Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "abiootilised tegurid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Abiootilise stressi füüsikaliste tegurite mõju ilutaimedele
    (2012) Bachman, Kati; Vool, Ele
    Stressifaktorid mõjutavad ilutaimi linnapiirkondades põhjustades kahjulikku mõju kasvule ja õitsemisele, mis on nende esteetiline väärtus. Siiani puuduvad uurimused Eesti tingimustesse sobivate ilutaimede stressitaluvusest. Töö eesmärgiks oli selgitada abiootiliste stressifaktorite- temperatuuri, niiskuse ja kiirguse mõju ilutaimedele. Ilutaimede kõige dekoratiivsem element on tavaliselt õied, kuid neid mõjutab stress just kõige enam. Stressifaktoritest avaldasid mõju enam kõrge temperatuur, põud ning kiirgus. Kuna töö on koostatud teadusartiklite põhjal, kus kõik katsed on tehtud välismaal, siis tekib taimede suhtes erinevusi. Teemat peab veel uurima ja tegema katseid, just Eesti kliimas ja meile sobivamate taimedega. Märksõnad: abiootiline
  • Pisipilt
    Kirje
    Apteegikaani (Hirudo medicinalis L.) bioloogia,kasutamine ja kasvatamine
    (2012) Baloban, Lilija; Timm, Tarmo
    Apteegikaan Hirudo medicinalis L. on üks kaanide tuntumaid liike. Kasutatakse teda võrdlemisi edukalt mitmete haiguste spetsiifiliseks raviks. Lähtudest töö eesmärkidest võin öelda, et: 1. Peamised abiootilised tegurid apteegikaanide jaoks on temperatuur, üldine vee mineraliseerituse ja happelisuse tase, hapnikusisaldus, valguse hulk, veekogu kuju ja sügavus. Nendest kõige oluline näitaja temperatuur 2. Kaanide roll veekogude toiduahelais on väga suur, sest neid söövad paljud loomad ja nad ise toituvad teistest loomadest. 3. Hirudo medicinalis L. on levinud kogu läänepoolse Euraasia aladel, alates Lääne-Siberist ja lõpetades Lõuna-Euroopaga. Apteegikaanid saavad elada erinevat tüüpi veekogudes, näiteks väikestes tiikides, soodes, järvedes, aeglase vooluga jõgedes, mis on hästi soojenevad. Maailmas nende arvukust piiravad looduses: abiootilistest faktoritest temperatuur ja vee pH; biootilistest faktoritest mõned röövloomad; antropogeensetest faktoritest röövpüük, maaparandus ja pestitsiidid. 4. Et hoida seda liiki väljasuremisest, on ta sisse kantud maailma ja Eesti Punase Raamatu nimistusse. Tööstuslikult püütakse mõnel maal sõsarliiki Hirudo verbena, kes elutseb Lõuna-Euroopas ja ei ole siiani kaitse all. 5.On olemas kaks meetodit apteegikaanide tööstuslikuks tootmiseks raviotstarbel kunstlikes tingimustes. Üks on ”Purgimeetod", aga teine on ”Suletud tsükli” tehnoloogia. Esimene vajab väga palju käsitööd, ja kaanide elutingimused sõltuvad suurel määral kasvataja enda teadlikkusest ja täpsusest. Teine ei vaja väga palju käsitööd, on olemas kontroll kasvu üle, ja keskkonnatingimuste säilitamiseks kasutatakse automatiseeritud kontrolli. Sellega on teine meetod on efektiivsem kuna kaanide haigestumise ja suremuse protsent on väiksem. Võib arvata, et käesolevaks hetkeks ei ole veel kõik avastused apteegikaanidest tehtud. Kõik see aga kutsub esile tulevikus veel suurema huvi nende vastu. Jääb loota, et see liik ei kao meie Maalt!
  • Pisipilt
    Kirje
    Keemiliste abiootiliste stressifaktorite mõju ilutaimedele
    (2012) Asi, Liisi; Vool, Ele
    Keemilised abiootilised stressifaktorid on mulla liigne soolsus, liiga kõrge või madal pH, saasteained (õhusaaste, raskmetallid). Kui ilutaimel pole vastava stressifaktori suhtes välja kujunenud tolerantsi, siis tekivad taimel erinevad kahjustused ja taim võib surra. Töö eesmärgiks on teaduskirjanduse põhjal anda ülevaade keemiliste abiootiliste stressifaktorite mõjust ilutaimedele toetudes hüpoteesile, et ilutaimede reaktsioon ja sellest tulenevad nähud abiootilise stressi keemilistele faktoritele sõltuvad liigist. Erinevad stressifaktorid toovad kaasa sarnaseid sümptomeid, täpset diagnoosi ei saa anda vaid taime visuaalsel hindamisel. Stressifaktorid on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist. Sümptomid ja muutused taimes tulenevad erinevatest põhjustest. Ilutaimede tolerantsus sõltub nii taimeperekonnast kui –liigist. Ühele stressifaktorile vastupidav taim võib olla tundlik teise stressifaktori suhtes. Antud uurimustöö põhjal võib järeldada, et hüpotees leidis kinnitust. Nimelt mõjutavad keemilised abiootilised stressifaktorid (soolsus, substraadi ja vee pH ning toksiinid) ilutaimi erinevalt ja stressifaktorist põhjustatud sümptomid taimel sõltuvad vaadeldava faktori arvväärtusest või kontsentratsioonist ning taimeliigist.
  • Pisipilt
    Kirje
    Puisrohumaade liigirikkust mõjutavad tegurid Euroopa hemiboreaalses ja boreaalses vööndis
    (Eesti Maaülikool, 2025) Olesk, Elisabeth; Semm, Maaria (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
    Poollooduslikud elupaigad on väga kõrge liigirikkusega evolutsiooniliste ja ajalooliste põhjuste tõttu. Kuna puisrohumaad on ohustatud kooslused, on oluline teada nende liigirikkust mõjutavaid tegureid. Bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida puisrohumaade liigirikkust mõjutavaid tegureid. Töö koostamiseks otsiti andmeid teadusartiklitest, kasutades otsingumootorit Web of Science. Märksõnadena kasutati „past land use“, „historical land use“, „previous land use“, „land use history“, „ancient“, „old trees“, „wooded grassland“, „wooded pasture“, „wooded meadow“, „diversity“ ja „biodiversity“. Otsingut täpsustati ka piirkonnaga, valides välja artiklid, mis käsitlesid Eesti, Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu piirkonda. Kitsendatud regiooniga tuli otsingutulemuseks 43 artiklit. Tulemustest valiti välja sobivad teemakohased artiklid, valituks osutus 20 artiklit. Töö tulemusena selgus, et kõige rohkem uuritud teguriteks olid puude tihedus, karjatamine ja majandamise lakkamine. Selgelt positiivset mõju puisrohumaade liigirikkusele avaldasid karjatamine, niitmine ja ajaloolise majandamise järjepidevus. Negatiivset mõju puisrohumaade liigirikkusele avaldasid majandamise lakkamine ja puude tihedus. Ajaloolise maakasutuse ulatuse mõju kohta ei saa uuritud andmete põhjal üldistusi teha.