Andmebaasi logo
 

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 1089
  • Kirje
    Sünteetiliste kütuste jätkusuutlikkus ja rakendusvõimalused Eesti transpordisektoris
    (Eesti Maaülikool, 2024) Taal, Taavi; Madissoo, Marten (juhendaja)
    Euroopa transpordisektor tugineb suuresti fossiilkütustele, millel on negatiivne mõju keskkonnale ja mis ei ole jätkusuutlikud pikemas perspektiivis. Varasemad uuringud on näidanud, et alternatiivsed kütused, sealhulgas sünteetilised kütused, on potentsiaalne lahendus fossiilsete kütuste pealt edasi liikumiseks. Käesoleva töö eesmärk on hinnata sünteetiliste kütuste jätkusuutlikkust ja rakendusvõimalusi Eesti transpordisektoris. Töö põhineb teadusartiklitel, valitsuse aruannetel ja tööstuse raportitel. Töö katselises osas võrreldi viie erineva proovi vastavust standarditele ning analüüsiti nende ühilduvust vanemate mootoritega. Katse tulemusena selgus, et kõik proovid vastasid kvaliteedinõuetele ning sobivad ka vanemate kütusesüsteemidega. Töö analüüsi tulemusena selgus, et kuigi sünteetiliste kütustega kaasnevad hetkel kõrged tootmiskulud, on nende tootmine paindlikum ja potentsiaalselt süsinikuneutraalne. Nende omadus ideaalselt ühilduda olemasolevate sõidukite ja infrastruktuuriga teeb neist väga kõrge potentsiaaliga alternatiivse kütuse.
  • Kirje
    BMW M50 mootori sisselaskekollektori projekt
    (Eesti Maaülikool, 2024) Arumäe, Rainer; Madissoo, Marten (juhendaja)
    Bakalaureusetöö teema on valitud tulenevalt autori huvist luua sobivam sisselaskesüsteem turbolaaduriga varustatud BMW M50 mootorile. Töö eesmärk on luua vastupidav sobiva disainiga sisselaskekollektor töös käsitletavale mootorile. Esimene peatükk tutvustab BMW M50 mootorit ning töös kasutatud modifitseeritud M50 mootorit. Teine peatükk selgitab sisselaske süsteemi olemust ning tutvustab erinevaid tehnilisi lahendusi andud valdkonnas. Kolmas peatükk annab põgusa ülevaate turul pakutavates M50 mootori sisselaskesüsteemi lahendustest. Neljas peatükk kirjeldab alumiiniumsulamist sisselaskekollektori valmistamist turbolaetud BMW M50 mootorile.
  • Kirje
    Tuletõkkeuste analüüs lõplike elementide meetodil
    (Eesti Maaülikool, 2024) Krjukov, Vitali; Liivapuu, Olga (juhendaja)
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on läbi viia põhjalik tuletõkkeukse kokkupaneku ja konstruktsiooni analüüs. Lisaks sellele hõlmab töö tuletõkkeuste töötingimuste simulatsiooni loomist Ansys Student tarkvaras ning tuletõkkeuste katsete analüüsi, eesmärgiga võrrelda teoreetilisi ja praktilisi tulemusi. Töö keskendub ka lõplike elementide meetodil saadud tulemuste hindamisele ja analüüsile.
  • Kirje
    Faasimuutusepõhised soojusenergia akumuleerimissüsteemid hoonetele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kann, Lauri; Annuk, Andres (juhendaja)
    Volatiilse elektrihinna tõttu on muutunud aktuaalseks energia salvestamise võimaluste uurimine. Üheks innovatiivseks ja keskkonnasõbralikus võimaluseks energiat salvestada on kasutada faasimuutuspõhiseid lahendusi. Töö on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses osas tutvume levinumate faasimuutusmaterjalidega, teises osas tutvume nendel materjalidel põhinevate soojusenergia akumuleerimissüsteemidega hoonetele ja kolmandas osas võrdleme faasimuutus ja faasimuutuseta soojavee valmistamise seadmeid ja nende majandusliku tasuvust 2023a NordPooli energia hindade põhjal. Lõpptulemusena võib öelda, et faasimuutusel põhinev väiksem veesoojendi tarbib ca 2x vähem energiat ja rahaline kokkuhoid on kolm korda parem, kui faasimuutuseta soojavee valmistamis seadmel.
  • Kirje
    Hoone soojusbilansi tarkvaralised lahendused
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kruusla, Risto; Annuk, Andres (juhendaja)
    Hooned on ühed suurimad energia kasutajad, põhjustades nõudeid muuta neid energiasäästlikumateks. Soojusbilansi tarkvaraliste lahendustega on võimalik modelleerida hoones olevat süsteemi, võimaldades optimeerida hoone energiakasutust. Antud uurimustöös on käsitletud soojusbilansi modelleerimise tarkvarasid, mis võimaldaksid teostada hoone energia simulatsiooni, mille tulemustele vastavalt saaks hoones olevat süsteemi optimeerida. Uurimustöös käsitletud soojusbilansi modelleerimis tarkvarade kohta on tehtud üldine tutvustus ning teostatud ka leitud andmete kohta analüüs, analüüsis on käsitletud tarkvarade funktsioone ja nende kasutajasõbralikkust. Võrdluses käsitleti nii vabavaralisi kui ka litsentsipõhiseid tarkvarasid ning võrreldi nende põhifunktsioone, lisafunktsioone, operatsioonisüsteemi ja vajalike varasemaid teadmisi. Lõpetuseks pakuti parimad tarkvarad kasutajale, kes on kas algaja või juba varasema kogemusega antud alal, vabavaraline kui ka litsentsipõhiline tarkvara. Tulevikus on võimalik teostada täpsem tarkvarade analüüs, kus on kõigis tarkvarades modelleeritud sama uurimusprobleem ning võrrelda tarkvarade tulemuste erinevusi.
  • Kirje
    Elektriauto akude seisundi hindamise meetodid
    (Eesti Maaülikool, 2024) Roo, Rivo; Küünal, Siim (juhendaja)
    Elektriautode arv nii Eestis kui ka kogu maailmas on viimase kümnekonna aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Sellega seoses on tõusnud nõudlus akude järele ning vajadus akusid säästlikult kasutada. Elektriauto akude seisundit iseloomustavad mitmed näitajad nagu aku laetuse tase, aku terviseseisund, järelejäänud kasulik eluiga. Selliseid parameetreid ei saa otse mõõta, vaid teiste, mõõdetavate parameetrite alusel hinnata. Keerukamaid mõõtmisi ja uuringuid saab teha laboris, kuid elektriauto aku seisundit on vaja adekvaatselt hinnata pidevalt, et tagada efektiivne ja ohutu akukasutus. Laboris on võimalik teha mitmeid mõõtmisi ning koguda andmeid akuelemendi laadimis- ja tühjendamisandmeid. Nende alusel saab uurida akuelemendi vananemist, mis väljendub laadimistsüklite lühenemises ja akuelementi salvestatava kasuliku energiahulga vähenemises. Samuti suureneb aku vananedes aku sisetakistus. Seoste leidmine aku vananemist iseloomustavate suuruste muutuste vahel aitab akude seisundi hindamist täpsemaks muuta. Töös analüüsitakse Maaülikooli energiavarustuse laborist pärinevaid akuelemendi vananemisandmeid. Andmetest on välja loetav laadimis- ja tühjenemistsüklite lühenemine ning mahutavuse vähenemine akuelemendi vananedes.
  • Kirje
    Elektrienergia salvestamine ja ostu-müügi kasumlikkus eramus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Andritski, Andrus; Annuk, Andres (juhendaja)
    Elektrienergia salvestamisel on suur roll taastuvenergiaallikate kasutamisel. Taastuvenergiaallikad nagu päikesepargid ja tuulepargid muundavad energiat elektrienergiaks sobivatel meteoroloogilistel tingimustel, mille tõttu on parkide tootlus vahelduv ja raskesti prognoositav. Elektrienergia salvestite olemasolu ja töö võrgus balansseerib elektribörsi tipu- ja miinimumhindasid keskmise suunas. Elektrienergia börsihind kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Töö eesmärk on analüüsida 2023. aasta elektrienergia börsihindasid, märkida igas ööpäevas tunnid mil elektrienergia hind soosib arbitraaži eesmärgil elektrienergia salvestamist ja võrgusuunalist tühjendamist ja luua mudel hinnamuutuste kasutamiseks, võrrelda kulusid ja tulusid, analüüsida ja hinnata kas selline süsteem on majanduslikult tasuvust. Eesmärgi täitmisel kirjeldati kaasnevat tehnoloogiat ja arvestati võimalike lisakuludega. Analüüsi teel leiti, et energia salvestamine ostu-müügi eesmärgil ei ole kasumlik ja tasuvusaeg ületab süsteemi eluea. Energia salvestamine toimub talvekuudel öösiti ja suvekuudel päeval, millal elektrienergia hind minimaalne. Edasistes uuringutes soovin tähelepanu pöörata liitiumioon akude hinna langustrendile, salvestamisele öösiti ja energia salvestamist taastuvenergiaallikatelt.
  • Kirje
    Soojuspumba sisemise soojuskandja koguse mõju seadme tööparameetritele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Haak, Indrek; Hovi, Külli (juhendaja); Hovi, Mart (juhendaja)
    Käesolev bakalaureusetöö keskendub õhk-õhk tüüpi soojuspumba uurimisele, millest on puudu teadmata kogus soojuskandjat. Töö eesmärgiks on välja selgitada puuduolev soojuskandja hulk, soojuskandja seejärel järk-järgult asendada ning samal ajal mõõta labori tingimustes olulisi seadme tööparameetreid. Uuritavateks parameetriteks olid tarbimisvõimsus, soojuspumba välisosa sisend- ja väljundõhuvoolu temperatuurid ning õhuvoolu kiirus. Uurimustöö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse kirjandusel baseeruv ülevaade õhk-õhk tüüpi soojuspumpade toimimise kohta ja kirjeldatakse seadme põhikomponente. Külmutusagensid on väga oluliseks osaks soojuspumba töös, siis antakse ka ülevaade nende ainete ajaloole ning neile esitatavatele nõuetele. Töö teine osa keskendub katses kasutatud seadmete ning mõõteriistade kirjeldamisele. Valitakse välja katsemeetod ja põhjendatakse valikut. Kolmas osa on katsete tulemuste avaldamine ning arutelu. Katsetest selgub, et katseobjektiks oleva soojuspumba tarbimisvõimsus ning seadme välisosa läbiva õhuvoolu kiirus ei sõltunud seadmes olevast soojuskandja kogusest. Küll aga avaldas soojuskandja lisamine olulist mõju soojuspumba välisosa läbiva õhuvoolu temperatuuride muutusele. Kuna seadet läbiva õhu mass ja tarbimisvõimsus ei muutunud, siis viitab õhuvoolu temperatuuride vahe kasv ka tõhususteguri ja soojushulga ülekande paranemisele.
  • Kirje
    Individuaalsete segusiibritega sisselaskekollektori tüübi mõju mootori võimekusparameetritele erinevate vedelkütuste kasutamisel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Orr, Georg; Madissoo, Marten (juhendaja)
    Käsitletavas bakalaureusetöös keskendutakse Honda B18C4 – tüüpi sisepõlemismootori võimekusparameetrite hindamisele. Töös kasutatav sõiduk on autori isiklik hobiauto, millega sõidetakse aeg-ajalt ringrajal, sellest tulenevalt tekkis autoril soov parendada sõiduki võimekusparameetreid ning hinnata muudatuste tulemusi EMÜ sõiduauto katsestendis. Individuaalsete segusiibritega sisselaskekollektori, muudetud seadistusega mootori juhtaju ja võidusõiduks mõeldud mootoribensiini Aspen R kasutusel tõusid võimekusparameetreid 17,72 ± 1,95 kW ja 30,96 ± 1,60 Nm võrreldes algsete võimekusparameetritega. Honda B18C4 – tüüpi sisepõlemismootorit on võimalik edasi arendada magistritöös. Suuremad muudatused, mis tuleks teha, et parendada veelgi sõiduki võimekusparameetreid on: uus väljalaskekollektor, programmeeritav mootori juhtmoodul ja parendatud kütusesüsteem.
  • Kirje
    Iseliikuva šassii-traktori heinaniidukite uurimus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Heinsaar, Erik; Käis, Lemmik (juhendaja)
    Bakalaureusetöö eesmärgiks on teostada iseliikuva šassiitraktoriga agregaaditud vikat- ja rootorniiduki tehnikataset võrdlev analüüs ning uurida niitmiseks kuluvat vajalikku võimsustarvet, et teha sobivama niiduki valik kasutusel olevale traktorile hooldusniitmise vajaduse otstarbest lähtuvalt. Esimeses peatükis kirjeldatakse iseliikuvat šassiitraktorit T-16M ja selle opereerimist ning räägitakse vikat- ja rootorniiduki ehitusest ning töötamisest. Teises osas teostatakse vajalikud arvutused traktori veovõimsuse ning vikat- ja rootorniiduki võimsustarbe leidmiseks. Lisaks esitatakse katseplaan arvutuste kontrollimiseks. Kolmandas peatükis on esitatud tulemused ja järeldused põhinedes teoreetilistele arvutustele. Uurimuse tulemus näitab, et vikatniiduk on energiasäästlikum kui rootorniiduk, aga tundlikum heinas peituvate objektide suhtes purunemisele. 2,1 meetrise töölaiusega vikatniiduk kasutab traktori neljanda käigu juures kiirusel 9,02 km/h 4,65 kW energiat töö tegemiseks. Rootorniiduk tarbib teise käigu juures liikumiskiirusel 6,25 km/h 7,04 kW energiat 1,22 meetrise töölaiuse puhul, aga on purunemiskindlam ja parema manööverdamisvõimega. Bakalaureusetööd on võimalik kasutada niidukite projekteerimisel jõumasina valimisel niiduki võimsustarbe alusel.
  • Kirje
    Vesiniku mõju diiselmootori põlemisprotsessile
    (Eesti Maaülikool, 2024) Jüriöö, Rainer; Ilves, Risto (juhendaja)
    Käesolev bakalaureusetöö keskendub põhiliselt vesiniku ja diislikütuse põlemisprotsessi andmete analüüsile. Vesinik on puhas energiaallikas, mida on võimalik õigete protsesside käigus süsinikuneutraalselt toota. Vesiniku kasutamisel diiselmootori kütusena on veel aga palju probleeme, andes sellega aluse teema süvitsi uurimiseks. Antud töö raames analüüsitakse täpsemalt diiselmootori põlemisprotsessi vesiniku ja diislikütuse kasutamisel. Analüüsi tulemusel saadakse teada, millised on erinevused põlemisfaasides diislikütuse ja vesiniku koos kasutamisel. See on oluline, et tuleviku katsete puhul oleks teada, mida on oodata vesiniku kasutamisel põlemisprotsessist. Analüüs on seega vajalik, et kaitsta katsemootorit. Tulemusena selgus, et vesiniku põlemisprotsess on oluliselt kiirem võrreldes diislikütusega. Töö teema on aktuaalne ja võimaldab magistriõppes antud teemat edasi käsitleda. Selleks on võimalik koostada erinevaid katseid, neid analüüsida ning võrrelda katsetulemusi.
  • Kirje
    Meekärje pressimismasina projekt
    (Eesti Maaülikool, 2024) Sarap, Henri; Soots, Kaarel (juhendaja); Madissoo, Marten (juhendaja)
    Mesilased on putukad, keda peetakse eesmärgiga saada mett ja teisi mesilaste tehtud saadusi. Töös on toodud välja mesinduses kasutatud mee meekärjest eraldamise tehnoloogiad nagu meevurrid ja meepressid. Suurema viskoossusega mee puhul hakkavad meevurrid meekärge lõhkuma, meepresside kasutamiseks on vaja eraldada meekärg kärjeraamist enne pressimist. Töö eesmärgiks on valmistada meekärje pressimismasina projekt. Projekti aluseks on võetud meevurridel ja- pressidel leiduvate puuduste parandamine. Autor on töös pakkunud pressimismasina erinevatele sõlmedele mitmeid lahendusettepanekuid ning neid hinnates valinud parima variandi antud masinale. Töö tulemuseks on valminud meekärje pressimismasina projekt, mis võimaldab pressida suurema viskoossusega mett ilma, et oleks vaja meekärg kärjeraamist eraldada. Projekt on piisav alus, mille põhjal oleks võimalik valmistada pressimismasina prototüüp.
  • Kirje
    Nutipistiku valmistamine ja selle elumajas kasutamise analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Korju, Alo; Hovi, Mart (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja)
    Tänapäeva kõrgenenud energiahindade juures on ühiskonnas järjest populaarsemaks muutunud energiasäästlikuma eluviisi poole püüdlemine ja lahenduste leidmine. Üheks võimalikuks energia säästmise viisiks on nutipistiku kasutamine kodus. Antud töö eesmärgiks oli tutvuda erinevate nutipistiku kasutusvõimalustega, projekteerida ise töötav nutipistik ning katsetada, kui palju kasu sellest säästmisel on, kui kasutada seda veeboileri juhtimiseks. Töö on jaotatud kolme etappi, esimeses etapis tutvuti nutipistiku kasutusvõimalustega ja põhikomponentidega, teises etapis projekteeriti valmis nutipistik ning kolmandas teostati katseline osa. Nutipistiku programmi loomisel kasutati C++ programmeerimiskeelt. Katselises osas selgus, et veeboileri energiakulu vee jahtumisele on 3,5 kWh ööpäevas ja boileri soojuskadu 5,98 kWh kuus. Nutipistiku kasutamise katses selgus, et energiakulu nutipistiku kasutamine ei tõsta ja sääst tuleneb puhtalt odavamatest töötundidest. Arvutuslikult võib öelda, et sääst kuu lõikes nutipistikut kasutades tuleb ligikaudu 2-kordne võrreldes ilma nutipistikuta kasutamisega. Antud lõputöö pakub alust nutipistiku edasiseks projekteerimiseks ning paremate kasutuslahenduste leidmiseks.
  • Kirje
    Päikesepaneelide ja akupankade integreerimine elurajoonide tippkoormuse kompenseerimiseks
    (Eesti Maaülikool, 2024) Moroz, Alexander; Kalder, Janar (juhendaja)
    Elektritarbimine Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, kasvab, mis põhjustab probleeme elektrivõrgu ülekoormusega. Euroopa Liidus uuritakse aktiivselt mikrovõrkude kasutamist, kaasa arvatud mikrovõrkude rakendamine elektrivõrgu tippkoormuse kompenseerimiseks, kuid Eestis ei kasutata selleks otstarbeks sisuliselt mikrovõrke. Käesoleva uuringu eesmärk oli luua elurajooni elektrivõrgu mudel, milles kasutatakse päikesepaneele ja akupanku elektrivõrgu tippkoormuse kompenseerimiseks, ning selgitada välja, kas selline lahendus on majanduslikult ja tehniliselt efektiivne. Töö raames loodi reaalse elurajooni tarbimisandmete põhjal mikrovõrgu mudel, mille tippkoormus jaotusvõrgule oli 176 kW, mida vähendati 140 kW-ni, kasutades 110 kWh mahutavusega akupanku ja 185 kW nimivõimsusega päikesepaneelide parki. Selliste parameetritega mikrovõrk näitas mitte ainult tehnilist, vaid ka majanduslikku tõhusust. Arvutuste tulemuste kohaselt tasub see end võrreldes tavapärase jaotusvõrguga liitumisega ära 8,7 aastaga ja säästab 25-aastase projekti eluea jooksul 7,45% elamupiirkonna energiakuludest. Sellegipoolest vajab see teema edasist uurimist, eriti seoses mikrovõrgu elementide tõhusate juhtimismehhanismide arendamisega. Tulevikus võiks seda tööd arendada täiemahuliseks mikrovõrgu projektiks.
  • Kirje
    Puurimisel ettenihkeliikumise jõu analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pütt, Maicel; Madissoo, Marten (juhendaja)
    Puurimiseks on vaja teatud survejõudu, et teha avasid ja umbavasid. Puuri läbimõõdu suurenedes muutub ka vajalik jõud, mida tuleb puurile avaldada, et lõige toimuks. Selle kindlakstegemiseks mõõdeti erineva läbimõõduga puuride korral puurimisel tekkivaid lõike jõude. Lõputöö raames kasutati kahte erineva suurusega ja erinevast materjalist valmistatud puuri. Mõõtmiste täpsuse tagamiseks kasutati arvjuhtimisega pinki Haas Minimill, millel saab määrata kindla ettenihkeliikumise kiiruse igal puurimiskatsel. Mõõtmised salvestati seadmega nimega Kistler Multichannel Charge Amplifier Type 5070. Analüüsiti andmeid, mõeldi läbi ettenihkeliikumise jõu korrigeerimise võimalused ja tehti järeldusi tekkinud jääkmaterjali ehk laastu kohta.
  • Kirje
    Electrochemical evaluation of graphite and glassy carbon working electrodes with an electrolyte containing dyes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Susi, Andre; Parades Carranza, Edison Patricio (advisor); Rauwel, Protima (advisor); Rauwel, Erwan Yann (advisor)
    Due to the recent developments in electrochemistry, wastewater can be used as an energy resource because of the ions present in pollutants and other compounds. The aim of this thesis is to evaluate how different working electrodes, graphite and glassy carbon, perform in storing charges and what electrochemical characteristics they exhibit using wastewater containing different dyes as electrolytes. Herein, the dyes that were used for electrolytes were methylene blue or potassium permanganate, and we studied the oxidation and reduction mechanisms and specific capacitance by cyclic voltammetry in a three-electrode system. The electrolytes were made from different dye concentrations (1 mg/dm3, 5 mg/dm3, and 10 mg/dm3). The results were plotted and analyzed using OriginPro software. The results suggest that the electrodes themselves are inert in the absence of metal ions. For energy production the best dye electrolyte and working electrode pair was graphite electrode with KMnO4 dye since it exhibits metal ions that conduct electricity.
  • Kirje
    Puudevahelise konkurentsi muutumine harvendusraietel männikutes
    (Eesti Maaülikool, 2024) Mõts, Lauri; Korjus, Henn (juhendaja)
    Eesti kõige levinum puuliik, mänd, on suure majandusliku ja ökoloogilise tähtsusega. Puudevaheline konkurents mängib olulist rolli metsaökosüsteemi dünaamikas, mõjutades puistu struktuuri ja puude tervislikku seisundit. Harvendusraie on üks oluliseim metsandusmajanduslik võte, mille eesmärk on reguleerida puude arvu ja parandada puistu kvaliteeti. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, kuidas puudevaheline konkurents muutub männikutes pärast harvendusraiet, millised on selle mõju puistu struktuurile ja dünaamikale ning koguda takseerandmed ja võrrelda neid metsaregistris olevatega. Tulemused kinnitavad, et harvendusraied mõjutavad puudevahelist konkurentsi, vähendades seda oluliselt ja parandades puude kasvutingimusi. Enamikul puudel paranes konkurentsisituatsioon pärast raiet, mis tõstab nende ellujäämise ja kasvu tõenäosust. Hegyi indeksi tulemused olid oluliselt erinevad enne ja pärast raiet, mis viitab selgetele muutustele puudevahelises konkurentsis. BAL indeksi tulemused näitasid väiksemaid muutusi, mis viitab, et harvendusraie mõju sõltub ka valitud raiemeetodist. Uuring aitab paremini mõista metsaökosüsteemi reageerimist metsamajandamisele ja võimaldab välja töötada tõhusamaid metsanduspraktikaid, mis arvestavad puudevahelise konkurentsi dünaamikaga. Harvendusraied on vajalikud, et tagada puude optimaalne kasv ja puistu kõrge kvaliteet, eriti majanduslikult tähtsate puuliikide, nagu hariliku männi, puhul.
  • Kirje
    Uuritava päikeseelektrijaama akusalvesti integreerimise analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kartau, Marleen; Küünal, Siim (juhendaja)
    Uurimistöö eesmärk oli integreerida arvutuslikult akusalvestid uuritavasse päikeseelektrijaama ja hinnata nende majanduslikku tasuvust. Keskenduti kahele akutehnoloogiale: liitium-ioon (LiFePO4) ja AGM akudele, hinnates nende investeerimiskulusid ja tasuvust. Analüüs näitas, et kumbki tehnoloogia ei suuda katta investeeringukulusid ilma täiendavate toetuste või elektrihinna muutusteta, kuid akude integreerimine vähendab sõltuvust elektrivõrgust ja võimaldab optimeerida genereeritud energia kasutamist. Analüüsiti tarbimise, müügi ja elektri ostu koguseid. Tulemused näitasid, et aprillist kuni septembrini on võimalik täielikult vältida elektri juurde ostmist võrgust, saavutades aastase kokkuhoiu umbes 270 €, kuid investeering ei tasu end ära akude eluea jooksul. Autori hinnangul võivad elektrihinna tõus ja suurema võimsusega päikesepark parandada tasuvust. Edasiste uuringute soovitused hõlmavad pakutavaid toetusmeetmeid, laadimiskontrollerite integratsiooni ja akusalvestite hinna mõjutegureid.
  • Kirje
    Mikrokontrollerite ja Raspberry Pi kasutamine nutikate kodude energiakasutuse optimeerimisel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Jalas, Jaan; Kalder, Janar (juhendaja)
    Kodumajapidamiste elektrienergia lõpptarbimine on viimase paarikümne aastaga tõusnud, elektriseadmete arvulise kasvu ning elektrifitseerimise tulemusena. Energiatarbimise vähendamiseks on vaja luua innovaatilisi lahendusi. Bakalaureusetöö raames uuriti nutikaid kodusid, Raspberry Pi-d, ESP8266 mikrokontrollereid, Home Assistant tarkvara ning kodumajapidamiste energiatarbimist. Saadud teadmistega loodi Raspberry Pi ja mikrokontrollerite baasil toimiv nutika kodu süsteem, mille eesmärgiks on kodumajapidamise energiakasutuse optimeerimine. Nutika kodu süsteem loodi mudelina, mitte reaalse kodu paigaldusena. Sellegi poolest imiteerib mudel reaalset nutikat kodu. Nutika kodu süsteem juhib automaatselt küttesüsteemi ning ühte elektriseadme pistikupesa. Küttesüsteemi juhtimisel loodi lahendus, mis säästab energiat sellega, et kodust eemal olles soojendatakse ruume tavalisest vähem. Elektriseadme pistikupesa juhitakse vastavalt elektrihinnale. Tarkvaraliselt saadakse Nord Pool börsihinnast kõige madalam elektrihind, mille ajal lülitab süsteem pistikupesa aktiivseks. Lisaks loodi voolutrafot kasutades lahendus, mis võimaldab reaalajas jälgida kodu elektritarbimist. Lõpetuseks katsetati loodud süsteemi, mille käigus selgus, et loodud süsteem toimis korrektselt ning eesmärkidele vastavalt. Edaspidistes uuringutes võiks pakutud lahenduse energia optimeerimise tõhusust analüüsida.
  • Kirje
    Põlevkiviõli energiaallikana kasutamise asendamine veeldatud naftagaasiga
    (Eesti Maaülikool, 2024) Veidenberg, Oskar; Ritsland, Kaie (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja)
    Käesoleva uurimustöö eesmärk oli uurida põlevkiviõli tarbimise asendamist veeldatud naftagaasiga ettevõtte Kaiu LT OÜ katlamaja näitel. Eestis ja mujal maailmas pööratakse üha enam tähelepanu keskkonnasõbralikumate kütuste kasutamisele ning ettevõtted otsivad majanduslikult säästlikke lahendusi, et vähendada keskkonnamõjusid ja kulusid. Uurimuse käigus analüüsiti Eestis kasutatavate põlevkiviõlide ja LPG kütuste kvaliteeti. Lisaks viidi läbi praktiline uurimus väikekatlamaja näitel, et hinnata energiatootmise efektiivsust ja keskkonnamõjusid üleminekul ühelt kütuselt teisele. Laboratoorsed analüüsid näitasid, et LPG-l on võrreldes põlevkiviõliga mitmeid eeliseid, sealhulgas madalam väävlisisaldus ja väiksem keskkonnamõju. Praktilised tulemused kinnitavad, et LPG kasutamine võib oluliselt parandada energiatootmise tõhusust ja vähendada saasteainete heitkoguseid.