Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3593

1 rada 4 aastaaega
(2015) Urb, Janne; Kuhlmann, Friedrich; Vassiljev, Peeter
Käesolev töö on koostatud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi lõputööna. Tööd koostades on kasutatud kõiki bakalaureuseastmes omandatud teadmisi ja kogemusi. 2015. aasta bakalaureusetöö projektalaks on Emajõgi Tartu linnas. Töö eesmärgiks on analüüsid rekreatsioonialade, spordikeskuste ja radade paiknemist Tartu linnas, Emajõe ääres, ning ühendada need omavahel sportimiseks ja aktiivse puhkuse jaoks sobiva kergliiklusteega, mis oleks kasutatav aastaringselt erinevate spordialadega tegelemiseks ja spordiasutuste vahel liiklemiseks ning vaba aja veetmiseks. Töös on oluline pöörata tähelepanu ka spordialade ja vaba aja veetmise tegevuste liikumiskiirusele. Töös pakutakse välja potensiaalse uuselamu kvartali asukoht ning põhimõtted hoonestuse rajamisel. Töös valitakse välja 3 sõltumatut ala, mis ühendatakse omavahel temaatiliselt ja sujuvalt. Alade valikul sai määravaks spordiasutuste paiknemine ja nende tihedus, mitmekesised sportimise ja vaba aja veetmise võimalused ning alade paiknemine aktiivse linnamelu ja haljasmaa piiril ja puudulik valgustus rekreatsioonialal.
1920.-30.aastate taluaiamustri otsinguil
(2021) Nõmmela, Mari; Eesti Maaülikool. Maastikuarhitektuuri õppetool
Taluaia rajas talupere ise ajal, kui veel puudus rahvuslik aia- ja pargikultuur.
1920.–30. aastate iluaiad Koeru kihelkonna taludes – kujunemine ja väljanägemine
(2012) Aimsalu, Maire; Maikov, Kadri; Banner, Anneli
Käesolevas töös keskendutakse 1920. aastatel hoogsalt arenema hakanud iluaedade kujunduspõhimõtetele ja uuritakse, kas ning kuidas need on mõjutanud Koeru kihelkonna talude iluaedu. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli tutvuda sel ajal Eestis iluaedade kujundamisel kasutatavate põhimõtetega ja välja selgitada, milliseks kujundati taluaiad Koeru kihelkonnas. Koeru kihelkonna aedade uurimiseks viidi läbi ankeetküsitlus. Maakodude ümbruse kultuursemaks ja kaunimaks muutmiseks loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts. Seltsi ülesannete hulka kuulus muuhulgas nõuannete jagamine ja kauni kodu propaganda tegemine. 1937. aastal ilmus Kodukaunistamise Hoogtöö komitee väljaanne “Maakodu ümbrus kaunimaks”. Tänu kodukaunistamise hoogtööle said talurahvale selgeks tänapäeval enesestmõistetavad nüansid, nagu värvitud elumaja, korras tara ja eesõu, lipumasti olemasolu. 1930. aastate lõpuks pole kindlat taluaia tüüpi veel välja kujunenud ning talukompleksi rajamist soovitatakse ette võtta terviklikult. Koeru kihelkonnas ollakse enne II maailmasõna edukad piimatootmises, rukki-, kartuli- ja kanakasvatuses ning paljudel muudel aladel. Sarnaselt mujal Eestis toimunuga algab ka Koeru kihelkonna taludes iluaedade rajamine koos elumaja valmimisega või pärast seda. Aiandus areneb hoogsalt tänu aiandushuvilistele taluperemeestele ja piirkonnas töötavale jaoskonna agronoomile. Koeru kihelkonna talude õuedes ei paikne ilu- ja puuviljaed eraldi. Iluaed on tarade või hekkide abil eraldatud, elumaja ees paikneb tihti puhas õu, mis omakorda on hekkide või tara abil karjaõuest eraldatud. Iluaia kujunduses on oluline roll sirgetel tänavatel, mida kutsutakse uulitsateks. Tänavad algavad elumaja veranda või välisukse eest, vahel ka maja otsast ja on enamasti ääristatud lillepeenarde või korrapäraselt ridadesse istutatud viljapuude- ja põõsastega. Lillepeenraid on iluaedades vaid nii palju, kui kiirete talutööde kõrvalt hooldada jõuab. Uhkemad ja suurema taimesortimendiga iluaiad on aiandust õppinud või lihtsalt aiandushuviliste peremeeste taludes. Taimede istikuid ostetakse naabrusest mõnest talust, kus sellega spetsiaalselt tegeldakse, tuuakse Koeru laadalt või kaugematest puukoolidest. Talude ja aianduse arengule annavad tagasilöögi 1939/1940, 1940/1941, 1941/1942 aastate kolm järjestikust eriti külma talve ja II maailmasõda.
2 G Baltic Company OÜ müüginäitajate muutus dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel
(Eesti Maaülikool, 2019) Pik, Silver; Oper, Liis
2018. aastal kehtestas Euroopa Liidu dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigis toodetud veoautorehvidele. Tollimaksu kehtestamisel analüüsiti mõju tootjatele, kuid mõju analüüs edasimüüjatele ning lõpptarbijatele on tegemata. Bakalaureuse töö eesmärk on hinnata 2018. aastal toimunud muutusi 2 G Baltic Company müügitulemustes ning finantsnäitajates. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade ettevõtte müügitulemusi mõjutavatest makromajanduslikest teguritest ning tollimaksude kasutamistest ning finantsanalüüsi vajalikkusest ja selle meetoditest. Empiirilises osas teostatakse 2 G Baltic Company OÜ horisontaal- ja vertikaalanalüüs aastatel 2013-2018. Samuti teostatakse suhtarvude analüüs bilansi ja kasumiaruande alusel. Samuti uuritakse ettevõtte müüginäitajaid aastatel 2017-2018.Töö koostamiseks kasutati erialaseid raamatuid, Statistikaameti andmeid, ettevõtete majandusaasta aruandeid ning müügidokumentatsiooni. Analüüs teostati kvantitatiivsel meetodil. Analüüsi käigus selgus, et uuritava perioodi jooksul olid ettevõtte majandustulemused stabiilsed, ning näidates 2018. aastal finantsnäitajate kasvu. Ettevõtte müügistruktuuri analüüs näitas perioodil 2017-2018 olulisi muutusi. Kasvas rehvide müük, käive ning kasumimarginaal. Samas toimusid olulised muutused rehvimüügi struktuuris.
2 Miili Rohelust
(2014) Kikkamägi, Helen; Kuhlmann, Friedrich; Unt, Anna-Liisa; Vassiljev, Peeter
„2 Miili Rohelust“ on käesoleva bakalaureuse töö autori nägemus ja ideelahendus praegusest Tartu linnas asuvast vanast Sadamaraudtee piirkonnast. Autor on püüdnud leida võimalikult head lahendust piirkonnas valitsevatele probleemidele ja samal ajal rõhutada ka ala positiivseid omadusi. Kontseptsiooni põhirõhk on rekreatsioonil ning ala atraktiivsuse tõstmisel, samas on arvestatud ka olemasolevate ehitistega ning püütud säilitada võimalikult palju hooneid, millel funktsioon juba olemas. Ideelahendus püüab tuua alale juurde eelkõige pidevat ja püsivat kasutajaskonda. Lahenduse kohaselt läbivad tervet projektiala kaks paralleelset kergliiklusteed: üks jalakäijatele, teine ratturitele, rulluisutajatele jms mitte-mootorsõidukitele. Ropka park jääb püsima, kuna see on üks positiivsetest aspektidest antud ala juures, kuid selle struktuur muutub. Pargi vastu tuleb aga spordiväljakute ala. Liikudes edasi ida suunas on Turu ja Teguri tänava liitumis kohta planeeritud spordikeskuse hoone, mis ühenduses spordiväljakutega ning selle vastas, üle kergliiklusteede on kavandatud ärihoone, mille põhifunktsioon kujuneb hiljem. Kohe spordikeskuse kõrval asuvale hetkel tühjana seisvale alale kujuneb aga elamurajoon, mis kindlasti küllastab spordiala kasutajaskonda. Elamualast idas on ideelahenduse autor kujundanud ka supelranna. Siili elamuhoonetest läänes asub hetkel küll haljasala, kuid see on hooldamata ning suur osa potentsiaalsest pinnast hõlmab tööstusplats. Ideelahendus laiendab ala ning kujundab seda veidi ümber, jättes selle siiski pool- looduslikuks koosluseks. “2 Miili Rohelust” püüab kõigi eelmainitud muudatuste tulemusena muuta projektiala linlastele kutsuvamaks, turvalisemaks ja isegi vajalikuks paigaks igapäevastes toimingutes.
2,5%-lise joogipiima jaehind ja seda mõjutavad tegurid Eestis aastatel 2004-2010
(2012) Pärand, Pille; Maasing, B.
Piim sisaldab inimese tervisele vajalikke toitaineid, milleks on valgud, rasvad, süsivesikud jpm, seepärast kuulub joogipiim esmatarbekaupade alla ning peab olema inimestele kättesaadav olenemata selle hinnast. Piima tuleb pakkuda töödeldud kujul, seega oluline lüli piimandussektoris on töötlejad, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse, valmistades sellest joogipiima, juustu, jäätist, kohupiima, jpm. Eesti piimaturul domineerivad seoses joogipiimakäitlemisega kolm ettevõtet – Tere AS, Valio Eesti AS ning E-Piim tootmine AS, kes moodustavad turuosast 77%. Analüüsitud seitsme aasta jooksul on joogipiima, kui olulise esmatarbekauba osas toimunud kaks olulist hinnatõusu. 2004. aastal toimunud hinnatõus oli seotud liitumisega Euroopa Liiduga. 2007. aastal Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks põhjuseks oli piimatoodete järsk hinnatõus maailmaturul, mille tagajärjel tõusid Eestis enim piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad. 2,5%-lise joogipiima keskmine jaehind oli 2004. aastal 0,49 eurot. 2007. aastal, kui Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks ajendiks oli piima ulatuslik hinnatõus maailmaturul, kasvas joogipiima jaehind 0,54 euroni (10% võrreldes 2004. aastaga) ning 2008. aastal lausa 0,71 euroni (30% võrreldes 2004. aastaga). 2010. aastaks oli joogipiima jaehind langenud 0,61 euroni. Jaehindade kujunemisel mängivad olulist rolli tootjahinnad, töötlejate väljamüügihinnad ning jaekaubanduse juurdehindlus. Eestis said analüüsitud aastatel 2,5%-lise joogipiima lõpphinnast tootjad 47,5 %, töötleja 21 - 28,5 % ning jaemarginaal oli 16,5 – 28,5 % aastas. Läbi aegade on stabiilsena püsinud tootja ja maksude osakaal. Töötleja ja kaubanduse osa on analüüsitud aastatel märgatavalt muutunud. Eestis toodetud piim on olnud läbi aegade väga kvaliteetne, ligikaudu 60% piimast kuulub eliitsorti, 38% kõrgemasse sorti ning 2% I sorti. Seetõttu on piima ja joogipiima tarbimise kogus Eesti tarbijate seas olnud positiivne ning sarnaselt stabiilne analüüsitud aastatel. Eestis toodetud piim on populaarne ka välisriikides. Ligikaudu 43% piima toodangust eksporditakse EL-i või kolmandatesse riikidesse. Töös tõi autor välja neli kõige olulisemat mõjutegurit, mis on mõjutanud 2,5%-lise joogipiima jaehinda. Eksporti peab käesolevas töös autor üheks olulisemaks piima hinda mõjutavaks teguriks. Eesti tööstused on leidnud viimastel analüüsitud aastatel eksportturud, mis on küll hea Eesti majandusele, kuid toob kaasa hinnasurve siseturul. Teiseks põhjuseks tõi autor välja toorpiima puuduse. Kuna Eestis toodetud piim on väga kvaliteetne, siis piima puudust tekitab selle suurtes kogustes väljavedu riigist. Üldist hinnatõusu põhjustavad ka sisendite hindade muutused, nt toorpiima, söötade, väetiste jpt sisendite hinnad. Viimaseks mõjuteguriks pidas autor investeeringuid. Piimatööstused on investeerinud varadesse, et laiendada piimatööstust, seega tuleb hindu tõsta, et kompenseerida investeeringutesse tehtud kulutused. Kokkuvõttes võib öelda, et jaehind on olnud vaadeldavatel aastatel pigem tõusu teel ning selle hinna kasv on kujunenud nimetatud mõjutegurite koosmõjul. Kuna piima kokkuostuhind on tõusmas, tundub piima odavnemine tulevikus ebatõenäoline. Eesti võib pidada piimasektorit tugevaks ja arenenuks. Kuigi ekspordi kasv on Eesti riigile tasuv, tuleb tõdeda, et ekspordi nõudlus piima järele, võib muuta piima hinna Eesti tarbija jaoks kallimaks.
2-3-aastaste lastega perede eelistused, ootused ja rahulolu seoses ürituste külastamisega
(Eesti Maaülikool, 2018) Krumm, Mariel; Kose, Marika
Täiskasvanud reisivad ja võtavad üritustest osa järjest enam koos lastega, mistõttu tuleb mõelda eelkõige laste sotsiaalsele heaolule. Keskendudes pereturistidele on oluline teada nende vajadusi, et oleks võimalik õigesti sihtgrupile läheneda ja tagada nii vastavus ootustele. Laste arengulised iseärasused mõjutavad ürituste valimist, külastamist ja kõike sinna juurde kuuluvat. Ürituste külastamine on väikelastele arenguliselt oluline, kuna nii saavad õnnestunud ürituse korral täidetud nende kõik vajadused. Uurimusi on pereturismi teemal küll tehtud, kuid asutuste, piirkonna või turunduse põhiselt, mitte niiväga üldist pilti luues niisugusest vanusest tulenevalt. Käesoleva magistritöö peaeesmärk oli välja selgitada 2-3-aastaste lastega perede kui sihtgrupi üldised eelistused ja ootused ning rahulolu nende enda valitud üritusest. Selleks viidi läbi ankeetküsitlus 2-3-aastaste laste vanemate seas. Andmeid töödeldi statistilise andmeanalüüsi meetodil. Vastajad mäletavad enam positiivseid elamusi tekitanud üritusi. Pereturistid eelistavad üritusi külastada enim suvel. Üritustest osa võtva seltskonna suurus oleneb olukorrast. Vanemad eelistavad ja ootavad seda, mis on just lastele parim. Külastatud üritustega jäädi pigem rahule, kuid tegelema peab töös välja toodud puudustega. Saadud tulemused sarnanesid erinevate eelmiste analoogsete töödega. Jätkuuuringutes võiks uurida kodust eemal asuvate ürituste külastamist või kitsaskohtasid. Tööd saavad kasutada ürituste korraldajad, et üritusi muuta peredele veelgi sobilikumateks.
2016. aasta juulitormi järgine kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites
(Eesti Maaülikool, 2021) Ait, Kristjan; Vodde, Floortje; Metslaid, Marek
Kuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse kahjureid Euroopas ning eeldatavasti suureneb liigi olulisus puidukahjurina kliimamuutuste tagajärjel veelgi. Tormikahjustused soodustavad kuuse-kooreüraski levikut. Magistritöö eesmärgiks on uurida kuuse kooreüraski kahjustuste levikut Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites 2016. aasta juulitormi järgselt, et mõista, kuidas on kuuse-kooreüraski kahjustused Karula rahvuspargi kuusikutes tormi järgselt levinud, kas leviku kolded on vaibunud ning leida põhjuseid, miks teatud puistud on kahjustamata. Välitööd teostati Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites koristamata tormialade vahetus läheduses 2020. aasta kevadsuvisel perioodil. Välitööde käigus uuriti hariliku kuuse koosseisuga puistuid üksikpuu ja proovitüki tasandil ning kogutud andmeid analüüsiti programmiga R (R Core Team 2021). Töö tulemusel selgus, et olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad kuuse-kooreüraski kahjustuse olemasolu, on hariliku kuuse keskmine diameeter, tagavara ja rinnaspindala, samuti puistu boniteet. Üllatuslikult ei leidnud kinnitust puistu liigilise koosseisu mitmekesisuse ja üraskikahjustuse olemasolu vaheline seos valitud proovialadel. 5 aasta möödudes olid uuritud alade kahjustuskolded tormikollete läheduses vaibunud ning enim üraskikahjustusest mõjutatud alad paiknesid tormikolletele lähedamal. Magistritöö valmis osana projektist „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“.
2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis
(Eesti Maaülikool, 2021) Vendel, Grete; Metslaid, Marek; Vodde, Floortje
Kliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud väliuuringud) on võimalik saada vahetu ülevaate metsade kahjustuste ulatusest. Nii välitööde käigus kogutud kui ka kaardi- ja tabelarvutusprogrammis leitud andmete omavahelisel võrdlusel saab kahjustusest ülevaatliku pildi ja väärtusliku info metsaomanikele, kuidas kuuse-kooreürask pärast tormikahjustusi levida võib. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida 2016. aasta Koiva tormi järgset kuuse-kooreüraski leviku ja kahjustuste ulatust jänesekapsa kasvukohatüüpides Karula rahvuspargis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti Karula rahvusparki kui tervikut, kuuse kooreüraski bioloogiat ja käitumismustreid, jänesekapsa kasvukohatüüpide (jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-kõdusoo) iseärasusi, Koiva tormi ja tegureid, mis võisid rahvuspargis kahjustuste ulatust mõjutada. Bakalaureusetöö uurimismeetodiks oli kaardianalüüs (9 kaardi põhjal) GIS-programmis ja saadud andmete töötlemine tabelarvutusprogrammis. Uurimiseesmärgi lahendamisel kasutati algandmetena Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti, Keskkonnaameti (KeA) analüüsi käigus loodud kaardiandmeid ja Keskkonnaagentuuri (ENVIR) ning Maa-ameti avalikke andmeid ja servereid. Tulemustest selgus, et metsakahjustusi oli enim viljakates jänesekapsa kasvukohatüüpides, kus kuuskedel on paks korp ning maapinnalähedane juurestik. Kuivanud puistutes domineerisid sügavad madalsoomullad, kus põhjavesi on alaliselt või pidevalt kõrgemal. Lisaks leiti, et Karula rahvuspargi tormi- ja kuuse-kooreüraski kahjustustel on minevikus olnud mitmeid tegureid, mis on tänaste kahjustuste ulatust mõjutanud.
2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõusu võimalik mõju Tallinna majutusettevõtetele
(Eesti Maaülikool, 2024) Usar, Ingrid; Silberg, Uno (juhendaja)
Magistritöö annab ülevaate Tallinna käibemaksukohustuslastest majutusteenuse pakkujatest, nende käibest ning kasumlikkusest. Töö koosneb 67 leheküljest ning on kirjutatud eesti keeles. Uurimisülesanne on kas ja kui suures osas mõjutab 2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksutõus Tallinna majutusettevõtteid ja nende kasumlikkust. Magistritöö eesmärk on analüüsida 2025. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõusu võimalikku mõju Tallinna majutusettevõtetele. Analüüsi tulemusena selgus, et 2022. aastal oli Tallinna majutusettevõtjatel põhitegevusena kokku ligikaudu 180 miljonit eurot käivet. ning 2023. aastaks prognoositi ligikaudu 219 miljonit eurot. Tallinna majutusettevõtete 2022. aasta kumulatiivne tulem on ligikaudu -8,3 miljonit eurot kahjumit ning 2022. aasta majandustulemuste alusel olid peaaegu pooled Tallinnas registreeritud käibemaksukohustuslastest majutusettevõtjad kahjumis. 73% majutusettevõtetest, kes läbi viidud küsitlusele vastasid, on seisukohal, et majutusteenuse käibemaksumäära tõus mõjutaks enim kasumlikkust ning müügitulu suurenemist takistavad enim klientide hinnatundlikkus, tugev konkurents ja sõltuvus hooajalisusest.
3 tänavat, 3 aegkonda
(2016) Abel, Maret; Vassiljev, Peeter
Bakalaureusetöö ülesanne oli antud märksõnaga „Teisel pool”. Antud stsenaariumis oli linnavalitsusel vaja leida alasid nii avalikuks ruumiks kui ka korterite ja ärihoonete planeerimiseks. Ülesandeks oli teha ettepanek, kus need alad võiksid asuda ja ühendada need seosed lineaarsete avalike aladega. Peamiseks väljakutseks oli muuta funktsionaalne karakter ühendavaks karakteriks Tartu elanike ja külastajate jaoks. Kuna Tartu linn asub läbi Emajõe ürgoru voolava Suur-Emajõe keskjooksul, siis on vesi mänginud suurt rolli Tartu linna kujunemisel. Selline ajalooline taust ajendas valima kujunduselemendiks vee. Seoses vee teemaga sai välja valitud sellised tänavad nagu Pärna, Paju ja Papli, kuna need asuvad veekogude vahel. Detailsemalt on tegeletud Papli tänavaga, kuna selle tänava ääres on olnud kuivenduskraavid. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on käesoleva töö eesmärgiks parandada valitud piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Kõigepealt tuleks teha korda jalakäijate ja jalgratturite kasutuses olevad teed. Seeläbi saab luua ühendused suuremate tänavatega ja siduda omavahel kortermajade haljasalad. Lisaks sellele võiks paigaldada rohealadele erinevaid mängu-, rekreatsiooni ja õppevahendeid. Haljasalad ja teed seob omavahel sademevee kogumisrennide ja -kanalite võrgustik. Märksõnade “jääaeg”, “ürgorg”, “vesi” kaudu on jõutud evolutsiooni teemani- kuidas on toimunud organismide areng. Ühe hüpoteesi kohaselt on elu areng saanud alguse veest- maailmamerest. Organismide arengu näitamiseks on valitud kolme aegkonna (vana-, kesk-ja uusaegkond) ajastud. Kuna projektala hoonestamine on toimunud läänest ida suunas, siis Pärna tänava ruum on kõige vanem ja Papli tänava ruum kõige uuem. Seega on Pärna tänava äärde jäävate rohealade kujundamisel kasutatud vanaaegkonna ajastutele, Paju tänaval keskaegkonna ajastutele ja Papli tänaval uusaegkonna ajastutele iseloomulikke tunnuseid.
30 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä = 30 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd
(Soome keskkonnaministeerium ja Eesti kliimaministeerium, 2023) Külvik, Mart (koostaja); Jäppinen, Jukka-Pekka (koostaja); Külvik, Mart; Jäppinen, Jukka-Pekka
Tämä teos on Suomen ja Viron tasavaltojen luonnonsuojeluyhteistyöhön sisältyvä hanke, johon osallistuivat Viron ilmastoministeriö ja Suomen ympäristöministeriö, Suomen metsähallitus, Suomen ympäristökeskus, Viron ympäristövirasto ja Viron maatalousyliopisto. Tämän julkaisu perustuu suurilta osin juhlaseminaarissa 15.6.2022 esitettyihin näkemyksiin, tuon ajan hallinnolliseen tilanteeseen sekä asiantuntijoiden tehtäväkuviin.
5-7-aastaste laste kogemused, arvamused ja mõtted seoses reisimisega
(Eesti Maaülikool, 2023) Sabur, Sandra; Kull, Tiiu
Praegu lasteaias käivad lapsed on tulevikus iseseisvalt mõtlevad turistid. Kuna alusharidus on koht, kus on võimalik lapsi suunates tutvustada neile maailmas toimuvat, siis kujunevad esmased arvamused välja juba lasteaiaeas. Sageli arvatakse, et laste arvamuste uurimine on keeruline ja ajamahukas, sest nõuab keerulisemaid meetodeid ning lapsi kaasates on tarvis lisaks lapse enda nõusolekule ka lapsevanema nõusolekut uuringus osalemiseks. Töö eesmärk on anda metoodiline panus turismikirjandusse ning aidata lastel kuuldavaks teha nende mõtted, kogemused ja arvamused seoses reisimisega. 2022. aastal augustis ja septembris koguti 5-7-aastastelt lastelt 47 joonistust nende isiklike reisikogemuste kohta. Seejärel viidi laste joonistatud piltide põhjal läbi intervjuud. Saadud tulemustest selgus, et lapsed hindavad vägagi perega koos veedetud aega. Samuti olid lapsed valmis andma ka kriitilisemat tagasisidet, mis neile reiside jooksul meeldis ja ei meeldinud. Selgus, et kui kasutada lapsesõbralikke meetodeid, on võimalik lastelt saada informatsiooni nende reisikogemuste kohta. Lasteaiaealised lapsed on võimelised edukalt enda arvamusi väljendama. Laste arvamusi võiks ja peaks võtma rohkem kuulda. Võttes aluseks antud uurimuse, on võimalik veelgi rohkemate laste arvamusi turismivaldkonnas uurida. Lapsed said sõna olulisel teemal, nende arvamus ja panus on olulise väärtusega. Töö autori soovitus on, et tulevikus tuleks läbi viia sarnaseid uuringuid ja seda suurema valimiga. Kasu saavad nii väikesed reisijad kui ka suuremad, kes lastega lähemalt või kaudsemalt seotud on (sh lapsevanemad ja turismiteenuste pakkujad).
6-7 aastaste laste õuesoleku aja suurendamine nutiaja arvelt
(Eesti Maaülikool, 2024) Vilt, Mari; Kull, Tiiu (juhendaja)
Magistritöö uurimisprobleem tuleneb olukorrast, kus liigne nutiseadmete kasutamine mõjub väikelaste arengule negatiivselt, mõjutades laste vaimset ja füüsilist arengut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada eelkooliealiste laste nutiseadmetes viibimise harjumused ja mõju ning õuesoleku aeg nii laste kui ka vanemate hinnangul. Üha enam selgub uuringutes, et laste tervis on pigem muutumas kehvemaks. Üheks põhjuseks nimetatakse õuesoleku aja vähenemist. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on 6-7 aastaste laste nutiseadmete kasutamise harjumused nii laste kui ka vanemate hinnangul? 2. Milline on nutiseadmete mõju laste vaimsele ja füüsilisele arengule? 3. Millised on peresisesed õuesoleku harjumused ja milliseid takistusi näevad lapsevanemad veetmaks vaba aega õues? 4. Millised tegevused motiveeriks lapsi ja vanemaid vähendama ekraaniaega ja suurendama õuesolekut? Uurimistööks vajalike andmete kogumiseks koostati kaks intervjuuküsimustikku, üks lastele ja teine vanematele. Valimis osalesid 6-7 aastased lapsed ja lapsevanemad. Uurimistulemusest selgus, et liigne nutiseadmete kasutamine avaldab mõju lapse vaimsele ja füüsilisele arengule. Liigne nutiseadmete kasutamine toob endaga kaasa pigem kahjulikku kui kasulikku mõju. Täpselt ei ole ajaliselt reguleeritud nutiseadmete kasutamise ajalist faktorit. Enamasti sõltub laste nutiseadmetes viibimise aeg pere päevakavast. Tuvastamist leidis, et osades peredes on nutiseadmete ajaline kasutamine vastavusse viidud õuesoleku ajaga ning asjaolu, et nutiseadme kasutamise loa andmise korral jäävad teised tegevused ja huvid tahaplaanile. Uuringust selgus, et liigne nutiseadmete kasutamine lastel põhjustab unehäireid ning põhjendamatuid hirme. Positiivseks küljeks toodi välja üleüldiselt keele arendamine ning huvi kunsti, tehnika ning katsete vastu.
A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu ümbruse kujundusplaan
(Eesti Maaülikool, 2024) Rose, Helen; Möllits, Hele (juhendaja)
Vanemaealistel võivad ilmneda mitmesugused füüsilised ja vaimsed väljakutsed ning sageli ei suuda nad neid üksi ületada. Kuigi elanikkond vananeb, pole tänavatel sageli tegevusi, mis oleks suunatud eakatele. Mänguväljakud ja koosviibimiskohad on tavaliselt loodud noortele või lastele. Siiski on vanemaealistel oluline veeta aega väljas. Ühe teenusena pakutakse hooldust ja hooldekodusid, kus hoone ümbrus peaks olema eakatele meeldiv ja neid õue kutsuma. Erinevate funktsioonide lisamisega saab toetada hooldekodu klientide vaimset ja füüsilist heaolu. Seega soovis autor luua hooldekodus viibivatele inimestele huvitava ja tegevuste rikka väliruumi. Käesolev töö keskendus A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ hooldekodu väliruumi kujundamisele, eesmärgiga luua väliruum, mis parandaks klientide füüsilist ja vaimset heaolu. Eesmärk oli luua Ida-Virumaal, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuva hooldekodu jaoks õueala, kasutades mitmesuguseid tegevusi. Käesoleva töö raames koostati õueala kujundusprojekt, võttes arvesse eakate ealisi vajadusi. Kujunduslahenduseni jõuti erinevate analüüside põhjal, mis hõlmasid teadusallikaid, projekti piirkonda ja sarnaseid projekte. Ideid koguti ka kohapeal viibides ning ümbruskonna ja hoone elementide uurimisel.
Aasia lepatriinu (Harmonia axyridis) – levik ja tõrjevõimalused
(Eesti Maaülikool, 2018) Kallavus, Triin; Ploomi, Angela; Jõgar, Katrin; Aiandus
Töö eesmärgiks on anda ülevaade aasia lepatriinu (Harmonia axyridis Pallas 1773) levikust ja kasutusel olevatest tõrjevõtetest ning välja selgitada, kas ja mil viisil hakkab aasia lepatriinu Eestis kahju tekitama. Töö on koostatud teaduskirjanduse põhjal. Vaadeldakse aasia lepatriinu päritolu, arengut ja elupaiku, toitumist, kasutamist biotõrjes ning ohtlikust looduskeskkonnale. Kuna aasia lepatriinu on tänaseks levinud juba viiel kontinendil ja ohustab kohalikke lepatriinuliike ja ökosüsteeme, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele Eestis seni veel mitte leitud putukale. Tema jõudmine Eestisse on aga aja küsimus ning seni tuleb koguda liigi kohta infot, tegeleda teavitustööga ja seirega.
Aasta muld 2014. Leostunud muld : [teavik]
(MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2013) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; põllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub põllumajandusmaal. Esineb maastikus koos rähkmulla ja leetja mullaga. Fotod: Alar Astover, Helis Rossner, Arne Ader. Kaardid: Priit Penu, Tambet Kikas
Aasta muld 2015. Paepealne muld : [teavik]
(MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2014) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Paepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ühed väikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti muldkattest. Maastikus esinevad nad koos rähkmuldadega või harvem koos leostunud muldadega. Fotod: Priit Penu, Indrek Tamm, Arne Ader. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2016. Rabamuld : [teavik ja postkaart]
(2015) Kõlli, Raimo; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Rabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ülekaalus sügavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vähe lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla levikualad on Pärnu madalik, Alutaguse, Võrtsjärve nõgu ning Peipsi-äärsed madalikud. Koostaja ja teksti autor: Raimo Kõlli. Fotod: Tarmo Kõlli. Kaart ja diagramm: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2017. Leedemuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2016) Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leedemuldi leidub kõikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-äärne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja Põhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest 14,2%. Tekst: Enn Leedu. Fotod: Indrek Tamm, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud