1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Hübriidlehise kultuuride kujunemine kuni 15. kasvuaastani(Eesti Maaülikool, 2026) Kuuse, Markus; Jäärats, Andres (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolHübriidlehis on kiirekasvuline hübriidpuuliik, mille kasvatamise vastu on Põhja-Euroopas ja Eestis huvi viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid kuni 15-aastaste kultuuride arengu kohta on Eesti tingimustes praktilisi mõõtmisandmeid vähe dokumenteeritud. Töö eesmärk oli hinnata hübriidlehise kultuuride kujunemist kuni 15-aastastes kultuurides, analüüsides kasvunäitajaid, kasvukohatüübi mõju ning kahjustuste esinemist ja nende mõju kultuuride edukusele. Andmed koguti 2025. aasta sügisel Pärnu maakonnas asuvatel Kuislaoja, Sossi ja Jõekääru kinnistutel 18 eraldiselt kogupindalaga 13,4 ha, kus mõõdeti ringproovitükkide meetodil 620 üksikpuu kõrgused ja rinnasdiameetrid. Andmete töötlemiseks kasutati MS Exceli tarkvara ning kasvunäitajate ja vanuse vahelise seose kirjeldamiseks viidi läbi lineaarne regressioonanalüüs. Tulemustest selgus, et keskmise kõrguse ja vanuse vahel esineb tugev positiivne lineaarne seos (R² = 0,965) keskmise aastase juurdekasvuga 0,8 m ning rinnasdiameetri ja vanuse vahel samuti lineaarne seos (R² = 0,892) keskmise aastase juurdekasvuga 0,7 cm. Aastane kõrgusjuurdekasv varieerus eraldiste lõikes 0,4–1,3 m/a ja taimede väljalangevus 0,7–91,7%, mida mõjutasid oluliselt kasvukoha omadused ja kahjustuste liik. Uuritud noorte kultuuride arvestuslik kõrgusjuurdekasv ületas varasemates Eesti uuringutes vanemate hübriidlehise puistute kohta saadud väärtusi, mis kinnitab liigi tugevat arengut varajases kasvufaasis. Töö tulemused on kasutatavad hübriidlehise kultuuride rajamise ja hooldamise planeerimisel ning samade eraldiste pikaajaline kordusmõõtmine võimaldaks edaspidi hinnata liigi täielikku kasvupotentsiaali Eesti tingimustes.Kirje AS Eesti Raudtee elektritaristu tehnosüsteemide digitaalse koondplaani koostamine(Eesti Maaülikool, 2026) Nad, Andrea Natali; Nasirov, Dmitri (juhendaja); Hovi, Mart (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolAS Eesti Raudtee elektritaristu on pidevas ehituses ning arenduses. Elektrivõrkude ameti töötajatel puudus seni ühtne ülevaade taristu osadest, kuna pika ajalooga ettevõtte taristuhalduse andmehulk on suuremahuline ning killustunud eri failivormingutes. Lõputöö eesmärgiks on luua kaasajastatud elektritaristu üle-eestiline kommunikatsioonide koondplaan, mis edendab kommunikatsioonidega töötavate inimeste efektiivsust ning minimeerib eri riskide tekkimise võimalust aegunud või vale informatsiooni tõttu. Raudtee ajalugu selgitavas osas on tuginetud suures mahus erialasele kirjandusele. Ettevõtte struktuuri ning sisulist toimimist selgitatakse ettevõttesiseste kinniste materjalide või avalike aastaraamatute abil. Tarkvara tutvustuses on tuginetud tarkvara kodulehel leitavatele selgitustele. Taristu ja ehituse projekteerimise dokumendinõuded pärinevad seadustest. Koondplaani koostamiseks vajaliku ettevalmistuse ning sisulise poole sisend tuleneb samuti kinnistest allikatest, mis sisaldavad tundlikku informatsiooni ega ole seetõttu ka laiemalt lõputöös kirjeldatud. Lõputöö tulemusena valminud koondplaan täitis seatud eesmärgi. Edaspidised elektritaristu muudatused on nüüd võimalik kanda ühte faili, tagades nii kättesaadavuse ja selguse kõikidele töötajatele. Sarnase koondplaani loomine tuleks kasuks ka Eesti Raudtee teiste taristu osi haldavate osakondade/ametite jaoks.Kirje Muruõhutaja projektlahendus autonoomsele Yarbo robotile(Eesti Maaülikool, 2026) Kade, Tauri; Madissoo, Marten (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli töötada välja muruõhutaja mooduli projektlahendus Yarbo autonoomsele aiarobot-platvormile. Yarbo on USA tootja modulaarne aiarobot, mille praeguses moodulivalikus puudub muruõhutamise tööriist, kuigi see hooldustöö on Eesti aiakultuuris vajalik nii kevadel kui sügisel. Töö praktiline iseloom tugineb autori tegevusele Yarbo Eesti maaletoojana, mis võimaldas lumepuhuri mooduli füüsilist lammutamist ja komponentide tehnilist analüüsi. Projekteeritud lahendus kasutab vahetatavate kassettidega süsteemi, kus muruõhutamiseks on lõiketeradega kassett ja sambla eemaldamiseks vedruterade kassett. Mooduli ehitamisel taaskasutatakse lumepuhurist põhiraam koos Yarbo liidesega, mootor, hammasrihma ülekanne ja juhtelektroonika ning juurde tellitakse Kraft & Dele KD5191 aeraatorseadme kassetid. Uus tugiraam ehitatakse S235 konstruktsiooniterasest nelikanttorust. Töö tulemuseks on terviklik projektlahendus, mis on valmis prototüübi ehitamiseks ja katsetuste alustamiseks ning täidab Yarbo praeguse moodulivaliku tühimiku.Kirje Drooni 3D prinditava käpa arendus(Eesti Maaülikool, 2026) Kutti, Kevin; Soots, Kaarel (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida 3D prinditava FPV droonikäpa tugevuse ja jäikuse suurendamise võimalusi. Töö käigus projekteeriti kolm droonikäpa varianti: originaalne ristkülikukujulise ristlõikega käpp, I-tala kujulise ristlõikega käpp ning alumiiniumsulamist tugevdusribaga käpp. Kõik variandid prinditi kolmest materjalist, milleks olid ABS, PC ja PPA-CF. 3D prinditi kokku 27 katsekeha, mida katsetati Instron 5969 katsemasinaga osaliselt vastavalt EVS-EN ISO 178:2019 standardile. Katsetulemused näitasid, et suurim maksimaalne kandevõime oli PPA-CF materjalil, sellele järgnes PC ning kõige väiksem kandevõime oli ABS-il. Alumiiniumist tugevdusriba suurendas kandevõimet igas materjalis 10–16% ning I-tala ristlõige suurendas jäikust, kuid tõi kaasa purunemise väiksemate siirete korral. Suurimat jõudu massi kohta saavutas PPA-CF alumiiniumsulamist tugevdusribaga variant (10,2 N/g). Sitkuse seisukohalt oli parim PC, mille katsekehad taluvad koormust suurema läbipaindeni. Töö tulemused annavad praktilisi suuniseid 3D prinditavate droonikäppade tugevuse ja jäikuse suurendamiseks.Kirje Gaasistaja FBG-25 abil toodetava sünteesgaasi komprimeerimine(Eesti Maaülikool, 2026) Arukaevu, Vallo; Rooni, Vahur (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKoostatud bakalaureusetöö on projekt, mille eesmärk on leida tehniline lahendus Eesti Maaülikooli gaasistaja toodetava sünteesgaasi komprimeerimiseks. Gaasi soovitakse kasutada Tartu Ülikooli platvormkemikaale tootvate bakterite söötmena. Projekti täitmiseks tuli leida lahendusettepanek vahemahutile ja võimalik tuleviku lahendus olemasoleva kompressori asendamiseks. Töö praktilises osas esmalt koostati lähteülesanne kus koondati kokku süsteemile esitatud nõuded ja nende järgi otsiti potentsiaalseid lahendusi, mida võrreldi omavahel parima lahenduse leidmiseks. Töö koostamise käigus saadetud päringutele vastas pakkumisega ainult osa ettevõtetest. Töö tulemusena valiti välja Saksamaa firma Ballonbau pakutud vahemahuti lahendus ning jõuti järelduseni, et kuigi hetkeolukorras sobib olemasolev kompressor ICON MCH-6 LSE EM kompressori sõlme lahenduseks, kuna selle tootja andis heakskiidu gaasistaja toodetava sünteesgaasi komprimeerimiseks, oleks suurema tootlikkusega CNG RC 85 EM parem lahendus, kui selle märgatavalt suurema massi tõttu raskendatud mobiilsus saaks lahendatud.Kirje Mobiilse päikeseenergiajaama põhikonstruktsiooni optimeerimine tugevusanalüüsi põhjal(Eesti Maaülikool, 2026) Horn, Toomas; Liivapuu, Olga (juhendaja); Pellja, Armand (juhendaja)Bakalaureusetöös uuriti Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühma projektiga analoogse mobiilse päikeseenergiajaama põhikonstruktsiooni ressursitõhusust realistlikes koormusolukordades. Analoogsel seadmel kasutati sama materjali ja profiile, mis töörühma varasemas projektis. Peamisteks koormusolukordadeks defineeriti tuule- ja lumekoormus, kusjuures maksimaalseks lumekoormuseks hinnati 400 N/m² ja seadme kasutamisel lubatud maksimaalseks keskmiseks tuulekiiruseks 17 m/s, millele lisandus sõiduki liikumise kiirus 25 m/s. Eskiislahendus modelleeriti SolidWorks Student Edition tarkvaras ning koormuste mõju simuleeriti SolidWorks Simulation ja Flow Simulation keskkondades. Vooludünaamika simulatsioonis saadi tulemuseks õhutakistustegur 0,539. Tugevusanalüüs näitas, et esialgne EN AW-6082 T6 alumiiniumsulamist konstruktsioon oli tugevalt üledimensioneeritud. Kuna valitud sulamil on piiratud profiilivalik, asendati materjal madalama voolepiiriga EN AW-6060 T6 sulamiga, millel on parem profiilivalik ja saadavus. Seejärel konstruktsioon optimeeriti vastavalt nõutavale tugevusvarule. Tulemusena saavutati ligikaudu 28% kergem ja soodsama teoreetilise maksumusega põhikonstruktsioon, mis on demonteeritav ja täielikult ümbertöödeldav ning vastab ökodisaini ja ringmajanduse põhimõtetele.Kirje Autonoomse teisaldatava energiatootmisjaama liikumisdünaamika ja mobiilsuse hindamine(Eesti Maaülikool, 2026) Vase, Siimon; Liivapuu, Olga (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata autonoomse teisaldatava energiatootmisjaama mobiilsust, massijaotust ja tõusul liikumise võimet. Töö uuritavaks objektiks oli Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühma poolt arendatud päikeseenergial töötav energiatootmis- ja hooldusjaam, mille ülesanne on toetada põllundusroboti pikemaajalist töötamist põllul. Töös kirjeldati energiatootmisjaama konstruktsiooni ja tehnilisi omadusi, võrreldi seda valitud turul pakutavate mobiilsete päikeseenergial töötavate jaamadega ning määrati Metroserdi mõõtmistulemuste põhjal jaama massikeskme asukoht. Lisaks arvutati pukseeriva sõiduki ja energiatootmisjaama teoreetiline maksimaalne tõusunurk erinevate teepinna ja rehvi vaheliste hõõrdetegurite korral. Tulemuste põhjal oli energiatootmisjaama mass 3200 kg ning kandeseadmele mõjuv koormus 229 kg. Arvutuste järgi oli teoreetiline maksimaalne tõusunurk kuival asfaldil 18,06°, märjal asfaldil 11,09°, lumel 6,5° ja jääl 3,32°. Tulemused näitavad, et energiatootmisjaama pukseerimine on tavapärastes teeoludes arvutuslikult võimalik, kuid halbades teeoludes võib piiravaks teguriks saada pukseeriva sõiduki haardumine. Edasistes uuringutes tuleks kontrollida arvutusmudelit praktiliste sõidukatsetega ning hinnata massijaotuse optimeerimise mõju jaama stabiilsusele.Kirje Vanema korteri alumiiniumjuhtidega elektripaigaldise parameetrite võrdlus tänapäevaste lahendustega(Eesti Maaülikool, 2026) Villako, Gabriel; Moones, Tauri (juhendaja); Kalder, Janar (juhendaja); Sirendi, Evo (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolPaljudes Eesti korterelamutes kasutatakse endiselt ehitusaegseid alumiiniumjuhtmestikuga elektripaigaldisi, mis ei vasta tänapäevastele kasutusvajadustele ega elektriohutuse nõuetele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida 1984. aastal ehitatud paneelmajas asuva korteri alumiiniumist elektripaigaldist ning võrrelda selle tehnilisi parameetreid tänapäevaste elektripaigalduslahendustega. Töö käigus viidi läbi olemasoleva elektripaigaldise visuaalne kontroll ja elektrimõõtmised, mille põhjal hinnati paigaldise seisukorda. Seejärel koostati korterile uued tugevvoolupaigaldise skeemid ja asendiplaanid, valiti vajalikud seadmed ja materjalid ning teostati elektripaigaldise rekonstrueerimine. Töö käigus asendati alumiiniumjuhtmestik vaskjuhtmestikuga, paigaldati uus korterikilp ning uuendati kaitseaparatuur. Pärast paigaldustöid viidi läbi kontrollmõõtmised rekonstrueeritud elektripaigaldise nõuetekohasuse hindamiseks. Töö tulemusena valmis elektripaigaldis, mille ohutus, töökindlus ja kasutusmugavus on võrreldes algse lahendusega paranenud. Kontrollmõõtmised kinnitasid elektripaigaldise korrasolekut. Töö praktiliseks väärtuseks on rekonstrueeritud elektripaigaldis, mida kasutatakse igapäevaselt.Kirje Raketimootorite ja kütuste analüüs lühimaaraketile(Eesti Maaülikool, 2026) Ganejev, Jan; Madissoo, Marten (juhendaja)Raketimootorid on kaasaegse kosmose- ja militaartehnoloogia olulised komponendid, mille abil on võimalik saavutada suuri kiirusi ning liikuda keskkondades, kus puudub väline õhk. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade raketimootorite tüüpidest ja kasutatavatest kütustest ning analüüsida nende sobivust lühimaaraketi kontekstis. Lisaks pakutakse välja tehniline lahendus 300 kg kogumassiga lühimaaraketile. Töö teoreetilises osas käsitletakse raketimootorite tööpõhimõtteid, tõukejõu füüsikalist tausta, termodünaamilisi protsesse ning raketimootorite liigitust. Analüüsi osas võrreldakse kolme lühimaa ballistilist raketti - Fateh-110, DF-11 ja HYUNMOO-2 - ning analüüsi tulemusena selgus, et lühimaaraketi jaoks on sobivaim lahendus tahkekütusel töötav raketimootor, mis võimaldab saavutada hea töökindluse, lihtsa konstruktsiooni ja kiire reageerimisvõime. Töö praktilises osas valiti 300 kg raketi jaoks üheastmeline tahkekütusel raketimootor HTPB/AP/Al komposiitkütusega ning fikseeritud geomeetriaga De Laval düüs. Lennuulatuse arvutused andsid tulemuseks 100-150 km. Lisaks tuletati raketi põhimõõtmed ning analüüsiti aerodünaamikat - arvutuste põhjal saavutab rakett ligikaudu Mach 5, mis seab piirangud kerematerjalide valikule. Edasiarenduse eesmärgiks on lahendada detailselt raketi erinevad osad, et liikuda prototüübi ehitamise suunas.Kirje Toolide hankekirjelduse juhis(Eesti Maaülikool, 2026) Vulf, Kristina; Reinvee, Märt (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetoolBakalaureusetöös uuriti kontoritoolide ergonoomilisi, tehnilisi ja kasutusohutusega seotud nõudeid ning nende rakendamist riigihangetes, lähtudes istuvas asendis tehtava töö osakaalu kasvust ja ergonoomika olulisusest töötajate tervise ning töövõime säilitamisel. Töö eesmärk oli välja töötada praktiline juhis ergonoomiliste toolide hankekirjelduse koostamiseks, et toetada hankijaid ühtsete ja põhjendatud nõuete määratlemisel. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kirjanduse analüüs luu- ja lihaskonna vaevuste ning toolide ergonoomikanõuete kohta, võrreldi Euroopa, USA ja Kanada standardeid ning analüüsiti riigihangete registris avaldatud toolide hankeid ja ühe konkreetse hanke tehnilisi tingimusi; lisaks koguti sisendit suurettevõtte spetsialisti intervjuu kaudu. Tulemused näitasid, et hangete tehniliste kirjelduste detailsus ja terminikasutus on ebaühtlane, mitmed ergonoomiliselt olulised omadused on kirjeldatud üldsõnaliselt või jäetud mõõdetavate näitajateta ning standardite võimalusi ei kasutata järjepidevalt. Töö tulemusena koostatud juhis koondab standarditest, hangete analüüsist ja praktilistest kogemustest tulenevad soovitused ning pakub välja selged, mõõdetavad ja ergonoomikast lähtuvad nõuded, mida saab kasutada nii avalikus kui ka erasektoris järgnevate hangete ettevalmistamisel.Kirje Reservtoitel toimiva eramu energiavarustus(Eesti Maaülikool, 2026) Antsov, Aivar; Jõgi, Jaak (juhendaja); Jõgi, Erkki (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolElektrivõrgu rikked ja katkestused mõjutavad oluliselt inimeste igapäevaelu ja majapidamiste toimimist. Kasvav sõltuvus elektrienergiast muudab järjest olulisemaks lahendused, mis võimaldavad säilitada hoonete ja majapidamiste põhifunktsioonid ka elektrikatkestuste perioodil. Töö eesmärk on hinnata katkematu toiteallika seadmel ja akupangal põhineva reservtoitelahenduse sobivust eramu elektrivarustuse tagamisel võrgukatkestuste perioodil. Selleks antakse töö teoreetilises osas ülevaade elektrikatkestuste tekkepõhjustest, nende mõjust majapidamistele ning reservtoiteallika tööpõhimõtetest. Praktilise osas viidi läbi katse reaalses eramus, kus katkestati hoone võrgutoide ning jälgiti katkematu toiteallika tööd akutoitel. Katse tulemuste põhjal suutis katkematu toiteallika süsteem tagada eramu esmavajalike seadmete töö üheksa tunni jooksul. Tulemused näitasid, et süsteemi tööaega mõjutavad otseselt ühendatud seadmete võimsus ja samaaegne kasutamine. Läbiviidud katse kinnitas, et kasutatud seadmetel põhinev reservtoitesüsteem võimaldab vähendada elektrikatkestustest põhjustatud häiringuid ning tagada hoone põhifunktsioonide toimimise lühi- ja keskmise kestusega katkestuste ajal.Kirje Ristipalo reoveepumpla elektriliitumise lahendamine Räpina vallas(Eesti Maaülikool, 2026) Viiard, Richard; Veddel, Kadri (juhendaja); Erik, Aap (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Räpina vallas asuva Ristipalo reoveepumpla elektriliitumise projekteerimislahendust ning hinnata selle vastavust kehtivatele tehnilistele nõuetele ja standarditele. Töö käigus käsitleti elektrivõrguga liitumise põhimõtteid, projekteerimise lähteandmeid ning madalpinge elektripaigaldise kavandamisel kasutatavaid tehnilisi lahendusi. Analüüsi koostamisel lähtuti Elektrilevi tehnilistest tingimustest, kehtivatest standarditest ning elektripaigaldiste projekteerimise juhendmaterjalidest. Töö käigus analüüsiti liitumiskilbi lahendust, kaablitrassi valikut, maandussüsteemi, kaitseaparatuuri ning teostati pingekao ja lühisvoolude kontrollarvutused. Töö tulemusena hinnati projekteeritud elektriliitumise lahenduse vastavust kehtivatele nõuetele ning selgitati projekteerimisel kasutatud tehniliste lahenduste sobivust reoveepumpla töökindla elektrivarustuse tagamiseks.Kirje Lindude pesitsusedukus ja selle muutus erinevates metsatüüpides(Eesti Maaülikool, 2026) Ehrpais, Taavo; Uri, Marek (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKäesolev bakalaureusetöö käsitleb õõnsustes pesitsevate lindude pesitsusedukust ning selle seoseid metsa struktuursete tunnustega. Uuringu lähtepunktiks on asjaolu, et looduslike pesitsusõõnsuste nappus võib piirata õõnsuspesitsejate arvukust, mistõttu kasutatakse alternatiivina tehislikke pesakaste. Töö eesmärk oli analüüsida pesakastides pesitsevate lindude pesitsusedukust aastatel 2021–2025 ning hinnata selle seoseid metsa vanuseklasside ja kasvukohatüüpidega. Uuring tugines püsiproovialadel kogutud andmetele, kus pesakaste kontrolliti igal aastal talveperioodil. Andmeid analüüsiti Microsoft Exceli keskkonnas, kasutades kirjeldavat statistikat ja risttabeleid. Tulemused näitasid, et keskmine pesitsusedukus oli ligikaudu 75% ning püsis aastate lõikes suhteliselt stabiilsena. Madalaim pesitsusedukus registreeriti 2023. aastal, mida võib seostada ebasoodsate ilmastikutingimustega pesitsusperioodi kriitilises faasis. Kõrgeim pesitsusedukus ilmnes 2025. aastal. Kasvukohatüüpide lõikes oli edukus kõrgem viljakamates ja niiskemates kasvukohtades ning madalam kuivemates ja toitainevaesemates tingimustes. Vanuseklasside analüüs näitas, et pesitsusedukus ei sõltunud otseselt metsa vanusest ning püsis kõrge ka nooremates puistutes, mis viitab pesakastide võimele kompenseerida looduslike pesitsusõõnsuste puudust. Uuring näitab, et pesakastid võivad olla eriti olulised just nooremates metsades, kus looduslike pesakohtade arv on piiratud. Sellistes tingimustes pakuvad pesakastid lindudele täiendavaid pesitsusvõimalusi ning toetavad õõnsuspesitsejate pesitsusedukust erinevates metsaelupaikades. Samas sõltub pesitsusedukus eelkõige toidubaasist, metsa struktuurist ning keskkonnatingimustest.Kirje Lühimaa tiibraketi turboreaktiivmootori analüüs ja modelleerimine(Eesti Maaülikool, 2026) Nimvitski, Tauri; Madissoo, Marten (juhendaja); Hovi, Mart (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKäesolev bakalaureusetöö käsitleb allahelikiirusel liikuvale lühimaa tiibraketile sobiva mikroturboreaktiivmootori analüüsi ja modelleerimist. Töö on osa laiemast kolmeosalisest meeskonnaprojektist, mille eesmärgiks on konstrueerida terviklik tiibraketi kontseptsioon. Mikroturboreaktiivmootorite jõudlust ja skaleeritavust väikestele õhusõidukitele on käsitletud mitmetes varasemates uurimustes, kuid nende rakendatavust tiibraketi jõuallikana on vähem uuritud. Töö eesmärk on koostada tiibraketi missiooniprofiilile vastav mikroturboreaktiivmootori kolmemõõtmeline mudel. Eesmärgi täitmiseks püstitati tööülesanded: töötada välja arvutusmudel turboreaktiivmootori jõudlusparameetrite hindamiseks, koostada mootori kolmemõõtmeline mudel ning hinnata mootori sobivust allahelikiirusel liikuva tiibraketi jõuallikaks. Arvutusmudel põhineb ühemõõtmelisel püsirežiimi metoodikal, mis kirjeldab mootori tööprotsessi järjestikku läbi viie komponendi: sisselase, kompressor, põlemiskamber, turbiin ja väljalaskedüüs. Kolmemõõtmeline mudel koostati Solid Edge tarkvaras, skaleerides avalikult kättesaadava lähtemudeli etteantud mõõtmetele ning projekteerides juurde kinnitusrõnga ja kütusejaotusrõnga. Arvutustulemused näitasid, et mootor arendab tõukejõudu F = 117,4 N, ületades minimaalse nõude 98 N. Erikütusekulu TSFC = 46,84 mg/(N·s) ja kogukasutegur ηkogu = 9,0% on samas suurusjärgus kirjanduses dokumenteeritud sarnaste mootorite väärtustega. Teoreetiline maksimaalne lennudistants on 141,4 km, mis ületab soovitud distantsi 125 km. Mootori välisläbimõõt koos kinnitusrõngaga 116 mm vastab tiibraketi kere konstruktsioonipiirangule. Töö tulemused kinnitavad mikroturboreaktiivmootori sobivust tiibraketi jõuallikaks ning loovad aluse edasisteks arendus- ja katsetustöödeks.Kirje Kännult aastarõngaste lugemise teel hinnatud puu vanuse määramise täpsusest(Eesti Maaülikool, 2026) Takk, Sulev; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolMetsa vanuse täpne määramine on oluline metsamajanduslike otsuste langetamisel ning raiete seaduslikkuse hindamisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata erinevate puu aastarõngaste lugemismeetodite täpsust ning võrrelda välitingimustes saadud tulemusi laboritingimustes mõõdetud tulemustega. Uuringu käigus koguti kolmelt raielangilt kokku 60 prooviketast. Puude vanust määrati neljal viisil: vahetult raielangil kännu pinnalt, siseruumis töötlemata proovikehalt, siseruumis lihvitud proovikehalt ning LINTAB mõõteseade abil. Tegelikuks vanuseks loeti LINTAB seadmega mõõdetud tulemus. Tulemused näitasid, et välitingimustes tehtud aastarõngaste lugemise tulemused olid enamasti väiksemad kui puude tegelik vanus, mille tõttu hinnati puude vanust metsas süstemaatiliselt madalamaks. Suurimad erinevused ilmnesid töötlemata kännupindadelt tehtud mõõtmistel, kus aastarõngaste nähtavust mõjutasid ebatasane lõikepind, halb nähtavus ja kitsad aastarõngad. Proovikehade laboratoorne töötlemine ja lihvimine parandasid aastarõngaste eristatavust ning vähendasid mõõtmisvigu märgatavalt. Töödeldud proovikehadelt saadud tulemused olid paljudel juhtudel statistiliselt sarnased LINTAB seadmega määratud tegeliku vanusega. Uuringu tulemusena võib järeldada, et töötlemata kännupinnalt vanuse määramine ei ole piisavalt usaldusväärne meetod täpseks vanuse hindamiseks. Täpsemate tulemusteni jõudmiseks on tarvis proovikehade eelnev töötlemine ja laboratoorne mõõtmine. Lisaks selgus, et puude bioloogilised iseärasused ja kasvutingimused suudavad mõjutada aastarõngaste moodustumist ning põhjustada vanuse alahindamist ka täpsemate mõõtmismeetodite kasutamisel.Kirje Tsoneerimine metsakorralduse meetodina Koorküla uuringuala näitel(Eesti Maaülikool, 2026) Palumaa, Maria; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolMetsandus on oluline valdkond, mille ülesanne on tagada tasakaal ühiskonnas kasvavate vajaduste ja metsa ökosüsteemiteenuste vahel, hõlmates puidutoodangut, bioloogilist mitmekesisust, selle säilitamist ning inimestele puhkevõimaluste pakkumist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk, mis on seotud rahvusvahelise teadusprojektiga iForplan, on hinnata metsa ökosüsteemiteenuste potentsiaali ja nõudlust Koorküla uuringualal ning kaardistada nende ruumiline vajadus erinevate indikaatorite ja eksperthinnangute abil. Uuring viidi läbi 10 121 hektari suurusel alal Valga maakonnas, kasutades QGIS-tarkvara ja 10x10 meetri suurust analüüsivõrgustikku. Metoodika põhines puhkuse, puidutootmise ja looduskaitsega seotud näitajate standardiseerimisel ning nende koondamisel kaalutud lineaarsete kombinatsioonide abil loodud koondindeksiteks. Tulemused võimaldasid eristada majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskaitselisi tsoone ning tuvastada nii sünergia- kui ka konfliktialad erinevate ökosüsteemiteenuste vahel. Selgus, et puhkevõimaluste nõudlus sõltub peamiselt ligipääsetavusest ja olemasolevast infrastruktuurist, samas kui puidutootmise huvid sattusid sageli vastuollu looduskaitseliste piirangutega. Võrdlus sarnaste Euroopa uuringutega näitas, et Koorküla piirkonnas on puhkevõimaluste nõudlus madala asutustiheduse tõttu koondunud üksikutesse sihtkohtadesse. Töö tulemused kinnitavad, et ökosüsteemiteenuste potentsiaali ja nõudluse eraldi hindamine on oluline vahend mitme-eesmärgilise metsamajanduse planeerimisel ja otsuste tegemisel. Edasistes uuringutes tuleks arvestada ökosüsteemiteenuste ajas muutumisega ning täiustada indikaatorite kaalumise metoodikat, et vähendada hinnangute subjektiivsust.Kirje Metsise harvesteride tootlikkuse uurimine Iftar OÜ lageraietel(Eesti Maaülikool, 2026) Einmann, Rauno; Kurvits, Vahur (juhendaja); Metsatööstuse ja metsakorralduse õppetoolMetsamajanduses on oluline tagada lageraiemasinate võimalikult kõrge tootlikkus, kuna see mõjutab otseselt tööde efektiivsust ja majanduslikku tulemust. Varasemad uuringud on näidanud, et harvesteride tootlikkust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas puistu omadused, töötingimused ning operaatori oskused, kuid nende tegurite omavaheline mõju ei ole üheselt määratav. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, millised tegurid mõjutavad harvesteride tootlikkust Iftar OÜ lageraietel ning hinnata nende tegurite omavahelist rolli. Uuring põhines Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uuendusraiete tootmisandmetel ajavahemikus juuli 2024 kuni veebruar 2026. Analüüsis kasutati kahe Metsis 608H tüüpi harvesteri tööandmeid ning tootlikkus arvutati tihumeetrites päeva kohta. Andmete analüüsimisel rakendati kirjeldavat statistikat ning graafilisi meetodeid, sealhulgas histogramme ja hajuvusdiagramme. Tulemused näitasid, et harvesteride tootlikkus varieerub märkimisväärselt ning kujuneb mitme teguri koosmõjul. Kõige olulisemaks teguriks osutus hektaritagavara, mille suurenemisel kasvas üldjuhul ka tootlikkus, kuigi seos ei olnud lineaarne. Boniteedi mõju oli märgatav, kuid mitte määrav, ning lankide pindala ja töö kestvuse mõju osutus pigem kaudseks. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis rõhutavad puistu struktuuri ja töötingimuste olulisust. Uuring kinnitab, et tootlikkust ei ole võimalik prognoosida ühe teguri alusel ning vajalik on mitmeteguriline lähenemine. Saadud tulemusi saab rakendada tööde planeerimisel ja ressursside efektiivsemal kasutamisel, kuid edasised uuringud võiksid hõlmata täpsemaid andmeid puude mõõtmete ja töötingimuste kohta.Kirje Kasekultuuride kujunemine kuni 6 aastat pärast rajamist(Eesti Maaülikool, 2026) Rütman, Ekke Tõnn; Jäärats, Andres (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKaseenamusega puistud moodustavad suurima osa Eesti metsamaast (29,8%). Vaatamata sellele osakaalule istutatakse riigimetsades kase taimi kolm korda vähem kui männi ja kuuse taimi. Antud töö eesmärk on uurida 3-6 aastaseid kasekultuure, ning võrrelda saadud kõrguseid ja puude arvukust omavahel ja varasemate töödega. Töös käsitletakse 15,18 ha istutatud kasekultuure. Andmeid koguti 100m² ringproovitükkidelt, kust mõõdeti 10 istutatud kase kõrgused ja loeti proovitükki jäävad puud. Andmete töötlemiseks kasutati keskkonda Excel, kus koostati kasvukohatüübiti joonised ja võrreldi sama istutusaastate sees erinevaid kasvukohatüüpe. T-testi tulemus näitas suurimat keskmist kõrguskasvu sinilille kasvukohatüübis, kus 3 aastaste kultuurides oli see suurem kui jänesekapsa kasvukohatüübis ja 4 aastaste kultuurides suurem kui naadi kasvukohatüübis. Kõige suurem keskmine kõrgus (3,4 m) oli sinilille kasvukohatüübis, kus kasvas 6 aastane kasekultuur. Lisaks tuli välja, et antud andmete järgi ei olnud keskmisel kõrgusel seost teostatud kultuurihoolduste ja algtiheduse vahel. Varasemalt tehtud tööd näitasid paremat kase kasvu jänesekapsa kasvukohatüübis kui sinilille kasvukohatüübis. Erinevus võis tuleneda istutatud taime kõrgusest või kultuuri vanusest, varasemates töödes on vaadeldud vanemaid kasekultuure (15-25 a). Lisaks võib varasemalt tehtud tööle toetudes väita, et sellise vanuse juures on mõõdetud kasekultuuride keskmine kõrgus hea.Kirje Aku seisukorra määramise laboratoorne töö elektrotehnika kursusel(Eesti Maaülikool, 2026) Lalin, Indrek; Jõgi, Jaak (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolKliimaneutraalsuse saavutamiseks käivitunud rohepööre on kaasa toonud suuri muudatusi energeetika- ja transpordisektoris. Suurenenud nõudlus energiasalvestussüsteemide järele on kaasa toonud uue väljakutse: kuidas käidelda akusid, mis on jõudnud oma esimese kasuliku eluea lõppu? Töö eesmärgiks oli luua laboratoorne töö elektrotehnika kursuse jaoks, mis tutvustaks tudengitele aku tööga seotud parameetreid ning mis keskenduks aku seisukorra määramise praktilisele tööle. Õppevahendi loomiseks viidi läbi kirjanduse analüüs nii aktiivõppe kui ka akude teemal. Tulemuste põhjal valiti sobilik metoodika aku seisukorra määramiseks, mida ka katsetati elektrotehnika laboratoorsetes tingimustes. Katsete põhjal selgus, et valitud meetod on adekvaatne hindamaks aku seisukorda. Tehtud töö tulemusena valmis laboratoorse töö juhend.Kirje Elektrienergia kvaliteet Vahi tööstuspargi alajaamas(Eesti Maaülikool, 2026) Burov, Kevin; Jõgi, Jaak (juhendaja); Kajander, Vitali (juhendaja); Energiakasutuse õppetoolElektrienergia kvaliteet mõjutab otseselt tööstusettevõtete töökindlust ning elektriseadmete korrektset toimimist. Elektrivõrkude keerukamaks muutumine ning mittelineaarsete koormuste osakaalu suurenemine võivad põhjustada erinevaid elektrienergia kvaliteedi häireid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata elektrienergia kvaliteeti Vahi tööstuspargis paiknevas B&W Metall tarbijaalajaamas ning võrrelda mõõtetulemusi standardi EVS-EN 50160 nõuetega. Mõõtmised viidi läbi alajaama madalpinge poolel, kasutades Kyoritsu KEW 6305 elektrienergia kvaliteedi analüsaatorit. Mõõtmiste käigus registreeriti pinge, voolu, sageduse ja võimsuse muutusi pikaajalise seire meetodil. Kokku teostati kuus mõõtmistsüklit, millest igaüks kestis ühe nädala. Töö tulemuste analüüsiks valiti kolm juhuslikku mõõtenädalat. Tulemuste põhjal selgus, et mõõdetud parameetrid jäid kogu mõõteperioodi vältel standardis EVS-EN 50160 sätestatud piiridesse. Uuringu käigus tuvastati üks lühiajaline elektrikatkestus. Samuti ilmnes mõõtmistulemustest tööstusettevõttele iseloomulik koormusprofiil, kus suuremad voolud ja aktiivvõimsused esinesid tööpäevadel ning väiksemad öisel ajal ja nädalavahetustel. Töö tulemused annavad ülevaate uuritud alajaama elektrienergia kvaliteedist ning neid saab kasutada edasiste elektrienergia kvaliteedi uuringute ja seiretegevuste planeerimisel.