Andmebaasi logo
 

Aastaaruanded

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3070

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 20 20
  • Kirje
    Aastaaruanne 2023
    (Eesti Maaülikooli raamatukogu, 2024) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on teadusraamatukogu, mille põhiülesandeks on koguda ja vahendada teavet biomajanduse valdkonnas toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut. Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksusena varustame, säilitame ja teeme kättesaadavaks ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajalikku informatsiooni, osutame avalikku raamatukogu- ja infoteenust, arendame e-raamatukogu ning loome innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna. 2023. aasta tegemiste märksõnadeks olid Eesti Vabariigi 106. ja veterinaaria kõrghariduse 175. aastapäev, uus kommunikatsioonistrateegia, andmekaitse ja infoturve, avatud teadus, teadusandmete säilitamine ja andmehaldus ning digitaalarhiivi EMU DSpace’i arendamine. Oleme võtnud eesmärgiks tegelda süvitsi avatud teaduse teemadega: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Raamatukogu eesmärk on toetada avatud teaduse põhimõtteid ning suurendada ülikooli teadustulemuste nähtavust maailmas. Võttes arvesse nõudeid ja suuniseid avatud juurdepääsuga publitseerimisele ja avaandmetele, edendame koostööd teadlaskonna ja raamatukogu spetsialistide vahel. Järjest enam kasvas ka vajadus andmehaldusplaanide koostamisprotsessi nõustamise järele. Üks olulisemaid ja tulemuslikumaid raamatukogu töösuundi 2023. aastal oli teadusinformatsioonitaristu arendamine. Raamatukogu hallatav digitaalarhiiv EMU DSpace on näidanud üles jätkusuutlikkust, mistõttu on ülikoolis selle vastu järjest enam usaldus kasvanud. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse arhiveeritakse aina rohkem lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele ka digiteeritud andmekogusid ja teadusandmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOIde (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Raamatukogu osaleb aktiivse partnerina rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevusega seotud võrgustikes. Sujus koostöö EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamisel.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2022 
    (Eesti Maaülikooli raamatukogu, 2023) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. 2022. a oli raamatukogude teema-aasta. Selle aasta tegemiste märksõnadeks olid ülikooli institutsionaalne akrediteerimine, raamatukogu eneseanalüüs ja kuvand, avatud teadus, andmehaldus ning kodanikuteadus. Oleme võtnud eesmärgiks tegelda süvitsi avatud teaduse teemadega: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Raamatukogu eesmärk on toetada avatud teaduse põhimõtteid ning suurendada ülikooli teadustulemuste nähtavust maailmas. Võttes arvesse nõudeid ja suuniseid avatud juurdepääsuga publitseerimisele ja avaandmetele, edendame koostööd teadlaskonna ja raamatukogu spetsialistide vahel. Järjest enam kasvas ka vajadus andmehaldusplaanide koostamisprotsessi nõustamise järele. Raamatukogu osaleb aktiivse partnerina rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevusega seotud võrgustikes. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja veebilehe funktsioonide arendamisel, e-teavikute hankimisel ja testkasutuste korraldamisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse arhiveeritakse lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele ka digiteeritud andmekogusid ja teadusandmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOIde (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Sujus koostöö EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamisel. 2022. aastat võib nimetada enesearengu ja uute oskuste omandamise aastaks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2021
    (Eesti Maaülikooli raamatukogu, 2022) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. 2021. a oli eelkõige e-teenuste arendustele suunatud aasta. Raamatukogu- ja infoteenuste pakkumist ning kättesaadavust mõjutas 2021. aastal koroonaviiruse levik maailmas. Koroonaviirusesse nakatumise suurenedes tuli raamatukogus taas kasutusele võtta rangemad ohutusmeetmed ja lühendada lahtiolekuaegu. Siiski toimisid kõik e-teenused, mida ka vastavalt vajadusele täiustati ja edasi arendati. Hüppeliselt kasvas digikanalite kasutamine. Kaugtöö tegi tööde organiseerimise tunduvalt keerulisemaks, kuid eelmise aasta kogemuste põhjal sujusid kontaktivabad teenused ladusalt. Suvel-sügisel olukord riigis paranes ja piiranguid leevendati oluliselt. 1. septembrist saime raamatukogu avada tavapäraselt. Piirangute aeg aga mõjutas väga tugevalt statistilisi näitajaid: ootuspäraselt kahanesid nii külastuste kui laenutuste arvud. Oleme võtnud eesmärgiks ka avatud teaduse teemadega tegelemise: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Raamatukogu tegevuse eesmärk on toetada avatud teaduse põhimõtteid ning suurendada ülikooli teadustulemuste nähtavust maailmas. Võttes arvesse nõudeid ja suuniseid avatud juurdepääsuga publitseerimisele ja avaandmetele, edendame koostööd teadlaskonna ja raamatukogu spetsialistide vahel. Raamatukogu osaleb aktiivse partnerina rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevusega seotud võrgustikes. Järjest enam kasvas ka vajadus andmehaldusplaanide koostamisprotsessi nõustamise järele. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja veebilehe funktsioonide arendamisel, e-teavikute hankimisel ja testkasutuste korraldamisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse arhiveeritakse lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele ka digiteeritud teaduskogusid ja –andmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOIde (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Sujus koostöö EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamsel. 2021. aastat võib nimetada ka uute väljakutsete aastaks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2020
    (2021) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. 2020. a oli eelkõige e-teenuste arendustele suunatud aasta. Suuremaks mõjuteguriks oli Eesti Vabariigi valitsuse poolt kevadel välja kuulutatud riiklik eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõkestamisega ning hiljem kehtestatud piirangud. 14. märtsist kuni 17. maini viidi ülikool üle kaugtööle. Raamatukogu oli lugejatele suletud, enamusele töötajatele loodi kodus töötamise võimalused. Mai keskpaigast avasime raamatukogu uksed, töötajatevahelise suhtluse vähendamiseks korrigeerisime lahtioleku- ja tööaegu, kohapeal töötati ohutusabinõusid rakendades hajutatult. Suvel-sügisel olukord riigis paranes ja piiranguid leevendati oluliselt. Juba eelnevalt hakkasime planeerima tegevusi, kuidas saaks raamatukogu lugejatele teavikute laenutamisega jätkata. Koheselt rakendus tööle kontaktivaba laenutus: hakkasime raamatuid saatma Omniva pakiautomaatide kaudu ja aasta lõpuks hankisime Cleveroni pakiautomaadi. Eriolukorra ajal toimisid kõik e-teenused, mida ka vastavalt vajadusel täiustati ja edasi arendati. Hüppeliselt kasvas digikanalite kasutamine. Seoses COVID-19 laiema levikuga muutusid paljud teadusandmebaasid vabalt kasutatavaks ja mitmed kirjastused avasid e-kollektsioonidele testkasutused. Lõime ka oma veebis uue alajaotuse Teadusinfo COVID-19, kuhu koondasime viirusega seonduva teadusinfo, mida pidevalt täiendasime. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja veebilehe funktsioonide arendamisel, e-teavikute hankimisel ja testkasutuste korraldamisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse hakati lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele arhiveerima ka digiteeritud teaduskogusid ja –andmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOIde (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Oleme võtnud eesmärgiks ka avatud teaduse teemadega tegelemise: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Suureks tööks oli koostöös EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamine. 2020. aastat võib nimetada uute väljakutsete aastaks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2019
    (2020) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2016. a käskkirja nr 1.1-2/16/282 alusel on EMÜ raamatukogu aastateks 2017–2021 nimetatud teadusraamatukoguks. 2019. a oli eelkõige arendustegevustele suunatud aasta. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja veebilehe arendamisel, e-raamatute andmebaaside ja laenukeskkondade testimisel ning hankimisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse hakati lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele arhiveerima ka digiteeritud teaduskogusid ja –andmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOI (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Oleme võtnud oma eesmärgiks ka avatud teaduse teemadega tegelemise: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Suureks tööks oli koostöös EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamine. Mitme aasta pikkuse ressurssi nõudva töö tulemusena valmis e-kataloogi ESTER mobiilirakendus m-ESTER. 2019. aastat võib nimetada e-teenuste arendamise ja teadlaste toetamise aastaks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2018
    (2019) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 26. oktoobri 2016. a käskkirja nr 1.1-2/16/282 alusel on EMÜ raamatukogu aastateks 2017–2021 nimetatud teadusraamatukoguks. 2018. a oli eelkõige arendustegevustele suunatud aasta. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja uue veebilehe arendamisel ning e-raamatute andmebaaside ja laenukeskkondade testimisel ning hankimisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse hakati lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele arhiveerima ka digiteeritud teaduskogusid ja –andmeid. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOI (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub nüüd Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Oleme võtnud oma eesmärgiks ka avatud teaduse teemadega tegelemise: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Suureks tööks oli koostöös EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamine. Mitme aasta pikkuse ressurssi nõudva töö tulemusena valmis e-kataloogi ESTER mobiilirakendus m-ESTER. 2018. aastat võiks nimetada ka õppeala kujundamise ja ümberõppimise aastaks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2017
    (2018) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 26. oktoobri 2016. a käskkirja nr 1.1-2/16/282 alusel on EMÜ raamatukogu aastateks 2017 – 2021 nimetatud teadusraamatukoguks. 2017. a oli eelkõige arendustegevustele suunatud aasta. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace’i ja veebilehe arendamisel ning e-raamatute andmebaaside ja laenukeskkondade testimisel ning hankimisel. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse hakati lisaks lõputöödele digikogusse lisama ka teadusartikleid ning -teavikuid. Alustasime ka eeltööd ajakirjade "Agronomy Research" ja „Agraarteaduse“ artiklite DSpace’i laadimise ning neile DOI-de omistamise teemadel. DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOI (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub nüüd võimalust teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on lisatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, saada Eesti Maaülikooli DOI (prefiksiga EMU). Samuti algas ettevalmistus EMÜ Loodusteaduslike kogude säilikute andmete sisestamiseks DSpace’i. Nii me saame panustada oma ülikooli akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse. Sellest tulenevalt tekkis vajadus muuta andmebaasi struktuuri. Digitaalarhiiv sai uue arhitektuuri, otsisüsteemi ning kasutajaliidese, keskkond muudeti kasutajasõbralikumaks ning visuaalselt omanäolisemaks ja atraktiivsemaks. Suureks tööks oli koostöös EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) disainimine ja töösse rakendamine. Vaatamata kodulehe pidevale täiustamisele leidsime, et veebileht tuleks ümber kujundada ja viia vastavusse Maaülikooli kodulehega, millega ka alustasime. Märgilise tähendusega oli raamatufondi inventeerimise programmi loomine ja raamatufondi suure inventuuri läbiviimine. Mitme aasta pikkuse ressurssi nõudva töö tulemusena valmis raamatukogude ühiskataloogi ESTER kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem (KRAS).
  • Kirje
    Aastaaruanne 2016
    (2017) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011. a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu aastateks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. Aasta 2016 oli raamatukogude jaoks koostöö ja tulevikku vaatamise aasta. Tihe koostöö toimus nii ELNET Konsortsiumi töögruppides kui DataCite Eesti konsortsiumi tegemistega liitudes. Raamatukogu hakkas tegelema avatud teaduse teemadega, sest praegusel digitaliseerumise ajastul on teadusandmete haldamine muutumas akadeemilises tegevuses üha tähtsamaks. Selles küsimuses vajavad ülikoolid igasugust toetust. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi EMU DSpace ja veebilehe arendamisel ning e-raamatute andmebaaside ja laenukeskkondade testimisel. Atraktiivsemaks informatsiooni jagamiseks valmisid esimesed videoklipid. Aasta algul muutis raamatukogu oma struktuuri. Kaotasime ära osakonnad ning läksime üle tegevusvaldkondade põhisele tööjaotusele. EMÜ raamatukogule oli suureks saavutuseks e-kursusele "Sissejuhatav kursus: infootsingud ja andmebaaside kasutamine" kvaliteedimärgi omistamine. Aasta lõpus tähistas raamatukogu mitmete üritustega oma 65. sünnipäeva.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2015
    (2016) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011. a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu ka aastateks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. Aasta 2015 oli raamatukogude jaoks koostöö ja tulevikku vaatamise aasta. Tihe koostöö toimus nii ELNET Konsortsiumi töögruppides kui DataCite Eesti konsortsiumi tegemistega liitudes. Suur töö tehti ära digitaalarhiivi DSpace ja veebilehe arendamisel ning e-raamatute andmebaaside ja laenukeskkondade testimisel. EMÜ raamatukogu jaoks suureks saavutuseks oli, et e-kursusele "Sissejuhatav kursus: infootsingud ja andmebaaside kasutamine" omistati kvaliteedimärk.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2014
    (2015) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011. a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu ka aastateks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. Aasta 2014 oli raamatukogude jaoks koostöö aasta, mis tõi arenguid mitmes olulises projektis. MTÜ Raamatukogudevõrgu Konsortsiumisse kuuluvate raamatukogude ühistegevuse tulemusel jõuti lõpuks Tallinna ja Tartu elektronkataloogi ESTER ühendamiseni. Nüüd saavad lugejad ühe otsinguga leida informatsiooni mõlema linna raamatukogudes olemasolevate teavikute kohta. Ka raamatukogude koostöö muutub tänu sellele uuendusele lihtsamaks. Lisaks vahetati senine raamatukogusüsteem Millennium välja tarkvara uuema versiooni Sierra vastu. Pärast liitmisest tingitud pausi saavad taas ka senise ESTER Tartu kasutajad salvestada otsinguid, luua kaustasid, anda teavikutele hindeid, lisada kommentaare ning uuesti aktiveerida laenutuste ajaloo salvestamise. EMÜ raamatukogu jaoks suureks saavutuseks oli e-kursuse "Sissejuhatav kursus: infootsingud ja andmebaaside kasutamine" õppekavasse lülitamine.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2013
    (2014) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011.a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu ka aastateks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. 2013. aasta oli arenguid ettevalmistav aasta. Valmis e-kursus "Sissejuhatav kursus: infootsingud ja andmebaaside kasutamine" ja kodulehe uus kujundus, loodi ruumide elektrooniline broneerimissüsteem, toimus raamatukogu dokumentide uuendamine, hindasime riske ja klienditeeninduse taset. Institutsionaalse akrediteerimise ja arenguseminaride käigus on selgunud, et ülikooli personal hindab raamatukogu tööd väga kõrgelt. Ainsana tuuakse esile raamatukogu vähest lahtiolekuaega. Nüüd avasime raamatukogu ka laupäeval ja pikendasime lahtiolekut tööpäeviti ühe tunni võrra. 2013. aastat kokku võttes saame tehtuga rahul olla. Meie ees seisnud ülesanded väljusid tavapärase raamatukogundusliku tegevuse raamidest. Nende ülesannete lahendamine loob eeldused arendustegevuste jätkamiseks ka 2014. aastal.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2012
    (2013) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, avaliku raamatukogu- ja infoteenuse osutamine, e-raamatukogu arendamine ning innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna loomine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011.a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu ka aastateks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. Eelmisel, 2011. aastal toimus Eesti Maaülikoolis enesehindamine. 2. märtsil s.a esitas ülikool Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile enesehindamise aruande institutsionaalseks akrediteerimiseks. Hindamisraporti tagasisides sai raamatukogu kõrge hinnangu: EMÜ staff satisfaction with the library is very high. 94% of the respondents in the satisfaction survey were satisfied or very satisfied with the library. The students are also satisfied with the library. According to the satisfaction survey in 2011, 77% of the respondents have assessed the services of the library for the students good or very good. The level and efficiency of the services of the library and information services are evaluated regularly and the results are used for development. 2012. aasta oli arenguid ettevalmistav aasta. Raamatukogu tegevuses oli olulisel kohal digitaalkogude ja e-teenuste arendamine. Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustööks on väga oluline elektroonilise teadusinformatsiooni olemasolu. Aaastat kokku võttes saame tehtuga rahul olla. Meie ees seisnud ülesanded väljusid tavapärase raamatukogundusliku tegevuse raamidest. Nende ülesannete lahendamine loob eeldused arendustegevuste jätkamiseks ka 2013. aastal.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2011
    (2012) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Haridus- ja Teadusministri 3. augusti 2011.a käskkirja nr 623 alusel on EMÜ raamatukogu ka järgmiseks viieks aastaks 2012 – 2016 nimetatud teadusraamatukoguks. Teadusraamatukogu on avalikku teenust osutav raamatukogu, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine. 2011. aastal oli raamatukogu tegemistes läbivaks teemaks Eesti Maaülikooli 65. aastapäev, mille tähistamise sündmused koondusid ühte septembri nädalasse: raamatukogu koostatud juubelinäituse avamine, teaduskonverents, linnarahva päev koos piduliku rongkäigu ja laadaga ning vilistlaste päev. Raamatukogu juubelit tähistati detsembris näituse, naiskoori kontserdi ja vastuvõtuga. 6. mail võttis ülikool vastu otsuse läbida institutsionaalse akrediteerimise pilootprogramm. Raamatukogus toimus enesehindamise protsess. Eesti Maaülikool tunnustas 2011. aastal jätkuvalt raamatukogu, kasutades ja kaasates raamatukogu töötajaid nii ülikooli arendustegevuses kui ka aastapäeva tähistamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ülikooli arendus- ja tegevussuundadega kursis olek aitab raamatukogul teada saada oma lugejate vajadusi ja ootusi ning pakkuda parimat teenuste kvaliteeti. 3. augustil nimetati raamatukogu Haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 623 kuni 31. detsembrini 2016 teadusraamatukoguks.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2010
    (2011) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Vastavalt EV Valitsuse korraldusele täidab raamatukogu üldkasutatava teadusraamatukogu ülesandeid. 2008. aastal hakati teadusraamatukogude tegevuskulusid rahastama ka riigieelarvest. Selleks loodi riigieelarvesse eraldi rida mahuga 35 milj krooni aastas. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai EMÜ raamatukogu sellest rahast 4%. 2009. aasta majanduslanguse tingimustes vähendati oluliselt riigieelarvet. Ka riigieelarvest toetust saavate avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude teavikute raha vähendati 5% võrra - 2008. aasta 60 miljoni asemel saadi 57 miljonit. Teised avalikõiguslike ülikoolide raamatukogudega seotud summad – 35 miljonit krooni infrastruktuuri kuludeks ja 2,8 miljonit krooni ELNET Konsortsiumile – jäid samaks. 2 2009. aasta veebruaris vastu võetud esimese negatiivse lisaeelarvega vähendati äsja vastuvõetud riigieelarve tervikmahtu ca 7% võrra. Siiski jäi teadusraamatukogude rahastamine esimese lisaeelarve kärpest puutumata. Sellele järgnesid aga kaks täiendavat kärbet. Kõige suurem kärbe puudutas ELNET Konsortsiumi, mille kaudu soetatakse elektroonilisi andmebaase. Õnneks leiti ajutine lahendus: Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kaasabil loodi elektroonilise teadusinfo hankimiseks programm „E-teadusinfo“. Programm viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu" meetme "Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine" rakendamiseks. Programmi elluviijaks ongi ELNET Konsortsium, mis on asutatud raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks. Programmi kogumaksumus on ligikaudu 127 miljonit krooni. Programmi eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste ning teadusraamatukogude elektroonilise teadusinformatsiooniga varustatuse tagamine ning läbi selle Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamine. Selle programmi vahenditest kaetigi 2009. aasta andmebaaside soetamise puudujääk. Algselt oli programmi kestvuseks planeeritud 5 aastat, mis aga lühenes 4 aastale. Nii rahastatakse nendest vahenditest elektrooniliste andmebaaside oste ka aastatel 2010, 2011 ja 2012. Haridus- ja Teadusministeeriumi lubaduste põhjal taastub elektrooniliste andmebaaside rahastamine riigieelarvest 1913. aastal. Oluline on võimalus laiendada sisseostetavate andmebaaside nomenklatuuri, mitte suurendada andmebaase saavate asutuste ringi. Avalik-õiguslike ülikoolide koosseisu mittekuuluvad teadusasutused saavad elektrooniliselt kättesaadavaid teadusteavikuid kasutada teadusraamatukogude kaudu. Riigieelarves vähendati ka ülikoolidelt tellitava riikliku koolitustellimuse rahasid, mis tõi kaasa ülikoolipoolse raamatukogu rahastamise vähendamise. See puudutas ka Eesti Maaülikooli raamatukogu – kärbe 4%. Eelarve pingelisust suurendas veel see, et ELNET Konsortsiumi ühishanke kava muutmise tõttu tuli EMÜ raamatukogul andmebaasidele juurde maksta 59 tuhat krooni. Õnneks oli saanud EMÜ raamatukogu eemistel aastatel uue sisustuse ja ostnud uut tehnikat (arvutid, koopiamasinad). Nii oli võimalik siiski panustada teavikute muretsemisele, prioriteediks e-teadusinfo. Niisiis pöörati 2010. aastal erilist tähelepanu elektrooniliste kogude täiendamisele ja eteenuste arendamisele. Raamatukogus on kasutada 21 elektroonilist andmebaasi, mille kaudu on lugejatele kättesaadavad ca 16 000 e-ajakirja ja 14 000 e-raamatut. Rohkem tutvustati ülikooli liikmetele elektroonilise teabe kasutamise võimalusi. EMÜ raamatukogu tuli toime kogude kujundamise, arendamise ja komplekteerimise valdkonna e-teadusinfo hankimisega täies mahus, paberkandjal teavikute hankimist 3 piirati aasta lõpus oluliselt. Rahule võib jääda ka lugejatele suunatud raamatukoguteenuste arendamisega. Eesti Maaülikool tunnustas 2010. aastal jätkuvalt raamatukogu, kasutades ja kaasates raamatukogu töötajaid ülikooli arendustegevusse. Kaalukaim oli osavõtt EMÜ arengukava, tegevuskava ning ülikooli arengut kindlustava koostöö ja vajalike tegevuste väljatöötamistest. Ülikooli arendus- ja tegevussuundadega kursis olek aitab raamatukogul teada saada oma lugejate vajadusi, ootusi ja pakkuda parimat teenuste kvaliteeti.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2009
    (2010) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Vastavalt EV Valitsuse korraldusele täidab raamatukogu üldkasutatava teadusraamatukogu ülesandeid. 2008. aastal hakati teadusraamatukogude tegevuskulusid rahastama ka riigieelarvest. Selleks loodi riigieelarvesse eraldi rida mahuga 35 milj krooni aastas. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai EMÜ raamatukogu sellest rahast 4%. 2009. aasta majanduslanguse tingimustes vähendati oluliselt riigieelarvet. Ka riigieelarvest toetust saavate avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude teavikute raha vähendati 5% võrra - 2008. aasta 60 miljoni asemel saadi 57 miljonit. Teised avalikõiguslike ülikoolide raamatukogudega seotud summad – 35 miljonit krooni infrastruktuuri kuludeks ja 2,8 miljonit krooni ELNET Konsortsiumile – jäid samaks. 2 2009. aasta veebruaris vastu võetud esimese negatiivse lisaeelarvega vähendati äsja vastuvõetud riigieelarve tervikmahtu ca 7% võrra. Siiski jäi teadusraamatukogude rahastamine esimese lisaeelarve kärpest puutumata. Sellele järgnesid aga kaks täiendavat kärbet. Kõige suurem kärbe puudutas ELNET Konsortsiumi, mille kaudu soetatakse elektroonilisi andmebaase. Õnneks leiti ajutine lahendus: Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kaasabil loodi elektroonilise teadusinfo hankimiseks programm „E-teadusinfo“. Programm viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu" meetme "Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine" rakendamiseks. Programmi elluviijaks ongi ELNET Konsortsium, mis on asutatud raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks. Programmi kogumaksumus on ligikaudu 127 miljonit krooni. Programmi eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste ning teadusraamatukogude elektroonilise teadusinformatsiooniga varustatuse tagamine ning läbi selle Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamine. Selle programmi vahenditest kaetigi 2009. aasta andmebaaside soetamise puudujääk. Algselt oli programmi kestvuseks planeeritud 5 aastat, mis aga lühenes 4 aastale. Nii rahastatakse nendest vahenditest elektrooniliste andmebaaside oste ka aastatel 2010, 2011 ja 2012. Haridus- ja Teadusministeeriumi lubaduste põhjal taastub elektrooniliste andmebaaside rahastamine riigieelarvest 2013. aastal. Oluline on võimalus laiendada sisseostetavate andmebaaside nomenklatuuri, mitte suurendada andmebaase saavate asutuste ringi. Avalik-õiguslike ülikoolide koosseisu mittekuuluvad teadusasutused saavad elektrooniliselt kättesaadavaid teadusteavikuid kasutada teadusraamatukogude kaudu. Riigieelarves vähendati ka ülikoolidelt tellitava riikliku koolitustellimuse rahasid, mis tõi kaasa ülikooli-poolse raamatukogu rahastamise vähendamise. See puudutas ka Eesti Maaülikooli raamatukogu – kärbe 4%. Eelarve pingelisust suurendas veel see, et ELNET Konsortsiumi ühishanke kava muutmise tõttu tuli EMÜ raamatukogul andmebaasidele juurde maksta 59 tuhat krooni. Õnneks oli saanud EMÜ raamatukogu eemistel aastatel uue sisustuse ja ostnud uut tehnikat (arvutid, koopiamasinad). Nii oli võimalik siiski panustada teavikute muretsemisele, prioriteediks e-teadusinfo. Niisiis pöörati 2009. aastal erilist tähelepanu elektrooniliste kogude täiendamisele ja eteenuste arendamisele. Raamatukogus on kasutada 21 elektroonilist andmebaasi, mille kaudu on lugejatele kättesaadavad ca 16 000 e-ajakirja ja 14 000 e-raamatut. Rohkem tutvustati ülikooli liikmetele elektroonilise teabe kasutamise võimalusi. EMÜ raamatukogu tuli toime kogude kujundamise, arendamise ja komplekteerimise valdkonnas e-teadusinfo hankimisega täies mahus, paberkandjal teavikute hankimist 3 piirati aasta lõpus oluliselt. Rahule võib jääda ka lugejatele suunatud raamatukoguteenuste arendamisega. Eesti Maaülikool tunnustas 2009. aastal jätkuvalt raamatukogu, kasutades ja kaasates raamatukogu töötajaid ülikooli arendustegevusse. Kaalukaim oli osavõtt EMÜ arengukava tegevuskava ning ülikooli arengut kindlustava koostöö ja vajalike tegevuste väljatöötamistest. Ülikooliarendus- ja tegevussuundadega kursis olek aitab raamatukogul teada saada oma lugejate vajadusi, ootusi ja saada pakkuda parimat teenuste kvaliteeti.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2008
    (2009) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Vastavalt EV Valitsuse korraldusele täidab raamatukogu üldkasutatava teadusraamatukogu ülesandeid. 2008. aastal hakati teadusraamatukogude tegevuskulusid rahastama ka riigieelarvest. Selleks loodi riigieelarvesse eraldi rida mahuga 35 milj krooni aastas. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai EMÜ raamatukogu sellest rahast 4%. 2 2008. aastat võiks nimetada ka raamatukogu hindamise ja tähtsustamise aastaks ülikoolis. Raamatukogu hakati rohkem kaasama ülikooli arendustegevusse, hakati raamatukogu tegemistele rohkem tähelepanu pöörama ja raamatukogu potentsiaali kasutama. Raamatukogu võttis aktiivselt osa ülikooli arenguseminaridest ja mõttetalgutest. Enim väärivad ära märkimist arenguseminar ”Kuidas luua meie ülikooli konkurentsieeliseid” ja Eesti Maaülikooli kvaliteedikäsiraamatu koostamine. Töötajad võtsid osa seminaridest arutledes ja ettepanekuid tehes nii üleülikooliliste näitajate üle, kui töötasid raamatukogus välja kvaliteedihindamise kriteeriume. 2008. aastal jätkus raamatukogu töö- ja õpikeskkonna väljaarendamine. Seminariruum varustati kaasaegse esitlustehnikaga, individuaaltööruumi paigaldati suurema mälumahuga arvuti, suurendati lugejate terminalide hulka, teabekeskusse osteti uus koopiamasin ja printer, lauaarvuti ja kassaaparaat, puhkenurkadesse osteti diivanid. Jätkati lugejatsoonide hubasemaks ja atraktiivsemaks muutmist. Raamatukogu jätkuv kujundamine, teenuste ja võimaluste reklaamimine kandis vilja: tugevalt suurenes raamatukogu külastatavus, ülikooli allüksused hakkasid kasutama raamatukogu ruume nii nõupidamisteks, õppetööks, kui ka muudeks üritusteks. Raamatukogus toimus rektori Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtt, prof. Harald Tiku raamatuesitlus ning isiku- ja teemanäituste pidulikud avamised. 2008. aastal pöörati palju tähelepanu elektrooniliste kogude täiendamisele, e-teenuste arendamisele ja kasutajate koolitamisele. Raamatukogus on kasutada 22 elektroonilist andmebaasi, mille kaudu on lugejatele kättesaadavad 16 000 e-ajakirja, ja 14 000 eraamatut. Rohkem tutvustatakse ülikooli liikmetele elektroonilise teabe kasutamise võimalusi. EMÜ raamatukogu täitis aruandeaastaks püstitatud ülesanded planeeritud mahus kogude kujundamise, arendamise ja komplekteerimise valdkonnas. Rahule võib jääda ka lugejatele suunatud raamatukoguteenuste arendamisega.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2007
    (2008) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Raamatukogu on kaasa teinud ülikooli keeruka ajaloo laienedes üle linna, moodustades üha uusi filiaale, siis lõpuks hakates koonduma Tähtvere äärelinna. 2007. aasta algusega sai läbi raamatukogu vahepealne paikne etapp ja toimus järjekordne kolimine, alates 2000. aastast juba kolmas. Nende aastate jooksul toimusid ka kõikide harukogude liitmised peakoguga. Raamatukogu struktuuriline koondumine võimaldas ressursside ökonoomsemat kasutamist ja kaotas kirjanduse dubleerimise. Tähtveres on välja kujunemas kompaktne ülikoolilinnak ja enamus ülikooli hooneid asub suhteliselt lähestikku. Raamatukogu kogude ühendamine on parandanud kirjanduse kättesaadavust: teaduste kasvav sõltuvus üksteisest on võimaldanud ainevaldkondade kogude interdistsiplinaarset kasutamist. Suureks puuduseks oli siiski raamatukogu asukoht – paiknemine campuse äärealal. Ülikooli säästva ruumiprogrammi raames tuli raamatukogul ära anda mitmeid ruume, mis muutis osakondade paiknemise ebaloogiliseks ja tööprotsessi kohmakaks. Kõige enam kannatasid lugejad, kes olid sunnitud liikuma asjatult mitme korruse vahel. Osalemine eelmisel aastal uue administratiiv-õppehoone ehitusprotsessis alates projekteerimisest kuni ruumilahenduste ja kujundamiseni võimaldas raamatukogul mõjutada oluliselt uue raamatukogu ruumide valmimist. Aruandeaasta algus möödus kolimise ettevalmistamise tähe all ning 19. märtsil läks esimene koorem. 17. aprilliks oli kogu raamatukogu kolitud. 27. aprillil toimus uue administratiiv-õppehoone avamine. 2. mail alustas raamatukogu lugejateenindust. Vaatamata pidevatele kolimistele on raamatukogu läbi teinud olulise arengu teel kaartkataloogidel põhinevast raamatukogust elektroonilisi teenuseid pakkuva ja integreeritud infosüsteemil põhineva raamatukoguni. Raamatukogu komplekteerib oma kogusid vastavalt ülikooli arengusuundadele ja teadusraamatukogude vahel väljakujunenud tööjaotusele. Vastavalt EV Valitsuse korraldusele täidab raamatukogu üldkasutatava teadusraamatukogu ülesandeid, milleks eraldatakse riigipoolset finantseerimist. 2007. aastal eraldas Haridus- ja Teadusministeerium raamatukogule teadusinformatsiooni hankimiseks 1,5 mln krooni. 2007. aasta suvel alustas Riigikontroll auditit teadus- ja arhiivraamatukogude komplekteerimise hindamiseks, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas teadusraamatukogud suudavad tagada vajaliku teadusinformatsiooni kättesaadavuse ja kas Eesti rahvuskultuuri seisukohast olulistest teavikutest suudetakse luua alaliselt säilitatav kogu. Palju tähelepanu pöörati 2007. aastal elektrooniliste kogude täiendamisele, e-teenuste arendamisele ja kasutajate koolitamisele. Raamatukogus on kasutada 43 elektroonilist andmebaasi (ca 18 000 e-ajakirja, 3254 e-raamatut). Käivitati elektrooniline laenutus. 3 EMÜR täitis aruandeaastaks püstitatud ülesanded planeeritud mahus kogude kujundamise, arendamise ja komplekteerimise valdkonnas. Tunduvalt paranes lugejatele suunatud raamatukoguteenuste arendamine.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2006
    (2007) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Raamatukogu on tugistruktuuri üksus, mis on kaasa teinud Ülikooli keeruka ajaloo. Raamatukogu paikneb oma praeguses asukohas ühtse tervikuna alates 2000. aasta kevadest, olles eelneva nelja aasta jooksul läbi teinud kaks kolimist ja harukogude liitmise peakoguga. Raamatukogu struktuuriline koondumine on võimaldanud ressursside ökonoomsemat kasutamist ja kaotanud kirjanduse dubleerimise. Kuna Tähtveres on välja kujunemas kompaktne ülikoolilinnak ja enamus Ülikooli hooneid asub suhteliselt lähestikku, ei ole raamatukogu kogude ühendamine halvendanud kirjanduse kättesaadavust, pigem on teaduste kasvav sõltuvus üksteisest võimaldanud ainevaldkondade kogude interdistsiplinaarset kasutamist. Vaatamata pidevatele kolimistele on Raamatukogu läbi teinud olulise arengu teel kaartkataloogidel põhinevast raamatukogust elektroonilisi teenuseid pakkuva ja integreeritud infosüsteemil põhineva raamatukoguni. Raamatukogu on alustanud teadusja õppekirjanduse sihikindlat komplekteerimist vastavalt ülikooli arengusuundadele ja teadusraamatukogude vahel väljakujunenud tööjaotusele. 2006. aastaga jõuab EMÜ Raamatukogu arengus lõpule üks järjekordne etapp – stabiliseerumise etapp. Ees on järjekordne asukohamuutus. Selle aasta tegevuse peamised märksõnad olid senise töö hindamine ja tuleviku eesmärkide seadmine. Raamatukogu osales aktiivselt ülikooliarengukava valmimise protsessis, millega paralleelselt valmis ka Raamatukogu enda arengukava. Teiseks suuremaks protsessiks oli aktiivne osalemine ülikooli uue peahoone ehituses, milles osalesime alates hoone projekteerimisest kuni ruumilahenduste ja kujundamiseni.
  • Kirje
    Aastaaruanne 2005
    (2006) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Maaülikooli Raamatukogu on kindla erialase suunitlusega raamatukogu. EMÜR komplekteerimissuund on selgelt põllumajanduse ja maaelu ning –majanduse kallakuga: põllu- ja metsamajandus, veterinaarmeditsiin, keskkonnakasutus ja –kaitse, põllumajandustehnika ja –ehitised ning toiduteadused. Õppetööd toetaval tasemel hangime vähesel määral ka muude valdkondade teavikuid. Üks neljast suuremast teadusraamatukogust, Tartu Ülikooli Raamatukogu, asub Tartus, seetõttu olemegi saanud keskenduda põhiliselt erialase kirjanduse komplekteerimisele. Meie lugejateks on EMÜ üliõpilased, õppejõud, teadlased, töötajad ja vilistlased, aga samuti kõik, kellel on vaja erialast kirjandust. 2004. aastast alates on EMÜR nimetatud teadusraamatukoguks 24. septembrini 2007.a. (Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002.a. korralduse nr 625-k Teadusraamatukogude ja arhiivraamatukogude nimetamine” muutmine Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2004.a. korraldus nr 89-k) 2005. aastal mõjutasid raamatukogu tegevussuundasid järgmised olulised sündmused:  EMÜ territoriaal-ruumiline arengukava,  27. novembril 2005. aastal jõustunud ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikooli nimi muudeti Eesti Maaülikooliks.  Struktuurilised ümberkorraldused ülikoolis  Ülikooli uue arengukava koostamise ettevalmistused  Kahe raamatukogutöötaja surm
  • Kirje
    Aastaaruanne 2002
    (2003) Eesti Maaülikooli raamatukogu
    Eesti Põllumajandusülikooli Raamatukogu arengu seisukohalt oli aastaks 2002 jõudnud lõpule üks etapp, mis nõudis suuri jõupingutusi, senise töökorralduse ümberorganiseerimist ja püüet sammu pidada Eesti raamatukogunduses toimuvate muutustega. Raamatukogu asub oma praegustes uutes ruumides alates 2000.a. kevadest, olles nelja aasta jooksul läbi teinud kaks kolimist. Lisaks sellele toodi veel 2001. aastal peakogusse üle veterinaaria harukogu EPMÜ Loomaarstiteaduskonna õppehoonest, loomakasvatusalane õppekirjandus Loomakasvatusinstituudi raamatukogust, ajakirja „Eesti Loodus“ raamatukogu. Kõigele tipuks lisandusid 2001.a. sügisest 2002.a. kevadeni mitmekordsed fondide ümberpaigutamised, sest pinnasevesi valgus hoidlatesse. Samasse perioodi langevad ka Eesti Põllumajandusülikooli viimaste aastate pingelisest eelarvest tingitud raamatukogu töötajate koosseisu vähendamised. Raamatukogu struktuuriline koondumine on võimaldanud ressursside ökonoomsemat kasutamist ja kaotanud kirjanduse dubleerimise. Kuna Tähtveres on välja kujunemas kompaktne ülikoolilinnak ja enamus Ülikooli hooneid asub suhteliselt lähestikku, ei ole raamatukogu kogude ühendamine halvendanud kirjanduse kättesaadavust, pigem on teaduste kasvav sõltuvus üksteisest võimaldanud ainevaldkondade kogude interdistsiplinaarset kasutamist. 2002 aasta oli EPMÜ raamatukogule stabiliseerumise aastaks: esimest aastat oli võimalus hakata tegelema ainult oma põhiülesannetega. Kindlustamaks EPMÜ raamatukogu rolli ja kohta Eesti ühiskonnas, oli olulise tähtsusega raamatukogu arengukava koostamine ja 2003.a. arendusülesannete määramine. Raamatukogu alustas teadus- ja õppekirjanduse sihikindlat komplekteerimist vastavalt ülikooli arengusuundadele ja teadusraamatukogude vahel väljakujunenud tööjaotusele. Infotehnoloogia uuenduste kõrval pöörati tähelepanu klienditeeninduse parandamisele.