Andmebaasi logo

Üksused

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3061

Sirvi

Sirvi Üksused Märksõna "agroökoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoit : loomulik ja kasulik
    (Eesti Maaülikool, 2011) Matt, Darja; Peetsmann, Elen; Luik, Anne; Pehme, Sirli
    Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav mahetoit üha nõutum. Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud alates 1990ndate algusest: 2010. aastal oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle 20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas, nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne: kontrollsüsteem tagab mahenõuete järgimise. Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega: toodete kvaliteedi, ohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health), mis on elektroonselt kättesaadav www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee. Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest tulemustest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik
    (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Mahepõllumajanduse Koostöökogu, 2023) Peetsmann, Elen (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja); Talgre, Liina (koostaja); Veromann, Eve (koostaja); Matt, Darja (koostaja)
    Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse tähtsus ja pakutavad lahendused kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamiseks on muutunud seoses Euroopa Liidu roheleppe ja talust taldrikule strateegia eesmärkidega väga oluliseks. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg kasvab kiiresti – 2021. a oli selle käive üle 54 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (13%) ja Austria (11,6%). Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (425 eurot aastas) ja taanlased (384 eurot). Eestis on mahetoidu turg viimastel aastatel kiiresti arenenud, nõudlus ületab osade tootegruppide puhul pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. 2022. aastal oli 23% Eesti põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana. Ka mahetoodete valik ja kättesaadavus on pidevalt kasvanud, 2021. a oli mahetoidukaupade osakaal Eesti toiduturul 5%. Peamised eestlaste mahetoidu ostmise põhjused on tarbijauuringute järgi tervislikkus, toodete kodumaisus, maitse meeldivus, mahetootmise põhimõtte meeldivus, soov toetada mahetootjaid ja tootmise keskkonnasõbralikkus. Toidu kvaliteeti hinnatakse teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad, et mahe- ja tavatavatoidul on erinevused toitainelise koostise osas ja mahetoidul on parem toiteväärtus. Mahetoit ei sisalda pestitsiidide jääke ja raskmetallide sisaldus on oluliselt madalam võrreldes tavatoiduga. Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine toetavad nii inimese tervist kui aitavad hoida meie keskkonda. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses.
  • Pisipilt
    Kirje
    Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik
    (Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2015) Peetsmann, Elen (koostaja); Matt, Darja (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja)
    Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjusi on kindlasti see, et looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on tunduvalt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga mahetoit tarbija poolt üha nõutum tervislikkuse seisukohast. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg on jõudsalt arenenud 1990ndatest peale. 2013. a oli selle käive üle 24 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (2013. a 8%), Šveits (6,9%) ja Austria (6,5%), kus suurem osa mahetoidust müüakse supermarketites. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (2013. a 210 eurot aastas) ja taanlased (163 eurot). Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nõudlus pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Tarbijauuringute põhjal on peamisteks mahetoidu eelistamise põhjusteks selle tervislikkus, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Seega võib kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne. Toidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses lk 18.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus : juhend tootjatele ja nõustajatele
    (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2013) Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Stein-Bachinger, Karin (toimetaja); Reckling, Moritz (toimetaja); Hufnagel, Johannes (toimetaja); Granstedt, Artur (toimetaja); Vetemaa, Airi (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)
    Vaatamata paljudele meetmetele ei vähene Läänemere eutrofeerumine ja meie ökosüsteemide vastupanuvõime on ohus. Sellises olukorras pole lahenduseks tavapärased meetmed, tarvis on uut lähenemist. BERAS (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society) projekti raames töötatakse välja soovitused, mis tagavad ökoloogiliselt kestliku majandamise kogu toiduahelas põllumehest tarbijani. BERASe põhimõtted on väljatöötatud kahe rahvusvahelise projekti raames, mida on osaliselt rahastanud Euroopa Liit ja Norra (Läänemere piirkonna programm), BERAS (2003–2006) ja BERAS Implementation (2010–2013). Projektid on üheksa Läänemere-äärse riigi (Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti ja Soome), Venemaa ja Norra ühine jõupingutus, kuhu on kaasatud riiklikud ja kohalikud ametivõimud, ülikoolid ja uurimisinstituudid, nõuandeteenistused, mahepõllumajanduse ja keskkonnakaitsealased MTÜd, tootjaorganisatsioonid ja teised institutsioonid. Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus (ÖTP) põhineb mitmeaastastel uuringutel, kus on välja selgitatud meetmed ja tegevused, kuidas maheettevõtteid majandada nii, et need oleksid tõeliselt kestlikud ja keskkonnasõbralikud. BERAS on tõestanud oma potentsiaali vähendada toitainete leostumist, suurendada mulla süsinikusidumise võimet/vähendada kliimamõjusid ning suurendada elurikkust ja mullaviljakust. BERASe raames on edukalt käivitunud piirkondlikud jätkusuutlikud toidukogukonnad kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Tarbijaid kaasav „Puhta Läänemere menüü“ pakub võimalust tarbida head toitu ohustamata seejuures Läänemerd ja Maa taluvuspiire. Ökoloogilise taaskasutava põllumajanduse juhend keskendub põllumeeste tegevusele. See on valminud Läänemere-äärsete riikide põllumeeste, nõustajate ja teadlaste koostöös. Juhendiga loodame innustada tavatootjaid ÖTPle üle minema ja toetada mahetootjaid tootmise jätkusuutlikumaks ümberkorraldamisel. Täname kõiki autoreid panuse eest ja Dr. Karin Stein-Bachingeri Saksamaa Leibnizi keskusest koordineerimise eest.