Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "aerolaserskaneerimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Aerolidari andmete põhjal Järvselja kõrgeimate puude otsimine
    (Eesti Maaülikool, 2019) Andrejev, Georg Sten; Arumäe, Tauri; Lang, Mait; Metsandus
    Aerolaserskaneerimist on Eestis teostatud alates 2008. aastast ja piisava tihedusega (>10 p/ m2 ) aerolidari andmete abil on võimalik hinnata väga hea täpsusega üksikpuude kõrguseid. Töö tehti hõredate andmete põhjal punktitihedusega 0.18 p/m2 . Töö eesmärgiks oli uurida, kuidas on võimalik kasutada lidari andmeid kõrgeimate puude otsimiseks üle Eesti Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna näitel. Töös kasutati Eesti põhikaarti ja Maa-ameti lidari kõrgusandmeid 2012-2015 aastatel tehtud lendudest. Punktipilvede töötlemise tulemusena tekitati Järvselja taimkatte kõrguskaart, mille abil otsiti välja potentsiaalsete kõrgete puude asukohad ja välitööde käigus mõõdeti üle asukohas asuvad puud. Lidari andmetöötluseks kasutati FUSIONi erinevaid mooduleid. Töös selgus, et kõrgusandmed olid poolte puude puhul sarnased (±2 m), ülejäänud kordadel oli erinevus küllaltki suur võrreldes lidari andmetel põhineva kõrgusega ja metsas mõõdetud kõrgusega. Tihtipeale on raskendatud metsas puu mõõtmine, see sõltub puistu tihedusest ja sealt võib omakorda viga tekkida. Lidari kõrgusandmete täpsus sõltub suuresti alustaimestiku kasvufaasist. Problemaatiliseks võib kujuneda ka õige asukoha leidmine, sest kasutatud GPS (Global Positioning System) vastuvõtja täpsus ei pruugi olla alati piisav ja asukohavead metsa all võivad olla kuni 10 meetrit.
  • Pisipilt
    Kirje
    Erinevatel kõrgustel tehtud aerolaserskaneerimise mõju hoonete tuvastamise täpsusele
    (Eesti Maaülikool, 2022) Kändler, Liisbeth; Maasikamäe, Siim
    Uurimustöö eesmärgiks oli hinnata Maa-ameti aerolaserskaneerimise lennukõrguse mõju hoonete tuvastamise täpsusele. Uuritavaks alaks oli osa Kohila alevist. Uurimustöö läbiviimiseks kasutati Maa-ameti aerolaserskaneerimise andmeid, uuritava ala ortofotot ja Eesti Topograafia andmekogu (ETAK) ehitiste kontuuride andmeid. Andmete töötluseks kasutati programmi ArcGIS Pro, milles saadi tiheasustusalade (madallend) ja üle-eestilise (tavalend) kaardistamise aerolaserskaneerimise andmetest hoonete kontuurid. Kontuuride tuvastamiseks kasutati Maa-ameti automaatselt klassifitseeritud hoonete punkte. Uuritava ala ortofotot kasutati ainult visuaalsetel eesmärkidel. Tuvastatud hoonete kontuure võrreldi ETAK-i ehitiste kontuuridega visuaalsel vaatlusel ning pindalade kaudu. Antud töös püstitatud hüpoteesiks oli, et madallend annab hoonete kontuuride tuvastamisel parema täpsuse kui tavalend. Uuritava ala õigesti tuvastatud hoonete osakaal madallennu puhul oli 36% ja tavalennu puhul 24%, mis kinnitab autori püstitatud hüpoteesi. Tulemused aga näitavad, et õigesti tuvastatud hoonete osakaal on mõlema kõrguse puhul liiga väike tagamaks tuvastatud kontuuride edaspidist kasutust. Visuaalse vaatluse tulemustest järeldati, et madalamal kõrgusel läbi viidud aerolaserskaneerimise andmetes esineb rohkem puude klassifitseerimisvigu. Pindalade võrdluses jõuti järeldusele, et hoonete kontuuride pindala ei mõjuta nende täpsust. Selgus, et hoonete kõrval olevad puud tekitavad tuvastatud kontuurides vigu. Leiti, et väiksema pindalaga hoonete kontuuridel esineb valesti klassifitseeritud puid rohkem. Edaspidi oleks uurimise läbiviimisel vajalik kasutada hoonete tuvastamisel lisaks aerolaserskaneerimise andmetele ka ortofotot, et tagada parem õigesti tuvastatud hoonete osakaal.
  • Pisipilt
    Kirje
    LIDAR andmestiku täpsuse uuring paekiviastangutel Tallinna Pae pargi näitel
    (Eesti Maaülikool, 2024) Aidnik, Robyn; Kall, Tarmo (juhendaja)
    Eesti on suuremas osas tasase maapinnaga piirkond, kuid leidub ka kohti, kus on reljeefi muutused suured, näiteks pankrannikud ning paeastangud. Seega oleks tarvis uurida, milline on aerolaserskaneerimise (ALS) täpsus keerukamate reljeefide korral ning antud töö puhul just paeastangute piirkonnas. Töö eesmärgiks on saada teada, kas ALS andmestikku saab kasutada paeastangute mõõdistamisel tahhümeetrilise mõõdistamise asemel ning millised on erinevused ALS, Maa-ameti kõrgusmudelite ja tahhümeetriliselt mõõdistatud kõrguspunktide vahel. Töös on kasutatud ALS madallennu (2023) ning tavalennu (2020) kõrguspunktide andmestikku ja Maa-ameti kõrgusmudelitest on valitud 1x1 ja 5x5 eraldusvõimega mudelid. Leiti ALS ja Maa-ameti kõrgusmudelitest punktidele interpoleeritud kõrguste erinevus tahhümeetriliselt mõõdistatud punktide kõrgustest. Täpsuse hindamiseks leiti erinevuste standardhälbed ning keskmised ruutvead.. ALS madallennu ning tavalennu ruutkeskmine kõrguste erinevus tahhümeetrilistest punktidest oli vastavalt 0,316 ja 0,367 meetrit. Tehes korrektuure, võttes arvesse ainult erinevused, mis jäid -0,2 – 0,2 m vahele (95% valimist), oli ruutkeskmiseks erinevuseks madallennnul 0,038 ja tavalennul 0,055 meetrit. Maa-ameti kõrgusmudelitel oli ruutkeskmine erinevus 1x1 m resolutsiooniga mudeli korral 0,454 ja 5x5 m mudelil 0,570 m. 95% erinevustest jäid aga vastavalt 0,049 ja 0,072 m piiridesse.