Andmebaasi logo

Uuringute aruanded

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5495

Sirvi

Sirvi Uuringute aruanded Pealkiri järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 178
  • Pisipilt
    Kirje
    Acute and chronic effects of agrochemicals, and their synergistic interactions, on bees: Deliverable D3.3
    (PoshBee, 2022) Barascou, Lena; Brown, Mark JF; Costa, Cecilia; de la Rúa, Pilar; de Miranda, Joachim; di Prisco, Gennaro; Forsgren, Eva; Gekière, Antoine; Hellström, Sara; Jürison, Margret; Le Conte, Yves; Linguadoca, Alberto; Mahmood, Ferozah; Mänd, Marika; Martínez-López, Vicente; Medrzycki, Piotr; Morrison, Morgan; Neumann, Peter; Onorat, Piero; Paxton, Robert; Sene, Deborah; Siviter, Harry; Straw, Edward A; Strobl, Verena; Yanez, Orlando; Alaux, Cedric
    Inter-individual differences in pesticide sensitivity may trigger variability in the risk posed by pesticides. Therefore, to better inform pesticide risk assessment for bees, we studied the variability of responses to several pesticides based on endogenous (developmental stage, genetic background, caste) and exogenous factors (pesticide co-exposure). We mainly investigated the toxicity of the insecticide sulfoxaflor, the fungicide azoxystrobin and the herbicide glyphosate. We first used LD50 tests to determine the acute oral and contact toxicity of these pesticides across the different bee species, developmental stages (larva vs adult in honey bees), castes (honey bee and bumble bee workers, queens and drones), and genetic backgrounds (honey bee subspecies). We then considered the risks posed by chronic and sublethal exposures to pesticides by implementing behavioural and reproductive endpoints in the screening of pesticide toxicity. Data showed that azoxystrobin and glyphosate under the test conditions were mildly toxic to bees. However, a large variability in bee sensitivity to sulfoxaflor was found, especially across species and individuals of different castes or sex. This variability is therefore important to consider for increasing the safety margin of the risk posed by insecticides in bees. Several effects induced by sublethal concentrations or doses of pesticides are also described, such as the occurrence of a Non-Monotonic Dose-Response (NMDR) and delayed effects in honey bees, impairment of reproductive performances in bumble bees, and a decreased longevity of Osmia adult females (although no effects were found on larval development). Finally, an interaction between pesticides was found when exposure was by contact, but not under oral exposure. In conclusion, the range of effects described here provides very useful insights for better understanding the toxicity of pesticides and therefore the risks they might pose to bees.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aiandussektori olukord ja arengueeldused
    (2016) Runnel, Maria Isabel; Aro, Kersti; Mõtte, Mati; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti aiandussektor on mitmekülgne, kuna hõlmab köögiviljade, puuviljade, marjade ja ilutaimede kasvatamise, töötlemise ja säilitamise valdkonda. Teadaolevalt on tootjate tegevusmaht äärmiselt varieeruv, mille tõttu tekivad küsimused valdkondliku jätksuutlikkuse ja arenguperspektiivide osas. Aiandussektoris tegutsevate ettevõtete toodang moodustab 2,9% Eesti põllumajandusettevõtete standardkogutoodangu väärtusest. Aiandustootjad peavad Eesti turul konkureerima importkaubaga, kuna Kesk-Euroopa riigid on väga edukad aiandussaaduste tootjad. Lisaks valitseb turul olukord, kus linnastumise ja suurte kaubanduskettide tekkega tuleb tootjal jõuda kaubaga suurte jaekettide kauplustesse. Väikeste tootmismahtude tõttu on paljudel aiandussaaduste tootjatel toodangu turustamine keerukas, sest jaeketid soovivad sõlmida pikaajalisi lepinguid suurtele tootekogustele. Importtoodanguga konkureerides tuleb arvestada mitmeid konkurentsivõimet pidurdavaid tegureid, mis aitaksid kaasa kodumaise toodangu turuosa püsimisele ja võimalusel suurenemisele. Sealjuures on oluline võrreldava kvaliteedi ja hinnasuhte tagamine. Aiandussektori tootjate investeeringud ei ole välja paistnud ja selle tõttu iseloomustatakse sektorit madala investeerimisvõimekusega. Eesti aiandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele on varasemates uuringutes soovitatud tõsta tootmiskindlust ja tootlikkust, sh vähendades tootmistõrkeid, millega kaasneks eeldatavalt nii Eesti kui ka välisturul konkurentsivõime. Selle tõttu on oluline uurida, kuidas iseloomustavad tootjad enda investeeringuvõimekust ja majanduslikku muutust tulenevalt varasemate soovitustega. Sealjuures on oluline arvestada ettevõtjate suurusega, millega majanduslik suutlikkus, sh investeeringute maht on seotud. Uuringu eesmärk on anda ülevaade aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate varasemast investeeringukäitumisest ja analüüsida nende majanduslikku võimekust. Töös keskendutakse järgmistele uurimisülesannetele: 1) Milline on aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate olukord läbi majandusnäitajate? 2) Millised muutused on toimunud aiandussektori olulisemate statistiliste näitajate osas perioodil 2010–2015? 3) Millist rolli omavad investeeringutoetused ettevõtjate arengus ja kas toetust saanud ettevõtjate seas on tootmise jätkamine ning tootmismahu suurendamine sagedasem? 4) Millised on võimalused koostöö arendamiseks? 5) Millised on võimalused sektori poolt toodetava ja sektoris töötava ühe töötaja kohta toodetava lisandväärtuse suurendamiseks? 6) Kuidas kirjeldada aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate tegutsemise majandusliku suuruse ja toodangu muutuste dünaamikat ning teisi iseloomustavaid mõõdikuid? Töö sisaldab ettepanekuid aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate abistamiseks nende tootmistegevuse efektiivsemaks muutmisel või ümberkorraldamisel. Lisaks on uuringu tulemused sisendiks aiandussektorit mõjutavate poliitikate kujundamisel nagu näiteks Eesti maaelu arengukava 2014−2020 (MAK 2014−2020) meetmete täiendamisel ning investeeringumeetmete hindamiskriteeriumite ja lävendnõuete kujundamisel. Uuringus käsitletakse aianduse mõiste all köögiviljakasvatust avamaal, katmikköögiviljade kasvatust, puuviljade kasvatust, maasikakasvatust, muude marjade kasvatust, lillede ja ehistaimede kasvatust ning katmiklillede ja – ehistaimede kasvatust. Uuringu sihtgruppi kuulusid ettevõtjad, kel oli alates 2010. aastast aiandussaaduste müügist saadud müügitulu või aianduse tootmissuundadega seotud toetusõiguslik põllumajandusmaa. Uurimisülesande kahele esimesele küsimusele vastamisel kasutati Statistikaameti, äriregistri, PRIA ja küsitluse andmeid. Ülejäänud küsimustele vastamisel kasutati küsitlusandmeid. Küsitlus viidi läbi aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate seas. Uuringu aruanne koosneb viiest peatükist, millega antakse edasi kogutud ja analüüsitud andmetele tuginevad tulemused. Aruande lõpus esitatakse olulisemad järeldused ja soovitused aiandussektori arengu võimalikuks tagamiseks. Uuringu viisid läbi, sh küsitluse korraldasid Maria Isabel Runnel, Kersti Aro ja Mati Mõtte.
  • Pisipilt
    Kirje
    Angerja keemiline märgistamine : aruanne
    (2015) Silm, Maidu; Järvalt, Ain; Mäe, Aile; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (Järvalt, 2008), tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi, sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat. Keemilist märgistamist, mille põhjal oleks eristatavad kõik asustatud isendid looduslikult meie vetesse jõudnutest, on soovitanud ka EIFAAC/ICES angerja töögrupp (2011). Kalade märgistamisega saadud informatsioon (kasvukiirus, ränded, varude hinnang jne.) on üks põhiline meetod kalavarude teaduspõhiseks haldamiseks. Keemiliselt e. massiliselt märgistades saab märgistada suurt hulka kalu korraga ja mis kõige tähtsam – kala elu pole sellest kuidagi pärsitud ning see ei mõjuta kala söödavust. Käesoleva projekti eesmärk oli märgistada kõik 2014 asustatavad ettekasvatatud isendid ning 2015 aasta asustatavad klaasangerjad. 2014 aastal märgistati ka väikejärvedesse asustatud klaasangerjaid. Eestis ei ole selliselt vannitamise meetodil kalu varasemalt massmärgistatud. Märgistamisel kasutati levinumaid märgistamise aineid nagu Alizariin Red S (ARS) ja strontsiumkloriidi (SrCl2). 2015 aastal kasutati klaasangerja massmärgistamiseks stabiilset isotoopi (Baarium 137), mida teadaolevalt pole angerjate märgistamiseks varem kasutatud. Käesoleva projekti toel kaitsti magistrikraad Aile Mäe poolt: „Angerja keemiline märgistamine“ (2015), milles käsitleti 2014 aasta angerja massmärgistamist ja selle tulemusi. Täname TÜ geolooge Kalle Kirsimäe’d ja Päärn Paiste’t, kes aitasid teostada otoliitide mikrokeemilisi analüüse SEM EDS ja LA-ICP-MS meetodil. Samuti TTÜ’st Valdek Mikli’t SEM EDS analüüside eest. Uurimisrühm tänab TÜ Mereinstituuti otoliitide lihvmasina kasutamise eest. Oleme väga tänulikud Raivo Puuritsale, kelle kasvandust saime kasutada klaasangerjate märgistamiseks ja väärtuslike kalakasvanduslike õpetuste eest. Viiratsis asuvast BM Trade OÜ angerjafarmist saime katseks klaasangerjaid ja neile ka vastava toidu. Samuti täname kalureid ning vabatahtlike, kes abistasid kalade pakendamisel ja asustamisel järvedesse.
  • Pisipilt
    Kirje
    Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
    (Eesti Maaülikool, 2014) Järvalt, Ain (koostaja); Bernotas, Priit (koostaja); Silm, Maidu (koostaja); Kask, Meelis (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008) tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Tuleb anda hinnang tõketele (paisud, tammid, turbiinid) rändeteedel nii üles kui allavoolu. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat nii järve- (yellow eel) kui ka rändangerja (silver eel) faasis selleks, et määrata tegelik väljapääsenute hulk vesikonniti ja hinnata püügivaru eraldi järve- (yellow eel) ja rändangerja (silver eel) osas. Kuna iga liikmesriik pidi raporteerima tegevustest, mida EMP ette nägi hiljemalt 30. juuniks 2012 (määruse 1100/2007 art. 9), oli projekti esimese osa kõige olulisem tulemus kogutud andmestik, mille alusel eeltoodud kohustust täita. Antud ülesannete täitmisest sõltus otseselt ka lisatoetused angerjate asustamisse meie järvedesse. Peaeesmärk on suurendada oluliselt angerjakasvatust looduslikes vetes ja tema väljarännet e liigi taastootmist, millega kaasneb proportsionaalselt ka püügivaru ja saakide suurenemine. Projekti käigus selgitati eeskätt angerjakasvatuslike väikejärvede (Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv) angerjavaru märgistamise - taaspüügi meetodil ning hinnati angerjate väljarännet kogu püügiperioodi jooksul. Saadud tulemused võimaldasid määrata rändangerjate väljapääsu osakaalu ja kas see on Euroopa Komisjoni määrusest tulenevate nõuetega (40%) kooskõlas. Teaduslikult tõestatud tingimuste täitmise korral on neile järvedele võimalus taotleda angerja asustamisse kuni 50% ulatuses lisafinantse ka järgmise raamprogrammi perioodil. Kolmandik asustamise rahalisest mahust laekub otseselt kutselise püügil kasutatavate mõrdade püügiõiguse tasust antud angerjajärvelt. Üheks projekti eesmärgiks oli ka erinevate mõrratüüpide katsetamine angerja-kasvatuslikel veekogudel tagamaks jätkusuutlikku kalamajandust. Enne projekti algust on eeltoodud järvedel lubatud püüda vaid ääremõrdadega, mille suu kõrgus on järveti 1 m kuni 3 m. Arvestades nende järvede sügavust andsid uurimistulemused aluse muuta seadusandlust püüniste suu kõrguse osas muutmaks püügi hooajati efektiivsemaks. Näiteks on käesoleval ajal lubatud püüda Kuremaa järvel nüüd kolme mõrraga, mille suu kõrgus on kuni 6 m. Samas on kehtiva seadusandluse alusel lubatud praegu püüda ka väikejärvede väljavooludel. Lisaks hinnati muid võimalikke angerja väljarände takistusi järvede väljavooludel. Käesoleva projekti toel kaitsti kaks magistrikraadi Priit Bernotas „Uus meetod angerjavaru hindamiseks Eesti järvede näitel” (2012) ja Maidu Silm „Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanus ja kasv Eesti järvedes”(2013) ning üks bakalaureusekraad Maidu Silm “Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanuse määramine ja kasvukiirus Eesti järvedes” (2011). Uurimisgrupp tänab kutselisi kalureid Mati Kärmast Kuremaalt, Kalle Bruusi Saadjärvelt, Mati Evertit Kaiavere järvelt, Igor Kelti, Märt Ploomipuud ja Mait Klaassenit Vagula järvelt, kellega koostöös käesolev projekt sai läbi viidud.
  • Pisipilt
    Kirje
    BioClim : Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades
    (Eesti Maaülikool, 2015) Eesti Maaülikool
    Kliimamuutuste mõjude leevendamise kõrval on oluline tunda võimalusi nendega kohanemiseks. Euroopa Komisjoni valge raamat „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ (COM (2009) 147/4) annab liikmesriikidele selge märguande vajadusest koostada ühtsed ja valdkonnaülesed riiklikud kohanemisstrateegiad. Praeguseks on paljudes EL riikides sarnased kohanemisstrateegiad juba olemas. Eesti keskkonnapoliitikas on siiani tähelepanu pööratud eeskätt kliimamuutuste mõjude leevendamisele, nt looduskaitses või metsamajanduses. Eesti 6. kliimaaruandes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamise kohta (2013) tõdetakse, et Eestis on käsitletud kliimamuutuste mõjudega kohanemise meetmeid keskkonnapoliitikas üldisemalt, aga ka erinevates valdkondades. Vaatamata nimetatud valdkondlikele arengutele puudub Eestis seni ühtne lähenemine nii kliimamuutuste mõjude (teaduslik-rakenduslikus) analüüsis kui ka strateegiliste tegevussuundade seadmisel. Käesolev uurimus viidi läbi rakendusprojekti BioClim raames. Uurimus koondab süstemaatiliselt sisendteabe Eesti kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakendusplaani väljatöötamiseks, kahe prioriteetse võtmevaldkonna – looduskeskkond (I) ja biomajandus (II) lõikes. Lisaks oli projekti eesmärk tõsta avalikkuse ja asjaomaste valdkondlike osapoolte teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja nendega kohanemise meetmetest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Case studies with best practices in agricultural cooperatives : similarities and differences at the EU level
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Kiisk, Taavi; Värnik, Rando; Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Economics in Rural Economy
    The Estonian University of Life Sciences is the only university in Estonia whose priorities in academic and research activities provide the sustainable development of natural resources necessary for the existence of Man as well as the preservation of heritage and habitat. The university is one of the top 100 universities in the world in the field of agriculture and forestry and among the top 1 000 universities in the world. The Estonian University of Life Sciences also belongs to the top 1% most cited research facilities in the world. The publication is one of the deliverables of the Erasmus+ project “Good Governance Practices in Agricultural Cooperatives – GGPAC” (2021-1-RO01-KA220-VET-000025577). The project aims to support managers of agricultural cooperatives in their work by contributing to promoting good governance practices in agricultural cooperatives and developing the necessary competences through training managers in addition to exchanging new and innovative practices, including multidisciplinary approaches.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti loomakasvatusettevõtjate põhivaraga varustatuse uuring
    (2011) Räisa, Risto; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Käesolev uuring on Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 (MAK) püsihindamise raames teostatud töö. MAK-is antakse Eesti põllumajandusettevõtjate põhivaraga varustatusele puudulik hinnang. Investeeringute soodustamiseks on ellu kutsutud MAK-imeede 1.4 Põllumajandusettevõtete ajakohastamine. Meede 1.4 alameetme 1.4.2 Investeeringud loomakasvatusehitistesseeesmärk on põllumajandusliku tootmisekonkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamine ning keskkonna-ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevatenõuete täitmisele kaasaaitamine. Käesoleva uuringu läbiviimine on seotud MAK-imeetme 1.4.2 rakendamise ja juhtimisega. Uuringus analüüsitakse Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust, võrreldakse tulemusi EL keskmiste ja Eesti naaberriikide vastavate näitajatega, samuti antakse hinnang ettevõtjate efektiivsusele ja jätkusuutlikkusele. Uuring viidi läbi põllumajandusloomade registri, põllumajandustoetusteja põllumassiivideregistrining äriregistri 2009. aasta andmete alusel. Tulemusi võrreldakse FADN ja SA vastavate näitajatega. Üldkogum koosneb 2486-st Eesti loomakasvatajast, kelle tootmistüüp on piimatootmine, loomakasvatus (v.a piimatootmine, sh lamba-ja kitsekasvatus) või sea-ja linnukasvatus ning kelle majanduslik suurus on üle 2 ESU. Valimisse kuulus põhivara analüüsi puhul 332 ettevõtjat ning efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüsi puhul 300 ettevõtjat –kõik loomakasvatajad, kelle majandusaasta aruanded olid äriregistris olemas ning uuringu lähteülesande täitmist toetavad. Uuringu aruanne jaguneb neljaksosaks. Esimene osa puudutab valimi kujunemist ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. Teises osas analüüsitakse loomakasvatajate põhivaraga varustatust ettevõtjate majandusaasta aruannete alusel. Kolmas osa sisaldab Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatuse võrdlust EL ja mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Neljas osa keskendub loomakasvatajate efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüsile. Aruande lõpus on toodud kokkuvõte ja järeldused. Uuringu põhieesmärk on hinnata Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust. Analüüs viidi läbi valimisse kuulunud ettevõtjate majandusaasta aruannete alusel. Analüüsiti ehitiste ning masinate ja seadmete jääkväärtust bilansi alusel (maad ning muud vara ei analüüsitud). Valimi alusel leitud tulemused kantakse üle üldkogumile kasutades andmete kaalumist, sest valimi ettevõtjad on keskmiselt suuremad kui üldkogumi ettevõtjad. Töös antakse eksperthinnang, kuivõrd vastab põhivara jääkväärtus turuväärtusele ning hinnatakse millises ulatuses kasutavad ettevõtjad põhivara, mis ei kajastu bilansis. Analüüsis jaotatakse ettevõtjad gruppidesse tootmistüübi alusel ning majandusliku suuruse alusel (ESU grupid). Analüüsitakse põhivara väärtust ning põhivara ühe loomühiku, ESU ja hektari kohta. Uuringu kaasnevaks eesmärgiks on võrrelda Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust EL keskmiste ja mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Analüüs viiakse läbi FADN andmetele tuginedes. Lisaks ehitistele ja masinatele analüüsitakse seejuures ka maa ning põhikarjaga varustatust. Kuna näitajad on mõnikord aastate lõikes väga erinevad, siis viiakse analüüs läbi viie viimase aasta (2004–2008) keskmiste tulemuste alusel. Uuringu viimases peatükis antakse hinnang Eesti loomakasvatajate efektiivsusele ja jätkusuutlikkusele. Efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüs viiakse läbi valimisse kuuluvate ettevõtjate 2009. aasta majandusaasta aruannete alusel. Valimi alusel leitud tulemused kantakse üle üldkogumile kasutades andmete kaalumist. Analüüsitavad näitajad on: müügitulu, brutolisandväärtus, netolisandväärtus, brutoinvesteeringud, võlakordaja, maksevõime näitaja ja põhivara käibekordaja. Leitakse näitajate 2008. ja 2009. aasta väärtused ning võrreldakse neid omavahel ja põllumajandussektori keskmiste vastavate näitajatega FADN andmetel. Uuringu viimase peatüki teisespooles analüüsitakse Eesti loomakasvatusettevõtjate efektiivsust ja jätkusuutlikkust FADN andmetele tuginedes. Eesti tulemusi võrreldakse EL keskmiste ning mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Analüüsitakse netolisandväärtust, brutoinvesteeringuid, müügitulu ning põhivara käibekordajat. Seejuures leitakse näitajad loomühiku, ESU ja töötaja kohta. Kuna näitajad on mõnikord aastate lõikes väga erinevad, siis viiakse analüüs läbi viie viimase aasta (2004–2008) keskmiste tulemuste alusel. Uuringu teostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Risto Räisa. Ekspertgruppi kuulusid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudist: Rando Värnik, professor, Dr (Econ), Majandus-ja sotsiaalinstituudi direktor Inno Kalberg, MSc, Majandusarvestuseja finantsjuhtimise osakonna juhataja Mati Mõtte, MSc, Maamajanduse ja uuringute ja analüüsi osakonna juhataja Mare Rebane, MSc, Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna lektor Viia Parts, MSc, Majandusarvestuseja finantsjuhtimise osakonna lektor Anu-Ell Visber, MSc Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna lektor
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013 strateegiaseire aruanne 1., 3. ja 4. telje eesmärkide saavutamise osas
    (2014) Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Euroopa Komisjon kiitis 29. novembril 2007 heaks Eesti maaelu arengu strateegia perioodiks 2007–2013 (MAS) (viimati muudetud Vabariigi Valitsuse poolt 26.07.2012). Maapiirkondade säästvat arengut silmas pidades keskendub MAS ühenduse põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, maade hooldamise ning keskkonna, elukvaliteedi ja tegevuste mitmekesistamise eesmärkidele, võttes samas arvesse Eesti maaelu omanäolisust ning mitmekesisust. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil võimalik osaleda ühenduse maaelupoliitikas ja saada osa Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste eelarvest. Liikmesriigil on kohustus esmakordselt 2010. aastal ning hiljem iga kahe aasta järel esitada Euroopa Komisjonile aruanne riikliku maaelu arengustrateegia rakendamise tulemustest. Käesolev aruanne annab ülevaate MASi 1., 3. ja 4. telje kvantifitseeritud eesmärkide suunas liikumisest aastatel 2007–2013 võttes aluseks MASis fikseeritud indikaatorite baasväärtused ja sihttasemed ning võrreldes neid tegelike saavutustasemetega Eesti Statistikaameti andmetel. Lisaks analüüsitakse makstud toetuste ja kvantifitseeritud eesmärkide saavutustasemete abil, kuidas on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamine aidanud kaasa MASi 1., 3. ja 4. telje üldeesmärkide saavutamisele. Selleks analüüsitakse, kas toetuste maksmise maht ja jaotus telgede vahel vastab MAKi planeeritud eelarvele. Samuti analüüsitakse MASi telgede lõikes, kas kvantifitseeritud eesmärkide tulemustega saavutatud mõju vastab MASi eesmärkidele.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2012. aasta
    (2013) Aro, Kersti (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames on Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpu 31.12.2012 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Programmperioodi viimasel aastal on planeeritud rakendada 1. telje kuue meetme puhul alameetmed piiratud mahus, 3. telje mitmekesistamise meede väga piiratud mahus ja Leader-meede. MAKi eelarve kasutamine ja toetuse määramine on jõudnud lõpusirgele. Projektide elluviimine on aktiivne ja viimasel aastal tuleb tähelepanu pöörata toetuse reaalsele kasutusele ning eelarvejääkide juhtimisele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika.  Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt.  Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2012 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Sirje Simmo – meede 1.2, 1.8, ja 1.9; Jaana Prants – meede 1.6, 1.7 ja 3.2; Risto Räisa – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2014. aasta
    (2015) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimaste toetatud tegevuste elluviimiseni. Käesolev aruanne võtab kokku eelneva perioodi tulemused välja makstud toetuse ja toetuse saajate põhiselt. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2014 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika.  Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt.  Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2 ja Leader-meede; Jaana Prants – meede 1.2, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 1.9, 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.6, 3.1, üldosad.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2015. aasta
    (2016) Aro, Kersti (koostaja); Runnel, Maria Isabel (koostaja); Lillemets, Jüri (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine lõppes 2015. aastal ja abisaajad on aktiivselt kasutamas tehtud investeeringuid oma ettevõtluses ja maaelu edendamisel. Käesolev aruanne võtab kokku programmperioodi välja makstud toetuse saajate tulemused. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Aastal 2015 toimus viimane taotlusvoor 1. telje meetme 1.2 raames, mis tähendab, et MAKi rakendamise ja väljamaksete periood kujunes aasta võrra pikemaks. MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada 934,5 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD toetusega 723,7 mln euro ning kaasfinantseeriti Eesti riigi eelarvest 210,8 mln euro ulatuses. Telgede lõikes on EAFRD ja Eesti riigi kaasfinantseeringu jaotus makstud toetuste osas järgmine:  1. telg − EAFRD toetus 265 050 699 eurot ja Eesti riigi panus 87 715 460 eurot;  2. telg − EAFRD toetus 273 648 275 eurot ja Eesti riigi panus 68 412 069 eurot;  3. telg − EAFRD toetus 88 361 527 eurot ja Eesti riigi panus 28 071 281 eurot;  LEADER telg − EAFRD toetus 68 090 000 eurot ja Eesti riigi panus 17 022 500 eurot;  Tehniline abi – EAFRD toetus 28 586 354 eurot ja Eesti riigi panus 9 528 785 eurot. MAKi meetmete rakendamine toimus Maaeluministeeriumi (kuni 31.08.2015 Põllumajandusministeerium) ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendati koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2015 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning LEADER-meede. MAKi strateegilise lähenemise alusel rakendati seire- ja hindamissüsteemi, mis oli sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut oli MAK perioodi 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja oli Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajalt oodatavad tulemused olid määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja LEADER-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja LEADER-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtuti EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks oli koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamisel koostatud analüüside tulemusena oli võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Lisaks tagastati püsihindamisega struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest tootjate esindajatele ja kogu avalikkusele. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2015 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine tervikuna hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja LEADER-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2, 1.9 ja LEADER-meede; Maria Isabel Runnel – meede 1.6, 1.7, ja 3.1 koos 3. telje kokkuvõttega; Jüri Lillemets – meede 1.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.8 ning 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3 ja üldosad.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruanne : 2013. aasta
    (2014) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2013 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire-ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21.märts 2011.a määrusega nr 26 „Eesti maaeluarengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetmetoetustest, mis sisaldab andmeid tulemus-ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend-ja väljundnäitajaid;ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire-ja hindamisraamistikust (CMEF-Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK2007–20131., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro –meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Jaana Prants –meede 1.2, 1.5.1, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 3.2; Risto Räisa –meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.2, 1.9, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte–meede 1.6, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendamistulemuste analüüs : I-VI taotlusvoor
    (2013) Räisa, Risto (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt on liikmeriigid kehtestanud püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAKi raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2013. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Alameede 1.4.1 on ette nähtud põllumajandusettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades. Toetust saavad maapiirkonnas tegutsevad mikropõllumajandusettevõtjad taotleda nii üksi kui ka ühiselt. Alameetme 1.4.1 taotlusvoorud on olnud avatud kuuskorda: 1)17.12.2007–07.02.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2)24.10.2008–15.12.2008 (II taotlusvoor); 3)16.11.2009–30.11.2009 (III taotlusvoor); 4)09.12.2010–22.12.2010 (IV taotlusvoor); 5)12.11.2011–12.12.2011 (V taotlusvoor); 6)26.11.2012–10.12.2012 (VItaotlusvoor). Eelnevalt on antud alameetme raames koostatud neli rakendamistulemuste analüüsi. Analüüsid on koostatud pärast iga vooru taotlustele toetuse määramist, sh esimene rakendusanalüüs oli ühine nii esimese kui teise vooru rakendamise kohta. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)anda koondülevaade alameetme rakendumisest; 2)analüüsida toetuse väljamaksmist;3)hinnata alameetme sihttasemete täituvust. Rakendamistulemuste analüüs kajastab alameetme 1.4.1 rakendumist perioodil 01.01.2007–15.04.2013. Rakendusanalüüsi 2013. aasta II kvartalis koostas Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Risto Räisa.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor
    (2012) Aro, Kersti (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Alameede 1.4.1 on ette nähtud põllumajandusettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades. Toetust saavad maapiirkonnas tegutsevad mikropõllumajandusettevõtjad taotleda nii üksi kui ka ühiselt. Alameetme 1.4.1 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 1) 17.12.2007–07.02.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2) 24.10.2008–15.12.2008 (II taotlusvoor); 3) 16.11.2009–30.11.2009 (III taotlusvoor); 4) 09.12.2010–22.12.2010 (IV taotlusvoor); 5) 12.11.2011–12.12.2011 (V taotlusvoor). Eelnevalt on antud meetme raames koostatud kolm rakendamistulemuste analüüsi. Esimene analüüs põhines I ja II, teine III ja kolmas IV taotlusvooru andmetel. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1) anda koondülevaade meetme rakendumisest; 2) hinnata meetme sihttasemete täituvust; 3) analüüsida toetuse saajate arvu läbi meetme toetuse piirmäära täituvuse; 4) analüüsida hindamiskriteeriumite mõju ulatust. Rakendamistulemuste analüüs kajastab alameetme 1.4.1 rakendumist perioodil 01.01.2007–05.06.2012. Rakendusanalüüsi 2012. aasta III kvartalis koostasid Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Kersti Aro ja Mati Mõtte.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetmest 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu 2014. aasta aruanne
    (2014) Prants, Jaana (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames maaelu arengule antava toetuse osaks on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (alameede 1.6.1). Alameede 1.6.1 aitab kaasa MAK 2007−2013 esimese telje eesmärgi saavutamisele, milleks on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine. Alameede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandus- või mittepuidulisi metsasaaduste (metsamarjad, seened, vaik, sammal, ulukiliha vms) tooteid ning nimetatud toodetega seotud tooteid. Nimetatud alameetmest oli ettevõtjatel võimalik toetust taotleda viiel järjestikul aastal alates 2008. aastast. Toetust sai 104 ettevõtjat. Uuringul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel. Lisaks on eesmärk leida need tegurid, mis ettevõtjate endi hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel kõige enam vaja avaliku sektori abi. Teine eesmärk on leida vastused Euroopa Komisjoni poolt alameetmele 1.6.1 (meetme kood 123) püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, sealhulgas sellistes sektorites nagu taastuvenergia? 5) Mil määral on investeeringutoetused parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Ettevõtjatelt hinnangute kogumisel kasutati kvantitatiivset küsitlust personaalintervjuu (face-to-face) ja veebiküsitluse vormis. Kuna tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011), siis kahel varasemal aastal kasutuses olnud ankeeti oluliselt ei muudetud. Muudeti mõne küsimuse sõnastust, küsimustikust jäeti välja need küsimused, mille vastused olid kättesaadavad muudest andmeallikatest ning ankeeti lisati küsimus täiendavate finantsinstrumentide kasutamisvõimaluste kohta. Personaalintervjuu ja veebiküsitluse puhul kasutati identset ankeeti (lisa 1). Personaalintervjuu läbiviijal oli võimalus kasutada küsitluse juhendit (lisa 2). Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad võisid intervjuu käigus küsimustele vastamise hõlbustamiseks kasutada. Vastused saadi 49 ettevõtete esindajalt. Küsitlus toimus 22. septembrist kuni 14. oktoobrini 2014. a. Konkurentsivõime objektiivsema hindamise eesmärgil võrreldi omavahel küsitlusse kaasatud ettevõtete esindajate hinnanguid, ettevõtte majandusnäitajaid ja kogu toiduainetööstuse sektorit iseloomustavaid majandusnäitajaid nagu müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus ja põhivarade käibekordaja. Ettevõtete majandusnäitajad saadi äriregistrist ettevõtjate 2009., 2011. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest ja kogu sektorit iseloomustavad näitajad Statistikaametist (SA). Küsitlustulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka kuue tegevusala (liha töötlemine, pagaritoodete tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine, valmistoidu tootmine, piimatoodete tootmine, muude toiduainete tootmine) lõikes. Kuna tegemist on kordusuuringuga, on ettevõtete esindajate hinnanguid võrreldud varasematel aastatel kogutud küsitlusandmetega. Hinnangute võrdlused on esitatud tumedas kirjas. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Uuringu aruanne koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast, teine ettevõtete üldistest näitajatest, kolmas tööjõust, neljas tooraine hankimisest, viies reklaami kasutamisest ja toodete turustamisest, kuues koostöösuhetest konkurentidega, teadus- ja arendusasutustega ning tooraine tarnijatega, seitsmes ettevõtete konkurentsivõimest ning viimane MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toetuse mõjust ettevõtetele. Uuringu aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeet ja küsitluse juhend. Aruanne valmis 2014. aasta neljandas kvartalis. Ettevõtete esindajaid küsitlesid Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna neli inimest: Jaana Prants, Kaire Vahejõe, Risto Räisa ja Kersti Aro. Aruande koostasid Jaana Prants (majandusnäitajate analüüs) ja Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs).
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetme hindamisküsimuste analüüs ja teadlikkus Leader meetmest kohalikul tasandil : uuringu aruanne
    (2010) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Leader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimeline, kasutada maksimaalselt ära kohalikke ressurssening lahendada tekkivaid probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest. Sel viisil aitab Leader tõsta põllumajandustootjate ja laiemalt kogu maarahvastiku elukvaliteeti. Leader meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. EL kontekstis alustati Leaderiga kui meetodiga 1991. aastal, et kaasata kohalikke koostööpartnereid nende piirkonna tulevase arengu juhtimisse. Eesti alustas Leader meetme põhimõtete rakendamist veidi enam kui neli aastat tagasi Riikliku arengukava 2004-2006 (RAK) meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader kaudu 2006. a sügisel. Selle meetme raames taotles 24 kohalikku tegevusgruppi (KTG) toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, misomakorda on aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) programmist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kakstegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAK programmi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat KTGd. Antud uuring koosneb kahest erinevast osast, millel on erinevad eesmärgid. Uuringu esimese osa eesmärgiks on teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate (eelkõige mittetulundusühingud) ja kohalike elanike informeeritus Leader meetmest. Võrgustiku- ja teavitustöö on Leader meetme olulised komponendid ja seega on vajadus teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade erinevate sektoriteja kohalike elanike informeerituse tase Leader meetmest. Analoogne uuring (sh esimene Leader konteksti analüüsiv uuring Eestis) toimus 2006. aastal Leader põhimõtete rakendamise eel ning leiti, et mõistlik on jälgida uuringus käsitletud näitajate muutusi ajas. 2006. aastal valminud uuringus oli lisaks ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike sihtgrupile üheks grupiks ka kohaliku omavalitsuste esindajad, kuid käesoleva uuringus jäeti see grupp sihtrühmast välja, kuna 99,8% Eesti maapiirkonnast1on niigi kaetud KTGga ning seega peaksid nad eelduste kohaselt teadlikud olema ka Leader meetmest. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut informeerituse uuringuks. Informeerituse uuringu käigus analüüsiti järgmisi punkte: 1.Milline on kohalike ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike teadlikkus Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest? 2.Millistest allikatest on Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest kuuldud? Uuringu valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe valla äriregistris registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud ning kohalikud elanikud. Valimisse oli kaasatud järgmised vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena. Kolm erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult EV Põllumajandusministeeriumiga (PM) MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta ning lisaks võrreldud erinevate sihtgruppide lõikes (ettevõtjad, mittetulundusühingud ja kohalikud elanikud). Peale selle on võrdlusandmetena kasutatud 2006. aastal valminud PM hanke alusel teostatud uuringu Kohaliku initsiatiivi arendamine –Leader-tüüpi meede tulemusi. Uuring hõlmas juhuvalimi alusel 30 valda üle Eesti (igast maakonnast valiti üks kuni neli valda). Jälgimise hõlbustamiseks on alapeatükid varustatud võrdlevate andmetega tabelkujul, andmete võrdlusmomendid tekstison tähistatud tumeda kirjaga ning vahejäreldused on välja toodud iga alapeatüki lõpus. Uuringu teise osa eesmärgiks on leida vastusedEuroopa Komisjoni (EK) poolt püstitatud Leader meetme hindamisküsimustele, millega omakorda saab hinnata meetme tulemuslikkust ja mõju maapiirkondades. EK on püstitanud Leader meetme hindamiseks 11 erinevat hindamisküsimust (lisa 1), mis on seotud KTG strateegiate koostamise ja rakendamisega ning tegevusgruppide haldustegevusega. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut hindamisküsimuste uuringuks. Hindamisküsimuste uuringu valim ja küsitluse metoodika koosneb kahest osast. Uuringu esimeseosa valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe KTG juht (tegevjuht vms), juhatuse liikmed (esindatud olid kolme sektori esindajad) ja projektitaotlejad. Valimisse kaasati järgmised kohalikud tegevusgrupid: Ida-Virumaalt MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Järvamaalt MTÜ Järva Arengu Partnerid, Läänemaalt MTÜ Kodukant Läänemaa, Pärnumaalt MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Võrumaalt MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis grupiintervjuuna. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja, arvestades seejuures MAK vahehindaja (Ernst & Young Baltic AS) ettepanekute ja arvamustega. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitlemise korraldas ja andmed sisestas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta. Hindamisküsimuste uuringu teise osa valimise kuulusid kõik Eestis tegutsevatLeader meetme raames toetust saanud 26 KTGd. Hindamisküsimustele vastuste leidmisel kasutati 28. jaanuaril 2010. a Jänedal koostöös Maamajanduse Infokeskusega toimunud Leader meetme hindamisküsimuste näitajate arutelu tulemusel valminud EK hindamisküsimuste ja näitajate tabelit (lisa 1). Uuringu metoodikaks oli primaar-ja sekundaarandmete analüüs, mis keskendus 2009. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt heakskiidetud ja välja makstud (sh osaliselt välja makstud) projektidele. Sekundaarandmete analüüsi andmeallikateks olid nii tegevusgruppide kodulehed, PRIA kui ka äriregister. Andmete kogumine KTGlt toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitlemise ja andmesisestuse teostas püsihindaja koostöös Maamajanduse Infokeskusega. Nende hindamisküsimuste näitajad, mille allikaks oli märgitud PRIA ja äriregister, täitis püsihindaja, tuginedes oma andmekogu ja tegevusgruppide kodulehtedel olevatele andmetele. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta.Uuringu aruanne koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimene osa on sissejuhatus Leader meetme eesmärkidesseja põhimõtetesse. Teine osa puudutab informeerituse uuringu valimit ja küsitluse metoodikat, küsitluse põhitulemusi ja järeldusi. Kolmas osa puudutab hindamisküsimuste uuringu valimit,küsitluse ja analüüsimetoodikat, KTGde küsitlustulemuste ja püsihindaja poolt kogutud sekundaarandmete põhitulemusi Leader meetme alameetmete ja hindamisküsimuste kaupa ning järeldusi. Seega on antud uuringus esitatud olemasolevate andmete analüüs ja selle põhjal on tehtud püsihindajapoolsed järeldused. Aruande juurde kuulub ka kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ning lisad. Lisas asuvad EK hindamisküsimused ja näitajate tabel,küsitluste ankeedidning grupiintervjuude kokkuvõte. Kuna uuringus käsitletud valdkondi oli suhteliselt palju, siis on aruandes esitatud üksnes üldisemad ja olulisemad tulemused. Küsitlusandmeid töödeldi programmiga SPSS for Windows 18,0. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projektitaotluste rakendamistulemuste analüüs 01.01.2007−30.06.2013
    (2013) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Leader-meede on Euroopa Liidu algatus maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi edendamiseks. Eestis alustati Leader-meetme rakendamist Eesti riikliku arengukava 2004−2006 meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine – Leader-tüüpi meetme kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. aasta sügise alguses. Toetust taotles 24 kohalikku tegevusgruppi piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, et hiljem taotleda rahalisi vahendeid Eesti maaelu arengukavast 2007−2013 (MAK) selle rakendamiseks. Tol hetkel hõlmasid kohalikud tegevusgrupid 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% maapiirkonna pindalast. MAKi kehtivuse algusel loodi juba eksisteerivale 24 tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Kohalike tegevusgruppide arv 2013. aasta seisuga oli 26, hõlmates 201 omavalitusüksust ning 99,9% kogu maapiirkonna pindalast. Leader-meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, kohalike tegevusgruppide arendamisest ja kohalike tegevusgruppide strateegia elluviimisest. Käesolev rakendamistulemuste analüüs kajastab kohalike tegevusgruppide strateegiate rakendamist. Alates 2009. aastast võtavad kohalikud tegevusgrupid vastu projektitaotlusi järgmise skeemi alusel: 1. Kohalik tegevusgrupp kuulutab välja strateegia rakendamise meetme(te) taotlusvooru. 2. Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitused, tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud) esitavad taotlused kohalikule tegevusgrupile. 3. Kohalik tegevusgrupp hindab taotlusi ning strateegia rakendamist. Projektile heakskiidu saamine kohaliku tegevusgrupi poolt annab õiguse taotluse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). 4. PRIA teostab abikõlblikkuse kontrolli ja annab omapoolse otsuse, millele tuginedes on projekti teostajal kindlus projekti nõuetekohaseks elluviimiseks. Käesolevas rakendamistulemuste analüüsi fookuses on PRIAle esitatud taotlused. Kasutatud andmed on kumulatiivsed perioodi 01.01.2007−30.06.2013 kohta. Rakendamistulemuste analüüsi eesmärgid on järgmised: 1) analüüsida Leader-meetmest toetuse taotlemise aktiivsust toetuse taotlejate sektorilise kuuluvuse, maakondade ja kohalike tegevusgruppide lõikes; 2) uurida planeeritavate tegevuste jaotust; 3) hinnata meetme sihttasemete täitumist; 4) uurida toetuse saajate kogemust teistest MAK telgedest toetuse saamisel. Tegemist on kordusanalüüsiga. Varasemad analüüsid valmisid 2010. ja 2011. aastal. Aruanne koosneb viiest osast. Esimene osa puudutab projektitoetuse taotluste esitajaid ja toetuse saajaid, teine osa investeeringute jaotust, kolmas osa määratud toetuse suurust ja jagunemist, neljas osa meetme sihttasemete täitumist ning viies osa toetuse saajate kogemust MAK teistest telgedest toetuste saamisel. Aruande juurde kuulub sissejuhatud, analüüsi metoodika, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asub kaks tabelit: kohalike tegevusgruppide eelarve kasutus ning määratud toetuse summa tegevusgruppide ja toetuse saajate sektorilise kuuluvuse lõikes. Tulemuste võrdlemisel kasutati 2011. aastal valminud samanimelise analüüsi tulemusi. Võrdlused on tekstis tähistatud tumeda kirjaga. Vahejäreldused on tekstis tähistatud kastikestes tumeda kirjaga. Andmetöötlusel ja tulemuste graafilisel vormistamisel kasutati MS Excelit ning MapInfot 9.5. Rakendamistulemuste analüüsi 2013. aasta III kvartalis koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute osakonna töötaja Kersti Aro.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“ rakendamistulemuste analüüs
    (2013) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme 1.1 „Koolitus-ja teavitustegevused“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendamistulemuste analüüs kuulub 2012. aasta hindamisplaani. Meetme 1.1 eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise, et toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes seega nende konkurentsivõimet tööturul ning arendada ettevõtlikkust. Ühtlasi soovitakse meetmega toetada laiemat teadmiste levikut nimetatud sektorites hõivatud isikute seas. Toetuse lõppkasusaajaks on põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. Koolitaja, sh lektor ja teabetöötaja ning nõustaja ja konsulent on lõppkasusaajaks vaid teavitustegevuste puhul. Toetust võib taotleda täiskasvanute koolitusasutus „Täiskasvanute koolituse seaduse“ § 2 tähenduses. Meede 1.1 jaguneb tegevuste ulatuse mõistes kaheks: üleriigilised ja maakondlikud tegevused. Üleriigilised tegevused on suunatud kogu Eesti või vähemalt kahe maakonna põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele. Maakondlikud tegevused on suunatud üksnes ühe maakonna vastavates sektorites hõivatud isikutele. Alates meetme rakendamisest 2008. aastal on toimunud viis taotlusvooru: 1) 04.08.2008─04.09.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2) 08.06.2009─03.07.2009 (II taotlusvoor); 3) 19.04.2010─27.04.2010 (III taotlusvoor); 4) 28.03.2011─11.04.2011 (IV taotlusvoor); 5) 26.03.2012─09.04.2012 (V taotlusvoor). Eelnevalt on antud meetme raames koostatud üks rakendamistulemuste analüüs. Analüüs põhines I, II, III ja IV taotlusvooru andmetel. Rakendamistulemuste analüüsi eesmärgiks on anda detailsem ülevaade toimunud koolitus- ja teavitustegevustest ning leida selgitused kahe esimese taotlusvooru heakskiidetud taotluste toetuste välja maksmata jäämisele. Analüüsi ülesanne on: 1) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevuste sisuliste läbiviijate kompetentsist. 2) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevustest detailse sisukirjelduse (tegevuste detailse kirjelduse) alusel. 3) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevuse toimumise ajast. 4) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevustel osalejate arvust ja nende tegevusalast. 5) Leida selgitused kahe esimese taotlusvooru heakskiidetud taotluste toetuste välja maksmata jäämisele. Palju I ja II taotlusvooru heakskiidetud tegevustest on jäänud tegemata või aruanded esitamata. Rakendamistulemuste analüüs kajastab meetme 1.1 rakendumist perioodil 01.01.2007–05.10.2012. Andmeid võrreldi koolitus- ja teavitustegevuste ulatuse lõikes: üleriigilised tegevused ja maakondlikud tegevused. Rakendusanalüüsi 2012. aasta IV kvartalis koostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ majandus-sotsioloogiline uuring
    (2012) Aro, Kersti; Kangur, Toomas; Simmo, Sirje; Simmo, Sirje (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Perioodil 2007–2013 on ÜPP teise samba ehk Eesti Maaelu arengukava 2007–2013 toetuste eelarve kokku 924,86 mln eurot. MAK 2007–2013 toetusi kaasfinantseeritakse EL Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) summas 714,66 mln eurot ja Eesti riigi eelarvest kaetakse toetuste eelarve 210,20 mln euro ulatuses. Otseselt tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades on rakendatud mitmeid meetmeid. Sh on kavandatud meede 1.2, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamisele ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamisele. Noorte tootjate toetuse mõju on oluline ka noorte kaasamiseks maapiirkonna kogukonna arendamisse. Toetus on ellukutsutud ka üldisest vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Meetme toetuse eelarve perioodil 2007–2013 on kokku 17,56 mln eurot. Meetmele omased eesmärgid on järgmised:  noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel;  noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine;  tööhõivevõimaluste laiendamine noortele;  noorte kaasamine maakogukonna arendamisse. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda:  18.veebruar kuni 10. märts 2008 (edaspidi I taotlusvoor);  15. september kuni 06. oktoober 2008 (II taotlusvoor);  21. september kuni 12. oktoober 2009 (III taotlusvoor);  17. august kuni 30. august 2010 (IV taotlusvoor);  9. august kuni 29. august 2011 (V taotlusvoor). Aastal 2011 täituvad I ja II taotlusvoorus toetust saanud 188 ettevõtjal meetme määrusega kehtestatud nõuete täitmise ajad. Uuringuga hinnatakse meetme rakendamise hetkeolukorda ja toetuse saajate põllumajanduslikku tulemust ning otsitakse lahendusi võimalike takistuste leevendamiseks. Uuringu eesmärgiks on:  anda ülevaade esimese kahe taotlusvooru toetuse saajate kohustuste tähtaegsest täitmisest;  analüüsida esimese kahe taotlusvooru toetuse saajate kutsekvalifikatsiooni taset enne ja pärast toetuse saamist;  anda hinnang noorte põllumajandustootjate konkurentsivõimele. Uuringu ülesannetena kuuluvad analüüsimisele järgmised punktid:  hinnata meetme vastavust sihtrühmale ning meetme rakendamise vastavust meetme eesmärkidele;  analüüsida meetme rakendamise mõju ettevõtja konkurentsivõimele ning ettevõtlikkusele;  anda hinnang toetust saanud ettevõtjate (FIE-d, osaühingute osanikud ning juhatuste liikmed) haridustaseme suurenemisele ja töökogemuste ning vilumiste omandamisele;  uurida meetme rakendamisel tekkinud probleeme, riske ja vajadusi ning pakkuda võimalikke lahendusi;  anda ülevaade toetuse sihipärasest kasutamisest, selle efektiivsusest ning selle vastavusest vajadusele;  prognoosida toetuse saajate tegutsemise viienda aasta lõpuks võetud kohustuste täitmise edukust ning meetme vajadust tulevikus. Uuringu aruanne koosneb kolmest osast: 1. Toetuse saajate kohustuste täitmine; 2. Toetuse saajate areng; 3. Prognoosid ja tegelikkus. Esimene osa koostati kabinetuuringuna, millele lisaks kasutati ankeetküsitluse ja intervjuudega kogutud kvantitatiivseid andmeid. Küsitlusele mittevastanutelt koguti telefoni teel täiendavat infot. Teine osa kajastab läbiviidud küsitluse ja intervjuude tulemusi ning esitletakse toetuse saajate hinnanguid. Uuringu aruande kolmandas osas võrreldakse toetuse saajate äriplaanides toodud maaressursi, müügitulu ja töökohtade loomise plaane küsitluse ja intervjuude käigus kogutud tegelike andmetega. Uuringu viisid läbi EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Kersti Aro (küsimustiku ja intervjuu ettevalmistamine), Toomas Kangur (andebaasidest info kogumine) ja Sirje Simmo (andmekogumine, intervjuude läbiviimine). Analüüsid teostasid ja aruande koostasid Sirje Simmo ning Mati Mõtte.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvooru alusel
    (2012) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
    Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 1) 18. veebruar kuni 10. märts 2008; 2) 15. september kuni 06. oktoober 2008; 3) 21. september kuni 12. oktoober 2009; 4) 17. august kuni 30. august 2010; 5) 9. august kuni 29. august 2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IV ja V taotlusvoor. V taotlusvooru rakendusanalüüs on seitsmes meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse V taotlusvooru taotlemise iseloomule ning toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolt esimene rakendusanalüüs „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs““. Analüüsis käsitleti meetme 1.2 tulemuste hindamist läbi I ja II taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate erialase ettevalmistustaseme, tegutsemisaja, olemasolevate ressursside ning tegevusalade. Esimesel poolaastal 2010 valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Dokument sisaldas muuhulgas kokkuvõtet 2009. aastal meetme 1.2 tulemuste kohta. 2010. aasta teisel poolel koostati „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste analüüs III taotlusvooru alusel. Analüüsi käigus uuriti III taotlusvoorus kordustaotluste arvu ja iseloomu, toetuse taotlejate põllumajanduslikku ettevalmistust, hinnati olemasolevat hindamissüsteemi ja meetme eesmärkide täitumise tõenäosust. Esimesel poolaastal 2011 valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2010. aasta aruanne“. Dokumendis oli esitatud meetme 1.2 kokkuvõte 2010. aasta lõpu seisuga. 2011. aasta teisel poolel valmis „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste analüüs IV taotlusvooru alusel. Dokumendi valmimise käigus uuriti meetme sihttasemete eeldatavat täitumist, IV taotlusvooru kordustaotluste arvu ja iseloomu ning analüüsiti olemasolevat hindamissüsteemi. 2011. aasta viimases kvartalis teostati meetme 1.2 uuring – „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse majandus-sotsioloogiline uuring“. Uuringus keskenduti noorte ettevõtjate konkurentsivõime hindamisele, tekkinud või tekkivatele probleemidele ning nende lahendamise võimalustele. Käesoleva V taotlusvooru rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1) analüüsida meetme sihttasemete eeldatavat täitumist; 2) hinnata esma- ja korduvtaotlejate hulka; 3) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevusaladest, olemasolevatest kogemustest ja ressurssidest; 4) uurida olemasoleva hindamissüsteemi toimimist. Meetme V taotlusvooru rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Sirje Simmo ja Toomas Kangur (andmebaasi haldamine).