Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Märksõna "21. saj. algus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil
    (2012) Petrova, Anna; Kaart, Tanel; Kiiman, Heli
    Holsteini tõugu lehmade piimatoodang tõuseb pidevalt, kuid sellega kaasnevad tervise, sigimis- ja taastootmisnäitajate halvemine. Olukorra parandamiseks on Jõudluskontrolli Keskuse poolt väljatöötatud aretusväärtused. Antud töö eesmärgiks oli kirjeldada eesti holsteini tõugu lehmade arengutendentse kümne aasta jooksul. Soovisime välja töötatud aretusväärtusi arvesse võttes hinnata konkreetses karjas pulli mõju järglaste piimajõudlus-, sigivus- ja poegimisnäitajatele ning saadud infot analüüsides leida, kuivõrd avaldub pullide kogu Eesti piimaveiste populatsiooni baasil hinnatud geneetiline võimekus konkreetse karja tingimustes. Uuringu tulemused annaksid selektsionääridele praktilisi näpunäiteid, kuidas läbi pulli valiku mõjutada karja olukorra. Töö tulemusena leidis kinnitust väide, et kui keskenduda pullide valikul ainult piimatoodangu suurendamisele ja mitte jälgida ülejäänud aretusväärtusi, siis pikenevad märgatavalt nii uuslüpsiperiood kui poegimisvahemik. Uuringualuses karjas olid uuslüpsiperiood ühe kuu võrra ja poegimisvahemik kahe kuu võrra pikemad soovituslikest. Mullikate raskete poegimiste osakaal oli 43,8% ja surnultsündide osakaal 8,26%. Statistliselt olulised seosed ilmnesid pullide suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse SPAV ja tütarde keskmise piimatoodangu vahel, pullide suhtelise kasutusea aretusväärtuse STAV ja tütarde praakimise vahel kahe aasta jooksul pärast esmaspoegimist ning pullide surnultsünni aretusväärtuste ja tütardel esinenud surnultsündide sageduste vahel. Keskmise tugevusega seosed ilmnesid pullide poegimiskerguse aretusväärtuste ning tütarde abiga ja abita poegimiste esinemissageduste vahel. Nõrgad, aga siiski loogilise suunaga seosed ilmnesid pullide suhteliste udara tervise aretusväärtuste ja tütarde keskmiste somaatiliste rakkude arvude vahel ning pullide suhteliste sigivuse aretusväärtuste ja tütarde keskmiste sigivusnäitajate vahel. Tänapäeva tõuaretus nõuab väga mitmekülgset lähenemist konkreetsetesse tingimustesse enim sobivate pullide valikul. Ühelt poolt teeb erinevate aretusväärtuste olemasolu pullide valiku paindlikumaks, teisalt nõuab farmi selektsionäärilt suurt tarkust, kogemust ja kohati ka ettenägemisvõimet otsustamaks, missugust pulli konkreetse lehma tarvis valida. Farmide söötmis- ja pidamistingimuste ühtlustumine Eesti veisepopulatsioonides suurendab populatsiooni baasil teostatud geneetilise hindamise tulemuste kehtimise tõenäosust üksikuis farmides. Samas, nagu näitasid ka käesoleva uuringu tulemused, jääb ikkagi võimalus, et ühte farmi sobivad paremini ühe pulli järglased, teise farmi teise pulli järglased. Soovitused uuritud farmile. Võib olla oleks mõttekam hoida toodang mõnda aega ühel tasemel ja panna praegu suuremat rõhku tervise parandamisele ja taastootmisele. Selle tulemuseks oleks lõppkokkuvõttes terve, vastupidav ja suuretoodanguline lehm. Pulli valikul tuleks suuremat tähelepanu pöörata: 1. SGAV-le, mida suurem on SGAV seda lühem on tema tütarde uuslüpsiperioodi pikkus ja seega ka poegimisvahemik võrreldes karjakaaslastega, 2. poegimiskerguse ja surnultsünni aretusväärtustele – mida suurem see on seda väiksem on raskete poegimiste osakaal ja surnultsünde esineb vähem.