Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Märksõna "ainevahetus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Ainevahetuslikud vastused glükoosi infusioonile erinevas toitumuses eesti holsteini lehmadel
    (2015) Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri
    Magistritöös kasutatud materjal koguti institutsionaalse uurimistoetuse projekti „Piimalehmade sigimine ja tervis.“ (IUT8-1) raames. Eesmärgiks oli uurida kolm nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist erinevas toitumuses eesti holsteini tõugu lehmade süsivesikute ja lipiidide ainevahetust iseloomustavate vere metaboliitide dünaamikat vastusena glükoosi infusioonile. Valimisse võeti 44 multipaarset eesti holsteini lehma, kes jagati vastavalt toitumushindele kolme rühma: alamäärases toitumuses (≤ 3,0), optimaalses toitumuses (3,25-3,5) ja ülemäärases toitumuses (≥ 3,75). Intravenoosse glükoosi tolerantsi testi ajal võeti vereproovid sõltuvalt glükoosi infusioonist aegadel: -5., 5., 10., 20., 30., 40., 50., 60. minutil. Vereproovidest määrati glükoosi, esterifitseerimata rasvhapete, β-hüdroksübutüraadi ning triglütseriidide kontsentratsioon. Glükoosi infusioon tõi endaga kaasa lühiajalised muutused loomade ainevahetuslikes seisundites, mille dünaamikad rühmade vahel olid sarnased, kuid erinesid absoluutväärtustes. Lehmade ainvahetus poegimisjärgselt oli intensiivsem, mida näitas glükoosi kiirem kadu verest. Samuti leiti, et ainevahetuse seisund on seotud varulipiidide hulgaga enne poegimist.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade üleminekuperioodi võrdlus
    (Eesti Maaülikool, 2022) Sillaste, Margit; Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ots, Meelis
    Üleminekuperiood on lehmade laktatsioonitsükli kõige olulisem osa. See paneb aluse uue laktatsiooni edukusele ja looma üldisele tervisele ning heaolule. Eestis enamkasvatatud eesti punast ja eesti holsteini tõugude lehmade üleminekuperioodi ainevahetust pole võrreldud pea 20 aastat. Sellest johtuvalt oli käesoleva töö eesmärgiks uurida eesti punast ja eesti holsteini tõugu veiste ainevahetuse erinevust üleminekuperioodil. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi uuring ettevõttes, kus mõlema tõu esindajad kasvavad samades tingimustes. Laktatsiooni arvu põhjal moodustati paarid EPK ja EHF tõugu korduvpoegivatest lehmadest, kellest omakorda moodustati EPK ja EHF uurimisgrupp. Ainevahetuse võrdlemiseks uuriti NEFA ja BHB kontsentratsiooni läbi vereproovide kogumise, hinnati loomade toitumushinded ja võrreldi piimatoodangut. Uuringu tulemusel suuri erinevusi tõugude ainevahetuses ei täheldatud. NEFA kontsentratsioon oli madalam EPK lehmadel. BHB kontsentratsioon tõugude lõikes ei erinenud. Toitumushinne oli läbivalt kõrgem EPK lehmadel, kuid mõlema tõu toitumushinde langus oli sarnane. NEB perioodi läbisid kõik lehmad, peale ühe EHF lehma, kelle toitumushinne püsis samal tasemel kogu uurimisperioodi jooksul. Subkliinilisele ketoosile viitav BHB väärtust ületasid neli EHF lehma ja üks EPK lehm. EHF lehmade piimatoodang oli esimestel nädalatel kõrgem, kuid uurimisperioodi viimasteks nädalateks EPK ja EHF piimatoodangu tasemed ühtlustusid. Nii kõrgem NEFA ja BHB kontsentratsioon kui ka samaaegselt suurem piimatoodang ja madalam toitumushinne viitavad sellele, et EHF lehmadel on raskem üleminekuperioodiga toime tulla. Selleks, et erinevused paremini välja tuleks, peaksid uurimisgrupid olema suuremad. Sellegipoolest saab väita, et EPK tõugu lehmade aretuses on tehtud head tööd – nad tulevad paremini toime üleminekuperioodiga ja nende piimatoodang on võrreldav EHF tõugu lehmade piimatoodanguga.
  • Pisipilt
    Kirje
    Energia metabolism ja -allikad sporthobuste söötmisel. Söötade glükeemiline indeks
    (2015) Juht, Heleni; Kärt, Olav; Jaakson, Hanno
    Antud magistritöö eesmärgiks oli õppida tundma sporthobuste energia ainevahetust, ainevahetusenergia tootmise võimalusi erinevatest orgaanilistest ainetest ja määrata mõningate hobuste söötmisel enam kasutatavate energiarikaste söötade glükeemiline indeks. Teoreetilises osas antakse ülevaade söötade seedest ja ainevahetusenergia prekursoritest hobustel. Võrreldakse erinevate energiaallikate kasutamise efektiivsust sporthobuste erineva füüsilise koormuse korral. Käsitlemist leiab ka energiarikaste söötade söötmisega seonduvad ainevahetushaigused. Töö eksperimentaalses osas on ära toodud kasutatud glükeemilise indeksi määramise metoodika hobustel, samuti katsetulemused nelja uuritud sööda kohta. Katsesse valiti kaer, oder, suhkrupeedi difusioonlõigud ning kommertsiaalne hobuste sööt Subli. Katse standardsöödaks võeti kaer, mille glükeemiliseks indeksiks võeti kokkuleppeliselt 100. Teiste söötade mõju vere glükoosisisalduse tõusule võrreldi suhtarvuna kaera vastu. Odra glükeemiliseks indeksiks kujunes antud katsetes 110,8, Subli söödal 76,5 ja suhkrupeedi difusioonlõikudel vaid 11,2. Katsetulemuste erinevus oli uuringus kasutatud hobuste vahel suur, suur erinevus oli ka katsesöötade söömuse ja söömise kiiruste vahel. Kõik see kinnitab, et looma mõju söötade glükeemilisele indeksile on suur ja seda tuleb arvestada tulemuste interpreteerimisel ning glükeemilise indeksi kui näitaja kasutamist hobuste praktilisel söötmisel. Hobuste energia ainevahetuse, samuti söötade vere glükoositaset mõjutavate tegurite tundmine aitab vältida sporthobustel nii sageli esinevaid energiaga seotud ainevahetushaiguseid.
  • Pisipilt
    Kirje
    Monensiini ja toitumuse mõju piimalehmade ainevahetusele ja toodangule
    (Eesti Maaülikool, 2018) Post, Lauri; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Karis, Priit; Söötmisteadus
    Piimatoodangu kasvuga on lehmadel suurenenud terviseprobleemid ning karjast väljalangevus. Loomakasvataja jaoks on ülioluliseks saanud lehma üleminekuperiood, sest lehma tervislikust seisust sel perioodil sõltub kogu laktatsiooni toodang ning tema karjas püsimine. Piimalehmade ainevahetuse parandamiseks manustatakse farmides nendele vatsa propioonhappe sünteesi suurendavat monensiini. Magistritöös püstitati hüpotees, mille kohaselt vähendab monensiini manustamine keharasvade kasutamist ja ketoosi haigestumise riski ning suurendab piimatoodangut. Ühtlasi uuriti poegimisaegse toitumuse mõju kehavarude kasutamise intensiivsusele. Katsesse võeti 30 korduvpoeginud looma, neist 15-le manustati 2017. aasta suvel 3 nädalat enne poegimist monensiini. Kuue nädalase katseperioodi jooksul võeti lehmadelt vereproove ning hinnati nende toitumust. Vereproovidest määrati esterifitseerimata rasvhapete (NEFA) ja β- hüdroksübutüraadi (BHB) sisaldus ning aspartaadi aminotransferaasi (AST) aktiivsus. Lisaks monensiini mõjule vaadati, kuidas mõjutab toitumus üleminekuperioodil vere metaboliitide dünaamikat ja piimatoodangut. Monensiinil oli kogu katseperioodi vältel mõju NEFA sisaldusele (P<0,05), kuid mõju BHB sisaldusele ja AST aktiivsusele puudus. Toitumuse mõju oli sarnane nagu monensiinil, BHB-le ja AST-le mõju puudus, kuid NEFA sisaldus oli optimaalses toitumuses lehmadel madalam (P<0,05), kui ülemäärases toitumuses lehmadel. Piimatoodangut monensiini manustamine ja toitumus ei mõjutanud. Magistritöö tulemusena selgus, et monensiin vähendas kehavarude kasutamise intensiivsust, kuid ei vähendanud ketoosi haigestumise riski. Monensiini manustamise majandusliku efektiivsuse selgitamine vajab täiendavaid uurimusi.