Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7082

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 229

3-teljeline arvprogrammjuhitav puidufreespink
(Eesti Maaülikool, 2017) Tiisler, Eero; Kalder, Janar (juhendaja)
Käesoleva lõputöö projekti raames projekteeriti ja ehitati valmis 3- teljeline CNC puidufreespink ergonoomiliste mõõtmete ja väikse massiga, mis lihtsustaks transporti ja ei võtaks palju ruumi, ent samas suudaks freesida Eestis enamlevinud puuliike ja vajadusel ka pehmemat plastikut ning metalli. Kriteeriumiks oli, et seadme lõpphind peab jääma alla 350 euro, et püsida konkurentsitult kõige kasulikuma võimalusena arvestades turuhindu. Raamkonstruktsiooni projekteerimisel valiti kahe materjali vahel: alumiinium (5083) ja niiskuskindel filmivineer FW. Põhjendatud kaalutlustel valiti niiskuskindel filmivineer FW. Töösõlmedes tehti vajalikud arvutused leidmaks sobivad mehaanika- ja elektroonikakomponendid. Enamus komponente telliti välismaalt (Hiina, Läti) sobivama hinna tõttu. Valiti välja sobiv elektroonika ja kasutajasõbralik juhttarkvara. Efektiivne tööala on (X,Y,Z) 220×330×112 mm ja telgede maksimaalne positsioneerimise kiirus on 4000 mm/min. CNC puidufreespink kaalub 8,7 kg. 3- teljelisel CNC puidufreespingil on avatud töölaud. Soovitatav on kasutada maksimaalselt 5 kg kaaluvat toorikut või detaili. Telgede liigutamise täpsuseks on 0,04 mm, mida võib lugeda rahuldavaks tulemuseks, kuna samm-mootorite draiveritel on võimalik sammu täpsust veelgi suurendada. 3- teljelise CNC freespingi ehitusmaksumuseks kujunes 259,35 eurot sh juhtimissüsteemi korpus. Tulemusega võib rahule jääda, kuna etteantud hind jäi kavandatava eelarve piiresse.
3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende pinnaviimistlusele ja täpsusele
(Eesti Maaülikool, 2021) Säre, Hans Eduard; Lillerand, Tormi (juhendaja); Soots, Kaarel (juhendaja)
FFF-tehnoloogiaga 3D prinditud detailide pinnad on karedad, kuna neid luuakse kihtide kaupa ja kihtide vahele jääb süvis. Erinevate järeltöötlusviisidega, millest üks on atsetoonjäretöötlus, on võimalik nende pinnakvaliteeti parandada. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide kvaliteedile. Kvaliteet tähendab antud lõputöö raames madalat pinnakaredust ja välismõõtmete muutumatust. Uurimiseks 3D prinditi 15 katsekeha, millega tehti 3 korduskatset 5 erineva järeltöötlusajaga: 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehasid järeltöödeldi selleks eraldi valmistatud järeltöötluskambris. Järeltöötluskambri ehitamist oli alustatud eelmisel aastal Egert Pedassaare lõpputöö raames. Olemasolevale järeltöötluskambrile tehti parendusi. Uuriti atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide välismõõtmetele, pinnakaredusele ja detailisusele. Katsekehasid mõõdeti enne ja pärast järeltöötlust ja Võrreldi tekitatud muutusi katsekehades. Lõputöö käigus selgus, et konkreetse järeltöötluskambriga kasutatud sätetel oli mõistlikum järeltöötlusaeg 15 kuni 20 minutit. 15 minutiga oli pinnakareduse näitaja Ra muutunud keskmiselt 7,4 μm algselt mõõdetud pinnakaredusest, mis jäi vahemikku 8,8-10,3 μm olenevalt katsekehast. Pärast 15 minutit järeltöötlust oli katsekehad omandanud läikiva välimuse. Pikemaajalisel järeltöötlusel paranes muutus Ra väärtus kuni 9 μm, saavutades minimaalse väärtus 0,75 μm. 15 ja enam minutisel järeltöötlusel hakkasid katsekehad deformeeruma. Katsekeha teravad nurgad muutusid ümarateks ja tekkisid kujuhälbed. Juba 5 minutiline järeltöötlus parandab ABS detailide pinnakvaliteeti, seejuures jättes välismõõtmed muutumatuks.
3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine
(Eesti Maaülikool, 2022) Maasing, Kevin; Soots, Kaarel (juhendaja)
Nüüdisajal on populaarsust kogunud 3D printimine, sest on andnud kodukasutajatele võimaluse toota odavalt väiksemaid detaile. Antud tehnoloogia on võetud ka tööstuslikku kasutusse, kus rakendatakse suuremaid 3D printereid. Suuremate printeritega esinevad teatud väljakutsed, mis langetavad printimiskvaliteeti. Lõputöö eesmärgiks 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine. Selleks tehakse selgeks 3D printimise tehnoloogia ja põhimõtteid. Käesolevas töös tuuakse esile printimise probleeme ja võimalike lahendusi. Konstrueeritakse lisa etteandemehhanism olemasoleva 3D printer kere seina külge. Etteandemehhanismi modelleerimiseks kasutatakse tarkvara Solidworks (2019) ning printimiseks kasutatakse viilutamistarkvara Simplify3D. Enamus detailid on modelleeritud selliselt, mis võimaldaks neid 3D printida. 3D prinditud detaile on võimalik lihtsalt ning kiiresti toota ning teeb prototüüpimise mugavamaks. Konstruktsiooni jaoks on lisatud juurde alalisvoolumootor, mis aitab kaasa filamendi edasi andmisele ning 3D printeri filamendi etteandmismootor ei pea iseseisvalt filamenti tõmbama. Lisaks koostati valmis etteandemehhanismi elektriskeem, see koosneb kahest releest, kahest lõpplülitist, pingemuundurist ja mootorist. Vajutades ühe lüliti hooba hakkab mootori võll pöörlema senikaua kuni vajutatakse teist lülitit. Valmistatud etteandemehhanismi printimise kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Ilma lisaseadet kasutamata võrreldakse prinditud katsekehade kvaliteeti lisa etteandemehhanismiga printimisel. Katsekehade analüüsimise käigus selgus, et lisa etteandemehhanism on parendanud printimiskvaliteeti, kuid ei ole teinud seda iga printimise korral. Konstruktsiooni ehitamise käigus tuli välja, et osad mõõdud sai valesti pandud, mistõttu mudelid modelleeriti ümber ning prinditi uued detailid, mis oleksid vastupidavamad pingetele. Antud etteandemehhanism ei ole valmis toode, vaid prototüüp, selle toote arendust kui ka väljatöötamist on võimalik edasi arendada. Tehes rohkem katseid on võimalik uurida etteandemehhanismi probleemseid kohti ning neid parendada.
3D printimise lisaseade vertikaalsele töötlemiskeskusele „Haas Minimill“
(2015) Virro, Indrek; Allas, Jaanus (juhendaja)
Lõputöös antakse ülevaade 3D printimise tehnoloogiatest ja termoplasti ekstrusioon prindipea põhilistest osadest. Projekteeritakse lisaseade, millega vertikaalne töötlemiskeskus muuta 3D printeriks ilma lõiketöötlusvõimekust kaotamata. Lisaseade koosneb kuumutusdüüsist, materjali etteandjast, kinnitustest, töölauast, kasutajaliidesest, filamendi poolist ja toiteplokist. Projekteerides olid eesmärkideks seadme lihtne paigaldatavus, ühildumine firma Haas kontrolleriga ja kasutus mugavus. Käsitletud on riistvara, elektroonikat, tarkvara, lisatud on tehnilised joonised.
3D-printeri materjali etteandemehhanismi projekt
(Eesti Maaülikool, 2023) Nõmme, Märt; Soots, Kaarel (juhendaja)
Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 3D-printerile otseülekande materjali etteandemehhanism. Töö käigus uuriti erinevaid materjali etteandemehhanismide tüüpe, valiti välja 3D-printer, millele otseülekande materjali etteandemehhanism projekteerida ja uuriti antud 3D-printerile turul pakutavaid otseülekande materjali etteandemehhanisme. Projekteerimisel kasutati SOLIDWORKS modelleerimistarkvara, kus kasutati 3D-printeri tootja poolt pakutavat avatud allika raalmudelit. Projekteeritud lahendus toodeti valmis ja seadistati. Projekteeritud- ja originaal etteandemehhanismi tõmbejõu katsetamiseks viidi läbi katsed. Turul pakutavate lahendustega võrdlemiseks arvutati välja printimispeale kiirendusel mõjuvad jõud erinevate lahenduste kasutamisel. Arvutuste tulemusel mõjub töös projekteeritud materjali etteandemehhanismiga printimispeale kiirendusel väiksem jõud kui turul pakutavate lahenduste kasutamisel. Seeläbi on võimalik suurendada printimispea kiirendusi, mis omakorda võimaldab lühendada detailide tootmisaega.
3D-printeri töölaua arendus
(Eesti Maaülikool, 2018) Kütt, Sander; Soots, Kaarel (juhendaja)
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida kaughaldusega juhitav lisaseade 3Dprinditud detaili eemaldamiseks 3D-printeri töölaualt. Vajadus lisaseadme tarbeks tulenes autori isiklikest kogemustest. Detaili valmimisel tuleb 3D-printeri opertaatoril sekkuda ja töölaualt valminud objekt manuaalselt eemaldada. Käesolevas lõputöös projekteeritud lisaseademe tähtsamad komponendid on juhtarvuti, 3D-prinditavad kronsteinid, elektrimootor ja polüvinüülkloriid transportöörlint. Töö käigus viis autor läbi turuuuringu, valis 3D-printeri, millele lisaseadet projekteerima hakatakse, püstitas nõuded projekteeritavale lisaseadmele, modifitseeris vabavaralist tarkvara ja projekteeris lisaseadme mehaanilise osa.
400 hektarilise maafondiga teraviljakäitluskompleksi rekonstrueerimine
(2014) Sepp, Sixten; Leola, Taavi (juhendaja)
Põllumajandusettevõtte edukuse aluseks on kogu tööprotsessi efektiivne toimimine. Käesolevas lõputöös on võetud vaatluse alla FIE Rein Jursi teraviljakäitluskompleks selle parendamise eesmärgil. Lõputöö koosneb viiest osast. Esimeses osas on välja toodud lõputöö eesmärk ning sellega kaasnevad ülesanded. Teises osas on kirjeldatud lõputöö metoodikat. Kolmandas osas näidatakse teraviljakäitluskompleksi asukohaskeemi, antakse ülevaade ettevõtte ajaloost, tänapäevast, peamisest tegevusalast, Kevili põllumeeste ühistust, põldude asukohast ja ettevõttes kasutusel olevast tehnikast. Neljandas osas antakse ülevaade vilja kuivatamise teooriast, analüüsitakse erinevaid põlluharimisetehnoloogiaid ja teraviljakuivati tüüpe. Antakse ülevaade projekteeritavast viljakuivatist. Viiendas osas on koostatud tehnoloogiline skeem, kuhu on lisatud võimalused töö paremaks organiseerimiseks. Lisak on valmistatud tehnoloogiline projekt. Viljahoidla ja masinate hoiuruum on projekteeritud pikemaks ja kõrgemaks, et oleks võimalik probleemideta hoiustada saaki, väetisi, seemneid ja tehnikat. Viljahoidlasse on projekteeritud laealused konveierid ja viljasalved, et oleks võimalik eraldada kuivatatud vilja. Vilja vastuvõtu ruumi on projekteeritud põrandaalune konveier vilja transpordiks kuivatisse. Kompleksi on projekteeritud olmeruumid (wc ja duširuum), kuna olemasolevad on amortiseerunud. Kompleksi on projekteeritud uus teraviljakuivati, et tööprotsessi kiirendada. Tervele kompleksile on projekteeritud uus plekk-katus. Lõputöö lisades on välja toodud ettevõtte asendiplaan, pealtvaate joonis, läbilõike joonised ja illustreeriv ruumiline joonis.
45-kraadise pikikaldseotise kinnitusviisiga tööriistade hoidmissein
(Eesti Maaülikool, 2020) Olm, Märt-Hendrik; Kask, Regino (juhendaja)
Paljud tööriistade hoidmisseinad on kas liiga kallid või piiravad kasutajal kujundada tööriistade asetust seinal. Autor töötab välja süsteemi, kus on võimalik asetada riiulid või muud tööriistu hoidvad konstruktsioonid vastavalt soovidele. Lõputöö eesmärk on välja töötada 45-kraadise pikikaldseotise kinnitusviisiga tööriistade hoidmissein. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid tööriistade hoidmisseina tüüpe. Kirjeldatakse 45-kraadise nurga lahendust, hoidmisseina välimust ning ehitust. Tuuakse välja masinad ja seadmed, mida tööriistade hoidmisseina jaoks kasutatakse. Tehnoloogiliste protsesside all tuuakse välja plaatmaterjali saagimine, tüübliavade puurimine, pikikaldseotiste 45-kraadise nurga alla saagimine, pindade lihvimine. Samuti arvutatakse välja materjalikulu ning hind. Tööriistade hoidmissein valmistatakse vineerist ning kinnitusvahenditeks kasutatakse tüübleid ning kruve. Kokku on detaile 34 tükki. Lõputöö uurimise käigus valitakse välja tööriistade hoidmisseina valmistamise jaoks kõige sobilikumad seadmed ning kinnitusvahendid.
Aastaringselt kasutatav akvapooniline kasvuhoone
(Eesti Maaülikool, 2020) Traagel, Mart; Soots, Kaarel (juhendaja)
Antud töö eesmärk on ettevõtte akvalabs OÜ jaoks projekteerida aastaringne akvapooniline kasvuhoone. Hoone peab osaliselt rahuldama viieliikmelise perekonna köögivilja aastatarbimise vajadused. Kasvuhoones kasvava toidu eesmärk pole olla odavam alternatiiv poest ostetud toiduainetele vaid garanteerida aastaringne ligipääs puhtale kõrgkvaliteetsele toidule, ning tuua toidu tootmine lõpptarbijale lähemale. Hoone peab töötama ka põhjamaises kliimas. Projekteerimise käigus valmis 18 ruutmeetrise põhjapindalaga kasvuhoone planeering, mille külgede pikkused on 3 meetrit ja 6 meetrit, kõrgusega 3 meetrit. Teoreetiline tootmisvõimekus on kombineeritult 400 kg lehtköögivilja ja marju aastas ning 100 kg kala aastas. Käesolevas töös valiti projekteeritavas kasvuhoones kasvavateks kaladeks karpkala (Cyprinus carpio). Köögiviljadeks valiti tomatid, lehtsalat, spinat, basiilik ja marjakasvatuseks maasikad.
Agroroboti alamsüsteemide arendus liidestamiseks ROSiga
(Eesti Maaülikool, 2024) Tiisler, Ander; Virro, Indrek (juhendaja)
Surve toidutootmise efektiivsuse kasvule, toob kaasa vajaduse protsessi robotiseerimiseks. Lahendusena arendatakse Eesti Maaülikoolis automaatset väetamisrobotit. Antud töö eesmärgiks on põldroboti alamsüsteemide omavahelise suhtluse korraldamiseks parimate lahenduste leidmine, selleks tutvuti täppispõllumajandusega, ROS süsteemi abil robotide programmeerimisega, põldroboti arendusega ning koostati ülevaade põldroboti alamsüsteemidest ja nende komponentidest ning lahendustest nende liidestamiseks. Töö tulemusena valmis ülevaade ROSI sõlmedest, mida saaks kasutada roboti komponentide automaatse omavahelise suhtlemise korraldamisel. Järgmise töö etapina, tuleks süsteem reaalse roboti peal tööle saada.
Agroroboti manipulaatori tööriista visuaalne joondus
(Eesti Maaülikool, 2023) Kask, Karl; Virro, Indrek (juhendaja)
Kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ning tekitab seeläbi hinnasurvet väetistele. Lahendusena töötatakse Eesti Maaülikoolis välja täppisväetamise agrorobotit. Antud töö eesmärgiks on välja töötada juhtsüsteem joondamaks agroroboti manipulaatori visuaalselt leitud objektiga ning paigaldada robotile selleks vajalikud komponendid. Selleks tutvuti täppispõllumajanduse ning selles kasutatavate tehnoloogiatega, mustika kultuuriga ning agroroboti arendusprojektiga. Projekteeriti detailid vajalike komponentide paigaldamiseks agrorobotile. Viimaks arendati välja manipulaatori joondamist võimaldav juhtsüsteem. Kaamera paigaldati roboti raami külge manipulaatori alla. Arendati välja ROS kimp nimega mustikas_alignment, mis täidab juhtsüsteemi ülesannet. Töö võib lugeda õnnestunuks, sest paigaldati kõik vajalikud komponendid ning valmis töötav juhtsüsteem. Edaspidi tuleks leida mooduseid objekti asukoha täpsemaks leidmiseks, mustikataime keskpunkti leidmiseks ning arendada juhtsüsteem manipulaatorile kinnitatud kaamera abil joondamiseks.
Akende automaatjuhtimissüsteemi projekt
(2016) Raja, Rauno; Annuk, Andres (juhendaja)
Käesolev lõputöö eesmärgiks oli luua prototüüp, mis oleks suuteline välisõhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri alusel juhtima akna avanemist ja sulgumist. Lõputöös antakse ülevaade süsteemile esitatud nõuetest ning selle alusel tehtud riistvaravalikust. Lisaks annab käesolev töö ülevaate tarkvaralise lahenduse väljatöötamisest ning prototüübi testimisest. Töö lõpuosas on kirjeldatud ruumi niiskustaseme mõõtmist valminud seadmega. Valminud süsteemi on võimalik juhtida bluetoothi teel. Selle tarbeks koostati android platvormile testrakendus.
Alalisvoolu elektrimootorite juhtimine mikrokontrolleri abil
(2012) Kruus, Kristo
Käesolevas töös uuriti alalisvoolu elektrimootorite tööprintsiipe ja mootorite juhtimisseadme jaoks vajaminevaid komponente. Töö eesmärk oli valmistada seade, kus alalisvoolu elektrimootoreid juhitakse mikrokontrolleris tekitatava pulsilaiusmodulatsiooni abil. Töö käigus projekteeriti ja katsetati seadet. Selleks pidi autor väga täpselt selgeks tegema erinevate komponentide tööpõhimõtted. Kasutusel oli mitmesuguseid tarkvaralisi lahendusi. Juhtseade on funktsionaalne ning võimaldab juhtida erinevaid ajameid. Juhtimissüsteemi väljatöötamisel on püütud leida kõige soodsam lahendus, kuid seejuures ei ole piiratud juhtimisvõimalusi ega töökindlust. Töös kasutatud tarkvaraprogrammi Eagle abil koostati seadme skeem ja trükkplaat. Järgnevalt valmistati trükkplaat praktiliselt ning joodeti juhtseadmele komponendid. Seejärel püstitati eesmärk, kuidas elektrimootoreid katsetada. Vastavalt katse eesmärgile koostati programm, milleks kasutati tarkvaraprogrammi AVR Studio. Tehtud töö oli hariv ja õpetlik. Õpiti juurde programmeerimiskeelt ja erinevate tarkvaraprogrammide kasutamist. Sooritatud katsete tulemusena selgus, et elektrimootorid töötavad vastavalt püstitatud eesmärgile ning juhtseadmega on võimalik alalisvoolu elektrimootoreid edukalt juhtida.
Antennisüsteemi kooste- ja katsestend
(2013) Siht, Tõnis; Ohakas, Mikk (juhendaja); Nõmm, Peeter (juhendaja)
Käesolevas lõputöös täideti projekteeritud rakisele püstitatud eesmärgid: 1) Projekteeritud rakise kinnitust on võimalik pöörata 180 kraadi ulatuses. 2) Projekteeritud rakist on võimalik liigutada erinevates suundades ja seda vajadusel stabiliseerida, kuna rakisel on kolm pööratavat ja lukustatavat ratast. 3) Projekteeritud rakist on võimalik juhtkruvi pööramiseks mõeldud käepidet kasutades liigutada horisontaalselt 650 mm kuni 1000 mm maapinnast. 4) Projekteeritud rakist on võimalik võtta alamkoostudeks ja hoiustada. 5) Projekteeritud rakisele on tehtud tugevusarvutusi ja lähtutud pakutavate detailide andmetest, et tagada rakisele vajalik tugevus, mis on vajalik antennisüsteemi koostamiseks ja testimiseks. 6) Projekteeritud rakise kinnitusmehhanismi on võimalik hõlpsalt demonteerida, et oleks tagatud võimalus kasutada sama rakise alust, tõste- ja pööramismehhanismi teistel sarnastel toodetel. 7) Projekteeritud kolmnurkrakise puhul on antennisüsteemile tagatud ligipääs nii külgedelt, pealt kui ka eest. 8) Projekteeritud rakise maandamiseks on kasutatud ESD kaitsega rattaid, mis tagavad maanduse tootmisala ja rakise vahel. Samuti on ESD kaitsega randmepaela kasutades rakise kaudu maandatud koostaja või testija. Rakise projekteerimise käigus tehti rakisele vajalikud tugevusarvutused, et oleks tagatud kindel ja turvaline koostamisprotsess. Samuti valiti erinevate variantide vahelt lihtsamad ja koostamissõbralikumad. Projekteeritud rakis vastab ootustele.
ARM protsessoril baseeruv vabavaraline pääslasüsteem
(2016) Sark, Andrei; Jõgi, Erkki (juhendaja)
Antud töö eesmärgiks oli projekteerida ja kokku panna ARM protsessoril baseeruv vabavaraline pääslasüsteem. Eesmärgi saavutamiseks teostati turu analüüs, kus uuriti sarnaste toodete omadusi ja hinda. Koostati tarkvara ja riistvara ülevaade, mille tulemusel valiti süsteemi loomiseks vajalikud komponendid. Peale süsteemi koostisosade kokku-panekut alustati programmi koodi kirjutamist ja kogu pääslasüsteemi katsetamist. Katsete tulemustest tehti järeldus, et Raspberry PI 2, kaardilugeja ja andmebaasi vaheline andmete suhtlus toimib stabiilselt ja katkestamatu ning seetõttu sobib eesmärgi täitmiseks. Kogu süsteem on võimeline iseseisvalt taastama oma töö pärast toite ja internetiühenduse katkestamisest. Kasutades projekteerimistarkvara SolidWorks on loodud riistvara paigaldamiseks ja kaitsmiseks erinevad korpuse variandid. Andmekaitse on tagatud autentimisega liigipääsuga MySQL andmebaasi tarkvara kasutades. Lõpliku pääslasüsteemi hind on 105 eurot, mis on palju odavam olemasolevatest pääslasüsteemidest.
Arvjuhitava õmblusmasina juhtimissüsteemi kaasajastamine
(2015) Chuykin, Anatoly; Jaanus, Kaido (juhendaja); Leola, Toivo (juhendaja)
Antud lõputöö baseerub tööstusautomaatikaga tegeleva ettevõtte Atemix OÜ poolt läbiviidud CNC õmblusmasina juhtimissüsteemi kaasajastamise projektil. Lõputöös antakse 90ndate alguses toodetud CNC õmblusmasinast ülevaade. Kirjeldatakse selle masina kaasajastamise vajalikkust ning keskendutakse sobiva CNC juhtimistarkvara ning riistvara valimisele. Lõputöö eesmärgiks on leida soodne juhtimissüsteemi lahendus, mis oleks piisava funktsionaalsusega.
Arvjuhtimisega puidufreespink
(2013) Särki, Janno; Nõmm, Peeter (juhendaja); Allas, Jaanus (juhendaja)
The topic of this thesis was chosen in order to design and build a CNC wood milling machine. Also it helps to understand better the construction and working methods of a CNC machine. Main working material is considered to be wood of different kind. Thesis contains analyses and calculations that are needed to construct the machine. The general structure contains parts which each one presents main construction parts that are important in designing a CNC. Different spindles, guides, drive elements and frame design types are being analysed during the design process. In the end of each chapter there is an analysis and the conclusion about covered subject or construction feature. As a result of current thesis a proper 4-axis CNC wood milling machine can be built.
ATV jalakorvi konstrueerimine
(Eesti Maaülikool, 2023) Saan, Ernst; Soots, Kaarel (juhendaja)
Üheks oluliseks komponendiks ATV ’de küljes on jalakorvid, millel ATV juht seisab. Jalakorvid peavad taluma, maapinna ning sealsete objektidega kokku puutudes, suurt pinget ja löökkoormust. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on ATV ’dele originaalist tugevamate ja vastupidavamate jalakorvide konstrueerimine. Tugevamad ja vastupidavamad jalakorvid suurendavad sõiduki töökindlust läbi mille paraneb sõiduki suutlikkus raskel maastikul.
Automaatjuhtimisega teleskoobialus
(2014) Vahtras, Siim; Käis, Lemmik (juhendaja)
Projekti eesmärgiks oli ehitada võimalikult madala omahinnaga automaatne teleskoobimonteering, millega oleks reaalseslt võimalik vaadelda tähti ja planeete ning mille maksumus jääks alla 500 euro. Projekti teostamiseks püstitati kolm ülesannet: 1) ehitada automatiseeritud teleskoobialus, kuhu on võimalik kinnitada erinevaid teleskoope; 2) arendada välja vastav tarkvara, mis ühilduks teleskoobialusega; 3) panna tarkvara juhtima teleskoobialust nii, et teleskoopi oleks võimalik rakendada taevakehade vaatlemiseks. Kõik üliõpilase seatud ülesanded on täidetud ja kõik kasutatud seadmed töötasid vastavalt nõuetele. Projekteeriti automaatjuhtimisega teleskoobialus ja ehitati valmis nii automaatne monteering kui seda kattev korpus. Samuti arendati välja vastav tarkvara, mis suhtleks nii planetaariumi programmiga kui ka monteeringuga ning juhiks monteeringut. Süsteemi testimine näitas, et teleskoobimonteeringut on võimalik taevakehade vaatlemiseks kasutada. Lõputöö koosneb neljast osast. Esimene osa on sissejuhatav osa, kus tuuakse välja projekti eesmärk ja aktuaalsus. Kirjeldatakse, miks valiti see teema ja püstitakse vastavad ülesanded, et projekt teostada. Teises osas tutvustatakse projekti teostamiseks vajalikke seadmeid, nagu samm-mootor, samm-mootori juhtkiip, inertsiaalsensor, reaalajakell ds1337, kompassimoodul ja Arduino. Kirjeldatakse nende tööpõhimõtet ja nende vajalikkust. Samuti kirjeldatakse nii monteeringu tüüpi kui ka selle ehitamiseks kasutatavaid materjale ja reduktoreid. Kolmandas osas kirjeldatakse raami, võllide ja korpuse valmistamise meetodeid. Samuti kirjeldatakse täheaja arvutust, mis on taevakoordinaatide aluseks. Antakse ülevaade planetaariumi programmist Stellarium ja selle kasutamisest. Samuti tuuakse välja see, kuidas planetaariumi programm suhtleb Arduinoga ning kirjeldatakse lühidalt, kuidas Arduino kood töötab. Neljandas osas antakse ülevaade valmis monteeringu katsetustest. Kirjeldatakse, kuidas mootoreid katsetati ja millised olid katsetuste tulemused. Samuti kirjeldatakse ka inertsiaalsensori ja kompassimooduli katsetusi ning katsetuste tulemusi. Katsetuste osa lõppeb terve süsteemi katsetuse ja selle tulemusega. Monteeringu riistvaraline osa ja füüsiline kokkupanemine autorile raskeks ei osutunud. Kõik koostisosad ja detailid olid kergesti kättesaadavad, ka need, mis tuli tellida olude sunnil välismaalt, ning osade kokkupanemisel mingeid takistusi ei esinenud. Tunduvalt keerulisem oli aga projekti tarkvaralise osa arendamine ja töökorda seadistamine, mis võttis ka ajaliselt palju suurema osa projekti valmimisest. Kokkuvõtteks võib nentida, et töö autor jäi projekti tulemusega rahule, kuigi monteeringu ehitamine kujunes keerulisemaks, kui algselt oodati. Samuti näeb autor tuleviku jaoks ka mitmeid monteeringu edasiarendamise võimalusi. Näiteks on edaspidi üliõpilasel plaanis lisada monteeringule vastav ekraan, kust saaks andmeid vaadelda, ja selle juurde ka klaviatuur, kust oleks võimalik andmeid sisestada. Nii oleks soovi korral võimalik teleskoobimonteeringut kasutada ka ilma arvutita. Samuti oleks ekraanilt suhteliselt mugav hetkelisi andmeid vaadata.
Automaatne kuiva kassitoidu jaotur
(Eesti Maaülikool, 2017) Valk, Kaljo; Jõgi, Erkki (juhendaja)
Antud töö eesmärk oli projekteerida automaatne kuiva kassitoidu jaotur. Seadme seadistamine pidi toimima üleni läbi veebiliidese, mitte vajama selleks internetiühendust ning oleks kasutajapoolsest operatsioonisüsteemi platvormist sõltumatu. Töö käigus tegi autor turuuuringu, püstitas lähteülesande, projekteeris seadme, samal ajal testis komponente, kirjutas neile tarkvaralist koodi ning ehitas osaliselt valmis prototüübi.

Sirvi

Sirvi Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud