MII lõputööd

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7077

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2425

133 seeria kortermajade rekonstrueerimine tehaseliste täislahendusega betoonelementidega
(Eesti Maaülikool, 2024) Unt, Marius; Teppand, Tõnis (juhendaja); Männigo, Viljar (juhendaja)
Eesti eluasemefondi terviklik rekonstrueerimine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx) toetusel hoo sisse saanud. Vastavalt Eesti energia- ja kliimapoliitika alustele aastani 2050 on pikaajalise strateegia peamine eesmärk enne 2000 aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine, sealhulgas ligikaudu 14 000 kortermaja. Rekonstrueerimise maht järgnevaks 26 aastaks on arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele väljakutset pakkuv. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uute ehitustehniliste ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine koostöös TMB Element OÜ-ga, mis lühendaks rekonstrueerimistööde teostamise aega, kasutades tehases valmistatud täislahendusega betoonist koorikelemente. Nendes sisalduvad soojustus, avatäited ja lokaalne ventilatsioon ning ajas kauakestev erinevate viimistlusvõimalustega fassaad. Lahendamiseks valiti Tartu EEK 133 seeria kortermajad. Analüüsiti kortermajade kandekonstruktsioone, teostati hoone ja kinnitusdetailide kandevõime arvutusi. Töö tulemusena töötati välja kahekihilised seinaelemendid, kinnitusdetailide tehnilised lahendused ning koostati töö – ja tootejoonised. Nende põhjal toodeti kinnitusdetailide prototüübid edasiseks arendustööks ja optimeerimiseks. Betoon on viimistlusmaterjalina üldjuhul hooldusvaba ja sobilik ka 9– korruselistele kortermajadele.
2000-2013. aasta geomaatika osakonna vilistlaste uuring
(2014) Karon, Kerttu; Toom, Mariliis
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on uurida, kas ja mil määral Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna vilistlased jätkavad tööturul ülikoolis omandatud erialal. Vilistlaste uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit küsitluse näol. Valimisse kuulusid aastate 2000-2013 kinnisvara planeerimise, geodeesia ja maakorralduse õppekava lõpetajad. Tulemustena selgus, et 145-st vastajast on 41% vastanutest põhitöö väga lähedalt õpitud erialaga seotud; suures osas on põhitöö omandatud erialaga seotud 20% vastanutest. Eesti mastaabiga võrreldes jäävad need numbrid eelnevalt 2005. ja 2009. aastal läbiviidud uuringutele 7 ja 14% ulatuses alla. Antud töö raames uuritutest töötavad 49% vastajatest erafirmas või eraisiku teenistuses ning 41% riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses. Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha valimisel on: enese proovilepanek (92%), head töökaaslased (91%) ja hea palk (88%). Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha saamisel on: eesti keele oskus (83%), omandatud peaeriala/erialad (81%) ja inglise keele oskus (63%). Antud temaatikat on soovitatav edasi uurida spetsiifilisemalt Eesti Maaülikooli poolt või järgmise bakalaureuse- või magistritöö raames, keskendudes juba ainult ühele õppekavale, et saaks analüüsida ja võrrelda geomaatika valdkonna erialasid omavahel.
3-korruselise 18 korteriga elamu energiaaudit
(2012) Simonov, Aleksandr; Tihhonov, Nikolai; Pikk, Priit
Käesolevas töös on uuritud kolmekorruselise elamu energiakasutust ja vastavust energiatõhususe nõuetele. Kuigi varem majas teostatud renoveerimistööd parandasid energiatõhusust, on kütteenergiatarbimine piirdetarindite suure soojusläbivuse tõttu siiski ebasäästlik. Uuritud hoone energiatõhususe tugev külg on sooja vee ja kütte süsteemid. Nõrgemaks küljeks on piirdetarindid, mille soojusläbikande tegurid ei vasta EV standartnõuetele. Ventilatsioonisüsteem töötab halvasti. Kuigi enamus elanikest on sisekliimaga rahul, selgus ülevaatuse käigus, et mõnes ruumis tekib hallitus. Õhuvahetuse intensiivsus ei ole piisav. Sisekliima ja energiakasutuse parandamiseks pakkusin välja mõned meetmed, millest peamine on piirdetarindite soojustamine. Meetmete rakendamise mõju arvutuslik analüüs näitas, et isegi minimaalsed parandused vähendaksid maja aastast energiakulu 3,45% võrra. Piirdetarindite soojusläbivusnõuetega vastavusse viimise korral väheneb hoone energiatarbimine peaaegu kaks korda. Pakutavatest meetmetest võib lähtuda hoone soojustamisprojekti koostamisel, meetmete rahasäästuväärtuste arvutamisel ja lihttasuvusaja hindamisel.
3-teljeline arvprogrammjuhitav puidufreespink
(Eesti Maaülikool, 2017) Tiisler, Eero; Kalder, Janar
Käesoleva lõputöö projekti raames projekteeriti ja ehitati valmis 3- teljeline CNC puidufreespink ergonoomiliste mõõtmete ja väikse massiga, mis lihtsustaks transporti ja ei võtaks palju ruumi, ent samas suudaks freesida Eestis enamlevinud puuliike ja vajadusel ka pehmemat plastikut ning metalli. Kriteeriumiks oli, et seadme lõpphind peab jääma alla 350 euro, et püsida konkurentsitult kõige kasulikuma võimalusena arvestades turuhindu. Raamkonstruktsiooni projekteerimisel valiti kahe materjali vahel: alumiinium (5083) ja niiskuskindel filmivineer FW. Põhjendatud kaalutlustel valiti niiskuskindel filmivineer FW. Töösõlmedes tehti vajalikud arvutused leidmaks sobivad mehaanika- ja elektroonikakomponendid. Enamus komponente telliti välismaalt (Hiina, Läti) sobivama hinna tõttu. Valiti välja sobiv elektroonika ja kasutajasõbralik juhttarkvara. Efektiivne tööala on (X,Y,Z) 220×330×112 mm ja telgede maksimaalne positsioneerimise kiirus on 4000 mm/min. CNC puidufreespink kaalub 8,7 kg. 3- teljelisel CNC puidufreespingil on avatud töölaud. Soovitatav on kasutada maksimaalselt 5 kg kaaluvat toorikut või detaili. Telgede liigutamise täpsuseks on 0,04 mm, mida võib lugeda rahuldavaks tulemuseks, kuna samm-mootorite draiveritel on võimalik sammu täpsust veelgi suurendada. 3- teljelise CNC freespingi ehitusmaksumuseks kujunes 259,35 eurot sh juhtimissüsteemi korpus. Tulemusega võib rahule jääda, kuna etteantud hind jäi kavandatava eelarve piiresse.
3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende pinnaviimistlusele ja täpsusele
(Eesti Maaülikool, 2021) Säre, Hans Eduard; Lillerand, Tormi; Soots, Kaarel
FFF-tehnoloogiaga 3D prinditud detailide pinnad on karedad, kuna neid luuakse kihtide kaupa ja kihtide vahele jääb süvis. Erinevate järeltöötlusviisidega, millest üks on atsetoonjäretöötlus, on võimalik nende pinnakvaliteeti parandada. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide kvaliteedile. Kvaliteet tähendab antud lõputöö raames madalat pinnakaredust ja välismõõtmete muutumatust. Uurimiseks 3D prinditi 15 katsekeha, millega tehti 3 korduskatset 5 erineva järeltöötlusajaga: 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehasid järeltöödeldi selleks eraldi valmistatud järeltöötluskambris. Järeltöötluskambri ehitamist oli alustatud eelmisel aastal Egert Pedassaare lõpputöö raames. Olemasolevale järeltöötluskambrile tehti parendusi. Uuriti atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide välismõõtmetele, pinnakaredusele ja detailisusele. Katsekehasid mõõdeti enne ja pärast järeltöötlust ja Võrreldi tekitatud muutusi katsekehades. Lõputöö käigus selgus, et konkreetse järeltöötluskambriga kasutatud sätetel oli mõistlikum järeltöötlusaeg 15 kuni 20 minutit. 15 minutiga oli pinnakareduse näitaja Ra muutunud keskmiselt 7,4 μm algselt mõõdetud pinnakaredusest, mis jäi vahemikku 8,8-10,3 μm olenevalt katsekehast. Pärast 15 minutit järeltöötlust oli katsekehad omandanud läikiva välimuse. Pikemaajalisel järeltöötlusel paranes muutus Ra väärtus kuni 9 μm, saavutades minimaalse väärtus 0,75 μm. 15 ja enam minutisel järeltöötlusel hakkasid katsekehad deformeeruma. Katsekeha teravad nurgad muutusid ümarateks ja tekkisid kujuhälbed. Juba 5 minutiline järeltöötlus parandab ABS detailide pinnakvaliteeti, seejuures jättes välismõõtmed muutumatuks.
3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende mehaanilistele omadustele
(Eesti Maaülikool, 2022) Ignašev, Andrei; Soots, Kaarel; Lillerand, Tormi
Eelnevate lõputööde raames on konstrueeritud järeltöötluskamber ning on uuritud, kuidas mõjutab atsetooniga järeltöötlemine 3D prinditud ABS detailide pinnaviimistlust ja täpsust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida atsetooniga järeltöötlemise mõju 3D prinditud ABS detailide mehaanilistele omadustele. 3D printimiseks kasutati EMÜ Tehnikamaja mõõtelaboris asuvat Ultimaker 3 printerit. Kokku 3D prinditi 20 katsekeha. Atsetooniga järeltöötlemine toimus eelnevate lõputööde raames konstrueeritud seadmega. Järeltöötlemine toimus samasugustel tingimustel, mis on toodud Hans Eduard Säre lõputöös. Järeltöötlusajad olid 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehad järeltöödeldi partiidena, kus ühes partiis oli kolm katsekeha. Tõmbekatsetega määrati järeltöödeldud ja järeltöötlemata katsekehade mehaanilised omadused. Tulemused näitasid, et atsetooniga järeltöötlemine vähendas ABS materjali tõmbetugevust ja voolepiiri. Kõige enam vähenesid tõmbetugevus ja voolepiir katsekehadel, mille järeltöötlusaeg oli 30 minutit. Pikenemine voolepiiril ja pikenemine purunemisel suurenesid järeltöötlusaegadel 30, 45 ja 60 minutit. Atsetooniga järeltöötlemine suurendas 3D prinditud ABS materjali elastsusmoodulit ja katkevenivust järeltöötlusaegadel 15 ja 30 minutit.
3D prinditud detailide järeltöötlemise tehnoloogia
(Eesti Maaülikool, 2020) Pedassaar, Egert; Soots, Kaarel; Lillerand, Tormi
FDM ja FFF tehnoloogiat kasutatavate printeritega prinditud detailide pind jääb krobeline. Siinse töö eesmärk on projekteerida järeltöötlusseade ABS-materjalist 3D prinditud detailide pinnakvaliteedi parandmiseks. Töö teoreetilises osas on kasutatud ingliskeelset kirjandust. Järeltöötlusseadme projekteerimiseks kasutati Solid Edge 2020 tarkvara. Toodi välja erinevad põhimõttelahendused, hinnati neid ja valiti hindamistulemuste põhjal järeltöötlusseadme jaoks parim tehniline lahendus. Järeltöötlusseadme projekteerimisel välja valitud ostudetailid kinnitati sobivust programmis Solid Edge 2020. Töö tulemusena projekteeriti järeltöötlusseade. Töö edasine etapp hõlmab järeltöötlusseadme katsetamist ja selle edasi arendamist.
3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine
(Eesti Maaülikool, 2022) Maasing, Kevin; Soots, Kaarel
Nüüdisajal on populaarsust kogunud 3D printimine, sest on andnud kodukasutajatele võimaluse toota odavalt väiksemaid detaile. Antud tehnoloogia on võetud ka tööstuslikku kasutusse, kus rakendatakse suuremaid 3D printereid. Suuremate printeritega esinevad teatud väljakutsed, mis langetavad printimiskvaliteeti. Lõputöö eesmärgiks 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine. Selleks tehakse selgeks 3D printimise tehnoloogia ja põhimõtteid. Käesolevas töös tuuakse esile printimise probleeme ja võimalike lahendusi. Konstrueeritakse lisa etteandemehhanism olemasoleva 3D printer kere seina külge. Etteandemehhanismi modelleerimiseks kasutatakse tarkvara Solidworks (2019) ning printimiseks kasutatakse viilutamistarkvara Simplify3D. Enamus detailid on modelleeritud selliselt, mis võimaldaks neid 3D printida. 3D prinditud detaile on võimalik lihtsalt ning kiiresti toota ning teeb prototüüpimise mugavamaks. Konstruktsiooni jaoks on lisatud juurde alalisvoolumootor, mis aitab kaasa filamendi edasi andmisele ning 3D printeri filamendi etteandmismootor ei pea iseseisvalt filamenti tõmbama. Lisaks koostati valmis etteandemehhanismi elektriskeem, see koosneb kahest releest, kahest lõpplülitist, pingemuundurist ja mootorist. Vajutades ühe lüliti hooba hakkab mootori võll pöörlema senikaua kuni vajutatakse teist lülitit. Valmistatud etteandemehhanismi printimise kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Ilma lisaseadet kasutamata võrreldakse prinditud katsekehade kvaliteeti lisa etteandemehhanismiga printimisel. Katsekehade analüüsimise käigus selgus, et lisa etteandemehhanism on parendanud printimiskvaliteeti, kuid ei ole teinud seda iga printimise korral. Konstruktsiooni ehitamise käigus tuli välja, et osad mõõdud sai valesti pandud, mistõttu mudelid modelleeriti ümber ning prinditi uued detailid, mis oleksid vastupidavamad pingetele. Antud etteandemehhanism ei ole valmis toode, vaid prototüüp, selle toote arendust kui ka väljatöötamist on võimalik edasi arendada. Tehes rohkem katseid on võimalik uurida etteandemehhanismi probleemseid kohti ning neid parendada.
3D printimine termoplastse polüuretaaniga
(Eesti Maaülikool, 2017) Hermanson, Egon; Soots, Kaarel; Põllundus- ja tootmistehnika
3D printimine termoplastse polüuretaaniga Ultimaker 2 3D printeril on raskendatud, kuna Ultimakeri 3D printer on mõeldud filamentide ABS’i või PLA printimiseks, mitte termoplastsete polüuretaanist filamentide. Termoplastne polüuretaanist filament ummistub Ultimaker 3D printeri etteandemehhanismi ning prinditud tulemus on äärmiselt ebakvaliteetne. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli termoplastse polüuretaani 3D printimise uurimine 3D printeri Ultimaker 2 ja polüuretaani NinjaFlex näitel. Selleks skaneeriti Ultimaker 2 originaal etteandemehhanism, kasutades laserskännerit Nikon MCAx20/MMDx50 täpsusega 50μm. Saadud punktipilv töödeldi programmiga SpaceClaim, millest saadud 3D mudel pöördprojekteeriti kasutades tarkvarasid AutoDesk Fusion 360 ja SolidWorks 2013. Uue etteandemehhanismiga tehti filamendi survepinge katseid, kus võrreldi originaali ja uue etteandemehhanismi poolt tekitatavat filamendi survepinget ekstruuderile. Katsete käigus selgus, et uus etteandemehhanism võimaldab filamentide ABS ja TPU 95A puhul suuremat survepinget, kui filamendi NinjaFlex puhul. Vähendamaks filamendi ja ühendustoru siseseinte vahelist hõõrdumist, lisati filamendile NinjaFlex määrdeainet glütserooli, mis ühtlustas filamendi liikumist ja tõstis filamendi survepinget. Kui 3D printeri Ultimaker 2 originaal etteandemehhanismiga saavutati filamendi survepinge ekstruuderisse 0.468 ± 0.12395% N/mm2 , pöördprojekteeritud uue etteandemehhanismiga saavutati 0.588 ± 0.02695% N/mm2 . Printimise katsete käigus selgitati välja optimaalsed printimise parameetrid filamendi NinjaFlex printimiseks 3D printeril Ultimaker 2. Prinditud katsekehade välisseinte kvaliteet oli hea ning katsekehade pealmine kiht oli sile.
3D printimise lisaseade vertikaalsele töötlemiskeskusele „Haas Minimill“
(2015) Virro, Indrek; Allas, Jaanus
Lõputöös antakse ülevaade 3D printimise tehnoloogiatest ja termoplasti ekstrusioon prindipea põhilistest osadest. Projekteeritakse lisaseade, millega vertikaalne töötlemiskeskus muuta 3D printeriks ilma lõiketöötlusvõimekust kaotamata. Lisaseade koosneb kuumutusdüüsist, materjali etteandjast, kinnitustest, töölauast, kasutajaliidesest, filamendi poolist ja toiteplokist. Projekteerides olid eesmärkideks seadme lihtne paigaldatavus, ühildumine firma Haas kontrolleriga ja kasutus mugavus. Käsitletud on riistvara, elektroonikat, tarkvara, lisatud on tehnilised joonised.
3D-prinditud polümeersõrestikuga betoonsilluste uurimine
(Eesti Maaülikool, 2022) Ruusmäe, Rauno; Solom, Siiri; Ryabchikov, Alexander; Leiten, Kadri
Plastikute osakaal meie ühiskonnas on märkimisväärne, kuid osakaal ehituses kasutatavate materjalidena vaid marginaalne. Enamike plastikute kasutamisel on probleemiks nende vähene taaskasutamine, tugevusomadused ning looduse reostamine. Püüdmaks leida loodussõbralikumat asendust ehitussektoris kasutatavatele armeerimismaterjalidele koostati magistritöö eesmärgiga uurida PLA materjali kasutamist silluses. Uurimisülesanneteks oli 3D-polümeersõrestiku kujundamine, printimine ja võrdluskatsete sooritamine prinditud katsekehade ning betoonsillustega. Töö teostamiseks valmistati 3Dprinditud sõrestikud, vastavalt 50 ja 100% varda printimistäituvusega, milleks kasutati 3D-printerit Ultimaker 3. Lisaks uuriti 3D-prinditud PLA tõmbetugevust, 3D-sõrestiku paindetugevust ning jootebetooni survetugevust. Katsekehad valmistati Eesti Maaülikooli laborites, kokku oli katsekehi 31, millest 18 olid painde-, 10 tõmbe- ja 3 survekatsekehad. Tulenevalt sõrestike kujust kasutati katsekehade valmistamisel Weber JB 600/3 jootebetooni. Katsete tulemusi analüüsiti vastavate graafikute võrdluse teel. Saadud katsetulemustest saab järeldada, et PLA sõrestiku ja jootebetooni omavahel sidumine ei anna eeliseid traditsiooniliste armeerimislahenduste ees. Leiti, et antud kuju ja tihedusega 3D-prinditud PLA sõrestiku lisamine katsekehasse vähendas selle tugevusomadusi võrreldes ainult jootebetoonist katsekehaga.
3D-printeri materjali etteandemehhanismi projekt
(Eesti Maaülikool, 2023) Nõmme, Märt; Soots, Kaarel
Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 3D-printerile otseülekande materjali etteandemehhanism. Töö käigus uuriti erinevaid materjali etteandemehhanismide tüüpe, valiti välja 3D-printer, millele otseülekande materjali etteandemehhanism projekteerida ja uuriti antud 3D-printerile turul pakutavaid otseülekande materjali etteandemehhanisme. Projekteerimisel kasutati SOLIDWORKS modelleerimistarkvara, kus kasutati 3D-printeri tootja poolt pakutavat avatud allika raalmudelit. Projekteeritud lahendus toodeti valmis ja seadistati. Projekteeritud- ja originaal etteandemehhanismi tõmbejõu katsetamiseks viidi läbi katsed. Turul pakutavate lahendustega võrdlemiseks arvutati välja printimispeale kiirendusel mõjuvad jõud erinevate lahenduste kasutamisel. Arvutuste tulemusel mõjub töös projekteeritud materjali etteandemehhanismiga printimispeale kiirendusel väiksem jõud kui turul pakutavate lahenduste kasutamisel. Seeläbi on võimalik suurendada printimispea kiirendusi, mis omakorda võimaldab lühendada detailide tootmisaega.
3D-printeri töölaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2018) Kütt, Sander; Soots, Kaarel
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida kaughaldusega juhitav lisaseade 3Dprinditud detaili eemaldamiseks 3D-printeri töölaualt. Vajadus lisaseadme tarbeks tulenes autori isiklikest kogemustest. Detaili valmimisel tuleb 3D-printeri opertaatoril sekkuda ja töölaualt valminud objekt manuaalselt eemaldada. Käesolevas lõputöös projekteeritud lisaseademe tähtsamad komponendid on juhtarvuti, 3D-prinditavad kronsteinid, elektrimootor ja polüvinüülkloriid transportöörlint. Töö käigus viis autor läbi turuuuringu, valis 3D-printeri, millele lisaseadet projekteerima hakatakse, püstitas nõuded projekteeritavale lisaseadmele, modifitseeris vabavaralist tarkvara ja projekteeris lisaseadme mehaanilise osa.
4,95 MW päikeseelektrijaama projekteerimine
(Eesti Maaülikool, 2024) Kukke, Robert; Annuk, Andres (juhendaja)
Magistritöös koostati 4,95 MW väljundvõimsusega päikeseelektrijaama projekt Paldiski linnas asuvale Posti kinnistule. Päikeseelektrijaama projekteerimisel võeti aluseks Tellija lähteülesanne, Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 403331 ja Eesti Vabariigis kehtivatest elektri projektiga seotud õigusaktidest, standarditest ja normidest. Töö raames tutvustati ka Euroopa Liidu seatud taastuvenergia eesmärke ja Eesti jaotus- ja põhivõrgu ettevõtete arengukavasid. Kirjeldati projekteeritavat päikeseelektrijaama, selle komponente ja rajatavaid süsteeme. Põhjendati kasutatavaid tehnoloogiaid ja tehti vajalikud arvutused päikeseelektrijaama seadmete valikuks ja ohutuks kasutamiseks. Esitati teostatud skeemid ja tutvustati koostatud skeemide rolli päikeseelektrijaama rajamisel.
400 hektarilise maafondiga teraviljakäitluskompleksi rekonstrueerimine
(2014) Sepp, Sixten; Leola, Taavi
Põllumajandusettevõtte edukuse aluseks on kogu tööprotsessi efektiivne toimimine. Käesolevas lõputöös on võetud vaatluse alla FIE Rein Jursi teraviljakäitluskompleks selle parendamise eesmärgil. Lõputöö koosneb viiest osast. Esimeses osas on välja toodud lõputöö eesmärk ning sellega kaasnevad ülesanded. Teises osas on kirjeldatud lõputöö metoodikat. Kolmandas osas näidatakse teraviljakäitluskompleksi asukohaskeemi, antakse ülevaade ettevõtte ajaloost, tänapäevast, peamisest tegevusalast, Kevili põllumeeste ühistust, põldude asukohast ja ettevõttes kasutusel olevast tehnikast. Neljandas osas antakse ülevaade vilja kuivatamise teooriast, analüüsitakse erinevaid põlluharimisetehnoloogiaid ja teraviljakuivati tüüpe. Antakse ülevaade projekteeritavast viljakuivatist. Viiendas osas on koostatud tehnoloogiline skeem, kuhu on lisatud võimalused töö paremaks organiseerimiseks. Lisak on valmistatud tehnoloogiline projekt. Viljahoidla ja masinate hoiuruum on projekteeritud pikemaks ja kõrgemaks, et oleks võimalik probleemideta hoiustada saaki, väetisi, seemneid ja tehnikat. Viljahoidlasse on projekteeritud laealused konveierid ja viljasalved, et oleks võimalik eraldada kuivatatud vilja. Vilja vastuvõtu ruumi on projekteeritud põrandaalune konveier vilja transpordiks kuivatisse. Kompleksi on projekteeritud olmeruumid (wc ja duširuum), kuna olemasolevad on amortiseerunud. Kompleksi on projekteeritud uus teraviljakuivati, et tööprotsessi kiirendada. Tervele kompleksile on projekteeritud uus plekk-katus. Lõputöö lisades on välja toodud ettevõtte asendiplaan, pealtvaate joonis, läbilõike joonised ja illustreeriv ruumiline joonis.
45-kraadise pikikaldseotise kinnitusviisiga tööriistade hoidmissein
(Eesti Maaülikool, 2020) Olm, Märt-Hendrik; Kask, Regino
Paljud tööriistade hoidmisseinad on kas liiga kallid või piiravad kasutajal kujundada tööriistade asetust seinal. Autor töötab välja süsteemi, kus on võimalik asetada riiulid või muud tööriistu hoidvad konstruktsioonid vastavalt soovidele. Lõputöö eesmärk on välja töötada 45-kraadise pikikaldseotise kinnitusviisiga tööriistade hoidmissein. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid tööriistade hoidmisseina tüüpe. Kirjeldatakse 45-kraadise nurga lahendust, hoidmisseina välimust ning ehitust. Tuuakse välja masinad ja seadmed, mida tööriistade hoidmisseina jaoks kasutatakse. Tehnoloogiliste protsesside all tuuakse välja plaatmaterjali saagimine, tüübliavade puurimine, pikikaldseotiste 45-kraadise nurga alla saagimine, pindade lihvimine. Samuti arvutatakse välja materjalikulu ning hind. Tööriistade hoidmissein valmistatakse vineerist ning kinnitusvahenditeks kasutatakse tüübleid ning kruve. Kokku on detaile 34 tükki. Lõputöö uurimise käigus valitakse välja tööriistade hoidmisseina valmistamise jaoks kõige sobilikumad seadmed ning kinnitusvahendid.
6-24 kv maakaabli installatsioon ja vead
(2012) Selgis, Eiko
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli käsitleda Eesti keskpingevõrgu 6-24 kV maakaablite hetke olukorda, nende paigaldamist vastavalt kehtivatele nõuetele ja võrrelda seda tegeliku teostusega. Tuua välja vead, mida esineb paigaldustöödes kõige sagedamini ja mida tuleks kvaliteetse maakaabli installatsiooni puhul arvestada. Vaadeldud töös on lühidalt kirjeldatud Eesti elektrivõrgu haldussüsteemi ja selle hetke olukorda. Samuti käsitletakse elektrivõrgu olukorda, mis võiks võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega olla tunduvalt kaasaegsem ja paremas olukorras. Töö koosneb viiest osast. Esimeses osas tutvustatakse hetkel Eestis käidus olevaid 6-24 kV maakaabelliine. Teine osa analüüsib maakaablite paigalduse erinevad meetodeid. Kolmandas peatükis on kirjeldatud, mis toimub kaablis enne lühist. Neljas peatükis antakse ülevaade kaabli defektidest ja kaablipaigalduse vigadest. Viimane peatükk koosneb kaablimuhvil, selle defektidel, kaablimuhvi paigaldusel ning paigalduses tehtavatel vigadel. Parema ülevaate andmiseks on tööle lisatud mitmeid jooniseid ja tabeleid ning lisa sisaldab täiendavaid materjale uurimistöö illustreerimiseks. Kaablite kohta on olemas palju erinevat kirjandus, kuid enne bakalaureusetöö teemavalikut, sellist uurimustööd ei leidnud, mis baseeruks keskpingekaablite riketel, ning selle tulemusel on koostatud käesolev töö. Töö käigus oli huvitavaks kogemuseks uurida kaablirikete olemust, mis omakorda annab täiendavaid kogemusi edasiseks töötamiseks valitud erialal. Kaabelliinide mõõtmiste ja kaabli kvaliteedi hindamise kohta on Euroopas tehtud väga palju uurimustöid, kuid Eesti on see valdkond ilmselt majanduslikel põhjustel analüüsimata. Samas ei leidnud ka ühtegi uurimustööd, mis käsitleks kaablite paigaldamist erinevates Euroopa riikides.
Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori efektiivsusnäitajad
(2014) Feditšenkov, Vitali; Kokin, Eugen; Frorip, Juri
Võrreldes kolme erinevat metoodikat, mis on kirjeldatud antud magistritöös, saab teha järeldusi milline metoodika on sobilikum ja täpsem soojusenergia arvelduste tegemiseks. Ettevõtetes, kus ise olen töötanud, kasutatakse primaarenergia metoodikat nii katlakompleksite kui ka kogu katlamaja koos kondensaatoriga võimsuse määramiseks, arvestades kütuse ainult alumist kütteväärtust. Antud lahendus on lihtsam sellisel juhul, kui on olemas täpsed soojusmõõtjad. Suitsugaaside metoodika on mõeldud projekteerimiseks kui on olemas järgmised etteantud andmed: suitsugaaside temperatuurid peale katla ja kondensaatori, puidukütuse niiskus ning katlakompleksi võimsus. Saadud tulemuste alusel saab määrata projekteeritava suitsugaaside kondensaatori võimsust ja soojusvaheti optimaalse temperatuuri. Vee erisoojuse metoodika on käepärasem suitsugaaside kondensaatori hetkvõimsuse arvutamiseks. Tänapäeval on laialt levinud arvamus, et katla kasutegur ei saa olla suurem 100%-st, samas kui suitsugaaside kondensaatoriga varustatud katlamaja kasutegur võib ületada 100%. Antud nähtus ei ole füüsikaliste seaduste rikkumine või Perpeetuum Mobile ehk igiliikur, vaid arvutusmetoodikalt tulenev eripära. Veeauru kondenseerumisel eralduv soojus moodustab 10...15 % soojusest, mis on eraldatud eelkoldes. Lisaks sellele ei tohi katelde kasutegureid ja kondensaatori soojuslikku kasuteguri kokku liita. Lähtudes finantsarvutustest on näha, et suitsugaaside kondensaator on majanduslikult äärmiselt kasulik ja tulukas seade, mille orienteeruv tasuvusaeg on sõltuvalt alginvesteeringust 1,5...2 aastat. Majanduslikust poolest on erinevate puidukütuste tarnimine või rangete nõuete esitamine mitte soovituslik, sest oluliselt suureneb toodetud soojusenergia hind. Kaasaegsed katlakompleksid ei ole puidukütuse suhtes nõudlikud ja juhitakse automaatikaga vastavalt puidukütuse kvaliteedile ja fraktsioonidele. Suitsugaaside kondensaator vähendab oluliselt puidukütuse erikulu ja puhastab suitsugaase. Lähtudes autori töökogemusest saab Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori võimsuse kohta teha järelduse, et nii võimsat kondensaatorit antud katlamajas hetkel ei ole vaja, sest et maksimaalsed võimsused on olnud vahemikus 2,6...2,8 MW (kondensaatori maksimaalne võimsus on 3,85 MW). Võib arvata, et antud seadet projekteeriti varuga, kuid tänase AS Fortum Tartu arengukava järgi Aardla katlamaja läheb üle osalisele töökoormusele ja uut ümberehitamist lähiajal ei planeerita
Ääsmäe küla veevarustus-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine
(2014) Roseniit, Rait; Saaremäe, Egle; Gross, Mihkel
Vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja Eesti seadusandlusele tuleb veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemid projekteerida nii, et tarbijatele oleks tagatud puhas joogivesi ja kvaliteetne ühiskanalisatsiooni teenus ning piirkonnas peab toimima nõuetekohane reoveepuhastus. Veetorustike projekteerimisel kasutatakse tänapäeval veevõrgu arvutamise mudeleid. Nende rakendamine aitab lahendada keerukaid veevarustussüsteemi probleeme ning analüüsida erinevaid olukordi süsteemis. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida arvutusmudeliga Ääsmäe küla veevõrgu erinevaid olukordi, et leida torustiku parim lahendus. Arvutused tehti modelleerimistarkvaraga EPANET 2.0. Mudelisse sisestatati tarbijate tipptunniveevajadus, kasutatati ajas muutumatut olukorda. Analüüsitai tavaolukorda, tulekahju- ja avariiolukorda. Analüüsi tulemustest selgus, et Ääsmäe küla veevarustus tuleks lahendada tupikharudega ringvõrguna, milles ringvõrgu torude läbimõõt on De110, ja hargvõrkude torude läbimõõt on vahemikus De40…De63. Tuletõrjeveevarustus on mõistlik lahendada ühisveevärgi kaudu kolme hüdrandiga. Magistritöö teises pooles on koostatud Ääsmäe küla reoveepuhasti projektlahendus. Puhasti projekteerimisel on aluseks võetud arvutuslik reostuskoormus 700 ie, puhasti maksimaalne reostuskoormus on 850 ie. Projekteeriti kestusõhustusega, eeldenitrifikatsiooniga, aktiivmudapuhasti sellise arvestusega, et puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad vastaksid lubatud piirväärustele.
Aastaringselt kasutatav akvapooniline kasvuhoone
(Eesti Maaülikool, 2020) Traagel, Mart; Soots, Kaarel
Antud töö eesmärk on ettevõtte akvalabs OÜ jaoks projekteerida aastaringne akvapooniline kasvuhoone. Hoone peab osaliselt rahuldama viieliikmelise perekonna köögivilja aastatarbimise vajadused. Kasvuhoones kasvava toidu eesmärk pole olla odavam alternatiiv poest ostetud toiduainetele vaid garanteerida aastaringne ligipääs puhtale kõrgkvaliteetsele toidule, ning tuua toidu tootmine lõpptarbijale lähemale. Hoone peab töötama ka põhjamaises kliimas. Projekteerimise käigus valmis 18 ruutmeetrise põhjapindalaga kasvuhoone planeering, mille külgede pikkused on 3 meetrit ja 6 meetrit, kõrgusega 3 meetrit. Teoreetiline tootmisvõimekus on kombineeritult 400 kg lehtköögivilja ja marju aastas ning 100 kg kala aastas. Käesolevas töös valiti projekteeritavas kasvuhoones kasvavateks kaladeks karpkala (Cyprinus carpio). Köögiviljadeks valiti tomatid, lehtsalat, spinat, basiilik ja marjakasvatuseks maasikad.

Sirvi

Sirvi MII lõputööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud