PKI lõputööd

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2473

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3360

1 rada 4 aastaaega
(2015) Urb, Janne; Kuhlmann, Friedrich (juhendaja); Vassiljev, Peeter (juhendaja)
Käesolev töö on koostatud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi lõputööna. Tööd koostades on kasutatud kõiki bakalaureuseastmes omandatud teadmisi ja kogemusi. 2015. aasta bakalaureusetöö projektalaks on Emajõgi Tartu linnas. Töö eesmärgiks on analüüsid rekreatsioonialade, spordikeskuste ja radade paiknemist Tartu linnas, Emajõe ääres, ning ühendada need omavahel sportimiseks ja aktiivse puhkuse jaoks sobiva kergliiklusteega, mis oleks kasutatav aastaringselt erinevate spordialadega tegelemiseks ja spordiasutuste vahel liiklemiseks ning vaba aja veetmiseks. Töös on oluline pöörata tähelepanu ka spordialade ja vaba aja veetmise tegevuste liikumiskiirusele. Töös pakutakse välja potensiaalse uuselamu kvartali asukoht ning põhimõtted hoonestuse rajamisel. Töös valitakse välja 3 sõltumatut ala, mis ühendatakse omavahel temaatiliselt ja sujuvalt. Alade valikul sai määravaks spordiasutuste paiknemine ja nende tihedus, mitmekesised sportimise ja vaba aja veetmise võimalused ning alade paiknemine aktiivse linnamelu ja haljasmaa piiril ja puudulik valgustus rekreatsioonialal.
1920.–30. aastate iluaiad Koeru kihelkonna taludes – kujunemine ja väljanägemine
(2012) Aimsalu, Maire; Maikov, Kadri (juhendaja); Banner, Anneli (juhendaja)
Käesolevas töös keskendutakse 1920. aastatel hoogsalt arenema hakanud iluaedade kujunduspõhimõtetele ja uuritakse, kas ning kuidas need on mõjutanud Koeru kihelkonna talude iluaedu. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli tutvuda sel ajal Eestis iluaedade kujundamisel kasutatavate põhimõtetega ja välja selgitada, milliseks kujundati taluaiad Koeru kihelkonnas. Koeru kihelkonna aedade uurimiseks viidi läbi ankeetküsitlus. Maakodude ümbruse kultuursemaks ja kaunimaks muutmiseks loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts. Seltsi ülesannete hulka kuulus muuhulgas nõuannete jagamine ja kauni kodu propaganda tegemine. 1937. aastal ilmus Kodukaunistamise Hoogtöö komitee väljaanne “Maakodu ümbrus kaunimaks”. Tänu kodukaunistamise hoogtööle said talurahvale selgeks tänapäeval enesestmõistetavad nüansid, nagu värvitud elumaja, korras tara ja eesõu, lipumasti olemasolu. 1930. aastate lõpuks pole kindlat taluaia tüüpi veel välja kujunenud ning talukompleksi rajamist soovitatakse ette võtta terviklikult. Koeru kihelkonnas ollakse enne II maailmasõna edukad piimatootmises, rukki-, kartuli- ja kanakasvatuses ning paljudel muudel aladel. Sarnaselt mujal Eestis toimunuga algab ka Koeru kihelkonna taludes iluaedade rajamine koos elumaja valmimisega või pärast seda. Aiandus areneb hoogsalt tänu aiandushuvilistele taluperemeestele ja piirkonnas töötavale jaoskonna agronoomile. Koeru kihelkonna talude õuedes ei paikne ilu- ja puuviljaed eraldi. Iluaed on tarade või hekkide abil eraldatud, elumaja ees paikneb tihti puhas õu, mis omakorda on hekkide või tara abil karjaõuest eraldatud. Iluaia kujunduses on oluline roll sirgetel tänavatel, mida kutsutakse uulitsateks. Tänavad algavad elumaja veranda või välisukse eest, vahel ka maja otsast ja on enamasti ääristatud lillepeenarde või korrapäraselt ridadesse istutatud viljapuude- ja põõsastega. Lillepeenraid on iluaedades vaid nii palju, kui kiirete talutööde kõrvalt hooldada jõuab. Uhkemad ja suurema taimesortimendiga iluaiad on aiandust õppinud või lihtsalt aiandushuviliste peremeeste taludes. Taimede istikuid ostetakse naabrusest mõnest talust, kus sellega spetsiaalselt tegeldakse, tuuakse Koeru laadalt või kaugematest puukoolidest. Talude ja aianduse arengule annavad tagasilöögi 1939/1940, 1940/1941, 1941/1942 aastate kolm järjestikust eriti külma talve ja II maailmasõda.
2 G Baltic Company OÜ müüginäitajate muutus dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel
(Eesti Maaülikool, 2019) Pik, Silver; Oper, Liis (juhendaja)
2018. aastal kehtestas Euroopa Liidu dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigis toodetud veoautorehvidele. Tollimaksu kehtestamisel analüüsiti mõju tootjatele, kuid mõju analüüs edasimüüjatele ning lõpptarbijatele on tegemata. Bakalaureuse töö eesmärk on hinnata 2018. aastal toimunud muutusi 2 G Baltic Company müügitulemustes ning finantsnäitajates. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade ettevõtte müügitulemusi mõjutavatest makromajanduslikest teguritest ning tollimaksude kasutamistest ning finantsanalüüsi vajalikkusest ja selle meetoditest. Empiirilises osas teostatakse 2 G Baltic Company OÜ horisontaal- ja vertikaalanalüüs aastatel 2013-2018. Samuti teostatakse suhtarvude analüüs bilansi ja kasumiaruande alusel. Samuti uuritakse ettevõtte müüginäitajaid aastatel 2017-2018.Töö koostamiseks kasutati erialaseid raamatuid, Statistikaameti andmeid, ettevõtete majandusaasta aruandeid ning müügidokumentatsiooni. Analüüs teostati kvantitatiivsel meetodil. Analüüsi käigus selgus, et uuritava perioodi jooksul olid ettevõtte majandustulemused stabiilsed, ning näidates 2018. aastal finantsnäitajate kasvu. Ettevõtte müügistruktuuri analüüs näitas perioodil 2017-2018 olulisi muutusi. Kasvas rehvide müük, käive ning kasumimarginaal. Samas toimusid olulised muutused rehvimüügi struktuuris.
2 Miili Rohelust
(2014) Kikkamägi, Helen; Kuhlmann, Friedrich (juhendaja); Unt, Anna-Liisa (juhendaja); Vassiljev, Peeter (juhendaja)
„2 Miili Rohelust“ on käesoleva bakalaureuse töö autori nägemus ja ideelahendus praegusest Tartu linnas asuvast vanast Sadamaraudtee piirkonnast. Autor on püüdnud leida võimalikult head lahendust piirkonnas valitsevatele probleemidele ja samal ajal rõhutada ka ala positiivseid omadusi. Kontseptsiooni põhirõhk on rekreatsioonil ning ala atraktiivsuse tõstmisel, samas on arvestatud ka olemasolevate ehitistega ning püütud säilitada võimalikult palju hooneid, millel funktsioon juba olemas. Ideelahendus püüab tuua alale juurde eelkõige pidevat ja püsivat kasutajaskonda. Lahenduse kohaselt läbivad tervet projektiala kaks paralleelset kergliiklusteed: üks jalakäijatele, teine ratturitele, rulluisutajatele jms mitte-mootorsõidukitele. Ropka park jääb püsima, kuna see on üks positiivsetest aspektidest antud ala juures, kuid selle struktuur muutub. Pargi vastu tuleb aga spordiväljakute ala. Liikudes edasi ida suunas on Turu ja Teguri tänava liitumis kohta planeeritud spordikeskuse hoone, mis ühenduses spordiväljakutega ning selle vastas, üle kergliiklusteede on kavandatud ärihoone, mille põhifunktsioon kujuneb hiljem. Kohe spordikeskuse kõrval asuvale hetkel tühjana seisvale alale kujuneb aga elamurajoon, mis kindlasti küllastab spordiala kasutajaskonda. Elamualast idas on ideelahenduse autor kujundanud ka supelranna. Siili elamuhoonetest läänes asub hetkel küll haljasala, kuid see on hooldamata ning suur osa potentsiaalsest pinnast hõlmab tööstusplats. Ideelahendus laiendab ala ning kujundab seda veidi ümber, jättes selle siiski pool- looduslikuks koosluseks. “2 Miili Rohelust” püüab kõigi eelmainitud muudatuste tulemusena muuta projektiala linlastele kutsuvamaks, turvalisemaks ja isegi vajalikuks paigaks igapäevastes toimingutes.
2,5%-lise joogipiima jaehind ja seda mõjutavad tegurid Eestis aastatel 2004-2010
(2012) Pärand, Pille; Maasing, B. (juhendaja)
Piim sisaldab inimese tervisele vajalikke toitaineid, milleks on valgud, rasvad, süsivesikud jpm, seepärast kuulub joogipiim esmatarbekaupade alla ning peab olema inimestele kättesaadav olenemata selle hinnast. Piima tuleb pakkuda töödeldud kujul, seega oluline lüli piimandussektoris on töötlejad, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse, valmistades sellest joogipiima, juustu, jäätist, kohupiima, jpm. Eesti piimaturul domineerivad seoses joogipiimakäitlemisega kolm ettevõtet – Tere AS, Valio Eesti AS ning E-Piim tootmine AS, kes moodustavad turuosast 77%. Analüüsitud seitsme aasta jooksul on joogipiima, kui olulise esmatarbekauba osas toimunud kaks olulist hinnatõusu. 2004. aastal toimunud hinnatõus oli seotud liitumisega Euroopa Liiduga. 2007. aastal Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks põhjuseks oli piimatoodete järsk hinnatõus maailmaturul, mille tagajärjel tõusid Eestis enim piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad. 2,5%-lise joogipiima keskmine jaehind oli 2004. aastal 0,49 eurot. 2007. aastal, kui Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks ajendiks oli piima ulatuslik hinnatõus maailmaturul, kasvas joogipiima jaehind 0,54 euroni (10% võrreldes 2004. aastaga) ning 2008. aastal lausa 0,71 euroni (30% võrreldes 2004. aastaga). 2010. aastaks oli joogipiima jaehind langenud 0,61 euroni. Jaehindade kujunemisel mängivad olulist rolli tootjahinnad, töötlejate väljamüügihinnad ning jaekaubanduse juurdehindlus. Eestis said analüüsitud aastatel 2,5%-lise joogipiima lõpphinnast tootjad 47,5 %, töötleja 21 - 28,5 % ning jaemarginaal oli 16,5 – 28,5 % aastas. Läbi aegade on stabiilsena püsinud tootja ja maksude osakaal. Töötleja ja kaubanduse osa on analüüsitud aastatel märgatavalt muutunud. Eestis toodetud piim on olnud läbi aegade väga kvaliteetne, ligikaudu 60% piimast kuulub eliitsorti, 38% kõrgemasse sorti ning 2% I sorti. Seetõttu on piima ja joogipiima tarbimise kogus Eesti tarbijate seas olnud positiivne ning sarnaselt stabiilne analüüsitud aastatel. Eestis toodetud piim on populaarne ka välisriikides. Ligikaudu 43% piima toodangust eksporditakse EL-i või kolmandatesse riikidesse. Töös tõi autor välja neli kõige olulisemat mõjutegurit, mis on mõjutanud 2,5%-lise joogipiima jaehinda. Eksporti peab käesolevas töös autor üheks olulisemaks piima hinda mõjutavaks teguriks. Eesti tööstused on leidnud viimastel analüüsitud aastatel eksportturud, mis on küll hea Eesti majandusele, kuid toob kaasa hinnasurve siseturul. Teiseks põhjuseks tõi autor välja toorpiima puuduse. Kuna Eestis toodetud piim on väga kvaliteetne, siis piima puudust tekitab selle suurtes kogustes väljavedu riigist. Üldist hinnatõusu põhjustavad ka sisendite hindade muutused, nt toorpiima, söötade, väetiste jpt sisendite hinnad. Viimaseks mõjuteguriks pidas autor investeeringuid. Piimatööstused on investeerinud varadesse, et laiendada piimatööstust, seega tuleb hindu tõsta, et kompenseerida investeeringutesse tehtud kulutused. Kokkuvõttes võib öelda, et jaehind on olnud vaadeldavatel aastatel pigem tõusu teel ning selle hinna kasv on kujunenud nimetatud mõjutegurite koosmõjul. Kuna piima kokkuostuhind on tõusmas, tundub piima odavnemine tulevikus ebatõenäoline. Eesti võib pidada piimasektorit tugevaks ja arenenuks. Kuigi ekspordi kasv on Eesti riigile tasuv, tuleb tõdeda, et ekspordi nõudlus piima järele, võib muuta piima hinna Eesti tarbija jaoks kallimaks.
2-3-aastaste lastega perede eelistused, ootused ja rahulolu seoses ürituste külastamisega
(Eesti Maaülikool, 2018) Krumm, Mariel; Kose, Marika (juhendaja)
Täiskasvanud reisivad ja võtavad üritustest osa järjest enam koos lastega, mistõttu tuleb mõelda eelkõige laste sotsiaalsele heaolule. Keskendudes pereturistidele on oluline teada nende vajadusi, et oleks võimalik õigesti sihtgrupile läheneda ja tagada nii vastavus ootustele. Laste arengulised iseärasused mõjutavad ürituste valimist, külastamist ja kõike sinna juurde kuuluvat. Ürituste külastamine on väikelastele arenguliselt oluline, kuna nii saavad õnnestunud ürituse korral täidetud nende kõik vajadused. Uurimusi on pereturismi teemal küll tehtud, kuid asutuste, piirkonna või turunduse põhiselt, mitte niiväga üldist pilti luues niisugusest vanusest tulenevalt. Käesoleva magistritöö peaeesmärk oli välja selgitada 2-3-aastaste lastega perede kui sihtgrupi üldised eelistused ja ootused ning rahulolu nende enda valitud üritusest. Selleks viidi läbi ankeetküsitlus 2-3-aastaste laste vanemate seas. Andmeid töödeldi statistilise andmeanalüüsi meetodil. Vastajad mäletavad enam positiivseid elamusi tekitanud üritusi. Pereturistid eelistavad üritusi külastada enim suvel. Üritustest osa võtva seltskonna suurus oleneb olukorrast. Vanemad eelistavad ja ootavad seda, mis on just lastele parim. Külastatud üritustega jäädi pigem rahule, kuid tegelema peab töös välja toodud puudustega. Saadud tulemused sarnanesid erinevate eelmiste analoogsete töödega. Jätkuuuringutes võiks uurida kodust eemal asuvate ürituste külastamist või kitsaskohtasid. Tööd saavad kasutada ürituste korraldajad, et üritusi muuta peredele veelgi sobilikumateks.
2016. aasta juulitormi järgine kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites
(Eesti Maaülikool, 2021) Ait, Kristjan; Vodde, Floortje (juhendaja); Metslaid, Marek (juhendaja)
Kuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse kahjureid Euroopas ning eeldatavasti suureneb liigi olulisus puidukahjurina kliimamuutuste tagajärjel veelgi. Tormikahjustused soodustavad kuuse-kooreüraski levikut. Magistritöö eesmärgiks on uurida kuuse kooreüraski kahjustuste levikut Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites 2016. aasta juulitormi järgselt, et mõista, kuidas on kuuse-kooreüraski kahjustused Karula rahvuspargi kuusikutes tormi järgselt levinud, kas leviku kolded on vaibunud ning leida põhjuseid, miks teatud puistud on kahjustamata. Välitööd teostati Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites koristamata tormialade vahetus läheduses 2020. aasta kevadsuvisel perioodil. Välitööde käigus uuriti hariliku kuuse koosseisuga puistuid üksikpuu ja proovitüki tasandil ning kogutud andmeid analüüsiti programmiga R (R Core Team 2021). Töö tulemusel selgus, et olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad kuuse-kooreüraski kahjustuse olemasolu, on hariliku kuuse keskmine diameeter, tagavara ja rinnaspindala, samuti puistu boniteet. Üllatuslikult ei leidnud kinnitust puistu liigilise koosseisu mitmekesisuse ja üraskikahjustuse olemasolu vaheline seos valitud proovialadel. 5 aasta möödudes olid uuritud alade kahjustuskolded tormikollete läheduses vaibunud ning enim üraskikahjustusest mõjutatud alad paiknesid tormikolletele lähedamal. Magistritöö valmis osana projektist „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“.
2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis
(Eesti Maaülikool, 2021) Vendel, Grete; Metslaid, Marek (juhendaja); Vodde, Floortje (juhendaja)
Kliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud väliuuringud) on võimalik saada vahetu ülevaate metsade kahjustuste ulatusest. Nii välitööde käigus kogutud kui ka kaardi- ja tabelarvutusprogrammis leitud andmete omavahelisel võrdlusel saab kahjustusest ülevaatliku pildi ja väärtusliku info metsaomanikele, kuidas kuuse-kooreürask pärast tormikahjustusi levida võib. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida 2016. aasta Koiva tormi järgset kuuse-kooreüraski leviku ja kahjustuste ulatust jänesekapsa kasvukohatüüpides Karula rahvuspargis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti Karula rahvusparki kui tervikut, kuuse kooreüraski bioloogiat ja käitumismustreid, jänesekapsa kasvukohatüüpide (jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-kõdusoo) iseärasusi, Koiva tormi ja tegureid, mis võisid rahvuspargis kahjustuste ulatust mõjutada. Bakalaureusetöö uurimismeetodiks oli kaardianalüüs (9 kaardi põhjal) GIS-programmis ja saadud andmete töötlemine tabelarvutusprogrammis. Uurimiseesmärgi lahendamisel kasutati algandmetena Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti, Keskkonnaameti (KeA) analüüsi käigus loodud kaardiandmeid ja Keskkonnaagentuuri (ENVIR) ning Maa-ameti avalikke andmeid ja servereid. Tulemustest selgus, et metsakahjustusi oli enim viljakates jänesekapsa kasvukohatüüpides, kus kuuskedel on paks korp ning maapinnalähedane juurestik. Kuivanud puistutes domineerisid sügavad madalsoomullad, kus põhjavesi on alaliselt või pidevalt kõrgemal. Lisaks leiti, et Karula rahvuspargi tormi- ja kuuse-kooreüraski kahjustustel on minevikus olnud mitmeid tegureid, mis on tänaste kahjustuste ulatust mõjutanud.
2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõusu võimalik mõju Tallinna majutusettevõtetele
(Eesti Maaülikool, 2024) Usar, Ingrid; Silberg, Uno (juhendaja)
Magistritöö annab ülevaate Tallinna käibemaksukohustuslastest majutusteenuse pakkujatest, nende käibest ning kasumlikkusest. Töö koosneb 67 leheküljest ning on kirjutatud eesti keeles. Uurimisülesanne on kas ja kui suures osas mõjutab 2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksutõus Tallinna majutusettevõtteid ja nende kasumlikkust. Magistritöö eesmärk on analüüsida 2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõusu võimalikku mõju Tallinna majutusettevõtetele. Analüüsi tulemusena selgus, et 2022. aastal oli Tallinna majutusettevõtjatel põhitegevusena kokku ligikaudu 180 miljonit eurot käivet. ning 2023. aastaks prognoositi ligikaudu 219 miljonit eurot. Tallinna majutusettevõtete 2022. aasta kumulatiivne tulem on ligikaudu -8,3 miljonit eurot kahjumit ning 2022. aasta majandustulemuste alusel olid peaaegu pooled Tallinnas registreeritud käibemaksukohustuslastest majutusettevõtjad kahjumis. 73% majutusettevõtetest, kes läbi viidud küsitlusele vastasid, on seisukohal, et majutusteenuse käibemaksumäära tõus mõjutaks enim kasumlikkust ning müügitulu suurenemist takistavad enim klientide hinnatundlikkus, tugev konkurents ja sõltuvus hooajalisusest.
3 tänavat, 3 aegkonda
(2016) Abel, Maret; Vassiljev, Peeter (juhendaja)
Bakalaureusetöö ülesanne oli antud märksõnaga „Teisel pool”. Antud stsenaariumis oli linnavalitsusel vaja leida alasid nii avalikuks ruumiks kui ka korterite ja ärihoonete planeerimiseks. Ülesandeks oli teha ettepanek, kus need alad võiksid asuda ja ühendada need seosed lineaarsete avalike aladega. Peamiseks väljakutseks oli muuta funktsionaalne karakter ühendavaks karakteriks Tartu elanike ja külastajate jaoks. Kuna Tartu linn asub läbi Emajõe ürgoru voolava Suur-Emajõe keskjooksul, siis on vesi mänginud suurt rolli Tartu linna kujunemisel. Selline ajalooline taust ajendas valima kujunduselemendiks vee. Seoses vee teemaga sai välja valitud sellised tänavad nagu Pärna, Paju ja Papli, kuna need asuvad veekogude vahel. Detailsemalt on tegeletud Papli tänavaga, kuna selle tänava ääres on olnud kuivenduskraavid. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on käesoleva töö eesmärgiks parandada valitud piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Kõigepealt tuleks teha korda jalakäijate ja jalgratturite kasutuses olevad teed. Seeläbi saab luua ühendused suuremate tänavatega ja siduda omavahel kortermajade haljasalad. Lisaks sellele võiks paigaldada rohealadele erinevaid mängu-, rekreatsiooni ja õppevahendeid. Haljasalad ja teed seob omavahel sademevee kogumisrennide ja -kanalite võrgustik. Märksõnade “jääaeg”, “ürgorg”, “vesi” kaudu on jõutud evolutsiooni teemani- kuidas on toimunud organismide areng. Ühe hüpoteesi kohaselt on elu areng saanud alguse veest- maailmamerest. Organismide arengu näitamiseks on valitud kolme aegkonna (vana-, kesk-ja uusaegkond) ajastud. Kuna projektala hoonestamine on toimunud läänest ida suunas, siis Pärna tänava ruum on kõige vanem ja Papli tänava ruum kõige uuem. Seega on Pärna tänava äärde jäävate rohealade kujundamisel kasutatud vanaaegkonna ajastutele, Paju tänaval keskaegkonna ajastutele ja Papli tänaval uusaegkonna ajastutele iseloomulikke tunnuseid.
5-7-aastaste laste kogemused, arvamused ja mõtted seoses reisimisega
(Eesti Maaülikool, 2023) Sabur, Sandra; Kull, Tiiu (juhendaja)
Praegu lasteaias käivad lapsed on tulevikus iseseisvalt mõtlevad turistid. Kuna alusharidus on koht, kus on võimalik lapsi suunates tutvustada neile maailmas toimuvat, siis kujunevad esmased arvamused välja juba lasteaiaeas. Sageli arvatakse, et laste arvamuste uurimine on keeruline ja ajamahukas, sest nõuab keerulisemaid meetodeid ning lapsi kaasates on tarvis lisaks lapse enda nõusolekule ka lapsevanema nõusolekut uuringus osalemiseks. Töö eesmärk on anda metoodiline panus turismikirjandusse ning aidata lastel kuuldavaks teha nende mõtted, kogemused ja arvamused seoses reisimisega. 2022. aastal augustis ja septembris koguti 5-7-aastastelt lastelt 47 joonistust nende isiklike reisikogemuste kohta. Seejärel viidi laste joonistatud piltide põhjal läbi intervjuud. Saadud tulemustest selgus, et lapsed hindavad vägagi perega koos veedetud aega. Samuti olid lapsed valmis andma ka kriitilisemat tagasisidet, mis neile reiside jooksul meeldis ja ei meeldinud. Selgus, et kui kasutada lapsesõbralikke meetodeid, on võimalik lastelt saada informatsiooni nende reisikogemuste kohta. Lasteaiaealised lapsed on võimelised edukalt enda arvamusi väljendama. Laste arvamusi võiks ja peaks võtma rohkem kuulda. Võttes aluseks antud uurimuse, on võimalik veelgi rohkemate laste arvamusi turismivaldkonnas uurida. Lapsed said sõna olulisel teemal, nende arvamus ja panus on olulise väärtusega. Töö autori soovitus on, et tulevikus tuleks läbi viia sarnaseid uuringuid ja seda suurema valimiga. Kasu saavad nii väikesed reisijad kui ka suuremad, kes lastega lähemalt või kaudsemalt seotud on (sh lapsevanemad ja turismiteenuste pakkujad).
6-7 aastaste laste õuesoleku aja suurendamine nutiaja arvelt
(Eesti Maaülikool, 2024) Vilt, Mari; Kull, Tiiu (juhendaja)
Magistritöö uurimisprobleem tuleneb olukorrast, kus liigne nutiseadmete kasutamine mõjub väikelaste arengule negatiivselt, mõjutades laste vaimset ja füüsilist arengut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada eelkooliealiste laste nutiseadmetes viibimise harjumused ja mõju ning õuesoleku aeg nii laste kui ka vanemate hinnangul. Üha enam selgub uuringutes, et laste tervis on pigem muutumas kehvemaks. Üheks põhjuseks nimetatakse õuesoleku aja vähenemist. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on 6-7 aastaste laste nutiseadmete kasutamise harjumused nii laste kui ka vanemate hinnangul? 2. Milline on nutiseadmete mõju laste vaimsele ja füüsilisele arengule? 3. Millised on peresisesed õuesoleku harjumused ja milliseid takistusi näevad lapsevanemad veetmaks vaba aega õues? 4. Millised tegevused motiveeriks lapsi ja vanemaid vähendama ekraaniaega ja suurendama õuesolekut? Uurimistööks vajalike andmete kogumiseks koostati kaks intervjuuküsimustikku, üks lastele ja teine vanematele. Valimis osalesid 6-7 aastased lapsed ja lapsevanemad. Uurimistulemusest selgus, et liigne nutiseadmete kasutamine avaldab mõju lapse vaimsele ja füüsilisele arengule. Liigne nutiseadmete kasutamine toob endaga kaasa pigem kahjulikku kui kasulikku mõju. Täpselt ei ole ajaliselt reguleeritud nutiseadmete kasutamise ajalist faktorit. Enamasti sõltub laste nutiseadmetes viibimise aeg pere päevakavast. Tuvastamist leidis, et osades peredes on nutiseadmete ajaline kasutamine vastavusse viidud õuesoleku ajaga ning asjaolu, et nutiseadme kasutamise loa andmise korral jäävad teised tegevused ja huvid tahaplaanile. Uuringust selgus, et liigne nutiseadmete kasutamine lastel põhjustab unehäireid ning põhjendamatuid hirme. Positiivseks küljeks toodi välja üleüldiselt keele arendamine ning huvi kunsti, tehnika ning katsete vastu.
A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu ümbruse kujundusplaan
(Eesti Maaülikool, 2024) Rose, Helen; Möllits, Hele (juhendaja)
Vanemaealistel võivad ilmneda mitmesugused füüsilised ja vaimsed väljakutsed ning sageli ei suuda nad neid üksi ületada. Kuigi elanikkond vananeb, pole tänavatel sageli tegevusi, mis oleks suunatud eakatele. Mänguväljakud ja koosviibimiskohad on tavaliselt loodud noortele või lastele. Siiski on vanemaealistel oluline veeta aega väljas. Ühe teenusena pakutakse hooldust ja hooldekodusid, kus hoone ümbrus peaks olema eakatele meeldiv ja neid õue kutsuma. Erinevate funktsioonide lisamisega saab toetada hooldekodu klientide vaimset ja füüsilist heaolu. Seega soovis autor luua hooldekodus viibivatele inimestele huvitava ja tegevuste rikka väliruumi. Käesolev töö keskendus A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu väliruumi kujundamisele, eesmärgiga luua väliruum, mis parandaks klientide füüsilist ja vaimset heaolu. Eesmärk oli luua Ida-Virumaal, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuva hooldekodu jaoks õueala, kasutades mitmesuguseid tegevusi. Käesoleva töö raames koostati õueala kujundusprojekt, võttes arvesse eakate ealisi vajadusi. Kujunduslahenduseni jõuti erinevate analüüside põhjal, mis hõlmasid teadusallikaid, projekti piirkonda ja sarnaseid projekte. Ideid koguti ka kohapeal viibides ning ümbruskonna ja hoone elementide uurimisel.
Aasia lepatriinu (Harmonia axyridis) – levik ja tõrjevõimalused
(Eesti Maaülikool, 2018) Kallavus, Triin; Ploomi, Angela (juhendaja); Jõgar, Katrin (juhendaja); Aiandus
Töö eesmärgiks on anda ülevaade aasia lepatriinu (Harmonia axyridis Pallas 1773) levikust ja kasutusel olevatest tõrjevõtetest ning välja selgitada, kas ja mil viisil hakkab aasia lepatriinu Eestis kahju tekitama. Töö on koostatud teaduskirjanduse põhjal. Vaadeldakse aasia lepatriinu päritolu, arengut ja elupaiku, toitumist, kasutamist biotõrjes ning ohtlikust looduskeskkonnale. Kuna aasia lepatriinu on tänaseks levinud juba viiel kontinendil ja ohustab kohalikke lepatriinuliike ja ökosüsteeme, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele Eestis seni veel mitte leitud putukale. Tema jõudmine Eestisse on aga aja küsimus ning seni tuleb koguda liigi kohta infot, tegeleda teavitustööga ja seirega.
Aasta mõju viinamarja küpsusparameetritele
(Eesti Maaülikool, 2025) Rosin, Liis; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja); Aianduse õppetool
Magistritöö eesmärk oli uurida Eesti enim kasvatatavate viinamarjasortide küpsusparameetrite varieeruvust ning selgitada välja aastast ja sordist tulenev mõju suhkrute ja hapete sisaldusele. Uurimistöö keskmes olid üheksa erinevat veinisorti, mida kasvatati kas kiletunnelis või avamaal aastatel 2023 ja 2024. Katse tulemustest selgus, et aasta ja sort avaldasid olulist mõju nii glükoosi, fruktoosi, viinhappe kui ka õunhappe sisaldusele. Suurima suhkrusisaldusega oli ‘Marquette’ (glükoos 98 g/L, fruktoos 98 g/L, üldsuhkrud kuni 206 g/L), väikseimaga ‘Zilga’ (glükoos 64 g/L, fruktoos 72 g/L). ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Cabernet Cortis’ eristusid kõrge üldhapete sisalduse poolest (kuni 11,1 g/L), samas kui ‘Regent’ ja ‘Solaris’ olid madalama happesisalduse ja parema hapete tasakaaluga. Viinhappesisaldus oli suurim sordi ‘Zilga’, madalaim ‘Leon Millot’ marjades. Õunhappe osas eristus ‘Hasansky Sladky’ kõrge väärtusega (5,5 g/L), madalaimad olid sortidel ‘Regent’ ja ‘Solaris’. Töö hüpotees, et aasta ja sort mõjutavad oluliselt viinamarjade küpsusparameetreid, leidis kinnitust. Suhkrusisalduse varieeruvus aastate lõikes oli väiksem sortidel ’Regent’ ja ’Solaris’, samas kui hapete sisaldus ei muutunud oluliselt sortidel ’Rondo’ ja ’Marquette’. Kõige suurema aastase muutuse hapete sisalduse osas näitas ’Cabernet Cortis’, eriti õunhappe osas esines märkimisväärseid erinevusi ka mitmetel teistel sortidel. Töö tulemused kinnitavad, et sobivate sortide valiku ja kasvukoha optimeerimise abil on võimalik saavutada kvaliteetse veini valmistamiseks sobivad küpsusparameetrid ka jaheda kliimaga piirkondades. Tulemusi saab rakendada nii sordivalikus kui ka sobivate agrotehnoloogiate kavandamisel Eesti tingimustes.
Aastatel 2007- 2011 arvutatud saastetasude analüüs ja ülenormatiivse keskkonnakasutuse hindamine
(2012) Hurt, Maanus; Kosk, Aija (juhendaja)
Töö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida aastatel 2007-2011 kõrgendatud tasumääradega arvutatud ülenormatiivse saastetasu dünaamikaid, leida kõrgendatud tasumääradega arvutatud saastetasu tekkimise seoseid keskkonnatasude määradega, hinnata tasumäärade mõju ülenormatiivse keskkonnatasu osakaalule ning uurida saastetasudest tehtavaid investeeringuid. Samuti anda soovitusi ülenormatiivse keskkonnatasu ehk mitte-normikohase keskkonnakasutuse vähendamiseks. Töö raames viidi läbi põhjalik andmeanalüüs 2007.-2011. aasta kohta arvutatud saastetasude arvutuste andmetest. Andmeanalüüsi käigus analüüsiti saastetasude andmeid erinevatest andmekoosseisu aspektidest, sealhulgas aruande perioodi, saastainete koguste ja tasude ning keskkonnalubade aspektist. Andmeanalüüsi põhjal koostati antud töö eesmärkidest lähtuvad kitsamad andmekoondid ja väljavõtted andmetest tabelite ja graafikute kujul, mille põhjal on töö põhiosa üles ehitatud. Töös kasutatav andmevalimi algandmed pärinevad keskkonnakasutajatelt ehk tasu maksjatelt, kes esitavad iga kvartali kohta keskkonnatasu arvutused. Saastetasude kogumahud on viimase viie aasta jooksul vähenenud. Viimasel viiel aastal on saastetasude aastane maht vähenenud 2-3 protsenti aasta kohta. Võib väita, et saastetasude määrad ja nende iga-aastane tõstmine ei ole kasvatanud saastetasude mahtusid. Ülenormatiivsete saastetasude osakaal moodustab kogu saastetasude mahust keskmiselt 3-4 protsenti ning ülenormatiivsete saastetasude osakaal kasvab keskmiselt 0,5-1 protsenti aastas. Saastetasude aastaseid mahte mõjutab eelkõige jäätmete kõrvaldamise eest makstav saastetasu- jäätmete kõrvaldamise eest arvutatav saastetasu moodustab keskmiselt üle 50 protsendi saastetasude aastasest mahust. Efektiivsemaks kõrgendatud tasumäära koefitsientide rakendamiseks tuleks täiendavalt analüüsida suurimaid ülenormatiivset keskkonnatasu osakaalu moodustavaid saasteaineid ja nende saasteainete kõrgendatud tasumäära koefitsiente, et määrata antud saasteainete osas rangemad koefitsiendid. Suuremate koefitsientide tõttu tõuseb saastetasu summa ning seeläbi võiks ülenormatiivse keskkonnatasu arvutajad olla rohkem motiveeritud investeerima oma keskkonnakasutuse tehnoloogiasse, et lõpetada mitte-normikohane keskkonnakasutus. Pidevate ülenormatiivse keskkonnatasu arvutajate paremaks motiveerimiseks, leidmaks lahendusi mittenormikohase keskkonnakasutuse lõpetamiseks, tuleks hakata keskkonnatasude arvestamisel rakendama täiendavat kõrgendatud tasumäära koefitsienti. Koefitsienti rakendataks nendele lubadele, mille kohta pidevalt arvutatakse kõrgendatud tasumääraga tasu. Et lihtsustada ülenormatiivsete keskkonnatasu maksjate jõudmine saastetasude asendamise lepinguni, tuleks täiendada saastetasu asendamise lepingu taotlemise ja menetlemise korda ja selle üldiseid põhimõtteid. Täiendamist vajaks ka saastetasude üldiste põhimõtete loogika, mida rakendatakse lepingus ja lepingu ekspluateerimisel. Pakutavaid investeeringulahendusi ja toetuste võimalusi tuleks ülenormatiivsete keskkonnatasu maksjatele rohkem teadvustada ja suunata seeläbi keskkonnaloa omanikke neid võimalusi kasutama.
Aastatel 2009-2012 pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute pankrotiohu hindamine
(2013) Vardja, Maris; Parts, Viia (juhendaja)
Bakalaureusetöö ülesandeks oli teoreetilises osas kirjeldada pankrotiohu ennustamise mudeleid, millest autor kasutas oma töö empiirilise osa teostamiseks G-indeksi mudelit. Empiirilises osas analüüsiti aastatel 2009-2012 pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute pankrotistunud aastale eelnevate aastate majandusaruannete finantsnäitajaid. Pankrotiohu ennustusmudel loodi põllumajandusettevõtete testimiseks, mistõttu on see leidnud rakendust autori töös. Tulemused olid usaldusväärsed, loogilised ning hästi analüüsitavad. Pankrotistunud põllumajanduslike äriühingute andmete analüüsist saadud G-indeksi väärtuste tulemustest järeldab autor, et G-indeksi arvutusmudel sobib Eesti põllumajandusettevõtete pankrotiohu hindamiseks.
Aastatel 2019-2023 Eestis tuvastatud maaelu arengu toetustega seotud pettuse kahtlusega taotlejate majanduslikud tagajärjed
(Eesti Maaülikool, 2025) Tubli, Timo; Värnik, Rando (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Põllumajandus on valdkond, mida iseloomustab suur risk ja keerukus, tulenevalt looduslikest, majanduslikest ja regulatiivsetest teguritest. Toetused aitavad leevendada põllumajandussektori riske ning samal ajal soodustada maaettevõtluse ja maaelu arengut, kuid paraku sisaldab süsteem ka võimalusi toetuste kuritarvitamiseks. Töö eesmärk oli saada ülevaade sellest, millised majanduslikud tagajärjed on ilmnenud taotlejatel, kelle suhtes on Eestis aastatel 2019–2023 tuvastatud pettuse kahtlus. Uuring tugines PRIA andmetele ning kasutas mitme juhtumiuuringu meetodit. Analüüsiti toetusesaajate majandusnäitajaid (müügitulu, ärikasum, põhivara), toetussummasid ja tuvastatud rikkumisi. Tulemused näitavad, et pettuse kahtlusega juhtumite mõju ettevõtetele varieerus: mõnel juhul paranesid majandustulemused, teistel juhtudel tegevus lõppes. Ilmnes, et tagajärgede erinevus sõltus pettusliku taotleja eesmärkidest, olgu selleks turul konkurentsieelise saavutamine või pelgalt toetuse väljapetmine. Sagedamini olid need juhtumid seotud kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks. Töö praktiline panus seisneb soovitustes tõhustada järelevalvet ja suurendada ennetustegevusi, sealhulgas PRIA ja Eesti Maaülikooli koostöös tulevaste taotlejate teadlikkuse tõstmisel. Teoreetiline panus väljendub rent-seekingu ja pettuse kolmnurga rakendamises maaelu toetuste kontekstis, mis aitab paremini mõtestada toetuste väärkasutamise motiive ja mehhanisme. Uuring loob aluse jätku-uuringuteks, näiteks regressioonanalüüsi kasutamiseks pettuse kahtlusega ja ausate toetustaotlejate võrdlemisel, samuti kvalitatiivsete meetodite kaasamiseks pettuste motiivide ja riskikäitumise paremaks mõistmiseks.
Abiootilise stressi füüsikaliste tegurite mõju ilutaimedele
(2012) Bachman, Kati; Vool, Ele (juhendaja)
Stressifaktorid mõjutavad ilutaimi linnapiirkondades põhjustades kahjulikku mõju kasvule ja õitsemisele, mis on nende esteetiline väärtus. Siiani puuduvad uurimused Eesti tingimustesse sobivate ilutaimede stressitaluvusest. Töö eesmärgiks oli selgitada abiootiliste stressifaktorite- temperatuuri, niiskuse ja kiirguse mõju ilutaimedele. Ilutaimede kõige dekoratiivsem element on tavaliselt õied, kuid neid mõjutab stress just kõige enam. Stressifaktoritest avaldasid mõju enam kõrge temperatuur, põud ning kiirgus. Kuna töö on koostatud teadusartiklite põhjal, kus kõik katsed on tehtud välismaal, siis tekib taimede suhtes erinevusi. Teemat peab veel uurima ja tegema katseid, just Eesti kliimas ja meile sobivamate taimedega. Märksõnad: abiootiline
Access to information and public participation in decision-making: implementation practices of the Aarhus convention in four supra-national regions in Europe
(Eesti Maaülikool, 2023) Osae, Ivy Britzny; Suškevičs, Monika (juhendaja)
Environmental problems often transcend administrative boundaries, hence, there is a need for transboundary legislative instruments to protect and maintain the environment. The “Aarhus Convention”, one of such, provides a binding set of legislations to be transposed and implemented in signatory countries. Access to information and public participation in environmental decision-making, the first two pillars of the Convention, play critical roles in environmental governance. This MSc thesis emanates from theories of planning culture which suggest that not only formal institutions but also informal rules and interpretations of environmental governance procedures and instruments matter for practices. The thesis aims to analyse how 31 countries in four supranational regions in Europe (North- Europe, Central- and East-Europe, West-Europe and South-Europe) have implemented the first two pillars of the Aarhus convention, and identify obstacles they have encountered in their implementation. The analysis is based on the following predefined criteria: (1) timing, (2) access to information, (3) information provision, (4) interaction, (5) competence, (6) influence on decision-making, (7) communication, (8) compromise, (9) fairness and trust. Thematic analyses of national implementation reports of the 2014, 2017 and 2021 reporting cycles submitted to the convention secretariat were conducted. Results show minimal changes in trends in implementation practices for the four supranational regions in these periods. There were similarities in implementation practices, with some differences identified in implementing access to information and interactions criteria. Countries within supranational regions face similar obstacles, possibly due to similar planning systems and culture. This thesis adds to literature on implementation practices of the Aarhus Convention in terms of providing regional perspectives in its implementation and to the role it plays in environmental governance. Access to information to effectively participate in environmental decision-making is key to good environmental governance.

Sirvi

Sirvi PKI lõputööd Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud