1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1089

2000-2013. aasta geomaatika osakonna vilistlaste uuring
(2014) Karon, Kerttu; Toom, Mariliis
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on uurida, kas ja mil määral Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna vilistlased jätkavad tööturul ülikoolis omandatud erialal. Vilistlaste uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit küsitluse näol. Valimisse kuulusid aastate 2000-2013 kinnisvara planeerimise, geodeesia ja maakorralduse õppekava lõpetajad. Tulemustena selgus, et 145-st vastajast on 41% vastanutest põhitöö väga lähedalt õpitud erialaga seotud; suures osas on põhitöö omandatud erialaga seotud 20% vastanutest. Eesti mastaabiga võrreldes jäävad need numbrid eelnevalt 2005. ja 2009. aastal läbiviidud uuringutele 7 ja 14% ulatuses alla. Antud töö raames uuritutest töötavad 49% vastajatest erafirmas või eraisiku teenistuses ning 41% riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses. Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha valimisel on: enese proovilepanek (92%), head töökaaslased (91%) ja hea palk (88%). Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha saamisel on: eesti keele oskus (83%), omandatud peaeriala/erialad (81%) ja inglise keele oskus (63%). Antud temaatikat on soovitatav edasi uurida spetsiifilisemalt Eesti Maaülikooli poolt või järgmise bakalaureuse- või magistritöö raames, keskendudes juba ainult ühele õppekavale, et saaks analüüsida ja võrrelda geomaatika valdkonna erialasid omavahel.
3-korruselise 18 korteriga elamu energiaaudit
(2012) Simonov, Aleksandr; Tihhonov, Nikolai; Pikk, Priit
Käesolevas töös on uuritud kolmekorruselise elamu energiakasutust ja vastavust energiatõhususe nõuetele. Kuigi varem majas teostatud renoveerimistööd parandasid energiatõhusust, on kütteenergiatarbimine piirdetarindite suure soojusläbivuse tõttu siiski ebasäästlik. Uuritud hoone energiatõhususe tugev külg on sooja vee ja kütte süsteemid. Nõrgemaks küljeks on piirdetarindid, mille soojusläbikande tegurid ei vasta EV standartnõuetele. Ventilatsioonisüsteem töötab halvasti. Kuigi enamus elanikest on sisekliimaga rahul, selgus ülevaatuse käigus, et mõnes ruumis tekib hallitus. Õhuvahetuse intensiivsus ei ole piisav. Sisekliima ja energiakasutuse parandamiseks pakkusin välja mõned meetmed, millest peamine on piirdetarindite soojustamine. Meetmete rakendamise mõju arvutuslik analüüs näitas, et isegi minimaalsed parandused vähendaksid maja aastast energiakulu 3,45% võrra. Piirdetarindite soojusläbivusnõuetega vastavusse viimise korral väheneb hoone energiatarbimine peaaegu kaks korda. Pakutavatest meetmetest võib lähtuda hoone soojustamisprojekti koostamisel, meetmete rahasäästuväärtuste arvutamisel ja lihttasuvusaja hindamisel.
3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende mehaanilistele omadustele
(Eesti Maaülikool, 2022) Ignašev, Andrei; Soots, Kaarel; Lillerand, Tormi
Eelnevate lõputööde raames on konstrueeritud järeltöötluskamber ning on uuritud, kuidas mõjutab atsetooniga järeltöötlemine 3D prinditud ABS detailide pinnaviimistlust ja täpsust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida atsetooniga järeltöötlemise mõju 3D prinditud ABS detailide mehaanilistele omadustele. 3D printimiseks kasutati EMÜ Tehnikamaja mõõtelaboris asuvat Ultimaker 3 printerit. Kokku 3D prinditi 20 katsekeha. Atsetooniga järeltöötlemine toimus eelnevate lõputööde raames konstrueeritud seadmega. Järeltöötlemine toimus samasugustel tingimustel, mis on toodud Hans Eduard Säre lõputöös. Järeltöötlusajad olid 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehad järeltöödeldi partiidena, kus ühes partiis oli kolm katsekeha. Tõmbekatsetega määrati järeltöödeldud ja järeltöötlemata katsekehade mehaanilised omadused. Tulemused näitasid, et atsetooniga järeltöötlemine vähendas ABS materjali tõmbetugevust ja voolepiiri. Kõige enam vähenesid tõmbetugevus ja voolepiir katsekehadel, mille järeltöötlusaeg oli 30 minutit. Pikenemine voolepiiril ja pikenemine purunemisel suurenesid järeltöötlusaegadel 30, 45 ja 60 minutit. Atsetooniga järeltöötlemine suurendas 3D prinditud ABS materjali elastsusmoodulit ja katkevenivust järeltöötlusaegadel 15 ja 30 minutit.
3D prinditud detailide järeltöötlemise tehnoloogia
(Eesti Maaülikool, 2020) Pedassaar, Egert; Soots, Kaarel; Lillerand, Tormi
FDM ja FFF tehnoloogiat kasutatavate printeritega prinditud detailide pind jääb krobeline. Siinse töö eesmärk on projekteerida järeltöötlusseade ABS-materjalist 3D prinditud detailide pinnakvaliteedi parandmiseks. Töö teoreetilises osas on kasutatud ingliskeelset kirjandust. Järeltöötlusseadme projekteerimiseks kasutati Solid Edge 2020 tarkvara. Toodi välja erinevad põhimõttelahendused, hinnati neid ja valiti hindamistulemuste põhjal järeltöötlusseadme jaoks parim tehniline lahendus. Järeltöötlusseadme projekteerimisel välja valitud ostudetailid kinnitati sobivust programmis Solid Edge 2020. Töö tulemusena projekteeriti järeltöötlusseade. Töö edasine etapp hõlmab järeltöötlusseadme katsetamist ja selle edasi arendamist.
6-24 kv maakaabli installatsioon ja vead
(2012) Selgis, Eiko
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli käsitleda Eesti keskpingevõrgu 6-24 kV maakaablite hetke olukorda, nende paigaldamist vastavalt kehtivatele nõuetele ja võrrelda seda tegeliku teostusega. Tuua välja vead, mida esineb paigaldustöödes kõige sagedamini ja mida tuleks kvaliteetse maakaabli installatsiooni puhul arvestada. Vaadeldud töös on lühidalt kirjeldatud Eesti elektrivõrgu haldussüsteemi ja selle hetke olukorda. Samuti käsitletakse elektrivõrgu olukorda, mis võiks võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega olla tunduvalt kaasaegsem ja paremas olukorras. Töö koosneb viiest osast. Esimeses osas tutvustatakse hetkel Eestis käidus olevaid 6-24 kV maakaabelliine. Teine osa analüüsib maakaablite paigalduse erinevad meetodeid. Kolmandas peatükis on kirjeldatud, mis toimub kaablis enne lühist. Neljas peatükis antakse ülevaade kaabli defektidest ja kaablipaigalduse vigadest. Viimane peatükk koosneb kaablimuhvil, selle defektidel, kaablimuhvi paigaldusel ning paigalduses tehtavatel vigadel. Parema ülevaate andmiseks on tööle lisatud mitmeid jooniseid ja tabeleid ning lisa sisaldab täiendavaid materjale uurimistöö illustreerimiseks. Kaablite kohta on olemas palju erinevat kirjandus, kuid enne bakalaureusetöö teemavalikut, sellist uurimustööd ei leidnud, mis baseeruks keskpingekaablite riketel, ning selle tulemusel on koostatud käesolev töö. Töö käigus oli huvitavaks kogemuseks uurida kaablirikete olemust, mis omakorda annab täiendavaid kogemusi edasiseks töötamiseks valitud erialal. Kaabelliinide mõõtmiste ja kaabli kvaliteedi hindamise kohta on Euroopas tehtud väga palju uurimustöid, kuid Eesti on see valdkond ilmselt majanduslikel põhjustel analüüsimata. Samas ei leidnud ka ühtegi uurimustööd, mis käsitleks kaablite paigaldamist erinevates Euroopa riikides.
Aastatel 2004-2012 toimunud tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste analüüs metsanduses
(2013) Kikas, Kert; Kurvits, Vahur
Tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste erinevate aspektide uurimine. Varasemalt uuritud tööohutus ja –tervishoiu probleeme üldiselt, sellist konkreetset uurimustööd kogu Eestis registreeritud õnnetustest metsanduses pole tehtud. Eesmärgiks mõista paremini õnnetuste põhjuseid ja erinevaid õnnetustega seotud faktoreid ning millele keskenduda õnnetuste ja haiguste ennetamisel. Töös kasutatud Tööinspektsiooni poolt registreeritud andmeid metsandusega seotud tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste kohta. Teemaga mitte seotud õnnetused välja filtreeritud. Meestega juhtub enim õnnetusi. 66% kergelt lõppenud, 32% raskelt ja 2% surmaga lõppenud õnnetusi. Olulised faktorid muud põhjused ja tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt. Enim õnnetusi raietööde käigus, vigastuse liigiks haavad ja pindmised vigastused. 38% õnnetustest alajäsemetega. Põhiliseks õnnetuse tekitajaks löök kukkuvalt objektilt (puu, oks, palk). Enim õnnetusi käsitööriistadega (saed) töötamise ajal ja põhjuseks kontrolli kaotamine tööriista üle. 56% õnnetusi isikutega, kellel tööstaažiga alla kahe aasta. Keskmiselt 35 töövõimetuspäeva. Enim tööga seotud haigusi meestega ja vanusklassis 48-52, kõige rohkem müratekkenest kuulmisnõrkust. Kõige rohkem ohustasid füüsikalised ohutegurid. Olukorra parandamiseks tuleb ohutusnõuetest paremini kinni pidada, saagidega töötamisel olla tähelepanelikumad, langetamisel arvestada ümbritsevate inimeste ja keskkonnaga, metsas liikumisel olla tähelepanelikum, vältimaks kukkumisi ja komistamisi ebatasaste ja ülekuhjatud pindade tõttu.
Aastatel 2012-2022 kehtestatud detailplaneeringute elluviimine Tartu linna lähiümbruses
(Eesti Maaülikool, 2024) Ossul, Irmeli; Põdra, Kätlin (juhendaja)
Tartu linna lähiterritooriumil toimub kiire linnastumine, sest 90% Tartumaa töökohtadest koondub Tartusse ja selle lähialadele (Tartu maakonnaplaneering ... 2019). „Tartu rahvastiku ja elamuprognoos 2040“ ülevaates tuuakse välja Suur-Tartu stsenaarium, mille kohaselt on aastaks 2040 Tartu linnas 6000 pluss eeslinnades 8000 uut kodu (2021). Lähtudes teema aktuaalsusest on bakalaureusetöö eesmärk välja selgitada, millise eesmärgiga detailplaneeringuid on Tartu linna asustusüksuse piirist kolme kilomeetri raadiuses aastail 2012 – 2022 kehtestatud enim ja kui suures mahus on need ellu viidud. Uurimise käigus selgub, kui suur osa detailplaneeringutest vastavad üldplaneeringule. Uurimuse läbiviimiseks kasutati Maa-ameti asustusüksuste ruumiandmeid, planeeringute, maainfo ja ajalooliste kaartide kaardirakendusi. Vajadusel loeti omavalitsuste kodulehtedel olevaid üldplaneeringuid ja detailplaneeringute seletuskirju. Andmete kogumine toimus QGIS- ja anlüüsimine Microsoft Excel tarkvaras. Töö tulemustest selgus, et Maa-ameti planeeringute andmete järgi on piirkonnas kokku 284 kehtivat detailplaneeringut, millest 128 sobivad uuritavasse ajavahemikku. Uurimuse käigus selgus, et 56% kõikidest uuritavatest detailplaneeringutest on seotud elamumaale kruntide moodustamise ja üksikelamute rajamisega, ülejäänud planeeringud on seotud näiteks ärihoonete ja ridaelamute ehitamisega. Uuritaval alal muudeti erinevatel põhjustel 12 korral detailplaneeringuga üldplaneeringut. Töös saadud tulemusi võivad kasutada kohalikud omavalitsused, saamaks ülevaade oma territooriumil toimuvate planeeringute elluviimisest. Lisaks võib tööst abi olla piirkonna kinnisvaraarendajatele, hindajatele, maakleritele ja ostu- ning müügihuvilistele.
Abiturientide teadlikkus geomaatikast
(Eesti Maaülikool, 2018) Piibeleht, Kaarel; Liibusk, Aive; Geomaatika
Maamõõtmine on tänu infotehnoloogistele saavutustele teinud viimase 50 aasta jooksul läbi suure arengu. Uue mõõtmistehnika tulekuga tekkis vajadus ka uue termini järele, mis hõlmaks kõiki mõõtmisega seotud teaduseid. 1980. aastate alguses tutvustati uut mõistet geomaatika. Lisaks taheti parandada uue terminiga maamõõtmise halba mainet ning vähest populaarsust noorte seas. Töö eesmärk oli selgitada, kui palju teavad abituriendid terminist geomaatika ning millest võib olla põhjustatud tööjõu puudus ja madal tudengite arv antud valdkonnas. Selleks viidi läbi küsitlus abiturientide seas. Tulemustest selgus, et enamik abituriente polnud kuulnudki geomaatikast, mis selgitab ka vähest huvi ja sisseastujate arvu geomaatikaga seotud õppekavade hulgas. Tööjõu puuduse põhjusteks on madal palk ning rahvastiku väljaränne Eestist. Tulevikus võib tööjõu probleem veel süveneda vähese noorte pealekasvu tõttu.
Absorption Characteristics of ZrO₂ Nanomaterials for Photocurrent Generation
(Eesti Maaülikool, 2023) Soosaar, Guido; Rauwel, Erwan Yann; Rauwel, Protima
This thesis studies the absorbance and band gap properties of HfO₂, ZrO₂ nanoparticles (NPs), and their solid solutions (HfₓZr₁-ₓO₂). Five samples were created with different proportions (x = 0, 0.3, 0.5, 0.7, and 1). The absorbance of the samples was measured in the range of 200 to 1000 nm region using a UV-Vis spectrophotometer (UV-1600PC, USA), while their band gap properties were calculated from Tauc plots. Maximum absorbance was observed in the range of 276-312 nm which corresponds to the band gap of 3.5 - 3.6 eV. Under UV excitation close to the adsorption range (i.e. 360 nm), a white luminescence from the sample was observed. Collected data were plotted using the software Origin Pro. The possible evolution of the bandgap of the solid solution was evaluated as a function of x or the Hf:Zr ratios.
Absorption Spectroscopy Studies of Silicon Dioxide Nanoparticles and Their Applications in Solar Cells
(Eesti Maaülikool, 2021) Alberg, Indrek; Rauwel, Protima; Rauwel, Erwan Yann; Kumar, Rohit
Silicon dioxide, or silica (SiO2) is a combination of chemical elements silicon (Si) and oxygen (O2). It is a very widespread material on Earth mainly in form of quartz and silica sand. Silicon dioxide is used in silicon solar cells on pure silicon wafers for surface passivation and antireflection. Surface passivation is a technique for preventing efficiency losses. Silicon dioxide has a bandgap energy from 7.52 to 9.6 eV (electron volt) depending on Si-O-Si bond angle and lengths. The aim of this Bachelor´s thesis is to analyse four different SiO2 nanoparticle samples synthesized at the Institute of Technology under UV-Vis spectrophotometer in order to find most UV and daylight absorption. The simplified model based on Beer-Lambert law was implemented to describe absorption in these silicon dioxide nanoparticle suspensions. As a result, the optical properties of these silicon dioxide nanoparticles were analysed in software named “Origin” and graphs interpreted. Conducted tests results may help to understand these SiO2 samples more.
Administratiivpiiri ja katastriüksuse piiri erinevused Tartu maakonna näitel
(2016) Sulg, Riho; Maasikamäe, Siim
Eesti seaduse järgi saab kuuluda katastriüksus ainult ühte administratiivüksusesse, aga kaardi andmete järgi asub katastriüksuse osa teises administratiivüksuses võrreldes tema põhipindalaga. Varasemalt on seda uurinud Maret Piunovi oma magistritöös „Maamõõdu töödega tekkivad administratiivpiiride määramise probleemid Tartu linna näitel“. Bakalaureusetöös käsitlevat probleemi pole varasemalt palju uuritud, sellest tulenevalt on võimalik kasutada piiratud hulka materjali. Töö eesmärk on välja selgitada administratiivpiiride ja katastriüksuste piiride erinevuste iseloom ja ulatus. Töö koostamiseks kasutati Maa-ameti geoportaali WMS teenust ja geoportaalist saadavat omavalitsuste piiride faili. Erinevuste digitaliseerimisks kasutati Mapinfo 10.0 programmi. Töö tulemuseks oli andmebaas, kuhu leiti 252 administratiivpiiri ja katastriüksuse piiri erinevusi. Kõige suurema kaaluga olid erinevused, mille pindala jäi alla 100 m2 , aga esines erinevusi mille pindala oli ka üle 5000 m2 . Tartu maakonnas võttis enda alla kõik erinevused 172 083,669 m2 . Kõigist Tartu maakonna administratiivpiiridest leiti erinevus 25 erineval lõigul. Eestis on seaduslik mõõtmissüsteem L-EST 97. Kaardipildi parandamiseks ning erinevuste vähendamiseks tuleks senised mõõtmised üle mõõta ning korrigeerida. Lisaks peaks administratiivpiiri koordinaatidesse lisama selle lähedal asuvate katastriüksuste piiripunktide koordinaadid, mis muudaks administratiivpiiri täpsemaks.
Aegjärkse ja häilraie mõjud alustaimestikule ja looduslikule uuendusele JS276-8 ja CO036-5 katsealadel
(Eesti Maaülikool, 2021) Nurme, Mari; Tullus, Tea
Lageraie suhtes on ühiskondlik seisukoht sageli kriitiline. Seetõttu soovitatakse kasutada metsade uuendamisel rohkem alternatiivseid raieviise, näiteks turberaieid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida kahe turberaieviisi – aegjärkse ja häilraie - mõjusid metsa alustaimestikule ja loodusliku uuenduse tekkele. Töös iseloomustatakse kahe katseala andmete põhjal, millised muutused toimuvad aegjärkse ja häilraie järel puhma-rohu- ja samblarinde liigirikkuses ning liigilises kooseisus. Samuti hinnatakse, kas kahel turberaieviisil on alustaimestikule sarnane või erinev mõju. Lisaks hinnatakse männi ja kase uuenduse teket. Töö jaoks vajalikud andmed koguti alustaimestiku püsiprooviruutudelt JS276-8 ja CO036-5 katsealadelt 7-8 aastat pärast raiet. Välitööde käigus tehti ka iga püsiprooviruudu keskel puhma-rohurinde kohalt poolsfäärifotod, mida kasutati valgustingimuste kirjeldamiseks. Kogutud andmeid võrreldi juhendaja poolt enne raiet kogutud andmetega. Tulemustest selgus, et raie-järgsed muutused alustaimestikus olid mõlema raieviisi korral enamasti sarnased. Raieviisil ei olnud mõju soontaime- ja samblaliikide keskmisele liigirikkusele prooviruutudel, samblarinde üldkatvusele ja kaseuuenduse arvukusele. Küll aga oli raieviisil mõju männiuuenduse arvukusele, mis oli arvukam aegjärkse raie korral. Lisaks tekkis häilu sees olevates püsiprooviruutudes oluliselt rohkem kaseuuendust, võrreldes häilust väljas olevate ruutudega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aegjärkne ja häilraie ei tekita suuri muutusi alustaimestikus.
Aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule
(Eesti Maaülikool, 2023) Kaja, Karel; Tullus, Tea
Järjest rohkem tekitab ühiskonnale muret laialdane lageraie teostamine metsades. Heaks alternatiivseks lahenduseks küpsete metsade majandamisel on teiste turberaieviiside kõrval aegjärkne raie. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule. Töös uuritakse seitsme katseala inventeerimisandmete põhjal muutusi, mis toimuvad peale aegjärkset raiet puhma-rohurinde ja samblarinde liigirikkuses ning liigilises koosseisus. Lisaks tehti välitööde käigus igal püsiprooviruudul puhma-rohurinde kohalt poolsfäärifoto, mida kasutati valgustingimuste hindamiseks. Andmed koguti ühtekokku 96-lt püsiprooviruudult 9-10. aastal pärast raie algust. Kogutud andmeid võrreldi juhendaja poolt enne raiet, 1 aasta peale raiet ja 3-4 aastat peale raiet kogutud andmetega. Töö tulemustest selgus, et raiega põhjustatud häiringu ja valgustingimuste muutuse tõttu osad liigid taanduvad ning juurde lisanduvad valguslembesed pioneerliigid, kuid ca 10 aastat peale raiet on soontaimede ja sammaltaimede arv suurem kui enne raie algust. Lisandunud oli 22 soontaimeliiki ja 4 sammaltaimeliiki, ent samblarinde üldkatvus vähenes oluliselt. Lisaks selgus, et aegjärkse raiega metsa majandamine sobib harilikule mustikale ja harilikule pohlale. Muutused pooleli olevate ja lõpetatud raiealade taimestikus olid üldiselt sarnased, kuigi lõpetatud alade liigiline koosseis erines oluliselt pooleli aladest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aegjärkne raie on säästev raieviis, mis sobib palumetsades hästi alternatiiviks lageraiele, säilitades looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust.
Aerolidari andmete põhjal Järvselja kõrgeimate puude otsimine
(Eesti Maaülikool, 2019) Andrejev, Georg Sten; Arumäe, Tauri; Lang, Mait; Metsandus
Aerolaserskaneerimist on Eestis teostatud alates 2008. aastast ja piisava tihedusega (>10 p/ m2 ) aerolidari andmete abil on võimalik hinnata väga hea täpsusega üksikpuude kõrguseid. Töö tehti hõredate andmete põhjal punktitihedusega 0.18 p/m2 . Töö eesmärgiks oli uurida, kuidas on võimalik kasutada lidari andmeid kõrgeimate puude otsimiseks üle Eesti Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna näitel. Töös kasutati Eesti põhikaarti ja Maa-ameti lidari kõrgusandmeid 2012-2015 aastatel tehtud lendudest. Punktipilvede töötlemise tulemusena tekitati Järvselja taimkatte kõrguskaart, mille abil otsiti välja potentsiaalsete kõrgete puude asukohad ja välitööde käigus mõõdeti üle asukohas asuvad puud. Lidari andmetöötluseks kasutati FUSIONi erinevaid mooduleid. Töös selgus, et kõrgusandmed olid poolte puude puhul sarnased (±2 m), ülejäänud kordadel oli erinevus küllaltki suur võrreldes lidari andmetel põhineva kõrgusega ja metsas mõõdetud kõrgusega. Tihtipeale on raskendatud metsas puu mõõtmine, see sõltub puistu tihedusest ja sealt võib omakorda viga tekkida. Lidari kõrgusandmete täpsus sõltub suuresti alustaimestiku kasvufaasist. Problemaatiliseks võib kujuneda ka õige asukoha leidmine, sest kasutatud GPS (Global Positioning System) vastuvõtja täpsus ei pruugi olla alati piisav ja asukohavead metsa all võivad olla kuni 10 meetrit.
Aerolidari kasutamine metsas puude tüvemahu hindamisel
(2016) Torop, Märt; Lang, Mait
Töö käsitleb aerolidari andmestiku kasutamist metsa tüvemahu hindamisel. Töö eesmärk on anda uuritavale metsaleüksusele puidumahu ja kasvava metsa väärtuse hinnang kasutades aerolidari andmeid. Töös kasutati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna takseerandmeid, 2010. aasta Maa-ameti aerolidari andmeid, varasemates töödes välja töötatud arvutusmudeleid. Tehtud töö tulemusena saadi uuritavale metsale aerolidari andmestikul põhinevad tüvemahu hinnangud ja kasvava metsa rahaline väärtus. Saadud tulemusi võrreldi takseerandmete põhjal saadud samade tulemustega. Töö tulemustest saab järeldada, et kasutades varasemates töödes välja töötatud arvutusmudeleid, on lidari andmestiku põhjal võimalik anda metsale pädevaid hinnanguid.
Ahjude termograafiline vaatlus eksperthinnangu eesmärgil
(2012) Ladva, Argo; Hovi, Mart
Ahjud soojenevad kütuse põlemisel eralduva soojuse mõjul, mis kandub üle koldeseintele ja ahjulõõridele. Kütmisel salvestavad ahjud endasse soojust, mille hiljem pikkamööda annavad üle toaõhule. Kuna ahjud on erineva ehitusega ja asuvad erivevates keskkondades on nende soojenemise ja jahtumise kiirused erinevad, sellest tulenevalt annavad nad välja erineva hulga soojusenergiat. Käesolevas töös on lühidalt kirjeldatud seitsme eri ahju soojenemist ja jahtumist. Selleks on pildistatud neid termokaameraga. Lisaks termokaameraga pildistamisele on kahel ahjul lasertermomeetriga üles võetud ka ahju erinevate punktide soojenemise ja jahtumise graafikud. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade ahjude ajaloost ja ehitusest, kirjeldatakse ahjus toimuvat soojusvahetust ning tuuakse välja ahju pinna võimsuse arvutamise metoodika. Teises osas analüüsitakse erinevate ahjude termograafilisi pilte, lasertermomeetriga mõõdetud punktide soojenemist ja jahtumist ning võrreldakse ahju pinna võimsusi. Tööst tuleb välja, et tänapäeval on potseppadel suund ehitada paksema seinaga ahjusid kuna need püsivad kauem soojad. Seega peab neid harvem kütma. Paksuseinaliste ahjude ehitamine eeldab aga, et maja oleks hästi soojustatud, kuna paksuseinaliste ahjude temperatuur ei tõuse nii kõrgele ja seega ruumi antav soojusenergia jaguneb pikema aja peale. Halvema soojustusega majade puhul võib paksuseinalise ahju võimsus jääda liiga väikseks ja külmemate ilmade korral ei suuda tuba ära kütta.
Ahtalehise kareputke (laserpitium prutenicum) leviku edukus Eestis endistel kultuurmaadel Kabina näitel
(2016) Pindma, Kadi-Ly; Leht, Malle
Ahtalehine kareputk on kaheaastane taim, mis on hiljuti hakanud kasvama Kabinas, endisel põllumaal, mida pole sihtotstarbeliselt kümmekond aastat kasutatud. Tegemist on kultuuripelgliku liigiga (Enari 1944), mis on nüüd tulnud otse inimtegevuse keskele kasvama. Töö eesmärgiks on uurida liigi käitumist just nendel kultuurmaadel, püüda leida üles kõik taimed ja ka kaardistada need, jälgida õitsemist ja viljumist ning seemnete idanemist. Andmeid koguti töö eesmärkide täitmiseks kahel suvel. Suve alguses käidi loetit kokku kõik uurimisalal leiduvad ahtalehised kareputked, võeti GPS-iga koordinaadid, mõõdeti pikkused, loeti õisikud ning määrati taime ümbruses olevad kaaslevad liigid. Sügise alguses koguti taimedelt seemneid, mis loeti, kaaluti ja mõõdeti ning talvel tehti nendega idanemise katseid laboratoorsetes tingimustes. Alale, kus uurimustöö toimus, kasvab koos ahtalehise kareputkega veel teisigi kaitsealuseid liike, näiteks nõmmnelk ja niidu-kuremõõk. See ala on plaanis lähemas tulevikus kasutusele võtta püsielupaigana. Ahtalehise kareputke säilimine on tähtis looduskaitse eetilitel alustel ning võimalikult suure bioloogilise mitmekesisuse säilimieks.
Aiandusega tegelevate ettevõtete maakasutuse uurimus
(Eesti Maaülikool, 2023) Põldma, Grete Eliise; Maasikamäe, Siim
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis köögiviljakasvatusega tegelevate aiandusettevõtete maakasutusest, kes taotlesid keskkonnasõbraliku köögiviljakasvatuse toetust 2022. aastal üle 10 hektari suurusele pindalale. Uurimistöös on kasutatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja MaaAmeti Geoportaali andmeid kogu Eesti lõikes. Valimisse jäeti 18 suurimat köögiviljakasvatusega tegelevat aiandusettevõtet, kelle maakasutust eraldi analüüsiti. Maakasutuste ruumiliste omaduste hindamiseks arvutati Januszewski ja Schmooki koefitsiendid. Januszewski koefitsient näitab ära maakasutuse killustatuse ja Schmooki koefitsient hajutatuse. Arvutatud koefitsientide väärtuste põhjal saab väita, et mida suurem on ettevõtte kogupindala seda suurem on ka tema killustatus ja hajutatus. Ettevõtete kogupindalad on väga suure varieeruvusega. Valimisse jäänud aiandusettevõtete keskmine pindala on 192 hektarit ja põllumassiivide keskmine pindala 8,45 hektarit. Kuigi uuriti aiandusettevõtteid, siis ligikaudu 20% kõikide ettevõtete kogupindalast kasvatatakse köögivilja. Kõige rohkem kasvatatakse erinevaid põllukultuure, mis hõlmab 52% kogupindalast. Nendeks põllukultuurideks on põhiliselt teraviljad. Tulemuste põhjal võib väita, et Eesti köögiviljakasvatusega tegelevad aiandusettevõtete maakasutus on tugevalt killustunud ja põllumassiivid asuvad hajutatult. Põhjuseks on uuritud maakasutustes asjaolu, et põllumassiivid on väikesed, asuvad üksteisest kaugel ning nende vahel on palju teiste maakasutajate põllumassiive.
Aidu karjääri taasmetsastatud aladel alustaimestiku analüüs
(2012) Stoicescu, Stella-Theresa; Laarmann, Diana
Põlevkivi karjääriviisilise kaevandamisega rikutakse suuri maa-alasid. Tõstmaks rikutud alade majanduslikku ja keskkonnaalast väärtust, tuleb need rekultiveerida. Kuna karjäärialadel valitsevad ekstreemsed tingimused, sobivad taasmetsastamiseks vähesed puuliigid, Aidu karjääris proovialadel oli selleks harilik mänd. Limiteeritud keskkonna tingimuste tõttu on piiratud ka taim- ja sammalkatte liigirikkus. Aastal 2012 Aidu karjäär suletakse ja lõpetatakse vee väljapumpamine karjäärist. Antud töö eesmärgiks oli teostada alustaimestiku analüüs Aidu karjääri rekultiveeritud aladel enne veerežiimi muutumist. Uurimistöö läbiviimiseks koguti proovialadel taimestiku ja mullastiku andmeid. Muldi analüüsiti laboris, taimi analüüsiti regressioonianalüüsi ja kanoonilise vastavusanalüüsi meetodil. Tulemustest ilmnes seos taimeliikide arvu ja puistu vanuse, puude vahelise kauguse ja mullakihi paksuse vahel. Välitööde käigus määratud taimeliigid on sarnased ka teistes põlevkivikarjääri uurimistöödes leitud taimeliikidega. Kogutud andmeid saab kasutada järgmises uurimistöös, kui viiakse läbi uuesti alustaimestiku analüüs Aidu karjääris, peale seda kui seal on lõppenud vee väljapumpamine.
Ajaloolise Gotlandi käia rekonstrueerimise projekt
(2016) Konist, Kaspar; Leemet, Tõnu
Antud lõputöö eesmärgiks oli rekonstrueerida ajalooline Gotlandi käi. Eesmärgini jõudmiseks lahendati järgmised ülesanded: projekteeriti ja konstrueeriti raam koos rihmapingutusmehhanismiga, flantside projekteerimine ja valmistamine. konstrueerida rihmasüsteem ja veesüsteem. Antud lõputöö valmistamine toimus Eesti maaülikooli tehnika instituudi töökojas. Antud lõputöös on välja toodud kasutatud materjal koos hinna ja parameetritega. Rihmapingutusmehhanism, raam ja flantsid projekteeriti virtuaalkeskonnas solid edge, et jõuda eesmärgini tuli kasutada nelja erinevat metalli töötlemise protsessi, milleks oli lõikamine, keevitamine, treimine, puurimine. Käia raami ristküliktorud valiti nende paksuse järgi, et käia raam suudaks kanda 100 kilogrammist liivakivi.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud