Raamatud
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3769
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Lõputöö vormistamise juhend(Eesti Maaülikool, 2024) Järve, Ina (koostaja); Külvik, Mart (koostaja); Laarmann, Diana (koostaja); Naruskov, Karin (koostaja); Reinvee, Märt (koostaja); Roosmaa, Ülle (koostaja); Talgre, Liina (koostaja)See juhend on koostatud eesmärgiga ajakohastada ja lihtsustada Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) rektori 14.12.2017. aasta käskkirjaga nr 1-8/45 kinnitatud lõputöö vormistamise nõudeid. Juhendiga reguleeritakse ülikooli bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe ning magistri- ja integreeritud õppe lõputööde vormistamist. Uuendatud juhendis on aluseks võetud ülikooli kirjalike üliõpilastööde vormistamise tavad, seetõttu see suuri muudatusi ei sisalda. Võrreldes eelmise versiooniga on muudetud eelkõige juhendi struktuuri ja lisatud senisest enam näiteid, mis on muust tekstist eraldamise eesmärgil ümbritsetud raamjoonega. Lõputöö vormistamise üldnõuded on esitatud nüüd lisas 1. Jätkuvalt on juhindutud tekstitöötlusprogrammi MS Word võimalustest. Uue teemana käsitletakse juhendis tehisaru kasutamist ideede ja näidete genereerimiseks, kuid tähelepanu juhitakse sellele, et see ei asenda lõputöö autori analüüsi ega sünteesi. Juhend on koostatud lõputöö malli abil ja kujutab endast ühtlasi korrektse vormistuse näidet. Kui ei ole öeldud teisiti, tuleb siinsetest nõuetest lähtuda ka teiste kirjalike üliõpilastööde puhul, nagu ainetöö, referaat, essee, projekt, uurimistöö, aruanne ja äriplaan. Lõputöö teema valimise, juhendamise, retsenseerimise, kaitsmise ja avalikustamise nõuded on sätestatud ülikooli nõukogu määruses „Bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimused ja kord“. Lõputöö on iseseisev teoreetilist ja empiirilist komponenti sisaldav akadeemiline uurimuslik töö. Selle eesmärk on rakendada, kinnistada ja üldistada kõrgharidusõpingute ajal omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi ning saada erialase teadusliku uuringu tegemise kogemus.Kirje Kivi sahka!(MTÜ Eesti Künniselts, 2023) Ameerikas, Margus (koostaja); Laiapea, Heino (koostaja); Võsa, Taavi (koostaja); Lees, Urmas (koostaja); Sammler, Lii (koostaja); Sander-Sõrmus, Meelika (koostaja); Uusen, Helme (koostaja); Kupp, Aive (koostaja); Parv, Marika (koostaja); Järvala, Egle (koostaja)Kvaliteetne künd on põlluharimise alus. Tuhandeid aastaid oleme oma põhitoidu saanud taimekasvatusest. Kuna planeedi põllpinda ei saa aga lõputult laiendada, muutub üha tähtsamaks saada olemasolevatel põldudel võimalikult hea, ühtlane ja kvaliteetne saak. Üks peamisi töid selleks on täpne ja kvaliteetne künd. Eesti Künniselts on üle 30 aasta künni ja künnivõistluste traditsioone edasi viinud ning toonud Eesti praktikasse selle ala maailma tippteadmisi ja kogemusi. Eestis on välja kujunenud hea mitmel tasandil võistluste traditsioon. Meil on iga-aastased rahvusvahelised koolinoorte künnivõistlused Olustveres. Sealsed parimad võistlevad Eesti künnimeistrivõistlustel koos oma ala meisterkündjatega. Neid võistlusi on peetud Eesti erinevates kohtades: Jänedal, Väätsal, Olustveres, Tartus, Jõgeval, Vinnis, Kehtnas, Ilmatsalus, Vändras ja Siimustis. 2023. aasta võistlused toimuvad koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega Säreveres. 2024. aasta Eesti meistrivõistlused on aga Vändras ning nendega tähistatakse sealsetel põldudel 150 aastat tagasi Carl Robert Jakobsoni korraldatud esimesi künnivõistlusi. Eesti meistrivõistluste võitjad esindavad oma riiki järgmise aasta maailmameistrivõistlustel, mida korraldatakse alates 1953. aastast. Maailmameistrivõistlustest võtab osa kündjaid ligi kolmekümnest riigist. Eesti kündjad on osalenud MM-il aastast 1989. 2023. aasta kündmise maailmameistrid selguvad Lätis Kuldiga lähedal. 2024. aastal toimuvad 69. tiitlivõistlused aga siin, Eestis. Need korraldab Eesti Künniselts koostöös WPO, Maaülikooli, Tartu linna, Regionaal- ja Põllumajanduseluministeeriumi jt. toetajatega. See kujuneb kindlasti meie põllumajanduse suursündmuseks. Eestis on välja kujunenud asjatundlik künnikohtunike meeskond, kus on suur osa Maaelu Teadmuskeskuse teaduritel. Hindajatena tegutsevad nii aastakümneid seda tööd teinud vanameistrid kui väliseksperdid. Igal aastal lisandub ka noori hindajaid. Nagu spordis ikka, on ka künnivõistlustel on oma fännklubi. Ühise grupina on käidud kõikidel taasiseseisvumise järgsetel maailmameistrivõistlustel. Künnivõistlus on tehnikaala ning seetõttu on võistlustel osalemine kulukas. Aitäh kõigile künniseltsi ja võistluskündjate senistele ja tulevastele toetajatele ning sponsoritele, tänu kellele seda ala suudetakse arendada ja võistlustel osaleda. Loodame, et brošüürist „Kivi sahka“ on kasu nii võistluskündjatele, ekspertidele, õppuritele kui ka praktilistele põllumeestele, taimekasvatajatele. Elektrooniline versioon brošüürist on saadaval Eesti künniseltsi kodulehel: www.eestikynniselts.eeKirje Über einige im Grundwasser lebende Thiere : Beitrag zur Kenntnis der unterirdischen Crustageen : Dissertation zur Erlangung der Würde eines Magisters der Pharmacie(Buchdruckerei von Eduard Pratz, 1866) Pratz, EduardKirje Aзбука изменения климата: причины, последствия, решения. Научно обоснованноe учебное пособие по изменению климата(Тартуский университет, 2023) Toll, Velle; Annist, Aet; Jakobson, Liisi; Jakobson, Erko; Helm, Aveliina; Kolk, Mariliis; Terasmaa, Jaanus; Buht, Mikko; Arro, Grete; Shanskiy, Merrit; Post, Piia; Uiboupin, Kristel; Rüütel, Tõnis; Semilarski, Helin; Vollmer, Elis; Jürgenson, Evelin; Aosaar, Jürgen; Kabin, VeljoИзменение климата представляет собой большую угрозу для экосистем и людей. Научные данные ясны: нам нужно действовать, чтобы снизить риски, обусловленные антропогенным изменением климата. Одним из препятствий является широко распространенная в Эстонии неграмотность в вопросах изменения климата. Простыми словами, климатическая грамотность включает в себя понимание того, как климат влияет на человека и общество в целом, а также того, как каждый и все мы вместе влияем на климат. Сюда же относится и понимание того, как уменьшить воздействие на климат (т. е. смягчить последствия изменения климата) и повысить устойчивость к изменению климата (т. е. адаптироваться к изменению климата). Повышенный климатический скептицизм жителей Эстонии создает очень высокий барьер для смягчения последствий изменения климата и адаптации к ним. Одних знаний недостаточно, чтобы действовать. Нужны также основанные на этих знаниях ценности, установки и навыки. Отсюда вытекает необходимость ясной государственной политики в области просвещения населения по вопросам изменения климата. В рамках финансируемого Европейской экономической зоной проекта «КЛИМАТИЧЕСКИ ОСВЕДОМЛЕНЫ — Климатическая осведомленность от школы до общества: расширение возможностей детей, молодежи и учителей для снижения последствий изменения климата» мы сосредоточимся на развитии климатического образования в Эстонии. Мы будем делать это как в рамках формального, так и неформального образования, преследуя цель повысить уровень компетенций, необходимых для смягчения последствий изменения климата и адаптации к ним. Наша цель — создать в Эстонии образовательную программу по вопросам изменения климата, охватывающую все уровни образования. Для этого мы разрабатываем образовательные стратегии, создаем учебные материалы и оказываем поддержку учителям. Для начала мы определили состояние климатического образования на сегодняшний день. Мы просмотрели государственный учебный план и программы. Оказалось, что вопросы изменения климата рассматриваются отдельной темой только в рамках некоторых естественно-научных дисциплин. Однако и там климат ошибочно представлен лишь как составляющая местных условий окружающей среды. Отсутствие целостного подхода к глобальной климатической системе затрудняет интеграцию вопросов изменения климата в другие дисциплины. Следующим шагом было прояснение ситуации с преподаванием. Мы проанализировали используемые в Эстонии учебники и провели опрос среди учителей. Оказалось, что в школьных учебниках отсутствует, к сожалению, современное научное понимание изменения климата. В учебных материалах нет объяснений относительно причин и последствий изменения климата. Более того, вопросы смягчения последствий и адаптации к изменению климата вообще не рассматриваются. С одной стороны, опрос учителей дал весьма положительный отклик: подавляющее большинство учителей считают изменение климата важной проблемой и согласны заниматься самообразованием по этой теме. С другой стороны, учителя сетуют на то, что не хватает современных учебных пособий на эстонском языке, посвященных проблеме изменения климата. В частности, учителя по дисциплинам, отличным от естественно-научных, утверждают, что им не хватает знаний о том, как интегрировать климатическую проблематику в преподавание. Первое учебное пособие «Азбука изменения климата», созданное в рамках проекта «КЛИМАТИЧЕСКИ ОСВЕДОМЛЕНЫ», призвано восполнить эти пробелы. В нем можно найти краткое изложение современных научных представлений об изменении климата. Учебный материал опирается на климатические рапорты Межправительственной группы экспертов по изменению климата (IPCC) и других организаций, обобщая данные рецензируемых климатических исследований. В нем рассматриваются причины и последствия изменения климата, а также меры по смягчению этих последствий и адаптации к ним. Учебное пособие было создано совместными усилиями партнеров проекта и протестировано в марте 2023 года на четырех учебных курсах в Тарту, Пярну, Нарве и Таллинне, а также в электронной учебной среде Moodle. «Азбука изменения климата» доступна всем интересующимся на странице учебных инструментов проекта «КЛИМАТИЧЕСКИ ОСВЕДОМЛЕНЫ» на сайте kliimatarkused.ut.ee. Пособие предназначено для всех жителей Эстонии. Оно включает в себя заставляющие задуматься задания, видеоматериалы, а также лаконичный текст с большим количеством ссылок. При желании текст можно распечатать. Большое спасибо всем, кто принял участие в подготовке этого учебного пособия. Успехов в обучении! Климатическая осведомленность меняет общество, а не климат. Пийa Пост и Велле Толль. Сентябрь 2023 годаKirje Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest(Tartu Ülikool, 2023) Toll, Velle; Annist, Aet; Jakobson, Liisi; Jakobson, Erko; Helm, Aveliina; Kolk, Mariliis; Terasmaa, Jaanus; Buht, Mikko; Arro, Grete; Shanskiy, Merrit; Post, Piia; Uiboupin, Kristel; Rüütel, Tõnis; Semilarski, Helin; Vollmer, Elis; Jürgenson, Evelin; Aosaar, Jürgen; Kabin, VeljoKliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega kohaneda). Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas inimesi kliimamuutuste vallas harida. Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi. Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid. Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid. Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest. Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse ainetesse lõimimine keeruline. Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida. Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas. „Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi korral välja printida. Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist! Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat. Piia Post ja Velle Toll. September 2023Kirje From scientist to society : [2023](Eesti Maaülikool, 2023) Eesti Maaülikool• How to restore a park or an old mansion? • Is it possible to grow grapes in your own garden? • Should you plant birch-trees in a fallow field? • How to restore an old mill inherited from your Grandpa? • Is the pond behind the sauna at our farm suitable for breeding carps? The researchers at the Eesti Maaülikool (Esto- nian University of Life Sciences) are sure to know the answers to these five questions. The scien- tists of the EMU are bound to know answers to many other questions as well. You can find such questions by the dozen in the present booklet. On the other hand, we would like to draw your attention to the know-how at our University and show where the disciplines fostered here are heading to. The booklet includes a list of themes for applied research and development. The themes break up into nine groups: plant, forest, animal, food, energy, environmental, economic, construction, and technological science. We are gladly ready to help the farmer, entrepreneur or local government.Kirje Teadlaselt tegijale : [2023](Eesti Maaülikool, 2023) Eesti Maaülikool• Kuidas paigutada tuuleparki maastikku? • Kas võiks oma aias kasvatada viinamarju? • Kas sööti jäänud põllule võiks istutada kaski? • Kuidas ehitada üles vanaisalt pärandatud vesiveskit? • Kas tiik meie talu sauna taga sobib karpkalakasvatuseks? Nendele viiele küsimusele oskavad kindlasti vastata Ees- ti Maaülikooli (EMÜ) teadlased. EMÜ teadlased oskavad vastata veel paljudele küsimustele. Selliseid küsimusi leiab kümnete kaupa käesolevast vihikust. Teisalt soovime ka näidata, milliseid võimalusi üldse pa- kub meie vallatav oskusteave ja kuhu EMÜs viljeldavad teadused liiguvad. Vihik sisaldab meie ülikooli rakendus- teaduslike teemade ja teadusarenduste loetelu. Teemad jagunevad üheksaks: taimeteadus, loomateadus, metsateadus, toiduteadus, energiateadus, keskkonna- teadus, majandusteadus, ehitusteadus, ja tehnikateadus. Oleme valmis talupidajat, ettevõtjat, omavalitsust nõuga aitama.Kirje Traktorid T-40 ja T-40A(Valgus, 1974) Arhangelski, Boriss; Vinogradov, K.; Krantsov, L.; Maltsev, A.; Pljassov, N.; Samohhin, N.Traktoriehitus Nõukogude Liidus on viimastel aastatel tunduvalt edasi arenenud. Traktorite konstruktsiooni täiustamisel peetakse silmas töökindluse suurendamist, mugavamat juhtimist, paremaid ekspluatatsiooniomadusi jne. Mitmeid sõlmi ja agregaate on viimastel aastatel täiendatud ja parandatud ka traktoritel T-40 ja T-40A ning see töö jätkub pidevalt. Arvestades ülalnimetatud asjaolusid on käesolevat raamatut originaaliga võrreldes mitmetes osades muudetud ja täiendatud, kusjuures algallikatena on kasutatud Lipetski Traktoritehases toodetavate traktorite kohta väljaantud ekspluatatsioonijuhendeid. Raamatust on välja jäetud peatükk, milles kirjeldatakse traktorite T-40 ja T-40A kasutamist ja agregateerimist üksikutel põllumajanduslikel töödel, sest mitmed selles kirjeldatud masinad on vananenud konstruktsiooniga ja väljatöötuse ökonoomilise arvestuse aluseks on tingkünnihektar, mis praegu enam ei kehti. Raamatule on lisatud traktorite T-40 ja T-40A uute modifikatsioonide lühike kirjeldus, milles on toodud nende ehituse ja hooldamise mõningad iseärasused. ToimetajaKirje Maaülikooli loodusteaduste koolis : [eriväljaanne](Eesti Maaülikool, 2023) Püttsepp, Juhani (koostaja)Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste uurimistööde eriväljaande on sünnipäevakingitus president Alar Karisele. Oli ju tema see, kes innustas 2004. aastal rektorina meie teadlastele loodusteaduste kooli kaudu järelkasvu kasvatama.Kirje Eesti Põllumajanduse Akadeemiast Eesti Maaülikooliks : EPA - 70 : arengud õppetegevuses 1951–2021(Eesti Maaülikool, 2022) Lüpsik, Anne (koostaja)Põllumajandusliku kõrgharidusega spetsialiste ettevalmistamine toimus nõukogude korra taaskehtestamisel Eestis (1940) Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) juures asuvas Põllumajandus-, Metsandus- ja Loomaarstiteaduskonnas. Sotsialistlikule suurtootmisele üleminekul tekkis suurem vajadus põllumajanduse eriteadlaste järele. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1950. aasta 4. novembri määruse nr 4516 „Eesti NSV põllumajanduse edasiarendamise abinõudest“ põhjal antud NSV Liidu kõrgema hariduse ministri käskkirjaga loodi 1. jaanuarist 1951 Tartusse Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) kui iseseisev ülikool moodustati Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) põllumajandus-, metsandus- ja loomaarstiteaduskonna baasil. Samal aastal toodi EPAsse üle ka Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) Põllumajanduse Mehhaniseerimise Teaduskonna üliõpilased. Akadeemia pidulik avamine toimus õppeaasta algusele pühendatud akadeemia kollektiivi koosolekul 31. augustil 1951. EPA rektoriks määrati dots Richard Antons, kes täitis ka õppeprorektori ülesandeid. Haldusprorektoriks sai Eduard Hunt.Kirje Maareform 30 : artiklid ja meenutused(Maa-amet, 2021) Rennu, Triinu (koostaja); Kukk, Irja-Gea (koostaja); Ots, Anu (koostaja)Hea lugeja! Eestis ja paljudes teistes 1990. aastatel okupatsiooni alt vabanenud riikides on maareform olnud seotud eelkõige õigluse, õiguste ja normaalse tsiviilõiguse taastamisega, samuti kinnisvaraturu kujundamise ja majanduskasvuga. Aastal 1991 alanud maareformi eesmärk oli heastada Nõukogude võimu ülekohus ja anda maa tagasi selle tegelikele omanikele. Maareform on nõudnud poliitilisi kompromisse ja võtnud arvesse huvirühmi, mistõttu on selle elluviimisel tulnud lahendada nii õiguslikke, majanduslikke kui ka tehnilisi küsimusi. Maareform ei ole alati populaarne, sest suuresti on tegemist varaliste õiguste ümberjaotamisega kellegi kasuks avaliku võimu teostamise jõul. Kolmkümmend aastat tagasi Eestis alanud omandi- ja maareform on puudutanud iga inimest, perekonda, ettevõtet ja omavalitsust. Igaühel on selle protsessi õiglusest, kiirusest, efektiivsusest ja tulemustest oma kogemus ning oma arvamus. Parimat soovides oleme sageli eestlaslikult liiga kriitilised. Tegelikkuses on reformi tulemusel iga maatükk saanud omaniku ja selged piirid, mis aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada. See kõik on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks. Ka praegune maareform ei ole veel lõppenud, lahendamata on kõige keerulisemad küsimused. Kui soovime, et praegune reform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt tegeleda. Eestlane oskab hinnata vabas riigis elamise väärtust. Samamoodi, nagu Eesti riigil on vaja panustada iseseisvasse riiki, on vaja teha kõik selleks, et igal maatükil oleks omanik. Tänan kõiki, kes on andnud oma osa maareformi elluviimisel ja selle kogumiku koostamisel! Hoidkem Eestit, ainsat ja meile kõigile nii hingelähedast maad! Tambet Tiits, Maa-ameti peadirektor.Kirje Teadlaselt tegijale : [2021](Eesti Maaülikool, 2021) Eesti Maaülikool• Kuidas paigutada tuuleparki maastikku? • Kas võiks oma aias kasvatada viinamarju? • Kas sööti jäänud põllule võiks istutada kaski? • Kuidas ehitada üles vanaisalt pärandatud vesiveskit? • Kas tiik meie talu sauna taga sobib karpkalakasvatuseks? Nendele viiele küsimusele oskavad kindlasti vastata Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlased. EMÜ teadlased oskavad vastata veel paljudele küsimustele. Selliseid küsimusi leiab kümnete kaupa käesolevast vihikust. Teisalt soovime ka näidata, milliseid võimalusi üldse pakub meie vallatav oskusteave ja kuhu EMÜs viljeldavad teadused liiguvad. Vihik sisaldab meie ülikooli rakendusteaduslike teemade ja teadusarenduste loetelu. Teemad jagunevad üheksaks: taimeteadus, loomateadus, metsateadus, toiduteadus, energiateadus, keskkonnateadus, majandusteadus, ehitusteadus, ja tehnikateadus. Oleme valmis talupidajat, ettevõtjat, omavalitsust nõuga aitama.Kirje From scientist to society : [2021](Eesti Maaülikool, 2021) Eesti Maaülikool• How to restore a park or an old mansion? • Is it possible to grow grapes in your own garden? • Should you plant birch-trees in a fallow field? • How to restore an old mill inherited from your Grandpa? • Is the pond behind the sauna at our farm suitable for breeding carps? The researchers at the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) are sure to know the answers to these five questions. The scientists of the EMU are bound to know answers to many other questions as well. You can find such questions by the dozen in the present booklet. On the other hand, we would like to draw your attention to the know-how at our University and show where the disciplines fostered here are heading to. The booklet includes a list of themes for applied research and development. The themes break up into nine groups: plant, forest, animal, food, energy, environmental, economic, construction, and technological science. We are gladly ready to help the farmer, entrepreneur or local government.Kirje Hea põllumajandustava(Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2020) Järvan, Malle; Vettik, Raivo; Koppel, Mati; Sooväli, Pille; Saue, TriinPõllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Loodus- ja elukeskkonda hoides peab järjest suuremal määral panustama keskkonnahüvedesse. On vaja tagada kliimamuutuste mõjudega arvestamine, põhja- ja pinnavee hea seisund, tasakaalustatud maa- ja mullakasutuse jätkusuutlikkus, looduse elurikkuse ja elupaikade säilimine ning inimeste ja loomade tervise ohtude ärahoidmine. Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Keskkonnanõuete ja soovituslike juhiste järgimine vähendab keskkonna reostumise või keskkonnaseisundi halvenemise ohtu. Kõigile põllumajandustootjatele mõeldud hea põllumajandustava soovituslike juhiste järgimine on vabatahtlik. Käesolev juhendmaterjal on kolmas sellelaadne väljaanne Eestis. Esimene Hea põllumajandustava anti Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös välja 2001. aastal. Materjale uuendati 2006. aastal lähtudes sel ajal kehtivatest õigusaktidest ja Euroopa Liidu liikmesriikide analoogilistest dokumentidest. Riigikogu võttis 2019. aastal vastu uued veeseaduse ja jäätmeseaduse eelnõud. Uute seaduste ja nendega seotud rakendusmääruste vastuvõtmisega jõudis lõpule üle 10 aasta kestnud keskkonnaõiguse korrastamise protsess, mille käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse kontseptsioon. Käesolevas väljaandes on lähtutud 2020. aasta alguses kehtivatest õigusaktidest. Selguse huvides peab märkima, et kuna tegemist ei ole ametlikult kinnitatud dokumendiga, ei ole käesolev väljaanne hea põllumajandustava eeskiri Euroopa Ühenduste Nõukogu nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) tähenduses. Nimetust „Hea põllumajandustava“ kasutame näitamaks seost kahe varasema põllumajanduse keskkonnanõudeid ja soovituslikke juhiseid koondava samanimelise trükisega. Materjali jälgitavuse huvides on kohustuslikud nõuded välja toodud punase tekstiga ja soovituslikud nõuded rohelise tekstiga.Kirje Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö : [põllumajandusteadlane ja kultuuritegelane : 1909-1994](Akadeemiline Põllumajanduse Selts, 2001) Koobas, Leo (koostaja)Viljaka teadlase dr Elmar Järvesoo eluloo koostamisele asumisel panevad selle ettevõtjale suure vastutuse dr Ülo Olli hoiatavad sõnad artiklis "Elmar Järvesoo taas meie keskel", kus ta ütleb, et "Järvesoo biograafia koostamine on määratu töö, millega üks mees tõenäolikult toime ei saa tulla. Ja tuleks mõelda, kuidas see töö kollektiivselt korda saata ja kuidas asjaosalist ennast sel otstarbel ära kasutada saaks". Teadaolevalt ei ole seni ajani Järvesoo biograafia koostamiseks loodud mingit kollektiivi ja ka Järvesoo enda kaasa tõmbamine, nagu Oll oli ette pannud, jäi hiljaks Järvesoo ootamatu surma tõttu varsti pärast kava esitamist dr Olli poolt. Sellega jäi Järvesoo eluloo koostamise esmaseks allikaks tema arhiiv, - mille ta oli pärandanud Torontos asuvale Tartu Instituudi arhiivile (hiljem ümbernimetatud Tartu Instituudi Dr. Endel Aruja nimeliseks arhiiviks), kui väljaspool Eestit asuvale suuremale ja funktsioneerivale arhiivile. See oli mõistetav. Elmar Järvesoo huvi tõttu Tartu Instituudi tegevuse vastu, kus ta oli üks direktoritest (liikmeist) üle 20 aasta (1974-1994). Elukoha tõttu oli ta osavõtt selle tegevusest olnud piiratud, kuid Toronto külastustel esines ta seal ettekannetega. Järvesoo oli väga laialdaste huvidega ja tegev paljudel aladel, See peegeldub tema mahukas arhiivis. Ta tegevus ei piirdunud ainult oma erialaga: põllumajanduse ega selle kitsama haruga, agraarökonoomiaga ning aiandusega, eriti iluaiandusega, vaid kandus väga mitmele muule alale, millel ei olnud põllumajandusega mingit otsest sidet. Ta huvitus kirjandusest ja kunstist kuid pakkus oma prestiiži ja teadmisi ka rahvuslike probleemide lahendamisele ning vabadusvõitlusele. Põgenikuna Eestist lahkumisel ei olnud Järvesool palju midagi muud kaasas, kui isikut ja haridust tõendavad dokumendid ning tema toimetusel sõja ajal ilmunud paar ajalehe numbrit. Saksamaal eesti põgenike huvides tegutsemisel ning seejärel Balti Ülikooli tööst osalemisel kogunenud paberid - arhiivi tõi ta Ameerikasse immigreerumisel endaga kaasa. Nende ja oma mälestuste alusel kirjastas ta hiljem Saksamaa ajajärgu kohta oma autorlusel ja toimetusel kapitaalse teose "Balti Ülikool 1945-1949". Selles annab ta ülevaate enda elust ja karjäärist Saksamaal ning akadeemilise hariduse edendamise püüdlusest põgenike hulgas. Järvesoo algatusel loodi ülikooli juurde Akadeemiline Klubi, mis tegutses tema juhtimisel ja suunamisel ülikooli sulgemiseni. Balti ülikooli eesti üliõpilaskonna häälekandjas "Scientia et Artibus" kirjutas ta oma nägemusest eesti intelligentsi ülesannete ja eesmärkide kohta. Ideoloogilise artiklina on see käesolevas uuesti ära toodud. Ühendriikidesse asumisel jätkus ta vilgas ühiskondlik ja teaduslik tegevus. Amhersti ülikoolist 1977. a. puhkepalgale siirdumise järel katsetas Järvesoo mõned aastad elada suveti Soomes ja talviti Amherstis, kuid 1983. aastal otsustas ta kahepaikse eluviisi lõpetada ja Ormond Beach'i, Floridasse elama asuda. Alalise eluaseme sisseseadmisel viis ta Amherstist sinna üle oma mitmetuhandeköitelise raamatukogu. Suurem osa arhiivist, mis oli kogunenud õppetöö perioodil ja sisaldas peamiselt sellega ühenduses olevaid materjale jäi Amhersti lähedale selleks ostetud majja. Peagi hakkas Ormond Beachi kuhjuma materjale väga paljudelt huvialadelt. Tekkis uus arhiiv ja raamatukogu täienes uute köidetega. Pärast Elmar Järvesoo surma sündis kahes kohas asuva arhiivi Torontosse toimetamine 1995. aasta talvel pr. Aino Järvesoo majanduslikul toetusel. Järvesoo oli innukas lugeja ja uurija. Ta valdas saksa, inglise, soome, vene, taani, rootsi ja norra keeli, mis avasid talle uurimistöös juurdepääsu algallikate juurde. Pea iga loetud raamatu või artikli kohta tegi ta märkmeid ükskõik millisele käeulatuses olevale paberile. See võis olla mõni vana ümbrik, juba kasutatud paberi serv või tükk. Ta kirjutised põhinesid laialdasel tagapõhjamaterjalil, mis moodustabki tunduva osa tema arhiivist. Mul oli ligemale kümne aasta jooksul võimalus Elmar Järvesooga koos töötada mitmete publikatsioonide kirjastamisel, nende hulgas Üliõpilasselts Liivika Aastaraamatud, Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade, Jaan Metsa biograafia, Balti Ülikooli ajalugu ja mitmeid vähemaid väljaandeid. Käsikirjad rändasid Ormond Beach'i ja Mississauga vahel edasi-tagasi redigeerimiseks, korrektuuriks ja ladumiseks. Kuid oli tarvidus ka isiklikeks nõupidamisteks ja selleks käis ta Mississaugas, kus toimusid kavandamised ja arupidamised. Jagatud ühised huvid aitasid kaasa tiheda sõpruse kujunemisele. Õppetöö ja teadusliku ning ühiskondliku tegevuse kõrval jäi Elmar Järvesool enda elulugu koostamata. Jaan Metsa eluloo ilmumisel tõstsin üles ka tema enda põhjalikuma eluloo kirjutamise küsimuse. Ta vastas, et on sellele mõtelnud, kuid midagi süstemaatilist pole veel aega olnud ette võtta ja arvas, et selleks on veel aega, ja et enne tulevad lõpetada käsil olevad tööd. Järjest kerkis tal üles uusi ja tema arvates hädapärasemaid ülesandeid. Üks viimastest oli kontrabassi virtuoosi Ludvig Juhti elulugu. Andmete kogumiseks arendas ta laialdast kirjavahetust ning avaldas ajakirjanduses üleskutseid ja artikleid, kuid peatööni ta ei jõudnud. Kogutud andmed asuvad Tartu Instituudi arhiivis. Samal põhjusel jäi Järvesool ka oma arvukate tööde bibliograafia koostamata. Paberite hulgas leidub üksikuid artiklite indekskaarte ja mõnelehelisi märkmeid. Kui poole tosina aasta jooksul ei olnud märgata, et kellelgi oleks olnud võimalust Järvesoo elulooliste allikate juurde Torontosse tulla, leidsin, et vanade sidemete ja moraalse kohustuse tõttu tuleb mul asuda Järvesoo märkimisväärse töö- ja tegevusrohke eluloo koostamisele ning see lõpule viia Järvesoo arhiivis leiduvate elulooliste märkmete varal, mis küll kirjutatud mitmel perioodil ja mitmesuguste vajaduste puhul, kuid on selleks siiski küllaldased. Sellest moodustavad omaette olulise eluloolise osa Elmar Järvesoo poolt 1961. aastal alustatud ja 1993. aastal lõppenud "jõulukirjade" sari. Enamikus on need leheküljelised aruanded aasta jooksul tema enda ja abikaasa Aino töödest ja toimetustest ning juhtumistest, tähelepanekutest ja mõttekäikudest. Mõnel aastal täiendasid neid üksikasjalikumad reisikirjeldused. Samasisulisi ingliskeelseid kirju on ta mõnel perioodil saatnud ka oma ingliskeelt kõnelevatele tuttavatele. Järvesoo enda eluloolised kirjutised ja kolmekümne kahe aasta jooksul välja saadetud jõulukirjad sisaldavad seda, mida ta pidas tähtsaks endast ja abikaasast teada anda.. Jõulu- ja reisikirjadest on välja redigeeritud alguse ja lõpu viisakusavaldused, tervitussõnad, detailsed ilmastiku ja looduse kirjeldused. On silutud üksikuid keelelisi konarlusi ilma väljendusviisi ja mõtteid muutmata. Elulooliste artiklite koguna võiks seda mõnesuguse reservatsiooniga lugeda autobiograafiaks, kuid mitte selliseks kui Järvesoo ise oleks seda kavandanud. On siiski sündmusi ja tegevusi, mida ta pole küllalt tähtsaks pidanud ja on neid käsitlenud pinnaliselt või üldse mitte, nagu näiteks tema parteiline tegevus ja kuulumine ministrina Eesti Vabariigi valitsusse eksiilis. Neid ja muid tegevusi on käsiteldud eraldi peatükkides teiste autorite poolt. Järvesoo uuris põllumajandusteaduse arengut Riia Polütehnilises Instituudis ja Tartu Ülikoolis. Käesolevas raamatus on toodud tema artikkel Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna kujunemisest, arenemisest, õppekavadest ning õppejõududest iseseisvuse perioodil. Ära on toodud ka ülevaade Ameerika Ühendriikide ülikoolide põllumajandusliku hariduse korraldusest, mis annab ülevaatliku pildi miljööst ja ajajärgust ning tingimustest, milles ta töötas. See pakub Eesti teadlastele võimaluse Eesti ja Ühendriikide põllumajanduslike kõrgkoolide õppe- ning uurimistöö metoodika võrdluseks. Koostöös Eesti Põllumajanduse Ülikooliga alustas ta põllumajandusajaloo lektüürina välja andma Eesti põllumajanduse arenguloos esinenud prominentsete põllumajandustegelaste ja -juhtide elulugude ning nende uurimistööde kordustrükke. Ilmuda jõudsid Th. Pooli, A. Eisenschmidti ja C.R. Jakobsoni teosed. Varem oli ta koostanud ja kirjastanud mahuka Jaan Metsa biograafia ning avaldanud rea lühemaid kirjutisi oma kaasaegsete agronoomide kohta. Järvesoo jälgis aastaid Eesti ning Nõuk. Liidu majandust ja põllumajandust ning selle arengut nendel maadel ilmunud ajalehtedest, kirjandusest, statistilistest ja muudest perioodilistest väljaannetest, mis talle pidevalt saabusid. Ta avaldas neil teemadel artikleid ajalehtedes ja -kirjades ning esines ettekannetega kongressidel ja konverentsidel. Ta algatas Amhersti ülikoolis Nõukogude majandust ja põllumajandust käsitleva ülikoolikursuse, kavandas selle programmi ja pidas selle alusel loenguid. Kursus leidis tunnustust ülikooli poolt ning arvestati õppeainena (credit course). Loengute sari kujunes populaarseks ja tõmbas kuulajaid ka teistest ülikoolidest. Õppekava (inglise keeles) on käesolevas ära toodud lk105-107. Avaldan tänu Albert Irs'ile ja pr. Juta Ilves'ele korrektuuri lugemise ja sealjuures tehtud mitmete kasulike näpunäidete eest. Samuti tänu prof. dr. Jüri Kivimäele, kes oma täisajalise õppetöö kõrval võttis aega teose retsenseerimiseks. Mississaugas, jaanuaris 2001. Leo KoobasKirje Kvaliteetsem teadushuviharidus(SA Eesti Teadusagentuur, 2019) Saart, Katrin (koostaja)Me kõik puutume iga päev kokku tuhandete asjadega, mille on avastanud või loonud inimesed, kes tegutsevad loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. See maailm on põnev ja köitev, kuid nõuab tegutsejatelt spetsiifilisi oskusi ja teadmisi. Eesti tööturul teravneb lähiaastail vajadus reaal- ja tehnikateaduste taustaga tööjõu järele – vaja on senisest enam insenere, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste, tehnikuid ja mehhatroonikuid1. Üheks LTT erialadel õppijate ja lõpetajate arvu suurendamise viisiks on parandada noorte teadlikkust valdkonna võimalustest ning selle tulemusena juhatada neid erialade juurde. Seda toetab varane kokkupuude LTT valdkonnaga teadushuvihariduses.„Kvaliteetsem teadushuviharidus“ on järg raamatule „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest“ (2015). Käesolev kogumik koosneb 11 eksperdi teemakäsitlustest koos asjakohaste teadusuuringute tulemuste, mõtlemisülesannete, näidislugude ja juhtumi-kirjeldustega.Raamat koondab huviringi korraldamiseks olulisi teemasid nagu huvihariduspedagoogikatähtsus teadusringi juhendaja töös ja loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine praktika käigus. Ülevaade on antud noorsootöö eesmärkidest ja võtmepädevustest ning kuidas või kes peaks hindama pakutava kvaliteeti. Käsitletakse huviringis osalemise motivatsioonigaseotud põhiküsimusi: kuidas tekitada, hoida ja taastada huvi. Teadushuviringi kavandamist ja elluviimist kirjeldavas peatükis jätkub avastamist või meeldetuletusi nii algajale kui juba kogenud juhendajale – mis on oluline noorele, mis juhendajale, huvikoolile, kogukonnale või kogu Eestile. Juttu tuleb huvikoolide osast erivajadustega noorte arendamisel ja nende eripäradega arvestamisel. Eraldi peatükk räägib mängu ja mängimise tähtsusest. Artiklikogumiku lõpetab ülevaade huvi- ja üldhariduse koostööst ning üksteise toetamisest Pärnus asuva Pernova hariduskeskuse näitel.Kogumiku koostamise käigus kerkis esile uusi ideid ja teemasid, mis nende kaante vahele enam ei mahtunud. Ehk leiavad need teemad käsitlemist kunagi tulevikus. Loodame, et huvihariduse ja eriti teadushuvihariduse teemal hakkab valmima rohkem teadustöid ka ülikoolides.Täname kõiki koostööpartnereid ja teadushuviharidusse panustajaid!Kirje Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas(SA Eesti Teadusagentuur, 2020) Timoštšuk, Inge; Uppin, Helene; Näkk, Anne-MaiMeid ümbritsev maailm on üha avatum. Meil on juurdepääs järjest suuremale hulgale infole ja aina mitmekesisematele kogemustele. See raamat on koostatud, mõeldes inimestele, kes vahendavad eri vanuses õppijaile koolivälises ja inforikkas keskkonnas uusi teadmisi ning kogemusi. Sellisteks keskkondadeks võivad olla nii muuseumid, raamatukogud ja teadushariduskeskused kui ka huvikoolid ja -ringid. Raamatus on keskendutud õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades. Seetõttu võib sellest abi olla ka lapsevanemaile ja üldhariduskoolide õpetajaile, kes sooviksid rohkem teada, mis muudes õppekeskkondades toimub ja kuidas enda tegevust nendes korraldatavaga parimal moel siduda. Raamat on jagatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis on keskendutud sellele, mida mõeldakse avatud õpikeskkonna all, ning on toodud esile, et inforikkus ja uudsed kogemused on õppekeskkonna avatuse põhitunnused. Kui seni on niisugust avatuse mõõdet seotud digitaalsete õppekeskkondadega, siis nüüd peab aina suuremat inforikkust arvestama kõikjal. Mida keerukam on keskkond, seda enam vajab inimene selles õppimiseks asjatundja tuge. Õppimise toetamine on sihipärane tegevus, ja et selles edukas olla, peab arvestama teatud üldisi seaduspärasusi, mis on asjakohased nii koolis, kodus kui ka muudes õppimiseks mõeldud kohtades. Õppimise toetamise seaduspärasustele on pühendatud raamatu teine peatükk. Selles on selgitatud, kuidas saaks inimesi õppimiseks motiveerida ja õppimisse kaasata, ning on kirjeldatud, miks see oluline on. Seejuures on rõhutatud, et iga inimese iseseisvuse toetamine ja täpsete juhiste ning selgete ootuste sõnastamise oskus on õppimise juhtimise tuumaks. Neid põhimõtteid mõistes ja rakendades saab õpetaja keerukamaid tegevusi plaanida. Näiteks on selles peatükis avatud uurimusliku õppe rakendamise ja lõimingu põhimõtted. Kolmandas peatükis on käsitletud õppimise juhtimise praktilisi meetodeid. Täpsemalt on põhjendatud selge eesmärgiseade vajalikkust ja selle seost õppeteemade ning tegevuste valikuga. On selgitatud, et nii head eesmärgid kui ka nendest väljakasvav õppesisu on omakorda tagasiside plaanimise ja andmise alus. Põhjalikumalt on kirjeldatud, kuidas peaks õppimist juhtides arvestama vanuseastmete eripära ja rühmaprotsesse, ning on selgitatud, kuidas õppijaid õppimiseks häälestada. Detailsemalt on pööratud tähelepanu heade õpijuhiste koostamise metoodikale. Niisiis on selles peatükis keskendutud nii vahetule õppimise juhtimise metoodikale kui ka selle eel- ja järeltegevustele. Muuseumites, õppekeskustes ja teistes koolivälistes õppekeskkondades on õppimise korraldamisel mitu eripära, mida on kirjeldatud neljandas peatükis. Selles raamatu osas on avatud, kuidas nendes keskkondades haridustööd mõtestada ning kuidas võiks seal koostööd tehes õppeprogramme luua ja nende järgi õppida. Raamatu viies peatükk on pühendatud õppekäigu plaanimise ja korraldamise teemadele, sest just õppekäikudel saavad üldhariduskoolide õpetajad ja muuseumite, õppekeskuste ning teiste kooliväliste õppekeskkondade haridustöötajad õppijate paremaks toetamiseks praktilist koostööd teha. Lugemise hõlbustamiseks on kõigi peatükkide alguses lühikokkuvõte selle tekstiosa juhtmõttest. Suurema praktilise hoiakuga peatükkides (3–5) on toodud teemakohaseid näiteid elust. Näited on õpetajate käest kogunud peatüki autor(id) ja õpetajatelt on nende kasutamiseks nõusolek saadud. Lisaks on neis peatükkides harjutused, mis on enamasti sõnastatud mõtlemisülesandena, mille vastus peitub vahetult eelnevas tekstis ja vastava peatüki juhtmõttes. Äratundmisrõõmu ja uute vaatenurkade avastamist ning edu soovides Inge TimoštšukKirje Tervikliku eluviisi alused. Gaia hariduse käsiraamat(SA Eesti Teadusagentuur, 2020) Kangur, Mihkel; Trapido, Toomas; Kaasik, Ahto; Tuisk, Ave; Eensalu, Paavo; Lepa, Riinu; Järviste, Liina; Puusepp, Liina; Räni, PiretKäesolev Gaia hariduse käsiraamat on põgus pilguheit võimalustele, mida pakub Rahvusvahelise Ökokülade Võrgustiku koolitajate poolt loodud ja Gaia hariduse sihtasutuse poolt edasi arendatud Gaia hariduse õppekava. Elame maailmas, mis muutub kiirelt otse meie silme all. Jõulisemalt kui ei kunagi varem on inimkonnale esitatud väljakutse muutuda targemaks, küpsemaks ning mõistvamaks. Valusate probleemide üleküllus surub peale igast küljest: Maa keskkonna saastumine, väärtusliku pindmise mullakihi kadumine, kõrbete pealetung, kala- ja veevarude vähenemine, erinevate liikide elupaikade hävinemine, liikide väljasuremine jne. Samuti tunnetame kasvavat ebavõrdsust rikaste ja vaeste vahel; perekondade, kogukondade ja isegi tervete rahvuste lahkurebimist; lakkamatut linnastumist, mis viib sotsiaalse võõrandumise, tõrjutuse ning loodusega sideme kaotamiseni; vaimse teadlikkuse ähmastumist; globaalset kliimasoojenemist; bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, uute pandeemiliste haiguste teket jne. Hoolimata kõigist neist väljakutsetest, või pigem isegi nende taustal võimendudes, kerkib üha enam esile inimeste potentsiaali ja teadlikkuse kasv. Inimesed ja kogukonnad üle maailma soovivad võtta teadlikku vastutust oma elukeskkonna loomise ja hoidmise eest nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Rahvusvaheline Ökokülade Võrgustik (The Global Ecovillage Network, GEN) on seisukohal, et kõige edukam viis uue jätkusuutliku ühiskonna arendamiseks on uus üleilmne, spetsiaalselt kahekümne esimese sajandi väljakutsete ning võimalustega kohtumiseks kujundatud haridus. Üleilmne Gaia hariduse kogukond koondab vahendeid, oskusi ning teadmisi paljudest jätkusuutliku maailma loomise algatustest ja projektidest. Üheks neist on ökokülad, kus aja jooksul läbiproovitud ideedest on välja kujunenud hästi kohaldatavad ja funktsionaalsed praktilised lahendused nii üksikisiku, kogukonna kui ühiskonna tasandil. Ökokogukondade liikumise üheks käivitavaks jõuks on soov otsida elamise viise, mis tugineksid looduses väljakujunenud suhtevõrgustikele. Teisalt on Gaia hariduse inspiratsiooniallikaks projektid üle maailma, kus rohujuuretasandil luuakse muutusi jätkusuutlikkuse poole. Näiteks üleminekulinnade liikumine, permakultuur, ökosüsteemide taastamise projektid, linnaaedade rajamine, sotsiaalse ettevõtluse levimine, taasühendamise töö jne. Lisaks lähtutakse kohalikest loodusgeograafilistest tingimustest, milles on arenenud piirkonnale omane kultuuriruum, kohapärimus ja loodusega kooskõlas elamise kombestik. Sarnaselt ÜRO säästva arengu eesmärkide omavahelise suhestumise mudeliga on ka Gaia hariduse programmi teemad jagatavad nelja peamise valdkonna alla: ökoloogia, sotsiaalsed suhted, majanduslikud suhted ja maailmavaade/kultuur. Need valdkonnad ehk aspektid, mida on vaja teada ja osata rakendada, on ükskõik millise jätkusuutlikkusele pürgiva elamisviisi aluseks ja katavad terviklikuks seostatuna maailma käsitlust, mida on vaja iga inimese õnneliku elu korraldamiseks. Käesolevas käsiraamatus antakse ülevaade Gaia hariduse neljast aspektist, nende sisust ning tähendustest ja näidatakse, kuidas neid aspekte saab käsitleda huvihariduse kontekstis. Üle maailma kokku kogutud kogemus elu edasiviivatest algatustest ja liikumistest seotakse käesolevas käsiraamatus Eesti taustsüsteemiga. Valdkondade olulise teabe, teooria ja praktika seletavad lahti Eesti kogenud koolitajad. Samuti näidatakse, kuidas nelja valdkonna baasil moodustada õppija jaoks tähenduslik maailmavaateline tervik.Kirje Teadlaselt tegijale : [2018](Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool• Kuidas paigutada tuuleparki maastikku? • Kas võiks oma aias kasvatada viinamarju? • Kas sööti jäänud põllule võiks istutada kaski? • Kuidas ehitada üles vanaisalt pärandatud vesiveskit? • Kas tiik meie talu sauna taga sobib karpkalakasvatuseks? Nendele viiele küsimusele oskavad kindlasti vastata Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlased. EMÜ teadlased oskavad vastata veel paljudele küsimustele. Selliseid küsimusi leiab kümnete kaupa käesolevast vihikust. Teisalt soovime ka näidata, milliseid võimalusi üldse pakub meie vallatav oskusteave ja kuhu EMÜs viljeldavad teadused liiguvad. Vihik sisaldab meie ülikooli rakendusteaduslike teemade ja teadusarenduste loetelu. Teemad jagunevad kaheksaks: taimeteadus, loomateadus, metsateadus, keskkonnateadus, majandusteadus, ehitusteadus, energiateadus ja tehnikateadus. Oleme valmis talupidajat, ettevõtjat, omavalitsust nõuga aitama.Kirje From scientist to producer(Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool•How to restore a park or an old mansion?• Is it possible to grow grapes in your own garden?• Should you plant birch-trees in a fallow field?• How to restore an old mill inherited from your Grandpa?• Is the pond behind the sauna at our farm suitable for breeding carps? The researchers at the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) are sure to know the answers to these five questions. The scientists of the EMU are bound to know answers to many other questions as well. You can find such questions by the dozen in the present booklet.On the other hand, we would like to draw your attention to the know-how at our University and show where the disciplines fostered here are heading to.The booklet includes a list of themes for applied re-search and development. The themes break up into eight groups: plant, animal, forest, environmental, economic, construction, energetic and technological science. We are gladly ready to help the farmer, entrepreneur or local government.