PKI publikatsioonid

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3348

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 466

1920.-30.aastate taluaiamustri otsinguil
(2021) Nõmmela, Mari; Eesti Maaülikool. Maastikuarhitektuuri õppetool
Taluaia rajas talupere ise ajal, kui veel puudus rahvuslik aia- ja pargikultuur.
30 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä = 30 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd
(Soome keskkonnaministeerium ja Eesti kliimaministeerium, 2023) Külvik, Mart (koostaja); Jäppinen, Jukka-Pekka (koostaja); Külvik, Mart; Jäppinen, Jukka-Pekka
Tämä teos on Suomen ja Viron tasavaltojen luonnonsuojeluyhteistyöhön sisältyvä hanke, johon osallistuivat Viron ilmastoministeriö ja Suomen ympäristöministeriö, Suomen metsähallitus, Suomen ympäristökeskus, Viron ympäristövirasto ja Viron maatalousyliopisto. Tämän julkaisu perustuu suurilta osin juhlaseminaarissa 15.6.2022 esitettyihin näkemyksiin, tuon ajan hallinnolliseen tilanteeseen sekä asiantuntijoiden tehtäväkuviin.
Aasta muld 2014. Leostunud muld : [teavik]
(MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2013) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; põllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub põllumajandusmaal. Esineb maastikus koos rähkmulla ja leetja mullaga. Fotod: Alar Astover, Helis Rossner, Arne Ader. Kaardid: Priit Penu, Tambet Kikas
Aasta muld 2015. Paepealne muld : [teavik]
(MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2014) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Paepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ühed väikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti muldkattest. Maastikus esinevad nad koos rähkmuldadega või harvem koos leostunud muldadega. Fotod: Priit Penu, Indrek Tamm, Arne Ader. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2016. Rabamuld : [teavik ja postkaart]
(2015) Kõlli, Raimo; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Rabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ülekaalus sügavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vähe lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla levikualad on Pärnu madalik, Alutaguse, Võrtsjärve nõgu ning Peipsi-äärsed madalikud. Koostaja ja teksti autor: Raimo Kõlli. Fotod: Tarmo Kõlli. Kaart ja diagramm: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2017. Leedemuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2016) Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leedemuldi leidub kõikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-äärne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja Põhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest 14,2%. Tekst: Enn Leedu. Fotod: Indrek Tamm, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2018. Näivleetunud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2017) Astover, Alar; Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Näivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Kõige rohkem on näivleetunud muldi Põlvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2019. Madalsoomuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2018) Leedu, Enn; Shanskiy, Merrit; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osakaal praeguseks tõenäoliselt vähenenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on Kõrve-maa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärne madalik ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2020. Erodeeritud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2019) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul. Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt võib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2021. Rähkmuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2020) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistunud rähkseid liivmuldi esineb kõige rohkem Hiiumaal, gleistunud rähkseid liivsavimuldi Läänemaal (11,9% haritavast maast), gleistunud rähkseid savimuldi on väga vähe. Piiratult leidub rähkmuldi ka Lõuna-Eestis Otepää ja Haanja kõrgustikul üksikute moreenkõrgendike lagedel ja nõlvadel. Valkjashalli rähkmoreeni levikupiirkonnas kaasnevad rähkmuldadega paepealsed mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullaerimite suur kirjusus.
Aasta muld 2022. Tehismuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2021) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Tehismuldi leidub kõikjal, kus inimene on rajanud karjääre, kaevandusi, teid, ehitisi, prügilaid jms. Meil esinevad nad laialt Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ja Maardu ümbruse fosforiidikarjääride piirkonnas, samuti üle Eesti linna- ja tööstusaladel. Sageli on nad kompleksis teiste muldadega väikestel pindadel. Suurematel aladel esinevad tehismullad kajastuvad digitaalsel suuremõõtkavalisel mullastikukaardil, kuid nende levikuandmed kaardil võivad paljudes kohtades aegunud olla, sest taimestiku taastamisel pärast kaevanduste sulgemist ja haljastuse rajamisel ümber ehitiste tekib neid pidevalt juurde. Praegu on tehismuldi Eestis arvatavalt umbes 70 000 ha.
Aasta muld 2023. Leetunud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2022) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huumushorisondi teket. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.  Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline.  Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid. Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kõrgele tõusva põhjavee tõttu ja mullaprofiili alumises osas võib näha selgelt väljakujunenud roostetäppe või -laike. Neil on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi oksiididest sageli mustjaspruuniks värvunud.
Aasta muld 2024. Leostunud gleimuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2023) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
On kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab enamasti 30–70 cm sügavuselt. Peal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont, mille alla jääb tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Alalisest liigniiskusest tingitud gleistumine väljendub neil muldadel sinakas- või rohekashallide laikude ohtruses. Periooditi võib parema õhustatuse tulemusena olla tekkinud ka roostepruune ja kollakaid laike. Need mullad on neutraalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, koresesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ja kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.
Abiks väiketootjale : komposti valmistamine
(Eesti Maaülikool, 2016) Kriipsalu, Mait (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (koostaja); Maastik, Aleksander (toimetaja)
Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja mille rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Taime- ja loomakasvatuses ja ka nende saaduste töötlemisel tekkivad kõrvalsaadused nagu taimepealsed, niidetud haljasmass, sõnnik jm on olulised toitaineallikad, mida saab väetisena mulda viia kas kohe või hiljem kompostituna. Kõiki peamisi taimetoiteelemente: lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumit (K) sisaldav sõnnik on väärtuslik looduslik väetis, mida on nii värskelt kui ka kõdunenult ja kompostitult kasutatud põllukultuuride väetamiseks läbi aegade. Kompostimisel värske sõnniku orgaaniline aine mineraliseerub ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks – tegu on pikatoimeväetisega, selle toime püsib mullas mitu aastat. Kompostiga väetamine suurendab mulla orgaanilise aine varusid ning soodustab selle bioloogilist aktiivsust. Mahetootmises on komposti kasutamine seetõttu äärmiselt oluline, sest taimetoitained lähevad sel moel uuesti ringlusesse.
Abrupt rise in the contribution of CH₄-derived carbon to benthic secondary production of a shallow hemiboreal/boreal lake
(Wiley, 2018) Belle, Simon; Tõnno, Ilmar; Stivrins, Normunds; Freiberg, Rene; Veski, Siim; Centre for Limnology. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Estonian University of Life Sciences
Understanding long-term carbon flows through aquatic food webs is essential to assess impact of climatic and environmental changes on lake ecosystems. We reconstructed temporal changes in carbon sources fuelling chironomid biomass in a small and shallow hemiboreal/boreal lake over the last 11 000 years. Results were compared with temporal dynamics of known potential controlling factors: summer air temperature, human activities, phytoplankton assemblages and organic matter composition. We report an abrupt rise in the contribution of methane-derived carbon to chironomid biomass. However, this sudden increase was not the consequence of drastic changes in the composition of sedimentary organic matter, mean air temperature, lake trophic state or human activities in the catchment area. Our results suggest that shallowing of the lake caused by sedimentary infilling processes was a possible driver of the expansion of anoxic zones, enhancing CH 4 cycling in lake sediments. However, complementary studies are needed to better understand the mechanisms by which lake shallowing could affect carbon flows to aquatic consumers, and then better assess the natural dynamics of past carbon processing in the benthic food web of shallow lakes.
Acute and chronic effects of agrochemicals, and their synergistic interactions, on bees: Deliverable D3.3
(PoshBee, 2022) Barascou, Lena; Brown, Mark JF; Costa, Cecilia; de la Rúa, Pilar; de Miranda, Joachim; di Prisco, Gennaro; Forsgren, Eva; Gekière, Antoine; Hellström, Sara; Jürison, Margret; Le Conte, Yves; Linguadoca, Alberto; Mahmood, Ferozah; Mänd, Marika; Martínez-López, Vicente; Medrzycki, Piotr; Morrison, Morgan; Neumann, Peter; Onorat, Piero; Paxton, Robert; Sene, Deborah; Siviter, Harry; Straw, Edward A; Strobl, Verena; Yanez, Orlando; Alaux, Cedric
Inter-individual differences in pesticide sensitivity may trigger variability in the risk posed by pesticides. Therefore, to better inform pesticide risk assessment for bees, we studied the variability of responses to several pesticides based on endogenous (developmental stage, genetic background, caste) and exogenous factors (pesticide co-exposure). We mainly investigated the toxicity of the insecticide sulfoxaflor, the fungicide azoxystrobin and the herbicide glyphosate. We first used LD50 tests to determine the acute oral and contact toxicity of these pesticides across the different bee species, developmental stages (larva vs adult in honey bees), castes (honey bee and bumble bee workers, queens and drones), and genetic backgrounds (honey bee subspecies). We then considered the risks posed by chronic and sublethal exposures to pesticides by implementing behavioural and reproductive endpoints in the screening of pesticide toxicity. Data showed that azoxystrobin and glyphosate under the test conditions were mildly toxic to bees. However, a large variability in bee sensitivity to sulfoxaflor was found, especially across species and individuals of different castes or sex. This variability is therefore important to consider for increasing the safety margin of the risk posed by insecticides in bees. Several effects induced by sublethal concentrations or doses of pesticides are also described, such as the occurrence of a Non-Monotonic Dose-Response (NMDR) and delayed effects in honey bees, impairment of reproductive performances in bumble bees, and a decreased longevity of Osmia adult females (although no effects were found on larval development). Finally, an interaction between pesticides was found when exposure was by contact, but not under oral exposure. In conclusion, the range of effects described here provides very useful insights for better understanding the toxicity of pesticides and therefore the risks they might pose to bees.
Agraarökonoomika aastakoosolek 2018 : Kas kriis on seljatatud?
(Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut; Viira, Ants-Hannes (toimetaja)
Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
Agronoomia 2006
(Jõgeva Sordiaretuse Instituut; Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut; Eesti Maaviljeluse Instituut, 2006) Nurmekivi, Hennu (koostaja); Kask, Eve (toimetaja)
Tulemuste publitseerimine on alati olnud teadustöö lahutamatuks osaks. Tänapäeval, mil teadlase töö sisukust ning tulemuslikkust hinnatakse eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud erialaajakirjades avaldatud artiklite järgi, jääb praktilisele põllumehele suunatud teadustööde hulk järjest vähemaks. Ühelt poolt napib väheneval teadlaskaadril aega, teisalt aheneb ka põllumeestele suunatud teadusväljaannete ring. Jätkame Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse väljaantud sarjaga “Teaduselt põllule ja aeda” alustatud tava koondada Eesti põllumajanduslikes teadusasutustes agronoomia vallas tehtavad tööd ühte kogumikku. Teaduskogumik “Agronoomia” sai alguse 2004. aastal Eesti Põllumajandusülikooli, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi koostööna, mil ühiselt korraldatud teaduskonverentsiga anti välja ka ühine teadustööde kogumik. Oleme seadnud kogumiku deviisiks “teaduselt põllumehele”. Rakenduslik põllumajandusteadus peab olema tihedalt seotud praktilise tootmisega, arvestama seal toimuvaga ning pakkuma uudseid lahendusi. Kogumik sisaldab kokkuvõtteid ja ülevaateid teadusasutustes tehtavatest uuemate rakendusuuringute tulemustest. Käesolevas kogumikus oleme pannud suuremat rõhku tööde seosele põllumajandustootmisega. Oleme proovinud vähendada suunda, kus üks teadlane kirjutab teisele teadlasele ning hea seista selle eest, et iga artikkel sisaldaks nõuandeid või soovitusi, mida põllumehed saavad oma töödes otse arvestada ja kasutada. Loodan, et põllumehed leiavad sellest kogumikust paljutki neile uut, huvitavat ja kasulikku. Mati Koppel
Agronoomia 2007
(Eesti Maaviljeluse Instituut; Eesti Maaülikool; Jõgeva Sordiaretuse Instituut, 2007) Eesti Maaviljeluse Instituut; Eesti Maaülikool; Jõgeva Sordiaretuse Instituut; Kadaja, Jüri (vastutav toimetaja); Lõiveke, Heino (toimetaja); Lättemäe, Paul (toimetaja); Tamm, Kalvi (toimetaja)
Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2007
Agronoomia 2009
(Jõgeva Sordiaretuse Instituut; Eesti Maaülikool; Eesti Maaviljeluse Instituut, 2009) Jõgeva Sordiaretuse Instituut; Eesti Maaülikool; Eesti Maaviljeluse Instituut; Tamm, Sirje (toimetaja); Schmidt, Reelika (toimetaja)
Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2009

Sirvi

Sirvi PKI publikatsioonid Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud