Andmebaasi logo
 

Digivakk

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7009

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 13 13
  • Kirje
    A guide to sustainable stormwater systems : Sustainable urban drainage systems
    (UrbanStorm, 2020) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Problem with excess rainwater. Floods caused by torrential rain and snowmelt are an increasingly common sight in urban environments. One of the reasons for this is the increase in impermeable areas and the decrease in green areas due to urbanisation and expanding construction activities. Development has consequences that reduce the infiltration of rainwater into the soil, thereby disrupting the natural water cycle. Problems occur when there is heavy rainfall on artificially surfaced environments and the grate sewers and stormwater drainage cannot accommodate the increased amounts of water. This results in floods and a concurrent risk of pollution. Climate scientists predict that the amount of rainfall and the frequency of torrential rains will continue to rise, which means that the occurrence of floods will increase in the coming years. Sustainable urban drainage systems need to be implemented to ensure the resilience of urban areas to a changing climate.
  • Kirje
    Prolonged dormancy of Polygonatum multiflorum (L.) All. and P. odoratum (Mill.) Druce
    (2010-06-22) Hirv, Margit; Tali, Kadri; Kull, Tiiu
    It is less known that geophytes may remain underground during the growing seasons (Rabotnov 1969). It is named prolonged dormancy – a phenomenon in which a perennial herbaceous plant does not sprout during the vegetation period. Dormancy implies a state of inactivity without growth however complete inactivity is rarely demonstrated, bulbs often grow and root elongation can occur during dormant season (Lesica & Steele 1994) but plants do not sprout.
  • Kirje
    Looduslähedased sademeveesüsteemid : Säästlike sademeveesüsteemide teejuht
    (UrbanStorm, 2020) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Probleem liigse sademeveega. Paduvihmade ja lume sulamise tagajärjel tekkivad uputused on linnalises keskkonnas üha sagenev vaatepilt. Selle üks põhjus on linnastumisest ning laienevast ehitustegevusest tulenev vett mitteläbilaskvate pindade lisandumine ja rohealade vähenemine. Arendamine toob endaga kaasa tagajärjed, mis vähendavad sademevee pinnasesse imbumist, katkestades seeläbi loodusliku veeringe toimimise. Suuremate vihmade korral tekivad tehiskattega keskkonnas probleemid, kus restkaevud ja sademeveekanalisatsioon ei suuda piisavas koguses vett vastu võtta. Tulemuseks on üleujutused ning kaasnev reostusoht. Kliimateadlased prognoosivad sademete hulga ja valingvihmade sageduse jätkuvat kasvu, mis tähendab, et tulvade ja uputuste esinemine on järgnevate aastate jooksul suurenemas. Et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on vajalik rakendada säästlikke sademeveesüsteeme.
  • Kirje
    Põllumajanduslik kõrgharidus täna ja homme
    (2019) Reintam, Endla
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Kirje
    Sajand eestikeelset põllumajanduslikku kõrgharidust
    (2019) Tammiksaar, Erki
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Kirje
    Praktiline põllumajanduslik kõrgharidus ja ühiskonnale suunatud tegevused
    (2019) Vooremäe, Aret
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Kirje
    Lammas : gastronoomilised seiklused Euroopas
    (Hungarian Open Air Museum, 2014) Sári, Zsolt (koostaja)
    Miks peaks üks muuseum avaldama kokaraamatu? Ja miks on see muuseum otsustanud koostada kokaraamatu just lamba- ja talleliha retseptidest? Miks peaks üks muuseum avaldama kokaraamatu? Ja miks on see muuseum otsustanud koostada kokaraamatu just lamba- ja talleliha retseptidest? Kallis lugeja, me ei ole kokad, seega palun ära oota staarkokkade imeretsepte. Szentendre Skanzen on pööranud suurt tähelepanu traditsioonilisele maapiirkondade kultuurile ja oskusteabele, mida saab kodudes kasutada veel aastaid. Meie elumajades on mitmeid kööke, kus valmistatakse traditsioonilist toitu, kasutades kohalikke köögivilju ja ürte. Muuseumi külastajatel on võimalus neid roogasid proovida. Meie arvates on toidu valmistamine midagi enamat kui igapäevane toiming – see on loominguline tegevus ja tõeline koos veedetud kvaliteetaeg, perekonnale või sõpradele süüa tehes saab majapidamistööst meelelahutus. Loodame, et meie kogutud retseptid on piisavalt põnevad ja huvitavad, et motiveerida inimesi valmistama lambaliharoogasid isegi siis, kui nad varem pole seda julgenud teha. See raamat on ka neile, kes veedavad meelsasti aega süüa tehes, kellele meeldib mitmekesisus ja kes on toiduvalmistamise kunstist huvitatud. Euroopa maapiirkondades on endiselt au sees mitmed eripäraseid toidud. Maakohtade kokakunsti mitmekesisus peitub karjaste toitudes ning eri köökide argipäeva- ning pühaderoogades. Mitmekülgne köök sõltub kohalikult kliimast, tooraine kvaliteedist ning kohalikest traditsioonidest. Talleliha on Euroopa köökides sajandeid olnud kõige olulisemal kohal. Mõndades piirkondades on talleliha endiselt valitseval kohal ning sellest valmistatakse erinevaid populaarseid roogasid aga üldiselt on see käesoleval sajandil oma populaarsust kaotamas. Kas on kedagi, kes poleks kuulnud lambaliha kebab’ist, Inglise röstitud lambalihast või Ungari lambalihahautisest? Meie kokaraamatusse on kogutud retseptid Euroopa riikidest, milles kasutatakse lihtsaid, kuid samas väga erinevaid tooraineid ja maitsetaimi. Mitmetes Euroopa piirkondades valmistatakse talle- või lambalihast traditsioonilisi toitusid nii argi- kui ka pidupäevadel. Tänapäeval teatakse kõige paremini ülestõusmispühade lambapraadi – paljudes riikides ei osata ülestõusmispühade lauda ilma lambapraeta ette kujutadagi. „CANEPAL: Kultuur ja Loodus: lambakasvatuse ja pastoraalse elu pärand Euroopas” on rahvusvaheline projekt, mis sai teoks Euroopa Liidu Kultuur 2007-2013 raamprogrammi kaasrahastuse toel. Ungari Vabaõhumuuseumi juhtimisel osalesid projektis erinevad asutused seitsmest Euroopa riigist (Prantsusmaa, Kreeka, Poola, Eesti, Bulgaaria, Hispaania ja Ungari). Projekti eesmärgiks oli juhtida tähelepanu lambakasvatuse ja karjatamise pärandile ning tänapäeva võimalustele. Projekti teema võimalikult mitmekülgseks esitamiseks koostati mitmeid teadustöödele tuginevaid näitusi, multimeedia materjale, DVD karjasemuusikaga ja hariv arvutimäng. Kokaraamatusse valisime retseptid projektis osalenud riikidest. Me ei keskendunud üksnes koostisosadele ja valmistamisele, vaid ka toiduga seotud ajaloo ja traditsioonide edasiandmisele. Suur tänu programmis osalenud asutustele ja retsepte valinud kolleegidele! Eriline tänu Attila Hadnagy’le, Jászárokszállás võõrastemaja juhatajale, kes tegutseb Ungari Vabaõhumuuseumis ja andis roogade valmistamiseks vajalikud ruumid. Soovime samuti tänu avaldada peakokk István Csete’le, kes kõik toidud fotosessiooni tarvis ka valmis tegi. Eriline tänu ka Tamara Faár’ile ja Zsófia Szigethy’le, kes uurisid kõiki retsepte põhjalikult ja aitasid neid sõnadesse panna. Valdava osa resteptide juures on orginaalfotod, mis on tehtud roogade valmistamise ajal.
  • Kirje
    Eestimaa looduse uurimine Zooloogia ja Botaanika Instituudis : [bibliograafia 1948-2000]
    (Zooloogia ja Botaanika Instituut, 2000) Rahi, Märt
    Zooloogia ja Botaanika Instituudi asutamine langes aega, kus kutseliste eluslooduse uurijate väikeservuline kogum Eestis oli kõvasti kokku kuivanud. Kujunemisjärgus oleva 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse lõpetas ENSV Valitsus 1940. a. ja teaduslike koolkondade normaalse töö katkestas Teine Maailmasõda. 1944. a. sügisel lahkusid Eestist paljud haritlased. Kõrgema bioloogilis-loodusteadusliku haridusega inimeste arv oli kahanenud 100 piirimaile, neistki enamus kooliõpetajad. Luua sellisel ajal uurimisinstituut oli küllalt julge otsus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamisel nähti ette moodustada Akadeemia Bioloogia- ja põllumajandusteaduste osakonnas Bioloogia Instituut, mis sai teoks Tartus 1947. a. jaanuaris. Uus instituut paiknes praeguse Balti Kaitsekolledzi hoones Riia tänaval. Mõni aasta hiljem - 1952. a. kevadel, kui haldusreformi käigus moodustatud Tartu oblasti valitsus vajas administratiivhoonet, tuli instituudil sellest majast lahkuda ning uueks asukohaks sai hoone Aia (Vanemuise) tn. 21. Oma praeguse nime -Zooloogia ja Botaanika Instituut - sai instituut 1952. a septembris Asutamisel, kui töö põhieesmärgiks oli Eestimaa looduse inventeerimine oli Bioloogia Instituudi koosseisus 4 sektorit: botaanika sektor, hüdrobioloogia sektor, metsasektor ning zooloogia sektor ja zooloogia muuseum Aia (praegune Vanemuise) tn 46. Järgnenud aastakümnetel on instituudi struktuur mitmetel põhjustel läbi teinud hulga muutusi. Olgu siinkohal toodud mõned näited. Aastatel 1958-1962 oli instituudi alluvuses Tallinnas asuv mereihtüoloogia laboratoorium koos välibaasidega Pärnus ja Kihnus, 1963.aastal eraldus instituudist metsasektor, mille baasil moodustati Metsandusliku Teadusliku Uurimise Laboratoorium. 1964. a. läks Tartu Ülikooli alluvusse Zooloogiamuuseum. 1968-1977 oli instituudi koosseisus protozooloogia sektor, mis hiljem liideti Eksperimentaalbioloogia Instituudiga Tallinnas. 1983. a. läks Tartu Riikliku Ülikooli koosseisu süsteemökoloogia sektor ja 1992. a. EPMÜ Taimekaitse Instituudi koosseisu eksperimentaalentomoloogia töörühm. Aastakümneid kuulus instituudi koosseisu Loodusuurijate Selts. Omanikke on vahetanud välibaasid, statsionaarid jne. Seega on instituut olnud taimelavaks mitmetele tänastele uurimisasutustele, kaotamata sealjuures iseenda teadusliku töö kvaliteedis. Ümberkorralduste taustal on instituudi majanduslik olukord tasapisi muutunud. 1963. aastal sai uue peahoone Võrtsjärve Limnoloogiajaam, endise Meditsiinikooli hoones Veski tänaval avati 1976 Baeri Muuseum. Instituudi praegune peahoone Riia 181 valmis 1983. aastal. Bioloogiliste kogude tarbeks alustati 1990. aastal uue hoone ehitust peahoone naabruses, kuid rahalised raskused seiskasid ehitustööd juba aasta möödudes ning hiljem sai sellest hoonekarbist Tartu arestimaja. Instituudi aastakümneid kestnud ruumiline killustatus lõppes 1995. a. sügisel, kui peahoonesse kolisid Vanemuise 21 asunud raamatupidamine ja zooloogilised kogud. 1995.a. lahutati ZBI Eesti Teaduste Akadeemiast. 1997.a. sügisel pärast aastaid kestnud läbirääkimisi Tartu Ülikooliga ühines ZBI Eesti Põllumajandusülikooliga. 1998. a. algusest seob instituuti Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsioatsioonileping. Vaatamata restruktureerimistele, ühendamistele ja lahutamistele on instituudi teadustöö kõige olulisemaks objektis olnud Eestimaa loodus. Seda nii fundamentaalkui ka rakendusuuringutes. Siin on võimatu mingit osa eriti esile tõsta haavamata teisi. Uuritud on kõiki Eestimaa kooslusi: märgalad (sood ja rabad), niidud, metsad, siseveekogud, Läänemeri - kõikide nende kohta on kogutud hulgaliselt kompleksset teaduslikku materjali. Instituudi asutamisest alates on uuritud nii taimestiku, loomastiku kui ka seenestiku kujunemislugu, liigilist koostist ja koosluste toimemehhanisme. Rakendusuuringutes on välja töötatud järvede kalamajandusliku kasutamise alused, soovitusi on antud looduskaitsealade moodustamiseks, kaitse eeskirjade väljatöötamiseks jne. Instituudi uurimistöö ühe tulemusena on tekkinud neli suurt loodusteaduslikku kollektsiooni · Mükoloogiline kogu e. fungaarium. sisaldab ca 160 tuh säilitusühikut. See on maailma suurim Põhja-Aasia ja Siberi seente kogu, mitmete rühmade seas maailma kogude esikümnes, suurim Eesti seente kollektsioon. · Seenekultuuride eluskollektsioon. Sisaldab ca 1500 polüspoorset seenetüve (isolaati) ning ca 750 puitulagundavate monospoorsete seente kultuuri. Materjal: Kaug-Idast, Kesk-Aasiast, Eestist. · Kõrgemate taimede ja sammalde kogu (herbaarium). Üle 145 tuhande herbaarlehe ja 20 tuhat sammalde ümbrikut. Lisaks ca 6.5 tuhat lehte K.E. von Baeri personaalherbaariumis möödunud sajandi keskpaigast. Suurim Eesti floora-alane andmepank. · Entomoloogilised kollektsioonid. Sisaldavad ca 400 tuh säilitusühikut putukaid ja 500 eks ämblikke. Kogus on 218 holotüüpi (s.o. liigi esmakirjeldamie alust, ehk tüüpeksemplari, mis on liigi etaloniks kogu maailmas). Päritolu: Eesti, PõhjaAasia, Kaug-Ida, Kesk-Aasia. Eestimaa looduse uurimistulemused on publitseeritud monograafiliste ülevaadetena ja määrajatena. See on ainulaadne tegevusvaldkond, mis määrab instituudi koha Eesti üldises kultuuripildis. Instituudi töötajad on koostanud (või osalenud selles töös) kõik Eesti taimemäärajad, valdava enamiku üksikute looma-, taime ja seenerühmade määrajatest ja neid käsitlevad monograafiatest, lisaks rohkesti populaarteaduslikke raamatuid ning publikatsioone meie looduse kohta. Originaalset eestikeelset loodusraamatut on Zooloogia ja Botaanika Instituudis kirjutatud kokku rohkem kui 30 000 lehekülge. Mahult on see võrreldav 42 "Eesti Entsükolpeedia" köitega. Kui palju on see toonud tudengeid loodusteaduste juurde on raske hinnata kuid vaieldamatult on see ilmunud kirjandus meie rahva kultuuri lahutamatu osa, mille alusel hinnatakse meie ühiskonna üldist kultuuritausta. Viimaste aastate kirjastamistegevus on järginud turumajanduse reeglistikku, mis omakorda eeldab täpsemat sihtgruppide valikut. Vajalikud on nii laiemale lugejaskonnale mõeldud määrajad kui ka erineval tasemel õpikud-käsiraamatud, mis on eelduseks eestikeelse oskussõnavara arengule. Paraku on siiani määratlemata selle tegevuse finantseerimise printsiibid. Järgnevas kronoloogilies nimestkus on valik ZBI töötajate poolt kirjutatud loodusraamatutest.
  • Kirje
    Eesti taluaia mustri otsingul
    (Eesti Maaülikool, 2022) Nõmmela, Mari; Vellend, Taavo
    Videos "Eesti taluaia mustri otsingul" esitletud maketid valmisid Eesti Maaülikooli keskkonnaplaneerimise- ja maastikukujunduse eriala üliõpilaste projekttöödena 2021. aastal dotsent Mari Nõmmela (PhD) juhendamisel.
  • Kirje
    Tarkus toidab : 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust
    (2019) Vooremäe, Aret (koostaja)
    Pilte põllumajandusliku kõrghariduse ajaloost.
  • Kirje
    Lase minu lambad laialt käia. Lambamaastikud Eestis ja Euroopas : näituse kataloog
    (Eesti Maaülikool, 2013) ; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    “Lase minu lambad laialt käia” on näitus sellest, kuidas lambad on kujundanud maastikke Eestis ja laiemalt Euroopas. Näitus on koostatud projekti CANEPAL raames. Projekti “Kultuur ja loodus: lambakasvatuse ja karjaseeluga seotud kultuuripärand Euroopas” ehk lühemalt CANEPAL eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas. Igal projektis osaleval partnerriigil on projektis oma teemad. Eesti teemaks on lambakasvatuse seosed maastikega. Maastikuteema eest vastutab Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, kes on projekti elluviimisel teinud tihedat koostööd Eesti Rahva Muuseumiga. Näitus “Lase minu lambad laialt käia” annab lühikese ülevaate projektis CANEPAL osalevate riikide lambakasvatusega seotud maastikest tuginedes projekti käigus kogutud uurimustele ja materjalidele. Näitust valmistasid ette Pille Tomson, Simon Bell, Kadri Kask, Maaria Semm ja Henri Järv Eesti Maaülikoolist. Näituse plagud kujundas Aare Puus, trükitööd tegi Salibar OÜ. Pildid joonistas näitusele Epp Margna.
  • Kirje
    Elurikkus meie ümber
    (Eesti Maaülikool, 2012) Shanskiy, Merrit; Kask, Kadri; Kruusmaa, Karin; Vollmer, Elis; Sepp, Kalev; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut
    Armas väike loodusesõber, sa hoiad oma käes töövihikut, milles sipelgas Siim avastab elurikkust ehk elu metsas, niidul ja põllul. Eesti loodus on rikas, sest siin kasvab palju erinevaid seeni ja taimi ning elab mitmesuguseid putukaid, kalu, linde ja loomi. See ongi elurikkus. Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud. Kui ei oleks taimi, ei saaks ka seened, loomad ja inimesed elada, sest neil ei oleks midagi süüa. Mida rohkem on erisuguseid taimi ja loomi ning nende elupaiku, seda parem on kõigil elada. Kui õpime tundma ja armastame Eesti loodust, siis oskame teda ka hoida ja kaitsta. Hoia ka sina Eesti loodust! Huvitavat lugemist, värvimist ja nuputamist!
  • Kirje
    1920.-30.aastate taluaiamustri otsinguil
    (2021) Nõmmela, Mari; Eesti Maaülikool. Maastikuarhitektuuri õppetool
    Taluaia rajas talupere ise ajal, kui veel puudus rahvuslik aia- ja pargikultuur.