside kogumist, et säilitada keevitusroboti tõhusus ja kvaliteet. Antud bakalaureusetöö tulemused on olulised nii Pomemet OÜ-le kui ka teistele ettevõtetele, kes kaaluvad keevitusroboti kasutuselevõttu. Uurimus pakub praktilisi juhiseid ja soovitusi, mis aitavad neil protsessil sujuvalt kulgeda ning saavutada paremaid tulemusi tootmise efektiivsuses ja kvaliteedis.
  • Kirje
    Väikese võimsusega mootori koormusstendi eskiisprojekt
    (Eesti Maaülikool, 2023) Lelov, Rene; Kalder, Janar
    Mootorite koormusstendid on auto- ja masinatööstuses väga tähtsa rolliga. Nende abil saab hinnata mootori karakteristikuid erinevates töötingimustes. Enamik tööstuses olevad koormusstendid on võimsad ja kulukad. Suure võimsusega kaasneb mõõteviga, mis väiksemate mootorite testimisel võib ületada mootori enda võimsust. Lõputöö eesmärk on projekteerida võimalikult kättesaadavate vahenditega väikese võimsusega mootori koormusstend. Stend peab olema suuteline koormata mistahes testitavat katsemootorit, mille võimsus ei ületa stendi võimsust ja pöörlemissagedust 6000 min-1 . Töö raames loodi koormusstendi tööks vajalikud süsteemid ja seletati lahti nende tööpõhimõtted. Lõputöö tulemusena loodi tehnilised lahendused koormusstendi konstrueerimiseks. Töö viimases osas kontrolliti arvutuste paikapidavust ning loodi kättesaadavate vahenditega üks koormusstendi lihtsustatud süsteem.
  • Kirje
    Elektrienergia mikrotootjaks päikeseelektrijaama rajamisega
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kõre, Andrus; Küünal, Siim
    Elektrihinnad on aastatel 2019 kuni 2023 kasvanud üle kahe korra. Majapidamised on silmitsi survega energiamahukate seadmete kasutamise paremaks organiseerimiseks, energiatarbimise vähendamiseks. Töös tutvustab autor alustava päikeseenergiast elektrienergia mikrotootja tegevuskava päikeseelektrijaama rajamiseks. Päikeseenergiast elektrienergia genereerimine, omatarbeks kasutamine ja võrku müümine. Töö käigus tutvustatakse kahte kuni 15 kW mikrotootja päikeseelektrijaama (PEJ) tüüplahendust: Kuusiku maajaama ja Metsaääre katusejaama rajamine ideest teostuseni, analüüside süsteemide majanduslikke ja tehnoloogilisi tulemusnäitajaid. Kokkuvõtteks, mikrotootjana päikeseenergiast elektri muundamine on praktiline ja keskkonnasõbralik viis majapidamisele, et kasutada taastuvenergiaallikaid oma tarbimise katmiseks. Käesolev töö on abistavaks juhendmaterjaliks praktiliste tegevuste korraldamisel majanduslikult tasuva päikeseelektrijaama idee elluviimisel.
  • Kirje
    Absorption Characteristics of ZrO₂ Nanomaterials for Photocurrent Generation
    (Eesti Maaülikool, 2023) Soosaar, Guido; Rauwel, Erwan Yann; Rauwel, Protima
    This thesis studies the absorbance and band gap properties of HfO₂, ZrO₂ nanoparticles (NPs), and their solid solutions (HfₓZr₁-ₓO₂). Five samples were created with different proportions (x = 0, 0.3, 0.5, 0.7, and 1). The absorbance of the samples was measured in the range of 200 to 1000 nm region using a UV-Vis spectrophotometer (UV-1600PC, USA), while their band gap properties were calculated from Tauc plots. Maximum absorbance was observed in the range of 276-312 nm which corresponds to the band gap of 3.5 - 3.6 eV. Under UV excitation close to the adsorption range (i.e. 360 nm), a white luminescence from the sample was observed. Collected data were plotted using the software Origin Pro. The possible evolution of the bandgap of the solid solution was evaluated as a function of x or the Hf:Zr ratios.
  • Kirje
    Tehnikamaja sisekliima juhtimissüsteemi töö analüüs ühe õppelabori näitel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Popp, Andre; Põder, Vahur; Kabanen, Toivo
    Eesti Maaülikooli Tehnikamaja ventilatsioonisüsteem ei suuda tagada piisavat jahutust õppetöö mugavaks läbiviimiseks, sest soojematel kuudel kipuvad õpperuumid ülekuumenema. Aastal 2022 kaitstud bakalaureusetöös "Tehnikamaja ventilatsioonijahutussüsteemi anomaalia juhtumiuuring" tuli välja, et ventilatsioonisüsteemi poolt sissepuhke õhuvooluhulka juhitakse süsihappegaasi sisalduse järgi ning ruumi soojusolukorda ei võeta arvesse. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Tehnikamaja sisekliimat tagavatest tehnosüsteemidest ning analüüsida võimalusi ventilatsioonisüsteemi töö tõhusamaks juhtimiseks tüüpse õppelabori A207 põhjal. Antud töös sisekliima juhtimissüsteemi uurimiseks lähtutakse Tehnikamaja ventilatsioonisüsteemi projektidokumendist ja sisekliima automaatikasüsteemi juhtprogrammist. Sisekliima juhtimissüsteemi töö ja selle võimalike erinevate juhtimispõhimõtete analüüsimiseks kasutatakse simulatsioonitarkvara Swegon ESBO, millega modelleeritakse õpperuumi A207 sisekliimat tagavaid tehnosüsteeme. Tulemuste analüüsimisel tuli välja, et kõige optimaalsem on muutuva õhuvooluga ventilatsioonisüsteem, mille juhtimispõhimõte töötab ruumitemperatuuri ja süsihappegaasi sisalduse järgi õhus.