1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1144

Valgustingimused spordisaalides
(Eesti Maaülikool, 2025) Kaasik, Erik; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesolev bakalaureusetöö uurib valgustustingimusi Eesti spordisaalides, keskendudes nende sobivusele korvpallimängude jaoks. Töö eesmärgiks oli hinnata valgustuse kvaliteeti, selle vastavust kehtivatele standarditele ning mõju sportlaste visuaalsele tajule ja sooritusvõimele. Uuringus viidi läbi valgustuse mõõtmised neljas spordisaalis (Tartu, Rakvere, Paide, Pärnu) aastatel 2023 ja 2025. Kasutati spektromeetrilist mõõtmistehnikat ja silindrilist mõõtmismeetodit, et simuleerida mängijate visuaalset kogemust. Mõõtmistulemusi analüüsiti võtmeparameetrite kaudu nagu fotoopiline valgustatus (Ev), ühtlustegur (U₀), S/P suhe ning värviesitusindeksid (Rf ja Rg). Tartu Ülikooli Spordihoone ja Rakvere Spordihall paistsid silma oma väga kõrge valgusühtluse ja värviesituse poolest, sobides hästi rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Aga ilmnes, et Paide E-Piim Spordihalli valgustus ei vasta teleülekannete nõuetele – sealne valgustatus jäi oluliselt alla FIBA poolt nõutud 1500 luksile. Hoolimata sellest nõuab Eesti Korvpalliliit igalt esiliiga saalilt teleülekandeid, ent ei sätesta samas reeglistikus konkreetseid valgustusnõudeid. Samuti puudub Eesti EVS-EN 12193 standardis televisioonile suunatud valgustustasemete määratlus, mistõttu kasutab korvpalliliit paralleelselt FIBA Euroopa standardit. Töö toob välja olulise vastuolu: kuigi kõrgemates liigades (sh esiliiga) on teleülekanne kohustuslik, puuduvad Eesti juhendites vastavad tehnilised miinimumnõuded valgustusele. See võib põhjustada olukorra, kus visuaalse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks vajalikku valgusvõimsust ei saavutata. Lisaks mõõtmistele viidi läbi küsitlus 30 professionaalse korvpalluri seas, mille tulemused kinnitasid, et valgustuse kvaliteet mõjutab otseselt mängijate sooritust ja tajutavat mugavust. Töö tulemused rõhutavad vajadust ajakohastada Eesti spordivalgustuse standardeid ning siduda need selgelt praktikasse rakendatud liigatasemete ja ülekandenõuetega. Töö pakub praktilisi soovitusi valgustuskeskkonna arendamiseks ning on kasulik lähtealus edasistele valdkonnapõhistele uuringutele ja standardi uuendamisele.
Mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem
(Eesti Maaülikool, 2025) Bulavs, Aksel; Kalder, Janar (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja)
Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris puudub sisepõlemismootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem. Vajalikud mõõtetulemused hõivatakse erinevates seadmetes ning kohati tuleb need manuaalselt fikseerida, mis raskendab katsete sooritamist, muudab andmete analüüsimise keeruliseks ning aeganõudvaks ja vähendab mõõtetulemuste täpsust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua kõnealune andmehõive- ja analüüsisüsteem selleks vajaliku riist- ja tarkvaralahendusega. Töö autor ühendas laboris kasutatavad mõõteseadmed – x-act kontrolleri, kütusekulu- ja õhukulu mõõturid ning heitgaasianalüsaatori katselabori juhtruumis paikneva lauaarvutiga ning kirjutas programmeerimiskeelt Python kasutades programmi, mis väljastab CSV-failina mootorite katsestendi mõõtetulemused. Andmehõiveprogramm sisaldab ka funktsionaalsust mõõtetulemuste väljastamiseks xlsx-formaadis. Andmete analüüsimisel saab programmi abil lisaks otsestele mõõtmistele leida mõningaid sisepõlemismootori tööparameetreid arvustuslikult ning genereerida mõõtetulemustele tuginevaid karakteristikuid visualiseerivaid graafikuid. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus – valminud mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem on kavas Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris kasutusse võtta. Töö autori loodud süsteemile on võimalik lisada veel mitmeid tarkvaralisi funktsionaalsusi ning sellega saab ühendada täiendavaid sisepõlemismootorite katsetamisega seotud mõõte- ja juhtseadmeid.
Teraviljapuhastite kaasaegsed tehnoloogiad ja alusraamide arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Mälberg, Mikk; Käis, Lemmik (juhendaja)
Teraviljatööstuses on kvaliteetse toodangu saavutamiseks oluline eemaldada ebasoovitavad osakesed, mida tehakse sorteerimisseadmete abil. Probleemiks on mehhaaniliste teraviljasorteeride alusraamide konstruktsiooniline parendus konkreetsete seadmetega, nagu PETKUS M15 ja PETKUS TK930, töö- ja paigaldustingimustega. Töö eesmärgiks oli projekteerida sobivad alusraamid nimetatud sorteerimisseadmetele, mis vastaksid sobivuse, tugevuse ja mõõtmete nõuetele. Metoodikaks oli kolme konstruktsioonilise lahenduse väljatöötamine ja hindamine. Viidi läbi ka sobilike lahendusettepanekute tugevusarvutused lõplike elementide meetodil. Võrdleva hinnangu tulemusena selgus, et võrreldes teiste lahendusettepanekutega osutus parimaks kolmas lahendus, mis sisaldas lisajalgu, diagonaale ja ventilaatori kinnituskohta, pakkus suurimat konstruktiivset jäikust ja sobivust teiste seadmete paiknemisega see lahendusettepanek tagas parema stabiilsuse kuid materjalikulu oli suurem. Kavandati ka hooldusplatvormid ja trepid, mis vastasid tööohutusnõuetele. Töö tulemusena valmis sobilik tehniline lahendus, mida on võimalik kasutada reaalses tööstusprojektis või edasi arendada teistes sarnastes rakendustes.
Autode katselabori kuvarikanduri projekt
(Eesti Maaülikool, 2025) Kukk, Carl-Alex; Allmägi, Roland (juhendaja); Biomajanduste tehnoloogia õppetool
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli projekteerida ja valmistada kuvarikandur Eesti Maaülikooli autode katselabori jaoks. Kanduri ülesanne on võimaldada labori töötajatel jälgida dünamomeetrilise stendi mõõtmistulemusi reaalajas, ohutult ja distantsilt. Projekti käigus teostati turu- ja patendiuuringud, määratleti kasutusnõuded ning projekteeriti ja ehitati mehaaniline konstruktsioon, mis suudab kanda kuni 40 kg massiga kuvarit. Kuvarikandur liigub horisontaalselt mööda lae alla paigaldatud I-tala ning vertikaalselt üle sõiduki katuse. Süsteem töötab 230 V vooluvõrgus ja on kaugjuhitav. Konstruktsiooni töökindlust kontrolliti arvutuste, simulatsioonide ja praktiliste testide abil. Töö tulemusel valmis funktsionaalne ning katselabori tingimustele vastav kuvarikandur, millel on ka edasised arendusvõimalused.
Ford Focus MK1 silla geomeetria analüüs ja parenduse projektlahendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Kiisel, Marek; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Töös käsitletakse Ford Focus MK1 esisilla originaalse õõtshoova asendamist reguleeritava uniball-liigenditega õõtshoovaga. Probleemi taustaks on kummipukside piiratud vastupidavus ja jäikus sportlikus kasutuses, mis mõjutab veermikukinemaatikat ja geomeetria stabiilsust. Töö eesmärgiks on välja töötada alternatiivne lahendus, mis võimaldaks reguleerida ratta asendit ja parendada juhitavust. Kasutatud meetodid hõlmavad olemasoleva geomeetria mõõdistamist, uue konstruktsiooni CAD-modelleerimist Solid Edge tarkvaras ja tugevusarvutuste teostamist. Tulemuseks on valmis kahest torust, keermeotsikutest ja uniball-liigenditest koosnev reguleeritav A-kujuline õõtshoob. Seda kinnitatakse tala külge kahe uniball kuulligendiga ning ratta poolele liigendatakse see sfäärilise kuulliigendiga. Valitud materjalideks olid keevitatav konstruktsiooniteras S355 ja standardsed M12 uniball-liigendid. Lahendus on võrreldav turul pakutavate reguleeritavate õõtshoobadega ning sobib kasutamiseks sportlikel tänava- või võistlusautodel. Edasised töösuunad võivad hõlmata prototüübi koostamist või katsetamist reaalses kasutuses.
Sõiduki kliirensit reguleeriva pneumaatilise süsteemi projektlahendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Aamer, Riko; Madissoo, Marten (juhendaja)
Madaldatud sõidukite puhul on üks peamisi probleeme vähenenud kliirens, mis muudab igapäevase liiklemise keeruliseks ning võib põhjustada auto põhja kahjustusi. Varasemad lahendused, nagu air-cup süsteemid, on sageli universaalsed ega sobitu hästi konkreetsete vedrustustega. Töö eesmärk on projekteerida coilover-vedrustusele sobiv pneumaatiline kliirensit reguleeriv süsteem, mis võimaldab säilitada madaldatud auto eelised, kuid ajutiselt suurendada kliirensit vastavalt vajadusele. Töö käigus analüüsiti turul saadaolevaid valmiskomplekte, tehti materjalide ja komponentide valik, koostati Solid Edge ja AutoCAD tarkvara abil detailjoonised ning viidi läbi rõhu- ja mahuarvutused süsteemi toimivuse tagamiseks. Tulemuseks on sõidukispetsiifiline lahendus, mis sobitub olemasoleva vedrustusega ning võimaldab kliirensit usaldusväärselt ja kiiresti muuta. Süsteem pakub potentsiaali edasiseks arenduseks ja kohandamiseks erinevatele sõidukitele ning on kasutatav nii praktilise lahendusena kui ka arendustegevuse lähtekohana.
Rakettrelvastuse rolli analüüs Eesti kaitsevõimekuse seisukohast
(Eesti Maaülikool, 2025) Sullan, Andri; Madissoo, Marten (juhendaja)
Rakettrelvastus on üks riigi kaitsevõimekuse keskseid näitajaid. Eestil puudub hetkel suutlikkus selliste süsteemide iseseisvaks tootmiseks, mis kujutab endast olulist murekohta riigikaitse seisukohalt. Kuna välismaalt hangitud raketisüsteemide tarned võivad võtta 2–4 aastat, võib kriitilises olukorras selline viivitus seada ohtu riigi sõjalise valmisoleku potentsiaalse konflikti korral. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tõsta teadlikkust rakettrelvastuse olemusest ning analüüsida, millised alternatiivsed rakettrelvasüsteemid oleks Eesti Kaitseväele sobilikud. Lisaks pakutakse välja ka süsteemi kirjeldus, mida võiks Eesti ise toota, toetutudes teooria ja analüüsi osas käsitletud teemadele. Bakalaureusetöö teoreetiline taust annab ülevaate rakettrelvastuse mõistest, ajaloost, relvastuse eristamisest ja kasutatavatest komponentidest, et luua parem arusaam sellist tüüpi relvastuse olemusest. Analüüsi osas kirjeldatakse rakettrelvastuse rolli riigi kaitsevõime kujundamisel, antakse ülevaade Eestis kasutusel olevatest süsteemidest ja ka alternatiividest ning tuuakse välja sellist tüüpi relvastuse sõjastrateegiline kasutamine Ukraina ja Eesti näitel. Analüüsi tulemusena selgus, et võimalikuks alternatiivsüsteemiks võiks olla EURO-PULS süsteem. Analüüsi põhjal oleks võimalik jätkata tööga magistri astmes, tegeledes süsteemi komponentide projekteerimisega.
Käigukasti 02A käiguvahetusmehhanismi projekt
(Eesti Maaülikool, 2025) Parv, Roomet; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Lõputöö eesmärgiks oli parendada Volkswagen Golf 2 võistlusauto 02A käigukasti kulunud ja ebatäpne käiguvahetusmehhanism. Töö esimeses osas käsitleti erinevaid käigukastitüüpe ning tutvustati kasutusel oleva käigukasti käiguvahetusmehhanismi tööpõhimõtet. Teises osas võrreldi järelturu lahendusi ja valiti sobivaim, mis tagaks kiire ja täpse käiguvahetuse. Praktilises osas valmis uus mehhanism, mis osutus täpsemaks ja märgatavalt paremaks kui algne lahendus.
