Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 732

A-hepatiidi viirus toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2020) Roasto, Mati
A-hepatiit on väga nakkav, haiguse peiteperiood on keskmiselt 28-30 päeva. A-hepatiit on üle maailma levinud haigus, mis võib esineda nii üksikjuhtumite kui ka haiguspuhangutena. Eestisse tuuakse A-hepatiit eelkõige teistest riikidest ning see on üks sagedamaid nn reisijate haigusi. Haiguse esmasteks sümptomiteks on palavik, peavalu, väsimus, isutus, iiveldus ja oksendamine. Haiguse esmane faas kestab keskmiselt 5-7 päeva. Sellele järgneb hepatiidi kollatõve sümptomitega faas, millele on iseloomulik kollakas-pruun uriin ning naha, limaskestade ja silmavalgete muutumine kollaseks. Haige on nakkusohtlik juba mõned nädalad enne esimeste sümptomite teket ning haiguse paaril esimesel nädalal.
Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne
(Eesti Maaülikool, 2019) Piirsalu, Peep; Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ots, Meelis; Tölp, Silvi
Lammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust tootmise erinevates tingimustes. Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (< 10 °C) ja kõrge õhuniiskus (>90%). Tuule puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses. Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest. Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes. Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused.
Aastatel 1965-2011 Eesti Maaülikoolis koostatud lihatehnoloogia eriala lõputööde andmebaas
(2012) Tuvikene, Tea; Laikoja, Katrin; Soidla, Riina
Lõputöö eesmärgiks on saada ülevaade aastatel 1965-2011 tehtud lõputöödest. Andmeid koguti nii füüsiliselt säilinud töödest kui arhiivi materjalidest. Arhiivis uuriti Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori käskkirju ja Eesti Põllumajandusülikooli rektori käskkirju. Kokku leiti andmeid 333 lõputöö kohta. Füüsiliselt säilinud töid õnnestus andmete kogumise perioodil leida 216. Andmed koguti exceli tabelisse, millest kanti üle andmebaasi access. Accessi peamiselt sellepärast, et sinna saab lisada lõputöö juurde ka manuse, samuti on seal andmeid lihtne muuta ja lisada. Lõputöö teises osas on antud lühike ülevaade lihatehnoloogia eriala kujunemisest, õppekavadest, omandavatest kraadidest, lihatehnoloogia õppejõududest ning ära on toodud andmebaasi access kasutusjuhend. Kasutusjuhendis on peamiselt näidatud otsingute tegemist ning manuse lisamist. Lõputöö sisaldab 30 lehekülge, 17 tabelit, 14 kirjandusallikat.
Abiks mahepõllumajandussaaduste väikekäitlejale. 2 osa. Liha töötlemine
(Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2020) Soidla, Riina; Kerner, Kristi; Laikoja, Katrin
Toiduküllus kaubalettidel on jätnud mulje, et põllumajandustootmisega on kõik korras ja muretsemiseks pole põhjust. Paraku on selline mulje petlik, sest maailma rahvastiku kiire kasvu tõttu on toidupuudus juba praegu tegelik ja tõsine probleem, mis ei ole veel Euroopasse jõudnud. Vaadates Eesti lihasektori olukorda, tuleb tõdeda, et kodumaine lihatoodang kattis viimati siseturu vajaduse 1993. aastal. Näiteks 2018. aastal oli Eestis linnu-, veise-, lamba ja kitse ning sealihaga isevarustamine vastavalt 40, 60, 50 ja 50%. Küülikuliha tootmise kohta statistikat ei peeta, sest selle osa turul on niivõrd marginaalne. Turunõudluse rahuldamiseks tuleb lihatooteid importida ehk teisisõnu, see töö ja töötasu, mida oleks võimalik kohapeal teenida, liigub Eestist välja. Põllumajandustootjal tuleb tahes või tahtmata olla efektiivne, et konkurentsis püsida. Suurtootjal on madala omahinna ja suurte koguste tõttu lihtsam ka oma toodangut turustada. Põllumajanduslikust suurtootmisest märgatavalt enam on võimalik maaelanikkonda rakendada mahe- ja väiketootmises. Mahetootmine püsib põhiliselt kolmel tugisambal, millest üks on riiklikud toetused, teine vajaliku inim- ja maaressursi olemasolu ning kolmas elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Neist viimast võib pidada ka kõige olulisemaks. Mahetoodete tarbijate hulk kasvab aasta-aastalt nii Euroopas kui ka meil, Eestis. Mahetoidu müük ja ka sortiment suurenevad igal aastal. Järjest rohkem mahetoitu müüakse suurtes toidupoodides. Suurima osa kogu sortimendist moodustavad tera-, kaunvilja- ja õlitooted, kuid suureneb ka erinevate piima- ja lihatoodete valik. Infomaterjal on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua lihatöötlemisettevõtet. Siin on toodud nii seadustest tulenevaid nõudeid kui ka teadusuuringuid, mis annavad lihanduse entusiastile põhiteadmised valdkonnas orienteerumiseks. Süvenedes tekib kindlasti palju täiendavaid küsimusi, mille korral on soovitav pöörduda vastavate erialade spetsialistide poole. Soovime edu ja pealehakkamist neile, kes lihandusvaldkonna arengus kaasa lüüa soovivad. Abiks võib olla ka õppematerjal „Lihatehnoloogia. Praktilised tööd“, aga tuleb tähele panna, et see materjal on koostatud 2013. aastal ja õigusaktides on selle aja jooksul tehtud muudatusi. Seega tuleb kontrollida õigusaktide kehtivust. Küll aga võib sealt saada häid näpunäiteid tehnoloogia kohta.
Abiks mahepõllumajandussaaduste väikekäitlejale. 2. osa. Liha töötlemine
(Põllumajandusministeerium, 2011) Soidla, Riina; Järv, Eha; Kerner, Kristi; Lepasalu, Lembit; Laikoja, Katrin; Põldvere, Aarne; Vetemaa, Airi; Sillamaa, Kaili; Alt, Aivar; Tõlgo, Riina; Liblik, Olavi
Toiduküllus kaubalettidel on jätnud meile mulje, et põllumajandustootmisega on kõik korras ja muretsemiseks pole mingit põhjust. Paraku on selline mulje petlik, sest maailma rahvastiku kiire kasvu tõttu on toidupuudus juba praegu tegelik ja tõsine probleem, mis ei ole veel Euroopasse jõudnud. Vaadates Eesti lihasektori olukorda, tuleb tõdeda, et kodumaine lihatoodang kattis viimati siseturu vajaduse 1993. aastal. Näiteks 2009. aastal oli Eestis linnu-, veise- ja sealihaga isevarustamine vastavalt 50, 90 ja 100%. Küülikuliha tootmise kohta ei peeta isegi statistikat, sest selle osa turul on niivõrd marginaalne. Turunõudluse rahuldamiseks tuleb lihatooteid importida ehk teisisõnu see töö ja töötasu, mida oleks võimalik kohapeal teenida, liigub Eestist välja. Põllumajandustootjal tuleb tahes või tahtmata olla efektiivne, et konkurentsis püsida. Suurtootjal on madala omahinna ja suurte koguste tõttu lihtsam ka oma toodangut turustada. Põllumajanduslikust suurtootmisest märgatavalt enam on võimalik maaelanikkonda rakendada mahe- ja väiketootmises. Mahetootmine püsib põhiliselt kolmel tugisambal, millest üks on riiklikud toetused, teine vajaliku inim- ja maaressursi olemasolu ning kolmas elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Neist viimast võib pidada ka kõige olulisemaks. Tarbijate hulk, kes peab mahetooteid tervislikumaks, värskemaks ja päritolult määratletumaks, kasvab aasta-aastalt nii Euroopas kui meil Eestis. Mahe- ja väiketootmist pidurdab enamasti kohaliku maheturu piiratus. Eraldatusest tulenevalt pole suudetud välja kujundada ka laiemat turunduse infrastruktuuri, mis võimaldab tooteid suuremates linnades vajalikul määral müüa. Olulisemaks probleemiks on mahetoodangu kesine nomenklatuur, mis piirdub sisuliselt esmaste taimekasvatussaadustega. Vähesel määral võib turult leida ka maheliha ja -toorpiima. Kohapealsete töötlemisvõimaluste loomist tulebki pidada kõige tähtsamaks põllumajandusliku tootmise kasvu ja tasuvuse eeltingimuseks. Praegu katkeb tooteahel enamasti mahetoorme kohalt. Mõistlikuks lahenduseks oleks mahe- ja väiketootjate toorme kohapealne väärindamine toodeteks. Efektiivsuse parandamise üheks võimaluseks on töödelda erinevaid tootegruppe (piima-, liha- ja taimsed tooted) ühes töötlemiskeskuses. See vajab aga eelnevalt tõsist analüüsi ja tulevikuperspektiividega arvestamist. Infomaterjal on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua lihatöötlemisettevõtet. Siin on toodud palju seadustest tulenevaid nõudeid ja ka teadusuuringuid, mis annavad lihanduse entusiastile põhiteadmised valdkonnas orienteerumiseks. Süvenedes tekib kindlasti palju täiendavaid küsimusi, mille korral on otstarbekas pöörduda juba vastavate erialade spetsialistide poole. Soovime edu ja pealehakkamist neile, kes lihanduse valdkonna arengutes kaasa lüüa soovivad. NB! Infomaterjal kajastab kehtivaid õigusakte seisuga 1.11.2011. Koostajad
Abiks põllumajandussaaduste väikekäitlejale. 3 osa. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride töötlemine
(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2019) Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Kaastööd: Katrin Laikoja, Airi Vetemaa, Marje Viir, Krista Assi, Piret Rajasalu, Ilmar Tamm, Ilme Tupits, Ülle Tamm, Reine Koppel, Anne Ingver, Lea Narits, Ellen Pärn. Toimetaja: Airi Vetemaa
Abiks väikekäitlejale. 2 osa. Piim ja piima töötlemine
(Põllumajandusministeerium, 2020) Põllumajandusministeerium
Töögrupp (2012. a väljaanne): Sirje Pajumägi, Katrin Laikoja, Andres Elias, Lembit Lepasalu, Vilma Tatar, Annemari Polikarpus, Hannes Mootse, Anna Pisponen, Väino Poikalainen (Eesti Maaülikool); Kaili Sillamaa, Eve Ader (Põllumajandusministeerium); Airi Vetemaa (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus); Riina Tõlgo (Tartumaa Veterinaarkeskus).
Abiks väikekäitlejale. 2 osa. Piim ja piima töötlemine
(Põllumajandusministeerium, 2012) Põllumajandusministeerium
Töögrupp: Sirje Pajumägi, Katrin Laikoja, Andres Elias, Lembit Lepasalu, Vilma Tatar, Annemari Polikarpus, Hannes Mootse, Anna Pisponen, Väino Poikalainen (Eesti Maaülikool); Kaili Sillamaa, Eve Ader (Põllumajandusministeerium); Airi Vetemaa (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus); Riina Tõlgo (Tartumaa Veterinaarkeskus)
Abiks veterinaararstile : veterinaarravimite kasutamine
(Põllumajandusministeerium, 2012) Põllumajandusministeerium
Veterinaarravimite nõuetekohase korrektse kasutamisega täidab veterinaararst olulist rolli looma ja inimese tervise ning toiduohutuse tagamisel. Käesolev infomaterjal, lisaks kehtivatele valdkonna Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele, aitab veterinaararstil end selles rollis kindlamini tunda. Varasemalt on põllumajandusministeeriumi poolt välja antud loomapidajale mõeldud abistav infomaterjal veterinaarravimite kasutamise kohta farmis.
Ability of MyotonPRO to detect changes in the muscle tone of immobilized blesbok (Damaliscus pygargus phillipsi) as diagnostic method of capture myopathy
(Eesti Maaülikool, 2019) Kneckt, Sonja Krista Marianne; Semjonov, Aleksandr; Veterinaarmeditsiin
Capture myopathy (CM) is a noninfectious, metabolic condition often associated with pursuit, transport or capture of animals and it is a major contributor to capture-related mortality. Prevention and early diagnostics are beneficial for the outcome, as treatment is difficult. Muscle rigidity is one of the clinical signs observed in CM, but it is difficult to measure objectively and in a non-invasive way. The aim of this thesis was to investigate MyotonPRO myotonometer as a possible diagnostic method for CM. The ability to detect changes in muscle tone of immobilized blesbok was studied by combining etorphine with a tranquillizer: azaperone or midazolam. MyotonPRO was used to measure two different muscles/muscle groups during a 40-minute monitoring period. Muscle tone of longissimus dorsi decreased in both groups during the monitoring period. The overall muscle tone was lower in the azaperone group but the decrease in muscle tone was greater in the midazolam group. It suggests that midazolam has a better effect on muscle relaxation, but that azaperone counteracts the side effects of opioids better and has a stronger anxiolytic effect. There was a positive correlation between muscle tone and body temperature. Pharmacodynamics and direct effects of the immobilization drugs, adaptation, psychological stress and subsequent rise in body temperature are all likely to contribute to changes in muscle tone. The results indicate that MyotonPRO can detect changes in the muscle tone of immobilized blesbok. Further research on the subject is warranted, as the experience on the use of MyotonPRO in veterinary medicine is limited.
Acrylamide content in foods and factors that influence the acrylamide content in heated foods
(Eesti Maaülikool, 2023) Kujala, Jutta; Elias, Terje
Acrylamide (AA) is a thermal processing contaminant found in many fried and heat-treated foods. It is defined as a probable human carcinogen and neurotoxin. Most of the human population is exposed to at least some amount of AA from their diet, making it an important food contaminant to be studied. European Commission has determined benchmark values for wide product groups to control AA concentrations. Benchmark values are values used to control the effectiveness of acrylamide risk reduction measures for different product groups, and exceeding these values does not result in prohibiting the marketing of the foods. The aim of the study was to evaluate the AA concentrations in different food products and to compare these results to the benchmark values set by European Commission regulation (EU) 2017/2158. Also, to give an overview of different mitigation strategies to decrease the AA concentrations. 287 samples were analyzed in the Tartu laboratory of the Health Board with a liquid chromatographic method with tandem mass spectrometric detection. Results were compared to the benchmark values. The results give examples of AA concentrations for commonly consumed foods from Estonian retail markets. It was found that 10.3% of the tested products, which had a benchmark value set by the European Commission, exceeded the recommended AA concentration. Potato chips and French fries categories had the highest number of products exceeding the benchmark value. The results were mostly in line with findings from previous studies around Europe. From baby foods analyzed AA concentrations were found to be lower when compared to a previous study from Estonia. High variations in AA concentrations among the same product group but between individual samples were found. New studies are necessary to study the development of AA concentrations, and larger sample sizes would increase the accuracy of the results.
Acute phase response and milk yield in dairy cows during topical treatment of digital dermatitis
(Eesti Maaülikool, 2024) Kössö, Laura Katariina; Orro, Toomas (advisor); Pirkkalainen, Hertta (advisor)
Digital dermatitis (DD) is a worldwide spread contagious disease of cattle causing painful lesions on the interdigital skin of the animals’ feet. Aetiology of the disease is not fully known yet, but according to current knowledge DD is a polytreponemal disease. DD is treated with topical antibiotic or non-antibiotic substances. Decreased milk yield has been observed together with DD. Lameness related to DD is considered to be one factor resulting in the loss of production and impaired welfare. Acute phase response (APR) is organisms’ way to fight against trauma or pathogens via acute phase proteins (APPs). APPs are activated by cytokines, the protein hormones that have multiple crucial roles in maintaining homeostasis. There has been some evidence of systemic APR in relation with DD. The aim of the thesis was to evaluate the effects of topical DD treatment to the APR during a two-week study period. Also, the effect of DD to milk yield was evaluated. During the study period, fibrinogen was significantly elevated in cows with DD in comparison to the healthy control group. Haptoglobin and serum amyloid-A were not significantly elevated. Milk yield was observed for a 28-day period, but there wasn’t a significant difference between study and control groups. These results indicate that topical DD treatment causes local inflammation which activates APR via fibrinogen.
Aflatoksiinide mõju juustus esinevatele piimhappebakteritele
(Eesti Maaülikool, 2021) Luik, Lisbeth; Andreson, Helena
Juust on levinud piimatoode kogu maailmas. Sobilike niiskuse ning temperatuuri parameetrite tõttu, on juust hallitusseente arenemiseks hea keskkond. Mõned hallitusseente hulka kuuluvad Aspergillus perekonna liigid toodavad aflatoksiini, mis omab kantserogeenseid, mutageenseid ja immunosupressiivseid omadusi ning mida on 1990. aastal ilmunud teadusartiklis seostatud juustude hilise paisumisega, olles seni teadaolevalt ainus teadustöö, mis sellist seost kajastab. Kuna juustude paisumine on piimatööstuste jaoks probleemiks ka tänapäeval, väärib antud teema laialdasemat uurimist. Bakalaureusetöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade aflatoksiinidest ja aflatoksiin B1 poolt avaldatavast mõjust juustus esinevatele piimhappebakteritele. Töö raames teostati katsed hilise paisumisega juustudes sisalduvate mikroobide isoleerimiseks, säilitamiseks ja arvukuse määramiseks ning hinnati erineva kontsentratsiooniga aflatoksiini mõju piimhappebakterite referentstüvedele ning juustudest isoleeritud kultuuridele. Leiti, et uuritud juustude mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid üksteisega sarnased ning ei selgitanud hilise paisumise põhjuseid. Aflatoksiini poolt avaldatav mõju esines vaid ühest juustust isoleeritud fakultatiivselt heterofermentatiivse Lactobacillus paracasei puhul, kus nii glükoosi kui galaktoosi kasvusöötmega katsutites ilmnes 5. inkubatsioonipäevaks gaasi tootmine aflatoksiin B1 kontsentratsioonil 10-40 µg/ml. Nimetatud süsivesikutega kasvusöötmete puhul täheldati ka aflatoksiini pärssivat toimet L. paracasei happe tootlikkusele juba toksiini madalatel kontsentratsioonidel vastavalt 10 ja 1 µg/ml. Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki töö ei kinnitanud aflatoksiin B1 mõju homofermentatiivsete piimhappebakterite süsivesikute fermentatsiooniprotsessile ja selle seost juustude hilise paisumisega, väärib teema edasist uurimist suurema hulga juustude isolaatide ja starterkultuuridega, seahulgas piimatööstuse keskkonnas esinevate fakultatiivselt heterofermentatiivsete piimhappebakteritega.
Ahvena ( Perca fluviatilis L.) kasvust Eesti väikejärvedes
(2013) Mandel, Martin; Krause, Teet; Paaver, Tiit
Käesoleva töö raames mõõdeti kokku pikkuse tagasiarvutamiseks kindlal aastal 462 ahvena kaaneluud, kellest 339 olid emased ning 122 isased. Valimi koostamisel välditi väikejärvi, mis on koormatud kutseliste kalapüügivahenditega, kuna sarnaselt Matsalu lahe uuringus avaldatud tulemustele (Pukk, 2013) eeldati, et suuremahulisel püügil võib teatud mõju olla ka Eesti väikejärvedes. Töö tulemusena selgus, et  Esimese eluaasta lõpuks kasvab ahven Eesti väikejärvede valimis hinnanguliselt keskmiselt 5,8 cm pikkuseks, järgmisel aastal lisandub pikkusele keskmiselt 3,5 cm, kolmandal 3,2 cm ning igal järgneval aastal veel paari millimeetri võrra vähem.  Esimesel kolmel eluaastal on kiireim ahvena kasv semidüstroofsetes järvedes ja aeglaseim liigtoitelises järves.  Kiirelt süveneva kaldaga orujärved paistsid silma eelkõige ahvenate pikema elueaga. Nii püüti 13 aastased isendid Viljandi järvest ja Soodla järvest  Üksiku ahvena pikkuskasvu Eesti väikejärvede valimis kirjeldab pigem sirgjoon ja kasv pidurdub st. muutub kõverjooneks saakloomade puudumisel. Nii pidurdus ahvena pikkuskasv 3.-4. eluaasta vahel Uljaste järves, 5.-6. eluaasta vahel Kahala järves ja 8.-9. eluaasta vahel Kaisma järves, 11.-12. eluaasta vahel Viljandi järves ja 12.-13. eluaasta vahel Soodla veehoidlas. Kaarna ja Kavadi järves oli ahvenate pikkuskasv ühtlik kuni väljapüügini (vanim isend 10 aastane).  Kalendriaastate võrdluses kõikus erinevus ahvena hinnangulises keskmises juurdekasvus 0,5 cm piires.  Eesti väikejärvede valimis oli emane ahven samas vanusklassis keskmiselt 3,2 mm pikem kui isane ahven. Vanimad isendid valimis olid emased ahvenad. Kokkuvõtlikult võib uuritud materjali põhjal järeldada, et ahvenate kasv Eesti väikejärvedes sõltub nii liigisisesest ja liikidevahelisest konkurentsist, mille olulisust on mainitud ka kirjanduses (Horppila et.al., 2010; Frankiewicz, 2012), kui ka konkreetse järve iseärasutest tingitud teguritest, mille olulisust on samuti varasemate kirjandusallikate põhjal mainitud (Ristkok, 1974; Tolonen, 2003; Horppila et.al., 2010, Estlander et.al., 2010).
Ainevahetuslikud vastused glükoosi infusioonile erinevas toitumuses eesti holsteini lehmadel
(2015) Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri
Magistritöös kasutatud materjal koguti institutsionaalse uurimistoetuse projekti „Piimalehmade sigimine ja tervis.“ (IUT8-1) raames. Eesmärgiks oli uurida kolm nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist erinevas toitumuses eesti holsteini tõugu lehmade süsivesikute ja lipiidide ainevahetust iseloomustavate vere metaboliitide dünaamikat vastusena glükoosi infusioonile. Valimisse võeti 44 multipaarset eesti holsteini lehma, kes jagati vastavalt toitumushindele kolme rühma: alamäärases toitumuses (≤ 3,0), optimaalses toitumuses (3,25-3,5) ja ülemäärases toitumuses (≥ 3,75). Intravenoosse glükoosi tolerantsi testi ajal võeti vereproovid sõltuvalt glükoosi infusioonist aegadel: -5., 5., 10., 20., 30., 40., 50., 60. minutil. Vereproovidest määrati glükoosi, esterifitseerimata rasvhapete, β-hüdroksübutüraadi ning triglütseriidide kontsentratsioon. Glükoosi infusioon tõi endaga kaasa lühiajalised muutused loomade ainevahetuslikes seisundites, mille dünaamikad rühmade vahel olid sarnased, kuid erinesid absoluutväärtustes. Lehmade ainvahetus poegimisjärgselt oli intensiivsem, mida näitas glükoosi kiirem kadu verest. Samuti leiti, et ainevahetuse seisund on seotud varulipiidide hulgaga enne poegimist.
Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes
(Eesti Maaülikool, 2019) Laikoja, Katrin (koostaja)
Toiduallergia on immunoglobuliin E (IgE) ehk immuunsüsteemi vahendatud reaktsioon, mis on reprodutseeritav sama toidu suu kaudu manustamisel. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ehk virgatsained (nt histamiin, serotoniin jt) ning võivad tekkida nahaärritus, sügelus, huulte ja keele turse, hingamisraskused, raskeimal juhul eluohtlik anafülaksia seisund. Toidutalumatus ei ole toiduallergia ega ole seotud immuunsüsteemiga, vaid võib olla põhjustatud ensüümipuudulikkusest (nt piimasuhkru ehk laktoosi talumatus) või esineda farmakoloogilise talumatusena (nt histamiini-, kofeiini-, salitsülaaditalumatusena). Eesti Allergialiidu andmetel esineb toiduallergiat keskmiselt 5-10% lastest ning 5% täiskasvanutest, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel keskmiselt 1% rahvastikust. Toiduallergiat ja talumatust tekitavad ained (edaspidi „allergeenid“) on: gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.
Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks
(Eesti Maaülikool, 2023) Laikoja, Katrin
Tundlikul inimesel võib iga toiduaine põhjustada allergilist reaktsiooni, kuid on 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet (edaspidi allergeenid), millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Need on: gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.
Alpakade aretus ja embrüosiirdamise kasutusele võtmise võimalikkus Eestis
(Eesti Maaülikool, 2023) Valdner, Anett Michelle; Jaakma, Ülle; Kavak, Ants
Viimaste aastate jooksul on alpakade pidamine Eestis muutunud populaarsemaks, mistõttu alpakade aretuse teemal on üha sagedamini pöördutud veterinaararstide poole. Alpakakarja suurendamiseks kasutatakse ainult loomulikku paaritamist, sest nii veterinaararstidel kui ka alpakakasvatajatel puuduvad teadmised alpakade biotehnoloogiliste sigimismeetodite kasutamisest. Teoreetiliselt on biotehnoloogilisi sigimismeetodeid võimalik kasutada alpakade geneetilise aretusväärtuse tõstmiseks ilma loomade transportimiseta, parandades sellega loomade heaolu ja vähendades haiguste leviku riski. Praegu on kunstliku seemendamise tehnoloogia alpakadel alles algusjärgus ja raskesti kättesaadav. Embrüosiirdamise tehnoloogiaid ei kasutata Euroopas alpakakasvatustes aktiivselt, ent mujal maailmas üksikutes farmides kasutatakse seda aretusprogrammi osana. Ülevaate saamiseks alpakade aretusest ja selle arengusuundadest Eestis viidi läbi ülevaateuuring Eesti alpakakasvatajate seas. Uuringu valimisse kaasati 9 uuringu küsimustele vastanud alpakafarmi (vastanute osakaal 60%). Uuringus koguti andmeid praegusel ajal kasutatavate sigimismeetodite kohta ja lisaks uuriti aretajate huvi biotehnoloogiliste sigimismeetodite, eelkõige embrüosiirdamise tehnoloogiate vastu. Valdav osa Eesti alpakafarmidest on väikesed farmid, milles on vähem kui 15 looma. Enamik vastanutest (77,8%) peavad alpakasid hobiloomadena, millele järgnevad loomade pidamine villa tootmiseks (33,3%) ja tõulooma aretuseks (33,3%). Paaritusmeetoditest on kasutusel võrdselt nii vabapaaritus kui ka käestpaaritus. Emase alpaka seksuaalse vastuvõtlikkuse testimine on Eestis enim kasutatav tiinuse tuvastamise meetod. Transrektaalset ultraheli meetodit, mis on levinud teistel põllumajandusliikidel, alpakadel ei kasutata. Valdav enamus alpakakasvatajatest (77,8%) olid huvitatud biotehnoloogiliste sigimismeetodite kasutamisest. Embrüote importimise ja siirdamise teenuse eest oldi nõus tasuma kuni 1200€ ning embrüote loputuse ja siirdamise teenuse eest kuni 900€. Uuringu tulemused peegeldavad suurt huvi alpakade embrüosiirdamise vastu Eestis ja vajadust veterinaararstide järele selle valdkonna teadmiste omandamiseks. Sobiva embrüosiirdamise meetodi õppimiseks ja selle kasutusele võtmiseks Eestis, osales autor praktilisel koolitusel Cas-Cad-Nac farmis (Perkinsville, Vermont, Ameerika Ühendriigid). Õpitud metoodika põhineb üksikovulatsiooni protokollil, mis on lihtsam ja odavam kui superovulatsiooni protokollide kasutamine. Nimetatud metoodika suurendab ka võimalust saada kvaliteetsemaid embrüoid. Autor usub, et uurimus on kasulik kõikidele inimestele, kes on huvitatud alpakade aretusest ja alpakade embrüosiirdamise tehnoloogiatest.
Alterations of Epidermal Cells Functional Activity in Fish Due to Infection
(Eesti Maaülikool, 2012) Päkk, Priit; Paaver, Tiit; Hussar, Piret
Previous results have suggested that epidermal club cells have a generic role in response to injury and that they display intense phagocytic activity, having an anti-parasitic function in the host. The presently reported doctoral theses focused on the alterations of epidermal club cell activity and on the integration with mucous cells in common carp epidermis by ichthyophthiriosis and mucus production in triploid Atlantic salmon by gyrodactylosis also elucidate processes involved in epidermal papillomatosis regeneration of koi carp which occurs during a steady temperature increase. The results of this thesis demonstrate the potential role of club cells in healing process during and after damages in carp, but not anti-parasite functions of these cells. For better understanding of club and mucous cells integrated functions further studies should conduct more extensive sampling from all parts of the freshwater fish.
Alumiste hingamisteede bakterid ja seos kliinilise haigusega piimaveise vasikatel
(Eesti Maaülikool, 2024) Anniste, Kendra; Mõtus, Kerli (juhendaja); Orro, Toomas (juhendaja)
Veiste hingamisteede haigus (ingl bovine respiratory disease - BRD) on üldine termin, mis hõlmab mitme eri etioloogia ja lokalisatsiooniga hingamisteede haigusi. Haigust võivad põhjustada mitmed tegurid, sealhulgas stressist tingitud vastupanuvõime vähenemine, viiruslikud ja bakteriaalsed patogeenid ning immuunvastusest sõltuvad tegurid. BRD diagnoosimine on produktiivloomadel suur väljakutse, kuna puudub üks kindel kuldstandard. Lõputöö eesmärkideks oli uurida, milliseid baktereid leidub Eesti piimaveisekarjade vasikate alumistes hingamisteedes ning analüüsida nende seost kliinilise haiguse esinemisega. Uuringusse kaasati 150 piimaveise vasikat 15 karjast, kellelt koguti trahhea-bronhiaal lavaaži proovid ning hinnati hingamisteede haiguse kliiniliste tunnuste esinemist. Kogutud proovidele teostati bakterioloogiline uuring ja Mycoplasmopsis bovis’e tuvastamiseks kasutati polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit. Vähemalt üks bakter tuvastati 59,3% vasikatel. Kõige sagedamini tuvastatud alumiste hingamisteede bakterid olid Pasteurella multocida (34,7%), Mycoplasmopsis bovis (13,3%), Mannheimia spp. (7,3%), Streptococcus spp. (8,7%) ja Gallibacterium anatis (6,0%). California hindamissüsteemi järgi oli kliiniliselt haigeid vasikaid 21%. Alumistest hingamisteedest isoleeritud bakterite seost kliinilise haiguse esinemise osas analüüsiti logistilise regressioonanalüüsi mudelitega. Gallibacterium anatis esinemine seostus vasikatel kliinilise haiguse esinemisega (ŠS = 6,6, 95% UV 0,1–11,2). Trendi näitav seos kliinilise haigusega tuvastati ka Trueperella pyogenes’e puhul (ŠS = 3,6, 95% UV 0,7–18,7). Lõputöö tulemustest saab järeldada, et kliinilise hingamisteede haigusega seondusid eelkõige sekundaarsed bakterid, mistõttu üksnes kliiniliste haigustunnuste hindamisega tuvastatakse haigestunud vasikad haiguse hilisemas faasis.

Sirvi

Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud