Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7082

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 229

Lintprinter tehnoloogia integreerimine emü 3d printimise laborisse
(Eesti Maaülikool, 2026) Joosua, Deivid; Soots, Kaarel (juhendaja); Virro, Indrek (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
3D-printimise tehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud, sealhulgas on loodud lintprinterid, mis võimaldavad printida liikuvatele konveierlintidele. Eesti Maaülikooli soetatud Ideaformer IR3V2 lintprinteril ilmnesid puudused, mis takistasid seadme mugavat kasutamist õppetöös. Käesoleva lõputöö eesmärk on nimetatud printeri integreerimine laborikeskkonda, töökindluse ja kasutusmugavuse tõstmine ning tootmisvõimekuse parendamine. Töö käigus korrigeeriti töölaua tasapinda, parendati pooli kinnitust ja seadistati võrguühendus. Lisaks loodi veebikaamera statiiv ja viidi läbi testprintimised. Töö tulemused näitasid, et lintprinter sobib väikeseeriate ja mõõtmetelt piiratud detailide tootmiseks ning on kasutatav ka pikemate detailide printimiseks, kui prinditava detaili orientatsioon, materjal ja printimisparameetrid on sobivalt valitud.
Automaatse terituspinkide tuleohutuse seire- ja juhtimissüsteemi arendamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Välja, Frederik Mihkel; Pihlap, Heino (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Lõputöö eesmärk oli arendada automaatsete terituspinkide tsentraalne tuleohutuse seire- ja juhtimissüsteem. Lahendus kasutab masinate Kraft & Baueri tuleohutuskontrollerite signaale ning ventilatsioonisektsioonide rõhulülitite infot. Töö käigus koostati Schneider Zelio Logic kontrolleril põhinev sektsioonipõhine juhtimisloogika. Töö tulemusena valmis süsteem, mis tuvastab tööaja välisel ajal tuleohutussüsteemi häire või ventilatsiooni tõmbe kadumise ning peatab vastava sektsiooni masinad ja ventilatsiooni.
Lihvimismasina kaasajastamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Vasar, Madis; Kalder, Janar (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Maaülikoolil on palju erinevaid katsemasinaid nõukogude ajast. Nende masinate asendamine pole olnud vajalik, kuna katse iseloom aastakümnete jooksul pole muutunud. Küll need masinad pole igavesed ja nende parandamine nõuab eriteadmisi, kuna originaalosi pole kusagilt võtta. Antud töö keskendub ühele sellisele masinale, täpsemalt, riknenud lihvimismasina parandamisele. Töö eesmärk on see masin uuesti korda seada. Töö käigus fikseeriti masina vead, tehti mitu digitaalset juhtimissüsteemi erinevatele mikrokontrolleritele nende vigade kõrvaldamiseks. Valmistati lõplik kasutajaliides, mis suudaks masinat juhtida pikemaajalisemalt.
Universaalse suurkonstruktsioonide koostamislaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2026) Hunt, Kert; Reinvee, Märt (juhendaja); Lehemets, Martin (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Ettevõttel AS VMT Tehased ilmnes vajadus universaalse suurkonstruktsioonide koostamislaua järele, kuna olemasolevatel koostamislaudadel (edaspidi selles töös nimetatud ka töölaud) puudub piisav reguleeritavus ja ligipääs töödetailidele. Lõputöö eesmärk oli arendada ettevõttele universaalne suurkonstruktsioonide koostamislaud ning pakkuda välja töökohtade standardiseerimise vajadust. Töö käigus analüüsiti ettevõtte keevitusosakondade töökorraldust ja olemasolevaid koostamislaudu ning võrreldi neid turul pakutavate lahendustega. Analüüsi põhjal projekteeriti arendustööna universaalne koostamislaud ja keevituspukk, lähtudes ettevõtte vajadusest. Töö tulemusena valmis universaalne koostamislaud, mis võimaldab detailide kindlat fikseerimist, reguleeritavust ja ligipääsu töödetailidele. Võrreldes ettevõttes kasutusel olevaid lahendusi, loob uus koostamislaud eeldused töökohtade standardiseerimiseks. Välja töötatud koostamislaua lahendus oleks vajalik edaspidi rakendada tootmisesse, et hinnata mõju tootlikkusele ja töötingimuste paranemist.
Passiivsete droonitõrjelahenduste arendamine ja tõhususe eksperimentaalne hindamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Vähi, Karl Taaniel; Olt, Jüri (juhendaja); Tikk, Taavi (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Enesetapudroonid on tänapäeva lahinguväljal muutunud väga aktuaalseks tänu nende efektiivsusele. Nende tõttu on ohus sõjatehnika, näiteks tankid ja lahingumasinad, mis on kõrge väärtusega sihtmärgid. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida, arendada ning katsetada passiivset droonitõrjelahendust soomustehnikale. Töö raames analüüsiti Venemaa Föderatsiooni arendatavaid enesetapu- ja pommitusdroone ning nende ohtu soomustehnikale, eriti kumulatiivlõhkepeade tõttu. Uuriti passiivseid, reaktiivseid ja aktiivseid kaitsesüsteeme ning Vene-Ukraina sõjas kasutatud droonitõrjelahendusi. Töö tulemusena pakuti välja passiivsed droonitõrjelahendused: võrk-, varras- ja nöörkaitse ning lisaks uuriti NERA võimalusi. Katsetati kumulatiivlõhkepeade mõju nende detoneerimisel erinevatel kaugustel lahingumasina soomusest. Selgus, et kumulatiivjoa peatamiseks on vaja märkimisväärset vahekaugust. Varras- ja võrkdroonitõrje katsetused andsid osaliselt positiivseid tulemusi, peatades enesetapudroonid ilma nende lõhkepead detoneerimata.
Kahe 10,6 μm lainepikkusega laserkiire kombineerimine lõikerakenduste jaoks
(Eesti Maaülikool, 2026) Otsa, Magnus; Arak, Margus (juhendaja); Voznesenskiy, Nikolay (juhendaja; Biomajandustehnoloogiate õppetool
Laserlõikamise puhul on tegu kiire ja täpse viisiga materjali töötlemiseks ning selle tõttu nende populaarsus kasvab. CO2 laserlõikurite puhul on laser kulumisosa, mille ootamatu riknemine võib seisata tootmise ning asendamine olla kulukas. Käesoleva töö eesmärk on uurida võimalusi ning projekteerida ja katsetada CO2 kahe laseri kiire liitmist lõikerakenduste jaoks, et pakkuda suurendatud laseri võimsust soodsalt ja kompaktselt. Töös uuriti olemasolevaid viise suure (> 160 W) laseri võimsuse saavutamiseks ning kiirte liitmiseks ja pakuti lahenduse hüpotees. Selle tõestamiseks teostati teoreetilisi arvutusi, projekteeriti ja ehitati katserakis ning teostati esmased katsed. Teoreetilised arvutused näitasid, et arvutuslik kiire kuju fookuspiirkonnas on väiksem, kui tavaline laseri lõikejoon. Esmase katsena lõigati 15 mm paksu läbipaistvat PMMA lehte, et jäädvustada lõikekiirte kuju ning neid hiljem visuaalselt võrrelda. Tulemused viitasid, et kiirte ruumiline liitmine on võimalik. Kaks kiirt püsisid eraldamatult ühes lõikejoones ja muutsid lõike joone seinad paralleelsemaks, kui üksikut laserit kasutades. Katse esmased tulemused on positiivsed, kuid enne tehnoloogia lõikepinki paigaldamist on võimalik teostada lisakatseid tehnoloogia edasi kontrollimiseks.
Süsinikkiudkomposiitmaterjali rakendamine motokrossis
(2026) Kurgu, Tanel; Madissoo, Marten (juhendaja); Soots, Kaarel (juhendaja)
Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada süsinikkiudkomposiitmaterjali rakendamise potentsiaal motokrossis ning hinnata, kas antud materjali on võimalik kasutada plast- ja metallsulamist detailide asendamiseks. Töö teoreetilises osas anti ülevaade komposiitmaterjalide omadustest, süsinikkiu olemusest, töötlusviisidest, järeltöötlemisest ning ohututest töövõtetest. Praktilises osas valmistati Yamaha YZ250F siduriheebel, Yamaha YZ450R akukast ning Yamaha YZ250F tagumine porilaud ja numbrilaud. Detailide valmistamisel kasutati erinevaid töövõtteid, sealhulgas käsiladumist, pressvormi ja vaakuminfusiooni. Katsetuste põhjal andis kõige parema tulemuse vaakuminfusioon, mille abil saavutati hea pinnakvaliteet ja tugev detail. Valmistatud akukasti katsetati võistlusmasinal ligikaudu 12 tunni ulatuses ning detail pidas kasutustingimustele vastu. Töö tulemusena selgus, et süsinikkiudkomposiitmaterjalidel on motokrossis praktiline kasutuspotentsiaal, eriti detailides, kus on oluline väike mass, tugevus, kulumiskindlus ja korrosioonikindlus. Samas tuleb arvestada, et komposiitdetailide valmistamine on ajamahukas ning nõuab korralikku ettevalmistust ja täpseid töövõtteid.
BMW F20 kere 3D-skaneerimisel põhineva modelleerimise ja materjalide võrdleva tugevusanalüüsiga turvapuurikonstruktsiooni projektlahendus
(Eesti Maaülikool, 2026) Hordo, Kristjan; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Motospordis kasutatav turvapuur peab säilitama sõitjaruumi terviklikkuse ning vastama kehtivatele tehnilistele nõuetele. Käesoleva lõputöö eesmärk oli töötada välja BMW F20 kerele sobiv vähendatud torumõõtmetega turvapuuri projektlahendus, mis vastab FIA reeglistiku põhinõuetele ning on konstruktsiooniliselt sobiv homologeerimiseks. Töö käigus kasutati sõiduki kere 3D-skaneerimist, skaneerimisandmete töötlemist, CADmodelleerimist ning konstruktsioonivariantide võrdlevat tugevusanalüüsi. Projekteerimisel keskenduti torude paigutusele, kinnituspiirkondadele, koormuste ülekandumisele ja konstruktsiooni valmistatavusele. Töö tulemusena valmis BMW F20 keregeomeetriaga sobitatud turvapuuri lahendus, mille puhul käsitleti vähendatud torumõõtude kasutamise võimalust 25CrMo4 terasest konstruktsioonis. Analüüsid näitasid, et vähendatud torumõõtude kasutamisel on määrava tähtsusega külgsuunaline jäikus. Lõplikku lahendust täpsustati välise kontrolli põhjal ning töö tulemused loovad aluse turvapuuri valmistamiseks ja homologeerimiseks.
Paigaldusmanipulaatori projekt papist lehe paigaldamiseks euroalusle
(Eesti Maaülikool, 2026) Pärtelpoeg, Joonas; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Tänapäevases tööstuses on automatiseerimine oluline tootmise efektiivsuse, kvaliteedi ja töökindluse parandamisel. Automatiseeritud lahendused aitavad ennetada inimlikke vigu ning tagavad tootmisprotsessi stabiilsuse. Seetõttu pööravad ettevõtted aina enam tähelepanu automatiseeritud lahenduste arendamisele. Lõputöö käsitleb paigaldusmanipulaatori projekteerimist papist lehe paigaldamiseks euroalusele. Töö eesmärk oli luua ettevõtte tootmisprotsessi sobiv ja mõistliku hinnaga lahendus, mis automatiseeriks papilehtede paigaldamise ning vähendaks töötaja käsitsi tehtavat tööd liinil. Projekti käigus uuriti olemasolevaid turulahendusi, valiti sobivad masinaehituslikud ja pneumaatilised komponendid, koostati masina konstruktsioon ning arendati juhtprogramm Eatoni kontrollerile. Töö tulemusena valmis töötav seade koos automaat- ja manuaalrežiimiga, mis on rakendatav reaalses tootmiskeskkonnas. Tähelepanu pöörati seadme ohutusele, töökindlusele ja kasutusmugavusele, et tagada sobivus tootmissüsteemi. Valminud manipulaator vähendab operaatori füüsilist koormust ja automatiseerib ühe tootmisetapi.
Pneumaatilise tõstemehhanismiga elektrijalgratta hoolduspuki projekt
(Eesti Maaülikool, 2026) Treimuth, Henri; Madissoo, Marten (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Elektrijalgrataste populaarsuse kasv on suurendanud jalgrattatöökodades nõudlust tõstemehhanismiga hoolduspukkide järele, mis aitavad vähendada raskete, ebamugava kujuga ja ebaühtlase massijaotusega elektrijalgrataste käsitsi teisaldamisel tekkivat terviseriski. Olemasolevad tõstemehhanismiga hoolduspukid põhinevad peamiselt elektrilistel ajamitel, mistõttu seati käesoleva töö eesmärgiks pneumaatilise alternatiivi väljatöötamine. Lõputöö eesmärk on projekteerida ja valmistada pneumaatilise tõstemehhanismiga elektrijalgratta hoolduspukk, mis vähendab elektrijalgrataste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseriske. Töö käigus analüüsiti turul olevaid tõstemehhanismiga hoolduspukke, määrati projekteeritavale pukile tehnilised nõuded ning teostati jõuarvutused pneumosilindri valikuks. Pneumaatilise tõstemehhanismi töökorrektsust kontrolliti katseliselt. Detailide valmistamiseks kasutati laselõikuse, CNC-freesimise, lehtmetallipainutuse ja 3D-printimise tehnoloogiaid. Töö tulemusena valmis pneumaatilise tõstemehhanismiga elektrijalgratta hoolduspukk, mille garanteeritud tõstevõime 6 bar töörõhul on kuni 40 kg. Katsetamisel tõstis pukk elektrijalgratast sujuvalt kogu käigupikkuse ulatuses ning püsis koormatud olekus stabiilsena. Võrreldes turul olevate elektriliste lahendustega kasutab projekteeritud pukk energiaallikana suruõhku, mis on jalgrattatöökodades tavapäraselt kättesaadav. Valminud lahendus ei ole käsitletav lõpliku tootena, kuid see kinnitas pneumaatilise tõstemehhanismi sobivust elektrijalgratta hoolduspuki rakenduses. Edasiste arendustena on võimalik lisada tööriistahoidik, suruõhu väljund, pneumaatikakomponentide kaitsekate, positsioonimälu funktsioon ning täiustada juhikute süsteemi.
Robotväeturi jaotustoru külgnihuti projekt
(Eesti Maaülikool, 2026) Pau, Reijo; Olt, Jüri (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja); Virro, Indrek (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Mineraalväetiste ülekasutus koormab keskkonda, mistõttu täppisväetamine, kus väetiseannus suunatakse iga taime juurestiku piirkonda, muutub üha olulisemaks. Eesti Maaülikoolis arendatav robotväetur kasutas annustamisotsiku positsioneerimiseks xArm6 robotmanipulaatorit, mis ei sobinud põllutingimustesse. Töö eesmärk oli projekteerida, valmistada ja katsetada külgnihuti prototüüpi, mis asendab xArm6 kaheteljelise Igus ajamiga. Külgnihuti projekteeriti kahes etapis, valmistati prototüübina ja paigaldati robotväeturile ning lahenduste liikumiskiirust võrreldi katseliselt. xArm6 keskmine sooritusaeg oli 1,27 s ja Igus ajamil 3,21 s, kuid Igus ajami ühesuunaline liikumisaeg mahub rakenduse reageerimisaknasse. Töö tulemusena valmis töötav prototüüp, mis täidab eesmärgi ja kõrvaldab esimese lahenduse kinemaatilise piirangu. Peamised edasiarendused on konstruktsiooni jäikuse parandamine ja külgnihuti autonoomse juhtimisega integreerimine.
Puidust hiiremati valmistamine CNC töötlusel
(Eesti Maaülikool, 2026) Poom, Mart Gregor; Kask, Regino (juhendaja); Sädeme, Sander (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Antud töös kirjeldatud puidust hiirematte pole läbiviidud turu- uuringu põhjal veel valmistatud. Toodetakse lihtsamaid variante, kuid selle töö eesmärgiks oli need tootearenduse käigus kombineerida ning luua nendele tootmistehnoloogia. Lõputöös on välja toodud kaks hiiremati disainlahendust, valitud toote materjal, punane tamm, CNC töötlemine ja kriteeriumite ning katsete alusel valitud viimistlusmaterjal. Töö tegemisel ja tootmistehnoloogia väljatöötamisel toetutakse puiduettevõtte Orthez OÜ tehnoloogilisele võimekusele. Toote edasiseks arendamiseks ning paremaks materjali kasutuseks tuleks autori hinnangul valmistada hiiremati detailid eraldi ning ühe disainlahenduse CNC töötlemist optimeerida.
Puidust tooli pöördprojekteerimine 3D-skanneri abil
(Eesti Maaülikool, 2026) Saar, Raiko; Leemet, Tõnu (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Käesolevas lõputöös käsitleti mööblieseme pöördprojekteerimist ja digitaliseerimist olukorras, kus puudusid originaalsed projekteerimisandmed. Töö eesmärgiks oli skaneerida tooli detailid, rekonstrueerida need CAD-tarkvaras ning hinnata Revopoint RANGE 3D skanneri sobivust mööbli pöördprojekteerimiseks. Töö tulemusena loodi detailidest digitaalne 3D mudel ja tehnilised joonised, mis võimaldavad mööblieseme seeriatootmist.
Väikesaialiini puistekonveieri projekteerimine ja valmistamine
(Eesti Maaülikool, 2026) Aust, Andry; Soots, Kaarel (juhendaja); Laanelepp, Mart (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Ettevõtte Cristella Võru tootmine, mis kuulub Eesti Pagari gruppi on kvaliteedi ja hügieeni tagamine tähtsal kohal. Praeguse väikesaialiini tootmisprotsessi seadmete ehituse ja järjestuse tõttu, satub pakendusmasinatesse palju puistejääke, mis kahjustavad pakkekilet ja keevituslõugasid. Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida ja valmistada puistekonveier väikesaialiinile. Puistekonveier parandab toodangu kvaliteeti ja toiduhügieeni ning vähendab hooldusvajadusi järgmistes etappides. Töö käigus mõõdeti ja fikseeriti projekteeritava konveieri gabariit- ja võtmemõõdud. Uuriti turul saadaval olevaid seadmeid ja lahendusi. Võrreldi erinevaid konveierite tüüpe ja lahenduse viise, mis sobiks kõige paremini probleemi lahendamiseks ja valiti sobivaim lahendus eesmärgi saavutamiseks. Kogutud andmete põhjal projekteeriti ja valmistati puistekonveier ja katsetati seda töö käigus. Puistekonveier katsetuse tulemusel tagab see suurema hügieenilisuse ja kvaliteedi. Lisaks vähendab puistekonveier tootmisjääkide tekkimist ning puiste sattumist pakendusmasinatesse.
Automatiseeritud kasvuhoone projekt
(Eesti Maaülikool, 2025) Rajamäe-Volmer, Ott; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Kasvuhoones veega kastmine saaks olla tõhusam võrreldes praegusega. Hetkel turul leiduvad eraisikutele müüdavad kasvuhoone automaatsed kastmissüsteemid ei võta arvesse muutuvaid kasvutingimusi. Projekti eesmärgiks on luua automatiseeritud kasvuhoone, mis kasutades sensoreid tuvastab kasvuhoone oleku puudujääke ja eemaldab neid. Projekti jooksul automatiseeriti kasvuhoones kastmine, tuulutus ja valgustus. Projekti tulemus on paigaldatav moodul kasvuhoone külge, mis juhib kasvuhoone automaatikat. Edasiarendus võimalustena on võimalik automatiseerida küttesüsteem külmade ilmade puhul ja päikeseenergial töötav automaatika.
Põllundusroboti täppisväetusseadme arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Hint, Tauri; Olt, Jüri (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Täppispõllumajanduse tähtsus kasvab seoses globaalse rahvastiku suurenemise ja piiratud loodusressursside tõhusa kasutamise vajadusega. Täppisväetamine on võtmetähtsusega keskkonnamõjude vähendamisel ja saagikuse tõstmisel. Käesoleva töö eesmärk on välja töötada Eesti Maaülikooli robotväeturi täppisväetamise doseerimissüsteemi kontseptsioon, mis tagab väetise täpse ja kontrollitud doseerimise mustikataimedele. Töös analüüsiti olemasolevad doseerimissüsteeme ja patente, viidi läbi DEM-simulatsioone tarkvaraga Rocky DEM 4.5. Tulemused näitasid, et kompressioonialaga väetuskarp ja faasitud sirgete soontega soonrull tagavad doseerimistäpsuse variatsioonikordajaga 4,77%, mis ületab seatud 10% täpsusnõuet. Võrreldes varasemate analoogsete lahendustega on süsteem uudne tänu kompressiooniala ja kogumikambri kasutusele. Lisaks projekteeriti süsteemi komponendid ja loodi koost, mis sobib robotväeturi konstruktsiooniga.
Cremona kuivati spooni konveierlaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Reinvald, Hans-Kristen; Soots, Kaarel (juhendaja); Anier, Kaido (juhendaja); Biomajandustehnoloogia õppetool
Spooni konveierlaua eesmärk ettevõttes on Cremona kuivatist väljuva spooni edasi viimine kuni töölisteni, kes ladustavad spoonilehed alustele. Lõputöö eesmärgiks on arendada ning ümber ehitada Cremona kuivati spooni konveierlauda nii, et tööseisakud väheneksid, millest omakorda tekib tootlikkuse tõus ning tööõnnetuste väiksem risk. Uuendusvajadus on tingitud ettevõtte soovist töökeskkonda parendada ning tootmismahtu efektiivsemalt täita, samuti on varasemalt juhtunud olemasoleva lahendusega mõningaid tööõnnetusi. Peamine fookus on suunatud laua ülekandemehhanismi arendamisele ning jõuda töö kollektiivpuhkuse ajal valmis. Töö käigus sai loodud varasema süsteemi põhjal mudel ning selle ümber uus projekt. Kavandatav konstruktsioon peaks suurendama seadme töökindlust ja -ohutust. Konveierlaua arendusele koostati vajaminevatest detailidest joonised ning ehitati nende põhjal uus laud valmis. Uuendatud konveierlaud võeti ettevõttes kasutusele ning jõuti valmis puhkuse ajal.
Portatiivse õppestendi arendus Siemens S7-1200 ja LOGO! Basic tööstuskontrollerite baasil
(Eesti Maaülikool, 2025) Poljakov, Aleksander; Lillerand, Tormi (juhendaja)
Lõputöö eesmärk oli välja töötada portatiivne õppestend, mis põhineb nimetatud kontrolleritel ning toetab praktiliste oskuste omandamist tööstusautomaatika ja IoTrakenduste valdkonnas. Turu-uuring näitas, et olemasolevad kommertslahendused ei vasta täielikult õppekava nõuetele, mistõttu loodi kohandatud lahendus. Stendi kavandamine hõlmas mehaaniliste, elektriliste ja funktsionaalsete lahenduste integreerimist ning 3D-prinditud kinnitusdetailide arendamist. Valminud õppestend võimaldas testida esimesi laboritöid, kuid kõiki kavandatud töid ei jõutud läbi viia. Töö tulemusena loodi paindlik ja edasiarendatav õppevahend ning esitati soovitused selle täiendamiseks ja tulevaseks arenduseks.
Masinnägemise ja ROS MoveIt-i integreerimine robot manipulaatori täpseks juhtimiseks
(Eesti Maaülikool, 2025) Loik, Sander; Madissoo, Marten (juhendaja); Virro, Indrek (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Käesolev töö on osa AIRE demoprojektist, mille eesmärk on arendada süsteem detailide rakiseta paigutamiseks kordinaatmõõtepingile. Ning integreerida UR3 koostöörobot, RealSense sügavuskaamerad ja ROS 2 MoveIt! 2 platvorm ühtseks süsteemiks detailide paigutuseks. Andmed koguti YOLOv11 algoritmil põhineva masinnägemise ja sügavuskaamerate abil, süsteemi arhitektuur loodi ROS 2 platvormil Õnnestus liidestada kõik komponendid ja määrata objektide koordinaadid, kuid roboti tegelik liikumine jäi tarkvaraprobleemide tõttu saavutamata. Töö näitas, et UR3 juhtimine ROS 2 ja MoveIt 2 kaudu vajab täiendavat arendust, kuid loodud lahendus on alus edasisteks arendusteks ja tööstuslikuks rakendamiseks.
Nutikella aku toimivus ja termoelekriline energiakogumine külmades välitingimustes
(Eesti Maaülikool, 2025) Mägi, Karl-Martin; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Nutikellade akude töövõime langus madalatel temperatuuridel on levinud probleem spordiharrastajatele. Käesoleva lõputöö põhieesmärgiks oli projekteerida ja ehitada katseaparatuur ning selle abil uurida madalate temperatuuride mõju Garmin Forerunner 255 nutikella aku kestvusele ja funktsionaalsusele. Katseaparatuur võimaldas kontrollitud keskkonnas simuleerida kehasoojust käel ja liikumist. Katsete tulemusena selgus, et antud tingimustes ei erinenud nutikella aku tühjenemiskiirus (4…6% tunnis) oluliselt erinevatel miinuskraadidel võrreldes toatemperatuuriga, viidates kehasoojuse olulisele rollile. Küll aga täheldati madalamatel temperatuuridel kella füüsilise funktsionaalsuse (ekraan, nupud) halvenemist. Lisaks hinnati samaaegselt MATRIX Prometheus termoelektrilise generaatori (TEG) võimekust energiat koguda, mis näitas pingetootlikkust sõltuvalt temperatuuride erinevusest, kuid genereeritav võimsus jäi tagasihoidlikuks.

Sirvi

Viimati lisatud