Tahkete mineraalväetiste laoturite valiku kriteeriumid
(Eesti Maaülikool, 2025) Põldmaa, Ats; Leola, Taavi (juhendaja)
Põllumajandustööde tegemisel eemaldatakse mullast toitaineid, mis on taimede kasvamiseks hädavajalikud, seetõttu tuleb need väetamise teel mulda tagastada ja seeläbi mulla viljakust tõsta. Õigesti väetatud taim on vastupidavam nii vihmale, külmale kui ka põuale. Seetõttu on ettevõtete jaoks olulisel kohal parima võimaliku väetiselaoturi valimine. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on valida parim võimalik väetiselaotur ühele Lääne-Eestis tegutsevale ettevõttele vastavalt ettevõtte soovidele ja vajadustele. Valiku tegemisel on välja toodud väetiselaoturi kõige olulisemad kriteeriumid. Valiku tegemiseks pakutud metoodika keskendub töö tegemise ajale, mis põllumajanduses ja just väetamistöödel on üks kõige kriitilisemaid tegureid, sest ilmastikuolud, nagu sademed ja tuul, mõjutavad töö ja tulemuse kvaliteeti. Töö tegemise kiiruse üheks suurimaks komponendiks on see, kui palju saab väetist laotada ilma uuesti laadimata, seda mõjutab mahuti suurus. Lõputöö tulemusena valiti ettevõttele järelveetav väetiselaotur Amazone ZG-TS. Masina eeliseks teiste vaadeldavate mudelite ees oli tuulekontrolli seadme olemasolu, mis on antud ettevõtte jaoks vajalik.
BMW E92 helisüsteemi modifitseerimine
(Eesti Maaülikool, 2025) Reimaa, Erik; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Auto helisüsteemides on tavapärane kõlarite paigutus enamasti probleemne, mille põhjustavad akustilised lühistused ning resonantsidest tekkinud moonutused. Käesolev töö tugineb varasematele uuringutele, mis käsitlevad sõidukite interjööris esinevaid akustilisi probleeme. Töös keskendutakse BMW E92 helisüsteemi põhjalikule modifitseerimisele saavutamaks realistlikumat helipilti ning moonutuste vaba keskkonda. Töö eesmärk oli hinnata, kas alternatiivne kõlarite paigutus, eriti Infinite Baffle tehnoloogial põhinevad lahendused suudavad pakkuda kuulamisel paremat helikvaliteeti kui tehases paigaldatud süsteemid. Andmete kogumiseks kasutati subjektiivset kuulamiskogemust ning mikrofoniga mõõtmisi REW tarkvara abil. Süsteemi häälestamiseks rakendati täpseid elektroonilisi filtreid, aegviiteid ja tämberplokke, et tagada optimaalne sageduskarakteristik. Töö käigus selgus, et armatuurlaua ülaserva paigutatud kesksageduskõlarid parandavad helipildi kõrgust, ruumilisust ning fookust. Brax ML8 madalsageduskõlarite kasutamine võimaldas paremat dünaamikat ning sujuvamat üleminekut kesksageduskõlaritele. Pagasiruumi paigaldatud 18 tollised bassikõlarid suutsid taasesitada ka sagedusi alla 20 Hz, pakkudes ka füüsiliselt tajutavaid madalsagedusi. Alternatiivne paigutus ületas oluliselt originaalsüsteemi võimalusi ning kinnitas, et läbi mõeldud Infinite Baffle lahendused võivad sobida ka reaalseteks projektipõhisteks lahendusteks.
Tarkvaralise töövahendi koostamine Arduino Airsoft-Bomb baasil
(Eesti Maaülikool, 2025) Kesküla, Astrid; Hovi, Mart (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesolev bakalaureusetöö keskendub teoreetilise õppevahendi kavandamisele, mille eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele elektroonika ja programmeerimise aluseid läbi mängulise simulatsiooniprojekti – Arduino põhiselt koostatud airsoft-pommi näitel. Töö raames koostatakse töövahendi funktsionaalne kirjeldus, elektroonikaskeemid ning lisatakse valmis kirjutatud Arduino programmikood. Skeemid luuakse kolme erineva vabavaralise tarkvara abil: EasyEDA, Circuit.io ja TinkerCad, ning neid tarkvarasid võrreldakse hariduslikust vaatepunktist funktsionaalsuse, kasutajasõbralikkuse ning kasutuslihtsuse poolest. Lisaks tehnilisele ülesehitusele koostatakse juhendmaterjalid õpetajale ning töölehed õpilastele, et toetada kavandatud töövahendi kasutamist õppetöös. Töö tulemused aitavad mõista, kuidas saab lihtsate vahenditega ja simulatsiooni põhjal luua gümnaasiumi tasemele sobivaid, praktilisi ning kaasavaid õppematerjale.
Ekstsentriklihvijate vibratsiooni analüüs
(Eesti Maaülikool, 2025) Külaots, Kaisa; Reinvee, Märt (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata kas käsitööriistade spetseifikatsioonides esitatud vibratsioonitasemed kajastavad tegelikku vibratsioonikokkupuudet tavapärastes töötingimustes. Standardtingimustes määratud vibratsiooniväärtused ei pruugi peegeldada tegelikku kokkupuudet töökeskkonnas ning seetõttu ei ole need piisavad isikukaitsevahendite teadlikuks valikuks. Seega aitab uurimustöö kaasa sellele, et töökeskkonnas saaks teha isikukaitsevahendite valikul ja rakendamisel teadlikumaid otsuseid, vähendades tööga seotud vibratsioonikahjustuste riski ja seeläbi anda panus töötajate pikaajalise tervise säilimisele. Töö on struktureeritud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse teoreetiline ülevaade vibratsiooni olemusest, selle mõõtmise põhimõtetest ning kehtivatest piirnormidest. Samuti käsitletakse kohtvibratsiooni mõju tervisele, tuues välja riskid, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega vibratsiooniallikaga. Töö teine osa keskendub katse metoodikale, kus kirjeldatakse kasutatud mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodit, mõõdetavaid seadmeid ning katsete läbiviimise protsessi. Mõõtmised viidi läbi reaalses töökeskkonnas, kus vibratsiooni taset hinnati kahel erineval ekstsentriklihvijal. Töö kolmas osa on pühendatud saadud tulemuste analüüsile ning nende tõlgendamisele praktilises kontekstis. Mõõtmistulemused näitasid, et ekstsentriklihvijate vibratsioonikiirendused olid reaalses töökeskkonnas oluliselt kõrgemad kui tootja spetsifikatsioonides märgitud. Arvutatud päevased kokkupuuteväärtused 8,5 m/s² ja 5,7 m/s² ületasid mõlemad kehtestatud piirnormi.Vibratsioonienergia koondus peamiselt sagedusvahemikku 111–177 Hz, kus domineerisid 125 ja 160 Hz 1/3-oktaavriba kesksagedused.
Võidusõidu- ja lennusimulaatori raami projekt
(Eesti Maaülikool, 2025) Susi, Marten; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Simulaatorid on muutunud majanduslikult taskukohasemaks ja laialdasemalt kasutatavaks auto-, lennundus- ja meditsiinisektoris. Siiski ei paku paljud olemasolevad lahendused realistlikku tunnetust mobiilses masinas viibimisest, kuna puudub kasutajat ümbritsev konstruktsiooniline raamistik. Käesoleva töö eesmärk oli luua pneumaatiline liikumissüsteemiga simulaator. Praktilise osa käigus projekteeriti kahe vabadusastmega raamistik, mis võimaldab kasutaja kallutamist pikisuunas ja külgsuunas. Samuti valiti sobivad pneumaatilised silindrid, arvutati süsteemi õhukoguse vajadus ning määrati sobiv kompressoritüüp. Töö tulemused annavad aluse edasiseks arendamiseks ning võimaldavad loodud prototüüpi kasutada magistriõppes täiustamiseks.
Keermestatud sisetükkide kasutamine 3D prinditud detailides
(Eesti Maaülikool, 2025) Iilane, Mathias; Soots, Kaarel (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
3D-printimist kasutatakse laialdaselt prototüüpide ja ka toodete valmistamisel, kuid keermesliidete vastupidavus 3D prinditud detailides on sageli piiravaks teguriks. Töö eesmärk on uurida, kas keermestatud sisetükid annavad tugevama keermesliite FFF (FDM) tehnoloogial 3D prinditud detailides võrreldes lõigatud keermetega.Tõmbekatsed viidi läbi nelja erineva 3D prinditava materjaliga, milleks olid PLA, ABS, PC, PAHT-CF, kasutades nii sisetükke kui ka prinditud keermeid. Kasutati keermeid M3 keermesammuga 0,5 mm, M4 keermesammuga 0,7 mm, M5 keermesammuga 0,8 mm, M6 keermesammuga 1 mm ja M8 keermesammuga 1,25 mm. Maksimaalse vastupanu välja selgitamiseks tõmbejõule viidi läbi tõmbekatsed. Sisetükkide kasutus parandas oluliselt keermesliite tugevust PLA puhul M3, M4, M5 ja M8 keermesuurustel, ABS-i puhul kõikidel keermesuurustel, PC puhul M3 ja M6 keermesuurustel ja PAHT-CF puhul M3 keermesuurusel. Nende 3D prinditavate materjalide ja keermesuuruste puhul sisetükid sobivad hästi tehnilisteks rakendusteks, kui on vaja tugevamat keeret mida on vaja korduvalt kokku panna ja lahti võtta.
Kontrollmõõtmised päikeseelektrijaamas
(Eesti Maaülikool, 2025) Mõttus, Tanel; Annuk, Andres (juhendaja); Mägi, Robert (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Maailma energiavajadus suureneb koos inimkonna suurenemisega aasta aastalt. Puhaste ja jätkusuutlike energiakandjate rakendamine on käesoleva ajastu üks suurimaid väljakutseid. Ühe võimalusena on kasutada energiatootjatena päikeseelektrijaamu. Päikeseelektrijaama kui elektripaigaldist peab olema ohutu käidelda, mis eeldab vastamist kokkulepitud normidele. Elektriliste suuruste mõõtmine on viis kontrollimaks vastavust nõuetele ja seeläbi tagamaks inimeste ja seadmete ohutus. Varasemalt on alalisvoolu osa mõõtmised jäänud tagaplaanile kuid tehnoloogia laialdasema kasutuselevõtuga muutuvad need üha aktuaalsemaks. Eesmärk oli tutvustada alalisvooluosa kontrollimiseks mõeldud mõõtevahendeid, viia läbi kontrollmõõtmised, tutvustada tulemusi ning nende põhjal analüüsida paigaldise toimimist. Mõõtmistel selgus, et paigaldis vastab projektile, on õigesti ehitatud ja mõõdetud osas funktsioneerib eelduslikus režiimis. Ühtegi probleemi ei tuvastatud. Käesolevat tööd võib kasutada tutvustamaks päikeseelektrijaama olemust ja tema ekspluateerimisega seotud nüansse.
Nutikas energiaarvesti
(Eesti Maaülikool, 2025) Rank, Kaur; Kalder, Janar (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Kaasaegses ühiskonnas, kus energiatõhusus ja täpne tarbimise jälgimine on muutumas üha olulisemaks, on vajadus täpsete, usaldusväärsete ja kuluefektiivsete energiaarvestite järele pidevalt kasvamas. Traditsioonilisi mehaanilisi arvestite süsteeme asendavad digitaalsel tehnoloogial põhinevad lahendused. Käesolev töö keskendub spetsialiseeritud integraallülituste ja mikrokontrollerite kasutamisele. Töö eesmärk oli valmistada ja katsetada energiaarvesti prototüüp, mis põhineb Cirrus Logic CS5490 integraallülitusel ja ESP8266 mikrokontrolleril ning võimaldab reaalajas mõõtmisi ja andmete traadita edastamist. Töö käigus koostati seade, ühendades mõõtmis- ja juhtkomponendid UART-protokolli abil. Kasutati Arduino IDE keskkonda seadme programmeerimiseks ning mõõteandmete edastamiseks Domoticz platvormile. Prototüüpi katsetati mitme erineva koormusega, milleks olid hõõg- ja leedlambid. Mõõtetulemusi võrreldi referentsseadmega. Katsetulemused näitasid, et väljatöötatud seade mõõtis pingeid, voole ja võimsusi usaldusväärselt, jäädes alla püstitatud 10% maksimaalse lubatud veapiiri. Võrreldes referentsseadmetega esines väikeseid erinevusi, kuid mõõtetulemuste suundumus oli stabiilne ning ühesuunaline. Seade tõestas oma potentsiaali kasutada madala eelarvega rakendustes reaalajas energiatarbimise monitooringuks ning pakub edasiarendusvõimalusi riistvara optimeerimisel.
