1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1577

1 rada 4 aastaaega
(2015) Urb, Janne; Kuhlmann, Friedrich; Vassiljev, Peeter
Käesolev töö on koostatud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi lõputööna. Tööd koostades on kasutatud kõiki bakalaureuseastmes omandatud teadmisi ja kogemusi. 2015. aasta bakalaureusetöö projektalaks on Emajõgi Tartu linnas. Töö eesmärgiks on analüüsid rekreatsioonialade, spordikeskuste ja radade paiknemist Tartu linnas, Emajõe ääres, ning ühendada need omavahel sportimiseks ja aktiivse puhkuse jaoks sobiva kergliiklusteega, mis oleks kasutatav aastaringselt erinevate spordialadega tegelemiseks ja spordiasutuste vahel liiklemiseks ning vaba aja veetmiseks. Töös on oluline pöörata tähelepanu ka spordialade ja vaba aja veetmise tegevuste liikumiskiirusele. Töös pakutakse välja potensiaalse uuselamu kvartali asukoht ning põhimõtted hoonestuse rajamisel. Töös valitakse välja 3 sõltumatut ala, mis ühendatakse omavahel temaatiliselt ja sujuvalt. Alade valikul sai määravaks spordiasutuste paiknemine ja nende tihedus, mitmekesised sportimise ja vaba aja veetmise võimalused ning alade paiknemine aktiivse linnamelu ja haljasmaa piiril ja puudulik valgustus rekreatsioonialal.
1920.–30. aastate iluaiad Koeru kihelkonna taludes – kujunemine ja väljanägemine
(2012) Aimsalu, Maire; Maikov, Kadri; Banner, Anneli
Käesolevas töös keskendutakse 1920. aastatel hoogsalt arenema hakanud iluaedade kujunduspõhimõtetele ja uuritakse, kas ning kuidas need on mõjutanud Koeru kihelkonna talude iluaedu. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli tutvuda sel ajal Eestis iluaedade kujundamisel kasutatavate põhimõtetega ja välja selgitada, milliseks kujundati taluaiad Koeru kihelkonnas. Koeru kihelkonna aedade uurimiseks viidi läbi ankeetküsitlus. Maakodude ümbruse kultuursemaks ja kaunimaks muutmiseks loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts. Seltsi ülesannete hulka kuulus muuhulgas nõuannete jagamine ja kauni kodu propaganda tegemine. 1937. aastal ilmus Kodukaunistamise Hoogtöö komitee väljaanne “Maakodu ümbrus kaunimaks”. Tänu kodukaunistamise hoogtööle said talurahvale selgeks tänapäeval enesestmõistetavad nüansid, nagu värvitud elumaja, korras tara ja eesõu, lipumasti olemasolu. 1930. aastate lõpuks pole kindlat taluaia tüüpi veel välja kujunenud ning talukompleksi rajamist soovitatakse ette võtta terviklikult. Koeru kihelkonnas ollakse enne II maailmasõna edukad piimatootmises, rukki-, kartuli- ja kanakasvatuses ning paljudel muudel aladel. Sarnaselt mujal Eestis toimunuga algab ka Koeru kihelkonna taludes iluaedade rajamine koos elumaja valmimisega või pärast seda. Aiandus areneb hoogsalt tänu aiandushuvilistele taluperemeestele ja piirkonnas töötavale jaoskonna agronoomile. Koeru kihelkonna talude õuedes ei paikne ilu- ja puuviljaed eraldi. Iluaed on tarade või hekkide abil eraldatud, elumaja ees paikneb tihti puhas õu, mis omakorda on hekkide või tara abil karjaõuest eraldatud. Iluaia kujunduses on oluline roll sirgetel tänavatel, mida kutsutakse uulitsateks. Tänavad algavad elumaja veranda või välisukse eest, vahel ka maja otsast ja on enamasti ääristatud lillepeenarde või korrapäraselt ridadesse istutatud viljapuude- ja põõsastega. Lillepeenraid on iluaedades vaid nii palju, kui kiirete talutööde kõrvalt hooldada jõuab. Uhkemad ja suurema taimesortimendiga iluaiad on aiandust õppinud või lihtsalt aiandushuviliste peremeeste taludes. Taimede istikuid ostetakse naabrusest mõnest talust, kus sellega spetsiaalselt tegeldakse, tuuakse Koeru laadalt või kaugematest puukoolidest. Talude ja aianduse arengule annavad tagasilöögi 1939/1940, 1940/1941, 1941/1942 aastate kolm järjestikust eriti külma talve ja II maailmasõda.
2 G Baltic Company OÜ müüginäitajate muutus dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel
(Eesti Maaülikool, 2019) Pik, Silver; Oper, Liis
2018. aastal kehtestas Euroopa Liidu dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigis toodetud veoautorehvidele. Tollimaksu kehtestamisel analüüsiti mõju tootjatele, kuid mõju analüüs edasimüüjatele ning lõpptarbijatele on tegemata. Bakalaureuse töö eesmärk on hinnata 2018. aastal toimunud muutusi 2 G Baltic Company müügitulemustes ning finantsnäitajates. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade ettevõtte müügitulemusi mõjutavatest makromajanduslikest teguritest ning tollimaksude kasutamistest ning finantsanalüüsi vajalikkusest ja selle meetoditest. Empiirilises osas teostatakse 2 G Baltic Company OÜ horisontaal- ja vertikaalanalüüs aastatel 2013-2018. Samuti teostatakse suhtarvude analüüs bilansi ja kasumiaruande alusel. Samuti uuritakse ettevõtte müüginäitajaid aastatel 2017-2018.Töö koostamiseks kasutati erialaseid raamatuid, Statistikaameti andmeid, ettevõtete majandusaasta aruandeid ning müügidokumentatsiooni. Analüüs teostati kvantitatiivsel meetodil. Analüüsi käigus selgus, et uuritava perioodi jooksul olid ettevõtte majandustulemused stabiilsed, ning näidates 2018. aastal finantsnäitajate kasvu. Ettevõtte müügistruktuuri analüüs näitas perioodil 2017-2018 olulisi muutusi. Kasvas rehvide müük, käive ning kasumimarginaal. Samas toimusid olulised muutused rehvimüügi struktuuris.
2 Miili Rohelust
(2014) Kikkamägi, Helen; Kuhlmann, Friedrich; Unt, Anna-Liisa; Vassiljev, Peeter
„2 Miili Rohelust“ on käesoleva bakalaureuse töö autori nägemus ja ideelahendus praegusest Tartu linnas asuvast vanast Sadamaraudtee piirkonnast. Autor on püüdnud leida võimalikult head lahendust piirkonnas valitsevatele probleemidele ja samal ajal rõhutada ka ala positiivseid omadusi. Kontseptsiooni põhirõhk on rekreatsioonil ning ala atraktiivsuse tõstmisel, samas on arvestatud ka olemasolevate ehitistega ning püütud säilitada võimalikult palju hooneid, millel funktsioon juba olemas. Ideelahendus püüab tuua alale juurde eelkõige pidevat ja püsivat kasutajaskonda. Lahenduse kohaselt läbivad tervet projektiala kaks paralleelset kergliiklusteed: üks jalakäijatele, teine ratturitele, rulluisutajatele jms mitte-mootorsõidukitele. Ropka park jääb püsima, kuna see on üks positiivsetest aspektidest antud ala juures, kuid selle struktuur muutub. Pargi vastu tuleb aga spordiväljakute ala. Liikudes edasi ida suunas on Turu ja Teguri tänava liitumis kohta planeeritud spordikeskuse hoone, mis ühenduses spordiväljakutega ning selle vastas, üle kergliiklusteede on kavandatud ärihoone, mille põhifunktsioon kujuneb hiljem. Kohe spordikeskuse kõrval asuvale hetkel tühjana seisvale alale kujuneb aga elamurajoon, mis kindlasti küllastab spordiala kasutajaskonda. Elamualast idas on ideelahenduse autor kujundanud ka supelranna. Siili elamuhoonetest läänes asub hetkel küll haljasala, kuid see on hooldamata ning suur osa potentsiaalsest pinnast hõlmab tööstusplats. Ideelahendus laiendab ala ning kujundab seda veidi ümber, jättes selle siiski pool- looduslikuks koosluseks. “2 Miili Rohelust” püüab kõigi eelmainitud muudatuste tulemusena muuta projektiala linlastele kutsuvamaks, turvalisemaks ja isegi vajalikuks paigaks igapäevastes toimingutes.
2,5%-lise joogipiima jaehind ja seda mõjutavad tegurid Eestis aastatel 2004-2010
(2012) Pärand, Pille; Maasing, B.
Piim sisaldab inimese tervisele vajalikke toitaineid, milleks on valgud, rasvad, süsivesikud jpm, seepärast kuulub joogipiim esmatarbekaupade alla ning peab olema inimestele kättesaadav olenemata selle hinnast. Piima tuleb pakkuda töödeldud kujul, seega oluline lüli piimandussektoris on töötlejad, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse, valmistades sellest joogipiima, juustu, jäätist, kohupiima, jpm. Eesti piimaturul domineerivad seoses joogipiimakäitlemisega kolm ettevõtet – Tere AS, Valio Eesti AS ning E-Piim tootmine AS, kes moodustavad turuosast 77%. Analüüsitud seitsme aasta jooksul on joogipiima, kui olulise esmatarbekauba osas toimunud kaks olulist hinnatõusu. 2004. aastal toimunud hinnatõus oli seotud liitumisega Euroopa Liiduga. 2007. aastal Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks põhjuseks oli piimatoodete järsk hinnatõus maailmaturul, mille tagajärjel tõusid Eestis enim piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad. 2,5%-lise joogipiima keskmine jaehind oli 2004. aastal 0,49 eurot. 2007. aastal, kui Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks ajendiks oli piima ulatuslik hinnatõus maailmaturul, kasvas joogipiima jaehind 0,54 euroni (10% võrreldes 2004. aastaga) ning 2008. aastal lausa 0,71 euroni (30% võrreldes 2004. aastaga). 2010. aastaks oli joogipiima jaehind langenud 0,61 euroni. Jaehindade kujunemisel mängivad olulist rolli tootjahinnad, töötlejate väljamüügihinnad ning jaekaubanduse juurdehindlus. Eestis said analüüsitud aastatel 2,5%-lise joogipiima lõpphinnast tootjad 47,5 %, töötleja 21 - 28,5 % ning jaemarginaal oli 16,5 – 28,5 % aastas. Läbi aegade on stabiilsena püsinud tootja ja maksude osakaal. Töötleja ja kaubanduse osa on analüüsitud aastatel märgatavalt muutunud. Eestis toodetud piim on olnud läbi aegade väga kvaliteetne, ligikaudu 60% piimast kuulub eliitsorti, 38% kõrgemasse sorti ning 2% I sorti. Seetõttu on piima ja joogipiima tarbimise kogus Eesti tarbijate seas olnud positiivne ning sarnaselt stabiilne analüüsitud aastatel. Eestis toodetud piim on populaarne ka välisriikides. Ligikaudu 43% piima toodangust eksporditakse EL-i või kolmandatesse riikidesse. Töös tõi autor välja neli kõige olulisemat mõjutegurit, mis on mõjutanud 2,5%-lise joogipiima jaehinda. Eksporti peab käesolevas töös autor üheks olulisemaks piima hinda mõjutavaks teguriks. Eesti tööstused on leidnud viimastel analüüsitud aastatel eksportturud, mis on küll hea Eesti majandusele, kuid toob kaasa hinnasurve siseturul. Teiseks põhjuseks tõi autor välja toorpiima puuduse. Kuna Eestis toodetud piim on väga kvaliteetne, siis piima puudust tekitab selle suurtes kogustes väljavedu riigist. Üldist hinnatõusu põhjustavad ka sisendite hindade muutused, nt toorpiima, söötade, väetiste jpt sisendite hinnad. Viimaseks mõjuteguriks pidas autor investeeringuid. Piimatööstused on investeerinud varadesse, et laiendada piimatööstust, seega tuleb hindu tõsta, et kompenseerida investeeringutesse tehtud kulutused. Kokkuvõttes võib öelda, et jaehind on olnud vaadeldavatel aastatel pigem tõusu teel ning selle hinna kasv on kujunenud nimetatud mõjutegurite koosmõjul. Kuna piima kokkuostuhind on tõusmas, tundub piima odavnemine tulevikus ebatõenäoline. Eesti võib pidada piimasektorit tugevaks ja arenenuks. Kuigi ekspordi kasv on Eesti riigile tasuv, tuleb tõdeda, et ekspordi nõudlus piima järele, võib muuta piima hinna Eesti tarbija jaoks kallimaks.
2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis
(Eesti Maaülikool, 2021) Vendel, Grete; Metslaid, Marek; Vodde, Floortje
Kliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud väliuuringud) on võimalik saada vahetu ülevaate metsade kahjustuste ulatusest. Nii välitööde käigus kogutud kui ka kaardi- ja tabelarvutusprogrammis leitud andmete omavahelisel võrdlusel saab kahjustusest ülevaatliku pildi ja väärtusliku info metsaomanikele, kuidas kuuse-kooreürask pärast tormikahjustusi levida võib. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida 2016. aasta Koiva tormi järgset kuuse-kooreüraski leviku ja kahjustuste ulatust jänesekapsa kasvukohatüüpides Karula rahvuspargis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti Karula rahvusparki kui tervikut, kuuse kooreüraski bioloogiat ja käitumismustreid, jänesekapsa kasvukohatüüpide (jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-kõdusoo) iseärasusi, Koiva tormi ja tegureid, mis võisid rahvuspargis kahjustuste ulatust mõjutada. Bakalaureusetöö uurimismeetodiks oli kaardianalüüs (9 kaardi põhjal) GIS-programmis ja saadud andmete töötlemine tabelarvutusprogrammis. Uurimiseesmärgi lahendamisel kasutati algandmetena Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti, Keskkonnaameti (KeA) analüüsi käigus loodud kaardiandmeid ja Keskkonnaagentuuri (ENVIR) ning Maa-ameti avalikke andmeid ja servereid. Tulemustest selgus, et metsakahjustusi oli enim viljakates jänesekapsa kasvukohatüüpides, kus kuuskedel on paks korp ning maapinnalähedane juurestik. Kuivanud puistutes domineerisid sügavad madalsoomullad, kus põhjavesi on alaliselt või pidevalt kõrgemal. Lisaks leiti, et Karula rahvuspargi tormi- ja kuuse-kooreüraski kahjustustel on minevikus olnud mitmeid tegureid, mis on tänaste kahjustuste ulatust mõjutanud.
3 tänavat, 3 aegkonda
(2016) Abel, Maret; Vassiljev, Peeter
Bakalaureusetöö ülesanne oli antud märksõnaga „Teisel pool”. Antud stsenaariumis oli linnavalitsusel vaja leida alasid nii avalikuks ruumiks kui ka korterite ja ärihoonete planeerimiseks. Ülesandeks oli teha ettepanek, kus need alad võiksid asuda ja ühendada need seosed lineaarsete avalike aladega. Peamiseks väljakutseks oli muuta funktsionaalne karakter ühendavaks karakteriks Tartu elanike ja külastajate jaoks. Kuna Tartu linn asub läbi Emajõe ürgoru voolava Suur-Emajõe keskjooksul, siis on vesi mänginud suurt rolli Tartu linna kujunemisel. Selline ajalooline taust ajendas valima kujunduselemendiks vee. Seoses vee teemaga sai välja valitud sellised tänavad nagu Pärna, Paju ja Papli, kuna need asuvad veekogude vahel. Detailsemalt on tegeletud Papli tänavaga, kuna selle tänava ääres on olnud kuivenduskraavid. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on käesoleva töö eesmärgiks parandada valitud piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Kõigepealt tuleks teha korda jalakäijate ja jalgratturite kasutuses olevad teed. Seeläbi saab luua ühendused suuremate tänavatega ja siduda omavahel kortermajade haljasalad. Lisaks sellele võiks paigaldada rohealadele erinevaid mängu-, rekreatsiooni ja õppevahendeid. Haljasalad ja teed seob omavahel sademevee kogumisrennide ja -kanalite võrgustik. Märksõnade “jääaeg”, “ürgorg”, “vesi” kaudu on jõutud evolutsiooni teemani- kuidas on toimunud organismide areng. Ühe hüpoteesi kohaselt on elu areng saanud alguse veest- maailmamerest. Organismide arengu näitamiseks on valitud kolme aegkonna (vana-, kesk-ja uusaegkond) ajastud. Kuna projektala hoonestamine on toimunud läänest ida suunas, siis Pärna tänava ruum on kõige vanem ja Papli tänava ruum kõige uuem. Seega on Pärna tänava äärde jäävate rohealade kujundamisel kasutatud vanaaegkonna ajastutele, Paju tänaval keskaegkonna ajastutele ja Papli tänaval uusaegkonna ajastutele iseloomulikke tunnuseid.
A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu ümbruse kujundusplaan
(Eesti Maaülikool, 2024) Rose, Helen; Möllits, Hele (juhendaja)
Vanemaealistel võivad ilmneda mitmesugused füüsilised ja vaimsed väljakutsed ning sageli ei suuda nad neid üksi ületada. Kuigi elanikkond vananeb, pole tänavatel sageli tegevusi, mis oleks suunatud eakatele. Mänguväljakud ja koosviibimiskohad on tavaliselt loodud noortele või lastele. Siiski on vanemaealistel oluline veeta aega väljas. Ühe teenusena pakutakse hooldust ja hooldekodusid, kus hoone ümbrus peaks olema eakatele meeldiv ja neid õue kutsuma. Erinevate funktsioonide lisamisega saab toetada hooldekodu klientide vaimset ja füüsilist heaolu. Seega soovis autor luua hooldekodus viibivatele inimestele huvitava ja tegevuste rikka väliruumi. Käesolev töö keskendus A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu väliruumi kujundamisele, eesmärgiga luua väliruum, mis parandaks klientide füüsilist ja vaimset heaolu. Eesmärk oli luua Ida-Virumaal, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuva hooldekodu jaoks õueala, kasutades mitmesuguseid tegevusi. Käesoleva töö raames koostati õueala kujundusprojekt, võttes arvesse eakate ealisi vajadusi. Kujunduslahenduseni jõuti erinevate analüüside põhjal, mis hõlmasid teadusallikaid, projekti piirkonda ja sarnaseid projekte. Ideid koguti ka kohapeal viibides ning ümbruskonna ja hoone elementide uurimisel.
Aasia lepatriinu (Harmonia axyridis) – levik ja tõrjevõimalused
(Eesti Maaülikool, 2018) Kallavus, Triin; Ploomi, Angela; Jõgar, Katrin; Aiandus
Töö eesmärgiks on anda ülevaade aasia lepatriinu (Harmonia axyridis Pallas 1773) levikust ja kasutusel olevatest tõrjevõtetest ning välja selgitada, kas ja mil viisil hakkab aasia lepatriinu Eestis kahju tekitama. Töö on koostatud teaduskirjanduse põhjal. Vaadeldakse aasia lepatriinu päritolu, arengut ja elupaiku, toitumist, kasutamist biotõrjes ning ohtlikust looduskeskkonnale. Kuna aasia lepatriinu on tänaseks levinud juba viiel kontinendil ja ohustab kohalikke lepatriinuliike ja ökosüsteeme, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele Eestis seni veel mitte leitud putukale. Tema jõudmine Eestisse on aga aja küsimus ning seni tuleb koguda liigi kohta infot, tegeleda teavitustööga ja seirega.
Aastatel 2009-2012 pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute pankrotiohu hindamine
(2013) Vardja, Maris; Parts, Viia
Bakalaureusetöö ülesandeks oli teoreetilises osas kirjeldada pankrotiohu ennustamise mudeleid, millest autor kasutas oma töö empiirilise osa teostamiseks G-indeksi mudelit. Empiirilises osas analüüsiti aastatel 2009-2012 pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute pankrotistunud aastale eelnevate aastate majandusaruannete finantsnäitajaid. Pankrotiohu ennustusmudel loodi põllumajandusettevõtete testimiseks, mistõttu on see leidnud rakendust autori töös. Tulemused olid usaldusväärsed, loogilised ning hästi analüüsitavad. Pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute andmete analüüsist saadud G-indeksi väärtuste tulemustest järeldab autor, et G-indeksi arvutusmudel sobib Eesti põllumajandusettevõtete pankrotiohu hindamiseks.
Abiootilise stressi füüsikaliste tegurite mõju ilutaimedele
(2012) Bachman, Kati; Vool, Ele
Stressifaktorid mõjutavad ilutaimi linnapiirkondades põhjustades kahjulikku mõju kasvule ja õitsemisele, mis on nende esteetiline väärtus. Siiani puuduvad uurimused Eesti tingimustesse sobivate ilutaimede stressitaluvusest. Töö eesmärgiks oli selgitada abiootiliste stressifaktorite- temperatuuri, niiskuse ja kiirguse mõju ilutaimedele. Ilutaimede kõige dekoratiivsem element on tavaliselt õied, kuid neid mõjutab stress just kõige enam. Stressifaktoritest avaldasid mõju enam kõrge temperatuur, põud ning kiirgus. Kuna töö on koostatud teadusartiklite põhjal, kus kõik katsed on tehtud välismaal, siis tekib taimede suhtes erinevusi. Teemat peab veel uurima ja tegema katseid, just Eesti kliimas ja meile sobivamate taimedega. Märksõnad: abiootiline
Aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida Hort.) sordiaretus
(2013) Rummi, Maret; Vool, Ele
Aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida Hort.) on üks kõige enam aretuses olevaid rohttaimi viimase 70 aasta jooksul. Alates sordiaretuse algusaastatest on registreeritud rohkem kui 74 000 erinevat sorti, kuid siiani puuduvad istikuärides Eestis aretatud sordid. Töö eesmärk on välja selgitada aed-päevaliilia sordiaretuse suunad maailmas ning leida olulised kriteeriumid, mis mõjutavad sortide aretamist Eestis. Töö tulemusena selgub, et aed-päevaliiliate sordiaretus sai alguse looduslike liikide ristamisega 1890-ndate alguses Euroopast. Tulevikus on oodata hübriide erineva vastupidavusega sortide vahel, et saavutada sordiomaste tunnuste ühetaoline avaldumine erinevates kliimatsoonides. Aretustöö tulemusena muutuvad taimede lehed, õisikuvarred ja õied ilmastikukindlamaks. Õied on suuremad ja rohkem täidetud, puhtama ja intensiivsema värvusega, ümara õiekujuga või pikkade rippuvate kroonlehtedega. Eesti tingimustes on sobilik aretada sorte, mille lehestik on kompaktne ja kiire ning jõulise kasvuga; õisikuvarred on tugevad ja hästi harunenud ning kannavad rohkelt õiepungi. Sobilikud on ilmastikukindlate kolmnurkse või ümara õiekujuga ja puhta õievärvusega aed-päevaliiliad.
Aed-päevaliilia tolmeldamine ja seda mõjutavad tegurid
(2015) Neeme, Reelika; Vool, Ele
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada, millised tegurid mõjutavad päevaliilia tolmeldamist ja idanemisvõimeliste seemnete arengut. Töö hüpoteesiks oli, et päevaliiliate tolmeldamise edukus sõltub lähtevanematest, kuid kahjuks pole teada, millised tegurid täpsemalt mõjutavad tolmeldamisel idanemisvõimeliste seemnete saamist. Sealjuures mõjutab Põhjamaades tolmeldamist ka ilmastik. Päevaliilia tolmeldamist mõjutab nii õie värvus kui ka nende lahtiolemise aeg. Tolmeldajatest on värvieelistus pääsusabadel, kes külastavad punakaid õisi. Surulastele on värvist olulisem õie lahtioleku aeg. Õie avanemisel on oluline roll ilmal, mis ebasoodsate tingimuste korral võib õite avanemist kuni 3 tundi edasi lükata. Idanemisvõimeliste seemnete arenguks on vajalik tagada õiged lähtevanemad. Lähtevanemad peavad olema terved ja elujõulised. Parimaid tulemusi annab diploidsete päevaliiliate omavaheline tolmeldamine, produktiivseid seemneid saab pea olematult triploidsete päevaliiliate tolmeldamisel. Parim on kasutada värskeid tolmuteri. Eestis tuleks tolmeldamiseks valida ilmastikukindlad ja pika õitseajaga aed-päevaliiliad.
Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) uute sortide saagikus ja saagi kvaliteet Eestis sõltuvalt taimede istutuseelsest mõjutamisest preparaadiga Prestop
(Eesti Maaülikool, 2018) Koit, Debora; Moor, Ulvi; Aiandus
Aedmaasikas (Fragaria x ananassa) on väga hinnatud vili oma maitse ja tervislikkuse poolest. Eestis kasvatatakse peamiselt maasikasorte ’Sonata’ ja ’Polka’, mis on saagikad, kuid vastuvõtlikud seenhaigustele. Seenhaigused vähendavad oluliselt saagikust ja nende keemiline tõrje on kulukas. Maasikakasvatuse arenemiseks on vaja uusi vähemalt sama saagikaid, kuid haigustele vastupidavamaid sorte. Bioloogiliste tõrjevahendite kasutamise populaarsus on suurenemas teadlikuma tarbijakäitumise tulemusel. Varasemalt on Eestis uuritud tolmeldajatega taimeõitele kantavat biopreparaadi Prestop Mixi mõju, mis on vähendanud maasikate hahkhallitusse nakatumist. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada seitsme Eestis vähelevinud või üldse mitte kasvatatud maasikasordi saagikus, viljade kvaliteet ja meeldivus tarbijale, ning lisaeesmärgiks oli välja selgitada preparaadi Prestop mõju saagikusele. Katses olid sordid ’Asia’, ’Faith’, ’Figaro’, ’Flair’, ’Manille’, ’Sonsation’, ’Vibrant’. Kontrollsordiks oli ’Sonata’. Katse viidi läbi 2017. aasta suvel Tartumaal Kindel Käsi OÜ tootmisistanduses. Taimi leotati istutamiseelselt preparaadis Prestop. Korjeperioodil teostati saagiarvestus, määrati viljade mahla kuivaine, orgaaniliste hapete sisaldus, vilja tugevus ning uuriti viljade meeldivust tarbijatele. ’Sonsation’ ületas kontrollsordi ’Sonata’ ja kõikide teiste katses olnud sortide saagikuse. ’Sonsation’ oli ’Sonataga’ võrdväärselt sama hea välimuse ja maitsega. ’Sonataga’ sarnanes magususe ja maitse poolest sort ’Asia’. Peaaegu kõikide sortide puhul ei avaldanud Prestopiga töötlus statistiliselt olulist mõju saagile, mahla kuivaine sisaldusele ega vilja tugevusele. Orgaaniliste hapete sisalduse puhul oli Prestopiga töötlusel mõju negatiivne. Uurimistöö põhjal võib maasikakasvatajale soovitada sorti ’Sonsation’, mis oli saagikam kui ’Sonata’ ja meeldis tarbijatele samaväärselt. 2018. aastal jätkuvad katsed sordiga ’Sonsation’, et selgitada välja vastupidavus närbumistõvele ja preparaadi Prestop mõju patogeeniga Verticillium dahliae nakatunud mullal.
Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) ‘Sonata’ ja ‘Sonsation’ toiteelementidega varustatus ja saagikus sõltuvalt istutuseelsest väetamisest
(Eesti Maaülikool, 2020) Kaaristo, Kevin; Moor, Ulvi
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate istutuseelselt antavate väetiste ehk alusväetiste mõju esimese aasta maasikataimede saagile ja viljade suurusele. Väetuskatse viidi läbi Lõuna-Eestis 2018. aastal. Katses kasutati kolme erinevat alusväetist, millest kaks olid kontrollitud lahustuvusega (Mivena Field-Cote CRF 18-08- 12-7MgO+Te 8M, Ekote fruit strawberry 14-05-17+5CaO+2MgO) ja üks tavapärase lahustuvusega kompleksväetis (YaraMila Complex 12-11-18(8)). Katsesortideks olid ’Sonata’ ja ’Sonsation’. Kõiki variante väetati lisaks tilkkastmissüsteemi ja ka lehtede kaudu samades kogustes ja aegadel. Kontrollvariandile alusväetist ei antud. Tulemustest selgus, et kontrollitud lahustuvusega väetised ei taganud üldiselt taimede paremat toitainetega varustatust: sõltumata väetamisest oli taimelehtede N- ja P- sisaldus normi piires, K- ja Mg- sisaldus normi alampiiril või kerges defitsiidis. Tavapärase lahustuvusega Yara alusväetis tagas parema saagi kui kontrollitud lahustuvusega väetised. Kontrollitud lahustuvusega väetised mõjusid erinevalt, Mivena alusväetise mõju saagile oli suurem kui Ekompany väetisel. Kontrollitud lahustuvusega väetised ei suurendanud antud katses statistiliselt oluliselt vilja massi. Erinevad maasikasordid reageerisid väetamisele erinevalt, sordi ’Sonsation’ puhul oli alusväetiste kasutamine tulemuslikum kui ’Sonata’ puhul. Majanduslikult oli tasuv Yara ja Mivena alusväetiste kasutamine.
Aedmaasika kasvatustehnoloogilised võtted
(2012) Hrenova, Kätlin; Karp, Kadri
Töö eesmärk on selgitada välja agrotehnilised võtted, mis lisaks saagikuse suurendamisele on ka keskkonnasäästlikud ja mõjutavad positiivselt maasika saagi biokeemilist koostist. Töös on välja toodud 2010. aasta maasika soovitussortimendis olevate sortide katsete tulemused ning multšimise, väetamise ja taimekaitse mõjud maasikale. Kirjanduse põhjal jõuti järeldusele, et keskkonnasäästlikuks kasvatamiseks on sobivaim sort 'Induka', mis omas parimaid sordiomadusi (talvekindlus, vastupidavus haigustele ning saagikus). Erinevatest katsetest selgus, et kilemultši kasutamisel vähendab umbrohtumus ning paraneb mulla niiskusrežiimi. Saak valmib varem, on kvaliteetsem, viljades on suurem C-vitamiini ja antotsüaanide sisaldus ning kile pärsib maasika-hahkhallituse levikut. Keskkonnasäästlises võtetes kasutatakse väetisi, mis on peamiselt taimse või loomse päritoluga ning väetisi, mis lagunevad mullas aeglaselt ja ei leostu välja. Katsed on näidanud, et võrreldes mineraalväetistega suurendavad orgaanilised väetised viljade kuivaine ja mahla kuivaine sisaldust. Viljad on magusamad, kuna mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhtarv on maheviljeluses kõrgem. Lisaks sellele on viljad tervislikumad, sest C-vitamiini, antotsüaanide ning antioksüdantide sisaldus on orgaaniliste väetiste kasutamisel suurem. Taimekaitse võtetest alustatakse asukoha valikuga ja viljavaheldusega. Oluline on ka haigustele vastupidavate sortide ning terve taimmaterjali kasutamine. Multšimine vähendab umbrohtumust ja maasika-hahkhallituse levikut, defoliatsioon lehtede niitmise teel tõrjub erinevaid haigusi ja kahjureid ning noorendab taime. Uuringutest selgus, et maasikaga tehakse maailmas palju erinevaid katseid ning keskkonnasäästlik kasvatus on muutunud üha populaarsemaks. Samuti selgus, et kuigi soovitussortimenti uuendatakse umbes iga kolme aasta tagant, tuleks seda uuendada isegi tihedamini, sest osad soovitatud sordid on siiski meie kliimas talveõrnad ja haigustele vastuvõtlikud ning tulevikus tuleks soovitatud sortide sobivust meie kliimasse rohkem uurida.
Agrotehniliste võtete mõjust N leostumisele sügis-talvisel perioodil
(Eesti Maaülikool, 2019) Jalas, Linda; Raave, Henn
Leostumine on tänapäeva põllumajanduses ja keskkonnas väga suureks probleemiks ja seoses sellega uuritakse kuidas leostumist vähendada. Töö eesmärgiks oli on võrrelda N leostumist sõltuvalt vedelsõnniku mulda viimise ajast ning kasutatavast agrotehnilisest võttest. Ja samuti oli eesmärgiks oli ka võrrelda nende võtete järelmõju järgmise aasta teraviljasaagile. Antud bakalaureuse töö on katsepõhine ja käsitleb N leostumist perioodil augustist kuni detsembrini 2017. aastal. Katse rajati 2017. aasta maikuus minilüsimeetritesse, mille pindala on 0,0708 m2 ja sügavus 0,27m. Lüsimeetrid täideti kahkja mulla A horisondist väljakaevatud mullaga, millest olid eelnevalt sõelumise teel läbi 1cm avaga sõela eemaldatud taimejuured ja kivid. Igasse lüsimeetrisse pandi 21 kg kuiva mulda, mille lõimis on keskmine liivsavi, eripind 9,16 m2 g -1 ja pHKCL7,24. Katse faktoriteks olid vedelsõnniku andmise aeg ja neli erinevat agrotehnilist võtet, mille mõju N leostumisele hinnati. Vedelsõnnikut anti katsevariantidele augustis, septembris, oktoobris või novembris. Agrotehnilisteks võteteks oli põhu ja biosöe segamine mulda, biosöe segamine vahetult enne mulda viimist vedelsõnniku sisse ning vahekultuuri kasvatamine. Lisaks on katse kontrollvariant , mis vedelsõnnikut ei saa. Kokku on katses 15 varianti. Töö tulemuseks oli, et N leostumine hilissügisel sõltub oluliselt vedeslonniku andmise ajast, kuid esimese aasta tulemused ei toetanud uurimistöö hüpoteesi, mille kohaselt on N leostumine seda väiksem, mida hiljem sügisel vedelsonnik mulda viia. Pigem näitavad tulemused , et N leostumise vähendamiseks tuleks viia vedelsonnik sügisel mulda varakult. N leostumise vähendamiseks ja vedelsõnniku mõju suurendamiseks järgmise aasta saagile tuleks enne vedelsonniku mulda viimist segada sinna biosütt või põhku voi siis tuleks anda vedelsõnnik põllule kus kasvab vahekultuur. Kui ühtegi eelpool nimetatud agrothenilist võtet ei rakendata , siis on sügisel vedelsonnikuga väetamise mõju järgmise aasta saagile negatiivne.
Ahhaa, teadusnoor!
(Eesti Maaülikool, 2019) Kavald, Kairi; Maikov, Kadri
Bakalaureusetöö analüüsib Tartu kesklinna Turu tänava piirkonna probleeme ja võimalusi linnaruumi kasutajate kontekstis. Töö eesmärk on pakkuda välja disainlahendused kõige suurema kasutuskoormusega piirkondadele fookusega laste- ja noortesõbralikkusele. Antakse ka visioon kergliikluse korraldamiseks. Analüüsimisel on võetud aluseks Maa-ameti kaardid, kasutatud paikvaatlust ning lähtutud ka isiklikust kokkupuutest kirjeldatava alaga. Kujunduse idee lähtub laste ja noorte ealisest kutsumusest panna ennast füüsiliselt proovile, turnida ja maailma avastada. Tööd saab kasutada reaalse projektina.
Ajaloolise Vahtna uisusadama kujundamine puhkealaks
(Eesti Maaülikool, 2024) Tammeaid, Ives; Järvsalu, Anna Maria (juhendaja)
Aina enam on inimeste jaoks tähtsal kohal erinevate puhkamisvõimaluste olemasolud, kus võtta aeg maha ning nautida aega värskes õhus. Eriti meeldib inimestel sõita puhkama rannaäärsetesse aladesse või veekogu lähedusse. Vahtna sadamal on olemas rand ja puhkamisvõimalus selle avaruse suhtes, kuid iga päev koos ajaveetmiseks, ürituste pidamiseks või heaks telkimisvõimaluseks puudub kohal vajalik taristu, mis kutsuks inimesi paigale kauemaks jäämiseks. Projektalal on olemas ajalooline taust, kuid selle väljatoomine on jäänud kasutamata ning tänu sellele ka paiga identiteet ei ole inimestele niivõrd märgatav. Samuti pole ära kasutatud seda kui potentsiaalse veeäärse puhkepaigana. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida Vahtna sadama olukorda, selgitada välja koha plussid ja miinused ning pakkuda välja uus kujunduslahendus, mis tooks Vahtna sadamasse kokku nii kohalikke, suvitajaid kui ka turiste, kes sooviksid alale tagasi aega veetma minna. Koostatud kujunduslahendus toob välja koha ajaloolise tausta, annaks paigale sügavama tähenduse ning looks alale sobiva paiga puhkamiseks, mängimiseks, ürituste korraldamiseks ja sportimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on analüüsitud sarnaseid projekte Eestist ja välismaalt, tehtud kohavaatlusi, mille abil loodud kaardianalüüsid ja arutatud Muhu vallavalitsusega kujundusideedest. Tulemusena jõutakse kujunduslahenduseni, mis kasutab ära Muhu saare iseloomulikke kiviaedu, arhitektuurseid lahendusi, mustrit ja detaile. Need elemendid toovad esile paiga ajaloolise tausta ja identiteedi. Lahendusega tekitatakse aktiivseid ja passiivseid tegevusalad, mis kutsuvad inimesi piirkonda külastama aastaringselt.
Ajaloolisest Tähtvere mõisast inspireeritud ala kujundamine Eesti Maaülikooli linnakusse
(Eesti Maaülikool, 2021) Seppern, Mona; Niin, Gloria
Eesti Maaülikooli linnak koos ühiselamute ja õppehoonetega paikneb kunagise Tähtvere mõisa südamikus. Koha ajalugu ei ole aga tänases ülikoolilinnakus äratuntav – vähestest säilinud mõisahoonetest on paljud ümber ehitatud ja sellega oma ajaloolise välimuse kaotanud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on leida seosed kunagise mõisasüdame ja Maaülikooli tänase linnaku olemuse vahel ning pakkuda alale disain, mis tõstaks esile paiga ajalugu ja looks linnaku keskmesse koosviibimiskohti. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud põhjalik kirjandusanalüüs. Lähtutud on ka paikvaatlustel kogutud andmetest ja erinevate ajastuste kaartidest. Analüüsidest lähtuvalt on koostatud kogu projektala hõlmav konseptsioon. Detailsem kujunduslahendus on loodud ajaloolise mõisa aida ümbrusele. Kujundusprojekt muudab Maaülikooli linnaku keskmes asuva roheala ligipääsetavaks ja meeldivaks puhkekohaks tudengitele, töötajatele kui ka teistele ala kasutajatele.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud