1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "aegjärkne raie" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule(Eesti Maaülikool, 2023) Kaja, Karel; Tullus, TeaJärjest rohkem tekitab ühiskonnale muret laialdane lageraie teostamine metsades. Heaks alternatiivseks lahenduseks küpsete metsade majandamisel on teiste turberaieviiside kõrval aegjärkne raie. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule. Töös uuritakse seitsme katseala inventeerimisandmete põhjal muutusi, mis toimuvad peale aegjärkset raiet puhma-rohurinde ja samblarinde liigirikkuses ning liigilises koosseisus. Lisaks tehti välitööde käigus igal püsiprooviruudul puhma-rohurinde kohalt poolsfäärifoto, mida kasutati valgustingimuste hindamiseks. Andmed koguti ühtekokku 96-lt püsiprooviruudult 9-10. aastal pärast raie algust. Kogutud andmeid võrreldi juhendaja poolt enne raiet, 1 aasta peale raiet ja 3-4 aastat peale raiet kogutud andmetega. Töö tulemustest selgus, et raiega põhjustatud häiringu ja valgustingimuste muutuse tõttu osad liigid taanduvad ning juurde lisanduvad valguslembesed pioneerliigid, kuid ca 10 aastat peale raiet on soontaimede ja sammaltaimede arv suurem kui enne raie algust. Lisandunud oli 22 soontaimeliiki ja 4 sammaltaimeliiki, ent samblarinde üldkatvus vähenes oluliselt. Lisaks selgus, et aegjärkse raiega metsa majandamine sobib harilikule mustikale ja harilikule pohlale. Muutused pooleli olevate ja lõpetatud raiealade taimestikus olid üldiselt sarnased, kuigi lõpetatud alade liigiline koosseis erines oluliselt pooleli aladest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aegjärkne raie on säästev raieviis, mis sobib palumetsades hästi alternatiiviks lageraiele, säilitades looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust.Kirje Metsauuenduse kasvukiirus Järvselja turberaie katses(Eesti Maaülikool, 2023) Antonov, Sven; Lutter, Reimo; Tullus, HardiBakalaureusetöö uurib metsauuenduse kasvukiirust erinevate turberaie (aegjärkne-, häil- ja veerraie) meetodite ja taimetüüpide (istutatud paljasjuursed avamaa- ja potitaimed ning looduslik (LU) ja inimese poolt tehtud külv) korral. Uurimus viidi läbi 2012. aasta kevadel rajatud hariliku männi turberaie katsealal SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Vana metsa täius pärast aegjärkse raie esimest raiejärku oli 50%, mis viidi teise raiejärguga peale 9. kasvuaastat 20%-ni. Töö käigus mõõdeti esimesest raiejärgust 11 aasta möödudes uuenduse puude kõrguskasv ja hinnati säilivus. Lisaks hinnati veerraiel vana metsa servapuude juurkonkurentsi mõju ulatust uuenduse puudele. Andmete töötlemiseks kasutati programme MS Excel ja R Studio. Töö tulemustest selgus, et pärast 11. aastat oli suurim kõrguskasv veerraie männitaimedel ja madalaim aegjärkse raie taimedel. Parim tulemus taimede säilivusel oli veerraie alal, kehveim häilraie alal. Kümne suurima männitaime keskmise kõrguse võrdluses selgus, et kõikidel raiealadel on istutatud taimede kasvukiirus kõrgem, kui külvi ja LU teel uuenenud taimedel. Veerraie alal selgus, et vana metsa serva puude juurkonkurentsi mõju taimede kasvule on oluline esimese 7 meetri ulatuses. Edukaks metsa uuendamiseks männikutes aegjärkse raiega on soovitav viia vana metsa täius esimese raiejärguga Metsaseaduses lubatud 30 protsendini. Turberaiete korral kiirendab täiendav istutus metsa edukat uuenemist.Kirje Turberaied Kilingi-Nõmme piirkonna männikutes(2012) Rist, Erik; Tullus, HardiKäesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade Kilingi-Nõmme ümbruses teostatud turberaietest. Täpsemalt käsitlen aegjärgseid raieid ja põhjalikumad mõõtmised on teostatud puistutel kus maapind oli eelnevalt mineraliseeritud. Käsitletud puistud paiknevad Pärnumaal Kilingi-Nõmme ümbruses. Töö raames on vaadeldud 29 eraldust, millest kahekümnekuue kohta on koostatud lühikirjeldus, kolmel eraldusel tehti ringproovid ning neist kahel ka proovilapid maapinna ettevalmistuse vagudel. Mõõdedut männipuistute esimese rinde keskmine täius on 49%. Seejuures madalaim täisus on 15% ja kõrgeim täius 67%. Maapinna ettevalmistusvao jooksva meetri kohta kasvab keskmiselt 6,2 taime. Hektaril kasvab keskmiselt 9715 uuenduse taime, neist 37,8% mände, 14,2% kuuski, 48,1% kaski ja lisaks põõsad. Mändidest olid 38% kahjustatud.Kirje Turberaieviisid Eesti metsades-uuringute ülevaade ja Järvselja katseala rajamine(2012) Alamäe, Janar; Rosenvald, RaulTurberaie meetod on metsakasvatuslik võte, mille käigus raiutakse mets korduvate raiejärkudega. Nii säilitatakse osa vanast metsast, mis omakorda pakub turvet looduslikule uuendusele. Antud töös analüüsiti uuringute abil turberaiete kasutamist ning kujunemist Eestis. Kirjeldatakse erinevaid turberaieviise ning hinnatakse turberaietega kaasnevaid tegureid. Ühtlasi rajati turberaiete analüüsimiseks katseala. Leiti, et turberaied on olnud Eesti metsanduses kasutusel juba pikka aega. Kuid alles peale Teist maailmasõida hakkas selguma, et turberaiete kasutamine ei ole alati igal pool õigustatud. Kasutatud on turberaiete analoogseid meetodeid ning nende erinevaid kombinatsioone. Eelkõige tuleb turberaie valikul lähtuda puuliigist ning kasvukoha omadustest. Iga puistu on veidi erinev ning juhinduma peab puistu kohapealsest olukorrast lähtuvalt. Võib järeldada, et turberaied pakuvad metsa uuendamisel lageraie kõrval olulisi hüvesid ka tulevikus.