Arvjuhitava tööpingi turvaukse avamise ja sulgemise mehhanismi arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Guljajev, Oleg; Käis, Lemmik (juhendaja); Tamm, Roland (juhendaja)
Käesolev töö käsitleb APJ tööpingi ukse automaatse avamise ja sulgemise mehhanismi arendust, mille vajadus tulenes tööstusoperaatorite tööohutuse ja -mugavuse parandamise vajadusest. Probleemi on varasemalt käsitletud peamiselt üldise tööstusautomaatika raames, kuid konkreetseid lahendusi antud masina tüübi jaoks on vähe. Töö eesmärk oli projekteerida ja katsetada ohutu ning töökindel uksejuhtimissüsteem, mis oleks sobiv integreerimiseks olemasolevale seadmele. Metoodikana kasutati kolme erineva ajamitehnoloogia võrdlust, komponentide punktihindamist ning prototüübi modelleerimist ja katsetamist. Juhtloogika loodi Arduino mikrokontrolleril, kusjuures elektriline ja pneumaatiline osa projekteeriti koostöös vastavalt tööstusnõuetele. Tulemuste põhjal osutus parimaks lahenduseks pneumaatilise silindriga mehhanism, mille kasuks rääkis töökindlus, ohutus ja sobivus olemasoleva suruõhusüsteemiga. Lahendust on võimalik tulevikus edasi arendada lisades uusi sisendja väljundsignaale vastavalt süsteemi vajadustele. Tööd saab kasutada alusena sarnaste automatiseeritud tööstusseadmete moderniseerimisel.
Elektriauto nutika laadimisjaama konstrueerimine
(Eesti Maaülikool, 2025) Kõll, Kaur; Lumi, Janek (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Elektrihinnad on kõikuvad ning elektriautode laadimine maksab nendest sõltuvalt. Selleks, et elektriautode laadimine oleks võimalikult taskukohane on vaja jälgida elektrihindu ning nendele vastavalt laadida. Bakalaureusetöö käigus konstrueeriti nutikas laadimisjaam elektriautodele mis kasutab elektrihindade jälgimiseks ja nendele vastavalt laadimisprotsessi juhtimiseks mikrokontrollerit ESP8266. Loodud seade on mõeldud öiseks laadimiseks, valides selleks välja odavamate hindadega ajavahemikud. Seadme puhul on katsetatud nii riistvaralist kui tarkvaralist poolt ning katsetuste põhjal võib eeldada et seade suudab sätestatud eesmärki täita. Lisatud on ka analüüs elektrihinnapõhiselt juhitud laadimisprotsessiga kaasnevate kulutuste kohta võrreldes laadimisprotsessiga mis ei ole sedaviisi juhitud määratud ajavahemikus. Et seadet oleks võimalik igapäevaselt kasutada tuleb seda täiendada.
Fotogramm-meetria rakendamine pöördprojekteerimises
(Eesti Maaülikool, 2025) Ploom, Kristen; Soots, Kaarel (juhendaja); Leemet, Tõnu (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Eesmärk on hinnata fotogramm-meetrilise meetodi sobivust keeruka geomeetriaga objektide kolmemõõtmeliseks rekonstrueerimiseks pöördprojekteerimise kontekstis. Töö võrdleb selle meetodiga loodud mudelite täpsust nendega, mis on loodud professionaalsete 3D-skanneritega (Nikon ModelMaker ja Revopoint RANGE). Samuti uuritakse, kui täpselt suudavad erinevad fotogramm-meetria tarkvarad (Meshroom, RealityCapture, 3DF Zephyr, Agisoft Metashape) luua keeruka geomeetriaga objekti 3D mudeli erinevate fotokogude põhjal. Töö käigus jäädvustati 200 fotot rahakassast, kasutades Samsung Galaxy S10 nutitelefoni. Kolmemõõtmeliste mudelite loomiseks koostati kolmes mahus pildikogumid (50, 100 ja 200 fotot), mida töödeldi nelja erineva tarkvaraga ja võrreldi referentsmudelitega tarkvaras CloudCompare. Tulemused näitasid, et fotogramm-meetria suudab piisava fotode hulga ja sobiva tarkvara kasutamisel pakkuda võrreldavat geomeetrilist täpsust professionaalsete 3D-skanneritega. RealityCapture ja Agisoft Metashape andsid parima kvaliteediga mudelid. Mudelite täpsus paranes oluliselt 200 foto kasutamisel võrreldes väiksemate pildikogumitega. Tulemustel on praktiline rakendatavus madalama eelarvega pöördprojekteerimise projektides ning edasised uuringud võiksid keskenduda mudeli skaleerimise ja objekti omaduste mõjule modelleerimise täpsuses. Samuti võiks edasistes töödes uurida suuremate pildikogumite kasutamise mõju mudeli detailsusele ja geomeetrilisele täpsusele.
