Andmebaasi logo
 

Uuringute aruanded

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5495

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 176
  • Kirje
    Case studies with best practices in agricultural cooperatives : similarities and differences at the EU level
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Kiisk, Taavi; Värnik, Rando; Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Economics in Rural Economy
    The Estonian University of Life Sciences is the only university in Estonia whose priorities in academic and research activities provide the sustainable development of natural resources necessary for the existence of Man as well as the preservation of heritage and habitat. The university is one of the top 100 universities in the world in the field of agriculture and forestry and among the top 1 000 universities in the world. The Estonian University of Life Sciences also belongs to the top 1% most cited research facilities in the world. The publication is one of the deliverables of the Erasmus+ project “Good Governance Practices in Agricultural Cooperatives – GGPAC” (2021-1-RO01-KA220-VET-000025577). The project aims to support managers of agricultural cooperatives in their work by contributing to promoting good governance practices in agricultural cooperatives and developing the necessary competences through training managers in addition to exchanging new and innovative practices, including multidisciplinary approaches.
  • Kirje
    Põllumajandusühistute parimate tavade juhtumiuuringud : sarnasused ja erinevused EL-i tasandil
    (Eesti Maaülikool, 2023) Kiisk, Taavi; Värnik, Rando; Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maamajanduse ökonoomika õppetool
    Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille prioriteedid akadeemilises ja teadustegevuses on inimese olemasoluks ning tema pärandi ja elupaiga säilitamiseks vajalike loodusvarade jätkusuutlik arendamine. Ülikool on üks maailma 100 parimast ülikoolist põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas ning maailma 1 000 parima ülikooli hulgas. Eesti Maaülikool kuulub ka maailma 1% enimtsiteeritud teadusasutuste hulka. Siinne väljaanne on üks Erasmus+ projekti „Good Governance Practices in Agricultural Cooperatives – GGPAC“ (2021-1-RO01-KA220-VET-000025577) tulemustest. Projekti eesmärk on toetada põllumajandusühistute juhte nende töös, aidates koolituste kaudu kaasa põllumajandusühistute hea valitsemise tavade edendamisele ja vajalike kompetentside arendamisele. Lisaks vahetatakse projekti käigus uusi ja innovaatilisi tavu, sealhulgas erinevaid multidistsiplinaarseid lähenemisviise.
  • Kirje
    Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus : uuringu lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Värnik, Rando; Kriipsalu, Mait; Kaasik, Allan; Orupõld, Kaja; Raave, Henn; Aro, Kersti; Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maamajanduse ökonoomika õppetool
    Kääritusjääk ehk digestaat on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv materjal. Kääritusjääk võib olla nii vedel kui ka tahke. Vedel kääritusjääk saadakse peamiselt märgkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on väiksem kui 15%. Tahke kääritusjääk saadakse peamiselt kuivkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on vähemalt 15% (Keskkonnaministri määrus nr 12, 2023). Kääritusjääki kasutatakse põhiliselt põllumajandusmaa väetamiseks. Taasiseseisvunud Eesti esimene suur põllumajanduslikel sisenditel töötav biogaasijaam alustas tööd 2005. aastal. 2023. aastal tegutseb põllumajanduslikul toormel1 kuus biogaasijaama (Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, 2023) ning üks koduseid ja toitlustusasutuste biolagunevaid jäätmeid töötlev biogaasijaam. Kõik nimetatud jaamad toodavad biogaasist biometaani. Lähiajal (aastatel 2024‒2027) on kavandamisel mitmete uute biogaasitehaste ehitamine eesmärgiga toota biometaani, mistõttu muutub eriti oluliseks toorme saadavus ja tekkiva kääritusjäägi kasutusvõimalused. Lisaks põllumajanduslikule toormele toodetakse biogaasi reoveesettest ja tööstuslikust reoveest. Kuivõrd biogaasi tootmine Eestis laieneb, siis tõstatub küsimus ka tekkiva kääritusjäägi kogusest ja selle kasutusest orgaanilise väetisena. Uuringul on viis eesmärki: 1. Saada ülevaade Eestis praegu tekkivast kääritusjäägi kogusest ja selle kasutamisest ning hinnata selle potentsiaali sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. 2. Hinnata Eestis kasutada oleva biogaasi tootmispotentsiaaliga biolagunevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest2 pärineva biomassi sobivust anaeroobseks kääritamiseks. 3. Selgitada välja biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi omadused, ohutus ja sobivus mullaparandusaine/väetisena kasutamiseks. 4. Selgitada välja kääritusjäägi tootestamise võimalused ning sellega seotud vajalikud eel- ja järeltöötluse tehnoloogilised lahendused. 5. Anda soovitused poliitikakujundajale, kas ja mil viisil on vajalik riigi sekkumine ohutu ja nõuetelevastava kääritusjäägi kasutamise suunamiseks.
  • Kirje
    Report on Good Practice Business Models and Example Small and Medium Scale Pilot Business Projects for Sustainable Bioenergy and Side Bioproducts Production in the BSR
    (2021) Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Põder, Anne; Ariva, Jelena; Aro, Kersti; Lehtsaar, Jüri; Kogabayev, Timur; Barth, Henrik; Ulvenblad, Pia; Ulvenblad, Per-Ola; Hermus, Sascha; Durchgraf, Jannik
    This report is the Output 2.3 of the implementation of Work Package 2 Group of Activities 2.3 “Preparation of good practice business models and example small and medium scale pilot business projects for sustainable bioenergy and side bio-products production in the BSR” as specified in the latest approved version of the Application Form of the BalticBiomass4Value project. For the implementation of the BalticBiomass4Value project a subsidy is awarded from the European Regional Development Fund under the Interreg Baltic Sea Region Programme 2014‒2020. The sole responsibility for the content of this publication lies with the authors. The European Regional Development Fund is not responsible for any use that may be made of the information contained therein.
  • Kirje
    Estonia: Algae valorisation through partnership of RDI institutions and enterprises. Case study
    (Estonian University of Life Sciences, 2022) Kepp, Katrin (compiler); Loit, Evelin (compiler); Bleive, Uko (compiler); Aro, Kersti (compiler)
    The subject of the case study are two Estonian companies whose main activity is valorisation of red algae Furcellaria lumbricalis. The case study focused on the history of the companies, studied resource efficiency and use of residual products, sustainability, product development and cooperation. In addition, the socio-economic impact of the sector was studied. The report is based on the analysis of the individual interviews of both companies and the socio-economic impact was described using the results of the study "Socio-Economic Analysis of Algae Storm Casts management" completed by Consultare OÜ in 2021.
  • Kirje
    Estonia: Seaweed valorisation through partnership of RDI institutions and enterprises. Case study
    (Eesti Maaülikool, 2022) Kepp, Katrin (koostaja); Loit, Evelin (koostaja); Bleive, Uko (koostaja); Aro, Kersti (koostaja)
    Juhtumiuuringu objektiks on kaks Eesti ettevõtet, kelle põhitegevus on punavetika Furcellaria lumbricalis väärindamine. Juhtumiuuringus keskenduti ettevõtete tekkeloole, uuriti ettevõtete ressursitõhusust ja tootmisjääkide kasutust, jätkusuutlikkust, tootearendust ja koostööd. Lisaks uuriti sektori sotsiaal-majanduslikku mõju. Uuringu aruanne põhineb mõlema ettevõtja individuaalintervjuu tulemuste analüüsil ning sotsiaal-majandusliku mõju kirjeldamisel kasutati täiendavalt 2021. aastal Consultare OÜ poolt valminud uuringu „Rannaheidise majandamise sotsiaal-majanduslik analüüs“ tulemusi.
  • Kirje
    Saaremaa tingimustele sobivate sööda- ja ravimtaimede agrotehnika : lepingulise teadusliku uurimistöö nr. 78 1989. a. aruanne
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1990) Heintalu, Aleksander; Reimets, Evald; Karolin, Meeme
    Põhiliste põllukultuuride, mis enamikus on ka söödakultuurideks, kõrval on kerkinud vajadus ka sööda- ja ravimtaimede järele. Seda tingib loomakasvatuse intensiivistamine, samuti ka loomade võimalus omale vabalt sööta valida. Eestis on küllaldaselt väikese viljakusega ja kiviseid põlde, mis on sageli sobivad sööda- ja sööda-ravimtaimede kasvatamiseks. Uurimistöö ülesandeks oli ravimsöödakultuuride bioloogiliste iseärasuste, kasvutingimuste nõuete väljaselgitamine, uute kultuuride ja sortide kasutusvõimaluste uurimine, samuti ka kultuuride kooskasvatamise uurimine. Detailsema uurimise all oli aruandeaastal muguljumikas. Teaduslikku uudsust pakub kuldjuure agrotehnika. Kuldjuur kuulub uute väärtuslike põllumajandustaimede hulka. Ta on vitamiinide ja proteiini perspektiivne allikas, teda kasutatakse söödalisandite toniseerijana looma- ja linnukasvatuses. Uudsed kultuurid on ka muguljumikas, ženšenn, araalia, anžuur jt. Uurimistöö tulemusena on antud soovitusi ravim-söödakultuuride agrotehnika kohta, rajatud katsepõlde. Uurimistöö tulemustest on ette kantud EPA Agronoomiateaduskonnas ja majandeis. Valmimisel on artikkel muguljumika kohta.
  • Kirje
    Kanakulli elupaigakasutuse ning hukkumispõhjuste uuring : projekti nr 18473 lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Grosberg, Jaan (koostaja); Mirski, Paweł (koostaja); Väli, Ülo (koostaja)
    Kanakull (Accipiter gentilis) kuulub Eestis II kaitsekategooria linnuliikide hulka ning on kantud ohualtina Eesti Punasesse Nimestikku. Nagu teiste kaitsealuste liikide puhul, on kanakulli efektiivseks kaitseks vaja tunda ja hoida tema elupaiku. Ala, mida loom kasutab oma elutegevuseks, nimetatakse kodupiirkonnaks, see piirkond hõlmab nii pesitsusterritooriumi kui toitumisala. Elupaigauuringutes on esmase tähtusega kodupiirkonna suuruse määramine, see võimaldab mõista, millises ulatuses peavad olema tagatud liigi isenditele vajalikud keskkonnatingimused. Teiseks tuleb välja selgitada erinevate maakattetüüpide ja maastikuelementide proportsionaalne kasutus, ehk elupaigakasutus. Elupaigakasutuse võrdlemine ümbritseva maastikuga näitab elupaigavalikut. Käesolevas töös on tähelepanu all kõik eelnimetatud elupaiga-aspektid. Eestis on seni kanakullide kodupiirkondade suurust hinnatud pesadevahelise keskmise kauguse põhjal (Randla 1976, Lõhmus 1993, Evestus 1997, Väli 2005). Elupaigakasutust on analüüsitud juhuvaatluste abil (Lõhmus 2001), samuti on kirjeldatud nende pesapaiku ning pesa ümbritsevat maastikku (Väli 2005, Lõhmus 2006). Selliste kaudsete meetoditega saadakse siiski üksnes piiratud ettekujutus kanakulli jaoks olulistest elupaigatunnustest, sest suur osa selle varjuliselt tegutseva linnu liikumistest jääb märkamatuks. Tänapäeval on tõhusaimaks uurimisvahendiks GPS-saatjad, mis määravad kindlaks looma linnu teatud ajavahemike tagant ja edastavad andmed uurijale. Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata nii kodupiirkonna suurust kui mõõta selle erinevate osade kasutamise intensiivsust. Kodupiirkonna kasutamist geoinformatsiooniliste andmekogudega võrreldes leitakse elupaiga parameetrid, mida linnud oma tegevuste käigus eelistavad või väldivad. GPS-saatjad võimaldavad koguda objektiivset infot ka kanakullide hukkumise kohta, mille kohta on Eestis seni kogutud andmeid juhuleidude põhjal (Lõhmus 2004, Leivits 2019). Eestis olid seni GPS-saatjatega märgistatud vaid üksikud kanakullid (Mirski & Väli 2021, Kanakulli kaitse tegevuskava 2022). Mujal Euroopas ning Põhja-Ameerikas on kanakulli telemeetria-uuringuid tehtud küllalt palju (Kenward 2006, Kanakulli kaitse tegevuskava 2022, Grosberg 2023), kuid kõik seniavaldatud Euroopa tööd põhinevad väikese andmemahuga ja suhteliselt ebatäpsel raadiotelemeetrial (Grosberg 2023). Niisiis on uued GPS-põhised elupaigaanalüüsid üle-euroopaliselt olulise tähtsusega. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida GPS-saatjate abil kanakulli elupaigakasutust ning hukkumise põhjuseid Eestis. Uuring on osaks kehtiva kanakulli kaitse tegevuskava II prioriteediklassiga tegevustest „Uuringud elupaigakasutuse selgitamiseks“ ja „Uuring kanakulli vaenamisest ja pesapaikade vabatahtliku kaitse võimalustest”.
  • Kirje
    Synthesising the toxicokinetics and toxicodynamics of agrochemicals on bees: Deliverable D3.4
    (PoshBee, 2022) Jürison, Margret; Alaux, Cedric; Barascou, Lena; Brown, Mark JF; Costa, Cecilia; de la Rúa, Pilar; de Miranda, Joachim; di Prisco, Gennaro; Forsgren, Eva; Gekière, Antoine; Hellström, Sara; Le Conte, Yves; Linguadoca, Alberto; Karise, Reet; Mahmood, Ferozah; Mänd, Marika; Martínez- López, Vicente; Medrzycki, Piotr; Morrison, Morgan; Neumann, Peter; Onorat, Piero; Paxton, Robert; Sene, Deborah; Siviter, Harry; Straw, Edward A; Strobl, Verena; Yanez, Orlando
    Within the PoshBee Project we have tested three bee species – honey bees Apis mellifera, bumble bees Bombus terrestris and solitary bees Osmia bicornis – for their sensitivity to pesticides and analysed the clearance of pesticides from bees. For each species, all castes and sexes were studied. We synthesised the mortality data (LD50 or results of limit tests) with the toxicokinetic patterns and analysed this against the background of inter- and intraspecific variation in life-histories of the tested bees. The clearance of sulfoxaflor is relatively similar across all bee species tested and in females after contact treatment it tends to be retained. The toxicity increases over time independently of the clearance from the body. The clearance of azoxystrobin was rapid in Osmia and bumble bees, as well as in honey bee queens, but in honey bee workers there was very little clearance. Similar to sulfoxaflor the toxicity increased over time, although the residues were detected at very low levels. Glyphosate tended to be retained in bumble bees after contact treatment but cleared rapidly after oral treatment. For Osmia bees only in males after contact treatment was the glyphosate almost lost. The toxicity of a pesticide is dependent on the exact dosage, but also the exposure route and time, as well as the speed of detoxification and clearance from a body. The assessment for the hazard that a less toxic pesticide might pose, can be largely dependent on the exposure route. The effects of pesticide toxicity can increase even after the molecules have been cleared out of the body.
  • Kirje
    Acute and chronic effects of agrochemicals, and their synergistic interactions, on bees: Deliverable D3.3
    (PoshBee, 2022) Barascou, Lena; Brown, Mark JF; Costa, Cecilia; de la Rúa, Pilar; de Miranda, Joachim; di Prisco, Gennaro; Forsgren, Eva; Gekière, Antoine; Hellström, Sara; Jürison, Margret; Le Conte, Yves; Linguadoca, Alberto; Mahmood, Ferozah; Mänd, Marika; Martínez-López, Vicente; Medrzycki, Piotr; Morrison, Morgan; Neumann, Peter; Onorat, Piero; Paxton, Robert; Sene, Deborah; Siviter, Harry; Straw, Edward A; Strobl, Verena; Yanez, Orlando; Alaux, Cedric
    Inter-individual differences in pesticide sensitivity may trigger variability in the risk posed by pesticides. Therefore, to better inform pesticide risk assessment for bees, we studied the variability of responses to several pesticides based on endogenous (developmental stage, genetic background, caste) and exogenous factors (pesticide co-exposure). We mainly investigated the toxicity of the insecticide sulfoxaflor, the fungicide azoxystrobin and the herbicide glyphosate. We first used LD50 tests to determine the acute oral and contact toxicity of these pesticides across the different bee species, developmental stages (larva vs adult in honey bees), castes (honey bee and bumble bee workers, queens and drones), and genetic backgrounds (honey bee subspecies). We then considered the risks posed by chronic and sublethal exposures to pesticides by implementing behavioural and reproductive endpoints in the screening of pesticide toxicity. Data showed that azoxystrobin and glyphosate under the test conditions were mildly toxic to bees. However, a large variability in bee sensitivity to sulfoxaflor was found, especially across species and individuals of different castes or sex. This variability is therefore important to consider for increasing the safety margin of the risk posed by insecticides in bees. Several effects induced by sublethal concentrations or doses of pesticides are also described, such as the occurrence of a Non-Monotonic Dose-Response (NMDR) and delayed effects in honey bees, impairment of reproductive performances in bumble bees, and a decreased longevity of Osmia adult females (although no effects were found on larval development). Finally, an interaction between pesticides was found when exposure was by contact, but not under oral exposure. In conclusion, the range of effects described here provides very useful insights for better understanding the toxicity of pesticides and therefore the risks they might pose to bees.
  • Kirje
    Improved protocols for testing agrochemicals in bees: Deliverable D3.2
    (PoshBee, 2021) Medrzycki, Piotr; Hellström, Sara; Straw, Edward; Linguadoca, Alberto; Jürison, Margret; Alaux, Cedric; Barascou, Lena; Brown, Mark; Costa, Cecilia; De la Rúa, Pilar; de Miranda, Joachim Rodrigues; di Prisco, Gennaro; Forsgren, Eva; Karise, Reet; Le-Conte, Yves; Mänd, Marika; Martínez-López, Vicente; Neumann, Peter; Onorati, Piero; Paxton, Robert; Sene, Deborah; Strobl, Verena; Yanez, Orlando
    Within the PoshBee Project, we have worked out precise protocols for testing the toxicological endpoints and metabolisation rate of agrochemicals on and in bees. Three agrochemical classes (insecticides, fungicides and herbicides) were tested on three bee groups (honey bees, bumble bees and solitary mason bees). The specific protocols, different for each combination of the pesticide class and bee group, were designed based on the existing toxicity testing methods and modified according to the specificities of the different bee groups, their castes and the different exotoxicological features of the compounds. Sulfoxaflor, Azoxystrobin, and Glyphosate were used respectively as examples of the three pesticide classes. Apis mellifera, Bombus terrestris and Osmia bicornis were chosen as the examples of the three bee groups. The protocols for honey bees and bumble bees were designed based on the official existing guidelines edited by OECD. Nevertheless, given that the OECD guidelines provide recommendations to fit with most agrochemicals, many of the parameters are defined with low precision in order to be flexible and adapt to different categories of molecules. While OECD has no guidelines for testing solitary bees, we used information from the unpublished ring test protocols for Osmia bicornis by the ICPPR non- Apis working group.
  • Kirje
    Manuscript of toxicokinetics of three agrochemicals in three model bee species: Deliverable D3.1
    (PoshBee, 2022) Costa, Cecilia; Di Prisco, Gennaro; Alaux, Cedric; Onorati, Piero; Jürison, Margret; Karise, Reet; Mänd, Marika; Hellström, Sara; Medrzycki, Piotr
    As part of the activities foreseen by the POSHBEE project, we performed experiments to verify the toxicokinetics of three pesticides (the insecticide sulfoxaflor, the fungicide azoxystrobin and the herbicide glyphosate) in the bodies of social bees (Apis mellifera and Bombus terrestris) and solitary bees (Osmia bicornis). For each species all castes and sexes were studied. Based on the results from dose-response assays, sublethal doses were used to treat individuals, which were exposed to the chosen pesticides orally and by contact. Bees were then sampled at multiple time points post- exposure, to capture the breakdown of the active ingredients in the bodies of the organisms. Results of the chemical analyses on bee samples were used for the evaluation of the dynamics of the oral and contact acute exposure in the three species. Overall, the active ingredients sulfoxaflor, azoxystrobin and glyphosate degrade in all species, sex or caste. Nevertheless, there were some exceptions: in honey bee workers, glyphosate administered topically and azoxystrobin administered via the oral route seemed to remain stable in the bees’ bodies even 10 days after exposure (11% and 13% of degradation rate, respectively). We also observed a low degradation of sulfoxaflor following topical exposure in bumble bee queens (26% of degradation rate) and in Osmia bee females (22% of degradation rate). In bumble bees exposed topically to glyphosate degradation was lower than 50% for all sexes and castes. These results deserve further attention by researchers to understand the destiny of these molecules in the bee body and their effects therein.
  • Kirje
    Turuarendustoetuse abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtjate müügitulemustele
    (Eesti Maaülikool, 2019) Lillemets, Jüri; Viira, Ants-Hannes
    Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti riigi eelarvest rahastatava meetme „Turuarendustoetus“ (edaspidi ka turuarendustoetus) abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtetele. Turuarendustoetuse tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse kasutamise ning selle abil ellu viidud tegevuste mõju analüüs on vajalik, kuna järjest enam on vaja leida Eesti põllumajandustoodetele ja nendest töödeldud toodetele uusi turge, kuhu eksportida ning turuarendustoetus on üks riigi poolt pakutavatest meetmetest, mille abil uutele turgudele siseneda. Uuringu aruandes antakse esmalt ülevaade toetuse kasutamisest ja kasu saanud ettevõtetest. Seejärel kirjeldatakse, milline on ettevõtjate hinnangul turuarendustoetuse mõju müügitulule ning tuuakse välja messidel osalemisel saadud uute ärikontaktide ja kokkulepete arvud. Esitatakse ka soovitused välisturgudele sisenemiseks. Lõpuks selgitatakse, kas ja kuidas võiks muuta turuarendustoetuse raames toetatavaid tegevusi ja toetuse saamise tingimusi, et veelgi paremini jõuda meetme eesmärkideni. Uuringus võeti aluseks 2017. aasta taotlusvoorus toetatud tegevused ja kasusaajad. Andmeallikatena kasutati PRIA toetusega seotud andmeid ja Äriregistrist päritud toetust kasutanud ettevõtete majandusaasta aruandeid. Lisaks teostati toetust kasutanud ettevõtete seas küsitlus, et selgitada välja nende turuarendustoetusega seotud hinnangud ning arvamused turuarenduse ja turuarendustoetuse tegevuste teemal. Selleks kasutatud küsitlusankeet on esitatud lisas 1.
  • Kirje
    Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest : uuringu lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Viira, Ants-Hannes; Kauer, Karin; Melts, Indrek; Jürgenson, Evelin; Maasikamäe, Siim; Rasva, Marii; Põdra, Kätlin; Lillemets, Jüri; Ariva, Jelena; Azadi, Hossein
    Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ eesmärk on luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta ja analüüsida nende muutuste peamisi mõjutegureid. Analüüs toetab põllumajanduspoliitika otsustusprotsessi, aidates kujundada põllumajandusmaa edasist kasutamist, toidujulgeoleku tagamist ning vastavate meetmete väljatöötamist. Analüüsi tulemusena suureneb maakasutusest ja maakasutuse muutusest tulenevate KHG heitkoguste analüüsimise võimekus. Uuringu I etapis vastati küsimusele: „millised on Eestis põllumajandusmaa kasutamise võimalikud tulevikustsenaariumid võttes arvesse globaalseid trende ja mõjusid ning regionaalseid strateegilisi valikuid põllumajanduse arendamisel?“. Selleks kaardistati poliitikadokumentide, teadus-kirjanduse ja fookusgrupi arutelude põhjal põllumajandusliku maakasutuse muutuse mõjutegurid ja analüüsiti põllumajandusliku maakasutuse muutusega seotud võimalikke positiivseid ja negatiivseid arenguid. Nendele tuginedes loodi viis alternatiivset põllumajandusliku maakasutuse stsenaariumit aastani 2050. Uuringu II etapis loodi viie põllumajandusliku maakasutuse tulevikustsenaariumi kohta andmestik, kaardikiht ja illustreerivad kaardid, kus on esitatud erineva väärtusega põllumajandusmaade paiknemine ning alad, mis sobiksid elurikkuse toetamiseks, metsastamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Samuti illustreeriti kaartide abil kõigis stsenaariumites toimuvaid maakasutuse muutusi. Põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali hindamiseks koostati koondnäitaja, mis võtab arvesse põllumassiivi mullaviljakust, pindala, põllukontuuri kuju (kompaktsust), kaugust lähimast teest, kaugust suurimast asulast, kaugust lähimast põllust ja reljeefi iseloomustavat konarlikkuse koefitsienti. Koondnäitaja väärtus määrati kõigile andmestikus olevatele massiividele. Uuringu III etapis täpsustati stsenaariumeid ja kaardikihte vastavalt eelnevates etappides saadud tagasisidele ning analüüsiti põllumajandusmaa kasutamist ja säilitamist, sotsiaalmajanduslikku ja looduskeskkonna arengut ning KHG heitkoguseid erinevates stsenaariumites. Samuti koondati soovitatavad sekkumismeetmed positiivsete maakasutuse muutuste soodustamiseks ning negatiivsete maakasutuste muutuste ära hoidmiseks. Uuringu lõpparuande esimene peatükk annab ülevaate uuringu temaatikast. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud metoodikast. Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade põllumajandusliku maa- kasutuse suurematest muutustest Eestis aastatel 1990‒2018. Neljandas peatükis analüüsitakse põllumajandusliku maakasutuse mõjutegureid ning viiendas peatükis on esitatud viis põllumajandusliku maakasutuse võimalikku tulevikustsenaariumit 2050. aasta perspektiivis koos maakasutust ja selle muutust iseloomustavate illustreerivate kaartidega. Kuuendas peatükis esitatakse põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali illustreerivad kaardid ning analüüsitakse põllumajandusmaa sobilikkust metsastamiseks ja energia tootmiseks. Seitsmendas peatükis esitatakse viie stsenaariumi KHG heitkoguste ja põllumajandustoodangu prognoosid. Kaheksandas peatükis on esitatud lisainfo järgmistes olulistes põllumajandusliku maakasutuse tulevikku puudutavates küsimuses – sügavatel turvasmuldadel asuva põllumajandusmaa kasutamine, agrometsandus ning kohalikele kogukondadele maakasutust puudutavates küsimustes suurema kaasarääkimise õiguse loomise võimalused. Üheksas peatükk võtab kokku poliitikasoovitused põllumajandusliku maakasutusega seotud positiivsete muutuste soodustamiseks ja negatiivsete muutuste pidurdamiseks. Uuringu töörühm tänab kõiki fookusgrupi aruteludes osalenud, küsitlustele vastanud, kirjalikku ja suulist tagasisidet andnud eksperte ning uuringu juhtkomisjon.
  • Kirje
    Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhindamine : lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2021) Aro, Kersti; Viira, Ants-Hannes; Loit, Evelin; Leming, Ragnar; Visnapuu, Katriin; Talgre, Liina; Kaasik, Allan; Ariva, Jelena; Lillemets, Jüri; Elias, Terje; Majandus- ja sotsiaalinstituut
    Maaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed, nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus3 (edaspidi ÜPP strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete asjus varasemast ambitsioonikamad, suunavad toetusi paremini ning tuginevad kindlamalt uuringute, innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse jälgimisele ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP üldeesmärgid perioodil 2023‒2027 on järgmised. ● Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. ● Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. ● Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki. ● Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. ● Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. ● Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. ● Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. ● Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. 18 ● Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. ● Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. ● Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. ● Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu. Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valminud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale eespool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval seos EL-üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade ja programmidega, millega eelhindamisel arvestati. ÜPP strateegiakava koostamisse kaasati riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri töörühma vormis, eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edendada põllumajandus- ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon (edaspidi ÜPP juhtkomisjon), kelle ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava koostamisega viidi läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019), mis võimaldavad ÜPP strateegiakava koostades arvesse võtta hindamisel leitut.
  • Kirje
    Ruhnu kalmistu hoolduskava
    (Eesti Maaülikool, 2019) Juur, Sten (koostaja); Jõgar, Ülle (koostaja); Nõmmela, Mari (koostaja); Sainast, Henri (koostaja); Umal, Kätlin (koostaja)
    EELK Ruhnu Püha Magdaleena koguduse kalmistule koostatud hoolduskava eesmärk on tagada kirikuaia kui mälestise muinsus- ja looduskaitseliste väärtuste säilimine. Hooldusettepanekute tegemisel on1 lähtutud ruhnurootslaste külakalmistu miljööst ning arvestatud vajadusega, et kirikuaed toimiks ka edaspidi terviklikult hooldatud kalmistuna.2 Hoolduskava koostasid Eesti Maaülikooli üliõpilased Sten Juur, Ülle Jõgar, Kätlin Umal, Henri Sainast dotsent PhD Mari Nõmmela juhendamisel. Projekti vormistas Kätlin Umal. Kaardid teostas Sten Juur. Hoolduskava koostamise käigus teostati Ruhnu kalmistul välitöid (1.05-4.05.2019 ja 21.08 - 24.08.2019). Välitöödel kaardistati kalmistu väärtused ja hooldusprobleemid, inventeeriti hauatähised, teostati matmisala puudele ja põõsastele dendroloogiline hinnang. Ajaloolist taustinformatsiooni koguti intervjuudest Ruhnu Püha Magdaleena koguduse juhatuse esimees Jaan Urvetiga ja diakon Jaanus Torrimiga, Ruhnu Muuseumist ja mujalt kirjandus- ning arhiiviallikatest. Hauatähiste inventeerimise käigus (3.05.2019, 22.05.2019) pildistati, mõõdeti ja hinnati hauatähiste seisukorda. Kaardistamisel leiti geoalusel märgitutele lisaks uusi kalme ja katusristide kohti, mis on olulised ajaloolise maastikuruumi tsoneerimisel. Inventeerimise materjalidest koostati hauatähiste register, kaart ja katusristide tüpoloogiat selgitav joonis, mida saab kasutada abimaterjalina hauatähiste parandamisel. Hoolduskava koosneb seletuskirjast ja lisadest. Seletuskirjas antakse ajaloolise kalmistu üldiseloomustus, tuuakse välja kirikuaia väärtused, kirjeldatakse olemasolevat olukorda ja probleeme ning sõnastatakse hooldusettepanekud koos soovitusliku kaitsekorraldusliku tegevuskavaga (2020-2025). Lisades on esitatud: ▪ Kirikuaia hauatähiste register ja kaart (Lisa 1. Ruhnu kalmistu hauatähised); ▪ Hinnang Ruhnu kalmistul eemaldamist vajavate ohtlike puude kohta tabeli ja kaardi kujul (Lisa 2. Ruhnu kalmistu dendroloogiline ülevaade); ▪ Kaardid kalmistu olukorrast (Lisa 3. Olemasolev olukord), väärtustest ja probleemidest (Lisa 4. Väärtused), kalmistu väärtuste kaitse- ja hooldusettepanekud (Lisa 5. Ettepanekud). Antud projekt valmis EELK Ruhnu Püha Magdaleena koguduse tellimusel (Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustöö leping nr 8-10/150-1). Projekti autorid tänavad Ruhnu muuseumi, rahvamaja, vallavalitsust ja kõiki teisi, kes vähemal või suuremal määral aitasid kaasa ning andsid omapoolse panuse käesoleva töö valmimisele.
  • Kirje
    Urvaste kalmistu hoolduskava
    (Eesti Maaülikool, 2018) Jõgar, Ülle (koostaja); Umal, Kätlin (koostaja); Juur, Sten (koostaja); Sainast, Herni (koostaja); Lind, Janar (koostaja); Magerramova, Nataliia (koostaja); Nõmmela, Mari (koostaja)
    Urvaste kalmistu hoolduskava eesmärgiks on anda soovituslikud ettepanekud matmisala edaspidiseks hoolduseks. Hoolduskava koostasid Eesti Maaülikooli üliõpilased Ülle Jõgar, Kätlin Umal, Sten Juur, Henri Sainast, Janar Lind ja Nataliia Magerramova dotsent PhD Mari Nõmmela juhendamisel. Projekti vormistas Liisa Sekavin. Antud töö valmis EELK Püha Urbanuse koguduse tellimusel (Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustöö leping nr L180237P- KLA; teadusprojekt – 10/237 Urvaste) ning on suunav abimaterjal kalmistu hooldustegevuste edasisel planeerimisel ja läbiviimisel. Hoolduskava koostamise käigus teostati 18.09. ja 5.11.2018 Urvaste kalmistul järgmisi välitöid: mõõdistati hauaplatside piir võsastunud lõunaküljel, hinnati ohtlikud puud ja kaardistati kalmistu väärtused ning väärtuste kaitsest tulenevad probleemid. Ajalooline taustinformatsioon koguti EELK Püha Urbanuse koguduse käsikirjalistest materjalidest, täiendavatest kirjandus- ja arhiiviallikatest ning intervjueerides koguduse õpetajat Üllar Salumetsa. Hoolduskava koosneb jooniste ja fotodega varustatud seletuskirjast ja lisadest. Seletuskirjas esitatakse kalmistu üldiseloomustus ja tuuakse välja ajaloolised väärtused, kirjeldatakse olemasolevat olukorda ja probleeme ja sõnastatakse hooldustööde ettepanekud koos soovitusliku kaitsekorraldusliku tegevuskavaga (2019-2025). Lisades on esitatud kaardid olemasoleva olukorra, ajalooliste väärtuste ja hooldusprobleemide ning -ettepanekute skemaatilise plaaniga; kalmistu lõunapoolse nõlva mõõdistustulemused koos kalmete asukoha piiriga kaardil ja hinnang Urvaste kalmistul eemaldamist vajavate ohtlike puude kohta. Tegevuskava koostamisel lähtuti eesmärgist luua Püha Urbanuse kogudusele kuuluvast ajaloolise kultuuripärandiga surnuaiast terviklikult hooldatud kalmistu, mille miljööväärtuslikud matmiskvartalid kõnelevad looduskauni paiga identiteedist nii kohalikule kogukonnale kui ka kaugemalt tulijatele.
  • Kirje
    Randvere kalmistu hoolduskava
    (Eesti Maaülikool, 2018) Nõmmela, Mari (koostaja); Külm, Siiri (koostaja)
    Randvere kalmistu hoolduskava on koostatud Viimsi Vallavalitsuse tellimusel Randvere kalmistule. Hoolduskava eesmärk on:  määratleda kalmistu väärtused  tuua välja matmisala hooldusprobleemid  määratleda hooldustegevuste järjekord järgmise viie aasta kestel. EELK Randvere Koguduse soovil pöörati hoolduskava koostamisel tähelepanu ka koguduse ja kalmistu ajaloole ning endisaegse kabeliaia kultuurilooliste väärtuste hindamisele. Kohapealsetel välitöödel osalesid Eesti Maaülikooli Põllumajanduse ja keskkonnainstituudi üliõpilased B. Puusemp, D. Korjukina, E. Lakhtina, H.-M. Pinsel, K. Roots, H. Erik, K. Kuusik, M. Lepasson ja K. Väljari valikkursuse „Eesti kalmistud“ (PK.1546) raames. Randvere kalmistut inspekteeriti neljal korral (28.02., 16.04., 21.05. ja 9.06. 2018), pildistati ja kaardistati kirikuaia olukord. Töid juhendas dots. Mari Nõmmela. Hooldusküsimustes vesteldi EELK Randvere koguduse liikmete Andres Jaanusega (28.02.2018) ja Urmas Kiviseljaga (16.04.2018). Välitöötulemuste põhjal valminud kaardid vormistas doktorant Siiri Külm DWG-faili põhjal, mida kasutatakse veebipõhises kalmistumajanduse infosüsteemis Haudi. Puittaimede hindamist ja hauaplatside inventeerimist hoolduskava ei sisalda. Antud projektis esitatakse ülevaade kalmistu ajaloost ja muinsuskaitselistest väärtustest ning kaitsest, tuuakse välja hooldusprobleemid ja -meetmed kultuuripärandiga matmisala pikemaajaliseks kaitseks ning esitatakse tabelina soovituslik tegevuskava. Seletuskirja koostamisel on kasutatud Maa-ameti geoportaali kaarte, Muinsuskaitseameti Kultuuriväärtuste registrit ja Viimsi valla koduleheküljelt saadud teavet. Taustinfo saamisel tugineti Randvere koguduse ja kirikuaia ajalugu puudutavatele kirjutistele ning arhiiviallikatele (Rahvusarhiiv – EAA; ERA; Tallinna Linnaarhiiv – TLA; Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv – KM EKLA). Üksikuid fotosid Randvere Püha Peetri kirikust ja kirikuaiast leidub Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Rannarahva Muuseumi (RRM), Tallinna Linnamuuseumi (TLM) ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (ETMM) kogudes. Hoolduskava valmis Eesti Maaülikooli teadusprojekt 8-10/65 raames. 29. juuni 2018, Tartu.
  • Kirje
    Jõhvi linna kalmistu hoolduskava
    (Eesti Maaülikool, 2017) Aleksanderson, Külli (koostaja); Nõmmela, Mari (koostaja); Kallavus, Triin (koostaja); Sekavin, Liisa (koostaja)
    Käesolev Jõhvi kalmistu hoolduskava on koostatud Jõhvi Vallavalitsuse tellimusel. Hoolduskava on koostanud Eesti Maaülikooli tudengid Külli Aleksanderson, Triin Kallavus ja Liisa Sekavin dotsent PhD Mari Nõmmela juhendamisel ainekursuse “Eesti kalmistud” raames. Hoolduskava koostamise eesmärgiks on anda ülevaade Jõhvi kalmistu ajaloolisest kujunemisest, maakasutusest, ole- masolevast olukorrast, kalmistu väärtustest ja probleemidest. Hoolduskavas tehakse ettepanekud kalmistuala edaspi- diseks hoolduseks. Hoolduskava koostamise käigus külastati Jõhvi kalmistut kahel korral (29.04.2017 ja 12.05.2017), mille käigus viidi läbi välitöid ning intervjuusid. Välitööde käigus kaardistati ja pildistati olemasolevat olukorda ning esinevaid probleeme. Täien- dava taustinformatsiooni kogumiseks viidi läbi intervjuud EELK Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kalduriga, Jõhvi kal- mistu hooldaja ja valla heakorraspetsialisti Liivi Möldriga. Töö käigus konsulteeriti Jõhvi linna GIS spetsialisti Kristi Pärnaga ja MPÕK Jõhvi Issanda Ristimise Kiriku ülempreester Aleksandr Vershiniga. Ajaloolise ülevaate koostamisel tugineti erine- vatele materjalidele, sh arhiiviallikatele. Hoolduskava koosneb seletuskirjast koos illustreerivate jooniste ja fotodega. Esitatud on kaardimaterjal ning hooldustööde koondtabel. Hoolduskava on koostanud tudengid, mida on täpsustanud ja täiendanud Mari Nõmmela. Hoolduskava kaar- dimaterjali ja töö tervikuna on kokku pannud Liisa Sekavin. Käesolev projekt on suunav abimaterjal Jõhvi Vallavalitsusele edasiste hooldustegevuste kavandamiseks ja läbi viimiseks. Ettepanekute tegemisel lähtuti eesmärgist luua erinevate ajalooliste matmiskvartalitega terviklikult hooldatud kalmistu, mis oma miljööväärtusega ja kultuuripärandiga kõneleb Jõhvi ajaloost ja paiga identiteedist.
  • Kirje
    Viljandi Vana kalmistu hoolduskava
    (Eesti Maaülikool, 2015) Nõmmela, Mari (koostaja); Römer, Siiri (koostaja); Soll, Kristi (koostaja); Sammel, Ellen (koostaja); Lobunkova, Elina (koostaja); Altsaar, Kristel (koostaja)
    Käesolev Viljandi Vana kalmistu hoolduskava on koostatud Viljandi linnavalitsuse tellimusel. Hoolduskava on koostanud Mari Nõmmela ja Siiri Römer koos Eesti Maaülikooli tudengitega (Kristi Soll, Ellen Sammel, Elina Lobunkova, Kristel Altsaar), kes osalesid hoolduskava koostamisel kursuse Eesti kalmistud raames. Hoolduskava koostamise eesmärgiks on anda ülevaade 18.sajandil Viljandi linna rajatud kalmistu ajaloolisest kujunemisest, maakasutusest, olemasolevast olukorrast, kalmistu väärtustest ja probleemidest. Hoolduskava raames antakse ettepanekud kalmistuala edaspidiseks hoolduseks, tuues välja tööde kirjeldused etappide kaupa. Hoolduskava koostamise käigus külastati Viljandi Vana kalmistut kolmel korral (27.10.2014; 24.03.2015; 05.05.2015), mil viidi läbi välitöid ning intervjuid. Välitööde käigus kaardistati ja pildistati olemasolevat olukorda ning esinevaid probleeme. Ajaloolise ülevaate koostamisel põhineti erinevatele uurimustele, ajaloolistele- ja arhiivi materjalidele. Hoolduskava koosneb seletuskirjast koos illustreerivate fotodega, kaardimaterjalidest ja hooldustööde koondtabelist. Hoolduskava esialgse ajaloolise ülevaate ning olemasoleva olukorra, probleemide ning väärtuste kirjelduse on koostanud tudengid, mida on täpsustanud ja täiendanud S.Römer ja M.Nõmmela. Hoolduskava kaardimaterjali ja töö tervikuna on kokku pannud S.Römer. Käesolev hoolduskava on abimaterjal kalmistu omaniku poolsete hooldustegevuste läbiviimisele, et säilitada ja esile tuua kalmistu ajaloolised väärtused ning luua tervikliku ja hooldatud üldilmega kalmistuala.