Metsanduse ja inseneeria instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7076
Sirvi
Sirvi Metsanduse ja inseneeria instituut Pealkiri järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 2658
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje 100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust : [tervikasi](2020) Ilves, IndrekTervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets.Kirje 10th International Conference on Biosystems Engineering 2019 : Book of Abstracts : May 8-10 2019 in Tartu, Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2019) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)Book of Abstracts. 10th International Conference on Biosystems Engineering 2019, May 8–10, 2019 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.Kirje 11th International Conference on Biosystems Engineering 2020 : Book of abstracts : May 6-8 2020 in Tartu, Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2020) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)Book of Abstracts. 11th International Conference on Biosystems Engineering 2020, May 6–8, 2020 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.Kirje 12th International Conference on Biosystems Engineering 2021 : Book of abstracts : May 5-7 2021 in Tartu, Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2021) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)Book of Abstracts. 12th International Conference on Biosystems Engineering 2021, May 5–7, 2021 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.Kirje 133 seeria kortermajade rekonstrueerimine tehaseliste täislahendusega betoonelementidega(Eesti Maaülikool, 2024) Unt, Marius; Teppand, Tõnis (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja)Eesti eluasemefondi terviklik rekonstrueerimine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx) toetusel hoo sisse saanud. Vastavalt Eesti energia- ja kliimapoliitika alustele aastani 2050 on pikaajalise strateegia peamine eesmärk enne 2000 aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine, sealhulgas ligikaudu 14 000 kortermaja. Rekonstrueerimise maht järgnevaks 26 aastaks on arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele väljakutset pakkuv. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uute ehitustehniliste ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine koostöös TMB Element OÜ-ga, mis lühendaks rekonstrueerimistööde teostamise aega, kasutades tehases valmistatud täislahendusega betoonist koorikelemente. Nendes sisalduvad soojustus, avatäited ja lokaalne ventilatsioon ning ajas kauakestev erinevate viimistlusvõimalustega fassaad. Lahendamiseks valiti Tartu EEK 133 seeria kortermajad. Analüüsiti kortermajade kandekonstruktsioone, teostati hoone ja kinnitusdetailide kandevõime arvutusi. Töö tulemusena töötati välja kahekihilised seinaelemendid, kinnitusdetailide tehnilised lahendused ning koostati töö – ja tootejoonised. Nende põhjal toodeti kinnitusdetailide prototüübid edasiseks arendustööks ja optimeerimiseks. Betoon on viimistlusmaterjalina üldjuhul hooldusvaba ja sobilik ka 9– korruselistele kortermajadele.Kirje 13th International Conference on Biosystems Engineering 2023 : Book of Abstracts : May 10-12 2023 in Tartu, Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2023) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)Book of Abstracts. 13th International Conference on Biosystems Engineering 2023, May 10–12, 2023 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.Kirje 14th International Conference on Biosystems Engineering 2024 : Book of Abstracts : May 8-10 2024 in Tartu, Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2024) Estonian University of Life Sciences; Olt, Jüri (editor); Kikas, Timo (editor); Meneses, Lisandra (editor)Book of Abstracts. 14th International Conference on Biosystems Engineering 2024, May 8–10, 2024 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences.Kirje 2000-2013. aasta geomaatika osakonna vilistlaste uuring(2014) Karon, Kerttu; Toom, MariliisKäesoleva uurimuse eesmärgiks on uurida, kas ja mil määral Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna vilistlased jätkavad tööturul ülikoolis omandatud erialal. Vilistlaste uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit küsitluse näol. Valimisse kuulusid aastate 2000-2013 kinnisvara planeerimise, geodeesia ja maakorralduse õppekava lõpetajad. Tulemustena selgus, et 145-st vastajast on 41% vastanutest põhitöö väga lähedalt õpitud erialaga seotud; suures osas on põhitöö omandatud erialaga seotud 20% vastanutest. Eesti mastaabiga võrreldes jäävad need numbrid eelnevalt 2005. ja 2009. aastal läbiviidud uuringutele 7 ja 14% ulatuses alla. Antud töö raames uuritutest töötavad 49% vastajatest erafirmas või eraisiku teenistuses ning 41% riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses. Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha valimisel on: enese proovilepanek (92%), head töökaaslased (91%) ja hea palk (88%). Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha saamisel on: eesti keele oskus (83%), omandatud peaeriala/erialad (81%) ja inglise keele oskus (63%). Antud temaatikat on soovitatav edasi uurida spetsiifilisemalt Eesti Maaülikooli poolt või järgmise bakalaureuse- või magistritöö raames, keskendudes juba ainult ühele õppekavale, et saaks analüüsida ja võrrelda geomaatika valdkonna erialasid omavahel.Kirje 21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil : täitmise aruande lühikokkuvõte(2008) Hanso, Märt (koostaja); Drenkhan, Rein (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutEesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudilt tellitud lepingulise uurimistöö „21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil” eesmärgiks oli 1) kontrollida okkajälje meetodil hüpoteesi, mille kohaselt 21. sajandi alguses väga mitmetel puuliikidel, eriti aga introdutseeritud liikidel ning nendel kodumaistest liikidest, mille levila põhjapiir asub Eestile lähedal (saar, tamm, jalakas), ilmnenud haigusnähud on tingitud viimase aastakümne jooksul toimunud muutustest meie kliimas, ja 2) uurida lisaks männi reageerimisele nendele klimaatilistele muutustele ka nendesamade muutuste lainel meile saabunud ja meie poolt esmakordselt Eestist avastatud haigusi ning hinnata ka nende võimalikku edaspidist rolli meie metsa-looduses.Kirje 3-korruselise 18 korteriga elamu energiaaudit(2012) Simonov, Aleksandr; Tihhonov, Nikolai; Pikk, PriitKäesolevas töös on uuritud kolmekorruselise elamu energiakasutust ja vastavust energiatõhususe nõuetele. Kuigi varem majas teostatud renoveerimistööd parandasid energiatõhusust, on kütteenergiatarbimine piirdetarindite suure soojusläbivuse tõttu siiski ebasäästlik. Uuritud hoone energiatõhususe tugev külg on sooja vee ja kütte süsteemid. Nõrgemaks küljeks on piirdetarindid, mille soojusläbikande tegurid ei vasta EV standartnõuetele. Ventilatsioonisüsteem töötab halvasti. Kuigi enamus elanikest on sisekliimaga rahul, selgus ülevaatuse käigus, et mõnes ruumis tekib hallitus. Õhuvahetuse intensiivsus ei ole piisav. Sisekliima ja energiakasutuse parandamiseks pakkusin välja mõned meetmed, millest peamine on piirdetarindite soojustamine. Meetmete rakendamise mõju arvutuslik analüüs näitas, et isegi minimaalsed parandused vähendaksid maja aastast energiakulu 3,45% võrra. Piirdetarindite soojusläbivusnõuetega vastavusse viimise korral väheneb hoone energiatarbimine peaaegu kaks korda. Pakutavatest meetmetest võib lähtuda hoone soojustamisprojekti koostamisel, meetmete rahasäästuväärtuste arvutamisel ja lihttasuvusaja hindamisel.Kirje 3-teljeline arvprogrammjuhitav puidufreespink(Eesti Maaülikool, 2017) Tiisler, Eero; Kalder, JanarKäesoleva lõputöö projekti raames projekteeriti ja ehitati valmis 3- teljeline CNC puidufreespink ergonoomiliste mõõtmete ja väikse massiga, mis lihtsustaks transporti ja ei võtaks palju ruumi, ent samas suudaks freesida Eestis enamlevinud puuliike ja vajadusel ka pehmemat plastikut ning metalli. Kriteeriumiks oli, et seadme lõpphind peab jääma alla 350 euro, et püsida konkurentsitult kõige kasulikuma võimalusena arvestades turuhindu. Raamkonstruktsiooni projekteerimisel valiti kahe materjali vahel: alumiinium (5083) ja niiskuskindel filmivineer FW. Põhjendatud kaalutlustel valiti niiskuskindel filmivineer FW. Töösõlmedes tehti vajalikud arvutused leidmaks sobivad mehaanika- ja elektroonikakomponendid. Enamus komponente telliti välismaalt (Hiina, Läti) sobivama hinna tõttu. Valiti välja sobiv elektroonika ja kasutajasõbralik juhttarkvara. Efektiivne tööala on (X,Y,Z) 220×330×112 mm ja telgede maksimaalne positsioneerimise kiirus on 4000 mm/min. CNC puidufreespink kaalub 8,7 kg. 3- teljelisel CNC puidufreespingil on avatud töölaud. Soovitatav on kasutada maksimaalselt 5 kg kaaluvat toorikut või detaili. Telgede liigutamise täpsuseks on 0,04 mm, mida võib lugeda rahuldavaks tulemuseks, kuna samm-mootorite draiveritel on võimalik sammu täpsust veelgi suurendada. 3- teljelise CNC freespingi ehitusmaksumuseks kujunes 259,35 eurot sh juhtimissüsteemi korpus. Tulemusega võib rahule jääda, kuna etteantud hind jäi kavandatava eelarve piiresse.Kirje 3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende pinnaviimistlusele ja täpsusele(Eesti Maaülikool, 2021) Säre, Hans Eduard; Lillerand, Tormi; Soots, KaarelFFF-tehnoloogiaga 3D prinditud detailide pinnad on karedad, kuna neid luuakse kihtide kaupa ja kihtide vahele jääb süvis. Erinevate järeltöötlusviisidega, millest üks on atsetoonjäretöötlus, on võimalik nende pinnakvaliteeti parandada. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide kvaliteedile. Kvaliteet tähendab antud lõputöö raames madalat pinnakaredust ja välismõõtmete muutumatust. Uurimiseks 3D prinditi 15 katsekeha, millega tehti 3 korduskatset 5 erineva järeltöötlusajaga: 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehasid järeltöödeldi selleks eraldi valmistatud järeltöötluskambris. Järeltöötluskambri ehitamist oli alustatud eelmisel aastal Egert Pedassaare lõpputöö raames. Olemasolevale järeltöötluskambrile tehti parendusi. Uuriti atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide välismõõtmetele, pinnakaredusele ja detailisusele. Katsekehasid mõõdeti enne ja pärast järeltöötlust ja Võrreldi tekitatud muutusi katsekehades. Lõputöö käigus selgus, et konkreetse järeltöötluskambriga kasutatud sätetel oli mõistlikum järeltöötlusaeg 15 kuni 20 minutit. 15 minutiga oli pinnakareduse näitaja Ra muutunud keskmiselt 7,4 μm algselt mõõdetud pinnakaredusest, mis jäi vahemikku 8,8-10,3 μm olenevalt katsekehast. Pärast 15 minutit järeltöötlust oli katsekehad omandanud läikiva välimuse. Pikemaajalisel järeltöötlusel paranes muutus Ra väärtus kuni 9 μm, saavutades minimaalse väärtus 0,75 μm. 15 ja enam minutisel järeltöötlusel hakkasid katsekehad deformeeruma. Katsekeha teravad nurgad muutusid ümarateks ja tekkisid kujuhälbed. Juba 5 minutiline järeltöötlus parandab ABS detailide pinnakvaliteeti, seejuures jättes välismõõtmed muutumatuks.Kirje 3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende mehaanilistele omadustele(Eesti Maaülikool, 2022) Ignašev, Andrei; Soots, Kaarel; Lillerand, TormiEelnevate lõputööde raames on konstrueeritud järeltöötluskamber ning on uuritud, kuidas mõjutab atsetooniga järeltöötlemine 3D prinditud ABS detailide pinnaviimistlust ja täpsust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida atsetooniga järeltöötlemise mõju 3D prinditud ABS detailide mehaanilistele omadustele. 3D printimiseks kasutati EMÜ Tehnikamaja mõõtelaboris asuvat Ultimaker 3 printerit. Kokku 3D prinditi 20 katsekeha. Atsetooniga järeltöötlemine toimus eelnevate lõputööde raames konstrueeritud seadmega. Järeltöötlemine toimus samasugustel tingimustel, mis on toodud Hans Eduard Säre lõputöös. Järeltöötlusajad olid 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehad järeltöödeldi partiidena, kus ühes partiis oli kolm katsekeha. Tõmbekatsetega määrati järeltöödeldud ja järeltöötlemata katsekehade mehaanilised omadused. Tulemused näitasid, et atsetooniga järeltöötlemine vähendas ABS materjali tõmbetugevust ja voolepiiri. Kõige enam vähenesid tõmbetugevus ja voolepiir katsekehadel, mille järeltöötlusaeg oli 30 minutit. Pikenemine voolepiiril ja pikenemine purunemisel suurenesid järeltöötlusaegadel 30, 45 ja 60 minutit. Atsetooniga järeltöötlemine suurendas 3D prinditud ABS materjali elastsusmoodulit ja katkevenivust järeltöötlusaegadel 15 ja 30 minutit.Kirje 3D prinditud detailide järeltöötlemise tehnoloogia(Eesti Maaülikool, 2020) Pedassaar, Egert; Soots, Kaarel; Lillerand, TormiFDM ja FFF tehnoloogiat kasutatavate printeritega prinditud detailide pind jääb krobeline. Siinse töö eesmärk on projekteerida järeltöötlusseade ABS-materjalist 3D prinditud detailide pinnakvaliteedi parandmiseks. Töö teoreetilises osas on kasutatud ingliskeelset kirjandust. Järeltöötlusseadme projekteerimiseks kasutati Solid Edge 2020 tarkvara. Toodi välja erinevad põhimõttelahendused, hinnati neid ja valiti hindamistulemuste põhjal järeltöötlusseadme jaoks parim tehniline lahendus. Järeltöötlusseadme projekteerimisel välja valitud ostudetailid kinnitati sobivust programmis Solid Edge 2020. Töö tulemusena projekteeriti järeltöötlusseade. Töö edasine etapp hõlmab järeltöötlusseadme katsetamist ja selle edasi arendamist.Kirje 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine(Eesti Maaülikool, 2022) Maasing, Kevin; Soots, KaarelNüüdisajal on populaarsust kogunud 3D printimine, sest on andnud kodukasutajatele võimaluse toota odavalt väiksemaid detaile. Antud tehnoloogia on võetud ka tööstuslikku kasutusse, kus rakendatakse suuremaid 3D printereid. Suuremate printeritega esinevad teatud väljakutsed, mis langetavad printimiskvaliteeti. Lõputöö eesmärgiks 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine. Selleks tehakse selgeks 3D printimise tehnoloogia ja põhimõtteid. Käesolevas töös tuuakse esile printimise probleeme ja võimalike lahendusi. Konstrueeritakse lisa etteandemehhanism olemasoleva 3D printer kere seina külge. Etteandemehhanismi modelleerimiseks kasutatakse tarkvara Solidworks (2019) ning printimiseks kasutatakse viilutamistarkvara Simplify3D. Enamus detailid on modelleeritud selliselt, mis võimaldaks neid 3D printida. 3D prinditud detaile on võimalik lihtsalt ning kiiresti toota ning teeb prototüüpimise mugavamaks. Konstruktsiooni jaoks on lisatud juurde alalisvoolumootor, mis aitab kaasa filamendi edasi andmisele ning 3D printeri filamendi etteandmismootor ei pea iseseisvalt filamenti tõmbama. Lisaks koostati valmis etteandemehhanismi elektriskeem, see koosneb kahest releest, kahest lõpplülitist, pingemuundurist ja mootorist. Vajutades ühe lüliti hooba hakkab mootori võll pöörlema senikaua kuni vajutatakse teist lülitit. Valmistatud etteandemehhanismi printimise kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Ilma lisaseadet kasutamata võrreldakse prinditud katsekehade kvaliteeti lisa etteandemehhanismiga printimisel. Katsekehade analüüsimise käigus selgus, et lisa etteandemehhanism on parendanud printimiskvaliteeti, kuid ei ole teinud seda iga printimise korral. Konstruktsiooni ehitamise käigus tuli välja, et osad mõõdud sai valesti pandud, mistõttu mudelid modelleeriti ümber ning prinditi uued detailid, mis oleksid vastupidavamad pingetele. Antud etteandemehhanism ei ole valmis toode, vaid prototüüp, selle toote arendust kui ka väljatöötamist on võimalik edasi arendada. Tehes rohkem katseid on võimalik uurida etteandemehhanismi probleemseid kohti ning neid parendada.Kirje 3D printimine termoplastse polüuretaaniga(Eesti Maaülikool, 2017) Hermanson, Egon; Soots, Kaarel; Põllundus- ja tootmistehnika3D printimine termoplastse polüuretaaniga Ultimaker 2 3D printeril on raskendatud, kuna Ultimakeri 3D printer on mõeldud filamentide ABS’i või PLA printimiseks, mitte termoplastsete polüuretaanist filamentide. Termoplastne polüuretaanist filament ummistub Ultimaker 3D printeri etteandemehhanismi ning prinditud tulemus on äärmiselt ebakvaliteetne. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli termoplastse polüuretaani 3D printimise uurimine 3D printeri Ultimaker 2 ja polüuretaani NinjaFlex näitel. Selleks skaneeriti Ultimaker 2 originaal etteandemehhanism, kasutades laserskännerit Nikon MCAx20/MMDx50 täpsusega 50μm. Saadud punktipilv töödeldi programmiga SpaceClaim, millest saadud 3D mudel pöördprojekteeriti kasutades tarkvarasid AutoDesk Fusion 360 ja SolidWorks 2013. Uue etteandemehhanismiga tehti filamendi survepinge katseid, kus võrreldi originaali ja uue etteandemehhanismi poolt tekitatavat filamendi survepinget ekstruuderile. Katsete käigus selgus, et uus etteandemehhanism võimaldab filamentide ABS ja TPU 95A puhul suuremat survepinget, kui filamendi NinjaFlex puhul. Vähendamaks filamendi ja ühendustoru siseseinte vahelist hõõrdumist, lisati filamendile NinjaFlex määrdeainet glütserooli, mis ühtlustas filamendi liikumist ja tõstis filamendi survepinget. Kui 3D printeri Ultimaker 2 originaal etteandemehhanismiga saavutati filamendi survepinge ekstruuderisse 0.468 ± 0.12395% N/mm2 , pöördprojekteeritud uue etteandemehhanismiga saavutati 0.588 ± 0.02695% N/mm2 . Printimise katsete käigus selgitati välja optimaalsed printimise parameetrid filamendi NinjaFlex printimiseks 3D printeril Ultimaker 2. Prinditud katsekehade välisseinte kvaliteet oli hea ning katsekehade pealmine kiht oli sile.Kirje 3D printimise lisaseade vertikaalsele töötlemiskeskusele „Haas Minimill“(2015) Virro, Indrek; Allas, JaanusLõputöös antakse ülevaade 3D printimise tehnoloogiatest ja termoplasti ekstrusioon prindipea põhilistest osadest. Projekteeritakse lisaseade, millega vertikaalne töötlemiskeskus muuta 3D printeriks ilma lõiketöötlusvõimekust kaotamata. Lisaseade koosneb kuumutusdüüsist, materjali etteandjast, kinnitustest, töölauast, kasutajaliidesest, filamendi poolist ja toiteplokist. Projekteerides olid eesmärkideks seadme lihtne paigaldatavus, ühildumine firma Haas kontrolleriga ja kasutus mugavus. Käsitletud on riistvara, elektroonikat, tarkvara, lisatud on tehnilised joonised.Kirje 3D-prinditud polümeersõrestikuga betoonsilluste uurimine(Eesti Maaülikool, 2022) Ruusmäe, Rauno; Solom, Siiri; Ryabchikov, Alexander; Leiten, KadriPlastikute osakaal meie ühiskonnas on märkimisväärne, kuid osakaal ehituses kasutatavate materjalidena vaid marginaalne. Enamike plastikute kasutamisel on probleemiks nende vähene taaskasutamine, tugevusomadused ning looduse reostamine. Püüdmaks leida loodussõbralikumat asendust ehitussektoris kasutatavatele armeerimismaterjalidele koostati magistritöö eesmärgiga uurida PLA materjali kasutamist silluses. Uurimisülesanneteks oli 3D-polümeersõrestiku kujundamine, printimine ja võrdluskatsete sooritamine prinditud katsekehade ning betoonsillustega. Töö teostamiseks valmistati 3Dprinditud sõrestikud, vastavalt 50 ja 100% varda printimistäituvusega, milleks kasutati 3D-printerit Ultimaker 3. Lisaks uuriti 3D-prinditud PLA tõmbetugevust, 3D-sõrestiku paindetugevust ning jootebetooni survetugevust. Katsekehad valmistati Eesti Maaülikooli laborites, kokku oli katsekehi 31, millest 18 olid painde-, 10 tõmbe- ja 3 survekatsekehad. Tulenevalt sõrestike kujust kasutati katsekehade valmistamisel Weber JB 600/3 jootebetooni. Katsete tulemusi analüüsiti vastavate graafikute võrdluse teel. Saadud katsetulemustest saab järeldada, et PLA sõrestiku ja jootebetooni omavahel sidumine ei anna eeliseid traditsiooniliste armeerimislahenduste ees. Leiti, et antud kuju ja tihedusega 3D-prinditud PLA sõrestiku lisamine katsekehasse vähendas selle tugevusomadusi võrreldes ainult jootebetoonist katsekehaga.Kirje 3D-printeri materjali etteandemehhanismi projekt(Eesti Maaülikool, 2023) Nõmme, Märt; Soots, KaarelKäesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 3D-printerile otseülekande materjali etteandemehhanism. Töö käigus uuriti erinevaid materjali etteandemehhanismide tüüpe, valiti välja 3D-printer, millele otseülekande materjali etteandemehhanism projekteerida ja uuriti antud 3D-printerile turul pakutavaid otseülekande materjali etteandemehhanisme. Projekteerimisel kasutati SOLIDWORKS modelleerimistarkvara, kus kasutati 3D-printeri tootja poolt pakutavat avatud allika raalmudelit. Projekteeritud lahendus toodeti valmis ja seadistati. Projekteeritud- ja originaal etteandemehhanismi tõmbejõu katsetamiseks viidi läbi katsed. Turul pakutavate lahendustega võrdlemiseks arvutati välja printimispeale kiirendusel mõjuvad jõud erinevate lahenduste kasutamisel. Arvutuste tulemusel mõjub töös projekteeritud materjali etteandemehhanismiga printimispeale kiirendusel väiksem jõud kui turul pakutavate lahenduste kasutamisel. Seeläbi on võimalik suurendada printimispea kiirendusi, mis omakorda võimaldab lühendada detailide tootmisaega.Kirje 3D-printeri töölaua arendus(Eesti Maaülikool, 2018) Kütt, Sander; Soots, KaarelKäesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida kaughaldusega juhitav lisaseade 3Dprinditud detaili eemaldamiseks 3D-printeri töölaualt. Vajadus lisaseadme tarbeks tulenes autori isiklikest kogemustest. Detaili valmimisel tuleb 3D-printeri opertaatoril sekkuda ja töölaualt valminud objekt manuaalselt eemaldada. Käesolevas lõputöös projekteeritud lisaseademe tähtsamad komponendid on juhtarvuti, 3D-prinditavad kronsteinid, elektrimootor ja polüvinüülkloriid transportöörlint. Töö käigus viis autor läbi turuuuringu, valis 3D-printeri, millele lisaseadet projekteerima hakatakse, püstitas nõuded projekteeritavale lisaseadmele, modifitseeris vabavaralist tarkvara ja projekteeris lisaseadme mehaanilise osa.