Uuringute aruanded

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7090

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 95

21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil : täitmise aruande lühikokkuvõte
(2008) Hanso, Märt (koostaja); Drenkhan, Rein (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudilt tellitud lepingulise uurimistöö „21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil” eesmärgiks oli 1) kontrollida okkajälje meetodil hüpoteesi, mille kohaselt 21. sajandi alguses väga mitmetel puuliikidel, eriti aga introdutseeritud liikidel ning nendel kodumaistest liikidest, mille levila põhjapiir asub Eestile lähedal (saar, tamm, jalakas), ilmnenud haigusnähud on tingitud viimase aastakümne jooksul toimunud muutustest meie kliimas, ja 2) uurida lisaks männi reageerimisele nendele klimaatilistele muutustele ka nendesamade muutuste lainel meile saabunud ja meie poolt esmakordselt Eestist avastatud haigusi ning hinnata ka nende võimalikku edaspidist rolli meie metsa-looduses.
Ahtme mk ammendatud jääksoode ökoloogiline analüüs selgitamaks perspektiivseid rekultiveerimisvõimalusi : sisuline aruanne
(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Veel pool sajandit tagasi kaevandati turvast võrdlemisi väikeses koguses ja valdavalt rabade servast pätsidena (Karofeld, 2006). Et sood enne ei kuivendatud ja turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus loodus sellistel kaevandamisaladel üsna kiiresti. Olukord muutus drastiliselt 1950. aastatel, kui turba tootmiseks võeti kasutusele freestehnoloogia. Nüüdisaegse turbakaevandamise tulemusena jäävad soodest järele suhteliselt tiheda kraavivõrgustikuga, taimkatteta ning õhema või tüsedama turbakihiga (jääkturbaga) tasased alad, mida nimetatakse jääksoodeks (Paidla, 1975). Praeguseks ei ole täit ülevaadet, kui palju Eestis jääksoid üldse on. Tõenäoliseks peetakse nende kogupindalaks ligikaudu 10 000 ha, millele lähima kümnekonna aastaga lisandub veel niisama palju (Karofeld, 2006). EL liikmesmaade ammendatud jääksoodest on ainult 36% rekultiveeritud (Lode, 1997). Käesoleva projekti eesmärgiks oli ammendatud jääksoode ökoloogilise seisundi hindamine ja rekultiveerimisvõimaluste analüüsimine. Teostatud pilootuuringu käigus selgitati substraadi sobivus rekultiveerimiseks ja limiteerivad toitained, et rekultiveerimisel tasakaalustada substraadi toitainete bilanssi. Projekti käigus väljatöötatud rekultiveerimisvõimalus(t)e rakendamisel tuleks metsamajanduslikku käibesse tagasi momendil kasutusest väljasolevad ammendatud freesturbaväljad IdaVirumaal ja suureneks antud ala bioloogiline mitmekesisus. Saadud teadmistelekogemustele tuginedes on võimalik hinnata teistes Eesti piirkondades ammendatud jääksoode rekultiveerimisvõimalusi. Mahajäetud freesturbaväljade edukas rekultiveerimine vähendab õhku lenduva kasvuhoonegaasi kogust, mis omab väga suurt lokaalset ja globaalset tähtsust.
Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 10-10-8/562 aruanne
(2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres; Lilleleht, Ando; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
Vastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel juuni 2010a. sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 10-10-8/562 (KIK metsanduse programmi projekt nr. 16) “ Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega ”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning koostas arukase dendrokronoloogilise skaala. Käesoleva projekti raames koostatud arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel diameetri juurdekasvu modelleerimisel. Puu diameetri juurdekasvu modelleerimisel tuleb arvestada, et tehtud mõõtmised on tehtud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Dendroskaalad võimaldavad võtta arvesse kalendriaasta keskmist mõju diameetri juurdekasvule, mis võimaldab puu viie aasta juurdekasve korrigeerida. Dendroskaalade kasutamine võimaldab uurida ka raiete ja muude häiringute mõju puu diameetri juurdekasvule.
Bioenergeetikas tekkivate jäätmete utiliseerimine metsakasvatuslikel eesmärkidel
(2008) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Maavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega.
Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes
(2016) Tamm, Toomas; Timmusk, Toomas; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Kehtiv Maaparandusseadus näeb ette tegevusvaldkonna „Maaparandusseire“. See defineeritakse kui abinõude süsteem, mille rakendamise eesmärk on koguda andmeid kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseiret korraldavad Põllumajandusamet maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju puhul ning Põllumajandusuuringute Keskus maa lubjatarbe ja maakasutuse keskkonnamõju puhul. Seire tähendab pidevat keskkonna või seisundi jälgimist. Kuivendatud põllumajanduses kasutataval maal on kraavide ja nendel olevate rajatiste seisundit ning drenaažisüsteemi toimimise efektiivsust on hinnatud praeguse Põllumajandusametile eelnenud asutuste pool nii korraliste inventeerimistega kui ka valimi põhjal ülduuringu täpsusega ülevaatustega. Viimane neist, mis oli seotud Maailmapanga laenu ettevalmistamisega ja hõlmas 10% Eesti kasutusel olnud kuivendatud pinnast, toimus 1994. aastal. Sellest uuringust on kättesaadavad maakondade kohta kuivendusseisundi koondtabelid nelja pinnasegrupi (turvas, liiv, savi ja keskmised pinnased) kohta ja hinnang uuenduse ning rekonstrueerimise vajaduse (pindala) kohta. 1994. aasta maaparandusssüsteemide seire hõlmas 56055 ha, millest raske mineraalpinnases hinnati 8670 ha. Kuivendatud savimaad on kokku 115 480 ha, mis moodustas maaparandussüsteemide registri andmetel põllumajandusmaast 18% (20% kerge pinnas. 56% keskmine pinnas, 6% turvas). Savimaal vaadeldud alast heas seisundis olevaks hinnati 21,4%, rahuldavaks 62% ja puudulikuks 16,6%. Kerges ja keskmises pinnases puudulikuks hinnati 9 ja 7%, turvasmaas 36%. Uue kuivendatud pinna lisandumine lõppes praktiliselt 90-ndate aastate alguses ja peamiseks tegevuseks on olnud nii Maailmapanga laenu, RAK meetme 3.4 ja MAK meetme 1.8 toel olemasolevate maaparandussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine. Seisundis on toimunud muutused ühelt poolt rajatiste amortiseerumise tõttu, teiselt poolt ka nende parenemine maakasutajate hoiutööde ja tõukefondide rekonstrueerimise abil. Maaparandusseire kirjutati seadusesse sisse 2000-ndate alguses, kuid praktilised tegevused selles valdkonnas algasid 2014.aastal, kus asjakohased ametkonnad võtsid vastu otsuse alustada kuivendussüsteemide toimimise efektiivsuse ning kuivendatud maa seisundi uurimisega pinnasegruppide kaupa. Alustati turbasse ja liivasse rajatud maaparandusehitistest. Üle vaadati 4104 ha liivades ja 4005 ha turbas, seiratud alasid vastavalt 87 ja 161. Eesvoolude seisundit hinnati 346,37 kilomeetril. Maaeluministeeriumi programmis „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ on ette nähtud jätkata uurimistööd ka teistes pinnastes. Käesolev töö on projektikonkursi rakendusuuringu „Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“ aruanne. Uurimus on tellitud maaparandustööde vajaduste kavandamiseks, maaparandushoiukavade täiendamiseks ja tegevuste veemajanduskavadega kooskõlla viimiseks. Projekti käigus on vaja uurida ja analüüsida vähemalt 11 000 ha rasketes liivsavi ja savimuldades drenaažkuivendusega alasid. Pärast kogutud andmete läbitöötamist, olemasolevate ja kogutud andmebaaside hindamist ning täiendamist, tuleb anda koondhinnang drenaažkuivendusega kuivendatud liiv-savi ja savi maade seisundi kohta. Uurimistöö on tehtud koostöös Põllumajandusametiga (allhange valimi koostamisel ja välitööde tegemisel) kasutades Põllumajandusameti andmekogudes olevaid materjale. Tulemuste analüüsi on teinud veemajanduse osakonna töötajad Toomas Tamm ja Toomas Timmusk. Seiretulemuste võrreldavuse eesmärgil on käesoleva töö metoodika olnud 1994.a ja 2014. aasta uuringutega põhipunktides ühilduv, erisused arvestavad pinnaseid. Käesolevas aruandes on esitatud tulemuste analüüs, aruande lisades on toodud kasutatud välitööde metoodika ja välitöölehtede põhjal koostatud koondtabelid maaparandusehitiste kaupa kuivendatud maa (drenaažisüsteemide seisundi) ja nendel olevate kraavide kohta (lisa 3). GIS-is tehtud mullakaardi analüüsi materjalid savipinnase esinemise kohta maaparandussüsteemidel, andmed valimiga hõlmatud ehitiste kohta ning välitöölehed koos vastavate maaparandusehitiste teostusjoonistega, kuhu on kantud uuritud ala piirid ja rajatiste seisund, säilitatakse Põllumajandusameti ja aruande koostaja, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna arhiivis.
Eesti hall-lepikud bioenergiaressursina : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse lepingu nr. 11-10-8/196 KIK metsanduse programmi 2010.a. projekt nr. 27 tulemuste kokkuvõte
(2011) Uri, Veiko; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Järjest suurenev nõudlus energiapuidu järele muudab aktuaalsemaks kiirekasvuliste puude kasvatamise ja majandamise Eestis. Üheks kiirekasvulisemaks ning vastupidavamaks puuliigiks meie looduses on hall lepp (Alnus incana (L.) Moench) ning ta on perspektiivne puuliik ka lühikese raieringiga metsanduse (energiametsanduse) seisukohalt. Hetkel on Eestis kasvavate hall-lepikute tagavara 31 miljonit m3 (Aastaraamat Mets 2010) ja see ressurss on tugevalt alamajandatud. Kuid kahanev fossiilsete kütuste varu maailmas ja suurenev nõudlus bioenergia järele lubavad oletada, et lähitulevikus hakatakse Eestis hall-lepikuid senisest rohkem majandama. Biomassi, sealhulgas puidu kasutamine energia tootmiseks võimaldab oluliselt vähendada CO2 emissiooni ja seeläbi leevendada ka võimalikke kliimamuutusi. Euroopa Liit on seadnud aastaks 2020 energia sektorile eesmärgiks suurendada taastuvenergia kasutamist 20%-ni (Directive 2009/28/EC). Sellest tulenevalt võib lähitulevikus oodata intensiivsemat ja ulatuslikumat hall-lepikute majandamist, mis aga eeldab paremaid teadmisi nende puistute kasvukäigust, produktsioonivõimest, aga ka majandamise mõjust keskkonnale, eelkõige lämmastikuringele. Kuigi Eestis on uuritud hall-lepikute biomassi ja kasvudünaamikat viimasel kümnendil üsna intensiivselt (Uri et al. 2002, 2009, 2010), pärinevad esimesed ning seni ainukesed Eestis koostatud hall-lepikute kasvukäigutabelid aastast 1930 (Raukas 1930). Samas peaks metsade jätkusuutlik ning looduslähedane majandamine põhinema adekvaatsetel teadusuuringutel ning nende põhjal koostatud puistute kasvumudelitel. Käesolevas projektis on püütud katta mõningaid olulisi seni uurimata hall-lepikute kasvatamise ning majandamisega seotud aspekte Eestis.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor
(2012) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.2 on suunatud metsandusettevõtete konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellu kutsutud vajadusest edendada puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimelist arengut, soodustada innovaatilise ja mikroettevõtja jaoks uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ja toote sortimendi laiendamist, tagades puiduliste metsandussaaduste ökonoomse ja tõhusa kasutamise. Meetme 1.5.2 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)29.09. –24.10.2008; 2)24.08. –11.09.2009; 3)16.09. –24.09.2010; 4)03.10 –10.10.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmas ja neljas taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)võrrelda esimese, teise, kolmanda ja neljanda taotlusvooru tulemusi; 2)hinnata taotlejate arvu, kes on toetuse saamise kvalifitseerumisel piiripeal ehk meetme 1.5.2 määruse §-s3 toodud nõuete asjakohasus; 3)hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 4)anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevustest ja olemasolevatest kogemustest; 5)hinnata investeeringute teostamise aktiivsust; 6)analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid; 7)analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.
Eesti metsakaitsealade võrgustiku analüüs ja seire korraldamine vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis metsade seisundi ja dünaamika jälgimiseks : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 3. märtsil 2015. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/1974-5/2014 lõpparuanne
(2016) Korjus, Henn; Paluots, Teele; Laarmann, Diana; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
Vastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 03.03.2015 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 3-2_7/1974-5/2014 “Eesti metsakaitsealade võrgustiku analüüs ja seire korraldamine vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis metsade seisundi ja dünaamika jälgimiseks”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning selle põhjal valminud aruande. 1. Teostati puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, torikseente ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril mõõdeti 100 proovialal kasvavad puud, lamapuud, teostati loodusväärtuste ja Natura inventuur. Alade eelvaliku ja analüüsi teostas Teele Paluots. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad ja tudengid (Teele Paluots, Lauri Lahtvee, Frederik Taal, Ainar Pikk, Siim Urbla, Doris Silm, Diana Laarmann, Sandra Metslaid ja Andres Kiviste). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovialale rajatud püsiruutudes. Seiret ja määramist viisid läbi Mare Leis ja Teele Paluots. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Oja poolt. Torikseente inventuuri teostas Indrek Sell Metsapilt OÜ-st. Putukate inventuurid ja määramise teostas FIE Ilmar Süda 2. Andmesisestuse arvutisse tegid Teele Paluots, Doris Silm, Vivika Kängsepp ja Eneli Allikmäe. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viisid läbi Teele Paluots ja Diana Laarmann, elupaikade seisundit hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots. 3. Mõõtmisandmed sisestati arvutisse andmehaldus tarkvara abil, millega kontrolliti sisestatud andmete kooskõla ja arvutati proovialade takseertunnused. Kõigi proovialade kohta on tehtud esmased takseerarvutused, puude asendiskeemid ja kaardid, mis on esitatud käesolevas aruandes. 4. Kõigi seire- ja proovialade liiginventuuride andmed sisestati MS Excel programmis ning tehti analüüsid programmidega PC-ORD ja R. Kõik liigiinventuuridel kogutud andmed on esitatud käesolevas aruandes ja selle lisades. 5. Kõigil proovialadel teostati loodusväärtuste hindamine ning Natura inventuur, mille koondtabelid on esitatud käesoleva aruande lisades. Põhiline andmeanalüüs viidi läbi lähtudes Natura inventuuril kogutud elupaigahinnangutest, saamaks paremat ülevaadet nende leisundist ning liigilisest mitmekesisusest. 6. Metsandusliku modelleerimise infosüsteemi (ForMIS) sisestati või ühildati KKPRT andmebaas nii, et kõik mõõtmisandmed asuvad infosüsteemis (http://formis.emu.ee/sampplot/). 57 EMÜ metsakorralduse osakonnas loodud vanade loodusmetsade seirealade võrgustik koosneb praegu 10 seirealast ja nendel paiknevast 100 proovialast. Kogu Eestit kattev metsa kasvukäigu püsiproovide võrgustik koosneb hetkel kokku 859 proovitükist, millel on puistuinventuuril kasutatud KKPRT võrgustiku metoodikat. See tähendab, et edaspidi on võimalik antud projekti käigus kogutud andmeid võrrelda ka väljaspool kaitsealasid asuvate majandusmetsadega. See annaks omakorda olulise võrdluse nii vanade loodusmetsade elupaigaseisundi kui ka liigilise kooseisu vahel.
Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade integreerimine FORMIS ning NOLTFOX infosüsteemidesse : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 27. juulil 2016. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/5676-5/2016 lõpparuanne
(2017) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Korjus, Henn; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
Eesti metsadesse on viimase saja aasta jooksul rajatud suurel hulgal metsakatsealasid (kõige enam Eesti Metsainstituudi poolt aastail 1970...1990), kuid institutsionaalse järjepidevuse puudujääkide ja korraldamatuse tõttu on suurem osa sellest väärtuslikust informatsioonist praeguseks kadunud. KIK nõukogu otsusega toetati 2007.a. Eesti pikaajaliste katsealade inventeerimise ja kordusmõõtmise projekti, mille tulemusena õnnestus taastada ligikaudu 200 vana metsakatseala üle Eesti. Katsealadel tehtud mõõtmisandmete haldamiseks loodi 2013.a. KIK projekti tulemusel metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS moodul, kus on salvestatud ja kasutatavad nii säilinud metsakatsealade andmed kui ka KIK poolt toetava puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmed. Lisaks metsateadlaste rajatud katsealadele on ka Eesti Metsakorralduskeskuse poolt aastail 1960...2000 rajatud suur hulk puistu proovialasid. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialad rajati igal aastal enne välitööde algust metsakorraldamisele määratud piirkonnale iseloomulikesse puistutüüpidesse, eesmärgiga treenida metsataksaatorite silmamõõdulist puistu takseernäitajate hindamisoskust. Treeningproovialad olid reeglina ristkülikukujulised (nurkades puupostid) ja suhteliselt suured, sõltuvana puistu tihedusest suurusega 0,2...0,5 ha, millel klupiti puistuelementide kaupa kõigi puude diameetrid ning mõõdeti vähemalt paarikümne mudelpuu kõrgused. Alates 1990-ndate aastate algusest hakati Eesti Metsakorralduskeskuses Priit Kohava initsiatiivil igal hooajal uute treeningproovialade rajamise asemel eelistama varem rajatud proovialade kordusmõõtmist. Selle tulemusena on Eesti Metsakorralduskeskusel kogutud väärtuslikud proovialade kordusmõõtmiste andmeseeriad, millest arvestatav osa on hooldusraiete katsealadel. Eesti Metsakorralduskeskuse lõpuperioodil koostas Priit Kohava põhjaliku andmebaasi asutuse treeningproovialade mõõtmisandmetest. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade andmebaas leidis kasutust hiljem Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaagentuuri halduses, kuid 2015.a. alates puuduvad Keskkonnaagentuuril vajadus ja vahendid selle väärtusliku andmestiku hooldamiseks ja arendamiseks. Projekti eesmärgiks oli inventeerida endise Eesti Metsakorralduskeskuse poolt rajatud treeningtakseerimise proovialad, kordusmõõta neist väärtuslikumad ning sisestada mõõtmisandmed metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS, samuti uuendada Eesti metsakatsealade metaandmed Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi ühises andmebaasis NOLTFOX. Projekti vastutav täitja ning andmeanalüüsi ja kokkuvõtete tegija oli Andres Kiviste. Kõik Eesti Metsakorralduskeskuse proovialad inventeeris Priit Kohava. Andmesisestuse ning 4 andmebaaside ühildamise tegi Sandra Metslaid. FORMIS arendusega tegeles Allan Sims. Projekti välitöid tegid Eneli Allikmäe, Vivika Kängsepp, Timo Ehrpais, Mihkel Kaha, Innar Raag.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne
(2018) Eesti Maaülikool; Tartu Ülikool; Eesti Maaülikool; Tartu Ülikool
Vaata ka selle põhiaruande uuringut "Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale : lõpparuanne, august 2018 : tellinud Eesti Maaülikool" EMU DSpace'is.
Eesti metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi ForMIS arendamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu 3-2_8/59-5/2011 lõpparuanne
(2013) Kangur, Ahto; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
Traditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Hilisemalt on lisandunud puistute kasvukäigu, looduslike ja inimtekkeliste häiringute ja keskkonnatingimuste muutusi uurivaid ning ökosüsteemi arengut ja muutusi kirjeldavad uuringud. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Eelmisel sajandil on Eestisse rajatud suurel hulgal erinevaid metsanduslikke katsealasid, kuid seoses taasiseseisvumise järgse metsanduslike baasuuringute finantseerimise skeemi muutumisega ja üldise teadusuuringute mahu vähenemisega ning samuti teadusasutuste restruktureerimisega on sattunud ohtu eelmainitud katsealade säilimine. Nii eelnevad uurimused kui ka käesolev töö näitavad, et valdav enamus olulist teaduslikku väärtust omavad metsanduslikud püsikatsealad on Eestis rajatud kas viimase kümnekonna aasta jooksul või siis tihti rohkem kui kaks-kolm aastakümmet tagasi. Tänaseks on metsade majandamine ja selle kavandamine sisuliselt lähtuv digitaalsetest andmehoiusüsteemidest ja riiklikest registritest. Kuna seni rajatud metsakatsealad üldjuhul ei ole veel kantud digitaalsetele metsakaartidele, siis on metsade majandamisel tekkinud olukord, kus ei metsakorraldaja ega ka metsamajandaja ei pruugi olla teadlik olemasolevatest püsikatsealadest ning võivad tahtmatult katseid rikkuda või ka hävitada. Tihti ei ole katsetöö või uurimuse seisukohast isegi oluline, kas ala läheb raiesse või mitte. Oluline on raieelselt katsealal mõõtmise tegemine, et viimasest mõõtmiskorrast kulunud aja kohta saaks ka andmed kogutud. Alates 2004. a. on SNSi (Nordic Forest Research Co-operation Commitee: Põhjamaade Metsanduslik Uurimiskomitee) rahvusvahelise koostööprojekti NOLTFOX (Põhja- Euroopa pikaajaliste metsanduslike katsealade andmebaas), 2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt finantseeritud projekti nr 59 "Järvselja vanade (Prof Andres Mathieseni) puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku korrastamine, kordusmõõdistamine ja andmebaasi loomine" ning 2006. aastal KIK poolt finantseeritud projekti 14 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames Eestis inventeeritud ja looduses taastatud kokku 190 metsanduslikku pikaajalist katseala (üks katseala koosneb 2 (erandjuhul 1) ja enamast proovitükist). Paralleelselt katsealade inventeerimise ja taastamisega on katsealade üldandmed publitseeritud vabalt ligipääsetavas veebipõhises andmebaasis NOLTFOX (http://noltfox.metla.fi/). NOLTFOX on ühtse struktuuriga veebipõhine andmebaas, millesse on koondatud kõigi Põhjamaades olemasolevate metsanduslike katsete üldandmed. NOLTFOX projekti algatas SNS 1999. aastal, eesmärgiga siduda Põhjamaades olemasolevad metsanduslikud katsealad ühtsesse ja üheselt kasutatavasse ning kõigile ligipääsetavasse andmebaasi. Sellise andmebaasi loomist toetades arvestas SNS, et toetab Põhjamaade teadlaste koostööd olemasolevate pikaajaliste katsete jätkamisel aga ka ühiste projektide välja töötamiseks uute kõrge teadusliku rakenduse ja kvaliteediga katseseeriate rajamiseks. 2007 aastal KIK poolt finantseeritud metsanduse valdkonna projekti nr 40 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames töötati välja aga Eesti vajadusi ja katsetööde omapära arvestav infosüsteem ForMIS. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA KIK vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/59-5/2011 järgselt pidi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm arendama ja katsealade andmetega täiendama Eesti metsanduslike püsikatsealade üld- ja detailandmete infosüsteemi ForMIS. Läheülesandeks oli infosüsteemi erinevate osade täiendamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine, aga ka infosüsteemis olevate katsealade nimistu laiendamine uute uurimisteemadega ning olemasolevate andmete täiendamine. Samuti katsealade täiendav inventeerimine ja looduses 20 metsanduslikku püsikatseala tähistamine ning infostendidega varustamine. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena arendati ForMIS infosüsteemi kõiki nelja töömoodulit, i) dendromeetrilised valemid, ii) kasvuvõrrandid, iii) kasvukäigutabelid, ja iv) proovitükkide andmed kasutajasõbralikumaks, kaasajastati uute sisenditega ning muudeti kasutamine kakskeelseks. Katsealade infosüsteemi üldandmete esitamise aluseks võeti NOLTFOX koostöövõrgustiku metsanduslike püsikatsealade inventeerimise ja klassifitseerimise kriteeriumid, detailandmete talletamine on korraldatud aga iga vastava katseteema andmehõive vajadustest lähtuvalt. Infosüsteemis varasemalt sisestatud nelja katseteema mõõtmisandmetele lisaks , lisati infosüsteemi nende uurimisteemade detailandmed millele katseteema haldajad vabatahtlikult ligipääsu võimaldasid.
Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 09. november 2007. a. sõlmitud lepingu 07-07-8/1239 lõpparuanne
(2007) Kiviste, Andres; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Lähtuvalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 07. novembril 2007. a. sõlmitud lepingule nr. 07-07-8/1239 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm koosseisus: Andres Kiviste, Ahto Kangur, Henn Korjus, Diana Laarmann, Allan Sims ja Allar Padari täitnud täies mahus lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööde mahu, sisestanud välitööde käigus inventeeritud ja taastatud katsealade koondandmed ühtsesse andmebaasi ning esitanud need NOLTFOX infosüsteemis avaldamiseks. Projekti raames eel-inventeeris töögrupp üle Eesti kokku 58 endist metsanduslikku püsikatseala, millest 2 katseala osutusid looduslike häiringute ja metsamajanduse tulemusena hävinuks. NOLTFOX koostööprojekti metsanduslike püsikatsealade kriteeriumitele inventeeriti ja tähistati looduses 56 püsikatseala, millel ühtekokku paikneb 1295 eraldiseisvat püsiproovitükki.. Proovitükid tähistati looduses proovitüki tsentrisse või nurkadesse paigutatud immutatud puidust postidega ning võimalusel katseala tähistati ühe metsanduslikku püsikatseala tähistav infotahvliga. Püsikatsealade inventeerimise tulemusel saadud katsealade koondandmed sisestati arvutisse. Projekti täitmise tulemusena inventeeritud ja tähistatud katsealade nimistu esitati avaldamiseks veebipõhises NOLTFOX projekti püsikatsealade infosüsteemis.
Eesti puitkütuste potentsiaali hindamine mudelpuude meetodil : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt finantseeritud 2008. aasta metsandusprogrammi uurimisprojekti nr.25 aruanne (lühikokkuvõte)
(2010) Muiste, Peeter; Padari, Allar; Paas, Tauro; Kütt, Silver; Moor, Kalle; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Pikka aega on räägitud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtust sooja ja elektrienergia tootmistel. Varem arvutatud raiejäätmete mahtusid tuginedes metsade takseerkirjeldustele ning kirjandusest leitud okste mahu hinnangutele. Käesoleva projekti raames teostati metsas mitmeid mõõtmisi ja andmeanalüüse, et selgitada metsadest saadavate raiejäätmete (peenike ladvaots ja oksad) mahtusid.
Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine : MES uuringu lõpparuanne
(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Mitt, Risto (koostaja); Pärn, Linnar (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)
Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.
Elektriliinide trassidelt saadava võsa energeetiline potentsiaal : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt finantseeritud 2008. aasta metsandusprogrammi uurimisprojekti nr.48 aruanne
(2010) Pärn, Linnar; Mitt, Risto; Muiste, Peeter; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Pikka aega on räägitud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtust sooja ja elektrienergia tootmistel. Varasemate uuringute tulemused on võimaldanud anda küll esialgse hinnangu, kuid ei kirjelda piisavalt täpselt elektriliini trassidel kasvava võsa koguseid ning paiknemist. Käesoleva projekti raames rajatakse proovitükid ning antakse hinnang elektriliini trassidel kasvava biomassi (võsa) energeetilise potentsiaali ning selle paiknemise kohta, mille tulemusi saaks kasutada üle Eesti taastuva energiaressurssi (elektriliinide trassidel kasvava võsa) hindamisel, lähteandmetena kütteks kasutatava hakke nõudluse-pakkumise modelleerimisel, võsa koristuse kasutuse ja majandamise tasuvusarvutustel ning maamajanduse, energeetika, metsa- ja põllumajanduspoliitika jt. riiklike programmide koostamisel.
Energiasäästu ja keskkonnahoiu võimaluste uurimine puidu konvektiivkuivatamisel
(2012) Tamme, Valdek; Mitt, Risto; Pärn, Linnar; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Paljudel juhtudel on Eesti puidutöötlemisettevõtetes olukord, kus puidu kuivatamise režiimid on optimeerimata, eriti lehtpuidu kuivatamisel. Liiga kiire ja optimeerimata kuivatamine (eriti küttepuidu liiga kiirel sundkuivatamisel) viib puidu osaliselt termilise lagunemise faasi, mille tagajärjeks on (lisaks tootmispraagile) kahjulikud happelise iseloomuga aerosoolsed heitmed atmosfääri. Paremat optimeerimist võimaldavaid alternatiivseid puidu kuivatusviise lisaks konvektiivkuivatamisele Eestis praktiliselt ei kasutata. Siiski, viimane väide ei pea enam paika väiksemate puidutöötlemisettevõtete kohta, mis on energia hindade järsu kallinemise tingimustes hakanud spontaanselt alternatiivina kasutama ka saematerjali valikulist atmosfäärilist eelkuivatamist, (mis on sisuliselt ka üks konvektiivkuivatamise eriliike). Ühelt poolt on puidu atmosfääriline eelkuivatus praktiliselt null- energiaga protsess, ja seega väga keskkonnasäästlik. Ka ajalooliselt on see meetod olnud kasutusel aastasadu, ja seega igakülgselt läbi proovitud. Ka Põhjamaades, Soomes ja Rootsis, on hakatud traditsioonilistele puidu kuivatusmeetodite teaduslikule uurimisele rohkem tähelepanu pöörama. Sellele tendentsile viitavad mõned ettekanded Rahvusvaheliselt Puidu Kuivatamise Konverentsilt, mis toimus augustis, k. a. 2012, Brasiilias, ja kus osales stendi-ettekandega ka käesoleva lõpparuande üks autoritest, MI metsanduse eriala doktorant Valdek Tamme (vt. lõpparuande lisa 2).
Erineva päritoluga hariliku kuuse populatsioonide kasvureaktsioon, vastupanu- ja taastumisvõime põua järgselt – dendrokronoloogiline analüüs : lõpparuanne
(2019) Metslaid, Sandra (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Harilik kuusk (Picea abies (L.) Karst), mille osakaal metsade kogupindalast on peaaegu 19% (Aastaraamat Mets 2018), on üks majanduslikult ja ökoloogiliselt olulisemaid puuliike Eestis, samas ka üks põua suhtes tundlikumaid puuliike. Arvestades asjaolu, et kõige rohkem istutakse Eestis kuusetaimi, on väga oluline metsaomaniku otsus, mis päritoluga taimi istutada oma metsa. Metsaomanikul tuleb juba täna arvestada, et kliimatingimused Euroopas, sh ka Eestis muutuvad soojemaks ja lähitulevikus sagenevad äärmuslikud klimaatilised sündmused nagu põuad ja kuumalained, mis võivad negatiivselt mõjutada kuusikute kasvu ja tervislikku seisundit. Seetõtu peavad kuusemetsad tulevikus olema valmis taluma sagedasi ja korduvaid äärmuslikke klimaatilisi tingimusi nagu põuad ja kuumalained. Kliimamudelite uusimad prognoosid näitavad, et kliimatingimused Eestis muutuvad käesoleva sajandi lõpuks soojemaks ja sademete hulk suureneb 10–20% võrra (Jaagus ja Mändla, 2014). Prognoosimudelite alusel on Eestis oodata sademete hulga tõusu talvisel perioodil. Samas on suviste sademete muutuste prognoosid erinevate mudelite andmetel vastukäivad – mõni mudel prognoosib sadamete hulga vähenemist suve lõpus, mis viitab sellele, et tuleviku metsad peavad taluma lühemaid või pikemaid veepuudusega perioode. Viimastel aastatel on nõudlus metsa kultiveerimismaterjali järele Eestis kasvanud, sest erametsaomanike seas on huvi metsauuenduse vastu suurenenud. Kuna kohalikud taimekasvatajad ei suuda nõudlust rahuldada, siis osa Eesti metsadesse istutatavatest taimedest tuuakse naaberriikidest. 2017. aastal kasutati metsa istutamiseks kokku 31,3 mln taime, millest enam kui pool (16,8 mln) olid kuusetaimed (Aastaraamat Mets, 2017). Metsa kultiveerimismaterjali puuduse leevendamiseks toodi Eestisse 4,1 mln taime, millest suurema osa moodustasid hariliku kuuse istikud. 2017. aastal istutati kõige rohkem Läti (1,9 mln.) ja Leedu (1,4 mln.) päritolu kuusetaimi, kuid väike osa taimedest toodi sisse Saksamaalt (0,3 mln.). Sellele lisaks toodi ligi 14,5 kg hariliku kuuse seemet Rootsist. Arvestades kliima soojenemist, võib istutusmaterjali sissetoomine soojematest ilmatingimustest (abistab rände; ingl. assisted migration) tunduda õige lahendusena, eeldades et lõunapoolse päritoluga puud on juba geneetiliselt kohanenud kuivemate tingimustega ja vastupidavamad põuale, kuid vastavaid teadusuuringuid on seni tehtud vähe. Erinevat päritolu kuuskede kasvu Eestis uuris Etverk (1990), kuid saadud tulemused põhinevad noortel puudel ja Eestis puuduvad pikaajalised teadusuuringud, milles käsitletaks välismaise päritoluga kuuski ja nende reaktsiooni põuale. Erineva geograafilise päritoluga hariliku kuuse katsealad Eestis, mis rajati 70–80-ndatel aastatel, on uuesti inventeeritud 2013.–2014. aastal KIK’i metsanduse programmi projekti nr. 3677 käigus, mille raames hinnati ka sissetoodud kultiveerimismaterjali kasvu- ja kvaliteediomadusi (Maaten, 2014). Katsealade inventuuri käigus märgati, et katsealadel kasvavatel kuuskedel esinevad tüvelõhed, mis viitab sellele, et mõned kuused ei suuda geneetiliselt teatud kliimatingimustes hakkama saada (Maaten, 2014). Kuna ilmastik Eestis on olnud niiske ja põuad olid minevikus haruldased, ei ole seda kunagi Eesti metsadele ohuks peetud. Seetõttu teadusuuringud, milles käsitletakse põua mõju kohalike kuuskede kasvule Eestis, alles algavad (nt. Paulson, 2019).
Erinevate taimetüüpidega rajatud kuusekultuuride formeerumine ja kvaliteet : Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Metsanduse programmi projekt nr 10232 lõpparuanne
(2017) Jäärats, Andres; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakasvatuse osakond
Eesti paikneb intensiivse metsamajanduse piirkonnas, kus puidu varumine toimub peamiselt lageraiete korras ja raiestikud uuendatakse kahe kolmandiku ulatuses kultiveerimise teel. Kui möödunud sajandi keskpaigani kasutati metsa uuendamisel peamiselt külvi, siis pärast 1950ndaid on üle mindud istutamisele kui kindlamaid tulemusi andvale uuendamisviisile. Metsa istutatavad taimed kasvatati avamaataimlates (metsataimekasvatusel on Eestis üle 100 a. pikkune ajalugu), selleks sobiv tehnoloogia on aastakümnetega välja kujunenud ja tulemused head. Viimase 15-20 a. jooksul on meil hakatud juurutama metsataimede kasvatamist konteinerites ja osaliselt katmikalarežiimil. Metsaistutusmaterjali kasvatamise selline tehnoloogia on kasutusele võetud põhjapoolsetes piirkondades, et lühendada taimede kasvatamise perioodi, mis võimaldab paindlikumalt reageerida turu nõudmistele. Viimasel viiel aastal on eeskätt Riigi Metsamajandamise Keskus juurutanud n.ö pott-põld taimede kasvatamist ja seda eeskätt hariliku kuuse puhul. Mis peaks oma olemuselt jääma klassikalise avamaataime ja konteinertaime vahepeale. Kuna konteiner-metsaistutusmaterjali toodetakse meil kasvavas mahus ja seda suuresti erakasvatajate poolt, sest RMK on oma sõnade kohaselt tootmismahu saavutanud, siis selle kasutamise põhimõtted on aga praktiliselt välja töötamata, pole soovitusi nt. kasvukohatüübipõhiselt istutusmaterjali tüübi kasutamise kohta. Eriti tundlik on see hariliku kuuse osas, sest kuusele sobivaid kasvukohatüübid on meie tingimustes viljakad ning rikkaliku alustaimestiku kasvuga, kus väiksemamõõduline taim ei pruugi konkureerivatele liikidele vastu pidada. Käesolev aruanne koosneb kahest osast. Esimeses osas käsitletakse võrdlevalt kinnisja paljasjuurelisi ning pott-põld kuuse istutusmaterjali kvalitatiivseid näitajaid. Aruande teises osas esitatakse hariliku kuuse kinni- ja paljasjuurelise ning pott-põld istutusmaterjaliga rajatud tootmiskultuuride kasvu iseloomustavad andmed. Uuritavad tootmiskultuurid pärinevad RMK –st ning nende rajamise aeg jääb vahemikku aastatel 2014-2016.
Erinevates kasvukohatingimustes kasvanud haabade puidu biomassi formeerumine ja omadused : kokkuvõte
(2011) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut
Käesolev uurimistöö teostati kahes osas: 1) Estonian Cell´i laoplatsile ladustatud puidu uuringud ja 2) värskelt langetatud puidu uuringud. Tehase laoplatsile ladustatud haavapuidu omaduste ja nende dünaamika uuringud tehti Ida-Eestist (proovide tähistus IE), Kesk-Eestist (KE) ja Lätimaalt (LA) tarnitud puidu baasil. Peale selle uuriti ka Lääne-Virumaalt tarnitud puidu seast valitud jämesortimendi (läbimõõt kuni 60 cm) vastavaid parameetreid. Värske langetuse proovideks langetati puud kahes kohas: Harju maakonnas Kanamaal asuvas erametsas (kastikuloo lasvukohatüüp, proovide tähistus VL-K) ja Harjumaa metskonna Saku metsandiku kvartalil SK138 (mustika kasvukohatüüp, proovide tähistus VL-S). Keemiliste analüüsidega määrati haavapuidu Fe, Mn, ligniini, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldus. Füüsikalistest parameetritest mõõdeti niiskusesisaldus, märg- ja kuivtihedus. Uuriti nende parameetrite muutusi laduatamise käigus aasta jooksul.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 sekkumiste KK2.1 “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud” ja KK2.2 “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud” ühikumäärade analüüs : uuringu aruanne
(Eesti Maaülikool, 2023) Kaimre, Paavo; Vaasa, Airiin; Kadulin, Aki
Uuringu eesmärgid on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 raames toetatavate metsamajanduslike tegevuste ühikuhindade määramiseks alusandmete kogumine ja koondamine ning nende põhjal ühikuhindade leidmine, hooldusraie ühikuhinna leidmise metoodika koostamine ja teiste tegevuste ühikuhindade metoodika üle vaatamine ning vajadusel ettepanekute tegemine metoodika kaasajastamise kohta. Uuringu raames koguti alusandmed ning lihtsustatud metoodika alusel selgitati ühikuhinnad järgmiste metsamajanduslike tegevuste kohta:  hooldusraie kuni 10-aastases puistus, üle 10 ja kuni 20-aastases puistus ning üle 20 ja kuni 30-aastases puistus (€/ha);  tuule või tulekahju tõttu kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamine (€/ha);  tuule või tulekahju või muu Eestis enamlevinud loodusõnnetuse tõttu kahjustatud metsa taastamisel loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamine (€/ha);  tuule või tulekahju või muu Eestis enamlevinud loodusõnnetuse tõttu kahjustatud metsa taastamisel uue metsakultuuri rajamine (€/ha);  metsauuenduse hooldamine, mille käigus eemaldatakse kasvu segav rohurinne (€/ha);  metsapuude enimlevinud erinevate taimehaiguste või -kahjustuste (männikärsaka (Hylobius abietis), juurepessu (Heterobasidion annosum) ja kuuse-kooreüraski (Ips typographus) vastaste tõrjevahendite ning ulukahjustusi ennetavate tõrjevahendite soetamine ja kasutamine (€/ha);  repellendi, tüvekaitse ja ladvakaitse soetamine ja kasutamine (€/ha);  aia paigaldamine rajatud metsakultuuri kaitsmiseks (€/km).

Sirvi

Sirvi Uuringute aruanded Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud