Konverentsid

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/8661

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Antibacterial and antibiofilm potential of potato peel derived extracellular vesicles against Bacillus cereus ATCC 11778: A proteomic perspective : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Ekanayake, Gayandi; Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Godakumara, Kasun; Midekessa, Getnet; Roasto, Mati; Bhat, Rajeev; Fazeli, Alireza
INTRODUCTION • Plant derived extracellular vesicles show great promise as antimicrobial agents due to their diverse cargos. • Bacillus cereus , a gram positive pathogen, causes infections and food spoilage, making its control crucial for food safety and public health. • Over a series of in vitro microbial assays Potato peel derived EVs (PPEV) have shown potential in controlling growth dynamics of B. cereus. • The aim is to understand the EV proteome’s role in the antimicrobial activity of PPEVs and elucidate their mechanism of action in silico.
Covid-19 mõju mikrobioloogilisele toiduohutusele Euroopa Liidus ja Eestis
(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Mäesaar, Mihkel
Käesolev artikkel annab ülevaate zoonoossete toidupatogeenide toidus levimuse ning toidutekkeliste haigusjuhtumite suundumustest Euroopa Liidus (EL) k.a. Covid-19 pandeemia võimalikust mõjust toidutekkeliste mikrobioloogiliste haigusjuhtumite esinemisele. Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus (PTA, 2022). Toidutekkelised haigused on infektsioonid või intoksikatsioonid, mis on põhjustatud saastunud toidu või vee kaudu organismi sattunud bakteritest, viirustest, parasiitidest või keemilistest ainetest. Toidu saastumine võib aset leida toidu (esma)tootmise, töötlemise ja tarbimisahela mis tahes etapis ning tuleneda keskkonnasaastest, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastumisest, aga ka toidu mitte nõuetekoha- sest ladustamisest, töötlemisest või muul viisil käitlemisest (Roasto, 2019). Salmonellad, kampülobakterid ja enterohemorraagiline Escherichia coli on kõige levinumad toidupatogeenid, põhjustades igal aastal miljonitele inimestele kerge või raske kuluga haigusi, enamasti soolenakkusi, kuid mõnikord võivad need haigused põhjustada ka inimeste surma (WHO, 2022). Kõige sagedamini esinev zoonoos EL-is on juba alates 2005. aastast kampülobakterioos (Whitworth, 2021). Eestis registreeriti inimestel kam- pülobakterioosi rohkem kui salmonelloosi esimest korda 2013. aastal. Nii on see olnud ka järgnevatel aastatel Eestis.
The effect of pasteurized milk extracellular vesicles on bacterial growth
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Extracellular vesicles (EVs) are released by cells and have a lipid bilayer structure. EVs harbor various molecules, including proteins, RNAs, and DNAs. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only few studies of nanoparticles in food. Milk-derived EVs can survive high temperatures and digestion process, while retaining their biological activity. This study investigated the effect of pasteurized cows’ milk derived EVs on growth of five different bacteria. Staphylococcus aureus ATCC 25923, Escherichia coli ATCC 53868, Bacillus subtilis, Bacillus cereus and Pseudomonas aeruginosa with a concentration of 1x107 CFU/ml were separately co-cultured with pasteurized milk derived EVs (1x109 EVs/μl) in Muller Hinton broth. The bacterial growth was monitored as absorbance at 620 nm over 24 hours. Bacteria treated with phosphate buffer solution (PBS) were considered negative control throughout the experiment. The percentage bacterial growth difference was COMBIVET & OH-BOOST JOINT CONFERENCE 2023 55 determined with respect to negative control and results expressed as mean ± standard error of mean. All analyses were performed in three biological triplicates and each biological replicate consisted of three technical replicates. Co-culture of bacteria with milk EVs demonstrated that EVs could decrease the growth of S. aureus, B. subtilis, B. cereus and P. aeruginosa. Highest growth inhibition was observed for B. subtilis (33.9% ± 2.4) followed by B. cereus (18.1% ± 3.7) at 6 hours of incubation. S. aureus and P. aeruginosa growth were inhibited by 12.9% ± 1.3 and 9.9% ± 3.5 respectively after 9 hours incubation. Only the S. aureus growth inhibition at 9 hours was statistically significant (P=0.022) according to T-test. However, E. coli growth was not affected by milk EVs compared to the control. In conclusion, the dietary EVs can be absorbed by bacteria and pasteurized milk derived EVs has a selective inhibitory activity on the growth of some bacteria.
The Effect of Pasteurized Milk Extracellular vesicles on Bacterial Growth : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Milk-derived extracellular vesicles (mEVs) have gained attention for their potential biological activities, including antibacterial properties and they can carry bioactive molecules. The mEVs can survive high temperatures and digestion processes while retaining their biological activity. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only a few studies of mEVs’ antimicrobial effect.
EMÜ VLI toiduhügieeni ja ohutuse üksuse õppe ja teadustöö : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2024) Roasto, Mati
Toiduohutuse seminar "EMÜ VLI toiduhügieeni ja –ohutuse üksuse õppe- ja teadustöö, projektide PRG1441 ja TEM-TA52 tutvustus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonnale", 14.11.2024, Eesti Maaülikool, Tartu.
EMÜ VLI toiduhügieeni ja –ohutuse üksuse teadustöö ning koostöövõimalused ettevõtetega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati
Toiduhügieen ja selle eesmärgid: • Toiduhügieen on kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides – Codex Alimentarius, Food Hygiene, Fourth Edition, Rome 2009. • Toiduhügieeni eesmärk on kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest – toidu kontaminatsiooni ennetamine või minimaliseerimine. • Takistada mikroobide paljunemist tasemeteni, mis võivad põhjustada tarbijate haigestumist või toidu liiga kiiret riknemist: – hävitada toidus esinevad patogeenid täielikult või tasemeteni, mis ei ületa seadusandluses kehtestatud piirmäärasid. – termolabiilsete toksiinide hävitamine. • Teada on ~200 toidutekkelist haigust.
Food hygiene and –safety research in EMU : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Roasto, Mati
Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril prof Mati Roasto suuline ettekanne „Food hygiene and safety research in EMU“.
Growth dynamics of microorganisms in rainbow trout marinated with fruit and berry pomaces : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Anton, Dea; Rätsep, Reelika; Elias, Terje; Meremäe, Kadrin
• In recent years, there has been an increasing trend in food production to use various plant-origin materials including fruit, and berry pomaces, a by-products of juice production, in the composition of food of animal origin [1 2]. • This is mainly because of potential health benefits of plant derived bioactive components to human health [3[. • Also, it is in a good agreement with the principles of the circular bioeconomy. The use of berry pomaces reduce the food waste and provides added value to the final products [4].
Growth potential of L. monocytogenes in ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders
(Faculty of Pharmacy, University of Helsinki, 2023) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika
Listeriosis is the fifth most frequently recorded human zoonosis in the European Union and one of the most serious foodborne diseases. Regulation (EC) No 2073/2005 lays down the microbiological criteria for Listeria monocytogenes in ready-to-eat (RTE) foods. In case a food business operator wants to apply the numeric criterion of 100 cfu/g to RTE food, a challenge test needs to be performed in accordance with the European Union Reference Laboratory for Listeria monocytogenes (EURL Lm) technical guidance document on challenge tests and durability studies regarding L. monocytogenes. The aim of this research is to provide an overview of the possibilities of inhibiting the growth of L. monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Growth potential of Listeria monocytogenesin ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika; Roasto, Mati
Listeriosis which is one of the most severe foodborne illnesses, ranks as the fifth most commonly reported zoonosis among humans in the European Union To ensure the safety of ready to eat ( foods, Regulation ( No 2073 2005 has established microbiological criteria for Listeria monocytogenes If a food business operator intends to use the numeric criterion of 100 cfu/g for RTE food, a challenge test must be conducted in compliance with the technical guidance document issued by the EU Reference Laboratory for L monocytogenes (EURL Lm Numerous plants have been shown to be effective in inhibiting microbial growth in food The use of plant powders with antimicrobial properties in food manufacturing requires compliance with consumer demands for microbiological safety, nutritional value, and sensory properties The aim of this study was to assess the growth potential of L monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Kuna lihas on palju erinevaid keemilisi ja biokeemilisi (ensümaatilisi) aktiiv- susi, siis on liha, eriti peenestatud kujul, üks kõige kiiremini riknevaid toiduaineid. Teisalt on liha suurepärane kompleks ainetest, mida vajavad kasvuks mitmesugused mikroorganismid, lihal on ka kõrge veesisaldus ja mõõdukas pH. Ensümaatiline autolüüs, oksüdatsioon ja mikroobide kasv on kolm liha riknemise eest vastutavat põhiprotsessi (Iulietto jt, 2016). Mida tugevamini on nimetatud protsessid pidurdatud, seda pikem on liha ja lihatoodete säilimisaeg. Liha riknemine algab juba looma tapmise ajal, kui lihaskoe verevarustus katkeb, seni tasakaalustatud ainevahetusprotsessid blokeeritakse ning lihase enda ensüümide toel algab autolüüs, mis puudutab nii valke, rasvu kui ka glükosiide (Amaral jt, 2018). Jättes autolüüsi eraldi uurimise objektiks, on just oksüdatsiooni ja bakterite kasvu pidurdamine taimsete lisandite abil käesoleva artikli põhiteemadeks. Artiklis käsitletava töö eesmärgiks oli ResTA 14 projekti raames teaduslikult põhjendatud suurima liha riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides viimaste võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks ärakasutamiseks (Rätsep jt, 2021). Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioak- tiivsete ainete poolest kui põhitooted, näiteks mahlad (Fierascu jt, 2020).
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Ettekandes käsitleme: käimasoleva ResTA 14 projekti TAIMLOOMTOIT ühte suuremat katset •Projekti TAIMLOOMTOIT eesmärgiks o n teaduslikult põhjendatud suurima liha ja kala keemilise ja bakterioloogilise riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides , nende jääkide võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks (Rätsep jt , 2021). •NB! Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioaktiivsete ainete poolest kui põhitooted , näiteks mahlad •Kokku tehti projekti raames 2021. aasta jooksul neli erineva suurusega katset, milleks valiti välja sea hakkliha ja taimsete materjalide segud, mis meie varasemate katsete tulemuste põhjal võisid anda parimaid tulemusi, arvestades erinevaid toime mehhanisme.
Komplekssed kestvuskatsed toidu säilimisaja määramiseks
(Eesti Maaülikool, 2022) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Meremäe, Kadrin; Rätsep, Reelika
Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade toidukäitlemisega alustavale ettevõtjale toidu säilimisaja määramiseks vajalike kestvuskatsete planeerimisest, sealhulgas laboratoorsete analüüside valiku põhimõtetest ja võimalustest Eestis. Mitmetele toidugruppidele ei ole õigusaktidega kehtestatud toiduohutuse ja protsessi hügieenikriteeriume ega toidu säilitamisnõudeid. Sellisel juhul tuleb need kehtestada toidukäitlejal (Toiduseadus, §22). Kestvuskatse puhul on tegemist toidu valmistaja ja/või pakendaja poolt planeeritud ning laboratooriumis läbiviidud analüüsitegevustega, mille tulemuste põhjal määratakse toidu säilitamisnõuded (sh toidu säilimisaeg ja säilitamistingimused), hinnates toidu ohutust ning toidu vastavust teistele nõuetele (Roasto & Laikoja, 2019). Toidu säilimisaeg on ajaperiood, mille jooksul määratletud säilitamistingi- musi rakendades püsib toit ohutu, säilitab soovitavad kvaliteediomadused ja on inimtoiduks kasutuskõlblik (Roasto & Laikoja, 2019). Kestvuskatsete eesmärk on kinnitada, et toit vastab kogu säilimisaja jooksul nii mikrobioloogilistele, keemilistele kui ka muudele toidule kehtestatud nõuetele. Seega tuleb toidu säilimisaja määramisel arvesse võtta nii toi- duohutuse kui kvaliteedi indikaatoreid ning sageli ka toidu organoleptilisi omadusi.
Listeria monocytogenes’e kasvu pidurdamise võimalused taimsete lisanditega hakklihatoodetes
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Koskar, Julia; Elias, Terje; Rätsep, Reelika
Listerioos on Euroopa Liidus (EL) viies kõige sagedamini registreeritud zoonoos inimestel ja üks tõsisemaid toidutekkelisi haigusi. 2021. aastal vajas EL-s 96,5% listerioosi haigestunutest haiglaravi ning 13,7% listerioosi haigusjuhtudest lõppes surmaga (EFSA, 2022). Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid ja immuunpuudulikkusega inimesed. 2021. aastal teatati kõige sagedamini L. monocytogenes´e infektsioonidest vanuserühmades „üle 64-aastased“ ja „üle 84-aastased“ (EFSA, 2022). Valmistoitudele1 on EL-s kehtestatud toiduohutuskriteeriumid. Valmistoitudes, milles L. monocytogenes võib paljuneda, ei tohi patogeeni esineda 25 grammis tootes enne selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt väljaviimist (enne toidu turustamist)2. Valmistoitudele, milles L. monocytogenes ei paljune, on kehtestatud arvuline kriteerium 100 pmü/g ehk kogu toidu säilimisaja vältel peab patogeeni arvukus grammi toidu kohta jääma alla 100 bakteri. Juhul, kui toidu valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et kogu säilimisaja jooksul kriteerium 100 pmü/g ei saa ületatud, kuid samas on tegemist toiduga, milles L. monocytogenes võib teatud määral paljuneda, kehtib nõue, et L. monocytogenes´e arvukus ühes grammis valmistoidus ei tohi ületada 100 pmü-d kogu toidu säilimisaja vältel2. Juhul, kui toidukäitleja soovib rakendada valmistoidule, milles L. monocytogenes võib paljuneda, kriteeriumi 100 pmü/g, tuleb teostada nõuetekohane3 nakatamiskatse. Viimane eeldab laboratoorseid analüüse, et hinnata toitu tahtlikult viidud (inokuleeritud) L. monocytogenes´e võimet toidus konkreetsetes säilitamistingimustes ellu jääda ja/või paljuneda (Roasto ja Laikoja, 2019). Tingituna L. monocytogenes´e olulisusest valmistoitude toiduohutust mõjutava tegurina ning toidukäitlejate toiduohutuse tagamise kohustusest4 on vajadus hinnata toidu sisemiste, väliste ja kaudsete tegurite mõju L. monocytogenes´e kasvule selles, eriti valmistoitudes, millel on pikk säilimisaeg. Valmistoite, mille säilimisaeg on kuni 5 päeva, peetakse toitudeks, milles L. monocytogenes ei paljune ohtliku määrani. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade L. monocytogenes’e kasvu pärssimise võimalustest taimsete lisanditega rikastatud hakklihatoodetes.
Minimal inhibitory concentrations, total polyphenol content and antioxidative properties of the extracts of selected berries and their pomaces : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Rusalepp, Linda; Roasto, Mati
INTRODUCTION. The economical use of the planet's resources is undoubtedly very important. Therefore, the by products of juicing should be used as a source of valuable compounds and not discarded as waste In the present study (1) aqueous and 30% ethanol extracts prepared from powders of various dried berries and their residues were compared for their antibacterial (AB) and antioxidant (AO) properties.
Polüfenoolid tomati pressjääkides
(Eesti Maaülikool, 2022) Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu
Tomatit tarbitakse nii värskelt kui töödelduna. Mahla valmistamisel tuleb aga arvestada, et umbes 5-30% (Szabo jt, 2019) tooraine massist jääb jääkidesse, mis põhiliselt koosneb koortest, seemnetest ja vähesel määral viljalihast. Tomati seemned sisaldavad palju õli ja valku, koored omakorda rikkali- kult kiudaineid, lükopeeni,mineraalaineid ning inimese tervisele kasulikke antioksüdantseid ühendeid, sealhulgas vitamiine ja polüfenoole (Elbadrawy & Sello, 2016; Lu jt, 2019). Kuivatatud ja peenestatud tomatijahu saab kasutada liha- või teraviljatoodetes, võib lisada putrudele, jogurtile, liha- marinaadidele ning küpsetistesse. Lihatoodetesse lisatud tomatijahu tõstab nende toiteväärtust, parendab tekstuuri, värvust ja sensoorset kvaliteeti (Lu jt, 2019). Polüfenoolid (kahe või enama benseenituumaga fenoolsed ühendid) on taimsed sekundaarsed metaboliidid, mis kuuluvad suurde fütokemikaalide rühma. Varasemad teadusuuringud on näidanud, et tomatis leiduvad polüfe- noolid on olulised antioksüdantsete ja/või antimikroobsete omadustega ühendid (Reguengo jt, 2022). Mahla pressjääkide edasisel töötlemisel on oluline valida meetodid, mis võimaldavad kasulike ühendite maksimaalse säilimise ja samas ka tagavad töötlemisel efektiivse energiakasutuse. Lüofiliseerimist ehk külmkuivatamist kasutatakse mitmete toiduainete (sh marjad, seened, puu- ja aedviljad, maitsetaimed) säilivusaja pikendami- seks. Kuna külmkuivatamisel kasutatakse madalaid miinustemperatuure ja sügavvaakumit, säilivad toiduainete maitse ja välimus ning kuivatamine ei põhjusta temperatuuritundlike ühendite lagunemist. Külmkuivatatud toodete suurimaks puuduseks on nende kõrge maksumus, olles tingitud kuivatus- meetodi suurest energiakulust ja külmkuivatite kõrgest maksumusest. Alternatiivsel kondensatsioonkuivatuse meetodil kuivatatakse materja- lid suhteliselt madalatel temperatuuridel, s.o 35-50 °C juures, kasutades ringlevat kuivatusõhku, millest materjalidest aurunud vesi eemaldatakse kuivati kondensaatori külmal pinnal. Kondensatsioonkuivatid võrreldes külmkuivatitega on odavamad ning väiksema energiavajadusega tagades madalamad tootmiskulud (Bleive, 2011). Käesolevas artiklis võrreldakse külmkuivatatud tomati vilja ja kondensat- sioonkuivatatud pressijääkidest valmistatud etanooliekstraktide fenoolsete ainete sisaldust ning tomatipulbrite antioksüdatiivseid ja antimikroobseid omadusi lihamaatriksis.
Polyphenolic content, antibacterial and antioxidative properties of some berries and their influence on inosine monophosphate relative content in minced pork : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Sünter, Alar; Meremäe, Kadrin; Rusalepp, Linda; Roasto, Mati; Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Kuznetsov, Artur; Raudsepp, Piret
INTRODUCTION. Total polyphenol content (TPC) antibacterial and free radical scavenging properties of chokeberry, blackcurrant, and rowan berries and their press residues were analysed [1] together with umami taste enhancing inosine monophosphate (IMP) relative content [2] during 14 days of refrigerated storage of minced pork, enriched with these berry powders.
Potential prebiotic effects of pasteurized bovine milk-derived extracellular vesicles on Lactococcus lactis growth and viability : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Bhattacharya, Deep; Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Godakumara, Kasun; Mousavi, Omid Reza; Midekessa, Getnet Balcha; Roasto, Mati; Kodithuwakku, Suranga; Fazeli, Alireza
Introduction. • Lactococcus lactis is a key bacterium for gut health and immune support. • It is vital in feed, milk fermentation, and vaccine production. • Milk-derived extracellular vesicles (mEVs) may help manage gut diseases. • This study examines if these EVs can act as prebiotics for L. lactis.
Relationships between the effects of plant derived supplements on linoleic acid oxidation and microbial growth in minced pork : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Püssa, Tõnu; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Roasto, Mati
This presentation discusses some of the results of ongoing Estonian Research Council grant (PRG 1441) project Effects and mechanisms of plant bioactive substances in foods of animal origin”.
Screening for new natural food additives with antibacterial properties against pathogenic bacteria : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Kapp, Karmen; Cruz, Cristina D.; Chic Lorente, Helena; Laakso, Riina; Nicoletti, Anita; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Tammela, Päivi
• Due to increasing customer awareness, there is a trend to seek new natural food additives that can be used as antibacterial and/or antioxidative agents in food products [1] • Plant-based extracts consist of compounds that can possess antibacterial properties and may extend the shelf-life and enhance food safety [2] Aim: Find potential natural antimicrobials for food industry by testing antimicrobial properties of plant extracts against pathogenic bacteria.

Sirvi

Sirvi Konverentsid Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud