Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7082

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 215

Automatiseeritud kasvuhoone projekt
(Eesti Maaülikool, 2025) Rajamäe-Volmer, Ott; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Kasvuhoones veega kastmine saaks olla tõhusam võrreldes praegusega. Hetkel turul leiduvad eraisikutele müüdavad kasvuhoone automaatsed kastmissüsteemid ei võta arvesse muutuvaid kasvutingimusi. Projekti eesmärgiks on luua automatiseeritud kasvuhoone, mis kasutades sensoreid tuvastab kasvuhoone oleku puudujääke ja eemaldab neid. Projekti jooksul automatiseeriti kasvuhoones kastmine, tuulutus ja valgustus. Projekti tulemus on paigaldatav moodul kasvuhoone külge, mis juhib kasvuhoone automaatikat. Edasiarendus võimalustena on võimalik automatiseerida küttesüsteem külmade ilmade puhul ja päikeseenergial töötav automaatika.
Põllundusroboti täppisväetusseadme arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Hint, Tauri; Olt, Jüri (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Täppispõllumajanduse tähtsus kasvab seoses globaalse rahvastiku suurenemise ja piiratud loodusressursside tõhusa kasutamise vajadusega. Täppisväetamine on võtmetähtsusega keskkonnamõjude vähendamisel ja saagikuse tõstmisel. Käesoleva töö eesmärk on välja töötada Eesti Maaülikooli robotväeturi täppisväetamise doseerimissüsteemi kontseptsioon, mis tagab väetise täpse ja kontrollitud doseerimise mustikataimedele. Töös analüüsiti olemasolevad doseerimissüsteeme ja patente, viidi läbi DEM-simulatsioone tarkvaraga Rocky DEM 4.5. Tulemused näitasid, et kompressioonialaga väetuskarp ja faasitud sirgete soontega soonrull tagavad doseerimistäpsuse variatsioonikordajaga 4,77%, mis ületab seatud 10% täpsusnõuet. Võrreldes varasemate analoogsete lahendustega on süsteem uudne tänu kompressiooniala ja kogumikambri kasutusele. Lisaks projekteeriti süsteemi komponendid ja loodi koost, mis sobib robotväeturi konstruktsiooniga.
Cremona kuivati spooni konveierlaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Reinvald, Hans-Kristen; Soots, Kaarel (juhendaja); Anier, Kaido (juhendaja); Biomajandustehnoloogia õppetool
Spooni konveierlaua eesmärk ettevõttes on Cremona kuivatist väljuva spooni edasi viimine kuni töölisteni, kes ladustavad spoonilehed alustele. Lõputöö eesmärgiks on arendada ning ümber ehitada Cremona kuivati spooni konveierlauda nii, et tööseisakud väheneksid, millest omakorda tekib tootlikkuse tõus ning tööõnnetuste väiksem risk. Uuendusvajadus on tingitud ettevõtte soovist töökeskkonda parendada ning tootmismahtu efektiivsemalt täita, samuti on varasemalt juhtunud olemasoleva lahendusega mõningaid tööõnnetusi. Peamine fookus on suunatud laua ülekandemehhanismi arendamisele ning jõuda töö kollektiivpuhkuse ajal valmis. Töö käigus sai loodud varasema süsteemi põhjal mudel ning selle ümber uus projekt. Kavandatav konstruktsioon peaks suurendama seadme töökindlust ja -ohutust. Konveierlaua arendusele koostati vajaminevatest detailidest joonised ning ehitati nende põhjal uus laud valmis. Uuendatud konveierlaud võeti ettevõttes kasutusele ning jõuti valmis puhkuse ajal.
Portatiivse õppestendi arendus Siemens S7-1200 ja LOGO! Basic tööstuskontrollerite baasil
(Eesti Maaülikool, 2025) Poljakov, Aleksander; Lillerand, Tormi (juhendaja)
Lõputöö eesmärk oli välja töötada portatiivne õppestend, mis põhineb nimetatud kontrolleritel ning toetab praktiliste oskuste omandamist tööstusautomaatika ja IoTrakenduste valdkonnas. Turu-uuring näitas, et olemasolevad kommertslahendused ei vasta täielikult õppekava nõuetele, mistõttu loodi kohandatud lahendus. Stendi kavandamine hõlmas mehaaniliste, elektriliste ja funktsionaalsete lahenduste integreerimist ning 3D-prinditud kinnitusdetailide arendamist. Valminud õppestend võimaldas testida esimesi laboritöid, kuid kõiki kavandatud töid ei jõutud läbi viia. Töö tulemusena loodi paindlik ja edasiarendatav õppevahend ning esitati soovitused selle täiendamiseks ja tulevaseks arenduseks.
Masinnägemise ja ROS MoveIt-i integreerimine robot manipulaatori täpseks juhtimiseks
(Eesti Maaülikool, 2025) Loik, Sander; Madissoo, Marten (juhendaja); Virro, Indrek (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Käesolev töö on osa AIRE demoprojektist, mille eesmärk on arendada süsteem detailide rakiseta paigutamiseks kordinaatmõõtepingile. Ning integreerida UR3 koostöörobot, RealSense sügavuskaamerad ja ROS 2 MoveIt! 2 platvorm ühtseks süsteemiks detailide paigutuseks. Andmed koguti YOLOv11 algoritmil põhineva masinnägemise ja sügavuskaamerate abil, süsteemi arhitektuur loodi ROS 2 platvormil Õnnestus liidestada kõik komponendid ja määrata objektide koordinaadid, kuid roboti tegelik liikumine jäi tarkvaraprobleemide tõttu saavutamata. Töö näitas, et UR3 juhtimine ROS 2 ja MoveIt 2 kaudu vajab täiendavat arendust, kuid loodud lahendus on alus edasisteks arendusteks ja tööstuslikuks rakendamiseks.
Nutikella aku toimivus ja termoelekriline energiakogumine külmades välitingimustes
(Eesti Maaülikool, 2025) Mägi, Karl-Martin; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Nutikellade akude töövõime langus madalatel temperatuuridel on levinud probleem spordiharrastajatele. Käesoleva lõputöö põhieesmärgiks oli projekteerida ja ehitada katseaparatuur ning selle abil uurida madalate temperatuuride mõju Garmin Forerunner 255 nutikella aku kestvusele ja funktsionaalsusele. Katseaparatuur võimaldas kontrollitud keskkonnas simuleerida kehasoojust käel ja liikumist. Katsete tulemusena selgus, et antud tingimustes ei erinenud nutikella aku tühjenemiskiirus (4…6% tunnis) oluliselt erinevatel miinuskraadidel võrreldes toatemperatuuriga, viidates kehasoojuse olulisele rollile. Küll aga täheldati madalamatel temperatuuridel kella füüsilise funktsionaalsuse (ekraan, nupud) halvenemist. Lisaks hinnati samaaegselt MATRIX Prometheus termoelektrilise generaatori (TEG) võimekust energiat koguda, mis näitas pingetootlikkust sõltuvalt temperatuuride erinevusest, kuid genereeritav võimsus jäi tagasihoidlikuks.
Kuvarikanduri elektrooniline juhtsüsteem
(Eesti Maaülikool, 2025) Soodla, Mark Marcus; Allmägi, Roland (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Eesti Maaülikooli autokatselaboris tekkis vajadus tõhustada operaatori tööd mõõtmistulemuste jälgimisel, kuna statsionaarne ekraan piiras liikumisvabadust erinevat tüüpi sõidukite testimisel. Käesolev töö on osa kahest paralleelsest lõputööst, kus mehaaniline lahendus arendati eraldi projektis ning antud töö keskendus elektroonilise juhtimissüsteemi loomisele. Töö eesmärk oli arendada liikuva kuvarikanduri elektrooniline juhtsüsteem. Lõputöös kasutati Arduino Nano mikrokontrollerit, harjadeta mootoreid planetaarreduktoritega, magnetandureid, lõpplüliteid ja 433 MHz raadiosidet. Metoodika hõlmas jõuarvutusi vajalike mootorite määramiseks, elektriskeemide projekteerimist, olekupõhise juhtimisloogika programmeerimist ning süsteemi testimist labori- ja reaalses keskkonnas. Tulemusena valmis funktsionaalne prototüüp, mis võimaldab 40 kg koormuse vertikaalset liigutamist 0,8 m ulatuses 28 sekundi jooksul. Horisontaalne liikumine on juhtloogikasse integreeritud ja edukalt testitud, kuid vajab lõpplülitite paigaldamist ja kaablite vedamist täielikuks rakendamiseks. Seade tagab täpse positsioneerimise magnetandurite ning mehaaniliste lülitite abil ning sisaldab 5-sekundilist ületamise kaitset. Võrreldes varasema lahendusega on uus süsteem stabiilsem ja võimaldab kaugjuhtimist. Väljatöötatud lahendus on modulaarse arhitektuuriga, mis võimaldab süsteemi edasiarendamist vastavalt soovitud vajadustele.
Energiatõhusa ning kompaktse elektrokardiogrammi seadme arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Pütsep, Riho; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Lõputöö eesmärk on valmistada kompaktne ning energiatõhus elektrokardiogrammi seade. Eesmärgini jõudmiseks sai esialgu tutvutud elektrokardiogrammide põhimõttega, seejärel tehtud turu-uuring ning projekteeritud ja koostatud seade. Projekteerimises sai seadmele tehtud vastavad skeemid mikroprotsessori juhtimiseks, elektrokardiogrammi tööks vajaliku kiibi juhtimiseks, toiteahelaks ning muu lisaseadmete jaoks. Seejärel sai disainitud seadme korpus. Peale seadme projekteerimist sai seade kokku pandud, programmeeritud ning ka katsetatud. Esialgse tulemusena valmis seade, mis on võimeline küll inimese südame lööke mõõtma ning seda ka graafiliselt kujutama, kuid erineva müra ning muude valikute tõttu vajab esialgne versioon täiendusi. Edasiarendatud versiooniga sai seadet suuruselt vähendatud ning mõningaid probleeme lahendatud.
Nutikapi arendus
(Eesti Maaülikool, 2025) Klimušev, Johannes; Lill, Heiki (juhendaja); Biomajandustehnoloogiate õppetool
Töö eesmärgiks oli arendada välja elektrooniline juhtsüsteem olemasolevale Cleveroni pakiautomaadi korpusele, mis on varasemalt juhtseadmetest tühjendatud. Lõplik lahendus põhineb ESP32 mikrokontrolleritel ja RFID-tehnoloogial, võimaldades kasutajate tuvastamist ning elektroonilist ligipääsu kapi sahtlitele. Süsteemi moodustavad klahvistik, RFID-lugeja, releemoodulid ning kasutajale visuaalset ja kuuldavat tagasisidet pakkuvad elemendid. Projekteeriti spetsiaalne trükkplaat ning korpus, mis valmistati 3D-printimise teel. Arenduse käigus lisati ka lokaalne veebiserver, mille kaudu saab sahtleid avada ja nende olekut jälgida veebibrauseris. Töö keskendus süsteemi laiendatavusele ja taaskasutusele. Tulemuseks valmis funktsionaalne nutikapilahendus, mis sobib kasutamiseks asustusesiseselt.
Roboti paigaldus ja võrdlusuuring Thermory ettevõttes
(Eesti Maaülikool, 2025) Kalinin, Artur; Naaris, Erkki (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool
Tööstuse automatiseerimine on muutumas üha olulisemaks ka puidutöötlemissektoris. Käesoleva töö eesmärk oli võrrelda tööstusroboti ja käsitööliste tööefektiivsust Thermory ettevõtte puiduladustamise protsessis. Töö sisaldab roboti teoreetilist paigaldust ja tööprotsessi modelleerimist, samuti empiirilisi mõõtmisi käsitööliste töökiirusest. Tulemused näitasid, et robot on märja materjali ladustamisel keskmiselt 3–4 minutit kiirem kui käsitööline, kuid tiheda paki puhul jääb robot mõnevõrra aeglasemaks. Uuring toob esile robotiseerimise potentsiaali tööjõukulude vähendamisel ja tööohutuse suurendamisel, kuigi sellega kaasnevad ka tehnilised väljakutsed ja investeerimiskulud.
Termiliselt töödeldud kasespoonist valmistatud vineeri omaduste testimine
(Eesti Maaülikool, 2025) Lehikoinen, Asko-Mikko; Pärn, Linnar (juhendaja)
Termiliselt töödeldud puit on kasutusel juba pikka aega. Termiliselt puitu töödeldes muutuvad puidu omadused: värv, struktuur ja niiskusele vastupidavus. Lõputöö eesmärgiks oli katsetada termiliselt töödeldud spoonist valmistatud kasevineeri. Testiti vineeri paindetugevust, pinnakõvadust ja liimivuugi nihketugevust. Katsetamiseks kasutati viiel eri astmel termiliselt töödeldud ja töötlemata kasevineerist katsekehasid. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli puidutehnoloogia laboris. Kokku tehti katseid 1188 katsekehal. Pinnakõvaduse tulemuste analüüsist selgus, et vastupidavaimad ristikiudu katsekehad olid 3. astmel töödeldud (9476,3 N). Pikikiudu olid vastupidavaimad 2. astmel töödeldud katsekehad (9542,5 N). Suures pildis erinesid pinnakõvaduse katsete puhul tulemused risti- ja pikikiudu katsete puhul väga minimaalselt.
EUDR ja selle mõju Eesti puidusektorile
(Eesti Maaülikool, 2025) Perve, Rhett; Teder, Meelis (juhendaja)
Metsade raadamine ja degradeerumine on globaalse suurusega probleemid, mille tõttu hävivad liikide elupaigad ja looduslik mitmekesisus. Käesoleva lõputöö eesmärk oli uurida Euroopa Liidu raadamisvabade toodete määruse ehk EUDR-i mõju Eesti puidusektoris tegutsevatele ettevõtetele. EUDR loob süsteemi, mille kohaselt ei tohi Euroopa Liidu turule lubada materjali, mis on toodetud metsade raadamise või degradeerumise tulemusena. Töös uuriti EUDR-i olemust ja vajalikkust ning viidi läbi intervjuud Eesti puidusektori ettevõtetega. Saadud vastuseid analüüsiti ja tehti järeldused. Vastanud nõustusid vajalikkusega EUDR-i järele, kuid ei usu, et määruse kehtestamisest tuleneb Euroopa turule olulisi positiivseid tagajärgi. 2025. aasta kevadel on EUDR-i nõuete täitmise osas valdav segadus. Leitakse, et praegusel kujul on süsteem poolik.
CNC ruuterite õppematerjalide arendus puidutöötlemise tehnoloogia erialale
(Eesti Maaülikool, 2025) Sillastu, Christo; Leemet, Tõnu (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool
Töö loomise hetkel puudub Eesti Maaülikoolis juhend, kuidas kasutada koolis leiduvaid CNC ruutereid. Antud töö eesmärgiks on luua juhend, kust tudengid saaks leida infot, kuidas kasutada eelnevalt mainitud CNC ruutereid. Töö tegemise käigus käidi koos kolmanda kursuse puidutöötlemise tehnoloogia tudengitega aines TS.0008 CAM süsteemid I ning aidati tudengeid nende töö käigus tekkinud probleemide ja küsimustega. Antud probleemide ja küsimuste põhjal loodi juhend ning seda täiendati infoga internetist. Töö tulemusena loodi 30 lehekülje pikkune juhend, mis hõlmab baasteadmisi masina ülesehitusest, käivitamisest, hooldusest, ohutustehnikast ning kasutamisest. Juhend on jaotatud viieks laboritööks, iga laboritöö lõpuks tehtaks valmis üks kuni kaks detaili. Juhendi lõpus loodud detailid saab monteerida kokku kastiks.
Puidust ühendusvahendite vertikaalse paigutuse katsetamine erinevates puitmaterjalides
(Eesti Maaülikool, 2025) Laanemäe, Chris-Eric; Kask, Regino (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool
Mööbliesemete valmistamisel on oluline toote vastupidavus ja ka selle välimus. Esteetilise välimuse saavutamiseks kasutatakse sageli detailide omavahel ühendamiseks peidetud liitmike, milleks sobivad hästi ka erinevad puidust ühendusvahendid. Käesoleva lõputöö eesmärk on katsetada ümartüübli, lamelltüübli ja Domino tüübli vastupidavust ja ühendustugevust viies erinevas puitmaterjalis. Sealjuures uuritakse ka ühendusvahendite vertikaalse paigutuse mõju materjali paksuse suhtes. Katsetes mõõdeti ühenduste survetugevust lõikele. Katsete tulemusel selgusid vastupidavaimad materjali, ühendusvahendi ja selle vertikaalse positsiooni kombinatsioonid. Antud uurimustöös leidis kinnitust, et ühendusvahendi tüübil ja selle õigel vertikaalsel paigutusel on oluline roll liite tugevuses. See aitab keeruliste detailide ja ühenduste projekteerimisel teha informeeritumaid valikuid nii materjali kui ka ühendusvahendi osas.
Puulehtedest graanulite tootmine
(Eesti Maaülikool, 2024) Nemvalts, Sander; Pärn, Linnar (juhendaja)
Graanulite tootmine ja tarbimine kütusena on järjest rohkem populaarsust kogumas. Raiemahtude vähendamine suurendab metsast saadava materjali nõudlust ning hinnatõusu saematerjalidele kui ka erinevatele puitkütustele. Katsetatakse erinevaid alternatiive sooja tootmisel ning otsitakse võimalusi biomassi efektiivsemaks väärindamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katsemeetodil) puulehtede-, kase- ja okaspuu saepuru massist toodetud erinevate koostistega graanulite mehaanilist tugevust ja kütteväärtust. Töö käigus toodeti 8 erineva koostisega pelletid. Praktiline töö ja analüüs viidi läbi Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris, graanulite pressimine ettevõttes Genetrade OÜ ning graanulite mehaanilise tugevuse leidmine AS Palmako Kavastu tehases. Puulehtedest on võimalik graanuleid toota. Lehemassi ja saepuru segamisel saadakse paremaid kvaliteedinäitajaid kui puhtal lehemassil. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks biomassi edasiseks granuleerimiseks.
Põldroboti teleopereerimissüsteemi edasiarendus
(Eesti Maaülikool, 2024) Mugra, Andreas; Virro, Indrek (juhendaja)
Töö eesmärgiks on luua teleopereerimissüsteem ROS raamistikus. Fookus on latentsi vähendamisel ning liidestumisel eksisteerivate süsteemidega. Laiendatud eesmärgiks on 360° vaate ühildamine ROS-iga ning selle pildi kuvamine VR-prillidel reaalajas. Valmistatakse ka prototüüp, mis demonstreerib loodud süsteemi toimimist.
Mootorite katsestendi paigaldatava kerghübriidajami tugikonstruktsiooni projekt
(Eesti Maaülikool, 2024) Kork, Siim; Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
Inimtekkeliste heitgaaside hulk atmosfääris alates tööstusrevolutsioonist on oluliselt tõusnud. Tänapäeval pööratakse üha suurenevat tähelepanu vähem reostavate tehnoloogiate väljatöötamisele, sealhulgas hübriidajamite uurimisele. Käesoleva rakenduskõrgharidusõppe lõputöö eesmärk on projekteerida ja konstrueerida tugikonstruktsioon kerghübriidajami paigaldamiseks mootorite katsestendi. Töös antakse ülevaade hübriidajamitest ja võimalikest konfiguratsioonidest ning paigaldusviisidest, projekteeritakse tugikonstruktsioon ning koostatakse tugikonstruktsioon. Viimaks paigaldatakse hübriidajam katsestendi. Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö tulemuseks on tugikonstruktsiooni projektdokumentatsioon, mis on sobilik hübriidajami katsestendi paigaldamiseks ning edasiseks uurimiseks.
Otsepritsesüsteemi juhtmoodul sädesüütega mootorile
(Eesti Maaülikool, 2024) Kivimeister, Erki; Ilves, Risto (juhendaja)
Programmeeritavad juhtmoodulid otsepritsesüsteemiga mootoritele on seni vähe levinud. Tegemist on kallite seadmetega, kuna mooduli koostamine ja otsepritsesüsteemi juhtimine on keerukam kui kaudpritsesüsteemide puhul. Üldiselt on otsepritse süsteemidega sõidukid ökonoomsemad, kuna mootor on võimeline töötama lahjema kütteseguga, mis vähendab kütusekulu ning seeläbi ka mõju keskkonnale. Käesoleva töö eesmärgiks on koostada lisamoodul kaudpritsesüsteemi juhtmoodulile otsepritsesüsteemi juhtimiseks. Töös antakse ülevaade sädesüütega mootori ja otsepritsesüsteemi tööpõhimõtetest. Lisaks vaadeldakse patente, kuidas on varasemalt lahendatud otsepritsepihusti juhtimine. Väljatöötatud juhtmooduli komponentide maksumus jäi alla 50 euro. Juhtmoodulit on võimalik ühildada erinevate programmeeritavate juhtmoodulitega, millel puudub otsepritsesüsteemi juhtimise võimekus. Seade võimaldab lülitada elektromagnetpihusteid ja kõrgrõhu reguleerimise klappi vastavalt kütuserõhuanduri väljundväärtusele. Valmistöötatud seade jääb Eesti Maaülikooli mootori katselabori kasutusse ning leiab rakendust õppe- ja teadustöös.
Puidu väärindamisliini toiteteo tõsteseadme rekonstrueerimine
(Eesti Maaülikool, 2024) Kompus, Tormi; Soots, Kaarel (juhendaja); Saar, Sulev (juhendaja)
Tänapäeva tootmises on oluline tootearendus. Tootearendus on innovatsiooniprotsess, mis tähendab, et igal järgmisel tootel on parem toimine, kujundus ja teised omadused, kui selle eelmisel versioonil. Lõputöö eesmärgiks on puidu väärindamisliini toiteteo tõsteseadme rekonstrueerimine. Lahendus tuleb muuta töökindlamaks, kõrvaldada tõstmist takistavad tegurid ja tuleb optimeerida funktsionaalsust. Käesolev töö keskendub nii kliendi soovidele kui ka olemasoleva toote arendamisele ja optimeerimisele. Samuti kirjeldatakse töös olemasoleva tõsteseadme tööpõhimõtet ning viiakse läbi mitmeid tugevusarvutusi rekonstrueeritava seadme erinevatele mehaanilistele ja konstruktsioonilistele osadele. Arvutustele tuginedes on valitud vajalikud ostutooted ning konstruktsioonis kasutatavad materjalid. Antud projektile on võimalus teostada ka edasiarendusi. Üks neist oleks analüüsida erinevaid võimalikke tõstelahendusi keskendudes hüdraulikale või pneumaatikale. Koostatud töö lisades on välja toodud rekonstrueeritud seadme masinaehituslikud joonised. Lõputöös seatud eesmärk sai täidetud, millega kaasnes puidutöötlemise ettevõttele tõsteseadme rekonstrueerimisel põhinev edasiarendus, mis tänaseks on valmiskujul kasutusele võetud.
Eelmise põlvkonna turbokompressori parendamine
(Eesti Maaülikool, 2024) Lahtmets, Uku; Leemet, Tõnu (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
Alates 19. sajandi lõpust on sisepõlemismootorid muutunud liikumisel punktist punkti ühiskonna lahutamatuks osaks. Šveitsi insener dr Alfred Büchi leiutas esimsese turbokompressori, suurendades nõnda sisepõlemismootorite võimsust kui ka tõstes kasutegurit. Antud lõputöö eesmärgiks on parandada eelmise põlvkonna turbokompressori omadusi. Lõputöö käigus uuritakse võimalusi, kuidas parandada olemasoleva turbokompressori omadusi, et säiliks plug and play võimalus, kuid suureneks turbokompressori efektiivsus. Lõputöös uuritakse turbokompressorite ajalugu, võrreldakse algupärast turbokompressorit kaasaegsetega, kirjeldatakse modifitseeritava turbokompressori kodade geomeetria pöördprojekteerimist vastavalt uuele valitud südamikule ning turbokompressori kodade ümbertöötleemist CNC töötlemiskeskuses. Lõputöö lisades on tehnilised joonised töödeldavate detailide kohta ning tehnilised töökaardid. Lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud.

Sirvi

Viimati lisatud