2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1228

10 kV Vändra-Viluvere fiidri Saeveski haruliini rekonstrueerimine
(Eesti Maaülikool, 2026) Hövel, Jalmar; Annuk, Andres (juhendaja); Põldsam, Karl Martin (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada Vändra–Viluvere 10 kV fiidri Saeveski haruliini rekonstrueerimise I etapi projekt ning kirjeldada projekteerimise käigus tehtud tehnilisi lahendusi, arvutusi ja ehitusaegseid muudatusi. Rekonstrueerimise vajadus tekkis seetõttu, et olemasolev AS-35 paljasjuhtmeline õhuliin oli amortiseerunud ning liinil esines ilmastikust põhjustatud rikkeid ja sagedast hooldusvajadust. Töö koostamisel kasutati Elektrilevi hooldusandmeid, tööprojekti IP6769 lähteandmeid ning Elektrilevi võrgustandardeid ja projekteerimisjuhendeid. Töö käigus projekteeriti uus BLL62 kaetud juhtmega õhuliin ning AXALJ-TT 3×50+25 Al 24 kV maakaabelliin. Projekteerimisel teostati maakaabelliini koormusvoolu, pingelangu ja lühisvoolu arvutused ning õhuliini juhtmete, mastide, tõmmitsate ja tugede mehaanilised tugevusarvutused. Töö tulemusena valmis rekonstrueerimisprojekt, mille alusel ehitati välja uus elektriliin. Projekti rakendamine parandab piirkonna elektrivõrgu töökindlust ning vähendab ilmastikust põhjustatud rikete esinemise tõenäosust. Tööd on võimalik kasutada näidisena sarnaste keskpingevõrgu rekonstrueerimisprojektide koostamisel.
110 kV alajaama primaarseadmete renoveerimise projekt
(Eesti Maaülikool, 2026) Merisalu, Rainer; Annuk, Andres (juhendaja); Energiakasutuse õppetool
Eesti 110 kV renoveerimata alajaamade elutsükkel on lõppemas ning töö eesmärk on koostada terviklik renoveerimisprojekt Kadrina 110 kV alajaamale. Töö kirjeldab alajaama olemasolevat olukorda, rekonstrueerimise vajadust ning tehnilisi lahendusi, mis vastavad ASi Elering hankedokumentidele ja Eestis kehtivatele standarditele. Renoveerimise käigus uuendatakse kõik primaar- ja sekundaarseadmed, rajatakse uued vundamendid, maandus- ja potentsiaaliühtlustusvõrk, kaablikanalid ning ehitatakse uus juhtimishoone. Metoodika põhineb hankedokumentidel, standarditel ning seadmete tehnilistel spetsifikatsioonidel. Töö tulemuseks on detailne tehniline lahendus, mis tagab alajaama töökindluse, ohutuse ja laiendatavuse. Projekti rakendamine võimaldab liita tulevasi tootmis- ja tarbimisvõimsusi ning vähendada katkestuste aega.
12-korruselise kortermaja hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kinnistu sademevee lahendused
(Eesti Maaülikool, 2026) Solna, Timo; Gross, Mihkel (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
Kõrge hoone veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada mitme teguriga võrreldes madala hoone süsteemide projekteerimise, ehituse ja ekspluateerimisega. Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 12-korruselise kortermaja hoone- ja kinnistusisesed veevarustus-, kanalisatsioonisüsteemid sh mahutid tuletõrjeveesüsteemile ning immutusplokkidega sademeveesüsteem vastavalt kehtivatele normidele ja standarditele. Töös võrreldi projektis valitud insener-tehniliste lahenduste toimivust, töökindlust alternatiivsete lahendustega. Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemidele teostati hüdraulilised arvutused veevõtu- ja äravooluseadmetele. Töös koostatud projekti järgi on 12-korruselise kortermaja hoone- ja kinnistusisesed veevarustus-, kanalisatsioonisüsteemid sh mahutitega tuletõrjeveesüsteem ning immutusplokkidega sademeveesüsteem välja ehitatud.
133 seeria kortermajade rekonstrueerimine tehaseliste täislahendusega betoonelementidega
(Eesti Maaülikool, 2024) Unt, Marius; Teppand, Tõnis (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja)
Eesti eluasemefondi terviklik rekonstrueerimine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx) toetusel hoo sisse saanud. Vastavalt Eesti energia- ja kliimapoliitika alustele aastani 2050 on pikaajalise strateegia peamine eesmärk enne 2000 aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine, sealhulgas ligikaudu 14 000 kortermaja. Rekonstrueerimise maht järgnevaks 26 aastaks on arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele väljakutset pakkuv. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uute ehitustehniliste ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine koostöös TMB Element OÜ-ga, mis lühendaks rekonstrueerimistööde teostamise aega, kasutades tehases valmistatud täislahendusega betoonist koorikelemente. Nendes sisalduvad soojustus, avatäited ja lokaalne ventilatsioon ning ajas kauakestev erinevate viimistlusvõimalustega fassaad. Lahendamiseks valiti Tartu EEK 133 seeria kortermajad. Analüüsiti kortermajade kandekonstruktsioone, teostati hoone ja kinnitusdetailide kandevõime arvutusi. Töö tulemusena töötati välja kahekihilised seinaelemendid, kinnitusdetailide tehnilised lahendused ning koostati töö – ja tootejoonised. Nende põhjal toodeti kinnitusdetailide prototüübid edasiseks arendustööks ja optimeerimiseks. Betoon on viimistlusmaterjalina üldjuhul hooldusvaba ja sobilik ka 9– korruselistele kortermajadele.
3D printimine termoplastse polüuretaaniga
(Eesti Maaülikool, 2017) Hermanson, Egon; Soots, Kaarel (juhendaja); Põllundus- ja tootmistehnika
3D printimine termoplastse polüuretaaniga Ultimaker 2 3D printeril on raskendatud, kuna Ultimakeri 3D printer on mõeldud filamentide ABS’i või PLA printimiseks, mitte termoplastsete polüuretaanist filamentide. Termoplastne polüuretaanist filament ummistub Ultimaker 3D printeri etteandemehhanismi ning prinditud tulemus on äärmiselt ebakvaliteetne. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli termoplastse polüuretaani 3D printimise uurimine 3D printeri Ultimaker 2 ja polüuretaani NinjaFlex näitel. Selleks skaneeriti Ultimaker 2 originaal etteandemehhanism, kasutades laserskännerit Nikon MCAx20/MMDx50 täpsusega 50μm. Saadud punktipilv töödeldi programmiga SpaceClaim, millest saadud 3D mudel pöördprojekteeriti kasutades tarkvarasid AutoDesk Fusion 360 ja SolidWorks 2013. Uue etteandemehhanismiga tehti filamendi survepinge katseid, kus võrreldi originaali ja uue etteandemehhanismi poolt tekitatavat filamendi survepinget ekstruuderile. Katsete käigus selgus, et uus etteandemehhanism võimaldab filamentide ABS ja TPU 95A puhul suuremat survepinget, kui filamendi NinjaFlex puhul. Vähendamaks filamendi ja ühendustoru siseseinte vahelist hõõrdumist, lisati filamendile NinjaFlex määrdeainet glütserooli, mis ühtlustas filamendi liikumist ja tõstis filamendi survepinget. Kui 3D printeri Ultimaker 2 originaal etteandemehhanismiga saavutati filamendi survepinge ekstruuderisse 0.468 ± 0.12395% N/mm2 , pöördprojekteeritud uue etteandemehhanismiga saavutati 0.588 ± 0.02695% N/mm2 . Printimise katsete käigus selgitati välja optimaalsed printimise parameetrid filamendi NinjaFlex printimiseks 3D printeril Ultimaker 2. Prinditud katsekehade välisseinte kvaliteet oli hea ning katsekehade pealmine kiht oli sile.
3D-prinditud betooni kahjustusmehhanismid ja delaminatsiooni esinemine ballistilise löögi korral
(Eesti Maaülikool, 2026) Pärn, Kerstyn; Vizel, Julia (juhendaja); Alt, Aivars (juhendaja); Maaehituse ja veemajanduse õppetool
3D-betoonprintimine on kiiresti arenev ehitustehnoloogia, mille puhul valmistatakse konstruktsioone kiht-kihi haaval ilma traditsioonilise raketiseta. Tehnoloogia võimaldab vähendada tööjõu- ja materjalikulu ning automatiseerida ehitusprotsessi, mistõttu nähakse selles potentsiaali ka kaitserajatiste rajamisel. Samas võib 3D-prinditud betooni kihiline struktuur põhjustada anisotroopset käitumist ning mõjutada kahjustusmehhanismide kujunemist ballistilise löögi korral, soodustades pragude levikut mööda kihtidevahelisi liideseid ja delaminatsiooni teket. Magistritöö eesmärk oli uurida 3D-prinditud betooni kahjustusmehhanisme ballistilise löögi korral ning hinnata välisperimeetri prindimustri ja liivtäite mõju kahjustuste kujunemisele, keskendudes eelkõige delaminatsiooni esinemisele. Katsetes kasutati kolme erineva välisperimeetri prindimustriga katsekehi, millest osa täideti liivaga. Ballistilised katsed viidi läbi NATO juhendi ATP-3.12.1.8 alusel, kasutades 7,62 × 51 mm laskemoona. Katsetulemustest selgus, et kõigil katsekehadel levisid praod peamiselt radiaalselt ja vertikaalselt üle kihtide ning delaminatsiooni ei tuvastatud ühelgi katsekehal. Tulemused viitavad sellele, et kasutatud betoonsegu ja printimisparameetrite korral ei kujunenud kihtidevahelised liidesed domineerivaks kahjustuste leviku trajektooriks. Vahelduva lainelisusega prindimustriga katsekehadel olid radiaalsed praod keskmiselt lühemad võrreldes teiste mustritega. Liivtäitega katsekehadel vähenes massikadu ja sisepinna killustumine, kuid suurenes pragude arv ja maksimaalne laius. Töö tulemused täiendavad teadmisi 3D-prinditud betooni kahjustusmehhanismidest löögikoormusel ning viitavad, et piisava kihtidevahelise sidususe ja sobivate printimisparameetrite korral võib delaminatsiooni tekkimine olla välditav.
3D-prinditud polümeersõrestikuga betoonsilluste uurimine
(Eesti Maaülikool, 2022) Ruusmäe, Rauno; Solom, Siiri; Ryabchikov, Alexander (juhendaja); Leiten, Kadri (juhendaja)
Plastikute osakaal meie ühiskonnas on märkimisväärne, kuid osakaal ehituses kasutatavate materjalidena vaid marginaalne. Enamike plastikute kasutamisel on probleemiks nende vähene taaskasutamine, tugevusomadused ning looduse reostamine. Püüdmaks leida loodussõbralikumat asendust ehitussektoris kasutatavatele armeerimismaterjalidele koostati magistritöö eesmärgiga uurida PLA materjali kasutamist silluses. Uurimisülesanneteks oli 3D-polümeersõrestiku kujundamine, printimine ja võrdluskatsete sooritamine prinditud katsekehade ning betoonsillustega. Töö teostamiseks valmistati 3Dprinditud sõrestikud, vastavalt 50 ja 100% varda printimistäituvusega, milleks kasutati 3D-printerit Ultimaker 3. Lisaks uuriti 3D-prinditud PLA tõmbetugevust, 3D-sõrestiku paindetugevust ning jootebetooni survetugevust. Katsekehad valmistati Eesti Maaülikooli laborites, kokku oli katsekehi 31, millest 18 olid painde-, 10 tõmbe- ja 3 survekatsekehad. Tulenevalt sõrestike kujust kasutati katsekehade valmistamisel Weber JB 600/3 jootebetooni. Katsete tulemusi analüüsiti vastavate graafikute võrdluse teel. Saadud katsetulemustest saab järeldada, et PLA sõrestiku ja jootebetooni omavahel sidumine ei anna eeliseid traditsiooniliste armeerimislahenduste ees. Leiti, et antud kuju ja tihedusega 3D-prinditud PLA sõrestiku lisamine katsekehasse vähendas selle tugevusomadusi võrreldes ainult jootebetoonist katsekehaga.
4,95 MW päikeseelektrijaama projekteerimine
(Eesti Maaülikool, 2024) Kukke, Robert; Annuk, Andres (juhendaja)
Magistritöös koostati 4,95 MW väljundvõimsusega päikeseelektrijaama projekt Paldiski linnas asuvale Posti kinnistule. Päikeseelektrijaama projekteerimisel võeti aluseks Tellija lähteülesanne, Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 403331 ja Eesti Vabariigis kehtivatest elektri projektiga seotud õigusaktidest, standarditest ja normidest. Töö raames tutvustati ka Euroopa Liidu seatud taastuvenergia eesmärke ja Eesti jaotus- ja põhivõrgu ettevõtete arengukavasid. Kirjeldati projekteeritavat päikeseelektrijaama, selle komponente ja rajatavaid süsteeme. Põhjendati kasutatavaid tehnoloogiaid ja tehti vajalikud arvutused päikeseelektrijaama seadmete valikuks ja ohutuks kasutamiseks. Esitati teostatud skeemid ja tutvustati koostatud skeemide rolli päikeseelektrijaama rajamisel.
Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori efektiivsusnäitajad
(2014) Feditšenkov, Vitali; Kokin, Eugen (juhendaja); Frorip, Juri (juhendaja)
Võrreldes kolme erinevat metoodikat, mis on kirjeldatud antud magistritöös, saab teha järeldusi milline metoodika on sobilikum ja täpsem soojusenergia arvelduste tegemiseks. Ettevõtetes, kus ise olen töötanud, kasutatakse primaarenergia metoodikat nii katlakompleksite kui ka kogu katlamaja koos kondensaatoriga võimsuse määramiseks, arvestades kütuse ainult alumist kütteväärtust. Antud lahendus on lihtsam sellisel juhul, kui on olemas täpsed soojusmõõtjad. Suitsugaaside metoodika on mõeldud projekteerimiseks kui on olemas järgmised etteantud andmed: suitsugaaside temperatuurid peale katla ja kondensaatori, puidukütuse niiskus ning katlakompleksi võimsus. Saadud tulemuste alusel saab määrata projekteeritava suitsugaaside kondensaatori võimsust ja soojusvaheti optimaalse temperatuuri. Vee erisoojuse metoodika on käepärasem suitsugaaside kondensaatori hetkvõimsuse arvutamiseks. Tänapäeval on laialt levinud arvamus, et katla kasutegur ei saa olla suurem 100%-st, samas kui suitsugaaside kondensaatoriga varustatud katlamaja kasutegur võib ületada 100%. Antud nähtus ei ole füüsikaliste seaduste rikkumine või Perpeetuum Mobile ehk igiliikur, vaid arvutusmetoodikalt tulenev eripära. Veeauru kondenseerumisel eralduv soojus moodustab 10...15 % soojusest, mis on eraldatud eelkoldes. Lisaks sellele ei tohi katelde kasutegureid ja kondensaatori soojuslikku kasuteguri kokku liita. Lähtudes finantsarvutustest on näha, et suitsugaaside kondensaator on majanduslikult äärmiselt kasulik ja tulukas seade, mille orienteeruv tasuvusaeg on sõltuvalt alginvesteeringust 1,5...2 aastat. Majanduslikust poolest on erinevate puidukütuste tarnimine või rangete nõuete esitamine mitte soovituslik, sest oluliselt suureneb toodetud soojusenergia hind. Kaasaegsed katlakompleksid ei ole puidukütuse suhtes nõudlikud ja juhitakse automaatikaga vastavalt puidukütuse kvaliteedile ja fraktsioonidele. Suitsugaaside kondensaator vähendab oluliselt puidukütuse erikulu ja puhastab suitsugaase. Lähtudes autori töökogemusest saab Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori võimsuse kohta teha järelduse, et nii võimsat kondensaatorit antud katlamajas hetkel ei ole vaja, sest et maksimaalsed võimsused on olnud vahemikus 2,6...2,8 MW (kondensaatori maksimaalne võimsus on 3,85 MW). Võib arvata, et antud seadet projekteeriti varuga, kuid tänase AS Fortum Tartu arengukava järgi Aardla katlamaja läheb üle osalisele töökoormusele ja uut ümberehitamist lähiajal ei planeerita
Ääsmäe küla veevarustus-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine
(2014) Roseniit, Rait; Saaremäe, Egle (juhendaja); Gross, Mihkel (juhendaja)
Vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja Eesti seadusandlusele tuleb veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemid projekteerida nii, et tarbijatele oleks tagatud puhas joogivesi ja kvaliteetne ühiskanalisatsiooni teenus ning piirkonnas peab toimima nõuetekohane reoveepuhastus. Veetorustike projekteerimisel kasutatakse tänapäeval veevõrgu arvutamise mudeleid. Nende rakendamine aitab lahendada keerukaid veevarustussüsteemi probleeme ning analüüsida erinevaid olukordi süsteemis. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida arvutusmudeliga Ääsmäe küla veevõrgu erinevaid olukordi, et leida torustiku parim lahendus. Arvutused tehti modelleerimistarkvaraga EPANET 2.0. Mudelisse sisestatati tarbijate tipptunniveevajadus, kasutatati ajas muutumatut olukorda. Analüüsitai tavaolukorda, tulekahju- ja avariiolukorda. Analüüsi tulemustest selgus, et Ääsmäe küla veevarustus tuleks lahendada tupikharudega ringvõrguna, milles ringvõrgu torude läbimõõt on De110, ja hargvõrkude torude läbimõõt on vahemikus De40…De63. Tuletõrjeveevarustus on mõistlik lahendada ühisveevärgi kaudu kolme hüdrandiga. Magistritöö teises pooles on koostatud Ääsmäe küla reoveepuhasti projektlahendus. Puhasti projekteerimisel on aluseks võetud arvutuslik reostuskoormus 700 ie, puhasti maksimaalne reostuskoormus on 850 ie. Projekteeriti kestusõhustusega, eeldenitrifikatsiooniga, aktiivmudapuhasti sellise arvestusega, et puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad vastaksid lubatud piirväärustele.
Aastarõngaste laiuse, sügispuidu, tiheduse ja defektide omavaheliste seoste mõju hariliku kuuse (Picea abies (L.) karst)) tugevusomadustele
(2016) Peetermann, Hardo; Kask, Regino (juhendaja)
Puidu tugevusomadused mõjutavad väga mitmed erinevad parameetrid, nagu kasvutingimused (mullastik, kliima jne.), geneetika (tihedus, kasvukiirus), eelnev metsade majandamine, aeg ja vanus, millal puu raiuti. Selleks, et puitu võimalikult efektiivselt konstruktsioonmaterjalina kasutada, peame me tundma võimalikult täpselt kõiki tugevusomadusi mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgiks oli uurida kolmest erinevast piirkonnast pärit harilikust kuusest (Picea abies) saematerjali tugevusomadusi, arvestades erinevate parameetrite koosmõju. Töös võrreldi Eestist, Rootsist ja Venemaalt pärit puidu tugevusomadusi mõjutavaid tegureid (tihedus, sügispuidu osakaal, oksad, jne.). Andmeid analüüsiti andmetöötlusprogrammiga Microsoft Excel ja statistikatöötlusprogrammiga R. Peale omavahelise võrdluse leiti ka üldkogumi põhjal peamised elastsusmoodulit (MOE) mõjutavad tegurid. Töö lõpuks leitakse mudel, millega prognoosida statistilist elastsusmoodulit. Antud töös uuritud parameetritest olid peamised puidu tugevusomadusi mõjutavateks teguriteks järgmised omadused: puidu tihedus, sügispuidu osakaal, aastarõnga laius, nõrgestuste esinemine. Parimate tugevusomadustega olid Eestis kasvanud kuusest katsekehad. Töö tulemused on suuremalt jaolt kooskõlas varem teostatud puidu tugevusomadusi mõjutavate tegurite uurimistega.
Aastatel 1998-2015 Tartu linnalähedastel aladel moodustatud uusarendused ja nende realiseerumist mõjutavad tegurid
(Eesti Maaülikool, 2017) Luik, Kersti; Maasikamäe, Siim (juhendaja); Geomaatika
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada erinevate tegurite mõju Tartu linnalähedaste arenduspiirkondade kasutusele võtmisele. Autorile teadaolevalt on varem uuritud Tartumaa kinnisvaraarendusi haritaval maal (Jürgenson et al. 2017) ning nende mõju haritava maa kasutamisele, Konso (2015) uuris Rakvere linnapiirkonnas detailplaneeringutega kehtestatud arenduspiirkondi ning mitmed autorid on uurinud Tartu eeslinnastumise ja laialivalgumise protsesse üldiselt. Teema on aktuaalne, sest autori arvates on Tartu linnalähedastel aladel toimunud üleplaneerimine, üha enam jäävad silma arenduspiirkonnad, kus kasutusele on võetud mõned üksikud krundid, puudub terviklik elukeskkond ning infrastruktuur. Kinnisvaraarendused haritaval maal teevad murelikuks põllupidajad, sest see toob kaasa viljaka mullaga maade kadumise ning suurenenud maatükkide killustatuse. Uuringu läbiviimiseks kasutati Eesti Topograafiline Andmekogust kättesaadavaid andmeid ning Maa-ameti katastri andmeid 1998.-2015. aasta Tartu, Tähtvere, Luunja, Ülenurme ja Haaslava valla kohta. Programmis ArcGIS arvutati Eesti Topograafilise Andmekogu andmetele põhinedes erinevate arenduspiirkondade realiseerumist mõjutavate tegurite näitajad. Korrelatsioonimaatriksi ja kirjeldava statistika koostamiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Excel. Karp-vurrud-diagrammid tegurite gruppide omavaheliseks võrdlemiseks ja andmete hajuvuse kirjeldamiseks koostati programmiga Statistica. Käesoleva töö 1998.-2015. aasta Tartu linnapiirkonna andmete analüüsimisel selgus, et 2015. aasta 31.12. seisuga on moodustatud uutest kruntidest kasutule võetud ca 27% ning 207 arenduspiirkonna keskmine hoonestatus on 41%. Arenduspiirkondade realiseerumist mõjutavad tegurid on aasta (aeg), kruntide keskmine pindala, kaugus Tartu linnast, kaugus lähimast asulast ja kaugus koolist. Arenduspiirkondade kaugus maanteest ja arenduste omavaheline kaugus on statistiliselt ebaoluliste korrelatsioonikordajatega, mis näitavad, et nende tegurite mõju arenduspiirkondade kruntide kasutusele võtmisele on statistiliselt ebaoluline ehk nende mõju on väike. Uuring võib huvi pakkuda uutele kinnisvaraarendajatele, kohalikele omavalitsustele ning kinnisvara ostuhuvilistele ja planeerijatele, andes ülevaade tegelikust olukorrast kinnisvaraarenduste turul Tartu linnalähedastes valdades.
Administraatori töökeskkond ja töövõime teenindusettevõttes OÜ Waide
(2013) Koppel, Franc-Paul; Luik, Matis (juhendaja)
Tööinspektsiooni statistika järgi on viimaste aastate jooksul tööõnnetuste arv majutus-ja toitlustusasutustes pidevalt kasvanud. Kui 2007 aastal registreeriti tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta 340, siis 2011 aastal oli see arv juba 760. Tööõnnetuste järjepidev kasv iga aastaga on majutus- ja toitlustusvaldkonna tõstnud 2011. aastaks üheks suurema tööõnnetuste osakaaluga sektoriks. Selleks, et uurida, millised riskid võivad esineda Waide Motelli administraatorite töökohas kasutati fotomeetodit, ankeetmeetodit ja riskihindamise meetodit. Töökeskkonnas tuvastatud ohutegurid on hinnatud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse riskimaatriksiga. Samuti mõõdeti sisekliima parameetreid ja administraatorite töövõime muutust kahepäevase tööaja vältel. Töövõime uurimisel olid uurimisobjektideks 4 administraatorit, kellest 2 töötab päevases vahetuses ning 2 öises vahetuses. Töövõime määrati viie parameetri alusel: pulsisagedus, vererõhk, käe pigistusjõud, operatiivne mälumaht ja reaktsiooniaeg. Tulemused annavad ülevaate kuidas muutub administraatorite töövõime kogu vahetuse vältel ning nende põhjal tehakse järeldus, kas töövõime muutus võib olla üks peamiseks tööõnnetuste tekkimise põhjuseks. Riskianalüüsi tulemustel selgus, et peamisteks ohuteguriteks administraatori töökohal on töötamine üksinda ning madal suhteline õhuniiskus. Töövõime muutus administraatoritel, kes töötasid päevases vahetuses ei olnud nii suures languses kui administraatoritel kes töötasid öösiti. Selle tulemuse järgi võib järeldada, et administraatoritele kes töötavad päevasel ei kujuta töövõime langus nii suurt ohtu, kui neile kes töötavad öösiti, sest langenud töövõime on otseselt seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosusega.
Aegjärksel raiel loodusliku uuenduse teket mõjutavad tegurid
(2014) Soolmann, Erko; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Aegjärkne raie on kõige laialdasemalt kasutatav turberaieviis, mille peamine eesmärk on metsa uuendamine looduslikul teel. Metsa ülarinde ja järelkasvule turvet pakkuvate puude säilitamisega luuakse soodsad uuenemistingimused. Loodusliku uuenduse kordaminek ei ole aga alati tagatud ning see sõltub erinevatest teguritest. Käesolevas töös on uuritud uuenduse edukust mõjutavaid tegureid sarnaste, kuni 11 aasta vanuste aegjärksete raiealade paaride siseselt nii Harjumaal, kui Lõuna-Eestis, kus üks paarilisest on hästi ja teine halvasti uuenenud. Kokku mõõdeti kahekümne paarilise ehk 40 puistu kohta selle struktuuri, raiet, avatust ning kasvukohaheadust iseloomustavaid tunnuseid. Potentsiaalselt mõjutavate tegurite analüüsimiseks kasutati üldist lineaarset mudelit (GLMM) kolme erineva uuenduse headust iseloomustava tunnuse puhul (okaspuu uuenduse arvukus ha-1, uuenemisindeks, loodusliku uuenduse aastane kogupikkuskasv). Kõigi uuendusnäitajate puhul oli üksikanalüüsi tulemuste põhjal olulised tunnused (p<0,05) mineraliseerimine, ülarinde puude arv ha-1, puistu avatus, väljaraie maht (tm/ha) ja raiutud puude %. Sealjuures oli mineraliseerimisel kõige olulisem mõju ning võib väita, et ka peamine uuenduse edukust määrav tegur. Koosanalüüsides tulid okaspuu arvukuse puhul oluliseks tunnuseks mineraliseerimine ja ülarinde puude arv. Ülejäänud uuenemisnäitajate puhul lisandus antud tunnustele ka väljaraie maht. Nii täius, kui ka mineraalainete sisaldus ning vahekord erilist mõju uuenduse kordaminekul ei oma. Võib järeldada, et lisaks mineraliseerimisele on uuenduse kordaminekul oluline säilitada ülarinde puid võimalikult optimaalselt ning raiudes rohkem tagavarast.
Aerolaserskanneerimise andmetest saadud kõrgusmudelite võrdlemine GNSS-mõõtmise tulemustega
(Eesti Maaülikool, 2023) Kartau, Mariliis; Liibusk, Aive (juhendaja)
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata aerolaserskanneerimise mõõtmise tulemusena saadud kõrgusmudeli täpsust GNSS-mõõdistusega saadud kõrgusmudeliga. Kõrgusmudelite võrdlemiseks kasutati GNSS-andmeid, mis sai mõõdetud asulavälisel ja asulasisesel alal ning LiDAR-andmeid, mis mõõdetud Maa-ameti poolt aerolaserskanneerimisel. Uurimisaladeks valiti viis erinevate reljeefivormidega, haljastusega ja ümbruskonnaga testala. Alasid iseloomustab nii tasane reljeef kui ka kõrgendikud ja kraavid. Testalade GNSS-mõõdistusel saadud kõrgusandmeid võrreldi erinevate LiDAR-andmetega, milleks oli XYZ 1 m, XYZ 5 m, GeoTIFF 1 m ja GeoTIFF 5 m. Koostati andmete mudelid, kus lahutati GNSS-andmetest saadud mudelid erinevate eraldusvõimega LiDAR-andmetega loodud mudelitega. Andmete mudelite moodustamiseks kasutati interpoleerimismeetodeid Natural Neighbour, Nearest Neighbour ja Kriging. Töös selgus, et kõrgusvead tekivad enamjaolt kõrgemate puude ja põõsaste vahetus läheduses. Seetõttu tuleks aerolaserskanneerimisega talletatud infot kasutada mõneti kriitilise suhtumisega. Uurimustöö käigus selgus, et ALS andmeid saaks kasutada üksnes tasaste reljeefivormide pindade täpseks mõõdistamiseks, kasutades GeoTIFF formaati ja eraldusvõimet 5 m.
Aherainepuistangu rekultiveerimise tulemustest Tammiku kaevanduses
(2014) Allika, Signe; Jäärats, Andres (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)
Kaevandamine on Eestis toimunud enam kui 90 aastat, sellest ligikaudu 50 aastat on toimunud ka alade rekultiveerimine, mis hoogustus 1960. aastatel ning sel ajaperioodil algasid kaevandusalade tasandatud puistangute haljastamiskatsed. Tammiku kaevanduse aherainepuistangule on proovialad rajatud alumisele terrassile 1973. ning keskmisele 1975. aastal. Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade põlevkivikaevanduste puistangute rekultiveerimisest, vaadelda ja analüüsida Tammiku kaevanduse aherainepuistangul paiknevate proovialade kasvukäiku. Töös on kasutatud 1985...2013. aasta takseertunnuste põhjal arvutatud keskmiseid kõrguseid ja diameetreid, rinnaspindala ning puude arvu hektaril. Varasemate andmete töötlemisel selgus, et alal on teostatud 2002. ning 2007. aasta vahel röövraie. Andmeanalüüs on koostatud statistikaprogrammiga R. Uurimus annab ülevaate kaevandusalade rekultiveerimisest ning kirjeldab Tammiku kaevanduse aherainepuistangu nr 3 hetkeolukorda. Antud alale on koostatud kasvukäigu analüüs, kust selgus, et puistu areng on olnud hea, vaatamata teostatud röövraietele. Varasemalt on ala mõõtmas käidud 5...6 korral. Sarnaseid katsealasid on Eestis põlevkivikaevanduste aladel palju, kuid enamik neid paiknevad karjäärialadel. Tammiku erineb teistest sellega, et on aherainepuistang (mägi) ning sinna on rajatud haljastamiskatsed, mis on hästi kasvanud. Tammiku kaevanduse aherainepuistangutele on koostatud maastikuline arendusvisoon, kuid see pole tänaseni käiku läinud. Kaevandamine jätkub veel kindlasti aastakümneid ning selle käigus on võimalik maastik kujundada juba paekivi ladustamise käigus vastavalt edasisele planeeringule.
Ahja jõe vesiveskite olukord ja Roti vesiveski hoonekompleksi seisukorra hindamine ning ettepanekud renoveerimiseks
(2016) Leetjõe, Meelis; Pallav, Vello (juhendaja)
Käesolev uurimistöö keskendub Ahja jõe kõigi vesiveskite seisukorra hindamisel, fotomaterjali kogumisel ja kahjustuste ulatuse väljatoomisel. Valim koosneb kõigist Ahja jõe veskikohtadest mis asusid Ahja jõel 1930. aastal. Valimiga on püütud anda võimalikult objektiivne ülevaade praegusest olukorrast. Põhjalikumalt on käsitletud Roti veskit,mille puhul on tarindite seisukorda eraldi kirjeldatud. Eesmärgi saavutamiseks jaotati töö etappideks, kõigi veskikohtade külastusest, pildimaterjali kogumisest, visuaalsest kontrollist koostati veskikohtade hindamine, Roti veski mõõdistati ja joonestati vaated arvutiprogrammiga AutoCad ja Roti veski tarindite ülevaade. Hoonete, paisude ja veekanalite tehnilist seisukorda hinnati kombineerides Muinsuskaitseameti tehnilise seisukorra hindamise ankeeti ja Tõnu Keskküla numbrilise hindamise meetodit. Veskite külastuse käigus ja visuaalsel vaatlusel selgus, et Ahja jõel vesiveskite seisukord on väga halb. Kaheteistkümnest vesiveskist on tänaseks säilinud viis, neist rohkem kui pooled on aktiivse kasutuseta. Viiest kolmel - Liismeti, Roti, Kiidjärve - võib olukorda lugeda hea ja rahuldava vahepealseks. Kolm veskit - Vedela, Kaska ja Möksi - on hävinenud tulekahjus, kus on säilinud vundamendid ja osaliselt seinad. Üldist Ahja jõe vesiveskite olukorda tuleb lugeda halvaks. Olukord on murettekitav, kuna palju ajaloolisi ja muinsuspärandi väärtusega vesiveskeid on hävinud. Paraku ei luba Keskkonnaamet paljudes veskikohtades paisusid taastada ega veejõudu kasutada või on esitatud keskkonnanõuded sedavõrd ebamõistlikud ja kulukad, et neid pole veskikoha omanikul võimalik täita. Antud magistritööd tulemusi saab kasutada hilisemal Roti vesiveski restaureerimistööde ettevalmistamisel.
Ahjus toimuva põlemisprotsessi juhtimise automaatika
(2016) Hade, Imre; Hovi, Mart (juhendaja); Külli, Hovi (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas põlemisautomaatika kasutamise abil vähendada ahjude kütmisel välisõhku paisatavat emissiooni, parandada kasutegurit ning muuta ahikütet samal ajal kasutajasõbralikumaks. Need välja toodud aspektid on tänapäeva ühiskonnas üha suureneva tähtsusega. Magistritöö teoreetilises osas on käsitletud ahikütet üldiselt ja sellele mõeldud põlemisautomaatika seadmeid. Praktilise osana on töö autor ehitanud seadme, mis erineb teistest sarnastest sellepoolest, et põlemisprotsessi juhitakse põlemisõhu reguleerimisega, mis põhineb suitsugaasis sisalduva hapniku osamahu tagasisidel. Uudne on ka see, et hapniku osamahu määramiseks on kasutatud sõidukitele mõeldud hapnikuandurit. Töös annab autor ülevaate põlemisautomaatika ehitamiseks kasutatud riist- ja tarkvarast. Diplomitöö viimases osas on katseliselt hinnatud projekteeritud ja ehitatud põlemisautomaatika vastavust seatud eesmärkidele. Tulemusena saavutati automaatikat kasutades puhtam ja efektiivsem põlemine küttekoldes ning kauem kestev põlemisprotsess, mis on oluline soojust salvestavate kütteseadmete seisukohalt.
Ajaloolise talukompleksi seisukorra hindamine ja renoveerimis ning rekonstrueerimise tööd Listaku talu näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Rebane, Mathias; Sahk, Kaarel (juhendaja)
Käesolevas magistritöös uuritakse Listaku talu rehielamu seisukorda. Kas vana palkhoone puhul oleks seda mõistlik renoveerida ja rekonstrueerida. Puidust hooned moodustavad märkimisväärse protsendi Eesti maapiirkondades ja kahjuks suur hulk neist on jõudnud eluea lõpureale. Magistritöö eesmärk on teostada seisukorra hindamine Listaku talu rehielamule, millest tulenevalt anda ehitustehnoloogilised lahendused kasutamiseks ja osaliseks või terviklikuks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise järjekorral tuleks silmas pidada alt-ülesse teostust, lisaks tuleb alustada mitmest mõõtest. Esiteks rahalisest ja majanduslikust olukorrast ehk tööde maksumus. Teiseks emotsionaalsus, kas on mingi seos hoonega, sh pärandus. Kolmandaks ootused hoonest, selle ülesanded ja tuleviku vaatlus. Listaku talu rehielamu seisukorra hindamisel järeldus, et seisukord konstruktsioonidel ei ole kiita. Vahetusse peab minema vundamendi ja sokli esimese rea palgid, mis on ühendus maapinnaga. Teostama peab vundamendi, sokli, põranda, katuse, küttekollete ja seinte rekonstrueerimise. Rehielamu enim kahjustatud palkseinad on lõuna ja lääne küljed, sest UV-kiirgus on neis külgedel kõige intensiivsem. Avatäidetel saab enim kasutada renoveerimist ja taastamist, mis hoiab rehielamu üldilmet parimal viisil sarnasena nagu vanasti.
Ajateenijate skeleti-lihassüsteemi ülekoormussündroomi seos ilmastikuga sõjalise baaskursuse läbimisel
(Eesti Maaülikool, 2021) Põld, Priit; Luha, Assar (juhendaja)
Skeleti-lihassüsteemi vaevused on laialt levinud probleem nii rahvastiku üldpopulatsioonis kui militaarvaldkonnas. Mida rohkem on skeleti-lihassüsteemi ülekoormuse ohutegurite kohta infot, seda efektiivsemalt saab neid ennetada. Eesmärk: uurida, kas ilmastik mõjutab sõjalise baaskursuse (SBK) ajal avalduvaid skeleti-lihassüsteemi ülekoormussündroomi sümptome ajateenijate hulgas. Metoodika: suvise ja sügisese kutse vabatahtlike ajateenijate seas mõõdeti liigesliikuvust, lihasjõudu ja müomeetrilisi parameetreid enne ja pärast SBK läbimist. Pärast SBK-d paluti uuringus osalejatel täita ankeetküsimustik, kus olid küsimused haridustaseme-, suitsetamise-, varasema füüsilise aktiivsuse-, SBK ajal esinenud valu ja vigastuste-, varustusega rahulolu ja motivatsiooni kohta. Lisaks koguti ilmastikuparameetrid mõlema SBK toimumisaja kohta. Tulemused: keskmine temperatuur ja õhu suhteline niiskus erinesid suvise ja sügisese SBK ajal olulisel määral. SBK läbimisega ei muutunud liigesliikuvus kummaski uuringugrupis (p > 0,05), kuid lihasjõud suurenes oluliselt SBK läbimisega mõlemas uuringugrupis (p < 0,05), sealjuures oli suvises grupis lihasjõu paranemine suurem kui sügiseses grupis. Müomeetrilistest parameetritest toimus oluline lihaspinge ja -jäikuse vähenemine suvises grupis ja lihasjäikuse tõus sügiseses grupis (p < 0,05). Kehapoolte vaheline sümmeetria paranes lihasjõu- ja müomeetriliste parameetrite osas SBK ajal mõlemas uurimisgrupis (p < 0,05). Sügiseses uurimisgrupis korreleerus valu lihaspinge ja lihasjäikusega. Arutelu: Müomeetriliste parameetrite muutumine oli suvise ja sügisese SBK ajal erinev – suvel lihaspinge ja -jäikus vähenesid (p < 0,05), sügisel lihaspinge suurenes (p < 0,05). Tulemused kattuvad varasemate uuringutulemustega temperatuuri ja lihasparameetrite vaheliste seoste osas. Järeldused: võimalik, et ilmastiku ja ajateenijate tervisenäitajate vahel on seos – suvise SBK (soojemad ilmastikutingimused) läbimise ajal toimusid lihastes müomeetrilised muutused, mis vähendasid valu- ja ülekoormusvigastuste tekke ohtu, samal ajal sügisese SBK (külmemad ilmastikutingimused) läbimise ajal toimunud muutused suurendasid valu- ja ülekoormuse tekke riski.

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud