Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7090
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 sekkumiste KK2.1 “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud” ja KK2.2 “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud” ühikumäärade analüüs : uuringu aruanne(Eesti Maaülikool, 2023) Kaimre, Paavo; Vaasa, Airiin; Kadulin, AkiUuringu eesmärgid on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 raames toetatavate metsamajanduslike tegevuste ühikuhindade määramiseks alusandmete kogumine ja koondamine ning nende põhjal ühikuhindade leidmine, hooldusraie ühikuhinna leidmise metoodika koostamine ja teiste tegevuste ühikuhindade metoodika üle vaatamine ning vajadusel ettepanekute tegemine metoodika kaasajastamise kohta. Uuringu raames koguti alusandmed ning lihtsustatud metoodika alusel selgitati ühikuhinnad järgmiste metsamajanduslike tegevuste kohta: hooldusraie kuni 10-aastases puistus, üle 10 ja kuni 20-aastases puistus ning üle 20 ja kuni 30-aastases puistus (€/ha); tuule või tulekahju tõttu kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamine (€/ha); tuule või tulekahju või muu Eestis enamlevinud loodusõnnetuse tõttu kahjustatud metsa taastamisel loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamine (€/ha); tuule või tulekahju või muu Eestis enamlevinud loodusõnnetuse tõttu kahjustatud metsa taastamisel uue metsakultuuri rajamine (€/ha); metsauuenduse hooldamine, mille käigus eemaldatakse kasvu segav rohurinne (€/ha); metsapuude enimlevinud erinevate taimehaiguste või -kahjustuste (männikärsaka (Hylobius abietis), juurepessu (Heterobasidion annosum) ja kuuse-kooreüraski (Ips typographus) vastaste tõrjevahendite ning ulukahjustusi ennetavate tõrjevahendite soetamine ja kasutamine (€/ha); repellendi, tüvekaitse ja ladvakaitse soetamine ja kasutamine (€/ha); aia paigaldamine rajatud metsakultuuri kaitsmiseks (€/km).Kirje Mida meil on õppida Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamisest? : uuringuaruanne(Eesti Maaülikool, 2021) Vihma, Peeter (koostaja); Teder, Meelis (koostaja); Metsandus- ja maaehitusinstituutMetsanduse arengukava koostamine aastani 2030 (MAK2030) on pretsedenditu näide poliitikakujundamisest Eesti avalikus sektoris. Avalikkuse huvi, kaasatud organisatsioonide arv, eesmärgi ambitsioonikus – saavutada üldrahvalik kokkulepe – ja ka rahvakogu tüüpi aruteluplatvormi kasutamine on Eesti poliitilis-administratiivsel maastikul seninägematud nagu ka arengukava koostamist ümbritsevad ühiskondlikud pinged, mida sageli nimetatakse metsasõjaks. Küsimus, kuidas metsa hoida, kasutada ja majandada ning kuidas nendes põhimõtetes kokku leppida, ei ole omane ainult Eestile. Viimase aja teaduskirjanduses on rohkesti tähelepanu pööratud loodusressursside kasutamist reguleerivate poliitikaotsuste tegemistesse kaasamisele. Suurenenud tähelepanu on põhjustanud rahulolematus kasvule orienteeritud ning ekspertide juhitud ressursipoliitika ja -haldusega, kaalutlused jätkusuutlikkuse osas, ressursside alternatiivsed kasutusviisid jms. Asjaomaste protsesside raames on mitmes riigis kaasatud osalisi ka laiemalt (vt sellealaseid kokkuvõtteid, näiteks Ansell ja Gash, 2008; Maier jt, 2014). Eesti metsapoliitikas on huvi- ja eksperdirühmade kaasamist silmas peetud juba 1990. aastate algusest saadik, kui loodi iseseisva Eesti metsapoliitika aluspõhimõtted. Eesti metsapoliitika ümberkujundamine tõi valdkonda täiesti uue avatud ja kaasava lähenemise, võrreldes eriti nõukogulike otsustusviisidega (Kallas, 2002). Ka Eesti metsapoliitika strateegiadokument (1997) ja metsaseadus (2006) sedastavad põhimõtted, et metsapoliitiliste otsuste kujundamisse kaasatakse valdkonna huvirühmad ning organisatsioonid. Erinevad huvirühmad osalesid ka keskkonnaministri metsandusnõukogus. Samas pole kaasav poliitikakujundamine ära hoidnud konfliktide kuhjumist ega arenemist metsasõjaks. Eelkirjeldatud tingimustes valmistus Keskkonnaministeerium koostama uut metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030). Arvestades suurt ja väga eripalgelist huvi metsandusprotsesside vastu, otsustati arengukava koostamisse kaasata senisest märksa suurem hulk organisatsioone. Kui esimese kahe arengukava juhtivates töörühmades osales vastavalt 10 ja 11 organisatsiooni, siis ainuüksi MAK2030 1. juhtkogusse kuulus 32 organisatsiooni, konsulteeriti aga veelgi enamatega. Arengukava koostamise protsess oli hoolikalt kujundatud ja toimus mitmes osas, võttis aega mitu aastat ja selle eesmärgina sõnastas Keskkonnaministeerium „laiapõhjalise kokkuleppe“ (mõnes sõnastuses ka „rahvusliku kokkuleppe“) ning „konsensuse“.1 Vaatamata varasemale osalusele koostöistes foorumites (arengukavade koostamine, metsandusnõukogu) ei olnud poolte valmisolek koostööks ja konsensuseks arengukava koostamise käigus suur. Arengukava koostamine venis 12 kavandatust palju pikemaks. Protsessi jooksul vahetus kolm keskkonnaministrit, kellest üks saatis laiali ka vahepeal suhteliselt ummikusse jooksnud MAK2030 juhtkogu. Käesoleva raporti eesmärk on anda ülevaade analüüsist, mis tehti MAK2030 protsessi koostamise, juhtimise ja selle tulemuste kohta. Analüüsi eesmärk oli mõista, milliseid õppetunde taoline lai kaasamine võiks anda tulevaste samalaadsete, keerukate, laia inimeste ringi huvitavate ning konfliktsete valdkondade juhtimiseks. Raportis anname kõigepealt lühikese teoreetilise sissejuhatuse koosloomelisse poliitikakujundamisse ja ülevaate uuringu meetoditest, seejärel esitame juhtumiuuringu tulemused. Süstematiseerisime tulemused teoreetiliste lähtekohtade järgi: esmalt kirjeldame kaasava metsanduspoliitika kujundamise konteksti, kuhu MAK2030 asetus; teiseks analüüsisime protsessi institutsionaalset disaini (eraldi peatükkides protsessi ülesehitus, osalejate valik ja teadlaste osalus protsessis); ning kolmandaks käsitleme arengukava läbiviimise praktikaid.Kirje Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Mitt, Risto (koostaja); Pärn, Linnar (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.Kirje Maaressurss : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Astover, Alar (koostaja); Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kukk, Liia (koostaja); Suuster, Elsa (koostaja); Ostroukhova, Alyona (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)2007. a. lepingus sätestatud ülesanded 1) Määratakse kasutusest väljasoleva maa suuruse lähtudes PRIA, Statistika, Maaameti, RMK, Metsaregistri jt. andmebaaside andmetest; 2) Koostatakse kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastav kaardimaterjal; 3) Kirjeldatakse kasutusest väljasoleval maal energiakultuuride kasvatamiseks maa kasutuselevõtuga seotud mõjuvaid tegureid, sh: a. kasutusest väljasoleva maa jaotus sihtotstarbe järgi; b. anda ülevaade toetusõigusliku ja toetusõiguseta kasutusest väljasoleva maaressursi kohta (maakonna tasemel); c. anda ülevaade kasutusest väljasoleva maa struktuurist põllumassiivide suurusklassi alusel (maakonna tasemel); d. lähteandmete kogumine kasutusest väljasoleva maa omandisuhetest ja kasutuspiirangutest; e. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasolevate maade viljakusomadustest, looduslikust seisundist ning maaparandussüsteemide olukorrast; f. lähteandmete kogumine ülevaade koostamiseks kasutatud turbaväljade asukohtade ja suuruste ning, turbatootjate rekultiveerimiskohustuste kohta; g. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks reoveehoidlate asukohtade ja võimsuste kohta; h. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks märgaladel biomassi tootmise potentsiaali ja piirangute kohta; i. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasoleva maa kasutuselevõtu võimalustest biomassi- ja energiakultuuride kultiveerimiseks 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab esialgse ülevaate maakondade lõikes ülevaate potentsiaalsest maaressursist biomassi ja energiakultuuride tootmiseks: milline on hetkel kasutuses oleva metsa- ja põllumajandusmaa potentsiaal biomassi ja energiakultuuride tootmiseks, kui palju on tegelikult kasutusest väljasolevat maad, millised oleksid selle maa kasutuselevõtu peamised piirangud ja soodustavad tegurid, millistel eeldustel võiks jõude seisva maa taaskasutuselevõtt juhtuda, missuguseid ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks on selle eeldusena vaja esitada.Kirje Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis(Eesti Maaülikool, 2007) Tullus, Hardi (koostaja); Tullus, Hardi; Koppel, Andres; Uri, Veiko; Tullus, Arvo; Pärn, LinnarVastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingule uuring peab: 1) Andma võrdleva ülevaate Eestis viljelemiseks sobivatest ning soovituslikest energiakultuuride liikidest ja sortidest (sh geneetiliselt muundatud) vastavalt kasutuseesmärgile; 2) Analüüsima energiakulutuuride viljelemiseks vajaminevat tehnikat ja agrotehnoloogia olemasolu kohta ning täiendavast vajadusest või olemasoleva kohendamisvajadusest potentsiaalset tootmismahtu silmas pidades; 3) Analüüsima ja kirjeldama eri energiakultuuride viljelemise mõju mulla viljakusomadustele; 4) Andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse ja kasvatamise võimaluste kohta piirkonniti tulenevalt EL ühise põllumajanduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest; 5) Analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi nõudeid); 6) Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid; 7) Andma soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis. Viiakse läbi varemkogutud erinevate puuliikide erinevate biomassifraktsioonide kalorsuse uuringud. Tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate, milliseid kultuure konkreetsetes oludes on võimalik ja otstarbekas viljelda, milliseid keskkonnakaitselisi ja agrotehnoloogilisi nõudeid (sh ristvastavusnõudeid) tuleb viljelemisel arvestada, toob välja energiakultuuride kasvatamist piiravad ja soodustavad tegurid ning esitab vajadusel ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks, et soodustada energiakultuuride viljelemist soovitataval määral.Kirje Tõrjevahend „Trico“ mõju ulukikahjustuste leevendamisel Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna männikultuurides : teadusuuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2020) Aun, Kristiina; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutMännikultuuride kasvatamisel on üheks aktuaalseimaks probleemiks ulukikahjustused. Korduva kärpimise tõttu võib metsauuenemine osaliselt või täielikult ebaõnnestuda. Ulukikahjustused mõjutavad noorte puude kasvu ja arengut ning tulevikus saadava puidu kvaliteeti. Hetkel kasutatakse laialdaselt ulukikahjustuste leevendamiseks lambarasva baasil toodetud ulukitõrjevahendit Trico. Kuna ulukitõrjevahendi ülepinnaline pritsimine on metsaomanikule kulukas ning töömahukas, siis kulude vähendamiseks oleks vajalik taimede töötlemise metoodikat optimeerida. Eelnevalt ei ole Eestis läbi viidud teadusuuringutel põhinevaid hinnanguid ulukitõrjevahendite toimimisest ning kasutusvõimaluste optimeerimisest. Samuti puuduvad vastavad tulemused väliskirjanduses. Sellest tulenevalt seati käesoleva projekti eesmärkideks uurida repellent Trico toimet ulukikahjustuste vältimisel Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna noortes männikultuurides ning selgitada repellent Trico mõju ulatus läheduses kasvavatele pritsimata taimedele.Kirje Lehisepuistute kordusmõõtmine Järvseljal ja lehiste kasvu analüüs(Eesti Maaülikool, 2020) Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutTeatavasti on metsa kasvu uurimisel traditsiooniliseks andmeallikaks katsealade või proovitükkide mõõtmistulemused. Viimase saja aasta jooksul on rajatud erinevate uurijate poolt tuhandeid proovitükke, kuid üsna väike osa neist on säilinud või korrektselt dokumenteeritud (Kiviste ja Hordo 2002). Eristatakse ajutisi ja püsiproovitükke, vastavalt sellele, kas proovitükid või katsealad on looduses kordusmõõtmiseks leitavad või mitte. Soome Metsainstituudi kogemustest (Hynynen et al 2002) saab järeldada, et usaldusväärsete kasvumudelite loomiseks peaks proovitükke mõõtma vähemalt 15-20 aasta jooksul 3-4 korda. Järvseljal on rajatud pikaajalisi katsealasid rohkem kui 100 aastat, kuid paraku pole kõiki mõõtmisandmeid säilinud või on nende kvaliteet küsitav. Seega on oluline metoodiline pool, et tagada usaldusväärsem andmestik metsanduslike mudelite loomiseks. Teatavasti peetakse metsa püsiproovitükkide kordusmõõtmiste andmeil saadud takseertunnuste aegridu kõige usaldusväärsemateks. Selleks on oluline metsanduslike teadusuuringute järjepidevus. Lisaks spetsiaalselt puistu kasvukäigu (üksikpuude mõõtmisandmed) uurimiseks rajatud püsiproovitükkidele saab metsa kasvu uurimiseks kasutada muudel eesmärkidel rajatud metsa katsealade andmeid. Eestis on rajatud hulgaliselt lehise kultuure, mis on leidnud meie kliimas ja mullas endale head kasvutingimused. Metsamehi on paelunud lehis oma kiire kasvu, ilusa puidu tekstuuri ja tugevate puidu omadustega. Õige lehiseliigi ja kasvukoha valikul ületavad nad kasvukiiruselt kodumaiseid puuliike. Mitmed katsed on aga näidanud, et ebasobivates kasvutingimustes puud hukkuvad. Seda on eriti hästi näha Elmar Kaare rajatud lehise metsastamise katsealadel ammendatud põlevkivikarjääris, kus mõnikümmend aastat vanad lehisepuud on mingil põhjusel surnud. Võõrliikide kultiveerimisega alustati Järvseljal 19. sajandi teises pooles ning esimesteks võõrpuuliikideks olid euroopa ja vene lehis (Kasesalu 1999). Seega on lehiste kultiveerimine Järvseljal kestnud juba ligi 140 aastat. Hetkel on säilinud kaheksa lehise katseala, kus on tehtud järjepidevalt mõõtmisi ja märkmeid. Lehise katsealadel varasemaid mõõtmisi ei ole tehtud järjepidevalt, vaid ebakorrapärase intervalliga, samuti puuduvad üksikpuude mõõtmisandmed varasematest perioodidest. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli jätkata kordusmõõtmistega lehise puistutes (kaheksa vana prooviala ja üheksa uut ringproovitükki, mis mõõdeti 2014. aasta sügisel), et andmeseeriad oleksid järjepidevad. Samuti analüüsida ja modelleerida lehise kasvu ning võrrelda eelmiste mõõtmistega. Esmased ülevaated kogutud andmetest on esitatud ka käesolevas aruandes.Kirje Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs : lõpparuanne(Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2020) Peterson, Kaja; Grünvald, Olavi; Noorkõiv, Rivo; Jõgiste, Kalev; Maamets, Lembit; Salmar, Siim; Poltimäe, Helen; Kutsar, RiinMetsanduse arengukava (MAK 2030) on laiapõhjaline dokument metsade jätkusuutliku majandamise ja metsanduse suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Kokkuleppe aluseks on piisavalt lahti kirjutatud strateegilised arengustsenaariumid, mis luuakse metsanduse arengukava koostamise käigus koostöös teadlastega huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal. Metsanduse arengustsenaariumeid arutatakse juhtkogu kohtumistel 11., 12., 17. ja 18. detsembril 2019. aastal ning valitakse välja sobivaim stsenaarium või nende kombinatsioon, mille põhjal koostatakse metsanduse arengukava terviktekst. Juhtkogu koosneb huvirühmade, riigi- ja uurimisasutuste esindajatest ning selle on kokku kutsunud keskkonnaminister.Kirje Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050(Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021) Valgepea, Mati; Raudsaar, Madis; Karu, Helen; Suursild, Eve; Pärt, Enn; Sims, Allan; Kauer, Karin; Astover, Alar; Maasik, Martti; Vaasa, Airiin; Kaimre, PaavoKliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on oluline kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine ja sidumisvõimekuse suurendamine kõigis sektorites. Et eesmärki täita, tuleb seada selged sihid, hinnates erinevates sektorites KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise potentsiaali ning käsitleda sektori mõju laiemalt ka majanduse konkurentsivõimele. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu käigus kaardistatakse LULUCFi sektori maakasutuskategooriates süsiniku sidumisega seotud aspektid ja tegevused ning hinnatakse nende potentsiaali suurema süsiniku sidumise suunas. Analüüs kirjeldab ning hindab järgmisi LULUCFi sektorit mõjutavaid tegevusi: raportis „Mets ja kliimamuutused“ esitatud raiestsenaariumid (koos puittoodetega); metsakasvatuslikud võtted netojuurdekasvu soodustamiseks: metsade uuenemise tagamine (looduslik uuendus, uuendamine, puuliigi valik), harvendusraie, raieplaanide optimeerimine (täiuse, juurdekasvu ja boniteedi järgi), kuivendamine; metsamaa pind (metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel) kui süsinikusidumist suurendav tegur: metsastamine, raadamise piiramine/ kompenseerimine; puittoodetesse süsiniku sidumine: puittoodete tootmise suurendamine, puittoodete tootmise struktuuri muutmine pikemaealiste toodete suunas, kohaliku tööstusliku ümarpuidu väärindamine Eestis (sh paberipuu väärtustamine), ümarpuidu import, Eestis varutud puit, puiduenergia kasutus; kasvuhoonegaaside heite vähendamine märgaladelt: jääksoode ehk mahajäetud turbatootmisalade korrastamine, aiandusturbast tulenevate heitkoguste vähendamine; põllumajanduslikud tegevused mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks: orgaaniliste väetiste kasutamine (sh taimejäänuste mulda jätmine), mitmekesisemad ja pikemad külvikorrad, turvasmuldadel põllu- ja kuivendatud rohumaade metsastamine (sh lühikese raieringiga istandused), loodusliku taimestikuga alade loomine (puittaimestiku ribad ja hekid ning agrometsandus), heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade neutraliseerimine (lupjamine); asendusefekti hindamine: ülevaade Eesti konteksti sobiva asendusefekti arvutamise võimalikkusest (sh ülevaade teadustekstidest) ja puuduvate või täiendavaid uuringuid vajavate teemade väljatoomine, võimalusel esmaste arvutuste tegemine. Lisaks hinnatakse: kaardistatud meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju tegevuste elluviimisel, sh tööhõivet, netotulu ja lisandväärtust. Võrreldakse metsa majandamisega seotud netotulu ja süsinikukaubandusega kaasnevaid potentsiaalseid võimalusi.Kirje Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020 : töövõtuleping nr 94 lõpparuanne(2013) Maasikamäe, Siim; Jürgenson, Evelin; Toom, Mariliis; Mandel, Merit; Eesti Maaülikool. Geomaatika osakondKäesolev aruanne koondab Eesti Maaülikooli ja Põllumajandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingulise uurimistöö (24.04.2012 sõlmitud töövõtuleping 94) tulemusi. Uuring viiakse läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames ja selle eesmärk on põllu- ja metsamajanduse taristu parendamise ettepanekute väljatöötamine programmperioodiks 2014-2020. Antud lepingu üldine eesmärk on välja selgitada maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalikud meetmed põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020. Uurimistöö raames lahendati järgmised põhiküsimused: - töötati välja uuringute metoodika; - analüüsiti erinevates riiklikes andmekogudes sisalduvat teavet ja Statistikaameti poolt väljastavat teavet haritav maa (põllumaa, aianduslik maa), rohumaa (looduslik rohumaa või püsirohumaa, ajutine rohumaa) ja metsamaa kohta; - analüüsiti põllumajanduslikult kasutatava või selle potentsiaaliga maa (põllumajandusmaa) erinevaid mõisteid ja termineid; - analüüsiti maaparandussüsteemidega maa kasutamist; - uuriti ortofotode visuaalse vaatluse teel haritava maa kasutamist ja selgitati välja selle maa võsastumise ulatus; - korraldati ekspertide küsitlus põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivsete pindade kohta; - koostati ettepanekud tegevuste kohta, mis on vajalikud põllumajandusmaa säilitamiseks ja optimaalse kasutuse tagamiseks; - koostati ettepanekud ja soovitused põllu- ja metsamajandusmaa otstarbekaks kasutamiseks aastani 2020. Uurimiseks vajalikud empiirilised andmed pärinevad: - erinevatest Eesti maa- ja metsaressurssi iseloomustavatest registritest; - erinevates institutsioonides kasutatavad juhendid ja muud dokumendid; - ekspertide küsitlusest; - intervjuud erinevate ametkondade töötajatega. Lisaks empiirilistele andmetele analüüsiti erialakirjandust, et selgitada välja uuritavate küsimuste üldine taust ja maaressursside kasutamist mõjutavad globaalsed tegurid. Aruande esimeses osas on toodud üldine ülevaade töö koostamise metoodikast. Lisaks sellele on aruande mitmes osas täpsemalt kirjeldatud metoodikat, mida kasutati konkreetse küsimuse uurimisel. Aruande sisulised osad, mida on kokku 14, on jagatavad neljaks grupiks. Esimesse gruppi kuuluvad aruande need osad, mis annavad ülevaate ruumiandmetega tehtud analüüside kohta. Teise grupi osades on analüüsitud erinevaid maaga seotud mõisteid ning tehtud sellega seonduvaid ettepanekuid ja 7 soovitusi. Kolmanda grupi moodustavad need aruande osad, mis käsitlevad põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivset muutumist. Neljandas grupis on ainult üks osa (14.) ning see koondab ettepanekuid ja soovitusi põllu- ja metsamajandusmaa paremaks kasutamiseks aastani 2020. Aruande lisades on toodud erinevate analüüside tulemusena saadud mahukamad tabelid või muud abistava tähendusega materjalid. Lisade numbrid on kooskõlas nende osade numbritega, millede juurde nad kuuluvad. Seepärast ei ole lisade numeratsioon pidev. Näiteks puuduvad lisad numbriga 1 sest selle osaga seoses lisasid ei olnud. Mitmes lisas on kasutatud enam mitte kehtivaid maa sihtotstarbeid, näiteks põllumajandusmaa. Põhjus on selles, et vaatamata sellele, et mitmed sihtotstarbed enam ei kehti (neid ei omistata maaüksustele) on paljudes maakatastri kirjetes siiski veel kasutusel ka vanad sihtotstarbed ja andmebaasist päringuid tehes tulevad need eraldi grupina välja. Lisades on andmed päringu tulemusena saadud kujul (neid ei ole ühendatud teiste gruppidega). Töö põhitekstis on maa sihtotstarbed parema ülevaatlikkuse huvides grupeeritud ja põllumajandusmaa sihtotstarbega maa on ühendatud maatulundusmaaga. Analoogiliselt on toimitud ka mitmete teiste sihtotstarvetega.Kirje Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine(2014) Maasikamäe, Siim; Jürgenson, Evelin; Aasmäe, Kristjan; Veeroja, Piret; Eesti Maaülikool. Geomaatika osakondVäärtusliku põllumajandusmaa määramise probleemistik on keeruline ja selles on palju ebaselget. Seda on märgitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud dokumendis 1, mis annab üldised suunised antud küsimusega tegelemiseks. Vajadus tegeleda väärtusliku põllumajandusmaa määramisega tuleneb ka vajadusest kaitsta põllumajanduse jaoks vajalikku ja sobivat maad teisteks sihtotstarveteks muutmise eest. Käesolev lõpparuanne on koostatud vastavalt Eesti Maaülikooli ja OÜ Tajuruum vahel sõlmitud töövõtulepingule, mille eesmärk on uurida väärtusliku põllumajandusmaa määramise võimalusi seoses maakonna planeeringute koostamisega Põlva, Valga ja Võru maakondades. Käesolevas aruandes on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldmetoodilised alused ja selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldisi põhimõtteid. Töö kõige olulisemaks tulemuseks on käesoleva aruande juurde kuuluvad digitaalsed kaardid, mida saab integreerida teiste planeeringukaartidega. Aruande esimeses osa on selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldisi põhimõtteid. Teises osas on toodud ülevaade põllumajandusliku maa väärtust iseloomustava kompleksnäitaja (tervikhinne) määramise kohta kuue valla (Helme, Põdrala, Räpina, Sõmerpalu, Urvaste ja Veriora)andmete põhjal. Kolmandas osas antakse ülevaade põllumajandusliku maa väärtust iseloomustava kompleksnäitaja võimalikust kasutamisest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel planeeringute koostamisel. See osa koosneb valdavalt erinevatest teemakaartidest, mis illustreerivad põllumajandusmaa väärtust iseloomustava tervikhinde kasutamise erinevaid võimalusi.Kirje Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine : Jõgeva Maavalitsusega sõlmitud töövõtulepingu lõpparuanne(2014) Maasikamäe, Siim; Veeroja, Piret; Eesti Maaülikool. Geomaatika osakondVäärtusliku põllumajandusmaa määramise probleemistik on keeruline ja selles on palju ebaselget. Seda on märgitud ka Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 juurde lisatud dokumendis 1 “Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks“, mis annab üldised suunised antud küsimusega tegelemiseks. Vajadus tegeleda väärtusliku põllumajandusmaa määramisega tuleneb ka vajadusest kaitsta põllumajanduse jaoks vajalikku ja sobivat maad teisteks sihtotstarveteks muutmise eest. Käesolev uurimistööaruanne on koostatud vastavalt Jõgeva Maavalitsuse ja Eesti Maaülikooli vahel 5. detsember 2013 sõlmitud töövõtulepingule. Töö eesmärgid olid: 1. analüüsida Jõgeva maakonna põllumajandusmaa olemit maakonnaplaneeringu koostamise kontekstis; 2. välja selgitada põhilised kriteeriumid, millega arvestada Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamisel väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel; 3. koostada digitaalne andmestik (kaart koos maad iseloomustavate andmetega), mis võimaldab modelleerida väärtusliku põllumajandusmaa ulatuse ja paiknemise erinevaid variante. Käesolevas aruandes on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldmetoodilised alused ja selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldisi põhimõtteid. Töö kõige olulisemaks tulemuseks on käesoleva aruande juurde kuuluvad digitaalsed kaardid, mida saab integreerida teiste planeeringukaartidega.Kirje Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes(2016) Tamm, Toomas; Timmusk, Toomas; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKehtiv Maaparandusseadus näeb ette tegevusvaldkonna „Maaparandusseire“. See defineeritakse kui abinõude süsteem, mille rakendamise eesmärk on koguda andmeid kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseiret korraldavad Põllumajandusamet maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju puhul ning Põllumajandusuuringute Keskus maa lubjatarbe ja maakasutuse keskkonnamõju puhul. Seire tähendab pidevat keskkonna või seisundi jälgimist. Kuivendatud põllumajanduses kasutataval maal on kraavide ja nendel olevate rajatiste seisundit ning drenaažisüsteemi toimimise efektiivsust on hinnatud praeguse Põllumajandusametile eelnenud asutuste pool nii korraliste inventeerimistega kui ka valimi põhjal ülduuringu täpsusega ülevaatustega. Viimane neist, mis oli seotud Maailmapanga laenu ettevalmistamisega ja hõlmas 10% Eesti kasutusel olnud kuivendatud pinnast, toimus 1994. aastal. Sellest uuringust on kättesaadavad maakondade kohta kuivendusseisundi koondtabelid nelja pinnasegrupi (turvas, liiv, savi ja keskmised pinnased) kohta ja hinnang uuenduse ning rekonstrueerimise vajaduse (pindala) kohta. 1994. aasta maaparandusssüsteemide seire hõlmas 56055 ha, millest raske mineraalpinnases hinnati 8670 ha. Kuivendatud savimaad on kokku 115 480 ha, mis moodustas maaparandussüsteemide registri andmetel põllumajandusmaast 18% (20% kerge pinnas. 56% keskmine pinnas, 6% turvas). Savimaal vaadeldud alast heas seisundis olevaks hinnati 21,4%, rahuldavaks 62% ja puudulikuks 16,6%. Kerges ja keskmises pinnases puudulikuks hinnati 9 ja 7%, turvasmaas 36%. Uue kuivendatud pinna lisandumine lõppes praktiliselt 90-ndate aastate alguses ja peamiseks tegevuseks on olnud nii Maailmapanga laenu, RAK meetme 3.4 ja MAK meetme 1.8 toel olemasolevate maaparandussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine. Seisundis on toimunud muutused ühelt poolt rajatiste amortiseerumise tõttu, teiselt poolt ka nende parenemine maakasutajate hoiutööde ja tõukefondide rekonstrueerimise abil. Maaparandusseire kirjutati seadusesse sisse 2000-ndate alguses, kuid praktilised tegevused selles valdkonnas algasid 2014.aastal, kus asjakohased ametkonnad võtsid vastu otsuse alustada kuivendussüsteemide toimimise efektiivsuse ning kuivendatud maa seisundi uurimisega pinnasegruppide kaupa. Alustati turbasse ja liivasse rajatud maaparandusehitistest. Üle vaadati 4104 ha liivades ja 4005 ha turbas, seiratud alasid vastavalt 87 ja 161. Eesvoolude seisundit hinnati 346,37 kilomeetril. Maaeluministeeriumi programmis „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ on ette nähtud jätkata uurimistööd ka teistes pinnastes. Käesolev töö on projektikonkursi rakendusuuringu „Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“ aruanne. Uurimus on tellitud maaparandustööde vajaduste kavandamiseks, maaparandushoiukavade täiendamiseks ja tegevuste veemajanduskavadega kooskõlla viimiseks. Projekti käigus on vaja uurida ja analüüsida vähemalt 11 000 ha rasketes liivsavi ja savimuldades drenaažkuivendusega alasid. Pärast kogutud andmete läbitöötamist, olemasolevate ja kogutud andmebaaside hindamist ning täiendamist, tuleb anda koondhinnang drenaažkuivendusega kuivendatud liiv-savi ja savi maade seisundi kohta. Uurimistöö on tehtud koostöös Põllumajandusametiga (allhange valimi koostamisel ja välitööde tegemisel) kasutades Põllumajandusameti andmekogudes olevaid materjale. Tulemuste analüüsi on teinud veemajanduse osakonna töötajad Toomas Tamm ja Toomas Timmusk. Seiretulemuste võrreldavuse eesmärgil on käesoleva töö metoodika olnud 1994.a ja 2014. aasta uuringutega põhipunktides ühilduv, erisused arvestavad pinnaseid. Käesolevas aruandes on esitatud tulemuste analüüs, aruande lisades on toodud kasutatud välitööde metoodika ja välitöölehtede põhjal koostatud koondtabelid maaparandusehitiste kaupa kuivendatud maa (drenaažisüsteemide seisundi) ja nendel olevate kraavide kohta (lisa 3). GIS-is tehtud mullakaardi analüüsi materjalid savipinnase esinemise kohta maaparandussüsteemidel, andmed valimiga hõlmatud ehitiste kohta ning välitöölehed koos vastavate maaparandusehitiste teostusjoonistega, kuhu on kantud uuritud ala piirid ja rajatiste seisund, säilitatakse Põllumajandusameti ja aruande koostaja, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna arhiivis.Kirje Puutuha kasutamisvõimalused metsanduses : aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutViimastel aastatel on Põhjamaades ja ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate energiaallikate kasutamine. Rohkem kui 25% üle 50 MW võimsusega katlamajadest Eestis on juba üle läinud puidu ja hakkepuidu kasutamisele. Enamik farme ja ettevõtteid maarajoonides kasutavad aga ainult puitu soojusenergia saamiseks. Kuigi puiduküte majanduslik efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest (Tullus, Muiste, 1994), on puit kui taastuv ja keskkonda vähesaastav energiaallikas leidnud poolehoidjaid ja kasutamist Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. 1996. aastal, võrreldes 1995. aastaga suurenes ligi 10% biokütuste, peamiselt puidu ja turba kasutamine. Kui aga võrrelda 1980. aastaga, suurenes puidu kasutamine kütteks kuni 64% (Eesti Statistika Aastaraamat 1997, 1998). Pärast 1970-ndate aastate energiakriisi on järk-järgult suurenenud puidu ja hakkepuidu osatähtsus energia tootmisel ka Eestis. Vastavalt RE Eesti Energia andmetele kasutati meil 1998. a. 13 288 TJ (1 757 000 m3 ) küttepuid ja 8 152 TJ (1 330 000 m3 ) puidujäätmeid, kokku 21 444 TJ (3 087 000 m3 ) ulatuses (Eesti Statistika Aastaraamat 1998, 1999). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0,6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt ligi 13 000 t ja enam tuhka aastas. Kaugemale ette vaadates võib öelda, et puidu osa soojusenergeetikas suureneb tulevikus veelgi ja TTÜ teadlaste Liigi ja Landsbergi (1996) poolt teostatud energiasüsteemide modelleerimise (MARKAL) tulemused näitasid, et kuni aastani 2033 kasvab Eestis puidu kasutamine energia tootmiseks 10– 13%. Puidu kasutamine soojusenergeetikas suureneb. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest nii, nagu on praegu probleem industriaalse tolmu ja tuha kasutamisega, mis tekivad põlevkivi kasutavatest ettevõtetest. Skandinaaviamaades ja Kesk-Euroopas, kus tekkivad tuhakogused on märkimisväärsed, on puutuhka kasutatud metsade väetamiseks ja selgelt positiivseid tulemusi puude juurdekasvu suurenemise osas on saadud soomuldade puhul (Demeyer et al., 2001; Arvidsson, Lundkvist, 2003; Saarsalmi et al., 2004). Mineraalmuldade väetamisel on tulemused olnud tihti vasturääkivad. Üldiselt ollakse üksmeelel põhimõtte “mets tagasi metsa” keskkonnakaitselises ja ökoloogilises väärtuses. Teaduslikud uuringud puutuha kasutamisvõimaluste kohta metsamuldade väetamiseks ja mulla pH reguleerimiseks Eestis seni puudusid. Arvestades Eesti mullastiku kirjusust, on probleem keeruline ja nõuab mitmekülgseid uuringuid erinevate mullaja metsatüüpide jaoks. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka teadaolevalt seni kasutatud pole. Küll on põlevkivituhka koos mineraalväetistega kasutatud katseliselt Lõuna-Eesti liivmuldadel kasvavate männikute toitumistingimuste parandamiseks (Terasmaa, Sepp, 1994; Terasmaa, Pikk, 1995), mille tagajärjel paranes katse- 2 puistute seisund ja vähenes haigestumine juuremädanikku ning võrsevähki. Kuid põlevkivituhk on erakordselt kõrge Ca-sisaldusega ja selle kasutamisel on täheldatud ka negatiivseid ilminguid. Näiteks saadi ebasoovitavaid tulemusi või puudus efekt rabamännikute väetamisel põlevkivituhaga (Tälli, Veermets, 1982; Valk, 1982). Kuna puutuhk sisaldab toiteelemente enam-vähem samades suhetes, mis kasvavas puuski, siis võib oletada, et puutuha kasutamine okaspuude, mis vajavad oma elutegevuseks suhteliselt palju K (Driessche, 1991), väetamiseks oleks tunduvalt perspektiivsem. Informatsiooni puutuha kasutamise kohta metsade väetamiseks võib leida põhjanaabrite Rootsi (Nilsson, Lundin, 1996), Soome (Mälkonen, Kukkola, 1991) ja USA (Ohno, 1992) teadlaste artiklitest, kuid nende tulemused piirduvad puutuha väetava efekti ja mulla neutraliseerimisvõimaluste kirjeldamisega. Puutuha kasutamiskogemusi meie vabariigi teadlastel metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks pole. Küll aga teavad aiapidajad, et puutuhk võib vähendada taimede haigestumist seenhaigustesse ja olla sobiv K-väetis aiakultuuridele (Kärblane, 1996). Nagu selgub, sisaldab puutuhk üsna rohkesti K ja P, mis on taimedele hästi omastatavad ja seetõttu sobiv ka puistute aineringesse taaslülitumiseks. Samuti on klinkritolmul ja puutuhal väetisena rida häid omadusi: nad on peened, suure neutraliseerimisvõimega (Kärblane, 1996), klinkritolmu vesilahuse pH on 12,3–12,6 ja puutuhal pH 11,7–12,1.Kirje 21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil : täitmise aruande lühikokkuvõte(2008) Hanso, Märt (koostaja); Drenkhan, Rein (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutEesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudilt tellitud lepingulise uurimistöö „21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil” eesmärgiks oli 1) kontrollida okkajälje meetodil hüpoteesi, mille kohaselt 21. sajandi alguses väga mitmetel puuliikidel, eriti aga introdutseeritud liikidel ning nendel kodumaistest liikidest, mille levila põhjapiir asub Eestile lähedal (saar, tamm, jalakas), ilmnenud haigusnähud on tingitud viimase aastakümne jooksul toimunud muutustest meie kliimas, ja 2) uurida lisaks männi reageerimisele nendele klimaatilistele muutustele ka nendesamade muutuste lainel meile saabunud ja meie poolt esmakordselt Eestist avastatud haigusi ning hinnata ka nende võimalikku edaspidist rolli meie metsa-looduses.Kirje Bioenergeetikas tekkivate jäätmete utiliseerimine metsakasvatuslikel eesmärkidel(2008) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutMaavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega.Kirje Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 09. november 2007. a. sõlmitud lepingu 07-07-8/1239 lõpparuanne(2007) Kiviste, Andres; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutLähtuvalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 07. novembril 2007. a. sõlmitud lepingule nr. 07-07-8/1239 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm koosseisus: Andres Kiviste, Ahto Kangur, Henn Korjus, Diana Laarmann, Allan Sims ja Allar Padari täitnud täies mahus lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööde mahu, sisestanud välitööde käigus inventeeritud ja taastatud katsealade koondandmed ühtsesse andmebaasi ning esitanud need NOLTFOX infosüsteemis avaldamiseks. Projekti raames eel-inventeeris töögrupp üle Eesti kokku 58 endist metsanduslikku püsikatseala, millest 2 katseala osutusid looduslike häiringute ja metsamajanduse tulemusena hävinuks. NOLTFOX koostööprojekti metsanduslike püsikatsealade kriteeriumitele inventeeriti ja tähistati looduses 56 püsikatseala, millel ühtekokku paikneb 1295 eraldiseisvat püsiproovitükki.. Proovitükid tähistati looduses proovitüki tsentrisse või nurkadesse paigutatud immutatud puidust postidega ning võimalusel katseala tähistati ühe metsanduslikku püsikatseala tähistav infotahvliga. Püsikatsealade inventeerimise tulemusel saadud katsealade koondandmed sisestati arvutisse. Projekti täitmise tulemusena inventeeritud ja tähistatud katsealade nimistu esitati avaldamiseks veebipõhises NOLTFOX projekti püsikatsealade infosüsteemis.Kirje Metsade mitmekülgne kasutamine ja selle mõju metsanduse konkurentsivõimele : lõpparuanne(2009) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesoleva töö eesmärk oli anda ülevaade metsade mitmekülgse kasutamise hetkeseisust, seda mõjutavatest teguritest ning tulevastest võimalustest. Toetust kasutati olemasoleva ning projekti käigus tekkinud informatsiooni analüüsimiseks ja tulemuste esitamiseks ning avalikustamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli selgitada välja loodussaaduste varumise ennekõike seente ja marjade trendid ning analüüsida majandusliku väärtust. Selleks viidi läbi küsitlus, mille valim oli üle 500 vastaja, selgitati mis on loodussaaduste varumist mõjutavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud tegurid. Tulemused vormistati rahvusvaheliselt publitseeritavaks teadusartikliks. Teine teema, mida uuriti oli puhkemajandus ja loodusturism. Selgitati puhkemajanduse arendamise kriitilised tegurid erasektoris. Kolmas oluline valdkond, mida uuriti oli jõulukuuskede kasvatamise tehnoloogia ja turg. Selle teema raames koostati ka infomaterjal jõulupuude kasvatamisest. Viimase teemana keskenduti looduskaitse rahalisele väärtusele, selleks tehti metsa- ja looduskaitse rahavoogude analüüs. Kasutati rahvusvaheliselt tunnustatud tingliku hindamise metoodikat.Kirje Ahtme mk ammendatud jääksoode ökoloogiline analüüs selgitamaks perspektiivseid rekultiveerimisvõimalusi : sisuline aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutVeel pool sajandit tagasi kaevandati turvast võrdlemisi väikeses koguses ja valdavalt rabade servast pätsidena (Karofeld, 2006). Et sood enne ei kuivendatud ja turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus loodus sellistel kaevandamisaladel üsna kiiresti. Olukord muutus drastiliselt 1950. aastatel, kui turba tootmiseks võeti kasutusele freestehnoloogia. Nüüdisaegse turbakaevandamise tulemusena jäävad soodest järele suhteliselt tiheda kraavivõrgustikuga, taimkatteta ning õhema või tüsedama turbakihiga (jääkturbaga) tasased alad, mida nimetatakse jääksoodeks (Paidla, 1975). Praeguseks ei ole täit ülevaadet, kui palju Eestis jääksoid üldse on. Tõenäoliseks peetakse nende kogupindalaks ligikaudu 10 000 ha, millele lähima kümnekonna aastaga lisandub veel niisama palju (Karofeld, 2006). EL liikmesmaade ammendatud jääksoodest on ainult 36% rekultiveeritud (Lode, 1997). Käesoleva projekti eesmärgiks oli ammendatud jääksoode ökoloogilise seisundi hindamine ja rekultiveerimisvõimaluste analüüsimine. Teostatud pilootuuringu käigus selgitati substraadi sobivus rekultiveerimiseks ja limiteerivad toitained, et rekultiveerimisel tasakaalustada substraadi toitainete bilanssi. Projekti käigus väljatöötatud rekultiveerimisvõimalus(t)e rakendamisel tuleks metsamajanduslikku käibesse tagasi momendil kasutusest väljasolevad ammendatud freesturbaväljad IdaVirumaal ja suureneks antud ala bioloogiline mitmekesisus. Saadud teadmistelekogemustele tuginedes on võimalik hinnata teistes Eesti piirkondades ammendatud jääksoode rekultiveerimisvõimalusi. Mahajäetud freesturbaväljade edukas rekultiveerimine vähendab õhku lenduva kasvuhoonegaasi kogust, mis omab väga suurt lokaalset ja globaalset tähtsust.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08‐08‐8/485 lõpparuanne(2009) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ja statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/485 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2008. a. kordusmõõdistama 101 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Metsa püsiproovitükkide võrgustiku andmeil saadud uurimistulemuste esitlemiseks tuli korraldada teadusseminar. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdistati 2008. a. 73 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2008.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2003. a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 26 proovitükki mõõdeti põllumaadelt, mida varasemalt oli mõõdetud põllumaade metsastumise uurimiseks satelliidipiltidelt. 2008-ks aastaks olid need põllumaa proovitükid kasvanud piisavalt suureks, et mõõta saama metoodikaga nagu on mõõdetud kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku proovitükke. Kahel proovitükil oli tehtud lageraie, mistõttu neid üle mõõta ei saanud.