EMÜ mahekeskus

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3641

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 26

Abiks väiketootjale. Elurikkuse suurendamine ja loodushoidlik taimekaitse
(SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2018) Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)
Kohaliku aineringe tagamiseks on põllu- ja aiakooslustes taimedega seotud palju organisme – putukaid, lesti, baktereid, seeni jt. Arvuka esinemise korral võib osa neist põhjustada saagikadu. Käesolev trükis annab ülevaate, kuidas koosluste elurikkuse suurendamine aitab hoida tasakaalus organismide arvukust, arvestades nii põllumajandusmaastikku, erinevate organismide bioloogilisi omadusi kui ka taimekasvatussüsteeme. Samuti saab ülevaate, kuidas reguleerida probleemsete organismide arvukust loodust säästvate tõrjemeetmetega.
Aias sadas saia : Õpime õpilastega õppeaias
(Tartu Loodusmaja, 2023) Pärnsalu, Pille-Riin (koostaja)
Käesolev õppetegevuste kogumik on jätkuks juhendile „Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“. Kogumikust leiate ideid ja tegevusi, kuidas õppeaeda õppetöös paremini ära kasutada. Iga peatükk sisaldab erineva raskusastmega, eri vanusegruppidele mõeldud ülesandeid, mida õpetajad saavad vastavalt oma soovidele ja vajadustele edasi arendada ning kohandada. Õppetegevuste kogumik on loodud, mõeldes eelkõige kahele õppeasutustest koosnevale võrgustikule – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kasvades oma toiduga“ ning programmi „Roheline kool“ õppeasutuste võrgustikule, kuid materjali on oodatud kasutama kõik huvilised. Kogumik koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest võib leida nii taime- ja loomaliikide kirjeldustega materjale, mänge, laboratoorseid kui ka loomingulisi ülesandeid alates lasteaias õppivatele aiahuvilistele kuni kolmandas kooliastmes tegutsevatele taimeteadlastele. Ülesannete juurde on märgitud viie palli süsteemi järgi nende raskustase, 1 kõige lihtsam, 5 kõige keerulisem või ressursinõudlikum. Ülesanded on omavahel kombineeritavad, sellekohased viited on leitavad ülesannete ja lisainfo juurest. Iga peatüki lõpus on nimekiri kasutatud ja soovitatavast kirjandusest. Kindlasti on oluline õppeaias valminud saak koos õpilastega ka toiduks valmistada. Retseptide otsimine ja loomine, menüü koostamine ning tooraine 100% ära kasutamine on teemad, mille kohta on loodud palju materjale ja käesolevas kogumikus neid teemasid ei käsitleta. Samuti ei leia kogumikust kõige lihtsamaid tegevusi, mis on seotud saagi mõõtmise, loendamise, kaalumise jms – need on tegevused, mida õpetajad juba niikuinii teevad ning lisajuhiseid ei vajata. Täname kõiki õpetajaid, kes Tartu loodusmajaga oma vajadusi ja soove jagasid – need olid väärtuslikuks sisendiks käesolevasse kogumikku ülesannete loomisel. Koostaja Pille-Riin Pärnsalu on erialalt taime- ja seeneteadlane ning käsitööline. Tal on pikaaegsed kogemused Tartu loodusmaja huviringi õpetajana ning ka õppejuhina. Pille-Riin on juhendanud ringe „Taimetargad“, „Veemaailm“, „Loodusesõbrad“ ja „Keskkonnasõbralik disain“. Loodame, et kogumikus toodud praktilised tegevused tekitavad huvi ja pakuvad rõõmu nii lastele, noortele kui õpetajatele!
Haljasväetis - mullaviljakuse parandaja
(Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Eesti Maaülikool, 2023) Talgre, Liina (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen
Jätkusuutlikuks maheviljeluseks tuleb arendada viljelussüsteeme, mis tagaksid elurikkuse suurenemise, mullaviljakuse paranemise ja stabiilse ning kvaliteetse saagi. Põhinedes kohalikel taastuvatel ressurssidel, sõltub maheviljeluses mullaviljakus olulisel määral orgaaniliste väetiste kasutamisest. Haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid mängivad selles olulist rolli. Haljasväetised on maheettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Kõige olulisem on nende kasvatamine huumusevaestel ja puuduliku mikrobioloogilise tegevusega muldadel. Mulla viljakuse ja tervise kandja on orgaaniline aine. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Aktiivne ja mitmekesine mullaelustik parandab nii mulla toitainete sisaldust kui ka struktuuri ning aitab taimekahjustajaid paremini kontrolli all hoida.
Liisi talu
(Eesti Maaülikool, 2012) Luik, Anne; Eesti Maaülikool. Mahekeskus
Liisi on heledapäine kahe rõõmsa kikkis patsiga viieaastane talutüdruk. Mäe talu avaras kollases elumajas elab ta koos oma ema ja isa, vanema õe Krõõda ning vanema venna Tõnuga. Maja taga on õuna- ja marjaaed. Üle õue elumaja vastas paiknevad loomalaut koos väikese meiereiga, suur heinaküün ning masinakuur, kus seisavad traktor ja muu masinavärk.
Liisi’s Farm
(Estonian University of Life Sciences, 2012) Luik, Anne; Estonian University of Life Sciences. Research Centre of Organic Farming
Liisi is a five year old farmer’s daughter, with fair hair in cheerful little plaits. She lives in the large yellow farmhouse of Mäe farm, together with her mother and father, her older sister Krõõt and older brother Tõnu. Behind the house is an apple orchard and fruit bushes. Opposite the farmhouse is a cattleshed with a small dairy and a large haystack as well as a barn for farm machinery, in which stand a tractor and other bits of equipment.
Mahe- ja tavatoidu kvaliteet ja mõju tervisele
(Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool; Vetemaa, Airi
Mahepõllumajanduslikke meetodeid peetakse keskkonnasõbralikeks peamiselt selle tõttu, et nende aluseks on kooskõla loodusega ja sünteetiliste kemikaalide kasutamise vältimine. Tänaseks päevaks on palju tõendeid selle kohta, et mahepõllumajandus parandab keskkonna-, mulla- ja põhjavee kvaliteeti (Haas et al., 2000), samuti saagi kvaliteeti. Mahepõllumajanduslikku taime- ja loomakasvatust sätestavad määrused on väga ranged ning nende järgimine tagab toodangu kõrge kvaliteedi. Ka mahetoodangu töötlemine on rangelt reguleeritud. Võrreldes tavatöötlemisega, kus on kasutamiseks lubatud mitusada erinevat tüüpi lisaainet (toiduvärvid, stabilisaatorid, parendajad jne), on mahetöötlemises lubatud vaid mõnikümmend lisaainet, mis on valdavalt looduslikku päritolu. Lisaainete kasutamise piiramine on mahetoidutöötlejatele väljakutse, kuna toidu pikaaegne säilitamine ilma kemikaalideta on keerulisem, kui tavatootmises.
Mahetoidu eelised ja mõju tervisele
(Eesti Maaülikool, 2022) Peetsmann, Elen; Luik, Anne
Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse pärast. Paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nt taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid jms. Käesolev teabeleht on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal.
Mahetoit : loomulik ja kasulik
(Eesti Maaülikool, 2011) Matt, Darja; Peetsmann, Elen; Luik, Anne; Pehme, Sirli
Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav mahetoit üha nõutum. Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud alates 1990ndate algusest: 2010. aastal oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle 20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas, nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne: kontrollsüsteem tagab mahenõuete järgimise. Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega: toodete kvaliteedi, ohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health), mis on elektroonselt kättesaadav www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee. Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest tulemustest.
Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik
(SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Mahepõllumajanduse Koostöökogu, 2023) Peetsmann, Elen (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja); Talgre, Liina (koostaja); Veromann, Eve (koostaja); Matt, Darja (koostaja)
Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse tähtsus ja pakutavad lahendused kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamiseks on muutunud seoses Euroopa Liidu roheleppe ja talust taldrikule strateegia eesmärkidega väga oluliseks. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg kasvab kiiresti – 2021. a oli selle käive üle 54 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (13%) ja Austria (11,6%). Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (425 eurot aastas) ja taanlased (384 eurot). Eestis on mahetoidu turg viimastel aastatel kiiresti arenenud, nõudlus ületab osade tootegruppide puhul pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. 2022. aastal oli 23% Eesti põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana. Ka mahetoodete valik ja kättesaadavus on pidevalt kasvanud, 2021. a oli mahetoidukaupade osakaal Eesti toiduturul 5%. Peamised eestlaste mahetoidu ostmise põhjused on tarbijauuringute järgi tervislikkus, toodete kodumaisus, maitse meeldivus, mahetootmise põhimõtte meeldivus, soov toetada mahetootjaid ja tootmise keskkonnasõbralikkus. Toidu kvaliteeti hinnatakse teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad, et mahe- ja tavatavatoidul on erinevused toitainelise koostise osas ja mahetoidul on parem toiteväärtus. Mahetoit ei sisalda pestitsiidide jääke ja raskmetallide sisaldus on oluliselt madalam võrreldes tavatoiduga. Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine toetavad nii inimese tervist kui aitavad hoida meie keskkonda. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses.
Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik
(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2015) Peetsmann, Elen (koostaja); Matt, Darja (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja)
Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjusi on kindlasti see, et looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on tunduvalt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga mahetoit tarbija poolt üha nõutum tervislikkuse seisukohast. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg on jõudsalt arenenud 1990ndatest peale. 2013. a oli selle käive üle 24 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (2013. a 8%), Šveits (6,9%) ja Austria (6,5%), kus suurem osa mahetoidust müüakse supermarketites. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (2013. a 210 eurot aastas) ja taanlased (163 eurot). Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nõudlus pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Tarbijauuringute põhjal on peamisteks mahetoidu eelistamise põhjusteks selle tervislikkus, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Seega võib kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne. Toidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses lk 18.
Meie ühine meri
(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Eesti Maaülikool, 2013) Skovsbøl, Ulla; Vetemaa, Airi; Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen
Simon läks just uude kooli, kus tema klassikaaslased ja õpetajad räägivad palju toidust ja ”Puhta Läänemere menüüst”. Simoni arvates on see teema veidi imelik, kuid tema ja ta klassikaaslased saavad põneva ülesande. Nad peavad minema uurimisretkele, et teada saada, kuidas igapäevane toit on seotud keskkonna ja Läänemerega. Nad külastavad mahetalunikku ja kalameest. Nad toovad kaasa suure kotitäie kala ja köögivilju, millest valmib koolis ”Puhta Läänemere menüü” põhimõtteid järgiv lõuna. Raamatut ”Meie ühine meri” saab kasutada loodusainetes ja kodundustundides. Raamatu teemad on: mahepõllumajandus, taime- ja loomakasvatus, toitainete ringlus, toitainete leostu- mine mullast, mahetoit ja ökoloogia, hapnikusisalduse vähenemine meres ja selle mõju mereelustikule. Raamatule on lisaks juhend õpetajale ja töölehed õpilastele. Raamatut saab eesti, inglise ja taani keeles tasuta alla laadida: www.weshareasea.eu.
Miks eelistada mahetoitu? : [köögiviljad ja puuviljad]
(Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool
Inimese tervisele on väga tähtsad bioaktiivsed ühendid, nagu nt polüfenoolid (sh. flavonoidid), karotenoidid ja C-vitamiin. Nad toimivad antioksüdantidena, immuunsüsteemi tugevdajatena, samuti kaitsevad infektsioonide eest ning aitavad ära hoida vähi teket. Polüfenoolidel ja karotenoididel on südame-, veresoonkonna- ja närvihaiguste vastane toime. C-vitamiin osaleb mitmetes ainevahetusprotsessides rasvapõletajana ja kolesterooli sünteesijana. Bioaktiivseid ühendeid võrdlevaid uuringuid mahe ja tava taimesaadustes on läbi viidud alates 1980-test.
Miks eelistada mahetoitu? : [lisaained]
(Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool
Sünteetilisi pestitsiidide ehk taimekaitsevahendeid mahepõllumajanduses ei kasutata – see on ka üks olulisemaid erinevusi mahe- ja tavatoidu vahel. Igal aastal korraldatakse Euroopa riikides (sh Eestis) taimekaitsevahendite jääkide seiret toidust. Proove võetakse kauplustest, turult, ladudest, põldudelt jm. Taimekaitsevahendite jääkide uuringud Eestis nii taimsetes kui ka loomsetes saadustes on näidanud, et sünteetiliste pestitsiidide kasutamise tõttu sisaldavad tavapõllumajandusest pärit saadused enam kui pooltel juhtudel pestitsiidijääke (joonis 1). Sageli võib üks toode sisaldada mitme eri toimeaine jääke korraga ja isegi üle maksimaalselt lubatud piirnormi. Kõige saastatuimad toiduained Euroopa Liidus on olnud must pipar 29 erineva pestitsiidijäägiga, viinamari 26, pirn 22 ja tomat 20 jäägiga (joonis 2). Väga saastunud on olnud ka tsitruselised, õunad, maasikad ja muud Euroopa lõunapoolsetest piirkondadest pärit viljad.
Miks eelistada mahetoitu? : [piim ja liha]
(Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool
Lisaks tootmisviisile sõltub piima ja liha kvaliteet suurel määral looma tõust, vanusest, söötmisest, laktatsioonifaasist, keskkonnateguritest (kliimast, lüpsitehnoloogiast ja ajast). Tähtsal kohal on karjatamine, mis mahetootmises on kohustuslik ja mis suurendab kasulike ainete hulka piimas.
Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus : juhend tootjatele ja nõustajatele
(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2013) Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Stein-Bachinger, Karin (toimetaja); Reckling, Moritz (toimetaja); Hufnagel, Johannes (toimetaja); Granstedt, Artur (toimetaja); Vetemaa, Airi (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)
Vaatamata paljudele meetmetele ei vähene Läänemere eutrofeerumine ja meie ökosüsteemide vastupanuvõime on ohus. Sellises olukorras pole lahenduseks tavapärased meetmed, tarvis on uut lähenemist. BERAS (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society) projekti raames töötatakse välja soovitused, mis tagavad ökoloogiliselt kestliku majandamise kogu toiduahelas põllumehest tarbijani. BERASe põhimõtted on väljatöötatud kahe rahvusvahelise projekti raames, mida on osaliselt rahastanud Euroopa Liit ja Norra (Läänemere piirkonna programm), BERAS (2003–2006) ja BERAS Implementation (2010–2013). Projektid on üheksa Läänemere-äärse riigi (Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti ja Soome), Venemaa ja Norra ühine jõupingutus, kuhu on kaasatud riiklikud ja kohalikud ametivõimud, ülikoolid ja uurimisinstituudid, nõuandeteenistused, mahepõllumajanduse ja keskkonnakaitsealased MTÜd, tootjaorganisatsioonid ja teised institutsioonid. Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus (ÖTP) põhineb mitmeaastastel uuringutel, kus on välja selgitatud meetmed ja tegevused, kuidas maheettevõtteid majandada nii, et need oleksid tõeliselt kestlikud ja keskkonnasõbralikud. BERAS on tõestanud oma potentsiaali vähendada toitainete leostumist, suurendada mulla süsinikusidumise võimet/vähendada kliimamõjusid ning suurendada elurikkust ja mullaviljakust. BERASe raames on edukalt käivitunud piirkondlikud jätkusuutlikud toidukogukonnad kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Tarbijaid kaasav „Puhta Läänemere menüü“ pakub võimalust tarbida head toitu ohustamata seejuures Läänemerd ja Maa taluvuspiire. Ökoloogilise taaskasutava põllumajanduse juhend keskendub põllumeeste tegevusele. See on valminud Läänemere-äärsete riikide põllumeeste, nõustajate ja teadlaste koostöös. Juhendiga loodame innustada tavatootjaid ÖTPle üle minema ja toetada mahetootjaid tootmise jätkusuutlikumaks ümberkorraldamisel. Täname kõiki autoreid panuse eest ja Dr. Karin Stein-Bachingeri Saksamaa Leibnizi keskusest koordineerimise eest.
Õppeaed sügisest sügiseni : Õppeaia loomise abimaterjal
(Tartu Loodusmaja, 2023) Ehlvest, Anneli (koostaja)
Projekti „Kasvades oma toiduga” kolm märksõna on toit, kogukond ja keskkond. Toit on meie kultuuripärandi esmane väljendus ja meie rahvusvaheline keel. Oleme jõudnud punkti, kus meie kõige noorem põlvkond enam ei tea, kus ja kuidas nende lauale jõudev toit kasvab. Kasvades koos oma toiduga, seda teades ja tundes muutuvad tervislik toitumine ja toidu päritolu üha olulisemaks. Alustame oma tegevusi algusest, õpetades keskkonnasõbralikke toidu kasvatamise oskusi ja jälgides taime eluringi seemnest kompostimiseni. Need teadmised on omamoodi ellujäämise kunst, mis on oluline nii inimese kui ka keskkonna jätkusuutlikkuse jaoks. Toidu kasvatamise tundmine aitab mõista looduses toimivaid protsesse ning annab teadmisi, mida jätkusuutliku elukeskkonna säilimiseks on vaja teha. Õueala, elurikkus, toit ja jäätmed on Rohelise kooli programmi teemade seas ning loodame, et käesolev materjal aitab nii rohekooli ja „Kasvades oma toiduga” projekti võrgustikel kui teistel huvilistel luua oma õppeaiale tähendust ja julgustab aeda aktiivselt kasutama. Õppeaedade loomist, toidutaimede kasvatamist ja kasutamist toetavad materjalid on leitavad Eesti Maaülikooli Mahekeskuse „Kasvades oma toiduga” projekti lehelt ja Tartu loodusmaja rohekooli programmi materjalidest.
Organic Farming Research in Estonia
(Estonian University of Life Sciences, 2013) Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen; Matt, Darja; Luik, Anne; Veromann, Eve
The growth of organic farming in Estonia has been rapid in recent decades. To support this development various research projects have been conducted but still a lot of new knowledge is needed to improve the performance of organic sector. Organic agriculture is based on nutrient recycling and it uses a variety of practices that are also valuable for conventional farming because resources of non-renewable synthetic fertilizers are limited and food should be produced more sustainably. Holistic perspective that connects ecological, economic and social aspects is needed in organic farming research and future projects should target these issues more thoroughly.
Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2021
(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja)
Kogumik ilmub konverentsi „Põllumajandus ja keskkond 2021“ raames.
Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2023
(Eesti Maaülikool, 2023) Eesti Maaülikool; Lillak, Rein (toimetaja); Toom, Merili (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)
Globaalne põllumajandus on jõudnud ristteele. Viimastel aastakümnetel on põllumajanduse tootlikkus oluliselt suurenenud. Samas on see avaldanud negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Saagikuse suurendamine on käinud käsikäes intensiivse väetamise, niisutamise ja pestitsiidide kasutamisega. Maailma Looduse Fondi andmetel on pestitsiidide ja väetiste kasutamine põllumajandusettevõtetes viimase 50 aasta jooksul suurenenud 26 korda ning sellel on olnud tõsised tagajärjed keskkonnale. Põllumajanduses kasutatavad keemilised pestitsiidid ja kunstväetised ei jää mitte ainult taimedesse, vaid ringlevad jääkidena ökosüsteemides ning jõuavad pinna- ja põhjavee kaudu meie toidulauale. Mulla degradeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veereostus ja kliimamuutused on vaid mõned väljakutsed, millega seisame silmitsi. Maailma Looduse Fondi väitel on intensiivpõllumajandus ja -maakasutus põhjustanud maailmas peaaegu 60% ulatuses bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja on ühtlasi vastutav 30% kasvuhoonegaaside heitkoguste tootmise eest. Nende ja muude oluliste probleemidega võitlemiseks ja muutuste elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon vastu elurikkuse ja talust taldrikule strateegiad, mis on aluseks Euroopa rohelisele kokkuleppele. Roheleppe raames peaks Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutus aastaks 2030 vähenema 50%. See, kuidas meie toitu toodetakse ja tarbitakse, ei pea hävitama loodust ja elupaiku. Me saame vähendada agrokemikaalide kasutamist, süsinikdioksiidi heitkoguseid, toidu raiskamist ja kadu ning taastada looduse mitmekesisuse. Meie toidusüsteem võib pakkuda jätkusuutlikku, tervislikku ja taskukohast toitu kõigile. Seega tuleks edasi arendada keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid (nt taastavat põllumajandust, mahepõllumajandust, rakendada mitmekesiseid külvikordi, milles on kindel koht talvistel vahekultuuridel) ning mitte soodustada saakide suurendamist mistahes kuluga. Põllumajandussaaduste tootmine peab toimuma kooskõlas loodusega, suurendama mulla süsinikusisaldust, tasakaalustama saagikust, vähendama kliimamuutusi ja soodustama bioloogilist mitmekesisust. See on parim garantii toidujulgeoleku tagamiseks. Tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi pikaajaliste katsetulemuste tutvustamise viia inimesteni arusaam, et toitu on võimalik toota ka keskkonda säästes. Teadlikkust aitaks oluliselt tõsta erinevate seirete laialdane tutvustamine meedias. Käesolevas kogumikus kajastatakse erinevaid katse- ja seiretulemusi, mis on tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks väga olulised.
Porgand Piia seiklused
(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Luik, Anne
1. Miks on taimedel seemneid vaja? 2. Mis on seemnest tulev idu, mis sellest areneb? 3. Kes on taime abilised mullas? 4. Mis on kompost, millest seda saab teha ja miks see oluline on? 5. Miks on looduses tähtsad mesilased, liblikad, lepatriinud, jooksiklased ja ämblikud? Mõned ülesanded. 1. Värvi raamatus piltidel valgeks jäetud osad. 2. Uuri kuidas seemnest saab alguse taim. Pane seeme, nt hernes, märja riide vahele sooja kohta ning jälgi seemnest idu moodustumist. Kasta vahetevahel, et riie ära ei kuivaks. 3. Pane idanenud seeme mullaga täidetud potti, hoolitse kasvava taime eest, jälgi selle arengut. 4. Kui on olemas kodu- või suvilaaed kasvata endale köögivilja! 5. Kogu alati kõik orgaanilised jäätmed kompostimiseks, võimalusel tee ise komposti!

Sirvi

Sirvi EMÜ mahekeskus Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud