Andmebaasi logo

MII publikatsioonid

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7078

Sirvi

Sirvi MII publikatsioonid Pealkiri järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 234
  • Pisipilt
    Kirje
    100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust : [tervikasi]
    (2020) Ilves, Indrek
    Tervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets.
  • Pisipilt
    Kirje
    10th International Conference on Biosystems Engineering 2019 : Book of Abstracts : May 8-10 2019 in Tartu, Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2019) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 10th International Conference on Biosystems Engineering 2019, May 8–10, 2019 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.
  • Pisipilt
    Kirje
    11th International Conference on Biosystems Engineering 2020 : Book of abstracts : May 6-8 2020 in Tartu, Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2020) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 11th International Conference on Biosystems Engineering 2020, May 6–8, 2020 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.
  • Pisipilt
    Kirje
    12th International Conference on Biosystems Engineering 2021 : Book of abstracts : May 5-7 2021 in Tartu, Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2021) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 12th International Conference on Biosystems Engineering 2021, May 5–7, 2021 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.
  • Pisipilt
    Kirje
    13th International Conference on Biosystems Engineering 2023 : Book of Abstracts : May 10-12 2023 in Tartu, Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 13th International Conference on Biosystems Engineering 2023, May 10–12, 2023 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.
  • Pisipilt
    Kirje
    14th International Conference on Biosystems Engineering 2024 : Book of Abstracts : May 8-10 2024 in Tartu, Estonia
    (Estonian University of Life Sciences, 2024) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 14th International Conference on Biosystems Engineering 2024, May 8–10, 2024 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.
  • Pisipilt
    Kirje
    21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil : täitmise aruande lühikokkuvõte
    (2008) Hanso, Märt (koostaja); Drenkhan, Rein (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
    Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudilt tellitud lepingulise uurimistöö „21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil” eesmärgiks oli 1) kontrollida okkajälje meetodil hüpoteesi, mille kohaselt 21. sajandi alguses väga mitmetel puuliikidel, eriti aga introdutseeritud liikidel ning nendel kodumaistest liikidest, mille levila põhjapiir asub Eestile lähedal (saar, tamm, jalakas), ilmnenud haigusnähud on tingitud viimase aastakümne jooksul toimunud muutustest meie kliimas, ja 2) uurida lisaks männi reageerimisele nendele klimaatilistele muutustele ka nendesamade muutuste lainel meile saabunud ja meie poolt esmakordselt Eestist avastatud haigusi ning hinnata ka nende võimalikku edaspidist rolli meie metsa-looduses.
  • Pisipilt
    Kirje
    6th International Conference on Biosystems Engineering 2015 : Book of Abstracts : 7-8 May 2015
    (Estonian University of Life Sciences, 2015) Eesti Maaülikool. Tehnikainstituut; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor)
    Book of Abstracts. 6th International Conference on Biosystems Engineering 2015, May 07-08, 2015 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences
  • Pisipilt
    Kirje
    7th International Conference on Biosystems Engineering 2016 : Book of Abstracts : 12-13 May 2016
    (Estonian University of Life Sciences, 2016) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor)
    Book of Abstracts. 7th International Conference on Biosystems Engineering 2016, May 12–13, 2016 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences
  • Pisipilt
    Kirje
    8th International Conference on Biosystems Engineering 2017 : Book of Abstracts : 11-13 May 2017
    (Estonian University of Life Sciences, 2017) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 8th International Conference on Biosystems Engineering 2017, May 11–13, 2017 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences
  • Pisipilt
    Kirje
    9th International Conference on Biosystems Engineering 2018 : Book of Abstracts : 9-11 May 2018
    (Estonian University of Life Sciences, 2018) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)
    Book of Abstracts. 9th International Conference on Biosystems Engineering 2018, May 9–11, 2018 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences
  • Pisipilt
    Kirje
    Aastaraamat Mets 2017
    (Keskkonnaagentuur, 2018) Keskkonnaagentuur; Raudsaar, Madis (toimetaja); Siimon, Kaia-Liisa (toimetaja); Valgepea, Mati (toimetaja)
    Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ahtme mk ammendatud jääksoode ökoloogiline analüüs selgitamaks perspektiivseid rekultiveerimisvõimalusi : sisuline aruanne
    (2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
    Veel pool sajandit tagasi kaevandati turvast võrdlemisi väikeses koguses ja valdavalt rabade servast pätsidena (Karofeld, 2006). Et sood enne ei kuivendatud ja turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus loodus sellistel kaevandamisaladel üsna kiiresti. Olukord muutus drastiliselt 1950. aastatel, kui turba tootmiseks võeti kasutusele freestehnoloogia. Nüüdisaegse turbakaevandamise tulemusena jäävad soodest järele suhteliselt tiheda kraavivõrgustikuga, taimkatteta ning õhema või tüsedama turbakihiga (jääkturbaga) tasased alad, mida nimetatakse jääksoodeks (Paidla, 1975). Praeguseks ei ole täit ülevaadet, kui palju Eestis jääksoid üldse on. Tõenäoliseks peetakse nende kogupindalaks ligikaudu 10 000 ha, millele lähima kümnekonna aastaga lisandub veel niisama palju (Karofeld, 2006). EL liikmesmaade ammendatud jääksoodest on ainult 36% rekultiveeritud (Lode, 1997). Käesoleva projekti eesmärgiks oli ammendatud jääksoode ökoloogilise seisundi hindamine ja rekultiveerimisvõimaluste analüüsimine. Teostatud pilootuuringu käigus selgitati substraadi sobivus rekultiveerimiseks ja limiteerivad toitained, et rekultiveerimisel tasakaalustada substraadi toitainete bilanssi. Projekti käigus väljatöötatud rekultiveerimisvõimalus(t)e rakendamisel tuleks metsamajanduslikku käibesse tagasi momendil kasutusest väljasolevad ammendatud freesturbaväljad IdaVirumaal ja suureneks antud ala bioloogiline mitmekesisus. Saadud teadmistelekogemustele tuginedes on võimalik hinnata teistes Eesti piirkondades ammendatud jääksoode rekultiveerimisvõimalusi. Mahajäetud freesturbaväljade edukas rekultiveerimine vähendab õhku lenduva kasvuhoonegaasi kogust, mis omab väga suurt lokaalset ja globaalset tähtsust.
  • Pisipilt
    Kirje
    Algparameetrite meetodi ühest esitusvariandist tugevusõpetuses
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1990) Kõo, Jakub
    Tavaliselt esitatakse õppekirjanduses algparameetrite meetod staatika määratava tala sisejõudude ja siirete määramiseks eraldi. Allpool käsitletakse algparameetrite meetodi üldistatud varianti, mille puhul talale mõjuvad koormised esitatakse Diraci ja Heaviside´i funktsioonide abil lauskoormistena ning sisejõud ja siirded määratakse ühtse metoodika järgi sõltumata staatika määramatuse astmest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Analysis of thermoelastic stresses in layered plates
    (Tallinn University of Technology, 2008) Kõo, Jakub; Valgur, Jaak
    This paper deals with thermoelastic effects in deformation of plates with arbitrarily changing elastic parameters and temperature through thickness. Using the semi-inverse method, a simple analytical solution is obtained for the thermoelastic problem of a nonhomogeneous plate with an arbitrary contour. Plates with free, sliding and fixed edges are considered. The results are applied to the layered plate. As an example of application, thermoelastic stresses and deformations are determined for a copper plate with a steel coating. The edge effects for this plate are examined by the finite element method.
  • Pisipilt
    Kirje
    The application of the method of holographic interferometry by modelling the bending of a straight strip substrate with the deposit : [full text in Russian]
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1990) Kõo, Jakub; Lille, Harri; Smirnov, V.; Metšerjakov, M.
    The results of modelling of the bending of a straight strip substrate with a deposit by bending a thermobimetallic strip in the case of a regular change of temperature are presented. The deposit was added or removed on the surface of the substrates with a relative thickness of less than 0.08 and a relative width of more than 0.16. The deformed surface of the substrate determined by the method of holographic interferometry is spherical.
  • Pisipilt
    Kirje
    Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 10-10-8/562 aruanne
    (2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres; Lilleleht, Ando; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
    Vastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel juuni 2010a. sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 10-10-8/562 (KIK metsanduse programmi projekt nr. 16) “ Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega ”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning koostas arukase dendrokronoloogilise skaala. Käesoleva projekti raames koostatud arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel diameetri juurdekasvu modelleerimisel. Puu diameetri juurdekasvu modelleerimisel tuleb arvestada, et tehtud mõõtmised on tehtud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Dendroskaalad võimaldavad võtta arvesse kalendriaasta keskmist mõju diameetri juurdekasvule, mis võimaldab puu viie aasta juurdekasve korrigeerida. Dendroskaalade kasutamine võimaldab uurida ka raiete ja muude häiringute mõju puu diameetri juurdekasvule.
  • Pisipilt
    Kirje
    Bioenergeetikas tekkivate jäätmete utiliseerimine metsakasvatuslikel eesmärkidel
    (2008) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
    Maavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega.
  • Pisipilt
    Kirje
    Boundary effect in the case of deposition of the coating on a free edged thin-walled tube : [full text in Russian]
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1974) Kõo, Jakub
    The boundary effect at deposition of a coating on a thin-walled tubular substrate with free edges is examined. Using the equation of radial displacements of the long cylindrical shell with a uniform moment load on the edge, it is shown that with a precision of 5% the boundary effect can be considered attenuated at a length according to expression (7) where r₁ , h₁ and h₂ are given by Fig. 1, k = h₂/h₁ and µ is the Poisson´s ratio which is identical for substrate and coating materials.
  • Pisipilt
    Kirje
    Calculation of Eigenstresses in Electrodeposits by Deformation of a Thin Plate Cathode :[full text in Russian]
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1959) Kõo, Jakub
    Draw on the analogy between a libre thermal strain in a elastic body and a libre eigenstrain in a electrodeposit, for calculation of eigenstress (residual stress) in the superficial layer of a galvanic coating, formula (4) is obtained, where En, µ and β are the modulus of elasticity for coating, Poisson´s ratio (identical for coating and substrate) and free linear eigenstrain in the coating superficial layer. I addition eigenstrain β is calculated from the experimentally determined curvature of the substrate. The correspondind calculation formulae are presented for a plate substrate with free edges (Fig. 1a): formula (8), for slipping edges (Fig.1b): formula (36) and for fixed edges (Fig.1v): formula (38). Substitution these formulae in formula (4) yields the corresponding formulae of Stoney [2] an Brenner-Senderoff [3] complemented by factor 1/(1-µ) which modifies the formulae under consideration through taking account of the biaxial state of stress in a coated plate cathode.