Andmebaasi logo

EMÜ taastuvenergia keskus

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3563

Sirvi

Sirvi EMÜ taastuvenergia keskus Pealkiri järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24
  • Pisipilt
    Kirje
    Advocating for Sustainable Energy in Central and Eastern Europe
    (CEESEN, 2017) Davidovi, Giorgi (koostaja); Buchmayr, Astrid (koostaja); Muiste, Marek (koostaja); Antal, Alexa (koostaja); Karner, Andreas (koostaja); Vaszko, Csaba (koostaja); Vollmer, Elis (toimetaja); Pagan, Hector C. (toimetaja)
    The movement towards sustainable energy has been on the European Union’s agenda for a very long time and after the ratification of the Paris Agreement in November 2016 the transition to low-carbon economy became even more essential goal throughout all sectors not just energy. Cross-sector co-operation is needed for achieving the aim of reducing the CO2 emissions to keep the global temperatures from rising. It is crucial to put more effort into moving towards sustainable growth and limit climate change. Innovation and the accelerated deployment of low cost renewable energy, energy efficiency, widespread electrification and the smart use of information and communications technologies are seen as essential to accelerating energy transition. The energy transition towards a decarbonized economy has benefits that reach beyond climate change mitigation. However, a broad and coherent mix of policies is needed to reap the positive economic, social and environmental impacts of the energy transition. Energy sector transition could bring about important co-benefits, such as less air pollution, lower dependence on imported (fossil) fuels and lower household energy expenditures, the latter helping to solve the energy poverty issue, relevant especially in Eastern Europe, which is often left aside. This energy transition will not happen by itself. There is a critical role for governments to create policy frameworks that enable long-term development of the sustainable energy sector and ensure a favourable environment for the transition to reduce carbon intensity. However, lack of public support could hinder this process by driving costs up and delaying necessary actions needed for switching to low carbon economy. Public opposition is considered to be a major impediment in the EU policies. Therefore, improving stakeholder engagement, strengthening public participation processes and bottom-up movement in policy development could be seen as one of the key solutions. The PANEL2050 project „Partnership for New Energy Leadership“ aims to strengthen stakeholders acting in the renewable energy field to speed up the generation of sustainable energy policies and lead the regional movement towards low-carbon economy. Trained professionals leading the efficient stakeholder engagement in energy advocacy and policy development process will ensure the development, implementation and continuity of the sustainable energy policies. The aim of current guidebook is to provide guidance on how organisations can develop efficient energy advocacy activities, including stakeholder engagement, roadmapping, marketing and communications, fundraising and policy analysis. These skills will empower and enhance the co-operation in the sustainable energy sector. Finding a path towards sustainable development will require the pooling of diverse perspectives, knowledge and resources. The purpose of this handbook is to be a practical guide targeted for Central and Eastern European countries. The hope is that a wide spectrum of users can take it up and adapt the content to their own circumstances. This handbook is intended to be used by a whole organisation or for individual projects or processes. Organisations who are just beginning to engage will find guidance on how to start approaching stakeholder engagement, whilst those who are already engaging with their stakeholders will also find it useful for identifying possibilities for improvement and/or further systematisation. You can adapt it to your individual, project specific or organisational needs, by following the whole methodology or by selecting specific topics from the guidebook. The structure of the handbook provides guidance for most major activities that you will have to make when considering and undertaking energy advocacy.
  • Pisipilt
    Kirje
    Advocating for Sustainable Energy in Central and Eastern Europe : updated version 2018
    (CEESEN, 2018) Davidovi, Giorgi (koostaja); Buchmayr, Astrid (koostaja); Muiste, Marek (koostaja); Antal, Alexa (koostaja); Karner, Andreas (koostaja); Vaszko, Csaba (koostaja); Pagan, Hector C. (toimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja)
    The movement towards sustainable energy has been on the European Union’s agenda for a very long time and after the ratification of the Paris Agreement in November 2016 the transition to low-carbon economy became even more essential goal throughout all sectors not just energy. Cross-sector co-operation is needed for achieving the aim of reducing the CO2 emissions to keep the global temperatures from rising. It is crucial to put more effort into moving towards sustainable growth and limit climate change. Innovation and the accelerated deployment of low cost renewable energy, energy efficiency, widespread electrification and the smart use of information and communications technologies are seen as essential to accelerating energy transition. The energy transition towards a decarbonized economy has benefits that reach beyond climate change mitigation. However, a broad and coherent mix of policies is needed to reap the positive economic, social and environmental impacts of the energy transition. Energy sector transition could bring about important co-benefits, such as less air pollution, lower dependence on imported (fossil) fuels and lower household energy expenditures, the latter helping to solve the energy poverty issue, relevant especially in Eastern Europe, which is often left aside. This energy transition will not happen by itself. There is a critical role for governments to create policy frameworks that enable long-term development of the sustainable energy sector and ensure a favourable environment for the transition to reduce carbon intensity. However, lack of public support could hinder this process by driving costs up and delaying necessary actions needed for switching to low carbon economy. Public opposition is considered to be a major impediment in the EU policies. Therefore, improving stakeholder engagement, strengthening public participation processes and bottom-up movement in policy development could be seen as one of the key solutions. The PANEL2050 project „Partnership for New Energy Leadership“ aims to strengthen stakeholders acting in the renewable energy field to speed up the generation of sustainable energy policies and lead the regional movement towards low-carbon economy. Trained professionals leading the efficient stakeholder engagement in energy advocacy and policy development process will ensure the development, implementation and continuity of the sustainable energy policies. The aim of current guidebook is to provide guidance on how organisations can develop efficient energy advocacy activities, including stakeholder engagement, roadmapping, marketing and communications, fundraising and policy analysis. These skills will empower and enhance the co-operation in the sustainable energy sector. Finding a path towards sustainable development will require the pooling of diverse perspectives, knowledge and resources. The purpose of this handbook is to be a practical guide targeted for Central and Eastern European countries. The hope is that a wide spectrum of users can take it up and adapt the content to their own circumstances. This handbook is intended to be used by a whole organisation or for individual projects or processes. Organisations who are just beginning to engage will find guidance on how to start approaching stakeholder engagement, whilst those who are already engaging with their stakeholders will also find it useful for identifying possibilities for improvement and/or further systematisation. You can adapt it to your individual, project specific or organisational needs, by following the whole methodology or by selecting specific topics from the guidebook. The structure of the handbook provides guidance for most major activities that you will have to make when considering and undertaking energy advocacy.
  • Pisipilt
    Kirje
    Biogaasi tootmine ja kasutamine : käsiraamat
    (Eesti Põllumeeste Keskliit, 2009) Eesti Põllumeeste Keskliit; Normak, Argo (toimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja); Orupõld, Kaja (toimetaja); Kaasik, Allan (toimetaja); Kask, Ülo (toimetaja)
  • Pisipilt
    Kirje
    Biogaasijaamade ohutus
    (Eesti Põllumeeste Keskliit, 2012) Eesti Põllumeeste Keskliit; Normak, Argo (toimetaja); Bachmann, Jaan (toimetaja); Jõgi, Erkki (toimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja)
    Käesolev eestikeelne trükis on välja antud biogaasijaamade ohutuseeskirjade tutvustamiseks Saksamaal, millele toimetajad on lisanud infot Eesti õigusaktide kohta. Selle aluseks on põllumajandustootjate ametiühingute poolt Saksamaal välja antud ohutuseeskirjad “Technische Information 4, Sicherheitsregeln für Biogasanlagen”, milles selgitatakse ja täpsustatakse nõudeid biogaasijaamade rajamisele ja käitamisele. Juhendis antakse näpunäiteid projekteerimisbüroole, ehitusfirmale, operaatorile ja omanikule 0,1 baarist väiksema töörõhuga põllumajanduslike biogaasijaamade kohta. Kokkuvõtlikult on esitatud kõige olulisemad eeskirjad ja viidatakse standarditele, mida tuleb järgida. Nende ülevaate leiate lisast 11. Biogaasijaamade ohutuseeskirjad kiideti heaks 30. septembril 2008 töötervishoiu ja tööohutuse nõukogus Saksamaal. Eestikeelse väljaande näol ei ole tegemist tehnilise standardi ega ametkondliku juhendiga ning see ei asenda saksakeelset originaali!
  • Pisipilt
    Kirje
    Energiavõsa : käsiraamat tõhusast biomassi tootmisest kasutades keskkonnaohutult reovett ja selle jääkmuda
    (Eestimaa Talupidajate Keskliit, 2008) Eestimaa Talupidajate Keskliit; Heinsoo, Katrin (toimetaja); Dimitriou, Ioannis (toimetaja); Foellner, Steffen (toimetaja); Buergow, Grit (toimetaja)
    Käesolev käsiraamat on koostatud ja avaldatud Euroopa Liidu rahastatud projekti „BIOPROS“ raames. 25 partnerit 11 Euroopa riigist töötasid enam kui kolm aastat mitmesuguste lahenduste kallal, mis võimaldaksid reovee ja selle jääkmuda kasutamise lühikese raieringiga kultuuride kasvatamisel1 ohutumaks ja tõhusamaks muuta. Projekti käivitamise peamiseks ajendiks olid Rootsi, Suurbritannia, Eesti ja Poola kogemused selles vallas. Nendes riikides on tekkinud võimalused kasutada pajuistandike potentsiaali nii, et oleks korraga saavutatud kõrge saagikusega puitbiomassi tootmine ja sellega seonduv reovee puhastamine. „BIOPROS-i“ raames keskenduti paju ja papli ( Salix spp. ja Populus spp.) energiavõsa istandike rajamisele, sest need on kaks kõige tavalisemat liiki Euroopas, mida kasutatakse lühikeste raieringiga kultuuridest puitbiomassi tootmiseks. Samas ei maksa energiavõsa piirata ainult nende kahe liigiga. Ka eukalüpt, lepp (Alnus spp.) ja teisedki puud võivad mõnes piirkonnas suure potentsiaaliga energiavõsa liigid olla. Nad on kiire kasvuga ning omastavad hästi vett ja toitaineid, olles seetõttu head reovee ja selle jääkmuda kasutajad. Puitbiomassi tootmine paju- ja papliistandikes ilma reovett ja selle jääkmuda kasutamata on Euroopas üsna levinud. Sellise tootmise kohta (nt lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamise kohta) on avaldatud päris palju juhiseid (vt lisa). „BIOPROS“ aga on keskendunud inimtegevuse jääkproduktide ohutule taaskasutamisele energiavõsa kasvatamisel ja sellisena sisaldab see käsiraamat hulga spetsiifilist lisainfot just niisuguse praktika kohta.
  • Pisipilt
    Kirje
    Noorteadlased taastuvenergiast
    (Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia, 2007) Eesti Maaülikool. Taastuvenergia keskus; Eesti Maaülikool. Taastuvenergia keskus; Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia; Leuhin, Illar (toimetaja); Teperik, Dimitri (toimetaja)
    Juba teist aastat on Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia ja Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ühendanud oma jõud, et esitleda ühisprojekti tulemusena valminud kogumikku. Noorteadlased taastuvenergiast koondab endas eelkõige samanimelisele konkursile laekunud paremaid artikleid Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli noorteadlaselt. Ehkki käesolev kogumik keskendub peamiselt taastuvenergia valdkonna mitmekülgsele tutvustamisele ja teaduslikule analüüsile, usun, et tegemist on laiemalegi lugejaskonnale huvipakkuva materjaliga, sest sisaldab ka teiste asjatundjate populaarteaduslikke mõtisklusi, mis kajastavad teemat erinevatest vaatenurkadest. On rõõmustav tõdeda, et taastuvenergia on uurimisteemana noorteadlaste seas üsna populaarne, mis on lootustandvaks märgiks selle olulise valdkonna arengus. Käesoleva kogumiku teiseks oluliseks rolliks on võimaldada noorteadlastel oma esimesi teadustöid eesti keeles avaldada, et seeläbi valdkonna problemaatika kohalikule lugejaskonnale adresseerida. Eesti teaduskeele säilimise seisukohast ei tohiks sedagi tegurit alahinnata. Taastuvenergeetika on valdkond, mille innovatiivne rakendamine kohalikes oludes on strateegilise tähtsusega nii keskkonna aspektist kui ka regionaalmajanduslikult. Noorteadlaste akadeemiliste ja sotsiaalmajanduslike muredega rohkem kui kolm aastat kokku puutununa tervitan SEB Eesti Ühispanga algatust teadustööde konkursi ja konverentsi toetamisel. Erasektori huvi teaduses toimuva vastu on arenevale ühiskonnale pandiks edukate riikide sekka jõudmisel. Dmitri Teperik, M.Sc., Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia juhatuse esimees, Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogu juhatuse liige
  • Pisipilt
    Kirje
    Short rotation plantations : guidelines for efficient biomass production with the safe application of wastewater and sewage sludge
    (International Ecological Engineering Society, 2008) International Ecological Engineering Society; Heinsoo, Katrin (editor); Dimitriou, Ioannis (editor); Foellne, Steffen (editor); Buergow, Grit (editor)
    These guidelines were elaborated and published under the EU-funded BIOPROS project, where 25 partners from 11 European countries worked together for more than 3 years on approaches that can make wastewater and sewage sludge application in “Short Rotation Plantations (SRP)1” safer and more efficient. The main driving factor for starting the project were previous experiences from Sweden, the UK, Estonia and Poland that highlighted the potential to use willow plantations for a combination of high-yielding woody biomass production and associated wastewater purification. Within BIOPROS there was a particular focus on SRP with willows and poplars (Salix spp. and Populus spp.), because these are the two most common tree genera in Europe for woody biomass production with short rotation cycles. However, SRP should not be limited to only these two species, because eucalyptus, alders (Alnus spp.) and other species might also have a significant regional potential and therefore should be considered for SRP, as long as they guarantee fast growth and high uptake rates for water and nutrients to achieve the aimed wastewater and sewage sludge treatment performance. The production of woody biomass from willow and poplars without application of wastewater or sewage sludge is very common in Europe and the reader should keep in mind that several guidelines for such plantations (e.g. Short Rotation Coppice–SRC) have been published elsewhere (see Annex). As the focus in BIOPROS was specifically on the safe reuse of human residues in SRPs, these guidelines contain a lot of specialized additional information about such practices.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : esimese konverentsi kogumik : [1999 : Tartu]
    (Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2000) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    SILLUTAME TEED TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE ULATUSLIKULE KASUTAMISELE. Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas toimus 4. novembril 1999. a. Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE I, millest võttis osa 250 inimest. Käesolev kogumik sisaldab selle konverentsi ettekannete ja pikemate sõnavõttude tekste. Kaasaegne elukorraldus ja silmapaistvad tehnilised saavutused tuginevad suuresti fossiilsete energiaressursside (eriti naftatoodete) kasutamisele. Edasine areng vajab järjest rohkem energiat, kuid taastumatute looduslike ressursside varud on piiratud. Pealegi saastab nende kasutamine loodust ja viib atmosfäärist välja eluks vajalikku hapnikku. Nafta tootmine hakkab varude lõppemise tõttu paratamatult vähenema juba umbes kahekümne aasta pärast ja ega meil Eestiski senise ekspluateerimise juures häid põlevkivilademeid palju kauemaks jätku. Seejuures on põlevkivi nii elektrijaamade kütus kui ka oluline keemiatööstuse toore, mille väärtus nafta hinna tõustes ja tema turuosa vähenedes suureneb. Inimkonna energiatarbe rahuldamine on võimalik päikeseenergia ja tema poolt käivitatud protsesside (tuul, veevool, taimede biomassi süntees) kasutamise abil. Nende eelduste kasutamise ulatuse määravad piirkonna looduslikud olud, sotsiaalsed tingimused ja majanduslik otstarbekus. Kuigi viimasel aastakümnel on alanud taastuvate energiaallikate kasutamise kiire kasv, võtab nende osakaalu jõudmine pooleni üldtarbest siiski aastakümneid. Eesti on asunud säästva arengu teele, mis peab kindlustama arengu ja tervisliku elukeskkonna ka kaugemas tulevikus. Meil on suured päikese- ja tuuleenergia varud ning head eeldused biomassi tootmiseks. Seetõttu avaneb meile avar tegevusväli rahvuslike loodusrikkuste otstarbekohaseks kasutamiseks. See aga nõuab uusi teadmisi ja oskusi, loodusesõbraliku ellusuhtumisega inimesi ning mitmekülgseid teaduslikke, tehnilisi ja rakenduslikke uuringuid. On tarvis asjalikku rahvusvahelist koostööd ja soovi ning otsusekindlust rahvusliku tööstuse arendamiseks. Pole mingit alust arvata, et tehniline progress taastuvate energiaallikate kasutamise alal on lõpule jõudmas ja meie inimeste looval vaimul pole siin enam midagi teha. Tahaks loota, et nimetatud konverents, kus moodustati ka Eesti Taastuvenergeetika Nõukogu ellukutsumise initsiatiivrühm, pani aluse pikale tegudereale taastuvenergeetika valdkonnas. Käesolevas kogumikus toodud tööd annavad oma panuse teabe levitamiseks sel alal Eestis ja toetavad siin uute ideede sündi. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kolmanda konverentsi kogumik : [2001 : Tartu]
    (Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2002) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    ROHKEM TÄHELEPANU TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISELE EESTIS. Kolmas taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents toimus 1. novembril 2001. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa arvukalt asjatundjaid Eestist, Soomest, Saksamaalt ning Euroopa Liidu Energia ja Transpordi Peadirektoraadist Brüsselist. Loodame, et käesolevas raamatus esitatavad konverentsi ettekanded annavad uut informatsiooni selle valdkonna rõõmude ja murede kohta, tekitavad uusi mõtteid ning aitavad kaasa paremate lahenduste leidmisele taastuvate energiaallikate ulatuslikumal kasutamisel ka Eestis. Konverentsil toimunud aruteludest koorus välja arusaam, et kuigi taastuvate energiaallikate kasutamise olukord meil paraneb, on ees palju tööd, sh seadusandluse täiustamise, kaadri ettevalmistamise ja teaduslik-tehniliste uuringute finantseerimise alal. On põhjust arvata, et taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutuselevõtt energeetikas lähemate aastakümnete jooksul on teadaolevalt ainus tee, mis kindlustab ühiskonna pikaajalise arengu normaalses keskkonnas. Eestil on selleks head looduslikud eeldused mahus, mis põhimõtteliselt rahuldab meie energiatarbe. See suund on kooskõlas energeetika arengutrendiga nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Kuid taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine vajab aktiivset, sihikindlat tegutsemist. Öeldust lähtudes peetakse oluliseks järgmisi tegevusi. • Uue, säästva arengu põhimõtetega kooskõlas oleva Eesti energeetika pikaajalise arengukava koostamine, mis käsitleb põlevkivi, mitmesuguse biomassi, tuule, päikese, veejõu ja jäätmete kasutamist elektri- ning soojusenergia tootmiseks tervikliku süsteemina. Selle eesmärgi saavutmiseks on juba palju tehtud või teoksil. Loodava kava realiseerimine vajab riiklikku koordineerimist. • Uute energeetikaseadmete (suured tuulikud ja nendega koos töötama sobivad kiiresti reguleeritavad soojuse ning elektri tootjad) ehitamine kasutajate lähedale. See suurendab energiavarustuse stabiilsust ja vähendab energiakandjate transpordi kulusid, sest nii taastuvad energiaallikad kui ka tarbijad on hajutatud. • Eesti tööstuse parem rakendamine seadmete (sh suurte megavatt-klassi tuulikute) valmistamiseks taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks nii kodumaisel kui ka kiiresti areneval rahvusvahelisel turul. • Taastuvaid energiaallikaid kasutavate süsteemide omanikeringi kujundamine. Kuivõrd taastuvad ressursid kas kasvavad maal või on seotud maaomandiga (sh ka üle põllu, metsa või vee puhuv tuul või sinna langev päikesekiirgus), siis tuleb pidada mõistlikuks ka seda, et neid kasutavad seadmed kuuluvad olulisel määral kohalikele elanikele, omavalitsustele ja riigile. Siis aitab taastuvate energiaallikate otstarbekas kasutamine kõige paremini kaasa ühiskonna majanduslikule arengule. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kuuenda konverentsi kogumik : [2004 : Tartu]
    (OÜ Halo Kirjastus, 2005) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    TAASTUVENERGEETIKA AITAB HOIDA ELUKESKKONDA. Kuues taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK–VI toimus 11. novembril 2004. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas, nagu ka kõik eelmised. Osavõtjaid oli üle 160 paljudest Eesti piirkondadest. Seetõttu jõudis värske informatsioon tänuliku arvuka kuulajaskonnani ja realiseerus ilusasti ka nõupidamiste teine oluline eesmärk – võimaldada isiklikke kontakte ja silmast silma arutleda huvipakkuvate probleemide üle. TEUK-konverentside temaatika on välja kujunenud nende tööde alusel, mis tehakse Eestis. Samas on esinejad teavitanud kuulajaid ka arengutest teistes riikides toimuvast, sest taastuvenergeetika arendamine on ülemaailmne vajadus. Konverentsil TEUK-VI esitati 26 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Ettekanded käsitlesid päikesekiirguse uuringuid, tuule- ja veejõu kasutamist, looduskaitset, puukoore tarbimise uusi võimalusi, elanikkonna informeerimist, biomassi põletamise seadmeid, soojuspumpade tööd, taastuvate energiaallikate rakendamist Rõuges ja mõningaid majandusküsimusi. Seda tehti Eesti energeetika kui terviku kavandamise ja ühiskonna säästva, jätkusuutliku arengu vajadusi silmas pidades. Seni toimunud TEUK-konverentsid on järjest selgemini teadvustanud, et Eesti taastuvate energiaressursside (tuuleenergia, päikesekiirgus, biomass, veejõud) varud on suured ja põhimõtteliselt võivad katta kogu meie energiatarbe. Seda teades on võimalik alustada jätkusuutliku keskkonnasõbraliku energeetika kavandamist ja ehitamist, et järk-järgult minna taastumatute varude (põlevkivi, naftatooted) kasutamiselt üle loodusesõbralikele meetoditele ning taastuvate allikate ulatuslikule rakendamisele. See on pikk ja keeruline tee, kuid juba praeguste teadmiste ning tehnika arengutaseme tõttu võimalik. Elukeskkonna säilitamise seisukohalt on taoline arengutee praeguste laialdaselt levinud arusaamade kohaselt äärmiselt vajalik või isegi ainuvõimalik. Majandusliku otstarbekuse selgitamise juures peab ka Eestis arvestama fossiilsete energiakandjate (eriti põlevkivi) tegelikku hinda ja nende varude ammendumist. Samuti on oluline hinnata energeetikaseadmete kodumaise tootmise mõju nende abil ehitatud komplekside maksumusele ja ühiskonnale üldisemalt. See probleem puudutab tööhõivet ja rahavoogude liikumise kaudu ühiskonna üldist majanduslikku edenemist. Et võita ühiskonna toetus taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks, tuleb kaasata seadmete omanikeringi kohalikud elanikud ja valida sobiv finantseerimisskeem. Valdkonna arendamiseks tuleb arvukamalt ette valmistada selle profiiliga spetsialiste, avardada uuringuid, elavdada rahvusvahelist koostööd, teostada pilootprojekte ja levitada õiget informatsiooni. Selleks on esmajoones vajalik riiklik poliitiline tahe, senisest suurem materiaalne toetus õppe- ja teadusasutustele, informatsioonivahetus ning koostöö. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : neljanda konverentsi kogumik : [2002 : Tartu]
    (OÜ Halo Kirjastus, 2003) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    SAMM EDASI TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISEL. Neljas taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents, TEUK–IV, toimus 7. novembril 2002. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa 185 inimest üle kogu Eesti. Konverentsil esitati 31 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Konverents andis hea ülevaate töödest, mida Eestis on tehtud ja tehakse tuule- ning vee-energia rakendamisel elektrienergia saamiseks. Samuti käsitleti biomassi ja jäätmete energeetilise kasutamise võimalusi. Huvitav oli ka ettekanne päikeseenergia kasutamisest elamu kütmisel. Konverentsil rõhutati, et Eestis on vaja pöörata enam tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele ja teha sel eesmärgil mitmekülgseid uuringuid ning pilootprojekte. Arvestades suurte looduslike taastuvate ressursside olemasolu ning üldisi suundumusi Euroopa energeetikas, oleks loomulik, et see valdkond tunnistataks Eesti teadus- ja arendustegevuses üheks prioriteediks. Paljude inimeste ja asutuste eelnenud tubli tööga on selleks loodud hea alus. Konverentsil põhjendati vajadust püüda vaadata energeetika arendamisel kaugele ette, aastakümnete ja isegi sajandi kaugusele. Sellisel moel saaks lühemaajalised konkreetsed kavad harmoniseerida hästi läbimõeldud pikaajalise tegevusplaaniga. Samas tunnistati, et teatud määral on ka Eestis taoline tegevus toimumas ja seetõttu võib lootusrikkalt vaadata tulevikku. Kahjuks tuli ka nentida, et võrreldes mitmete teiste riikidega pole meie saavutused taastuvate energiaallikate kasutamisel eriti suured. Meil tuleks agaramalt kasutada teiste kogemusi sel alal ja arendada intensiivsemalt nii uuringuid kui ka vajalike seadmete tootmist. Nii vähenevad ka kartused taastuvate energiaallikate kasutamiseks vajalike seadmete väidetavalt suurest maksumusest, sest muutub rahavoogude iseloom. Olemasolev oskusteave, tehnilised võimalused ja arenev rahvusvaheline koostöö loob head eeldused uute seadmete väljatöötamiseks ning valmistamiseks ka Eestis. Konverentsil tõdeti, et kiire edenemise saavutamiseks on riigi aktiivne osalemine ala arendamisel väga vajalik. Taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine nii, et lisaks üldisele kasule loodushoiul võidaks sellest majanduslikult ka kohalik elanikkond, vajab aktiivset, sihikindlat, riiklikul tasemel reguleeritud tegutsemist, milles on ka erainitsiatiivil oluline osa. Vajame energeetika terviklikku pikaajalist arengukava, mis peaks olema Eesti tulevikustrateegia üks olulisemaid dokumente. Arengukava peaks käsitlema põlevkivi jt fossiilsete kütuste ja biomassi, tuule, päikese, veejõu ning jäätmete kasutamist elektri- ja soojusenergia (osalt ka mootorikütuse) tootmiseks tervikliku süsteemina. Terviklik kava on vajalik, et läbimõeldud tegevusega loodusliku, pidevalt uueneva ressursi kasutamisega suurendada rahva rikkust. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : seitsmenda konverentsi kogumik : [2005 : Tartu]
    (OÜ Halo Kirjastus, 2006) Eesti Maaülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    TAASTUVENERGEETIKA – SÄÄSTVA ARENGU TELG. Seitsmes taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK–VII toimus 13. oktoobril 2005. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas, nagu ka kõik eelmised. Eesti seni suurimast taastuvenergeetika küsimustega tegelevast ja seda valdkonda propageerivast foorumist, TEUK-VII konverentsist, võttis osa 180 huvilist, kes olid saabunud paljudest Eesti piirkondadest. Konverentsil esitati 30 ettekannet, millest käesolevas kogumikus tutvustatakse 23. Konverentsi avades väljendas Eesti Põllumajandusülikooli teadusprorektor Andres Koppel heameelt selle üle, et säästva elulaadi kujundamisel suurt tähtsust omav taastuvate energiaallikate kasutamisele pühendatud arutelu viiakse läbi just selles ülikoolis. Ta rõhutas, et keskkonnasõbralikus suunas töötab EPMÜ nüüd ja peatselt uue nime – Eesti Maaülikool – all ka edaspidi. Ta teatas, et ülikooli moto on “Eestimaa – elamisväärne ja igikestev” ning selle nimel töötavad ka taastuvenergeetika ja säästva elulaadi sõbrad üle Eesti. Konverentsi tähtsust Eestile kinnitas Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli tervitus, mille edastas presidendi teadusnõunik professor Jüri Kann. Oma läkituses nimetas president taastuvenergeetika arendamist ning elektri- ja soojusenergia tootmise hajutamist oluliseks strateegiliseks ülesandeks ja ka regionaalarengut soodustavaks tegevuseks. President väljendas lootust, et uudse ja keerulise valdkonna arendamisega paratamatult kaasnevad raskused ületatakse ühise tööga ja nii saavutatakse soovitud edu. Konverentsi ettekanded käsitlesid Eesti elektrimajanduse arengut, Euroopa Liidu seisukohti energeetika arendamisel, biomassi, päikese- ja tuuleenergia kasutamise ja kütuste tootmise võimalusi ning sellega seonduvaid probleeme. Heaks uudiseks oli informatsioon Eesti suurima, Pakri tuulepargi ja tema sõsara Esivere ametlikust avamisest. Tähelepanu all olid ka mitmed loodushoiu teemad, näiteks fossiilsete kütuste kasutamisega seotud ohud ja turvalisuse tagamine nahkhiirtele. Teiste riikide edukatest töödest regionaalsete probleemide lahendamisel taastuvenergeetika arendamise kaudu toodi eeskujuks Güssingi (Austria) ettevõtmised. Kuigi konverents näitas, et Eestis tegeldakse jõudumööda taastuvenergeetika-alase uurimistöö ja tehniliste rakendustega, tuleb siiski tunnistada olulisi puudujääke selles valdkonnas. Aastate vältel on TEUK-konverentsidel ja real teistel aruteludel esile toodud probleeme, mis vajavad üksikasjalikku arutelu ja otsustusi riiklikul tasandil. Meenutame siin vajadust valmistada arvukamalt ette spetsialiste taastuvenergeetika arendamiseks, avardada võimalusi uurimistööks ja näidisprojektide teostamiseks. Samuti on jätkuvalt aktuaalne moodsate seadmete tööstusliku tootmise organiseerimine riigi senisest aktiivsemal toel. Kogu edaspidise töö teljeks peaks saama kaugeleulatuva kompleksse energeetika arengukava koostamine, mille käigus tuleb läbi analüüsida kõik senised uuringud ja tähelepanu väärivad ettepanekud. Valdur Tiit, Taastuvenergeetika nõukogu
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : teise konverentsi kogumik : [2000: Tartu]
    (Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2001) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja); Seesma, Silvi (toimetaja)
    EDU TAASTUVENERGEETIKA ARENGULE EESTIS. Teine konverents TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE toimus edukalt 2. novembril 2000. a. Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas ja temast võttis osa arvukalt huvilisi. Eestil on head looduslikud võimalused taastuvate energiaallikate ulatuslikuks kasutamiseks energeetikas. Meil on õigus need võimalused loodusesõbralikul ja otstarbekal moel realiseerida. Samuti on Eestil oma elanike ja ülejäänud maailma ees kohustus järgnevate aastakümnete jooksul üles ehitada stabiilne keskkonda säästev energiamajandus. Käesolevas raamatus jõuavad lugejateni konverentsil peetud ettekanded. Loodetavasti annavad siin kirjasõnas toodud ja varem konverentsil TEUK – II esitatud mõtted oma panuse taastuvenergeetika arenguks Eestis. Tahet, oskust ja jõudu kõigile edukaks tööks selles valdkonnas ning soovi järgmiste konverentside edukaks korraldamiseks! Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : viienda konverentsi kogumik : [2003 : Tartu]
    (OÜ Halo Kirjastus, 2004) Eesti Põllumajandusülikool; Tiit, Valdur (peatoimetaja); Lember, Sirli (toimetaja); Kivisäkk, Tiina (toimetaja)
    TULEVIK KUULUB TAASTUVATELE ENERGIAALLIKATELE. Viies taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK-V toimus 6. novembril 2003. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Sellest võttis osa ligemale 200 inimest üle kogu Eesti. Konverentsil esitati 23 ettekannet, millest enamik on trükitud käesolevas kogumikus. Siin on esitatud töid biomassi kasutamisest ja võimalustest seda toota energeetika tarbeks, samuti edusammudest päikese- ning tuuleenergeetika arengus. Viiel TEUK-konverentsil esitatud ettekanded ja nende põhjal koostatud kogumikud on kindlasti aidanud Eestis levitada teadmisi taastuvate energiaallikate olemuse, ressursside ning kasutamisvõimaluste kohta. Kokku on viiel konverentsil esitatud 128 ettekannet, millest enamik on koos ingliskeelse resümeega kogumikes publitseeritud. Konverentsil toimunud arutelud on aidanud kaasa uute kontaktide ja ideede tekkimisele ning innustanud inimesi selles valdkonnas edasi töötama. Konverentsidel on selgunud taastuvate energiaallikate kasutamisega seotud edusammud ja vajakajäämised Eestis. Hea meel on märkida biopõhiste energiakandjate kasvatamise ja kasutamise jätkuvat arengut, sh ettevalmistusi biodiislikütuse ulatuslikuks tootmiseks. Jätkub edukas tegevus jõgede vee-energia kasutamisel elektri tootmiseks. Selle valdkonna tippsündmus oli Eesti suurima, 1,1 MW võimsusega Linnamäe HEJ uuesti käikulaskmine 2002. a detsembris. Hea algatus oli MTÜ Eesti Veskivaramu asutamine, et aidata kaasa vanade veskikohtade taastamisele ja korrashoiule. Ajalooliselt tähtsate objektidena on neil lisaks lokaalsele elektrienergia tootmisele jätkuvalt suur väärtus ka kui inimese kujundatud looduselementidel ja turismiobjektidel. Tuuleenergeetika jaoks oli suursündmus Eesti esimese kaasaegse 1,8 MW võimsusega kolme tuulikuga tuulepargi avamine 2002. a oktoobris. Märkimisväärne on seejuures Eesti Energia AS-i, kes on praegu suurim nn rohelise energia tootja Eestis, osaluse kasv tuule- ja veejõu kasutuselevõtul. Vaatamata positiivsetele tulemustele, millest on siin nimetatud vaid mõned, peaks energeetikaga seonduvad küsimused ja sh taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutuselevõtt jääma nii riigi kui kogu ühiskonna tähelepanu keskpunkti. Oluliselt rohkem on vaja anda sellealast haridust, teostada uuringuid ja arendada kohalikku tootmist. Eestil on suurepärased looduslikud eeldused katta tulevikus kogu oma energiatarve taastuvate varude abil. Seda arvestades püstitas taastuvenergeetika nõukogu aastal 2001 eesmärgi toota aastal 2050 vähemalt 75 protsenti soojus- ja elektrienergiast taastuvate energiaallikate abil. Soovi ja sihikindla töö tulemusena on võimalik kogu Eesti energiatarbimine viia selle sajandi jooksul otstarbekalt üle taastuvate energiaallikate kasutamisele. See on väärikas eesmärk, mille saavutamisele aitavad kaasa TEUK-konverentsid. Valdur Tiit, Eesti Põllumajandusülikool
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK VIII & IX : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kaheksanda ja üheksanda konverentsi kogumik : [2006, 2007 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2007) Eesti Maaülikool; Normak, Argo (peatoimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja); Muiste, Marek (toimetaja)
    Käesolev taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise konverentsi TEUK kogumik on erandlik, kuna selles on trükitud kahe konverentsi ettekanded. Selline olukord tekkis seetõttu, et traditsiooniliselt on konverentsi kogumik välja antud järgmise konverentsi toimumise ajaks, kuid arvestades kiireid muutusi taastuvenergia valdkonnas, otsustasime seda muuta ja edaspidi trükkida ettekannete kogumik enne konverentsi, et see oleks juba konverentsi ajal kasutatav. See võimaldab huvilistel tutvuda teemadega enne ettekandeid, osaleda aktiivselt diskussioonis ja esitatud infot koheselt täismahus kasutada. TEUK-VIII toimus 12. oktoobril 2006. a Eesti Maaülikooli aulas Tartus. Selle konverentsi toimumise ajal tänati väsimatut taastuvenergia valdkonna entusiasti ja TEUK konverentside traditsioonide loojat Valdur Tiitu pikaajalise töö eest. Konverentsi korraldamise võttis üle Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus. TEUK-IX toimub 15. novembril 2007. a Eesti Maaülikoolis. Seekordne konverents on üsna bioenergiakeskne, kuid on ettekandeid ka tuule- ja helioenergeetikast, energia salvestamisest ning Eesti poliitikast. Et tuua Eestisse uusi kogemusi, osalevad konverentsil kutsutud külalised Saksamaa ülikoolidest ja organisatsioonidest. Välislektorite ettekanded toimuvad inglise keeles, millest soovijad saavad kuulata sünkroontõlget. Eestikeelsed esitlused tõlgitakse inglise keelde. 2007. aasta on toonud Eestis taastuvenergia valdkonda palju uut. Aasta alguses võeti vastu Biomassi ja bioenergia arengukava (kättesaadav: www.agri.ee), mille raames on algatatud uuringud Eesti maaressursi kaardistamiseks, energiakultuuride viljelemiseks ja taastuvenergeetika tehnoloogiate juurutamiseks. Esimeste uurimistööde tulemusi on oodata 2007. aasta lõpuks, nende põhjal koostatakse 2008. aasta tööprogramm. Samuti valmis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti energiatehnoloogiate arengustrateegia („Estonian Development Strategy of Energy Related Technologies”, kättesaadav: www.mkm.ee), mille järgi taastuvenergiaressursid on Eestis üks kolmest võtmevaldkonnast (1. Põlevkivienergeetika, 2. Taastuvenergia ressursid, 3. Arendatavad uued ressursid), mille tehnoloogia arendamiseks koostatakse eraldi arendusprogramm. Oluline on 1. mail 2007. a rakendunud Elektrituruseadus (RT I 2007, 23, 120), mis määrab taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia hinnad ja toetused tootjatele. Kuigi taastuvenergiaalane tegevus muutub Eestis järjest aktiivsemaks, on meil konkurentsivõimelise majandusharu ülesehitamiseks ja Euroopa direktiivides võetud eesmärkide täitmiseks veel suur töö teha, mis eeldab poliitikute, teadlaste, inseneride ja ettevõtjate head koostööd ning ühiseid pingutusi. Argo Normak, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK X : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kümnenda konverentsi kogumik : [2008 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2008) Eesti Maaülikool; Vollmer, Elis (toimetaja); Normak, Argo (toimetaja)
    Austatud lugejad! Hoiate oma käes juubelikonverentsi TEUK-X kogumikku, mis on silmapaistvaks tähiseks taastuvenergia entusiastide 10 aasta tegemistele. TEUK konverentside korraldamise põhiliseks eesmärgiks alates idee sünnist on olnud kogemuste vahetamine ja avalikkuse teavitamine taastuvenergia allikate alaste uurimistööde tulemustest ja kasutamise võimalustest. Usun, et see eesmärk on suudetud täita, sest konverentsid on olnud populaarsed ning konverentsi materjalid kõigile kättesaadavad. Julgen väita, et koos TEUK konverentsidega on sirgunud uus põlvkond energeetika spetsialiste, kes rakendavad saadud teadmisi oma igapäevases töös. Eesti Maaülikool jätkab koos heade partneritega traditsiooni kindlasti ka järgnevatel aastatel, et tulevikus saaksime tähistada veel suuremaid juubeleid ja vaadata tagasi arengule, mille tunnistajateks me oleme olnud. TEUK-X toimub 13. novembril 2008.a. Eesti Maaülikoolis. Seekordne konverents on erakordne, kuna lisaks tavapärastele ettekannetele teeb konverentsi ellukutsuja Valdur Tiit ajaloolise tagasivaate, mis lõppeb tänukirjade üleandmisega taastuvenergia allikate silmapaistvamatele uurijatele ja propageerijatele. Pärast meenutusi jätkatakse argisemate teemadega, milles käsitletakse Eesti riigi energiavarustuse arengukava, Eesti Energia arendustööd taastuvenergia vallas ning tuule-, bio-, hüdro- ja päikeseenergia uurimistööde tulemusi. Ettekannete järgselt toimub diskussioon teemal „Taastuvenergeetika arendamine Eestis“. Kuna Eestis on praegu valikute tegemise aeg, siis on ülimalt oluline võtta osa diskussioonist, sest tänased otsused kujundavad meie ühiskonda ja Eestimaa loodust. TEUK konverents on hea võimalus oma arvamuse avaldamiseks neile, kes usuvad, et taastuvenergia allikatel põhinev energiavarustus on üheks oluliseks säästva arengu võtmeks. Tere tulemast konverentsile ja head lugemist! Argo Normak, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK XI : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : üheteistkümnenda konverentsi kogumik : [2009 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2009) Eesti Maaülikool; Vollmer, Elis (toimetaja); Normak, Argo (toimetaja)
    Eesti Maaülikoolis toimub 12. novembril 2009.a. järjekordne konverents TEUK-XI. Taastuvenergia valdkonna järjest suurem tähtsustamine maailmas ja eriti Euroopa Liidus, on suurendanud ka Eestis taastuvate energiaallikate teemadega tegelevate teadlaste ja praktikute hulka. Konverentsil käsitletavate teemade ring on üsna lai, tuues kuulajateni info puidu, energiakultuuride, tuule- ja päikseenergia ressursiuuringutest ning muundamistehnoloogiatest. Puudutamata ei jää ka energiasäästu teema ning konverentsil on neli huvitavat ettekannet kohalikest energeetilistest lahendustest. Päevakavas on planeeritud aega kahele erinevale diskussioonile. Enne lõunat kuulame ettekandeid energiasäästust ja säästulampidest ning sellele järgnevalt arutame teemal - kas säästupirn on keskkonnasõbralik säästumeede? Peale lõunat pöörame suuremat tähelepanu energiavarustusele ja -tehnoloogiatele ning teeme kokkuvõtte viimaste kuude arengutest diskussioonis - kuhu areneb Eesti energeetika? 2009. aasta alguses võeti vastu kaks olulist dokumenti: „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ ja „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“. Mõlemad näevad ette põlevkivienergeetika osakaalu vähenemist (alla 30% energiabilansis) ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist. Üheks meetmeks on “Taastuvenergia tegevuskava” koostamine, mis määrab potentsiaalsed piirkonnad taastuvenergia tootmiseks ning annab suunised taastuvenergia potentsiaali paremaks ärakasutamiseks. Loodame, et see kava saab üheks valitsuse prioriteediks ja äratab elule ka Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava, mis on täna “külmutatud” seoses riigieelarve raskustega. Huvitavaid ettekandeid ja arutelusid! Argo Normak, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK XII : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kaheteistkümnenda konverentsi kogumik : [2010 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2010) Eesti Maaülikool; Vollmer, Elis (toimetaja); Normak, Argo (toimetaja)
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK XIII : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : kolmeteistkümnenda konverentsi kogumik : [2011 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool; Vollmer, Elis (toimetaja); Normak, Argo (toimetaja)
    Eesti Maaülikoolis toimub 10. novembril 2011.a. konverents TEUK-XIII, mis jätkab varasemate konverentside traditsiooni tuua kuulajateni valminud uurimistööde kokkuvõtted, tutvustada projekte ja diskuteerida taastuvenergia valdkonna hetkeseisu ja arengusuundade üle. Konverentsi päevakavas on planeeritud aeg 9 ettekandele uurimistööde tulemustest, millele järgnevad 3 avalikku diskussiooni sissejuhatavat ettekannet taastuvenergia valdkonna arengutest Eestis. Lisaks suuliste ettekannete kuulamisele, on külastajatel enne konverentsi algust võimalik tutvuda EMÜ tehnikainstituudi laboritega ning konverentsi vaheaegadel stendi-ettekannete ning surugaasi autodega. Esitlemisele tulevatest töödes on põhiliselt käsitlemist leidnud biogaasi või päikseenergia küsimused, mis näitab teadus-arendustöö aktiivsuse kasvu nende teemadel. Eesti Maaülikool on otsustanud anda tänukirja nende valdkondade aktiivsetele arendajatele. Eesti Maaülikool annab tänukirja Leo Salustele tehtud töö eest biogaasi valdkonna teabe levitamisel ja valdkonna arendamisel ning Teolan Tomsonile päikeseenergia pikaajalise uurimistöö ja arendustöö eest. Käesolev aasta on olnud vastandlike arvamuste ja arutelude aasta taastuvenergiaja elektrijaamade investeeringutoetuste ümber. Käimasolevatest ühiskondlikest ja poliitilistest aruteludest sõltub energeetika areng Eestis, eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tempo ning fossiilenergia ja taastuvenergia ressursside kasutamise mahud. Loodame, et energeetika arendamine jätkub ja meil on võimalik Eestis lähikümnenditel jõuda taastuvatel energiaallikatel põhineva jätkusuutliku energiavarustuse loomiseni. Mõttevahetuseks aktuaalsetel teemadel toimub konverentsi lõpus avalik diskussioon „Taastuvenergia toetused. Kuidas edasi?“ Tere tulemast konverentsile ja huvitavaid ettekandeid ning arutelusid! Argo Normak, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja
  • Pisipilt
    Kirje
    TEUK XIV : taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine : neljateistkümnenda konverentsi kogumik : [2012 : Tartu]
    (Eesti Maaülikool, 2012) Eesti Maaülikool; Normak, Argo (toimetaja); Suitso, Indrek (toimetaja); Jõgi, Erkki (toimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja)
    Austatud lugejad! Käesolevas konverentsi kogumikus on artiklid Eesti autoritelt, mis annavad ülevaate viimasel ajal tehtud taastuvenergia valdkonna teadustööde ja projektide tulemustest. Praeguses teaduse rahvusvahelistumise ajastul on teaduritel oluline säilitada side kohaliku eluga ja levitada oma töö tulemusi eesti keeles. Suur tänu autoritele, et nad oma uurimistööde tulemusi TEUK konverentsil tutvustavad. Taastuvenergia huviliste kohtumispaigana toimub konverents TEUK-XIV Eesti Maaülikoolis 8. novembril 2012.a. Konverentsi päevakavas on 11 suulist ettekannet energiamajanduse arendusest, tuulegeneraatoritest, biokütuste tootmisest jmt. Lisaks on võimalik tutvuda stendiettekannetega ja arutada ettekannete tulemusi tööde autoritega. Päeva lõpetusena toimub Eesti energiamajanduse hetkeseisu ja arenguid käsitlev paneeldiskussioon „Taastuvenergia roll Eesti energiaportfellis“. Käesoleval aastal on toimunud taastuvenergia tootmise ja toetusmeetmete osas Eestis suuri muutusi ja algatatud on tegevused Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava uuendamiseks Eesti Arengufondi juhtimisel. Arutame taastuvenergia ressursi kasutamist ja võimalikku rolli elektri- ja soojusenergia ning transpordikütuste vajaduse katmisel pikaajalise vaatena kuni aastani 2050. Huvitavaid ettekandeid ja head lugemist! Argo Normak, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja