2. Magistritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498
Sirvi
Sirvi 2. Magistritööd Märksõna "alpaka" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Alpakade aretus ja embrüosiirdamise kasutusele võtmise võimalikkus Eestis(Eesti Maaülikool, 2023) Valdner, Anett Michelle; Jaakma, Ülle; Kavak, AntsViimaste aastate jooksul on alpakade pidamine Eestis muutunud populaarsemaks, mistõttu alpakade aretuse teemal on üha sagedamini pöördutud veterinaararstide poole. Alpakakarja suurendamiseks kasutatakse ainult loomulikku paaritamist, sest nii veterinaararstidel kui ka alpakakasvatajatel puuduvad teadmised alpakade biotehnoloogiliste sigimismeetodite kasutamisest. Teoreetiliselt on biotehnoloogilisi sigimismeetodeid võimalik kasutada alpakade geneetilise aretusväärtuse tõstmiseks ilma loomade transportimiseta, parandades sellega loomade heaolu ja vähendades haiguste leviku riski. Praegu on kunstliku seemendamise tehnoloogia alpakadel alles algusjärgus ja raskesti kättesaadav. Embrüosiirdamise tehnoloogiaid ei kasutata Euroopas alpakakasvatustes aktiivselt, ent mujal maailmas üksikutes farmides kasutatakse seda aretusprogrammi osana. Ülevaate saamiseks alpakade aretusest ja selle arengusuundadest Eestis viidi läbi ülevaateuuring Eesti alpakakasvatajate seas. Uuringu valimisse kaasati 9 uuringu küsimustele vastanud alpakafarmi (vastanute osakaal 60%). Uuringus koguti andmeid praegusel ajal kasutatavate sigimismeetodite kohta ja lisaks uuriti aretajate huvi biotehnoloogiliste sigimismeetodite, eelkõige embrüosiirdamise tehnoloogiate vastu. Valdav osa Eesti alpakafarmidest on väikesed farmid, milles on vähem kui 15 looma. Enamik vastanutest (77,8%) peavad alpakasid hobiloomadena, millele järgnevad loomade pidamine villa tootmiseks (33,3%) ja tõulooma aretuseks (33,3%). Paaritusmeetoditest on kasutusel võrdselt nii vabapaaritus kui ka käestpaaritus. Emase alpaka seksuaalse vastuvõtlikkuse testimine on Eestis enim kasutatav tiinuse tuvastamise meetod. Transrektaalset ultraheli meetodit, mis on levinud teistel põllumajandusliikidel, alpakadel ei kasutata. Valdav enamus alpakakasvatajatest (77,8%) olid huvitatud biotehnoloogiliste sigimismeetodite kasutamisest. Embrüote importimise ja siirdamise teenuse eest oldi nõus tasuma kuni 1200€ ning embrüote loputuse ja siirdamise teenuse eest kuni 900€. Uuringu tulemused peegeldavad suurt huvi alpakade embrüosiirdamise vastu Eestis ja vajadust veterinaararstide järele selle valdkonna teadmiste omandamiseks. Sobiva embrüosiirdamise meetodi õppimiseks ja selle kasutusele võtmiseks Eestis, osales autor praktilisel koolitusel Cas-Cad-Nac farmis (Perkinsville, Vermont, Ameerika Ühendriigid). Õpitud metoodika põhineb üksikovulatsiooni protokollil, mis on lihtsam ja odavam kui superovulatsiooni protokollide kasutamine. Nimetatud metoodika suurendab ka võimalust saada kvaliteetsemaid embrüoid. Autor usub, et uurimus on kasulik kõikidele inimestele, kes on huvitatud alpakade aretusest ja alpakade embrüosiirdamise tehnoloogiatest.