Andmebaasi logo
 

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7082

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 201
  • Kirje
    Puulehtedest graanulite tootmine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Nemvalts, Sander; Pärn, Linnar (juhendaja)
    Graanulite tootmine ja tarbimine kütusena on järjest rohkem populaarsust kogumas. Raiemahtude vähendamine suurendab metsast saadava materjali nõudlust ning hinnatõusu saematerjalidele kui ka erinevatele puitkütustele. Katsetatakse erinevaid alternatiive sooja tootmisel ning otsitakse võimalusi biomassi efektiivsemaks väärindamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katsemeetodil) puulehtede-, kase- ja okaspuu saepuru massist toodetud erinevate koostistega graanulite mehaanilist tugevust ja kütteväärtust. Töö käigus toodeti 8 erineva koostisega pelletid. Praktiline töö ja analüüs viidi läbi Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris, graanulite pressimine ettevõttes Genetrade OÜ ning graanulite mehaanilise tugevuse leidmine AS Palmako Kavastu tehases. Puulehtedest on võimalik graanuleid toota. Lehemassi ja saepuru segamisel saadakse paremaid kvaliteedinäitajaid kui puhtal lehemassil. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks biomassi edasiseks granuleerimiseks.
  • Kirje
    Põldroboti teleopereerimissüsteemi edasiarendus
    (Eesti Maaülikool, 2024) Mugra, Andreas; Virro, Indrek (juhendaja)
    Töö eesmärgiks on luua teleopereerimissüsteem ROS raamistikus. Fookus on latentsi vähendamisel ning liidestumisel eksisteerivate süsteemidega. Laiendatud eesmärgiks on 360° vaate ühildamine ROS-iga ning selle pildi kuvamine VR-prillidel reaalajas. Valmistatakse ka prototüüp, mis demonstreerib loodud süsteemi toimimist.
  • Kirje
    Mootorite katsestendi paigaldatava kerghübriidajami tugikonstruktsiooni projekt
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kork, Siim; Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
    Inimtekkeliste heitgaaside hulk atmosfääris alates tööstusrevolutsioonist on oluliselt tõusnud. Tänapäeval pööratakse üha suurenevat tähelepanu vähem reostavate tehnoloogiate väljatöötamisele, sealhulgas hübriidajamite uurimisele. Käesoleva rakenduskõrgharidusõppe lõputöö eesmärk on projekteerida ja konstrueerida tugikonstruktsioon kerghübriidajami paigaldamiseks mootorite katsestendi. Töös antakse ülevaade hübriidajamitest ja võimalikest konfiguratsioonidest ning paigaldusviisidest, projekteeritakse tugikonstruktsioon ning koostatakse tugikonstruktsioon. Viimaks paigaldatakse hübriidajam katsestendi. Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö tulemuseks on tugikonstruktsiooni projektdokumentatsioon, mis on sobilik hübriidajami katsestendi paigaldamiseks ning edasiseks uurimiseks.
  • Kirje
    Otsepritsesüsteemi juhtmoodul sädesüütega mootorile
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kivimeister, Erki; Ilves, Risto (juhendaja)
    Programmeeritavad juhtmoodulid otsepritsesüsteemiga mootoritele on seni vähe levinud. Tegemist on kallite seadmetega, kuna mooduli koostamine ja otsepritsesüsteemi juhtimine on keerukam kui kaudpritsesüsteemide puhul. Üldiselt on otsepritse süsteemidega sõidukid ökonoomsemad, kuna mootor on võimeline töötama lahjema kütteseguga, mis vähendab kütusekulu ning seeläbi ka mõju keskkonnale. Käesoleva töö eesmärgiks on koostada lisamoodul kaudpritsesüsteemi juhtmoodulile otsepritsesüsteemi juhtimiseks. Töös antakse ülevaade sädesüütega mootori ja otsepritsesüsteemi tööpõhimõtetest. Lisaks vaadeldakse patente, kuidas on varasemalt lahendatud otsepritsepihusti juhtimine. Väljatöötatud juhtmooduli komponentide maksumus jäi alla 50 euro. Juhtmoodulit on võimalik ühildada erinevate programmeeritavate juhtmoodulitega, millel puudub otsepritsesüsteemi juhtimise võimekus. Seade võimaldab lülitada elektromagnetpihusteid ja kõrgrõhu reguleerimise klappi vastavalt kütuserõhuanduri väljundväärtusele. Valmistöötatud seade jääb Eesti Maaülikooli mootori katselabori kasutusse ning leiab rakendust õppe- ja teadustöös.
  • Kirje
    Puidu väärindamisliini toiteteo tõsteseadme rekonstrueerimine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kompus, Tormi; Soots, Kaarel (juhendaja); Saar, Sulev (juhendaja)
    Tänapäeva tootmises on oluline tootearendus. Tootearendus on innovatsiooniprotsess, mis tähendab, et igal järgmisel tootel on parem toimine, kujundus ja teised omadused, kui selle eelmisel versioonil. Lõputöö eesmärgiks on puidu väärindamisliini toiteteo tõsteseadme rekonstrueerimine. Lahendus tuleb muuta töökindlamaks, kõrvaldada tõstmist takistavad tegurid ja tuleb optimeerida funktsionaalsust. Käesolev töö keskendub nii kliendi soovidele kui ka olemasoleva toote arendamisele ja optimeerimisele. Samuti kirjeldatakse töös olemasoleva tõsteseadme tööpõhimõtet ning viiakse läbi mitmeid tugevusarvutusi rekonstrueeritava seadme erinevatele mehaanilistele ja konstruktsioonilistele osadele. Arvutustele tuginedes on valitud vajalikud ostutooted ning konstruktsioonis kasutatavad materjalid. Antud projektile on võimalus teostada ka edasiarendusi. Üks neist oleks analüüsida erinevaid võimalikke tõstelahendusi keskendudes hüdraulikale või pneumaatikale. Koostatud töö lisades on välja toodud rekonstrueeritud seadme masinaehituslikud joonised. Lõputöös seatud eesmärk sai täidetud, millega kaasnes puidutöötlemise ettevõttele tõsteseadme rekonstrueerimisel põhinev edasiarendus, mis tänaseks on valmiskujul kasutusele võetud.
  • Kirje
    Eelmise põlvkonna turbokompressori parendamine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Lahtmets, Uku; Leemet, Tõnu (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
    Alates 19. sajandi lõpust on sisepõlemismootorid muutunud liikumisel punktist punkti ühiskonna lahutamatuks osaks. Šveitsi insener dr Alfred Büchi leiutas esimsese turbokompressori, suurendades nõnda sisepõlemismootorite võimsust kui ka tõstes kasutegurit. Antud lõputöö eesmärgiks on parandada eelmise põlvkonna turbokompressori omadusi. Lõputöö käigus uuritakse võimalusi, kuidas parandada olemasoleva turbokompressori omadusi, et säiliks plug and play võimalus, kuid suureneks turbokompressori efektiivsus. Lõputöös uuritakse turbokompressorite ajalugu, võrreldakse algupärast turbokompressorit kaasaegsetega, kirjeldatakse modifitseeritava turbokompressori kodade geomeetria pöördprojekteerimist vastavalt uuele valitud südamikule ning turbokompressori kodade ümbertöötleemist CNC töötlemiskeskuses. Lõputöö lisades on tehnilised joonised töödeldavate detailide kohta ning tehnilised töökaardid. Lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud.
  • Kirje
    Agroroboti alamsüsteemide arendus liidestamiseks ROSiga
    (Eesti Maaülikool, 2024) Tiisler, Ander; Virro, Indrek (juhendaja)
    Surve toidutootmise efektiivsuse kasvule, toob kaasa vajaduse protsessi robotiseerimiseks. Lahendusena arendatakse Eesti Maaülikoolis automaatset väetamisrobotit. Antud töö eesmärgiks on põldroboti alamsüsteemide omavahelise suhtluse korraldamiseks parimate lahenduste leidmine, selleks tutvuti täppispõllumajandusega, ROS süsteemi abil robotide programmeerimisega, põldroboti arendusega ning koostati ülevaade põldroboti alamsüsteemidest ja nende komponentidest ning lahendustest nende liidestamiseks. Töö tulemusena valmis ülevaade ROSI sõlmedest, mida saaks kasutada roboti komponentide automaatse omavahelise suhtlemise korraldamisel. Järgmise töö etapina, tuleks süsteem reaalse roboti peal tööle saada.
  • Kirje
    Painutatud vineerist spoonitud kapi tootmise tehnoloogia väljatöötamine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kolpakov, Artur; Kask, Regino (juhendaja)
    Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida ning luua painutatud vineerist spoonitud kapi tootmistehnoloogia. Töö käigus oli antud ülevaade tehnilistest joonistest ning tehnoloogiakaartidest. Kapi projekteerimisel oli teostatud nii tehnilised joonised, kui ka 3D mudel, detailide loetelu ja juurdelõikuskaardid. Tehnoloogiakaartide koostamisel oli kasutatud Excel tarkvara ning arvutatud tööoperatsioonide tootlikkus. Töö tulemusena sai teostatud nii kapi valmistamine ning spoonimine, kui ka tootmistehnoloogia väljatöötamine tööstuses kasutatavate seadmetele. Tootmistehnoloogia väljatöötamisel olid kasutatud valemid masinate etteandekiiruse, ning tootmise tootlikkuse arvutamiseks. Oli arvutatud tootmisaeg nii ühe toote, kui ka 100 tükki toote tootmisprogrammile.
  • Kirje
    Vanadelt ustelt viimistluskihi eemaldamine janende taaskasutamine voodi ehitamise näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kivimaa, Kaisa; Lokk, Arvi (juhendaja)
    Lõputöö keskendub vanadelt ustelt efektiivsemal viisil viimistluse eemaldamisele. Kaks ust puhastatakse viimistlusest ja taaskasutatakse voodi ehitamisel. Eesmärgiks on luua ja teostada inspireeriv tehnoloogiline projekt, mis hõlmab efektiivsel viisil puhastatud täispuidust uste taaskasutamist. Kokku katsetati ühtteist erinevat meetodit, mille tulemused koondati hindamistabelisse. Tabelis on hinnatud meetodite pinnakvaliteeti, kasutamise lihtsust, ajakulu, algviimistlusele sobivust, jääkide teket ning keskkonnasõbralikkust. Voodi ehitamiseks valmistati tehnoloogia projekt, mille põhjal ehitati voodi valmis. Tööst saab lugeda täispuidust mööbli taastamise ja viimistlemise põhitõdede kohta. Töö sihtgrupiks on algajad asjaarmastajad. Katsetest selgus, et õli baasil värvi eemaldamiseks on kolm efektiivset meetodit. Sarnase töö tegemisel võiks värvi eemaldamiseks katsetada CNC masinat.
  • Kirje
    Tootmismahu suurendamine tootmisliinide optimeerimisega CLTEST OÜ näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Siller, Kristjan; Mitt, Risto (juhendaja)
    Tänapäeval on firmade edukus suuresti seotud pideva arendustööga tehnoloogia valdkonnas. Henry Fordi leiutisest alguse saanud liinitöö suudavad tänapäeval juba ära täita osalt robotid ja automatiseeritud liinid. Siinkohal on tähtis liinide efektiivsus ja üksteise mehhanismidega sobitumine. Väikefirmades on oluline just tootmise mahu suurendamine nii, et aja- ja tööjõukulu oleks võimalikult väike. See tagab suurema konkurentsivõime turul. Käesoleva töö eesmärk on puidutööstuse ettevõtte CLTEST OÜ olemasoleva tootmisliini arendamine tootmismahu suurendamiseks, nii et sõrmjätkatud materjali saab transportida kasutades koos uut ja vana transportöörimise liini. Liini projekteerimisel arvestati puitmaterjali massiga, liini kandvusega ning arvutati välja võllide diameetrid, talade koormustaluvused. Tootmisliin on joonestatud programmiga Fusion360.
  • Kirje
    Pistikupesa puidust välimise osa tehnoloogia projekteerimine
    (Eesti Maaülikool, 2024) Nugis, Kristjan; Leemet, Tõnu (juhendaja)
    Lõputöö eesmärgiks on elektripistikupesa puidust välimise osa tehnoloogia projekteerimine. Töö aluseks võeti enam mitte kasutuskõlblik elektripistiku plastikust välimine osa, eesmärgiga kasutada edasi töökorras elektripistiku seinasisest ehk süvistatud osa. Antud lõputööd saab analoogselt kasutada teiste elektripistikute välimiste osade projekteerimisel. Lõputöös kasutati projekteerimiseks CAD, tootmiseks CAM ja CNC tehnoloogiaid. Töö tulemusena loodi tehnoloogia ja valmistati süvistatud elektripistiku puidust välimised osad.
  • Kirje
    Termotöödeldud kasest valmistatud lahtivõetava söögilaua tehnoloogia väljatöötamine ja disain
    (Eesti Maaülikool, 2024) Pihlamäe, Tauri; Kask, Regino (juhendaja); Teppand, Tõnis (juhendaja)
    Tänapäeva uuenduslikus maailmas on tekkinud suurem nõudlus tootearenduste järele. Käesolev lõputöö käsitleb kokkuklapitava söögilaua tootmistehnoloogia väljatöötamist ja tootearendusprotsessi. Eesmärgiks on uurida konstruktsioonilisi ja disainilisi lahendusi, tagades seeläbi innovaatilise, kauakestva, praktilise ja mugava mööblieseme valmimise. Käesolevas lõputöös on antud ülevaade söögilaua olulisusest, erinevatest söögilaua tüüpidest ja disainimisprotsessi eesmärkidest. Toote konstrueerimisel kasutatakse tootearenduse ja innovatsiooni põhimõtteid, mida rakendatakse prototüübi tootmisel. Lisaks uuriti puidutööstuses enim kasutatavaid puitmaterjale ja nende omadusi ning valiti laua tootmiseks kõige sobilikum puitmaterjal, arvestades nii mehhaanilisi, keemilisi kui ka füüsikalisi omadusi. Lõputöös uuritakse ka puidu keskkonnasõbralikul viisil väärindamise tehnoloogiaid, eesmärgiga arendada toote visuaalset ilmet ja muuta puidu struktuuriline ehitus ilmastikuoludele vastupidavaks. Töös antakse ülevaade enim kasutatavatest puitseotistest ja nende omadustest ning mõjust laua konstruktsioonile ja valitakse välja seotise liik, mis arvestab konstruktsioonile mõjuvate koormustega. Töö käigus tutvuti erinevate viimistlusmaterjalidega ja valiti välja termopuidule kõige sobilikum viimistlusvahend, mis ühtlasi tooks esile puidu loomuliku ilu. Furnituuri valik teostatakse lähtudes toote funktsioonist, mugavusest ja vastupidavusest. Töö tulemusena on loodud modernne ja innovaatiline mööbliese, mille valmimiseks on kasutatud keskkonnasõbralikku materjali ning mis omab praktilist väärtust ja on kasutajasõbralik. Toode on funktsionaalne ja sobib peredele, kellel on majapidamises ruumipuudus. Söögilaua tootmiseks on välja töötatud tehnoloogiline protsess, milles on kasutatud tootmise automatiseerimist, parandades seeläbi tootmise efektiivsust ja tõstes tootmise kvaliteeti. Toodet on võimalik valmistada seeriatootena.
  • Kirje
    Ujuvkehade stabiilsuse katsetamise õppestend
    (Eesti Maaülikool, 2023) Tamme, Merle; Madissoo, Marten
    Tänapäeval rakendatakse õpetamises erinevaid praktilisi ülesandeid, et õpetatavaid motiveerida ning läbi eluliste katsete selgitada teooriat, mis muidu võib olla raskesti arusaadav. Õppestendidel on oluline roll praktilise õppe läbiviimiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on luua ujuvkehade stabiilsuse katsetamise õppestend. Antud stend on vajalik hüdraulika aluste õppetöö edendamiseks Eesti Maaülikooli pneumaatika ja hüdraulika laboris. Stendi väljatöötamisel uuriti olemasolevaid lahendusi, mida modifitseeriti vastavalt vajadusele. Raalprojekteerimiseks kasutati Autodesk Fusion 360 tarkvara. Katsestend loodi vastavalt Eesti Maaülikooli Tehnikamaja töökoja võimekustele. Loodud stendiga saab läbi viia läbi ujuvkehade stabiilsuse katseid. Õppe läbiviimiseks koostati laboritöö, kus tudengid saavad õppestendilt saadud andmeid kasutada arvutuslikeks ülesanneteks.
  • Kirje
    3D-printeri materjali etteandemehhanismi projekt
    (Eesti Maaülikool, 2023) Nõmme, Märt; Soots, Kaarel
    Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 3D-printerile otseülekande materjali etteandemehhanism. Töö käigus uuriti erinevaid materjali etteandemehhanismide tüüpe, valiti välja 3D-printer, millele otseülekande materjali etteandemehhanism projekteerida ja uuriti antud 3D-printerile turul pakutavaid otseülekande materjali etteandemehhanisme. Projekteerimisel kasutati SOLIDWORKS modelleerimistarkvara, kus kasutati 3D-printeri tootja poolt pakutavat avatud allika raalmudelit. Projekteeritud lahendus toodeti valmis ja seadistati. Projekteeritud- ja originaal etteandemehhanismi tõmbejõu katsetamiseks viidi läbi katsed. Turul pakutavate lahendustega võrdlemiseks arvutati välja printimispeale kiirendusel mõjuvad jõud erinevate lahenduste kasutamisel. Arvutuste tulemusel mõjub töös projekteeritud materjali etteandemehhanismiga printimispeale kiirendusel väiksem jõud kui turul pakutavate lahenduste kasutamisel. Seeläbi on võimalik suurendada printimispea kiirendusi, mis omakorda võimaldab lühendada detailide tootmisaega.
  • Kirje
    Täppisväeturi dosaatori soonrulli modelleerimine
    (Eesti Maaülikool, 2023) Vares, Villu; Lillerand, Tormi
    Täppispõllumajanduse üks oluline komponent on täpne ning vajaduspõhine seemne ning väetise doseerimine. Üks laialdaselt kasutatav doseerimismehhanism on soonrullil põhinev dosaator. Käesoleva töö eesmärk on uurida ühe sellise dosaatori eripärasid, seejuures modelleerida erineva geomeetriaga soonrulle, simuleerida nende tööd kolme erineva kultuurmustika väetisega kasutades DEM simulatsioone ning leida seoseid soonrulli geomeetriliste parameetrite ning doseerimistäpsuse vahel. Doseerimistäpsust väljendatakse variatsioonikordajaga, mille soovitud saavutatav väärtus käesolevas töös on 10%.
  • Kirje
    Õppevahend digitaalne vattmeeter
    (Eesti Maaülikool, 2023) Takk, Janeli; Jõgi, Jaak
    Elektrotehnika õppeaines on vattmeeter veel viimane analoogmõõteriist millega laboritöid teostatakse. Teised mõõtevahendid on asendatud digitaalsetega. Lõputöö eesmärk on valmistada õppevahendina kasutatav digitaalne vattmeeter. Eesmärgi täitmiseks tutvutakse kirjandusega, tehakse turu-uuring, projekteeritakse seadeldis, see koostatakse ning teostatakse võrdlusmõõtmised. Projekteerimise osas seatakse õppevahendile vajalikud tingimused, koostatakse elektriskeem ja pinnalaotus, disainitakse korpus, kirjutatakse vattmeetri juhtprogramm. Töö tulemusena saadi valmis digitaalse vattmeeteri prototüüp. Võrdlusmõõtmistel leiti, õppevahend ei sobi hetkel laboritööde tegemiseks, vaja on vattmeetrit kalibreerida ja leida metroloogilised suurused. Seadme edasi arendamiseks saab seadmele lisada pingevahemikke valimise funktsiooni ning lisada toiteahel 5 V adaptriga toitmiseks.
  • Kirje
    SC2 manuseliimimisroboti universaalsemaks muutmine
    (Eesti Maaülikool, 2023) Mägi, Laur; Virro, Indrek; Lees, Ülari
    Tänapäeval kasutatakse tööstuses automatiseeritust, tänu nende täpsusele ja järjepidevusele. Töö eesmärgiks on välja arendada ja valmistada töötav universaalhaarats manuseliimimisrobotile , sest teine haaratsite tootja ei ole paindlik universaalsuse suhtes. Analüüsitakse enimkasutatavaid võimalusi mitme manuse liimimiseks ühe haaratsiga. Võrreldakse nende eeliseid ja puudusi ning luuakse üks võimalikest lahenditest. Haarats valmistati ja juurutati ning on läbinud katsetused ja võetud kasutusse. Eesmärk sai täidetud.
  • Kirje
    ATV jalakorvi konstrueerimine
    (Eesti Maaülikool, 2023) Saan, Ernst; Soots, Kaarel
    Üheks oluliseks komponendiks ATV ’de küljes on jalakorvid, millel ATV juht seisab. Jalakorvid peavad taluma, maapinna ning sealsete objektidega kokku puutudes, suurt pinget ja löökkoormust. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on ATV ’dele originaalist tugevamate ja vastupidavamate jalakorvide konstrueerimine. Tugevamad ja vastupidavamad jalakorvid suurendavad sõiduki töökindlust läbi mille paraneb sõiduki suutlikkus raskel maastikul.
  • Kirje
    Mõõtmised koordinaatmõõtemasinaga AXIOM TOO
    (Eesti Maaülikool, 2023) Koros, Georg; Leemet, Tõnu
    CNC lõikemasinatega tootmises töötades on kontrollosakonnas tuntud puudust koordinaatmõõtemasinast. Olles tihti kokku puutunud selliste olukordadega, kus tavaliste mõõteseadmetega ei ole lihtsalt võimalik valmistoodangut vahepeal mõõta, on tihti mõeldud selle peale, et soetada koordinaatmõõtemasin, kuid oleks vaja inimest, kes oskaks seda kasutada. Koordinaatmõõtemasina tootmisesse soetamine tekitas autoris huvi ja seoses sellega valis ta enda lõputööks teema, mis on seotud koordinaatmõõtemasinatega. Eesmärgi saavutamiseks antakse lõputöös ülevaade koordinaatmõõtmiste põhimõtetest, uuritakse ja proovitakse läbi tarkvara peamised funktsioonid, tehakse rida näidismõõtmisi ning luuakse üldine strateegia mõõtmiseks mõõtemasinaga.
  • Kirje
    Modulaarse marjakoristusroboti arendus
    (Eesti Maaülikool, 2023) Helbre, Tarmo; Lillerand, Tormi; Olt, Jüri
    Eestis on tekkinud turbatootmise tagajärjel ammendunud freesturbaväljasid, mis on sobilikud kultuurmustikate kasvatamiseks. Turbaväljade suuruse ning seal kasvavate kultuurmustika taimede hulga tõttu on soovituslik teostatavad mustikaviljelusprotsessid mehhaniseerida. Käesolevas lõputöös projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis oleks võimeline teostama marjakoristust ammendunud freesturbaväljadel. Teostati kirjanduslik analüüs, mis esitas vajalikud nõuded projekteeritavale marjakoristusrobotile. Esitatud nõuete abil teostati lahenduste ülevaade ja sobivuse analüüs turu- ja patendiuuringu tulemustele. Analüüsi tulemusel esitati projekteeritava marjakoristusroboti kontseptsioon. Projekteeriti marjakoristusroboti šassii ning marjakoristusmoodul. Kirjeldati masina elementide lahendusviise. Roboti raami ning akuhoidikule teostati tugevusanalüüs. Veoülekande jaoks teostati lihtsustatud arvutused sobiva rummumootori valikuks. Otsustati valida korjebiitri ja marjakonveieri käitamisajamiks elektrimootor, mille võimsusele teostati arvutus. Mooduli ja šassii ühendusele teostati tugevusanalüüs. Võrreldi projekteeritud marjakoristusrobotit teiste madalakasvuliste marjade marjakoristitega. Esitati võimalikud edasiarendused lõputööle. Lõputöö võib lugeda õnnestunuks, projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis vastab seatud tehnilistele nõuetele ning mille sobivust töökoormustele kontrolliti simulatsioonidega.