Raamatud
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3740
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Kesk õitsvaid lilla(Henn Timm, 2020) Timm, HennMiks inimesed ikkagi lilli nopivad, neid rängalt vigastades või isegi tappes? Kahtlustan, et see on jäänuk kunagisest kosimiskombest. Et poolehoidu võita, nottiss mees mingi söödava lojuse ja loovutas selle naisele. Kuivõrd tänapäeval surnud loomi enam pakkuda ei sobi, olgu siis vähemalt lilledki. Olen täheldanud, et ehtsate õite asemel kõlbavad mõnikord ka pildid.Kirje Crearea planului de afaceri și începerea comerțului electronic pentru afacerile mici din mediul rural(Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții, 2024) Põder, Anne; Maasing, BirgitAceastă carte a fost realizată ca urmare a unui proiect de cooperare pentru dezvoltare dintre Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții și Republica Moldova. Pe parcursul ultimilor ani, Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții a avut onoarea de a împărtăși cunoștințele și experiența antreprenorială din Estonia cu antreprenorii din mediul rural moldovenesc și cu acei care doresc să înceapă o afacere. Proiectele anterioare au oferit antreprenorilor din Moldova trei cărți: „Diversificarea afacerilor din mediul rural” (publicată în 2017), „Economie și analiza rezultatelor activității economice” (publicată în 2017) și „Marketing și dezvoltarea produsului” (publicată în 2019). În plus, am pregătit mici întreprinzători din Moldova rurală în domeniul managementului financiar și de marketing. Scopul nostru este de a transmite, în cel mai simplu mod posibil, experiența Estoniei, împreună cu experiența antreprenorilor estonieni, cu privire la înființarea unei companii, dezvoltarea planului de afaceri și a modelului de afacere, precum și vizavi de cadrul de planificare și organizare a comerțului electronic. Acordăm o atenție deosebită antreprenorilor care inițiază afaceri la țară sau afaceri mici și care sunt interesați să-și vândă produsele și serviciile prin intermediul comerțului electronic. Cartea este divizată în două secțiuni esențiale. Prima jumătate se referă la elaborarea unui plan de afaceri și a unui model de afacere, iar a doua jumătate abordează comerțul electronic. Identificarea unei idei de afacere este doar primul pas în călătoria antreprenorială. Adevărata călătorie începe odată cu notarea ideii și evaluarea modului în care aceasta poate fi implementată. Planul de afaceri ajută un antreprenor să se concentreze asupra unei idei și să-și seteze obiectivele, să aprecieze dacă ideea este viabilă, care sunt resursele disponibile și care sunt resursele necesare, ce activități ar trebui să aplice, pas cu pas, pentru a-și atinge scopul. Cartea vorbește despre părțile principale ale unui plan de afaceri și modalitățile de întocmire a acestora, oferind exemple practice de planuri de afaceri pentru companiile care utilizează resurse biologice și din mediul rural. A doua jumătate a cărții construiește, prin exemple, o imagine de ansamblu asupra naturii și conceptelor de bază ale comerțului electronic. Comerțul electronic oferă micilor antreprenori oportunitatea de a-și optimiza anumite părți ale procesului de afaceri și de a pătrunde pe piețe extinse. Din punct de vedere tehnic, organizarea comerțului electronic poate părea foarte complexă pentru un antreprenor începător. Deși antreprenorul are posibilitatea de a apela la ajutorul specialiștilor (în marketing digital) pentru a planifica și coordona comerțul electronic, este necesar ca antreprenorul însuși să înțeleagă diferitele aspecte ale gestionării comerțului electronic. Prin urmare, sunt exemplificate diverse instrumente și experiențe ale companiilor, fiind prezentat, în același timp, un cadru de planificare a comerțului electronic pentru afacerea dvs. Autorii speră că utilizatorii acestei cărți vor obține un imbold spre a-și întemeia sau dezvolta propria afacere și spre a stimula comerțul electronic.Kirje Juhendmaterjalid toidukadude vähendamiseks jahu-, pagari- ja kondiitritööstuse turustusahelas(Eesti Maaülikool, 2024) Eesti MaaülikoolToidu raiskamise peamised põhjused jahu- ja pagaritööstuse turustus- ja müügiahelas. Tekkivad toidujäätmed on tõsine probleem, mõjutades tarneahela kõiki etappe, sh jaemüüki. Toidu raiskamise probleemi keerukust, paljude toiduainete tarneahela etappide ja nende sidusrühmade vastastikust sõltuvust ning teabevahetuse vajadust on kõik kirjeldatud mitmes kontseptuaalses uuringus (Teller jt. 2018).Kirje Toidukadude vähendamise võimalused jahu-, pagari- ja kondiitritööstuses(Eesti Maaülikool, 2024) Voica, Daniela; Bahrim, Gabriela-Elena; Socaci, Sonia Ancuța; Rivis, Adrian; Raba, Diana; Karp, Kadri; Sacchetti, Gianni; Martino, Laura deKuna praegu on toidujäätmete vähendamine kogu toiduahelas talust tarbijani hädavajalik, on vaja vastu võtta strateegia, mis käsitleb vajalikke konkreetseid meetmeid nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil, eesmärgiga – piirata toidu raiskamist nii tehnoloogilistes tootmisvoogudes, – aga ka toiduainete tarneahela muutmine elanikkonna jaoks tõhusamaks. Ühtse lähenemisviisi jaoks defineerime selles ahelas esinevad mõisted toidujäätmete kohta, sest segadust tekitavad sellised väljendid nagu toiduraiskamine, toidukadu ja bioloogiline raiskamine ja mitte ainult. Käesoleva kursusematerjali väljatöötamise eesmärk on viia vastavusse toidujäätmete vähendamise üldiste suundumustega toiduahelas kahes erinevas etapis. • töötlemise etapp jahvatus-, pagari- ja jahutoodete tööstuses: defineerime igas etapis terve tehnoloogilise protsessi käigus registreeritud toidukaod (food loss), millele liidetakse tehnoloogiline protsessi käigus tekkivad jäätmed (food waste); • jahvatus-, pagari- ja jahutoodete ladustamise/lõpptarbijale turustamise etapp: defineerime toidujäätmed ladustamise ja lõpptarbijani turustamise ahelas toiduainete ladustamise ja realiseerimise etappidest tekkivate toidujäätmetena.Kirje Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2024) Metspalu, Luule; Kruus, Eha; Kaasik, Riina; Mürk, Anne; Nurme, Karin; Mänd, Marika; Veromann, Eve; Karise, Reet; Ploomi, Angela; Raimets, Risto; Merivee, Enno; Jõgar, Katrin; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Taimetervise õppetoolSissevaade põllumajandusputukate kirevasse maailma.Kirje Eesti kimalased(Maaelu Teadmuskeskus, 2023) Viik, Eneli (koostaja); Mänd, Maarika (koostaja)Kes on kimalased ja millised nad välja näevad? Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluvad putukad. Nad on rahva seas tuntud kui maamesilased, metsmesilased ja kumalased, keda võib kohata metsas, põllul, niidul, aias, nii maal kui ka linnas. Kimalased võib jagada päriskimalasteks ja nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Kimalasi leidub peaaegu kõikjal maailmas – kokku on teada vähemalt 265 liiki, sh Euroopas vähemalt 66 liiki (nii päris- kui ka kägukimalasi kokku). Eestis võib kindlasti kohata 20 liiki päriskimalasi ning 8 liiki kägukimalasi. Enamus päriskimalaste liikidest kuuluvad looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Antud trükis keskendub peamiselt päriskimalastele (edaspidi kimalased).Kirje 30 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä = 30 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd(Soome keskkonnaministeerium ja Eesti kliimaministeerium, 2023) Külvik, Mart (koostaja); Jäppinen, Jukka-Pekka (koostaja); Külvik, Mart; Jäppinen, Jukka-PekkaTämä teos on Suomen ja Viron tasavaltojen luonnonsuojeluyhteistyöhön sisältyvä hanke, johon osallistuivat Viron ilmastoministeriö ja Suomen ympäristöministeriö, Suomen metsähallitus, Suomen ympäristökeskus, Viron ympäristövirasto ja Viron maatalousyliopisto. Tämän julkaisu perustuu suurilta osin juhlaseminaarissa 15.6.2022 esitettyihin näkemyksiin, tuon ajan hallinnolliseen tilanteeseen sekä asiantuntijoiden tehtäväkuviin.Kirje Taimekasvatus : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2021) Alaru, Maarika; Annuk, Tiiu; Bender, Ingrid; Keres, Indrek; Korge, Mailiis; Lauringson, Enn; Lillak, Rein; Loit, Evelin; Mäeorg, Erkki; Narits, Lea; Talgre, Liina; Loit, Evelin (koostaja); Keres, Indrek (koostaja)Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses. Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes. Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne. Me oleme pannud kokku kaasaegse taimekasvatuse õpiku, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates. Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal. Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust. Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Suur tänu kõigile autoritele ja nõuandjatele! Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.Kirje Агротехника родиолы розовой (Rhodiola rosea L.) в условиях Эстонской ССР : учебно-методическое руководство(Эстонская сельскохозяйственная академия, 1988) Heintalu, AleksanderУчебно-методическое руководство.Kirje Illustrated Handbook of WRB Soil Classification(Wroclaw University of Environmental and Life Sciences Publishing, 2022) Świtoniak, Marcin; Kabała, Cezary; Charzyński, Przemysław; Capra, Gian Franco; Czigány, Szabolcs; Pulido-Fernández, Manuel; Ganga, Antonio; Glina, Bartłomiej; Mendyk, Łukasz; Novákv, Tibor József; Penížek, Vít; Reintam, Endla; Repe, Blaž; Sykuła, Marcin; Vircava, IlzeSoil classification is a difficult issue and requires many years of study under the guidance of experienced teachers. In the course of long-term studies and field research, soil scientists acquire the skills of recognizing and correctly naming many important features resulting from litho-, anthropo- or pedogenic processes. The problem with learning the secrets of this art is the lack of opportunity to see many examples of different soil features hidden beneath the earth's surface. Visiting many regions of the world for didactic or scientific purposes, we felt the need to share our photographic collections with other people involved in the study and interpretation of the soil environment. It is with great pleasure that we present to the reader a set of several hundred photographs showing the features, properties, soil horizons, as well as examples of interpretation of soil profiles – in accordance with the rules and nomenclature adopted in the international soil naming and classification system – the World Reference Base for Soil Resources (2022).Kirje Mahepõllumajanduslik marjakasvatus(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2019) Kikas, Ave (koostaja); Libek, Asta (koostaja); Kahu, Kersti (koostaja); Univer, Toivo (koostaja); Hiie, Margus (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Vetemaa, Airi (koostaja); Moor, Ulvi (koostaja)Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Kirje Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2019) Kahu, Kersti (koostaja); Luik, Anne (koostaja)Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata Mahetootja peab oma tegevust hästi planeerima ja suurendama elurikkust oma tootmisüksuses, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Maheistandike rajamisel tuleb kasutada istikuid, mis on mahepõllumajanduslikku päritolu Kui sobivaid maheistikuid pole saada, siis on Põllumajandusameti nõusolekul võimalik istandike rajamiseks kasutada ka tavapõllumajandusest pärit istikuid Mahetootmisse tuleks istutusmaterjal varuda taimetervise registris (vt www pma agri ee) olevast puukoolist, mille puhul võib kindel olla, et materjal on kvaliteetne ning haiguste ja kahjurite vaba Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib Põllumajandusamet (PMA) Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Mahepõllumajanduslikult kasvatati Eestis puuvilju 2018 a (ülemineku ajal ja üleminekuaja läbinud) 448 ha Esikohal on jätkuvalt õunakasvatus 432 hektariga Tõusutrendi näitavad seni veel väikesed pirni, ploomi- ja kirsikasvatuse pinnad, mis kokku moodustasid 2018 a 15 hektarit Lisaks kasvatati viljapuid ja marjapõõsaid väikestel pindadel, mis kokku moodustavad 100 hektarit Enamike puuviljade osas jääb meil puudu nii värskest kui ka töödeldud mahetoodangust Puuviljade töötlemine on osutunud nii mõnegi kasvataja päästerõngaks, võimaldades väärindada realiseerimata saagi. Mahepuuviljandus on perspektiivikas, puuviljadest saab valmistada väga erinevaid väärtuslikke tooteid, alates mahladest ning lõpetades toidulisandite ja ravimikomponentidega, samuti suureneb tarbijate nõudlus kvaliteetsete, maitsvate ja tervislike mahetoodete järele.Kirje Looduslähedased sademeveesüsteemid : Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat(UrbanStorm, 2023) Mandre, Gen (koostaja); Kuusemets, Valdo; Kuris, Merle (koostaja)Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) 2021. aasta raporti andmetel on maakera keskmine temperatuur tööstusrevolutsiooni eelsest ajast alates tõusnud 1,1 °C võrra. See põhjustab mere taseme tõusu ning äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks paduvihmade, üleujutuste, tormide ja kuumalainete esinemissageduse kasvu. Kuumalained, mis varem leidsid aset kord poolsajandi jooksul, toimuvad nüüd kord kümne aasta jooksul. Ennustatakse, et meretase tõuseb sajandi keskpaigaks 15–30 cm. Kliimamuutused avaldavad otsest mõju ka sademete hulgale: soojem kliima suurendab aurumist ja sellega kaasneb atmosfääri niiskustaseme tõus, mis põhjustab sademete hulga ja valingvihmade sageduse kasvu, mille tagajärjel suureneb üleujutuste sagedus ja ulatus. Seepärast seisab kogu maailm üleujutustest põhjustatud katastroofidega kohanemise ja nende ennetamise vallas silmitsi suurte väljakutsetega. Eestis on 20. sajandi teisel poolel aasta keskmine sademete hulk kasvanud 5–15% (Jaagus 2006). Teadlased prognoosivad kasvu jätkumist tulevikus: 10–14% aastatel 2041–2070 ning 16–19% aastatel 2070–2100. Samuti on oodata valingvihmade esinemise kasvu, meretaseme tõusu ja tormide sagenemist (Keskkonnaagentuur 2015). See tähendab, et suureneb ka üleujutuste sagedus ja ulatus. Sellised muutused põhjustavad probleeme eelkõige linnalistes piirkondades, kus juba praegu esineb raskusi sademevee ärajuhtimisega eelkõige valingvihmade ajal. Selles raamatus käsitletakse looduslähedaste sademeveesüsteemide (SUDS) kavandamise ja rakendamise põhimõtteid ning antakse ülevaade peamistest SUDSi lahendustest. Käsiraamat on valminud projekti „Jätkusuutlike ja kliimamuutustele vastupidavate linnaliste sademeveesüsteemide arendamine omavalitsustes — LIFE UrbanStorm“ (september 2018 — veebruar 2023) raames. Projekti eesmärk oli vähendada Eesti linnade haavatavust kliimamuutuste mõjule ning suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Käsiraamat põhineb CIRIA (ingl Construction Industry Research and Information Association) 2015. aasta juhendi „The SuDS Manual“ materjalil ja projekti kestel kogutud teabel.Kirje Eesti taimede määraja : abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede tundmaõppimiseks(Valgus, 1966) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Parmasto, Erast (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tuvikene, Heljo (koostaja); Vaga, August (koostaja); Varep, Elsa (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika InstituutKäesolev käsiraamat on teatavas mõttes järjeks sellele tööle, mida tegid meie vabariigi botaanikud 1948. a. ilmunud „Taimemääraja“ koostamisel. Õige pea asus sama kollektiiv, täiendatud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorte töötajatega, uue täielikuma ja kriitilisema väljaande koostamisele. Vahepealse aja jooksul pääses maksvusele uusi seisukohti nii taimeliikide piiritlemises, nimetamises ja süstematiseerimises kui ka terminoloogias. Andmed Eesti NSV ala floora liigilisest koosseisust ja mõnede liikide levikust täienesid tunduvalt. Kõik need asjaolud muutsid eri autorite poolt koostatud kollektiivse töö redigeerimise, ühtlustamise ja täiendamise keerukaks ning aeganõudvaks. Määraja on mõeldud käsiraamatuks laiale tarvitajaskonnale, eeskätt aga õpetajatele, üliõpilastele ja mitmesuguste alade spetsialistidele – agronoomidele, metsateadlastele, farmatseutidele, bioloogidele jt. Käsiraamatus on toodud diagnoosid 1732 liigi kohta, lisaks lühemaid märkusi veel 200 liigi kohta. Pikemat käsitlemist on leidnud peaaegu kõik meie kodumaisesse floorasse kuuluvad liigid, valdav osa tulnuktaimi ja rohkesti levinumaid kultuurtaimi (põllu- ja aiakultuurid, ilutaimed). Lühemate märkustega on tavaliselt iseloomustatud vähem levinud kultuurtaimi, kodumaisele floorale kaheldavaid liike ja ühekordselt leitud (kas varematel aegadel või viimastel aastatel) tulnuktaimi. Raamat pakub teatmematerjali mitmete rahvamajanduslikult eriti oluliste taimerühmade kohta, nagu kõrrelised, liblikõielised, umbrohud, ravimtaimed jt. Mürgised taimeliigid on varustatud sellekohase märkusega. Kultuurtaimed, tulnukad ja looduskaitse all olevad taimeliigid on tähistatud vastavate märkidega. Taimemääraja on üles ehitatud põhiliselt A. Grossheimi süsteemi järgi. Kirjeldused süstemaatiliste ühikute (taksoonide) kohta on antud alates sugukondadest. Perekondade kirjeldused sel juhul puuduvad, kui selles perekonnas esineb (või määrajas on toodud) üksainus liik. Liigisisestest ühikutest on mainitud tähtsamaid. Määramistabelid on dihhotoomsed (kaheks hargnevad). Iga liigi diagnoos sisaldab põhiliselt järgmised osad: liigi järjekorranumber perekonnas (ilmsed hübriidid on nummerdamata), Iiigi eestikeelne nimi, venekeelne nimi (või nimed), kehtiv ladinakeelne nimi koos autorinimega, olulisemad ladinakeelsed sünonüümid, taime eluvorm (vastava märgiga), morfoloogiline kirjeldus, kõrgus sentimeetrites, õitsemise või eoste kandmise aeg kuudes (tähistatud rooma numbritega), päritolu (kultuurtaimedel), kasvukohad, esinemissagedus. Võimalikult paljude liikide kohta on toodud joonis. Suurematest osadest on määraja jaoks koostanud K. Eichwald paljasseemnetaimede hõimkonna ning roosõieliste, sarikaliste, ristõieliste ja tatraliste sugukonnad, L. Laasimer huulõieliste sugukonna, S. Talts liblikõieliste, kareleheliste ja nelgiliste sugukonnad, A. Vaga sõnajalgtaimede hõimkonna, katteseemnetaimede sugukondade määramise tabeli ja mailaseliste sugukonna, E. Varep tulikaliste sugukonna ja A. Üksip korvõieliste sugukonna. Käsikirja redigeerimist alustas A. Vaga ja pärast tema surma jätkas M. Kask. Autorite kollektiiv palub kõiki raamatu tarvitajaid märgatud vigadest ja esilekerkinud soovidest teatada ENSV TA Zooloogia ja Botaanika lnstituuti, aadressil Tartu, Vanemuise t. 21. M. KaskKirje Mullavesi(Eesti Maaülikool, 2022) Reintam, Endla (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutMullavesi on mullas erinevates vormides esinev vesi. Maailma kogu mageveevarust moodustab see vaid 0,05%, ent on asendamatu tähtsusega maismaal elu toimimiseks.Kirje Inimeste maa. Aeg. Asser Murutar ja teekaaslased(Murutarid, 2022) Vooglaid, Ülo; Kõnnussaar, Tiia; Vihalemm, Peeter; Lauristin, Marju; Joandi, Pikkar; Mits, Krista; Haav, Kaarel; Karukäpp, Tiia; Proos, Ivi; Lepik, Siina; Uibu, Jaak; Kork, Toomas; Haamer, Eenok; Raig, Ivar; Haav, Raimo; Veismann, Uno; Õim, Sirje; Erm, Jaan; Murutar, Asser; Murutar, Inga; Murutar, Vahur; Hango, Karin; Murutar, Alo; Murutar, Richard; Borodina, Kati Saara; Kopliste, Kaisa; Babtšenko, Margareta; Pruul, Brigita; Klaassen, Mait; Mändmets, Renaldo; Moor, Argo; Kõivupuu, Marju; Kasemets, Aare; Kaasik, Ahto; Lukka-Jegikjan, Ene; KiviSildnik, Sven; Kaasik, Marko; Paas, Margus; Mets, Risto; Luks, LeoHea lugeja, sinu ees on Asser Murutari ja tema teekaaslaste raamat: kokku on saanud eri põlvkondade ja suhtlusvõrgustike inimesed, et heita valgust kohtumistele Asseriga oma eluteel. Asser mõtiskles tihti ajast ja Eestist kui inimeste maast ning nõnda sai ka raamat peakirja. Murutaride pere ringis arutledes leidsime, et Asser inimesena osaleb kõigis neis lugudes terviklikuna ning seetõttu ei saa ega ole tarviski lahutada tema lapsepõlve, õpingute, tööelu või purjetamise lugusid tema teekaaslaste-sõprade ja pereringi lugudest. Leht-lehelt avaneb raamatus põnev, mitmekihiline mosaiikpilt inimestest ja aegadest. Teekaaslased näevad Asserit ja iseennast oma eluteel küll igaüks isemoodi, kuid kõigist lugudest kumab Asseri kui keeruka saatusega elufilosoofi , ühiskonnateadlase ja ilusa inimese kuju. Asser ise ütles kord oma üliõpilastele, et igal inimesel on oma päevapool ja ööpool ja inimlikul inimesel on õigus mõlemaks. Iga kaasautor (koos Asseriga on meid siin 41) on kirjutanud nii, nagu peab heaks ja õigeks. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas on teekaaslaste lood, mille oleme jaganud kolme rühma. Sotsioloogialabori ja Biti klubi võrgustiku lugudega alustab sõber Ülo Vooglaid, kes leiab, et elus ei ole palju neid inimesi, kellega saad arutada elu, kultuuri, ühiskonna, majanduse ja looduse toimimisega seotud mõtteid ja „kes saab sinust aru, vahel ilma sõnadeta.“ Ülolt on ka kaastöö mõlema mehe ühisest sotsioloogiaõpetajast Vladimir Jadovist. Tiia Kõnnussaare kaastöö „Sotsioloogialabori sünd, hiilgeaeg ja hukk” jõudis siia raamatusse viimasel hetkel. Tegemist on Ülo, Asseri ja Marju intervjuudel põhineva looga, mis ilmus esimest korda raamatus „Tartu Ülikool ja legendid” (Menu Kirjastus, 2012). Asserile see lugu väga meeldis. Peeter Vihalemma ja Marju Lauristini ühisloos „Ilus inimene, romantiline mõtleja“ on tagasivaade Asseri haridusteele: „Olles ise hariduselt maakorraldaja, mis paljuski on ju maamõõtmisele rajatud, oli tema jaoks filosoofina eriti põnev küsimus, kuidas mõõta ühiskonnas toimuvaid nähtusi, millised on siin mõõteriistad ja mõõtühikud, kuidas hinnata nende täpsust ja kuidas võrrelda mõõtmise tulemusi.“ Pikkar Joandi kirjutab, kuidas Asserist sai tema uurimistöö „Üliõpilaskonna ideaalid” juhendaja, kuidas ta sattus sotsioloogialaborisse ja mis toimus Tüüstre talus. Krista Mits ja Tiia Karukäpp-Kaasik meenutavad Asseri esimest ülesannet ning labori töö- ja tööstussotsioloogiagrupi töökorraldust: „Tööd tegime algul Asseri korteris Pälsoni tänaval, hiljem ka tema ehitusjärgus olevas elamus Tihase tänaval. Kuna kõik töögrupis osalejad olid üliõpilased või õppejõud, tuli leida töötamiseks kõigile sobiv aeg õhtuti või nädalavahetustel. See võis olla Asseri perele üsna ebamugav, kuid nad võtsid meid alati rõõmsasti vastu.“ Kaarel Haav kirjeldab Asseri osa rahulolu empiiriliste uurimuste algatamisel Eestis ja töörahulolu kontseptsiooni arengut, eristades Herzbergi järgi kahte olulist momenti: pragmaatiline (töötulemuste paranemine) ja humanistlik (töötajate heaolu ja areng). Ivi Proos meenutab, kuidas ta üliõpilasena sattus uuringu ettevalmistamise aruteludesse: „Istusime nagu oreliviled reas Asseri elutoa diivanil ja kuulasime Asseri ülikeerukaid sõnastusi ühiskonnast ja sotsioloogiast.“ Enn Tegova lisab värve: “Ruumi on juurde vaja. Endisest Helju Valsi II korruse korterist restoran Volga vastas jäi ikkagi väheks. Nii koliti laboritööde andmerullidega Asseri Tihase tänava pooleliolevasse individuaali. Lisaks laboritööle kütsime luuletaja Peep Ilmetiga vaheldumisi söekatelt. Asseriga vestlesime tihti, näiteks peale Juri Lotmani Puškini kultuurisemiootika loengut rääkisime Setomaast…“ Biti klubi suhtlusvõrgustik hõlmas kogu Eestit, ulatudes nii ENSV võimukoridoridesse kui ka Emajõe, Võrtsjärve ja Läänemere purjede alla. Siina Lepiku teatel asutati Biti klubi Ülo Vooglaiu algatusel 12. detsembril 1965. Klubi presidentideks valiti kordamööda Aare Purga, Ülo Vooglaid, Meeme Karolin, Jaak Uibu, Siina Lepik, Lehte Hainsalu-Sööt, Laur Karu jt. „Klubi kroonikakirjutajaks valiti Asser Murutar. See koht ei kuulunud ümbervalimisele.“ Klubis arutati liikmete referaate eri teadusaladelt: füüsika, matemaatika, filosoofia, meditsiin, astronoomia, ajakirjandus, ajalugu, psühholoogia, sotsioloogia, eetika, informaatika, metsandus jne. Järk-järgult mindi üle külalisesinejate referaatidele, eriti tormilise arutelu käivitas Gustav Naani „Võim ja vaim.“ Jaak Uibu alustab oma meenutusi arstitudengina Tartu komsomolikomitees olemisest 1961. aastal ja lõpetab Asseri arvamusega Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi kohta 2006. aastal. Eenok Haamer kohtus Asseriga 1960ndatel luuletaja Lehte Hainsalu-Söödi kodusalongis; uuesti sagenesid kohtumised 1980ndail. Asser leidis, et Eenoki väitekirja „Eesti rahvatraditsioonis esineva paastumaarjapäeva tähistamise usuline taust ja tähendus” teadmisi on vaja tudengitele jagada. Toomas Kork: „Asser oli Ülo Vooglaidi ja Meeme Karolini kõrval üks mu mentoritest uskumatul ajal, kui ühiskonnas oli korraks tekkinud hingamisruumi, kui tekkis võimalus piire kompida. Tollane mõju mulle oli nii võimas, et peale paarikümmet aastat varju hoidmist tormasin, pea ees, jälle riiki muutma.“ Raimo Haav: „Oli massiline sotsioloogiavaimustus, millesse minagi nakatusin. Filosoofia õppeaines puutusin esimest korda kokku õppejõud Asser Murutariga. Ta paistis silma ääretult laia silmaringi ja huvitava ning julge ainekäsitlusega, õpetades meid süsteemselt mõtlema. Ta esines julgelt ja kartmatult n-ö lubatavuse piiril.“ Ivar Raig: „Asser tutvustas oma loengutes üliõpilastele ka sotsioloogia aluseid. Tema erialaks oli mõõtmine sotsioloogias, sotsioloogia kui teaduse tehnoloogia. Ta õpetas koostama ankeediküsimusi ja ka kontrollküsimusi, mis aitasid välja selgitada inimeste tegelikke seisukohti. Sealt algas mu huvi sotsioloogia vastu, mis päädis ulatuslike sotsioloogiliste uuringute läbiviimisega elanike isiklike abimajapidamiste kohta“. Uno Veismann ja Sirje Õim: „Kogumikus „Tartu Kalevi Jahtklubi 60“ vastab Asser küsimusele, kuidas ta purjetamise juurde sattus: „Tahtsin juba kooli ajal meremeheks saada ja minna merekooli õppima, kuid kehvad silmad olid takistuseks. Minu isa teenis sõja ajal jõelaevastikus ohvitserina. 50ndate aastate lõpus töötasin koos Ülo Vooglaiuga, kes kutsus mind Tartu Jahtklubisse, kus hakkasime mööda jõge paut-halss-purjetamist tegema… Ülo kärkimise saatel sai minust eluks ajaks soodimees.“ Jaan Ermi lugu „Nad eksivad, kui arvavad, et me surnud oleme“ algab nii: „Iga kohtumine, ühiselt veedetud aeg nii maal, metsas kui vetel oli kui rukki õitsemise tolmus hõljumine, uimastavalt mõnus unelm.“ Teekaaslaste teises rühmas on Asseri üliõpilased ja kolleegid alates riigipöördelistest 1980ndatest. Asseri üliõpilane, kolleeg ja rektor Mait Klaassen meenutab: „Ma ei tea, kust nad Henn Elmetiga selle idee peale tulid, et pakkuda mind rektorikandidaadiks. Aga ühel päeval olid mehed ukse taga. Selline ettepanek tuli mulle nagu välk selgest taevast. Olin 1990. aastal just Soomest Helsingi ülikooli loomaarstiteaduskonnast tagasi tulnud. Mind pandi sisehaiguste farmakoloogia õppetooli juhatajaks. Professoriks. Paralleelselt mõlkusid peas mõtted käivitada erakliinik. Aga ühel hetkel tuli hoopis selline ettepanek. Tean, et Asser oli selle ettepaneku taga. Pehmeks nad mu rääkisid.“ Renaldo Mändmets kirjutab loos „Asser kui mentor ja elukäigu mõjutaja“: „Teisel kursusel meil seda vastikut ainet ei olnud, aga ta tegi ettepaneku tulla EPA juhtimisringi… Sellel oli tolle aja kohta väga huvitav ülesehitus – ettekanded juhtimise erinevatest tahkudest (demagoogiateemalised märkmed peavad mul kuskil seniajani alles olema) ja kohtumine tegevjuhtidega, kes rääkisid, kuidas juhtimine elus tegelikult käib. See oli huvitav segu teisiti mõtlevatest (mitte dissidentidest) ja ärksamatest noortest. Paljud tolleaegsetest kooskäijatest on senini toimekad ja väga aktiivsed tegijad. See oli soodne kasvulava uue põlvkonna juhtide tekkimisele.“ Argo Moor: „Legendaarsed olid muidugi Asseri kolmapäevaõhtud… Tavaliselt oli alguses väike loeng ja siis ümarlauataoline küsimuste ring ja arutelu laua ümber… Kuna kõik see toimus sellises mitteakadeemilises vormis teeklaasi taga, tekitas see noores tudengis ka teatud äravalituse või pühendatuse tunde. Seda enam, et sageli sai tõesti kuulda informatsiooni, mis oligi teada vähestele. Igal juhul pidi olema juhtunud midagi erakordset, et neilt kolmapäevaõhtutelt puududa. Hiljem olen ma mõelnud, et kõik need huvitavad jutud ja informatsioon ei olnud see peamine, mis erinevaid inimesi kell kuus õhtul kokku tõi. Asseri eriline anne seisnes selles, et ta koondas inimesi ja selle ande saladus oli lihtne – ta armastas inimesi.“ Marju Kõivupuu alustab: „Iseenda või kellegi teise elukäigust kõneldes on põhjust küsida – kes ikkagi mängib meiega täringuid? Miks ühe või teise kaasteelise elutee kujunes justnimelt selliseks nagu ta kujunes ja kui palju on kõigel sellel pistmist inimese enda teadlike valikutega, temast endast sõltumatute oludega, juhustega, saatusest ette määratu või määramatusega? Miks me sünnime nimelt sellesse aega ja sellesse kohta? Miks me satume oma elus kokku justnimelt nende inimestega?… Ja alati on meil põhjust küsida kõigepealt iseendalt: kuidas tulla toime oludes ning jääda inimeseks selle sõna parimas tähenduses ka siis, kus tuuled ei paisuta purjeid kaugeltki pärituules, vaid pigem vastupidi.“ Aare Kasemets: „Peatun Asseriga seotud mäluretkel, alustades algusest (1983) ja liikudes edasi üliõpilase-õppejõu vestlusvormis artiklite, juhtimisringi, maakultuuriseminaride, maasotsioloogiliste uuringute, maaelupoliitika mõjude mõõtmise ning lõpuks Maaülikooli missiooni juurde. Mul oli võimalus kasutada ka Asseri arhiivi. Me viimaste vestluste märkmeis hoian Asseri mõtte grammatikat.” Sven Sildniku alias (:) kivisildniku (:) loos on read: „Asser Murutar oli minu jaoks ja on nüüdki nagu ilmutus teisest ajast või teisest dimensioonist. Aga ehk ta oligi? Ta ei olnud normaalne, sest normaalsuseks oli õudus. Ma ei mäleta, et oleksin eelmise okupatsiooni ajal kohanud inimesi, küllap olid nad seinapakku pugenud nagu tarakanid. Laiakslitsumise oht oli reaalne. Asser Murutar oli üks vähestest inimestest, kellega mul õnnestus teatava regulaarsusega kohtuda. Oli üks juhtimisring…“ Margus Paasi loo „Inimese otsingul“ konspektikatkest on tunda Asseri kolmapäevaste seminaride õhustikku: „Suureks abimeheks selge isesuse otsinguil on idee inimlike suhete inimlikust väärtusest.“ Ene Lukka-Jegikjani lugu on lõimitud rahvalauludega. Ene kirjutab: „Meenutan Asser Murutari kui eriliselt heledat inimest, keda mul oli au ja õnn tunda. Pärimuskultuuri ja maaelu loomulikud seosed ning maarahva elujõu allikate otsingud viisid meid kokku. See juhtus minu mäletamist mööda XIII maakultuuri seminaril.“ Ja rõhutab: „Ülioluline on sõnastada ja kõva häälega välja öelda inimlikud väärtused, mille nimel tasub elada ja järeltulevat põlve kasvatada.“ Ahto Kaasik: “2017. aasta kevadel koostasin raamatut Pühapaikade teejuht ja otsisin andmeid Võrtsjärve Vana- ehk Tondisaare kohta. Veebist leidsin viite Asser Murutarile, kelle arvates on Vanasaar muistne pühapaik. Kirgliku purjetajana tundis Asser Võrtsjärve ja Vanasaart hästi. Tahtsin Asserit saare teemal tingimata küsitleda… Paraku selgus, et ta on äsja surnud. On küsimused, kuid pole enam vastajat… Viimaste mäletajate lahkumise tõttu on jäädavalt kadumas kuni 3000 Eesti muistset pühapaika. Seetõttu kasutan iga võimalust, et pühapaikadega seotud elavat pärimust ja kombestikku talletada. Lasen seda teha ka oma tudengitel.“ Marko Kaasik: „Asser õpetas meid aru saama sotsiotehnikast ja demagoogiavõtetest. Tänu temale ja Ülo Vooglaiule, kelle kirjutisi ta meid, oma kolmapäevaseid õpilasi, lugema suunas, tean ma, mis on aluste äravahetamine, vahevagun, eesmärgi ja vahendi äravahetamine, argumentum ad hominem. Praeguses niinimetatud tõejärgses maailmas on veel rohkem kasu oskusest neid mõttekäike paugupealt ära tunda nii valitsuste, erakondade kui ka valitsusvastaste vandenõuteoreetikute ja lamemaalaste kõnes. Ka ärimeeste lobis. Asser lähtus „inimeste maailmas“ (tema väljend) humanismist, aga tõdes, et humanismil on piirid…“ Risto Mets: „Side Asseriga kujunes tudengipõlves kolmapäevaõhtute kaudu. Kindlal ajal ja kindlas kohas. Kes teadis, see teadis. See oli nagu omamoodi kinnine klubi. Asseri salaselts… Ajapikku oli ka minul midagi öelda… Asser kuulas, aga ta eriti ei vaielnud. Ta justkui tunnetas sotsioloogina erinevaid inimesi ja tegi neist omad järeldused. Olen mõnikord mõelnud, et ta oma riukaliku sümpaatiaga meelitas enda seltskonda inimesi, et neid uurida…“ Asseri üliõpilaste ja kolleegide kaastööde osa „ankrumees” on Leo Luks: „Uue sajandi algul ei toimunud enam Asseri legendaarseid kolmapäevaseid seminare, kuid ühest traditsioonist hoidis ta raudkindlalt kinni – selleks oli maasotsioloogide jõulupidu. 2006. aastani peeti üritust vanas peahoones, nüüdseks Waldorfkoolile kuuluvas majas „kapi taga“. Kui instituut kolis uude majja ning saabus ruumide valve alla panemise ajastu, hakati istungeid pidama Asseri kodus Tihase tänaval. Pidulauda saabusid jõudumööda ka Asseri vanad töökaaslased maasotsioloogia uurimisrühmast, kireva erialase taustaga seltskond, tänu millele arenesid alati huvitavad vestlused, mis sageli vaidlustekski kasvasid. Arutluste juhtliiniks oli alati mõistagi maaelu olukord ja tulevikuvõimalused. Kuigi kiita polnud seal suurt midagi, ei laskutud lohutusse pessimismi, tuju hoidsid üleval Asseri toostid stiilis Me elame veel!“ Eelnevatest kaastöödest aimub, et paljudele oli Asser eelkõige tähtis õppejõud. See meenutab mõneti Antiik-Kreeka filosoofe, kes on meie aega jõudnud tänu oma õpilaste üleskirjutustele. Teekaaslaste kolmandas rühmas on pereringi lood. Esimesena Asser Murutari „Asseri lugu“ (2009), mis algab sõnadega „Väga, väga huvitav, et elukohtadeks nimetatakse magamise kohti, neid kohti aga, kus sa veedad oma tegeliku elu, ei nimetata.“ Loo juures on palju fotosid Asseri kogu elu kestva õppe kõigist etappidest. Asseri abikaasa Inga Murutari loo motoks on salmike Asseri 1962. aasta armastusluuletusest. Lugu ise algab nii: „Poiss nagu muinasjutust. Kui Asser klassi astus, oli Inga seal ees. Oli aasta 1948. Niisiis, 1. septembril ootas meid, Antsla Keskkooli 7. klassi õpilasi, meeldiv üllatus: klassi tuli uus õpilane. Meie poiste halli massi hulgas sai ta silmapaistvaks nähtuseks.“ Vahur Murutari lugu algab teisiti: „Minu isa oli sünnilt Väike Prints ja loomult musketär A. Dumas’ „Kolmest musketärist“. Nooremana rohkem Porthos, hiljem nagu Athos. Paljud tunnevad teda kui eksistentsiaalse filosoofia selgitajat ja muidu asjade mõtestajat. Nii minagi – temaga sai arutada asjade olemuse ja näivuse üle kõrge vanaduseni.“ Karin Hango: “Mul oli rõõm õppida Asserit tundma “kihiti” – alul õppimise ja töö kaudu, hiljem isiklikumalt, miniana. Esmalt kohtusime 1980ndate alguses, kui tollases EPAs korraldati suhtlemistreenerite väljaõppe kursus. Asser vedas seda asja… Usun, et tema oli oma ajast selles mõttes ees, et ta tundis juba siis huvi koosloome vastu ja taipas, et uued asjad sünnivad inimeste kohtumiste tulemusena arutelude käigus… Kuidagi läks nii, et ta kutsus mind oma uurimisgrupi aruteludele… ja palus rääkida inimeste enesekontseptsioonist ja mina-pildist.“ Alo Murutar: “Arvan, et isa nägi praeguse ajastu pööriseid ja pauke ette, aga ta ei olnud see mees, kes oleks asjade kulgu ette teades lippudega mägedele tormanud. Tänases valguses on mitmed tema jutud arusaadavaks koorunud… Ma ikka imestan, et miks tema ja Ülo rääkisid auditooriumile tavaliselt viisil, et sellest oli keeruline aru saada. Protsesside võlu ongi selles, et tegelikkus koorub kui sibul kiht-kihilt… Asser-Inga-Ülo-Jaak andsid ajast ees olles mulle isiklikult kätte nii isaks kui vanaisaks olemise õpiku. Selles seisab kirjas, et täiesti lubatud on liigutuspisarad, väikestele tüdrukutele patside punumine ja pannkookide küpsetamine – see on eriti kõvade meeste õigus.“ Kati Saara Borodina, kirjanikuna Murutar, kujutab Asserit lähedase suurvaimuna: „„Me ise oleme oma enese looming, kõik, mida näeme ja kogeme on meie enese kordumatu kaemus. Pole ühtki samasugust nägemust-kogemust, ei enese ega ümbritseva reaalsuse tajumist täpselt samasugusel moel.“ Ametlik versioon oli neil aegadel mäletatavasti, et on üks valmis tõde, mis tuleb inimestele pähe taguda… Omade seas Asserus Murutaruseks aunimetatu oli hea uue ilma mees.“ Richard Murutar jätkab ema mõtet vanaisa Asserist, kes uskus võimalusse heast uuest ilmast ja oskas õpetada purjetamise tunnet. Kaisa Kopliste loos „Vanavanaisa Asser“ on Asser jutuvestja, õpetaja ja sõber, kes õpetas päriselt kuulama ja mõistma. Ja Asser oli ilmasammas. Margareta Babtšenko meenutab: “Vanaisa Asser jättis kõigile inimestele, kellega ta elu jooksul kokku puutus, sügava, positiivse ja unustamatu mulje. Veel praegu räägitakse ka Tartust kaugel Raplamaal temast kui legendist ja ideaalsest õppejõust. See ongi ilmselt see, mille nimel vanaisa elu jooksul vaeva nägi, et ka pärast tema lahkumist kõlab kõrvus tema legendaarne ütlus: “Nad valetavad, et me surnud oleme!”” Brigita Pruuli kirjeldab kooliteed koos vanaisaga: „Mul ei ole kiiret, jõuda on tarvis ju teise tundi. Vanaisa võtab üles laulujoru: „Pill oll helle, pill oll helle!“, vaatan üles vanaisa poole, kes uhkelt oma laulu laulab, kartmata, et keegi teda näeks, ilmselt rohkem kartes, et keegi teda segab, kui tema oma lapselapsele just seda laulu õpetab. Kuulan hetkeks vaikust pärast esimest salmi. Vaatan vanaisale otsa ja vanaisa muigab, teate küll seda muiet! 7-aastane Brigita jätkab täiest kõrist, uhkusega üle tänava laulu „Kannõl kummõ! Kannõl …“ ja „Oi, ma lellos!“. Kuidas see lellos ikka kõlas… Tammelinna raamatukogu nurk, me peatume hetkeks… Siis teeb ta mulle kalli ja sõnab: „Siit edasi lähed nüüd ise, sest varsti-varsti ei taha sa enam, et teised näeksid, et vanaisa sind kooli saadab.“ Asseri, Inga, poegade ja nende kaasade lugudele lisavad lapselapsed oma tunnetuse Asserist vanemas eas – sõnastatud elukillud, mida varasemad teekaaslased enamasti ei tea. Uus aeg, uued põlvkonnad ja mõtterajad. Asseri sõber, läti kultuuriloolane August Milts on selle hästi sõnadesse püüdnud: „Ühe rahva vaimsuse kestvust ei määra mitte üks põlvkond, vaid oma traditsioonide alalhoidmise määr kolme põlvkonna vahelises suhtluses.“ Raamatu teises osas on mõned Asser Murutari lühitekstid, mis oma aja kontekstis võiksid olla tähenduslikud ka järeltulevatele põlvedele. „Aspirandipõlve mälestusi Leningradi Riiklikust Ülikoolist“ kirjeldab kolme musketäri, eetik Augusts Miltsi, esteetik Nikolai Korotkovi ja tunnetusteoreetik Asser Murutari seiklusi ning nende juhendajaid. Teised valitud tekstid puudutavad tingimatut armastust, maaelu, maaülikooli ja masside sotsiotehnikat. Raamatu kolmas osa on „Kirjanduslik Asser Murutar – luuletused ja mõtteterad.“ Asseri luuletuste ja tema tõlgitud Naum Korzhanovi luule ehituspaberisse mähitud pakk tuli välja TRÜ sotsioloogialabori arhiivi „kultuurikihi“ alt. Luuleaeg varjunime Alo Alas varjus jääb aastaisse 1959–1966. Asseri hilisem oma nime all avaldatud lühiessee „Ma tean, et tuleb torm“ on aastast 1988 ning paberile ja papile kirjutatud mõtteterad pärinevad mõlemast sajandist. Raamatu neljas osa „Asser Murutari elulugu ja selle maarahva uuringud” annab lühiülevaate Asseri kujunemisajast ja eluteest. Peatume pikemalt tema töö-, haridus- ja maasotaioloogilistel uuringutel Kui soovid raamatu lugemisel liikuda üldiselt üksikule, võid alustada eluloost. Raamatu lõpust leiab lugeja ka Asser Murutari bibliograafia, mille koostas Li Seppet Eesti Maaülikoolist ja siinkirjutaja epiloogi ehk järelloo. Mõned üldistused. Teekaaslaste tekstide toimetamisel ilmnes mõnikord, et inimesed märkavad ja mäletavad sündmusi, inimesi ja kohti erinevalt. Kaasautorite tähelepanekud täiendavad üksteist. Suuremad ühisteemad on siinses raamatus TRÜ sotsioloogialabori ajalugu, Biti klubi ajalugu ja EPA ning Maaülikooli ajalugu, mis vajavad eraldi monograafi lisi käsitlusi koos arhiivitöö ja asjaosaliste küsitlustega. Meie raamat annab ajaloolastele mõned teeotsad. Asseri ja teekaaslaste raamatu kaastööde esimese e-kutsega (1. juunil 2020) saatsin sõnumi: “Kui Asser on oma sõna/mõtte/tegevusega sinu elu kuidagi mõjutanud, koostööst on midagi sündinud, siis loodame, et tuled kaasautoriks.” Palusin kutset levitada ja loetlesin ärgituseks tosin Asseriga seotud teemat. Raamatus näeme, et teemade arv mitmekordistus. Näiteks olid pildilt puudu Asseri sõjaaegne lapsepõlv Setomaal, kõrgharidusvalikud, sotsiaalsete mõõtmiste alane väitekiri, (töö)sotsioloogia „maaletoomine”, EPA õppetöö pedagoogilise taseme tõstmise pinged (paljud kolleegid kartsid üliõpilaste rahuloluküsitlusi), suhtlemistreenerite õppeks tingimuste loomine, sadade üliõpilaste kodukandi ja perepärimuse uurimise juhendamine, jms. Kui küsida, kas me saime Asserist pildi kokku, siis aus vastus on, et üksteist täiendades saime kõik rohkem teada, ka seda, et kirjapandu on Asseri eluloo osaliste peegeldus. Peegeldus, kus iga teekaaslane näeb ka oma nägu… nagu vaiksel allika-, jõe-, järve- või mereveel. Kaaslasi inspireerides, nügides ja võimestades tuli Asseril tihti küsimustele vastata. Tundes õppejõuna sõna jõudu, valis ta sõnu hoolikalt. Aeg-ajalt vastas Asser küsimustele mõistukõnega, taaskasutades näiteks Erich Frommi sõnu: „Me oleme see, millesse me usume, ja see, millesse me usume, reguleerib meie käitumist“. Või juhtimisringi õhtute sõnu: „Kolm kokku leppinud inimest suudavad rohkem kui kolmsada või kolm tuhat, kes pole milleski kokku leppinud.“ Aare Kasemets, teekaaslaste kokkukutsuja, 21.02.2021Kirje Sustainable urban drainage systems : stormwater management techniques suitable for Estonian climate conditions(UrbanStorm, 2021) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Kuusemets, Valdo (koostaja); Mik, Alar (koostaja)Viimsi Municipality together with partners from the Estonian University of Life Sciences, Tallinn Urban Environment and Public Works Department and the NGO Baltic Environmental Forum Estonia is investigating and testing different sustainable urban drainage systems (SUDS) under the LIFE UrbanStorm project. The aim of the project is to raise awareness and be prepared for the increase in precipitation and the frequency of torrential rains due to climate change. Project activities include study trips to other countries, compilation and analysis of information on sustainable urban drainage systems, testing of selected solutions in demonstration areas of Viimsi Municipality, trainings, seminars and various information activities. The brochure has been compiled based on information obtained from study tours to Copenhagen, Malmö and Helsinki as well as literature sources and draws on the experience and knowledge of researchers of Estonian University of Life Sciences. The brochure briefly details the causes of stormwater problems in urban areas, introduces sustainable urban drainage systems and their benefits as well as gives an overview on sustainable stormwater management techniques suitable for Estonian conditions. Stormwater problems affect almost all Estonian municipalities. That is why the LIFE UrbanStorm team wants to share the information and experience acquired during the project with all interested parties. You are welcome to visit the website of the project, where you can find all information materials produced during the project as well as information on established SUDS in pilot areas, trainings and other project activities: urbanstorm.viimsivald.ee.Kirje Tootmise kõrvalsaaduste väärindamine aianduses ja põllumajanduses ringmajanduse kontekstis(Eesti Maaülikool, 2022) Eesti Maaülikool; Rivis, Adrian (toimetaja); Filannino, Pasquale (toimetaja); Mureșan, Vlad (toimetaja); Rätsep, Reelika (toimetaja)Arvestades toidu olulisust toiteväärtuse ja organismi talitluse seisukohalt, samuti jääkainete töötlemise mõju keskkonnale ja majandusele, on ringmajanduse kontekstis oluline määratleda ja teada toiduvarude säästva majandamise mõisteid ja definitsioone. Toidujäätmete olulisus ulatub keskkonnaprobleemidest majandusliku ja sotsiaalse mõjuni. Hinnanguliselt toodetakse EL-28-s aastas 88 miljonit tonni toidujäätmeid (FUSIONS 2015, Food waste data set). Toidujäätmete 2011. a globaalse soojenemise potentsiaal Euroopa Liidus (EL) oli hinnanguliselt 227 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Globaalses mastaabis tõi FAO uurimus „Food Wastage Footprint: Impacts on Natural Resources“ välja fakti, et toodetud, kuid mitte söödud toidu süsiniku jalajälg on ligikaudu 3,3 gigatonni CO2 ekvivalenti. Järelikult on toidujäätmed USA ja Hiina järel emiteerijana kolmandal kohal. EL ja selle liikmesriigid on kohustunud täitma kestliku arengu eesmärki 12.3, mis näeb ette vähendada kogu maailmas aastaks 2030 toidu raiskamist poole võrra inimese kohta jaemüügitasandil ja tarbijate poolt ning vähendada toidukadu tootmis- ja tarneahelates.Kirje Maastikuarhitektuuri õppetool : Eesti Maaülikool(Eesti Maaülikool, 2021) Eesti Maaülikool. Maastikuarhitektuuri õppetoolSee brošüür on mõeldud sissejuhatuseks meie õppetooli ja annab aimu meie õppekavast, pakub näiteid õpilastöödest, tutvustab rahvusvahelisi uurimisprojekte ning töötajate ja tudengite tegevusi. Selles väljaandes on uuendatud teavet õppejõudude ja teadurite kohta ning peetud silmas tõsiasja, et pärast esimest väljaannet oleme, nagu kõik teisedki, pidanud toime tulema ja kohanema COVID-19 pandeemiaga. Üleminek veebi ja hübriidõppele oli keerukas, eriti stuudiopõhiste kujunduskursuste puhul. Koostöös tudengitega oleme aga püsinud oma ülesande kõrgusel ja hoidunud standardeid langetamast. Piirangute tõttu ei ole toimunud ka rahvusvahelisi reise projektikoosolekutele või konverentsidele, mida brošüüris samuti kajastatakse. Loodame oma rahvusvahelise tegevusega esimesel võimalusel jätkata. Meie väikesel õppekaval on mitu eelist: kõik tunnevad üksteist, töötajad ja tudengid suhtlevad omavahel sundimatult ning keskkond on rahulik, mida on paljude välisriikide tudengid väga värskendavaks pidanud. Tartu tudengielu on väga rikkalik ja nauditav. Rahvusvaheliste ja kohalike töötajate ja tudengite tugivõrgustik on tugev ja Eesti kui e-riigi maine on auga välja teenitud. Maastikuarhitektuuri õppetool loodi 1995. aastal ja alates 2009. aastast on seda juhtinud professor Simon Bell. Õppetooli järjest rahvusvahelisem ja transdistsiplinaarsem meeskond on laienenud, oleme arendanud välja rahvusvahelise õppekava ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja õppekoostööprojektides. Maastikuarhitekti õppeprogramm koosneb kolmeaastasest bakalaureuseõppest, millele järgneb kaheaastane magistriõpe, kus saab valida Eesti turule eripäraste vajaduste järgi kohandatud Eesti õppekava ja rahvusvahelise õppekava vahel (õppetöö rahvusvahelise taustaga õppejõudude kursustel toimub enamasti koos). Lisaks pakume ka doktoriõpet. Bakalaureuseõpe toimub peamiselt eesti keeles (mõne ingliskeelse ainega), samas kui magistriõpe on pooltel kursustel inglise keeles, mõned kursused toimuvad paralleelselt nii eesti kui inglise keeles ja osad kursused on vaid eesti- või ingliskeelsed. Tudengid saavad oma bakalaureuse- ja magistritöid kaitsta nii eesti kui ka inglise keeles. Töötajaskond on ülimalt rahvusvaheline: õppetooli juhtprofessor Simon Bell on pärit Ühendkuningriigist, aga õppejõude ja teadlasi on ka Eestist (enamus), Saksamaalt, Lätist, Hiinast, Ühendkuningriigist ja Poolast. Peale maastikuarhitektide on meie töötajate seas ka ökolooge, arheolooge, arboriste, kunstiajaloolasi ning arhitektuurija metsandusvaldkonna taustaga inimesi. Meie teadustöö on samuti rahvusvaheline, näiteks lõpetasime hiljuti suure Euroopa Liidu rahastatud projekti siniste (vetega seotud) ruumide potentsiaalse mõju kohta tervisele ja inimeste heaolule. Arendasime metoodikaid, viisime läbi pilootuuringuid, korraldasime mahuka käsiraamatu väljaandmist ja juhtisime sellega seotud veebilehtede loomist. Seda projekti tutvustatakse ka siin brošüüris ja avatud juurdepääsuga raamatu saab internetist alla laadida. Maastiku ja inimeste heaoluga seotud küsimused on üks meie konkreetseid tugevusi, aga tegeleme ka teiste valdkondadega.Kirje Chair of landscape architecture : Estonian University of Life Sciences(Estonian University of Life Sciences, 2021) Estonian University of Life Sciences. Chair of Landscape ArchitectureThis booklet has been prepared as an introduction to our chair and should give you an insight into our teaching programme and examples of students’ works, research on international projects as well as activities by staff and students. This edition of the booklet updates the information on teaching and research staff and it also reflects the fact that since the first edition we have, like everyone else, had to cope and adapt to the Covid-19 pandemic. Moving to online or hybrid teaching posed challenges, especially for tutoring on studio-based design courses. However, we and our students rose to the challenge and have managed to maintain our standards. Another casualty of the restrictions has been a period of time with no international travel to project meetings or conferences and this is reflected in the booklet as well. We hope to resume our international activities as soon as we can. As a small programme we have certain special possibilities - everyone knows one another, staff and students relate to each other rather informally and there is a relaxed atmosphere which students from many other countries find refreshing. The student life in Tartu is very rich and enjoyable. International staff and students are well-supported and the reputation of Estonia as a country with the most advanced e-services is well-deserved. The chair of landscape architecture was established in 1995 and since 2009 has been led by Professor Dr Simon Bell. The increasingly international and multi-disciplinary team of the chair has expanded, developed an international teaching programme and participated in many international research and educational cooperation activities. The teaching programme consists of a three-year bachelor degree programme followed by a two-year master degree in two versions - an Estonian version attuned to the specific needs of the Estonian market, and an International version (but mainly taught together). In addition, there are doctoral students. The bachelor programme is taught primarily in Estonian (with some English elements) while the master programme is primarily taught in English and some courses are duplicated into Estonian and English versions or are split into different versions. Students may defend their bachelor and master theses in either Estonian or English. The staff is very international: Chair Professor Simon Bell is from the UK while there are teachers and researchers from Estonia (the majority), Germany, Latvia, China, the UK and Poland. Besides landscape architects, we also have staff who are geographers, archaeologists, arboriculturalists, art historians and those with a background in architecture and forestry. Our research is also international and we recently completed a large EU-funded project focusing on the health and well-being potential of urban blue spaces. We led the production of a book and associated websites. This project features in the booklet and you are welcome to download the book which is Open Access. This focus on landscape and well-being is one of the specific strengths we have built, although we also carry out research in other fields.