1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 75

Laktoosi hüdrolüüsi mõju juustuvadakust šerbeti omadustele
(Eesti Maaülikool, 2024) Puusaar, Pauline; Laikoja, Katrin (juhendaja)
Vadak on kõrvalsaadus, mis vajab tähelepanu ja suuremat kasutamist. Vadakul on head omadused ja palju erinevaid kasutusvõimalusi. Vadaku head omadused annab põhjuse, et tuua seda rohkem toidulauale. Töötlemisega vähendame ka vadaku tekkimisega kaasnevat keskkonna saastet. Bakalaureusetöö eesmärk on koostada kirjanduse põhjal ülevaade laktoosi hüdrolüüsi mõjust juustuvadakule ja šerbeti omadustele (jääkristallide suurus, külmumistäpp, tekstuur, maitse). Töö tulemusena koostada tehnoloogiline skeem juustuvadakust, marjapüreest šerbeti valmistamiseks. Erinevate kirjandusallikatele tuginedes võib öelda, et vadaku kasutamine hüdrolüüsitud versioonis on võimalik. Vadaku kasutamisel on vajalik läbi viia laktoosi hüdrolüüs, et saavutada parim šerbeti versioon ning vältida erinevaid defekte. Kõiki šerbetis olevaid koostisosasid tuleb tunda, sest iga koostisosa mõjutab lõpliku segu. Üks variant šerbeti koostisosade vahekorraks on 64% juustuvadakut, 24% suhkrut, 1,5% piima rasva, 3,5% MSNF, 6% maisisiirupi kuivaineid, 0,3% stabilisaatoreid ja emulgaatoreid kokku ning 0,7% sidrunimahla või sidrunhapet.
Skreipi lammaste ja kitsede aretuses
(Eesti Maaülikool, 2024) Rak, Kristiina; Viljaste-Seera, Anni (juhendaja)
Lammaste ja kitsede aretuses on olulisel kohal nakkushaiguste vältimimine. Skreipi on laastavalt mõjuv haigus, mida on võimalik aretusega kontrolli all hoida. Eesmärk on vaadelda, kuidas on suundunud Euroopa, sealhulgas ka Eesti, skreipi likvideerimise suunas. Uurimistöö on koostatud mitmete uuringute põhjal, mis on läbi viidud erinevates Euroopa Liidu riikides. Lisaks on töös tutvustatud skreipit kui haigust ning selgitatud genotüpiseerimist, mis on haiguse tõrje ning aretuse aluseks. Tänu sellele saab lambaid ning kitsi genotüpiseerida ning see läbi selekteerida aretuseks sobivaid loomi, kes kannavad resistentseid geene. Lammaste puhul on aretustöö tulemusena juba loodud skreipile resistentseid karju. Kahjuks kitsede puhul see veel hetkel nii ei ole, tulenevalt sellest, et info on puudulik ja nende aretus ei ole sama populaarne kui lammaste oma. Eestis on viimase kümne aasta jooksul suudetud märkimisväärselt suurendada skreipile resistentsete alleelidega loomade hulka. 2023. aasta analüüside tulemusel olid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu uuritud puhtatõulised lambad ainult ARR/ARR alleeliga. Kuna Eestis pole riigisisest skreipi levikut olnud, siis tuleb hoolikalt kontrollida Eestisse imporditavad loomi.
Taimsete valgukontsentraatide ja starterkultuuride mõju taimse jogurti-analoogi omadustele
(Eesti Maaülikool, 2024) Saage, Christopher; Lutter, Liis (juhendaja); Andreson, Helena (juhendaja)
Jogurti-analoogide tootmisel on keerukas saavutada toode, mis reoloogiliste ja sensoorsete omaduste poolest sarnaneks jogurtile. Taimsetel jookidel on madal valgusisaldus ning fermenteerimisel kasutatavad traditsioonilised jogurtibakterid ei suuda taimseid valke metaboliseerida ning tulemuseks on madala viskoossusega toode. Selle probleemi üheks lahenduseks on kasutada taimsetele maatriksitele kohandunud piimhappebakterite tüvesid, millel on kõrge eksopolüsahhariidide tootlikkus. Teine võimalus on lisada jogurti analoogile taimseid valgukontsentraate, mil on mitmeid funktsionaalseid omadusi, nagu geelistumisomadused, veesidumisvõime jne. Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, milline on kahe starterkultuuri ning kanepi- ja päevalillevalkude mõju kaerajoogist valmistatud jogurti-analoogide füüsikalis-keemilistele ja sensoorsetele omadustele. Töö tulemustest selgus, et päevalillevalku sisaldavatel jogurti-analoogidel oli statistiliselt oluliselt (p<0,05) madalam pH ja kõrgem tiitritav happesus võrreldes kanepivalku sisaldavate proovidega. Starterkultuuriga VEGE 022 (sisaldas L. plantarum) valmistatud proovid näitasid oluliselt (p<0,05) kõrgemat tiitritavat happesust kui VEGE 061 (sisaldas L. paracasei) valmistatud proovid. Kõikides proovides tuvastati piim-, äädik- ja propioonhapet. Enim esines piimhapet, mille sisaldus varieerus vahemikus 3,6-11,4 g/kg. Proovide kuivainesisaldus varieerus vahemikus 15,62-17,63%, olles kõrgem 3% valgukontsentraati sisaldavatel proovidel. Lahustunud kuivainesisaldus alanes kaerajookide fermentatsioonil statistiliselt oluliselt (p<0,05), olenemata kasutatud starterkultuurist või valgukontsentraadist. Jogurti-analoogide viskoossuses ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi (p>0,05) päevalillevalgu kontsentraati sisaldavate proovide vahel. Kanepivalgu sisaldusega proovide puhul ilmnes kasutatud starterkultuuride toime selge erinevus, kus viskoossus oli statistiliselt oluliselt kõrgem (p<0,05) VEGE 061 kultuuri sisaldavates proovides. Sensoorsel analüüsil hinnati kanepivalgu kontsentraati sisaldavaid proove konsistentsilt viskoossemaks ja venivamaks kui päevalillevalgu kontsentraati sisaldavaid proove. Kokkuvõtteks näitavad käesoleva bakalaureusetöö tulemused, et valitud starterkultuuride ning kanepi- ja päevalillevalgu kontsentraadi abil on võimalik kaerajoogist valmistada taimne jogurti-analoog, mille sensoorsed ja reoloogilised omadused vajavad veel optimeerimist.
Põhjamaiste metsamarjade bioaktiivsete komponentide rakendusvõimalused
(Eesti Maaülikool, 2024) Steinberg, Lisette; Sarv, Viive (juhendaja); Kerner, Kristi (juhendaja)
Traditsiooniliselt on põhjamaise toidu oluline osa olnud marjad, mis on rikkad kiudainete, vitamiinide, mineraalainete ja bioaktiivsete ühendite poolest. Põhjamaades kasvab umbes 50 erinevat liiki marju, eriti väärtuslikud on metsamarjad, mis sisaldavad palju fenoolseid ühendeid ja orgaanilisi happeid. Käesoleva töö eesmärk oli leida nelja välja valitud marjapulbrid (harilik mustikas, harilik jõhvikas, harilik pohl, rabamurakas) sensoorselt sobivaimad kontsentratsioonid musta tee, muffini ja maitsestamata jogurti koostises ning uurida nende mõju toodete pH-le, kõvadusele ja värvusele säilivuskatsete käigus. Hinnati erinevate marjapulbrite mõju musta tee, muffini ja maitsestamata jogurti omadustele erinevate kontsentratsioonide puhul, viies läbi katseid Eesti Maaülikooli laborites. Marjapulbrite lisamisel toodetesse jälgiti nende mõju värvusele, pH-le, tekstuurile ja sensoorsetele omadustele ning teostati säilivuskatseid 3 nädala jooksul. Uurimistöö tulemusena selgus, et hariliku mustika, pohla, jõhvika ja rabamuraka pulbrite optimaalsed kontsentratsioonid erinevate toiduainete jaoks varieerusid, mõjutades oluliselt toodete sensoorseid omadusi ja säilivust. Muffinites olid kõige sobivamad kontsentratsioonid jõhvikaga 1%, mustikaga 3%, pohlaga 3% ja murakaga 1%, saavutades parimad sensoorsed hinnangud. Jogurti ja tee puhul osutusid parimateks kontsentratsioonideks jõhvikaga 3%, mustikaga 3-5%, pohlaga 3% ja murakaga 1%. pH ja värvuse muutused mängisid olulist rolli toodete kvaliteedi hindamisel. Marjapulbrite lisamisel toodetesse peab kindlasti eelnevalt läbi viima sensoorsed katsed, sest optimaalsete sensoorsete omadustega kontsentratsioonid jäävad küllaltki kitsastesse piiridesse. Lisaks aretatud marjadele, võivad metsamarjad olla oluliseks lisandiks erinevatele toidutoodetele.
Kuumastressi mõju lehmade sigivusele, piimatoodangule ja tervisele
(Eesti Maaülikool, 2024) Petrov, Kersti; Valdmann, Andres (juhendaja)
Antud bakalaureusetöö keskendub kuumastressi ja selle mõjude uurimisele veiste seas, eriti lehmadel. Töö eesmärk on tutvustada kuumastressi ja selle mõju lehmade söömisele, toodangule, sigimisnäitajatele ja tervisele ning pakkuda välja lahendusi, mis võiksid leevendada lehmade kuumastressi. Kuumastress on oluline teema kariloomakasvatuses, kuna sellel võib olla märkimisväärne majanduslik mõju. Kuumastressi peamised keskkonnategurid on välitemperatuur, suhteline õhuniiskus ja päikesekiirgus. Veised vajavad kõrgete temperatuuridega harjumiseks aega, kuid pikaajaline kokkupuude võib põhjustada kehatemperatuuri tõusu, tootlikkuse langust ning sigimisprobleeme. On oluline tagada veistele sobivad tingimused, et vältida kuumastressi negatiivseid mõjusid. Selleks võib kasutada mitmeid meetmeid, näiteks varju pakkumist päikese eest, ventilatsiooni parandamist ning sobiva sööda ja vee kättesaadavuse tagamist. Veiste kehatemperatuuri jälgimine on oluline, et avastada varakult kuumastressi esimesed tunnused ning rakendada vajalikud meetmed selle leevendamiseks.
Lamba- ja kitsepiimast valmistatud traditsiooniliste hapupiimajookide tehnoloogia
(Eesti Maaülikool, 2024) Kask, Jane; Laikoja, Katrin (juhendaja)
Kitse- ja lambapiimast valmistatud hapupiimatooteid on tarbitud aastasadu, samas on nende tarbimine viimastel aastakümnetel erinevatel põhjustel vähenenud. Sellega tulenevalt on vähenenud ka traditsiooniliste hapupiimatoodete tarbimine või on need tooted arenenud ümber peamiselt lehmapiimaga valmistatavateks toodeteks. Töö eesmärk on anda ülevaade osakesest Aasia, Aafrika ja Euroopa aladelt pärit traditsioonilistest hapupiimajookidest, mille valmistamiseks kasutatakse kitse- ja lambapiima. Lisa eesmärkideks on seatud hapupiimatoodetes taimsete ekstraktide ja lisandite kasutamise võimalusi ning nende mõhu valmistootele. Soovitakse luua ka valmistamise tehnoloogilised skeemid koos valmistamise kirjeldusega, et võimaldada nende toodete valmistamist Eestist kitse- ja lambapiima väärindamiseks. Peamiselt saab neid tooteid jagada kolme kategooriasse: kontsentreeritud tooted, lahjendatud tooted ja lisatöötluseta tooted, mis tuleneb nende toodete tehnoloogiatest. Lisaks võidakse nendes toodetes peale piima ja juuretiskultuuri kasutada ka taimseid ekstrakte ja lisandeid, mis pikendavad toodete säilivust, annavad parema maitse ning muudavad toote inimestele ahvatlevamaks.
Tallede sünni- ja 100 päeva kehamass enamlevinud lambatõugudel Eestis
(Eesti Maaülikool, 2024) Haidak, Helena-Krõõt; Piirsalu, Peep (juhendaja); Soonberg, Maria (juhendaja)
Eesti tõulambakasvatus on 10 aastaga oluliselt muutunud. Varasemad uuringud tallede sünnimassi ja 100 päeva massi kohta Eestis on toimunud üle 10 aasta tagasi, mistõttu on vajadus uute teadmiste järele. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eestis kasvatavate lambatõugude sünnimassi ja 100 päeva massi mõjutavaid tegureid erinevatel lambatõugudel. Andmed uurimuse läbiviimiseks saadi Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidult ning MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühingult. Andmed liideti kokku üheks andmebaasiks ning analüüsiti sünni ja 100 päevamassi omavahelist seost ning tõu, pesakonna suuruse, ema vanuse, sünniaasta ja sünnikuu mõju sünnimassile ja 100 päeva massile. Selgus, et kõikide tõugude puhul on sünnimass seotud 100 päeva massiga ning ema vanus mõjutab oluliselt tallede sünnimassi. Pesakonna suurus mõjutab tallede sünnimassi ja 100 päeva massi. Sünniaasta ja sünnikuu mõju tõugudel oli erinev. Keskmised sünnimassid ja 100 päeva massid tõugude seas sarnanesid varasemate uuringu omadele.
Tibude embrüonaalne areng
(Eesti Maaülikool, 2024) Mikk, Karmen; Ariko, Tiia (juhendaja)
Tänapäeva ühiskonnas on muna ja kanaliha kasvava nõudlusse rahuldamiseks oluline aretustöö, et saada suuremat toodangut. Embrüonaalse arengu mõistmine aitab teha aretuskarja valikuid ja tuvastada embrüo väärarenguid. Bakalaureusetöö eesmärk oli kirjeldada kanatibude embrüonaalset arengut ja anda ülevaade embrüo arengust muna läbi valgustamisel. Kirjanduse ülevaates on kirjeldatud muna ehitust, säilitus–ja inkubeerimistingimusi ning tibude embrüonaalset arengut. Embrüonaalne areng on toodud välja päevade kaupa ja kirjeldab gastrulatsiooni, neurulatsiooni, organogeneesi ning teiste struktuuride teket. Autori läbi viidud inkubeerimisel jälgiti kolme erineva kanatõu (buff leghorn, cream legbar ja marans) embrüo arengut. Arengut jälgiti munade valgustamise teel. Kõige paremini oli areng tuvastatav cream legbar’i tõu munade puhul ja kõige vähem maransi tõu munade puhul. Maransi areng oli raskemini tuvastatav muna tumepruuni värvuse tõttu. Leghorni ja cream legbar’i munade puhul oli näha ka embrüo liikumist. Inkubeerimise järgselt koorumata jäänud munad avati ning analüüsiti embrüote hukkumise põhjuseid. Töö autor julgustab lindude hobipidajaid avama inkubeerimisel koorumata jäänud mune ja embrüote hukkumise põhjuseid välja selgitama. See aitaks valida aretuseks parimaid linde ja tõsta kooruvust.
Differences between pet rabbit and farm rabbit welfare
(Eesti Maaülikool, 2024) Neeve, Henri; Arney, David Richard (advisor); Carnovale, Francesca (advisor)
The welfare differences between pet rabbits and farm rabbits involve various aspects of animal husbandry, such as housing, feeding, social needs and environmental conditions. Since rabbits are naturally social animals, who typically live in groups, they can experience several problems related to anxiety and stress due to loneliness in domestic settings. Anxiety and stress can lead to numerous health and behavioural issues in rabbits, such as aggression and self-harm (inclucing pulling out their own fur). The aim of this study was to identify the welfare and health problems that occur most frequently in both pet rabbits and farm rabbits, as well as to find possible solutions for these issues. The results revealed that pet rabbits had a greater variety of diseases and health disorders compared to farm rabbits. The difference could be attributed to the intensive farming practices, where many farm rabbits do not live beyond 12 weeks of age, thereby avoiding age-related health issues. Pet rabbit owners also visit veterinarians for more frequent check-ups, providing early detection and more specific categorization of various diseases. This study highlights the need to improve rabbit welfare by considering their natural needs in both home and farm environments.
Lääne-Siberi Laika Aretuseeskiri
(Eesti Maaülikool, 2023) Salk, Pirjo; Ariko, Tiia; Viidu, Dagni-Alice
Lääne-siberi laika on Eestis enim kasvatatav laika tõug. Tõug aretati Venemaal manside ja hantide laikadest 20. sajandil. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade lääne-siberi laika populatsioonist Eestis ning koostada tõuühingutele alusmaterjal ametliku aretusprogrammi koostamiseks ja aretuse erinõuete kehtestamiseks. Hetkel lääne-siberi laikadel Eestis aretuse erinõuded puuduvad. Töö koostamisel kasutati Eesti Kennelliidu tõuregistrit ning Soome ja Rootsi lääne-siberi laikade aretuseeskirjasid. Bakalaureusetöö koostamisel selgus, et aastatel 2016-2022 Eesti Kennelliidu tõuregistri andmetel registreeriti sündinud ja imporditud lääne-siberi laikasid kokku 502, pesakondi sündis 112 ning aretuses kasutati 79 emast ja 66 isast koera. Antud tõu efektiivne populatsioonimaht oli 144 koera. Kahel isasel koeral ületas järglaste arv 5% vaadeldud perioodil sündinud kutsikate arvust. Soome ja Rootsi lääne-siberi laikade tõuühingud on piiranud pesakondade arvu koera kohta ning pööravad rohkem tähelepanu ka nende välimiku, tervise ja jahiomaduste säilitamisele. Eestis oleks soovitatav samuti piirata pesakondade arvu ning nõuda aretuskoertelt näituse hinde olemasolu ja jahikatse edukat sooritust vähemalt ühel pesakonna vanemal. Aretuse erinõuete abil oleks võimalik vähendada sugulusaretuse riski ning säilitada antud tõul välimiku- ja jahiomadused.
Roomajate söötmisnõuded ja nende rakendamise tegelikkus Eestis
(Eesti Maaülikool, 2023) Vilt, Mari Ann; Tõnise, Kristin
Roomajate puhul on korrektne söötmine oluliseks faktoriks looma hea tervisliku seisundi tagamisel ning edukaks reproduktsiooniks. Sööda koostises peab olema sobilikus koguses proteiini, rasva, süsivesikuid, lisaks vitamiine, mineraalaineid, asendamatuid aminohappeid ja teisi mikrotoitaineid organismi normaalseks talitluseks. Eesti seadustes käsitletakse roomajate söötmist umbmääraselt, mistõttu on kõige sagedasemad terviseprobleemid Eesti roomajate seas tingitud valest söötmisest. Töö eesmärgiks on luua ülevaade roomajate söötmisest, sõige sööödaratsiooni olulisusest, kuidas oleks soovituslik seda teha ning kuidas õiget söötmist Eesti seadustesse implementeerida teiste riikide näitel. Töö on uurimuslik ja refereeriv, kasutades materjali analüüsiks Austraalia, Taani, Põhja-Iirima ja Eesti söötmist käsitlevaid seadusi ning Eesti roomajate omanike küsitlemise alusel kogutud arusaama roomajate heaolust ning sellekohase informatsiooni kättesaadavusest. Küsitluse käigus selgus, et 49% 63-st vastajast lähtuvad heaolu tagamisel Eesti Loomakaitseseadust, mistõttu on oluline, et seadused oleksid detailselt defineeritud ning tänapäeva roomajate söötmisnõuetele vastavad. Lisainfona on kogutud nimekiri roomajate lemmiksöötadest, mida on võimalik kasutada sobilike näidetena söödaratsioonide koostamisel.
Siidri tehnoloogia õppematerjal
(Eesti Maaülikool, 2023) Käo, Kaisa; Pisponen, Anna; Tiirats, Kristine
Ida-Euroopas on siidritootmine tõusev trend, mida kinnitab ka Eesti siidritootmise tõus. Kuid siine siidritootmine ja sellealane teadustöö on veel arengujärgus ning siidritootmisega seotud eestikeelset kirjandust on vähe. Seetõttu sai koostatud bakalaureusetöö eesmärgiga: luua üliõpilastele siidritehnoloogiat, ajalugu ja jaotust käsitlev teoreetiline õppematerjal. Mis annab üldteadmised siidrist ja selle tootmisest. Tegu on kirjanduse analüüsiga, kus on kasutatud erinevaid teemakohaseid teadusartikleid, ülevaateartikleid, raamatuid ja veebilehti. Bakalaureusetöö on jagatud kaheks peamiseks osaks: esimene osa koosneb õppematerjalile esitatud nõuete ja õppematerjal kujundamise peatükist ning teine osa on õppematerjal. Õppematerjali loomisel lähtuti ADDIE (analyse, design, development, imlpementation, evaluation) mudelist ning selle põhjal loodi eesmärk, mis annab toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilastele teoreetilised üldteadmised siidri tootmise tehnoloogiast. Õppematerjalis kirjutatakse kõigepealt ajaloost ning siidri jagunemisest piirkoniti ja tüüpide poolest. Õppematerjali osa on jaotatud neljaks õppeosaks. Kus iga õppeosa lõpus on koostatud küsimused õpiväljundite saavutamise kontrollimiseks. Õppe läbiviimiseks tuleb õppematerjal viia Moodle keskkonda.
Maailma erinevate piirkondade hapupiimatoodete iseloomustus ja tehnoloogiate võrdlus
(Eesti Maaülikool, 2023) Tenjes, Mirjam; Laikoja, Katrin; Tatar, Vilma
Maailmas tarbitakse ning toodetakse sadu erinevaid hapupiimatooteid. Hapendatud piimatoodetel on hulgaliselt tervisele kasulikke omadusi, mistõttu on need väga populaarsed igal pool maailmas ning järjest arendatakse välja ka uusi tooteid. Erinevate maailma piirkondade hapupiimatooteid on palju uuritud, aga nende toodete tehnoloogiate võrdlust on väga vähe, kui üldse, tehtud. Seega on töö eesmärk anda erinevatest hapupiimatoodetest ülevaade ning nende tehnoloogiate omavaheline võrdlemine. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas iseloomustatakse 17 erinevat hapupiimatoodet, tuuakse välja nende tootmisprotsessi kirjeldus ning tootmise tehnoloogiline skeem. Teises osas analüüsitakse ja võrreldakse tooteid – kasutatud juuretised ja tooraine, toote, säilivusaeg, keemiline koostis ja kuumtöötlemine. Uurimise käigus saadi teada, et enamik hapupiimatoodete juuretisi koosneb Lactobacillus, Lactococcus ja Streptococcus liikidest ning toodete pastöriseerimistemperatuurid ja -ajad on sarnased. Erinevused tulid välja toodete säilivusaegu ning hapendamistemperatuuride ja -aegu uurides. Tulevikus võiks uurida veelgi rohkem hapupiimajooke, toodete hapendamistemperatuure ja -aegu ning erinevate juuretiste ja kuumtöötlemiste mõju toote säilivusajale.
Piimaveiste heaolu ja karjast väljaminek
(Eesti Maaülikool, 2023) Träss, Liisa; Tänavots, Alo; Kiiman, Heli
Piimalehmade karjast praakimine on tihti seotud nende heaoluga või selle aspektide puudumisega. Heaolu omakorda on seotud väga tihedalt looma pidamistingimustega, mis sageli vajaksid paremaks muutmist. Heaolu ja piimalehmade praakimise vahelisi seoseid on palju uuritud. Töö eesmärgiks oli võrrelda erinevate autorite mõistmist heaolust ja praakimisest ning tuua välja praakimise põhjused, ning kuidas tegurid, mis mõjutavad heaolu, mõjutavad ka praakimist, näiteks pidamistingimused. Vaadati ka farmi mõju heaolule ja praakimisele. Peamiseks karjast väljaviimise põhjuseks peeti udara ja jala probleeme, näiteks mastiit ja lonkamine, mis mõlemad tulevad pidamistingimustest ja heaolust.
Kaasaegsed tehnoloogiad lambakasvatuses
(Eesti Maaülikool, 2023) Virkus, Marwin Joseph; Piirsalu, Peep
Bakalaureusetöös on toodud ülevaade enimkasutatavatest tehnoloogiatest, mida lambakasvatajad on hakanud viimastel aastatel suuremal või vähemal määral kasutama. Lambakasvatajatel puudub selge ülevaade erinevatest tehnoloogiatest ning nende kasutusest. Ülevaate koostamiseks uurisin erinevaid kirjandusallikaid ja ettevõtete veebilehti, mis pakuvad lammastele mõeldud nutikaid seadmeid ja tehnoloogiaid. Kõige olulisem on EID kõrvamärkide tehnoloogia, mille abil saab lihtsalt lambaid tuvastada ning koguda nende kohta erinevaid andmeid.
Sõrgade hooldamisest, probleemidest ja nende tervist mõjutavatest teguritest piima- ja lihaveistel
(Eesti Maaülikool, 2022) Rannu, Lisette; Tänavots, Alo; Kiiman, Heli
Bakalaureusetöös uuriti piima- ja lihaveiste sõratervishoidu Eesti farmides ning kuidas tagada hea sõrgade olukord. Selleks viidi läbi küsitlused Eesti piima- ja lihaveisekasvatajate hulgas. Andmeid analüüsiti MS Excel 2016 tabelarvutusprogrammiga. Põhilisteks sõrahaigusteks karjades olid flegmoon, laminiit, valgejoon haigus ning digitaaldermatiit. Veiste sõrgu ravivad veterinaarid ja sõrahooldajad, kuid väiksemates ettevõtetes on selleks farmitöötaja. Ennetavateks meetmeteks toodi välja sõravannide kasutamine, veistel liikumise tagamine karjamaal ja regulaarne sõrgade värkimine. Sõrgade regulaarset värkimist teostatakse piima- ja lihaveisefarmides enamjaolt 1–2 korda aastas, mis on oluline, et tagada hea sõrgade olukord.
Õlleraba säilitamise meetodid ja nende mõju mikroobide arvukusele
(Eesti Maaülikool, 2022) Koppel, Emeri; Andreson, Helena; Pisponen, Anna
Õlu on maailmas väga populaarne jook, kuid selle tootmisprotsessis tekib suurel hulgal kõrvalsaadust, mida nimetatakse õllerabaks. Enamasti suunatase õlle tegemisel tekkiv õlleraba loomasöödaks või visatakse ära. Kuid oma toiteväärtuse tõttu on õlleraba siiski väga huvipakkuv toore, millega saaks rikastada ka inimestele mõeldud toite. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade õlleraba mikrobioloogilisest koostisest ja selgitada, millised tegurid seda mõjutada võivad ning kuidas säilib õlleraba värskelt, kuivatatult ning sügavkülmutatult. Töö käigus määrati bakterite üldarv värskes õllerabas ning selle säilitamisel 2 ja 4 tundi temperatuuridel 5 °C, 20 °C ja 30 °C. Lisaks säilitati õlleraba kuni 28 päeva kuivatatult ja sügavkülmutatult ning määrati bakterite üldarv iga 7 päeva järel. Töö käigus määrati ka kuivaine kogus värskes õllerabas ning kuivatatud õlleraba kuivainest analüüsiti selle keemilist koostist (toorproteiin, -kuid, -rasv ja suhkrute sisaldus). Käesolevas bakalaureusetöös jäi värskes õllerabas bakterite üldarv vahemikku 3,7x102 kuni 9,6x103 pmü/g, olles keskmiselt 4,5x10 3 pmü/g. Õlleraba lühiajalisel säilitamisel saadud tulemused näitavad, et värskes õllerabas, mida hoiti temperatuuril 5 °C, toimus esimesel kahel tunnil mikroobide hulgas langus kuid 4 tunni pärast oli mikroobide arvukus pisut tõusnud, ehkki see muutus ei olnud statistiliselt oluline (p>0,05). Õlleraba säilitamisel temperatuuril 20 °C kuni neli tundi, mikroobide hulk oluliselt ei muutunud (p>0,05). Mikroobide kasvu märgatavaim muutus õllerabas esines kahe tunni möödudes, mida hoiti temperatuuril 30 °C – 3,9x102 - 1,4x104 pmü/g, kuid statistiliselt polnud selline mikroobide kasvu tõus oluline (p>0,05) ning neli tundi hiljem oli mikroobide üldarv 1,0x103 - 9,1x103 pmü/g. Kuivatatud õllerabas mikroobide hulk 28 päevasel säilitamisel küll kõikus, kuid statistiliselt ei olnud selles suuri erinevusi (p>0,05). Külmutatud õlleraba proovides oli 7. säilitamise päevaks toimunud mikroobide arvukuses järsk ning statistiliselt oluline langus (tasemele 1,3x103 pmü/g, p<0,05), mis metoodikast tulenevalt 14. päevaks statistiliselt oluliselt taas tõusis (1,6x104 pmü/g, p<0,05). Õlleraba kuivatatult versus külmutatult säilitamisel statistiliselt olulisi erinevusi ei tuvastatud (p<0,05). Õlleraba kuivaine, toorproteiini ja toorrasva ning suhkrute sisalduse tulemused sarnanevad kirjanduses esitatud andmetele. Edaspidiselt tuleks uurida, kui pikaajaliselt saaks värsket õlleraba säilitada pruulikoja tingimustes ning kas õlleraba kuivatatult või külmutatult säilitamisel on mõjusid ka selle keemilisele koostisele.
Salaami valmistamisel kasutatavad suhkru liigid ja nende optimaalsed kogused
(Eesti Maaülikool, 2022) Rebane, Lisann; Tepper, Marek; Kerner, Kristi
Salaami on fermenteeritud vorst. Tavaliselt kasutatakse valmistamiseks sealiha. Päritolumaaks võib pidada Vahemeremaid, mille kaudu hakkas salaami toomine levima edasi mööda Euroopat ning Ameerika Ühendriikidesse. Tänapäeval tuntakse hulganisti erinevaid salaamivorste, näiteks Kabanoss, Chorizo, Itaalia salaami. Suhkrud on salaamides toiduks starterkultuuridele. Antud töö eesmärk on välja selgitada, kuidas mõjutavad erinevad suhkrud salaamisid ja nende omadusi. Uuringu tegemiseks valmistati üheksa salaami proovi ning neid analüüsiti kuu aja jooksul. Analüüside hulka kuulusid kaalumine, pH ja aw mõõtmine. Kõikide proovide pH jäi alla 5,2 ning aw jäi alla 0,92. Kõige madalamad pH tulemused saavutasid proovid nr 3 (4,5 g dekstroosi), 6 (4,5 g dekstroosi + 1,5 g sahharoosi) ja 9 (4,5 g dekstroosi + 1,5 g maltodekstriini). Keskmiselt kaotab salaami umbes 30-40% oma algkaalust. Kõige suurem kaalukadu oli proovil nr 4 (1,5 g dekstroosi + 1,5 g sahharoosi), mis kaotas ligikaudu 37% oma algkaalust. aw väärtus langes igal katsepäeval. Kõik katseseeria vorstid saavutasid salaamidele vajaliku pH ja aw languse ning kaalukao. Erinevate suhkrute mõjude täpsemaks hindamiseks võiks läbi viia veel sensoorse hindamise ja katsetada erinevaid starterkultuure.
Toitumuse visuaalse ja automaatse hindamise võrdlus
(Eesti Maaülikool, 2022) Matto, Anette; Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri
Bakalaureusetöö on osa söötmisteaduste õppetooli täidetavast projektist „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“. Teadusuuringuid, kus võrreldakse visuaalset ja automaatset toitumuse hindamise süsteemi, on maailmas vähe tehtud ning Eestis pole teadaolevalt varem sarnast uurimust läbi viidud. Töö peamisteks eesmärkideks oli võrrelda kahe hindaja poolt pandud toitumushinde kokkulangevust ja võrrelda toitumuse automaatse hindamise süsteemi ning visuaalse toitumushinde kokkulangevust. Valimisse võeti 468 Kehtna Mõisa OÜ eesti holsteini tõugu lehma toitumushinnet. Toitumust hinnati viiel korral ajavahemikus 2021. a detsember kuni 2022. a jaanuar 5-pallisel skaalal 0,25-pallise sammuga. Visuaalseid hindeid võrreldi DeLavali toitumuse automaatse hindamise süsteemi poolt registreeritud toitumushinnetega. Leiti, et kaks hindajat hindavad lehmade toitumust sarnaselt, sest 98,1% juhtudest langesid toitumushinded kokku või ei erinenud rohkem kui 0,25 palli ja toitumushinnete keskmine erinevus oli 0. Seega üks hindaja ei hinnanud toitumust süsteemselt teisest hindajast erinevalt. See on kooskõlas varasemate uurimistulemustega. Leiti, et toitumuse automaatse hindamise süsteem hindab toitumuse üldist dünaamikat laktatsiooni jooksul visuaalse hindamisega sarnaselt. Samas automaatse hindamise süsteem hindas võrreldes inimestega loomade toitumuse keskmiselt suuremaks ehk loomi rasvunumaks, mida kõhnem oli lehm, seda suurem oli erinevus. Saadud tulemused on uudsed, kuna üheski teises toitumuse automaatse hindamise süsteemi ja visuaalse hindamissüsteemi võrdluses pole süsteemseid visuaalse ja automaatse hindamise erinevusi välja toodud.
Kalja valmistamisel käärimis-hapendamisprotsesside parameetrite jälgimine
(Eesti Maaülikool, 2022) Taimalu, Sven Sören; Pisponen, Anna
Kali on enamasti pärmi toimel kääritatud jook, kuid varasemalt kasutati protsessis ka piimhappebaktereid (LAB). Käesoleva töö esmärk on selgitada välja, kuidas piimhappebakterid mõjutavad nii üksi kui ka koos pärmiga kaljavirde käärimist 16 tunni käärimise jooksul. Töös tehti selgeks üldine kalja tootmistehnoloogia ning võimalused tootmiseks. Vaadeldi teiste autorite tulemusi seoses kalja või pärmide/piimhappebakterite uurimisega. Valiti LAB-kultuurid: Nordwise Lactobacillus plantarum TAK69, Wildbrew Sour Pitch L. plantarum, Wildbrew Helveticus Pitch L. helveticus. Töös leiti, et happeliseim oli Sour Pitch, järgnes Helveticus Pitch ning viimaseks Nordwise. Koos pärmiga käärimisel oli suurim happesus (g/L sidrunhapet) enamasti 80/20 vahekorras LAB-pärm käärimisega ning enim sidrunhapet leidus Sour Pitchiga (2,84 g/L), veidi vähem Helveticus Pitch-iga (2,24 g/L) ning Nordwise puhul oli suurim happesus 50/50 puhul, 80/20 happesus sel puhul 1,45 g/L. 50/50 vahekorraga oli madalaim suhkrusisaldus, kuid võrreldes 80/20 vahekorraga Sour Pitch ja Helveticus Pitch puhul veidi kõrgem pH ja madalam sidrunhappe sisaldus: Sour Pitch 2,58 g/L; Helveticus Pitch 2,09 g/L; Nordwise 1,62 g/L. 100% LAB-iga käärimisel suhkrusisalduse näitaja ei langenud, pH oli kõrgeim ja sidrunhappe sisaldus madalaim, välja arvatud Sour Pitchiga, kus pH oli madalaim (3,57), kuid sidrunhappe sisaldus samuti madalaim (2,34 g/L). Poekalja pH-ga (3,45) võrreldes oli saadud kaljade pH kõrgem ning sidrunhappe sisaldus (poekaljal 1,15 g/L) samuti kõrgem. Tulemustest leidus, et kalja füüsikalis-keemilised näitajad olenevad enim kasutatavast LAB-kultuurist, väiksemal määral LAB-pärm vahekorrast juhul kui kasutati nii pärmi kui LAB-i. Ainult LAB-i kasutades oli käärimise kiirus väga aeglane ning näitajad muutusid väiksemal määral, välja arvatud Sour Pitch. Edasised uuringud ja katsed piimhappebakteritega võimaldaksid leida optimaalsed LAB-kultuurid ning meetodid hapendatud kalja tootmiseks.

Sirvi

Viimati lisatud