3D prinditavate materjalide rakendamine droonide ehituses
(Eesti Maaülikool, 2025) Leotoots, Andreas; Soots, Kaarel (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Droonitehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud näiteks sõjaväetööstuses, filmitööstuses ja hobikorras kasutajatel. Drooni ebakorrektse kasutamise tagajärjel võib juhtuda õnnetusi, mille tagajärjel saavad drooniosad kahjustada. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kas FPV droonide süsinikkiudu sisaldavast komposiitmaterjalist valmistatud konstruktsioonielemendid võiksid olla purunemisel asendatavad Fused Filament Fabrication (FFF) tehnoloogial 3D prinditavate materjalidega. Hetkel kasutatakse drooni ehituses 3D prinditavat termoplastset polüuretaani, kuid seda rakendatakse näiteks kaamerate ja antennide kinnitamiseks. Antud töö on suunatud konstruktsioonielementidele, millele avaldub suurem koormus. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi mittestandardsed kahe punkti paindekatsed PLA, ABS, PC, PAHT-CF ja PPA-CF materjalidest droonikäpa replikaatidele ning võrreldi saadud tulemusi süsinikkiudkomposiidist droonikäpa paindekatse tulemustega. Selleks skaneeriti ImpluseRC Apex EVO5 droonikäpp kasutades Nikon MCAx20 laserskannerit ning punktipilvest saadud koemudel töödeldi AutoDesk Fusion 360 abil 3D prinditavaks mudeliks. Rakistamise ühtlustamiseks ja kergendamiseks konstrueeriti ka spetsiaalne abivahend. Katsete tulemusena selgus, et PLA, ABS, PC, PAHT-CF ja PPA-CF materjalidest 3D prinditud katsekehadest talus kõige suuremat koormust PPA-CF. Materjali kolme katsekeha keskmine maksimaalne väärtus oli 94,637 N. Kõige väiksem avaldatud koormus oli ABS katsekehale, keskmise maksimaalse väärtusega 32,013 N. PPA-CF katsekehale avaldatud koormuse keskmine maksimaalne väärtus oli ligikaudu 4,26 korda väiksem kui süsinikkiudkomposiidist katsekeha tulemus (403,227 N). Lisaks arvutati vastavalt paindekatse käigus saavutatud maksimaalsele jõule ka paindemomendid ja paindepinged, mis kehale mõjusid ning leiti, et süsinikkiust komposiitmaterjalist valmistatud drooni käpale mõjus maksimaalse koormuse korral paindepinge 397,95 MPa. 3D prinditud katsekehadest talus kõige suuremat koormust PPA-CF ja maksimaalse koormuse juures mõjus paindepinge 97,13 MPa. Kõige väiksem paindepinge tekkis ABS katsekehal, 34,68 MPa. Sellest hoolimata viidi läbi arvutused leitud valemitega õhkutõusul avalduva koormuse ja keskmisel vertikaalsel kiirendusel tekkinud paindepinge leidmiseks. Neid tulemusi võrreldi ning leiti, et 3D prinditavaid materjale saab piirangutega kasutada purunenud detailide kiireks asendamiseks, kuid prinditud detailid ei tohiks olla 3D prinditavate materjalide väiksema tugevuse ja jäikuse tõttu raskelt koormatud.

Sirvi

Viimati lisatud