Andmebaasi logo

Raamatud

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3740

Sirvi

Sirvi Raamatud Pealkiri järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 120
  • Pisipilt
    Kirje
    30 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä = 30 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd
    (Soome keskkonnaministeerium ja Eesti kliimaministeerium, 2023) Külvik, Mart (koostaja); Jäppinen, Jukka-Pekka (koostaja); Külvik, Mart; Jäppinen, Jukka-Pekka
    Tämä teos on Suomen ja Viron tasavaltojen luonnonsuojeluyhteistyöhön sisältyvä hanke, johon osallistuivat Viron ilmastoministeriö ja Suomen ympäristöministeriö, Suomen metsähallitus, Suomen ympäristökeskus, Viron ympäristövirasto ja Viron maatalousyliopisto. Tämän julkaisu perustuu suurilta osin juhlaseminaarissa 15.6.2022 esitettyihin näkemyksiin, tuon ajan hallinnolliseen tilanteeseen sekä asiantuntijoiden tehtäväkuviin.
  • Pisipilt
    Kirje
    Abiks väiketootjale : komposti valmistamine
    (Eesti Maaülikool, 2016) Kriipsalu, Mait (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (koostaja); Maastik, Aleksander (toimetaja)
    Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja mille rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Taime- ja loomakasvatuses ja ka nende saaduste töötlemisel tekkivad kõrvalsaadused nagu taimepealsed, niidetud haljasmass, sõnnik jm on olulised toitaineallikad, mida saab väetisena mulda viia kas kohe või hiljem kompostituna. Kõiki peamisi taimetoiteelemente: lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumit (K) sisaldav sõnnik on väärtuslik looduslik väetis, mida on nii värskelt kui ka kõdunenult ja kompostitult kasutatud põllukultuuride väetamiseks läbi aegade. Kompostimisel värske sõnniku orgaaniline aine mineraliseerub ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks – tegu on pikatoimeväetisega, selle toime püsib mullas mitu aastat. Kompostiga väetamine suurendab mulla orgaanilise aine varusid ning soodustab selle bioloogilist aktiivsust. Mahetootmises on komposti kasutamine seetõttu äärmiselt oluline, sest taimetoitained lähevad sel moel uuesti ringlusesse.
  • Pisipilt
    Kirje
    Agraarökonoomika aastakoosolek 2018 : Kas kriis on seljatatud?
    (Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut; Viira, Ants-Hannes (toimetaja)
    Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Aianduse valdkonna käsiraamat : (porgand, küüslauk, avamaakurk, maasikas, aedmustikas, must sõstar)
    (Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut, 2011) Vahejõe, Kaire (koostaja); Luik, Helis (koostaja); Karp, Kadri (koostaja); Põldma, Priit (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
    Käsiraamatu tellija: Setomaa Valdade Liit ja Ape vald, Eesti-Läti koostööprojekti „BUY LOCAL” raames
  • Pisipilt
    Kirje
    Areneva ühistu käsiraamat
    (Eesti Maaülikool, 2019) Värnik, Rando (koostaja); Kiisk, Taavi (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
    Iga ühistu eesmärk peab olema edasi liikuda ning uutes tingimustes kohaneda. Selleks, et ühistu tegevus oleks omanikele-liikmetele kasulik, on vajalik luua arengut tagavad tingimused. Ehkki iga ühistu on omanäoline, siis paljudel juhtudel on arengueelduste loomise muster sarnane. Siinses areneva ühistu käsiraamatus on talletatud palju olulisi soovitusi, mida praktilises ühistu arendamises arvesse võtta ja millest juhinduda. Oleme võõrkeelsetest algallikatest kokku kogunud olulised ühistu arendamise tegevused ja need struktureerinud. Meie ühistute ees on väljakutsed, mis võivad tähendada muutuste juhtimist. Muutuste tegemine ühistus peab olema eesmärgistatud ja sellega peab kaasnema selge kommunikatsioon. See aga omakorda nõuab väga teadlikke otsuseid ja etapiviisilist liikumist oma tegevustes. Areneva ühistu suunas saab liikuda ainult ühistel väärtustel põhinevate muutuste esile kutsumisega. Ühistu arendamiseks on vaja ka kirge. Soovitavat tulemust ei pruugi saavutada kiiresti ja seega peab inimestel olema usku muutuste vajalikkusesse. Kõikidele ühistutele pole võimalik anda ühte soovitust, millest alustada oma arengu kindlustamist. Ühistu peab ise leidma enda seest arengutegurid üles. Meie käsiraamat annab teoreetilised juhised tegutsemiseks, aga just neid on vaja ebaõnnestumiste vältimiseks teada. Tihti oleme tublid teooria lugemisel, aga siis jääb puudu selgust, kuidas loetut praktikas rakendada. Selliste praktiliste rakendusteni jõudmisel tahame olla teile abiliseks meie ühistegevuse teadmussiirde meeskonnaga. Toredat avastamist ja oluliste küsimuste tõstatamist! Arenev ühistu saab alguse meie endi teadmistest. On aus esitada oma ühistus küsimus, kuidas meie ühistu võiks saada veelgi paremaks…? Head lugemist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor.
  • Pisipilt
    Kirje
    The case of Tallinn coastal area on the Baltic Sea : CO-LAND. Inclusive Coastal Landscapes : activating green and blue infrastructure for sustainable development of the urban-land interface
    (Estonian University of Life Sciences, Chair of Landscape Architecture, 2019) Estonian University of Life Sciences. Chair of Landscape Architecture; Balicka, Jekaterina (editor); Kuhlmann, Friedrich (editor); Wilczyńska, Anna (editor)
    This book is the result of the collective work of the tutors and students involved in the CO-LAND Intensive Study Programme (ISP), which took place in Tallinn, the capital of Estonia at the Baltic Sea, from 19th to 28th of May 2019. Credits: texts, plans, maps, photographs and other graphic elements were created by workshop participants unless otherwise indicated in the material. The CO-LAND Project has been co-funded by the ERASMUS+ 2017 program of the European Union under the Key Action 2 ”Cooperation for innovation and the exchange of good practices” and supported action ”Strategic Partnerships for Higher Education” with the identification no. 2017-1-RO01-KA203-037161. The European Commission’s support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents, which reflect the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Editors: Jekaterina Balicka, Friedrich Kuhlmann, Anna Wilczyńska
  • Pisipilt
    Kirje
    The case of Tallinn coastal area on the Baltic Sea : CO-LAND. Inclusive Coastal Landscapes : activating green and blue infrastructure for sustainable development of the urban-land interface
    (Estonian University of Life Sciences, Chair of Landscape, 2019) Estonian University of Life Sciences. Chair of Landscape; Balicka, Jekaterina (editor); Kuhlmann, Friedrich (editor); Wilczyńska, Anna (editor)
    This book is the result of the collective work of the tutors and students involved in the CO-LAND Intensive Study Programme (ISP), which took place in Tallinn, the capital of Estonia at the Baltic Sea, from 19th to 28th of May 2019. Credits: texts, plans, maps, photographs and other graphic elements were created by workshop participants unless otherwise indicated in the material. The CO-LAND Project has been co-funded by the ERASMUS+ 2017 program of the European Union under the Key Action 2 ”Cooperation for innovation and the exchange of good practices” and supported action ”Strategic Partnerships for Higher Education” with the identification no. 2017-1-RO01-KA203-037161. The European Commission’s support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents, which reflect the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Editors: Jekaterina Balicka, Friedrich Kuhlmann, Anna Wilczyńska
  • Pisipilt
    Kirje
    Chair of landscape architecture : Estonian University of Life Sciences
    (Estonian University of Life Sciences, 2018) Estonian University of Life Sciences. Chair of Landscape Architecture
    Welcome to the chair of Landscape Architecture at the Estonian University of Life Sciences. This book has been prepared as an introduction to our chair and should give you an insight into our teaching programme and examples of students’ works, research on international projects as well as activities by staff and students. As a small programme we have certain special possibilities - everyone knows one another, staff and students relate to each other rather informally and there is a relaxed atmosphere which students from many other countries find refreshing. The student life in Tartu is very rich and enjoyable. International staff and students are well-supported and the reputation of Estonia as a country with the most advanced e-services is well-deserved. The chair of landscape architecture was established in 1995 and since 2009 has been led by Professor Dr Simon Bell. The increasingly international and multi-disciplinary team of the chair has expanded, developed an international teaching programme and participated in many international research and educational cooperation activities. The teaching programme consists of a three-year bachelor degree programme followed by a two-year master degree. In addition, there are doctoral students. The bachelor programme is taught primarily in Estonian (with some English elements) while the master programme is primarily taught in English and some courses are duplicated into Estonian and English versions. Students may defend their bachelor and master theses in either Estonian or English. The staff is very international: Chair Professor Simon Bell is from the UK while there are teachers and researchers from Estonia (the majority), Germany, Latvia, the Ukraine, India and Poland. Besides landscape architects, we also have staff who are geographers, archaeologists, arborists, art historians and those with a background in architecture and forestry.
  • Pisipilt
    Kirje
    Chair of landscape architecture : Estonian University of Life Sciences
    (Estonian University of Life Sciences, 2021) Estonian University of Life Sciences. Chair of Landscape Architecture
    This booklet has been prepared as an introduction to our chair and should give you an insight into our teaching programme and examples of students’ works, research on international projects as well as activities by staff and students. This edition of the booklet updates the information on teaching and research staff and it also reflects the fact that since the first edition we have, like everyone else, had to cope and adapt to the Covid-19 pandemic. Moving to online or hybrid teaching posed challenges, especially for tutoring on studio-based design courses. However, we and our students rose to the challenge and have managed to maintain our standards. Another casualty of the restrictions has been a period of time with no international travel to project meetings or conferences and this is reflected in the booklet as well. We hope to resume our international activities as soon as we can. As a small programme we have certain special possibilities - everyone knows one another, staff and students relate to each other rather informally and there is a relaxed atmosphere which students from many other countries find refreshing. The student life in Tartu is very rich and enjoyable. International staff and students are well-supported and the reputation of Estonia as a country with the most advanced e-services is well-deserved. The chair of landscape architecture was established in 1995 and since 2009 has been led by Professor Dr Simon Bell. The increasingly international and multi-disciplinary team of the chair has expanded, developed an international teaching programme and participated in many international research and educational cooperation activities. The teaching programme consists of a three-year bachelor degree programme followed by a two-year master degree in two versions - an Estonian version attuned to the specific needs of the Estonian market, and an International version (but mainly taught together). In addition, there are doctoral students. The bachelor programme is taught primarily in Estonian (with some English elements) while the master programme is primarily taught in English and some courses are duplicated into Estonian and English versions or are split into different versions. Students may defend their bachelor and master theses in either Estonian or English. The staff is very international: Chair Professor Simon Bell is from the UK while there are teachers and researchers from Estonia (the majority), Germany, Latvia, China, the UK and Poland. Besides landscape architects, we also have staff who are geographers, archaeologists, arboriculturalists, art historians and those with a background in architecture and forestry. Our research is also international and we recently completed a large EU-funded project focusing on the health and well-being potential of urban blue spaces. We led the production of a book and associated websites. This project features in the booklet and you are welcome to download the book which is Open Access. This focus on landscape and well-being is one of the specific strengths we have built, although we also carry out research in other fields.
  • Pisipilt
    Kirje
    Challenge, learning, innovation and cooperation in understanding your landscape : handbook for teachers
    (Eesti Maaülikool, 2015) Bell, Simon; Kuhlmann, Friedrich; Karro-Kalberg, Merle
    The landscape consists of both the external environment, where each of us lives, and how we perceive it – as familiar, comforting, dangerous, ugly, beautiful etc. We see it from our window, we walk and drive through it and we visit it for recreation or on holiday. It plays an important but often under-appreciated role in our quality of life, or sense of belonging and as a background for many activities. At a European level the landscape is recognised and given prominence through the European Landscape Convention (ELC). The ELC is important for raising awareness of the landscape and enshrined in the convention text is the need for citizens to become involved in looking after it. However, this need is not very widely known nor is it clear how citizens are supposed to become active in their local landscape. The E-CLIC project, carried out under the auspices of the EU Lifelong Learning Programme aimed to start the process of rectifying this omission by developing new and exciting ways for everyone to learn, innovate and cooperate. The concept of lifelong learning is that learning is not something we do only at school or university and then stop but that we need to learn all through our lives. Since the world around us – including the landscape – is constantly changing we need to be adaptable and for this we need to keep learning. Landscape is not a static backdrop to our activities but it changes around us and our own actions change it too, directly and indirectly. In different places there are different pressures on the landscape – urban development, rural change, effects on heritage and identity and the impacts of infrastructure and tourism – important and specific challenges. If we care about our surroundings enough to want to help to protect the landscape or to participate in planning for its development then we need tools to help us respond and understand the challenges and to enable us to participate more meaningfully. This handbook for teachers at secondary school, university and continuing education levels provides guidance on how to use the large number of resources and tools developed within the E-CLIC project and ways of incorporating landscape and the ELC into existing educational curricula and programmes. The resources and tools developed within the E-CLIC project include: • A Learning package aiming to familiarise the learner with the ELC, the challenges facing the landscape in different countries and ways to communicate solutions to such challenges by using IT methods and tools. • A review report of landscape-related policy issues. • A Best Practice Library of case studies relating to the implementation of ELC measures. • A Library of ICT resources • The results of a European-wide competition which produced interesting and imaginative solutions to landscape challenges. Essentially, the handbook can be used as part of environmental education or promoting public awareness of European landscape policy and most important attract the active participation of people in the assessment of their local landscape. The ELC is to be taken as a basis for raising the interest of youth and young/older adults in a number of everyday and universal “values” that it helps to promote the landscape!
  • Pisipilt
    Kirje
    Crearea planului de afaceri și începerea comerțului electronic pentru afacerile mici din mediul rural
    (Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții, 2024) Põder, Anne; Maasing, Birgit
    Această carte a fost realizată ca urmare a unui proiect de cooperare pentru dezvoltare dintre Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții și Republica Moldova. Pe parcursul ultimilor ani, Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții a avut onoarea de a împărtăși cunoștințele și experiența antreprenorială din Estonia cu antreprenorii din mediul rural moldovenesc și cu acei care doresc să înceapă o afacere. Proiectele anterioare au oferit antreprenorilor din Moldova trei cărți: „Diversificarea afacerilor din mediul rural” (publicată în 2017), „Economie și analiza rezultatelor activității economice” (publicată în 2017) și „Marketing și dezvoltarea produsului” (publicată în 2019). În plus, am pregătit mici întreprinzători din Moldova rurală în domeniul managementului financiar și de marketing. Scopul nostru este de a transmite, în cel mai simplu mod posibil, experiența Estoniei, împreună cu experiența antreprenorilor estonieni, cu privire la înființarea unei companii, dezvoltarea planului de afaceri și a modelului de afacere, precum și vizavi de cadrul de planificare și organizare a comerțului electronic. Acordăm o atenție deosebită antreprenorilor care inițiază afaceri la țară sau afaceri mici și care sunt interesați să-și vândă produsele și serviciile prin intermediul comerțului electronic. Cartea este divizată în două secțiuni esențiale. Prima jumătate se referă la elaborarea unui plan de afaceri și a unui model de afacere, iar a doua jumătate abordează comerțul electronic. Identificarea unei idei de afacere este doar primul pas în călătoria antreprenorială. Adevărata călătorie începe odată cu notarea ideii și evaluarea modului în care aceasta poate fi implementată. Planul de afaceri ajută un antreprenor să se concentreze asupra unei idei și să-și seteze obiectivele, să aprecieze dacă ideea este viabilă, care sunt resursele disponibile și care sunt resursele necesare, ce activități ar trebui să aplice, pas cu pas, pentru a-și atinge scopul. Cartea vorbește despre părțile principale ale unui plan de afaceri și modalitățile de întocmire a acestora, oferind exemple practice de planuri de afaceri pentru companiile care utilizează resurse biologice și din mediul rural. A doua jumătate a cărții construiește, prin exemple, o imagine de ansamblu asupra naturii și conceptelor de bază ale comerțului electronic. Comerțul electronic oferă micilor antreprenori oportunitatea de a-și optimiza anumite părți ale procesului de afaceri și de a pătrunde pe piețe extinse. Din punct de vedere tehnic, organizarea comerțului electronic poate părea foarte complexă pentru un antreprenor începător. Deși antreprenorul are posibilitatea de a apela la ajutorul specialiștilor (în marketing digital) pentru a planifica și coordona comerțul electronic, este necesar ca antreprenorul însuși să înțeleagă diferitele aspecte ale gestionării comerțului electronic. Prin urmare, sunt exemplificate diverse instrumente și experiențe ale companiilor, fiind prezentat, în același timp, un cadru de planificare a comerțului electronic pentru afacerea dvs. Autorii speră că utilizatorii acestei cărți vor obține un imbold spre a-și întemeia sau dezvolta propria afacere și spre a stimula comerțul electronic.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti kimalased
    (Maaelu Teadmuskeskus, 2023) Viik, Eneli (koostaja); Mänd, Maarika (koostaja)
    Kes on kimalased ja millised nad välja näevad? Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluvad putukad. Nad on rahva seas tuntud kui maamesilased, metsmesilased ja kumalased, keda võib kohata metsas, põllul, niidul, aias, nii maal kui ka linnas. Kimalased võib jagada päriskimalasteks ja nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Kimalasi leidub peaaegu kõikjal maailmas – kokku on teada vähemalt 265 liiki, sh Euroopas vähemalt 66 liiki (nii päris- kui ka kägukimalasi kokku). Eestis võib kindlasti kohata 20 liiki päriskimalasi ning 8 liiki kägukimalasi. Enamus päriskimalaste liikidest kuuluvad looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Antud trükis keskendub peamiselt päriskimalastele (edaspidi kimalased).
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti kimalased
    (Põllumajandusuuringute Keskus, 2012) Viik, Eneli (koostaja); Mänd, Marika (koostaja)
    Kes on kimalased ja millised nad välja näevad? Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluvad putukad. Nad on rahva seas tuntud kui maamesilased, metsmesilased ja kumalased, keda võib kohata metsas, põllul, niidul, aias, nii maal kui ka linnas. Kimalasi leidub kõikjal maailmas, v.a Austraalia ja troopika. Maailmas on üle 250 liigi kimalasi, neist Euroopas leidub 66 liiki. Kimalased võib jagada päriskimalasteks ning nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Eestis esineb 21 liiki päriskimalasi ning 7 liiki kägukimalasi. Nendest 18 liiki päriskimalasi kuuluvad Eesti looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Antud trükis keskendub peamiselt päriskimalastele (edaspidi kimalased).
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti kimalased 2017
    (Põllumajandusuuringute Keskus, 2017) Viik, Eneli (koostaja); Mänd, Marika (koostaja)
    Kes on kimalased ja millised nad välja näevad? Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluvad putukad. Nad on rahva seas tuntud kui maamesilased, metsmesilased ja kumalased, keda võib kohata metsas, põllul, niidul, aias, nii maal kui ka linnas. Kimalasi leidub kõikjal maailmas, v.a Austraalia ja troopika. Maailmas on üle 250 liigi kimalasi, neist Euroopas leidub 66 liiki. Kimalased võib jagada päriskimalasteks ning nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Eestis esineb 21 liiki päriskimalasi ning 8 liiki kägukimalasi. Nendest 18 liiki päriskimalasi kuuluvad Eesti looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Antud trükis keskendub peamiselt päriskimalastele (edaspidi kimalased).
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teatmik Eesti ettevõtjatele
    (Eesti Maaülikool, 2013) Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Hea ettevõtja! Teadmistepõhise ühiskonna nurgakiviks on ettevõtete ja ülikoolide koostöö. Viimaste aastate arengud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis ja ülikoolis tervikuna on oluliselt tõstnud meie võimekust koostööks ettevõtjatega. Aasta-aastalt on suurenenud instituudi koostööpartnerite arv ning üheskoos läbiviidavate projektide maht. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb rahvusvahelisel tasemel õppe-, teadus- ja arendustööd järgmistes valdkondades: taimekasvatus ja -bioloogia, aiandus, taimekaitse, mullateadus ja agrokeemia, maastikuökoloogia ja -majandamine, maastikuarhitektuur, bioloogiline mitmekesisus, rakendushüdrobioloogia. Täna on meie struktuuris 11 osakonda ja 3 keskust, kus kõigis ollakse valmis koostööks ettevõtjatega, olgu koostöövormiks siis üliõpilastele suunatud ettevõtluspraktika, rakendusuuringud, tootearendus või konkreetsed laboriteenused. Käesolevas teatmikus on lühidalt kirjeldatud instituudi osakondade ja keskuste tegevusi, tuues välja teenused, mida ettevõtjatele pakume. Lisaks on kirjeldatud sobivaid koostöövorme, mis ettevõtetele huvi võiks pakkuda. Kindlasti ei ole see loetelu lõplik, mistõttu tasub meiega alati ühendust võtta. Koos suudame rohkem! Aret Vooremäe, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maitselaegas : toit, teadmised ja lood gastronoomilisest pärandist
    (Universita di Scienze Gastronomiche, 2020) Kalle, Raivo (koostaja); Kalle, Raivo
    Projektijuhi eesõna. Renata Sõukand, Veneetsia Ca’ Foscari ülikooli etnobotaanika professor.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti põllumajandus ja toit 2030 : piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektori ning töötleva tööstuse arengukava 2020–2030 : kokkuvõte
    (Eesti Maaeluministeerium, 2020) Eesti Maaeluministeerium; Viira, Ants-Hannes (toimetaja); Aro, Kersti (toimetaja)
    Eelmisel sajandil oli kogu maailmas toidutootmise põhieesmärk toiduga kindlustatuse tagamine. Praeguseks on toidutootmine muutunud nõudluskeskseks ja ettevõtjad peavad kiiresti mõistma ning täitma tarbijate vajadusi ja ühiskondlikke ootusi. Eesti põllumajandus- ja toidusektor on igapäevase toidujulgeoleku tagamisel strateegiliselt tähtis. Põllumajandusmaa ja mets on kaalukas ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi kasvatamiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkonnas. Põllumajandus annab umbes 1–2% Eestis loodud lisandväärtusest ja selles valdkonnas töötab 2% hõivatutest. Toidutööstuses töötab samuti umbes 2% hõivatutest ja see annab 2% lisandväärtusest. Põllumajanduse kogutoodangust moodustavad suurima osa piim (28%), teravili, kaunvili ja õliseemned (24%). Veised, sead, lambad ja kitsed ning linnud annavad 21%, kartul, puu- ja köögivili, lillekasvatus ning puukoolid 8% põllumajanduse kogutoodangust. Toidutööstus annab 13% töötleva tööstuse lisandväärtusest ning suurima osa moodustab piima- ja lihatööstuse (vastavalt 24% ja 19%) toodang. Eesti põllumajandus ja toidutööstus on ekspordikesksed tegevusalad, andes umbes 8% Eesti kaupade koguekspordist. Euroopa Liiduga (EL) liitumisest saadik on eksport pidevalt suurenenud, samas on väliskaubanduse puudujääk toidukaupade osas püsinud. Isevarustatus on tagatud teravilja, piima ja piimatoodete ning õliseemnete osas. Kuigi viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud rohkem kui sajasse erinevasse riiki, on valdavad sihtturud lähiriigid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti annavad piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Viimase 15 aasta jooksul on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe. ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on pakkunud suhteliselt stabiilset majanduskeskkonda kodumaise põllumajanduse arendamiseks ja julgustanud ettevõtjaid tegema mahukaid investeeringu tootmise ajakohastamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ja keskkonnahoiu parandamiseks. Esmatootmise märksõna on liikumine n-ö täppistootmise suunas. Nii nagu teisteski majandusharudes ootab tulevikus ees taime- ja loomakasvatuse ulatuslik digiteerimine, mis saab põhineda sektoris kasutataval väga moodsal tehnoloogial ning ettevõtjate uuendusvalmidusel. Toidutööstuse areng ei ole võrreldes põllumajandussektoriga olnud nii kiire. Ettevõtjad on investeerinud uutesse seadmetesse ja toonud turule uusi tooteid, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on olnud tagasihoidlik. Suhteliselt jõulise arenguhüppe on teinud toidu väiketootjad, pakkudes nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke, põhiliselt käsitööna valminud tooteid. See rikastab Eesti tarbija toidulauda ja annab tööd kohalikule kogukonnale. Eesti põllumajandus- ja toidusektor peab muutuma väärtusahelas tooraine tootjast tootearendajaks, kes suudab müüa suurema lisandväärtusega ning töödeldud lõpptooteid. Selle kõrval vajab põllumajandus- ja toidusektor tuge kohanemiseks erinevate rahvusvaheliste kokkulepete ning nõuetega. Põllumajandus- ja toidusektori arengu ning edu alus on lähenemine, mille käigus toimub koostöö ettevõtete, teadus- ja haridussektori, kohalike kogukondade ning otsustajate vahel. Nii maaelu kui ka biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi raamtingimusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel valminud arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ (EPT 2030) elluviimise õnnestumise eeldus on selle sidusus riikliku arengukavaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030). EPT 2020 annab edasi eelkõige ettevõtjate vaate ja ootused valdkonna arengule ning eesmärkidele. PõKa 2030 loob EPT 2030 eesmärkide saavutamiseks eeldused ja raamtingimused.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti seenestik
    (Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, 2000) Hanso, Märt; Järva, Leili; Jürisson, Ilmar; Kalamees, Kuulo; Karis, Harry; Kask, Kalju; Kastanje, Veiko; Kullman, Bellis; Leenurm, Kadri; Liiv, Vello; Lõiveke, Heino; Noor, Heino; Normet, Thea; Parmasto, Erast; Põldmaa, Kadri; Raitviir, Ain; Ramst, Uve; Ruubas, Indrek; Sarv, Jaan; Soobik, Peeter; Suija, Ave; Sõmermaa, Anne-Liis; Vaasma, Mall; Vahter, Herman; Veldre, Sven; Öpik, Maarja; Kalamees, Kuulo; Štšukin, Georg
    Seentel on looduses oluline osa - orgaanilise aine lagundajatena on nad asendamatud ökosüsteemide aineringes. Niiviisi osalevad seened ökosüsteemide sekundaarses produktsioonis, luues ühtlasi maakera loodusressursse. Inimese praktilises tegevuses on seentel tohutu tähtsus nii negatiivses kui ka positiivses tähenduses. Piisab, kui mõelda söödavatele, sealhulgas viljeldavatele seentele, mitmesuguseid keemilisi aineid produtseerivatele liikidele, ravimseentele, mürkseentele, mükooside tekitajatele, fütopatogeensetele seentele, hallitusseentele jpt. Seepärast väärivad seened igakülgset tundmaõppimist ning oma igapäevases tegevuses tuleb meil nendega tõsiselt arvestada. Eesti territoorium pakub seente leviku uurimise seisukohast laialdasemat huvi Euroopas tervikuna. Tänu Eesti looduslikele (botaanilistele, geograafilistele, geoloogilistele) iseärasustele on meie ala omapäraseks ristumiskohaks boreaalsete ja nemoraalsete, mõningal määral ka pontiliste seeneliikide areaalidele. Seetõttu on Eesti seenestik koosseisult mitmekesine ja liigirohke. Eesti seentest on kahe sajandi vältel kirjutatud hulgaliselt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke töid. Viimastel aastakümnetel on ilmunud rida raamatuid mitmesuguste seenerühmade kohta, sealhulgas ka ülevaated meie parimate söögiseente perekondadest. Kõiki Eesti suurseeni käsitlev raamat “Seened” (koostaja K. Kalamees) ilmus juba 1966. aastal. Eesti pisiseeni laiemale üldsusele tutvustavat kirjandust on seevastu napilt, ometi on näiteks seente poolt põhjustatud taimehaiguste tundmine nii põllumajandus- kui metsamajanduspraktikas väga oluline. Eesti seente loend on meil küll ilmunud juba kahe raamatuna “Eesti seente koondnimestik” (Järva & E. Parmasto, 1980; Järva, I. Parmasto & Vaasma, 1998), kuid need mõlemad kujutavad endast seeneliikide kommentaarideta nimestikku koos viidetega vastavale kirjandusele (kuni aastani 1990). Käesolev raamat annab ülevaate umbes 4/5 Eestis kasvavatest seeneliikidest, püüdes seejuures neid lühidalt iseloomustada süstemaatiliselt, ökoloogiliselt, levikuliselt, bioloogiliselt ning kasu või kahju seisukohast inimesele. Lisaks sellele on raamatus iseloomustatud erinevaid seente kasvukohatüüpe Eestis, meie seente geograafiat, ökoloogiat, seenekaitset ning seente osa inimese elus. Paraku ei ole probleemide käsitlus raamatus siiski täielik, kuna Eestis ei ole veel mitmeid seenerühmi nimetatud küsimustega seonduvalt läbi uuritud. Nii on näiteks toitumisrühmade, kasvukohtade ja levilatüüpidega seotud üldistav analüüs meil seni tehtud vaid lehikseente osas. Käesolev raamat on teaduslik teatmeteos Eesti seentest. See ei ole ei määraja ega mükoloogia õpik ning seetõttu ei leia siin põhjalikku käsitlemist seente ehituse, bioloogia, paljunemise ja eluviisi probleemid. Neid küsimusi vaadeldakse üksikute seenerühmade juures vaid sedavõrd, kuivõrd nad osutuvad vajalikuks Eestist leitud seente iseloomustamisel. Mükoloogiline oskussõnastik hõlbustab raamatu kasutamist. Võimalikult täpselt on raamatus seeneliikide kõrval viidatud ka nende peremeesorganismidele koos ladinakeelsete nimetustega. Eesti kodumaistele puu- ja põõsaliikidele, levinumatele köögi- ja põlluviljadele, viljapuudele ja marjapõõsastele ning samuti kodu- ja metsloomadele on tekstis viidatud ainult eestikeelsete nimedega, vastavad ladinakeelsed nimed tuuakse eri nimestikuna raamatu lõpus. Raamatu töömahukast ning aegavõtvast kirjutamisest, koostamisest ja toimetamisest on osa võtnud palju kutselisi ja mitmeid harrastusmükolooge, samuti teistegi erialade esindajaid. Raamatu koostajana ja peatoimetajana avaldan siirast tänu kõigile autoritele ja kaastoimetajatele, ingliskeelsete tekstide tõlkijale M.Roosile ning keelelisele korrektorile M. Johansonile, CD versiooni tegijale ja kujundajale I. Kübarsepale. Raamatu failide esialgse töötlejana väärib kahtlemata tänu OÜ Eesti Loodusfoto. Oma käsikirjaliste materjalide kasutamise võimaldamise ning samuti kaastöö eest mitmete erinevate lõikude sisulisel täiendamisel ja parandamisel pälvivad lisaks neile tänu A. Jakobson, K. Jürgens, A. Kalamees, L. Kalamees, M. Laane, T. Randlane ja I. Saar. Käsikirja teksti trükkimise ja vormistamise eest väärib siirast tänu M. Vaasma. Eriline tänu kuulub posthuumselt raamatu illustraatorile kunstnik Georg Štšukinile, kelle sule ja pintsli alt on tulnud värvitahvlid ning mustvalged joonised.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti sisevete suurselgrootute määraja
    (Eesti Maaülikool, 2015) Timm, Henn
    Koostati Eesti siseveekogude suurselgrootute (palja silmaga nähtavate selgrootute loomade) uus määraja. Enamik suurselgrootutest on mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri pikkused ja mõne milligrammi kuni mõne grammi raskused. Eesti sisevetest on neid seni leitud ligikaudu 1600 liiki. Kõige rohkem leidub putukaid, kellest liigirikkaimad rühmad on kahetiivalised, mardikalised ja ehmestiivalised. Mitmekesised on ka ämblikulaadsed, rõngussid, limused ning vähid. Natura 2000 suurselgrootute liike leidub Eesti sisevetes kokku 11, kaitsealuseid liike 10. Paljud suurselgrootud on keskkonnaindikaatorid, kellena neil on ülejäänud vee-elustikuga võrreldes eeliseid. Nad asustavad ka väikesi ja puude varjus asuvaid veekogusid, kus kalu ega suuri veetaimi ei pruugi olla. Erinevalt planktonist elavad nad ka kiirevoolulistes vetes ega ole nii tillukesed, et nende nägemiseks oleks tarvis väga tugevat suurendust. Suurselgrootud viibivad veekogudes igal aastaajal (välja arvatud parasjagu lennus olevad putukate valmikud) ning neid on lihtne koguda. Tundlike taksonite leidmine näitab, et vähemalt nende senise eluaja jooksul pole veekogus olulisi kahjustusi toimunud. Suurselgrootud on nii mitmekesised, et nende määrajad koostatakse enamasti üksikute rühmade (perekondade, sugukondade või seltside), mitte kõigi loomade kohta. Sisevete suurselgrootute tähtsamaid rühmi hõlmavaid eestikeelseid määrajaid oli seni kaks: V. Voore lühike ,,Magevete loomastik" (1956), ning peamiselt Briti saarte veekogusid iseloomustav popuIaarteaduslik ülevaade ,,Euroopa magevee-elustik'' (Greenhalgh ja Ovenden 2OO8). Põhjalikumad juhendid asuvad laiali paljudes raamatutes, mis raskendab materjalist ülevaate saamist. Need on võõrkeelsed ja Eesti-välised ega pruugi hõlmata kõiki olulisi kohalikke liike. Samas sisaldavad nad palju taksoneid, keda Eestis pole. Seni oli Eestis oluliste indikaatorliikide äratundmiseks tarvis ligikaudu 20 erinevat trükist või faili. Uues määrajas on kokku 430 liigi või suurema rühma eesti- ja ingliskeelsed kirjeldused. Eesti veekogude seisundi olulisi bioindikaatoreid käsitletakse neile eeskirjadele vastava põhjalikkusega. Enamasti kehtivad määramistabelid täiskasvanud isendite või vanemate vanusejärkude vastsete kohta. Liigini saab suuremas osas määrata järgmisi rühmi: limused (välja arvatud enamik herneskarpe), kaanid, vähid ning putukad (välja arvatud enamik kahetiivaliste, lutikaliste ja mardikaliste vastseid). Liigini ei saa enamasti määrata kas eeldatust tugevamat suurendust nõudvaid (paljude kahetiivaliste vastsed, väheharjasussid, vesilestad) ja/või välimuse järgi raskesti määratavaid rühmi (ümarussid, jõhvussid). Eesti- ja ingliskeelsetele määramistabelitele on lisatud lühendite seletus, loomade nimestik koos nende keskkonnaeelistuste, toitumistüüpide ja leidumissagedustega ning register.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti taimede määraja : abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede tundmaõppimiseks
    (Valgus, 1966) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Parmasto, Erast (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tuvikene, Heljo (koostaja); Vaga, August (koostaja); Varep, Elsa (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    Käesolev käsiraamat on teatavas mõttes järjeks sellele tööle, mida tegid meie vabariigi botaanikud 1948. a. ilmunud „Taimemääraja“ koostamisel. Õige pea asus sama kollektiiv, täiendatud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorte töötajatega, uue täielikuma ja kriitilisema väljaande koostamisele. Vahepealse aja jooksul pääses maksvusele uusi seisukohti nii taimeliikide piiritlemises, nimetamises ja süstematiseerimises kui ka terminoloogias. Andmed Eesti NSV ala floora liigilisest koosseisust ja mõnede liikide levikust täienesid tunduvalt. Kõik need asjaolud muutsid eri autorite poolt koostatud kollektiivse töö redigeerimise, ühtlustamise ja täiendamise keerukaks ning aeganõudvaks. Määraja on mõeldud käsiraamatuks laiale tarvitajaskonnale, eeskätt aga õpetajatele, üliõpilastele ja mitmesuguste alade spetsialistidele – agronoomidele, metsateadlastele, farmatseutidele, bioloogidele jt. Käsiraamatus on toodud diagnoosid 1732 liigi kohta, lisaks lühemaid märkusi veel 200 liigi kohta. Pikemat käsitlemist on leidnud peaaegu kõik meie kodumaisesse floorasse kuuluvad liigid, valdav osa tulnuktaimi ja rohkesti levinumaid kultuurtaimi (põllu- ja aiakultuurid, ilutaimed). Lühemate märkustega on tavaliselt iseloomustatud vähem levinud kultuurtaimi, kodumaisele floorale kaheldavaid liike ja ühekordselt leitud (kas varematel aegadel või viimastel aastatel) tulnuktaimi. Raamat pakub teatmematerjali mitmete rahvamajanduslikult eriti oluliste taimerühmade kohta, nagu kõrrelised, liblikõielised, umbrohud, ravimtaimed jt. Mürgised taimeliigid on varustatud sellekohase märkusega. Kultuurtaimed, tulnukad ja looduskaitse all olevad taimeliigid on tähistatud vastavate märkidega. Taimemääraja on üles ehitatud põhiliselt A. Grossheimi süsteemi järgi. Kirjeldused süstemaatiliste ühikute (taksoonide) kohta on antud alates sugukondadest. Perekondade kirjeldused sel juhul puuduvad, kui selles perekonnas esineb (või määrajas on toodud) üksainus liik. Liigisisestest ühikutest on mainitud tähtsamaid. Määramistabelid on dihhotoomsed (kaheks hargnevad). Iga liigi diagnoos sisaldab põhiliselt järgmised osad: liigi järjekorranumber perekonnas (ilmsed hübriidid on nummerdamata), Iiigi eestikeelne nimi, venekeelne nimi (või nimed), kehtiv ladinakeelne nimi koos autorinimega, olulisemad ladinakeelsed sünonüümid, taime eluvorm (vastava märgiga), morfoloogiline kirjeldus, kõrgus sentimeetrites, õitsemise või eoste kandmise aeg kuudes (tähistatud rooma numbritega), päritolu (kultuurtaimedel), kasvukohad, esinemissagedus. Võimalikult paljude liikide kohta on toodud joonis. Suurematest osadest on määraja jaoks koostanud K. Eichwald paljasseemnetaimede hõimkonna ning roosõieliste, sarikaliste, ristõieliste ja tatraliste sugukonnad, L. Laasimer huulõieliste sugukonna, S. Talts liblikõieliste, kareleheliste ja nelgiliste sugukonnad, A. Vaga sõnajalgtaimede hõimkonna, katteseemnetaimede sugukondade määramise tabeli ja mailaseliste sugukonna, E. Varep tulikaliste sugukonna ja A. Üksip korvõieliste sugukonna. Käsikirja redigeerimist alustas A. Vaga ja pärast tema surma jätkas M. Kask. Autorite kollektiiv palub kõiki raamatu tarvitajaid märgatud vigadest ja esilekerkinud soovidest teatada ENSV TA Zooloogia ja Botaanika lnstituuti, aadressil Tartu, Vanemuise t. 21. M. Kask