Digivakk
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7037
Sirvi
Sirvi Digivakk Märksõna "kõhulahtisus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kanade kõhulahtisus ja köha(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kanadel põhjustavad hingamiselundite haiguseid ja kõhulahtisust mitmed haigustekitajad. Haigestuda võivad nii tibud, munakanad kui broilerid. Kanade bakternakkused on peamiselt sekundaarsed, kus viirused ning parasiidid on eelnevalt kahjustanud hingamiselundite või soolestiku limaskesta ning bakterid saavad seejärel läbi kahjustatud limaskestade organismi tungida. Lindlate hügieeni korrashoid, söötade ja joogivee kvaliteedi tagamine ning lindude hea vastupanuvõime saavutamine on esmased võtted nakkussurve vähendamiseks. Eelsoodumuslikuks teguriks nakkushaiguste levikul on stress, mis võib olla põhjustatud nii järsust söödamuutusest, tihedast asustusest kui halvast lindla kliimast.Kirje Põrsa kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Põrsaste kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid, parasiidid ja toksiinid. Seega on kõhulahtisuse haigustekitajad erinevad ja antibiootikumiravi on vajalik ainult bakternakkuse korral. Põrsaste haigestumist soodustab nende madal vastupanuvõime, mis on põhjustatud kas hilinenud, vale temperatuuri ja kogusega ternespiima jootmisest või kaitsekehade puudumisest emise terneses. Halvad keskkonnatingimused (madal temperatuur), halb laudahügieen ning toksiline sööt süvendavad probleemi veelgi. Kõhulahtisus võib tekkida ka stressisituatsioonides, milleks on näiteks võõrutamine, loomade ümbergrupeerimine, tihe asustus, transport ning järsk söödavahetus. Mitte-eakohane sööt võib samuti vallandada kõhulahtisuse puhangu.Kirje Tallede kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Tallede kõhulahtisuse põhjuseid on palju. Enamasti on nendeks söötmisvead, parasiidid (sh. ainuraksed) või bakterid. Muudel põhjustel tekib tallede kõhulahtisust harvem. Kuna ravi sõltub konkreetsest haigustekitajast, tuleb alati enne ravi algust veenduda, mis põhjustab käesoleval juhul tallede kõhulahtisust. Söötmisest või söödast põhjustatud kõhulahtisus võib tekkida järsu söödamuutuse tõttu (näiteks laudast rikkalikule karjamaale või järsult jõusööda söötmisega alustamine). Samuti võib kõhulahtisust põhjustada ülesöötmine (liiga palju piima korraga), eeskätt just lutitalledel. Vastsündinud lambatall peab saama piima vähemalt kuus korda ööpäevas, kitsetall vähemalt neli korda ööpäevas. Harvemate söötmiskordadega on kõhulahtisuse tekke võimalus väga suur, sest talled hakkavad sööma palju koresööta enne, kui nende seedimine selleks valmis on. Lisaks joovad talled harvematel söögikordadel liiga suure koguse piima ning sellest tekib neil kõhulahtisus ja soolepõletik.Kirje Vasika kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Mõtus, Kerli (koostaja)Esimesel elukuul põhjustavad vasikate kõhulahtisust lisaks jootmisest tingitud teguritele erinevad nakkushaigused. Mitmed haigustekitajad võivad esineda üheaegselt. Liigne antibiootikumiravi võib samuti põhjustada vasikate kõhulahtisust, sest soolestiku normaalmikrofloora tasakaal on rikutud. Mitmed kõhulahtisust põhjustavad haigustekitajad esinevad vaid teatud vanuses vasikatel.