Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Märksõna "ahven" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Ahvena ( Perca fluviatilis L.) kasvust Eesti väikejärvedes
    (2013) Mandel, Martin; Krause, Teet; Paaver, Tiit
    Käesoleva töö raames mõõdeti kokku pikkuse tagasiarvutamiseks kindlal aastal 462 ahvena kaaneluud, kellest 339 olid emased ning 122 isased. Valimi koostamisel välditi väikejärvi, mis on koormatud kutseliste kalapüügivahenditega, kuna sarnaselt Matsalu lahe uuringus avaldatud tulemustele (Pukk, 2013) eeldati, et suuremahulisel püügil võib teatud mõju olla ka Eesti väikejärvedes. Töö tulemusena selgus, et  Esimese eluaasta lõpuks kasvab ahven Eesti väikejärvede valimis hinnanguliselt keskmiselt 5,8 cm pikkuseks, järgmisel aastal lisandub pikkusele keskmiselt 3,5 cm, kolmandal 3,2 cm ning igal järgneval aastal veel paari millimeetri võrra vähem.  Esimesel kolmel eluaastal on kiireim ahvena kasv semidüstroofsetes järvedes ja aeglaseim liigtoitelises järves.  Kiirelt süveneva kaldaga orujärved paistsid silma eelkõige ahvenate pikema elueaga. Nii püüti 13 aastased isendid Viljandi järvest ja Soodla järvest  Üksiku ahvena pikkuskasvu Eesti väikejärvede valimis kirjeldab pigem sirgjoon ja kasv pidurdub st. muutub kõverjooneks saakloomade puudumisel. Nii pidurdus ahvena pikkuskasv 3.-4. eluaasta vahel Uljaste järves, 5.-6. eluaasta vahel Kahala järves ja 8.-9. eluaasta vahel Kaisma järves, 11.-12. eluaasta vahel Viljandi järves ja 12.-13. eluaasta vahel Soodla veehoidlas. Kaarna ja Kavadi järves oli ahvenate pikkuskasv ühtlik kuni väljapüügini (vanim isend 10 aastane).  Kalendriaastate võrdluses kõikus erinevus ahvena hinnangulises keskmises juurdekasvus 0,5 cm piires.  Eesti väikejärvede valimis oli emane ahven samas vanusklassis keskmiselt 3,2 mm pikem kui isane ahven. Vanimad isendid valimis olid emased ahvenad. Kokkuvõtlikult võib uuritud materjali põhjal järeldada, et ahvenate kasv Eesti väikejärvedes sõltub nii liigisisesest ja liikidevahelisest konkurentsist, mille olulisust on mainitud ka kirjanduses (Horppila et.al., 2010; Frankiewicz, 2012), kui ka konkreetse järve iseärasutest tingitud teguritest, mille olulisust on samuti varasemate kirjandusallikate põhjal mainitud (Ristkok, 1974; Tolonen, 2003; Horppila et.al., 2010, Estlander et.al., 2010).