1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Arukase (BetulapendulaRoth) ja hariliku kuuse (Piceaabies(L.)Karst.) radiaalkasvu analüüs tormijärgses puistus Antumäe kinnistul
(Eesti Maaülikool, 2017) Varrik, Maaris; Hordo, Maris; Metslaid, Sandra; Metsakorraldus
Mets on Eesti jaoks tähtis loodusvara, mis katab meie riigi pindalast üle poole (~51%) ja annab tööd paljudele eestlastele. Dendrokronoloogiliste meetoditega saab hinnata ja analüüsida erinevate häiringute mõju puude kasvule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida arukase ja hariliku kuuse radiaalkasvu tormijärgses puistus Antumäe kinnistul, Lõuna-Eestis. Töös kasutatakse 20 tormi üle elanud puu puursüdamiku proovi, mis koguti novembris 2016 toimunud välitöödel. Proovid mõõdeti ja seejärel analüüsiti nende protsentuaalset juurdekasvu pärast tormi. Suhtelise juurdekasvu meetodi abil hinnati toimund häiringu mõju suurust. Suurim suhteline juurdekasv ja rinnaspindala juurdekasv toimus kuuskedes, mis asusid lagedal alal. Analüüsis selgus, et kase suhteline juurdekasv ja rinnaspindala juurdekasv ei näidanud suurt muutust enne ja pärast häiringut, mis võib olla tingitud asjaolust, et enne häiringut oli kask esimese rinde enamuspuuliik. Töö tulemuste põhjal saab hinnata arukase ja hariliku kuuse reaktsiooni tormikahjustustele.
Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) radiaalkasvu analüüs juuremädaniku nakkusega küpsetes puistutes
(Eesti Maaülikool, 2018) Klein, Gert; Drenkhan, Rein; Metslaid, Sandra; Kängsepp, Vivika; Metsakasvatus ja metsaökoloogia
Juuremädanikud põhjustavad kuuse puistutes majanduslikku kahju, rikkudes puidu kvaliteeti ja vähendades puude juurdekasvu. Lisaks sellele on valede majandusviiside korral suur tõenäosus, et patogeenid levivad peale raiet naaberpuudele või ka uude metsapõlvkonda. Seetõttu on oluline leida seoseid metsade majandusvõtete ja juuremädaniku leviku vahel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida juuremädaniku mõju hariliku kuuse radiaaljuurdekasvule. Selleks analüüsiti küpses eas kuusikuid, mis kasvasid juurepessu nakkusele vastuvõtlikes, viljakates kasvukohatüüpides. Välitöödel koguti 240 puursüdamikku 20 proovialalt (12 alal oli eelnevalt tehtud harvendusraie ja 8 ala oli harvendamata). Analüüsiti kahjustuse osakaalu sõltuvust proovivõtu asukohast, kasvukohatüübist, puistu vanusest ja puistu majandamisviisist. Lisaks uuriti puu diameetri erinevust vastavalt puu tervislikule seisundile, s.o terved, esmase nakkusega ja mädanikuga puud. Analüüsiti ka puude radiaalkasvu sõltuvust puude tervislikust seisundist ja puistu majandamise viisist. Analüüsitud proovialade kuusikutest vanuses 66–86 olid keskmiselt 37% ulatuses haiged. Analüüsist selgus, et uuritavatel proovialadel kahjustuse osakaal ei sõltunud proovide kogumise asukohast (maakond), kasvukohatüübist, puistu vanusest ega puistu majandamise viisist ehkantud juhul dispersioonanalüüsi tulemusel polnud tervete ja kahjustustega kuuskede radiaalkasv statistiliselt olulist erinev, p>0,05. Harvendamata puistute tervete puude aastarõnga pindala juurdekasv oli võrreldud gruppidest kõige suurem.
Hariliku kuuse (Picea abies) puidu tiheduse muutumine vertikaal- ja horisontaalsuunas
(Eesti Maaülikool, 2017) Visnapuu, Vairo; Kask, Regino; Metsatööstus
Antud bakalaureusetöö annab ülevaate hariliku kuuse (Picea abies) puidu tiheduse muutumisest vertikaal- ja horisontaalsuunas. Samuti uuriti seost aastarõngaste laiuse, sügispuidu osakaalu ja tiheduse vahel. Töös kasutati 176 katsekeha, mis oli võetud puude kännust ladvani 3 meetrise sammuga ning vastavate kõrguste juures puidu juveniil-, lüli-, ja maltspuidu osa. Et tagada võrdsed katsetel tingimused, kuivatati katsekehad niiskusesisaldusele 0%. Aastarõngaste laius ja sügispuidu osakaal leiti digitaalselt programmiga WinDendro, kus katsekehade üks lihvitud külg skaneeriti arvutisse. Seejärel kaaluti ning mõõdeti katsekehade maht, et arvutada nende tihedused. Selgus, et tihedus oli kõige suurem puidu maltspuidu osas, kus olid aastarõngad kõige kitsamad ja sügispuidu osakaal kõige suurem. Kõige vähem tihedam oli juveniilpuidu osa, kuna seal olid aastarõngad kõige laiemad ja sügispuidu osakaal vähim. Puu kõrguse kasvades ka väheneb puidu tihedus teatud kõrguseni, kus tihedus hakkab suurenema jälle, kuna puu vananedes muutusid aastarõngad kitsamaks ja sügispuidu osakaal samuti tõusis. Katsekehade väikse valimimahu tõttu tekkisid mõningad ebakorrapärasused. Mõõtmisi võiks teha rohkemate katsekehadega, et näha, kas tulemused tulevad täpsemad.
Hariliku kuuse tüvelõhede analüüs Alatskivi katsekultuuris
(Eesti Maaülikool, 2019) Orobko, Enrico; Metslaid, Sandra; Laarmann, Diana
Tüvelõhesid tekitavaks faktoriks peetakse puusisest stressi, mis on tingitud külmast, põuast, tuulest ja äikesest. Tüvelõhed harilikul kuusel tekivad enamasti viljakamates kasvukohatüüpides, lõuna poolt imporditud taimedel, tavaliselt siis, kui kuuse vanus ületab 20 aastat. Uurimuses leiti, et lisaks välimistele tüvelõhedele sisaldasid puud ka sisemisi tüvelõhesid. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Alatskivi katsekultuuri hariliku kuuse tüvelõhede tekkeaastaid, suunda, ning seoseid kliimaga. Mudelpuud võeti 16 erinevast päritolust. 29 mudelpuu peale saadi kokku 389 prooviketast. Töö käigus selgus, et tüvelõhed tekkisid aastatel 1985 – 2018. Välimisi tüvelõhesid oli kokku 64. Kõige rohkem välimisi tüvelõhesid tekkis 2002. aastal. Kõige rohkem esines välimisi tüvelõhesid põhja suunas. Analüüsis tuli välja, et kõige rohkem sisemisi tüvelõhesid esines loode suunas. Klimaatilised seosed olid uuritud töös 1992 ja 2002. aastal olevate põuaperioodidega.
Ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis
(2012) Dubolazov, Evar; Hordo, Maris; Korjus, Henn
Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis ning võrrelda, kas kahe mõõtja poolt (Ando Lilleleht ja Evar Dubolazov) tehtavad aastarõngaste mõõtmised LINTAB’iga on süstemaatiliselt erinevad proovialade kaupa. Töös kasutatud kliima andmed on saadud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Viljandi ja Jõgeva meteoroloogiajaamadest. Selleks, et ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule välja tuleks tehti viiel proovialal regressioonianalüüs ja korrelatsioonianalüüs. Kahe mõõtja vaheliste süstemaatiliste erinevuste leidmiseks kasutati t-Test: Keskmiste võrdlemine paarikaupa. Käesoleva lõputöös tehtud korrelatsioonanalüüsi ja regressioonanalüüsi tulemusel selgus, et kliimanäitajate ja radiaalse juurdekasvu vahelise seost mõjutasid enamasti statistiliselt oluliselt keskmine temperatuur suvekuudel või sademed kasvule eelneva aasta augustikuul. Käesolevas töö t-testi keskmiste võrdlemine paari kaupa, võrreldi kahe mõõtja poolt mõõdetud keskmisi aastarõngaste laiusi proovialade kaupa, tulemusel selgus, et nõutava mõõtmistäpsuse (0,01mm) tõttu on mõõtjate poolt tehtavad mõõtmised süstemaatiliselt erinevad.
Kuusepuidu tangentsiaalne kahanemine
(2016) Sarapuu, Karel; Padari, Allar; Kask, Regino
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida hariliku kuuse (Picea abies) analüüsketaste tangentsiaalset kahanemist kuivatamisel. Erilist tähelepanu pööratakse sügis- ja kevadpuidu aastarõngaste laiuste kahanemise võrdlusele. Antud teema aktuaalsus seisneb selles, et kuusepuit on Eestis laialdaselt kasutuses ning kuivamise karakteristikute detailne tundmine võimaldaks tagada kvaliteetsema tulemuse puidu töötlemisel. Uurimustöö aluseks olevad analüüskettad olid lõigatud eelnevate lõputööde (Epler 2014, Kuklas 2014, Ploom 2015) käigus Tartumaalt, Järvselja kvartalilt JS223 langetatud mudelpuudest. Antud töös kaaluti analüüskettad ja mõõdeti aastarõngaste laiused, misjärel kuivatati need ahjus 103 ± 2 °C juures 48h ning seejärel korrati mõõtmisprotsessi muutunud kaalude ja aastarõngaste laiuste leidmiseks. Saadud tulemustest võib järeldada, et hariliku kuuse kuivatamisel on sügispuidu tangentsiaalne kahanemine suurem kui kevadpuidul. Sügispuidu aastarõngaste laiused kahanesid keskmiselt 2,53%, samal ajal kevadpuidu puhul oli keskmine kahanemine 1,19 %. Kokku kahanesid aastarõngad keskmiselt 3,72%.
Lehise radiaalkasvude varieeruvuse analüüs tüve erinevatel kõrgustel
(2016) Kiis, Kärolin; Kängsepp, Vivika; Hordo, Maris
Eestis on analüüsipuid metsanduslikes uurimustöödes kasutatud üsna vähe, kuna see on pikk ja keeruline protsess. See annab aga suurema ja põhjalikuma võimaluse sellega edaspidi tegeleda. Antud lõputöö eesmärgiks on analüüsida lehise radiaalset juurdekasvu puu tüve erinevatel kõrgustel, võttes arvesse sademed ja temperatuuri. Töös on kasutatud Järvselja metsa hübriidlehise (Larix x marschlinsii Coaz) ja jaapani lehise (Larix kaempferi (Lamb.) Sarg) 17ne analüüsipuu kettaid, millelt mõõdeti aastarõngaste laiused LINTAB süsteemiga, 0,01mm täpsusega. Mõõdetud juurdekasvuseeriad standardiseeriti kasutades spline funktsiooni. Puu kettad jaotati neljaks osaks ehk kännu, rinnaskõrguse, tüve ja võra osaks. Statistiliselt olulised piirid on kliima ja radiaalse juurdekasvuvahelistes seostes üle korrelatsioonikordaja 0,3 ja alla -0,3. Erinevatelt puu kõrgustelt võetud ketastelt ilmnes, et juurdekasvuidneksite kooskõla on üsna hea, sama näitavad ka korrelatsioonikordajad. Kliima mõju analüüs radiaalsele juurdekasvule näitas, et suurimaks mõjutajaks olid sademed. Hübriidlehisel esines positiivne mõju võra osas maikuu temperatuuridega ning kännu osa mõjutasid negatiivselt juunikuu temperatuurid. Kõige rohkem mõjutasid sademed kännu osa. Kõige suurem positiivne mõju oli juunikuu sademetel ning suvekuude sademete summas,negatiivne aga oktoobrikuus. Jaapani lehisel puudus temperatuuri mõju täielikult ning sademed mõjutasid nii võra,tüve kui kännuosa. Kännuosas esines nii negatiivset kui positiivset sademete mõju. Antud töö tulemused annavad aimu puus toimuvatele protsessidele nagu näiteks vegetatsiooniperioodi algus ja lõpp.
Männipuidu tangentsiaalne kahanemine
(Eesti Maaülikool, 2017) Sark, Marten; Padari, Allar; Metsatööstus
Siinse bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida hariliku männi (Pinus sylvestris L.) analüüsketaste tangentsiaalset kahanemist kuivatamisel. Töö fookuses on sügis- ja kevadpuidu aastarõngaste laiuste kahanemise võrdlemine. Käsitletud teema aktuaalsus seisneb selles, et männi puit on Eestis laialdaselt kasutatav nii ehituses kui ka mööblitööstuses ning puidu kuivamise ning kahanemise detailne tundmine võimaldab tagada puidu töötlemisel parema tulemuse. Uurimustöö aluseks olevad analüüskettad olid lõigatud ja kogutud eelnevate lõputööde (Epler 2014, Ploom 2015) käigus Tartumaalt Järvselja kvartalitelt JS221 ja JS222. Siinses bakalaureusetöös kaaluti esmalt analüüskettad ning mõõdeti seejärel aastarõngaste laiused. Järgmises töö etapis kuivatati neid ahjus 103 ± 2 °C juures 48h jooksul. Lõpptulemuste saamiseks korrati mõõtmisprotsessi, et selgitada välja, kuidas on kaal ja aastarõngaste laiused muutunud. Saadud tulemustest võib järeldada, et hariliku männi kuivatamisel on sügispuidu tangentsiaalne kahanemine suurem kui kevadpuidul.
Põua mõju hariliku haava juurdekasvule
(Eesti Maaülikool, 2023) Lõhmus, Gert; Metslaid, Sandra; Hordo, Maris
Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida hariliku haava radiaalkasvu reaktsiooni põuale ning hinnata haavataeliku (Phellinus tremulae) esinemise osakaalu puudel. Käesoleva lõputöö tulemused põhinevad 45 puu aastarõngaste andmetel, mis on kogutud kolmest Põlva maakonnas kasvavast haava enamusega puistust. Põuasündmused tuvastati standardiseeritud sademete-aurustumisindeksite (SPEI) alusel, mis arvutati TartuTõravere meteoroloogiliste andmete põhjal aastateks 1964-2022. Kasvureaktsiooni hinnati valitud põua-aastatele 1992, 1999, 2002, 2006, 2011, 2013 ja 2018 Lloret’i et al. (2011) vastupidavusindeksite abil. Tuginedes puursüdamike visuaalsele hindamisele, leiti et 33–87% kogutud proovidest prooviala kohta olid seenpatogeeni poolt kahjustatud. Uuritud puude radiaalse kasvu vastupanu põuale oli suhteliselt kõrge, kasvu langust täheldati vaid mõnel viimasel põua-aastal (nt 2011, 2018). Pärast põuasündmust kasv taastus kiiresti (juba järgmisel aastal) põuaeelsele tasemele ja pikemat kasvu taastumist täheldati kõikides proovialades vaid 2011. aastal.
Puistu vanuse määramise meetodite analüüs
(Eesti Maaülikool, 2019) Hiiend, Henri; Põldveer, Eneli; Korjus, Henn
Puu vanus on metsatakseerimisel ja metsade majandamisel üks olulisemaid tunnuseid. Kasvava puu vanust määratakse enamasti juurdekasvuproovilt puu aastarõngaid lugedes. Puistu vanust on lihtsaim ja täpseim määrata ühevanuselises kultuurpuistus, kus kõik puud on istutatud, külvatud või looduslikult uuenenud enam-vähem samal ajal. Sageli on puistud aga loodusliku tekkeviisiga või puistus esineb hiljem looduslikult juurde tulnud puid, mis raskendab puistu vanuse määramist. Omakorda raskendab puistu vanuse määramist ka asjaolu, et seaduses ei ole otseselt puistuelemendi vanuse definitsiooni. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärkideks on võrrelda erinevaid puistu vanuse määramise viise ning tuvastada, kas resitograafiga on võimalik hariliku männi, hariliku kuuse ja arukase puistute vanust piisava täpsusega määrata. Töös kasutatud andmed on kogutud puudelt, mis kasvavad kahes loodusliku tekkeviisiga puistus Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide 600 ja 595 läheduses. Mõlemalt proovialalt valiti välja 20 juhuslikku puud mida puuriti esmalt resistograafiga, neist omakorda kümnel puul võeti ka puursüdamik juurdekasvupuuriga. Tööst selgub, et erinevate meetoditega arvutatud puistu vanused ei erine suurel määral üksteisest ja tõenäoliselt ei ole praegune seadusest tulenev vanuse arvutamise valem põhjendatud, mistõttu võiks puistu vanuse määramisel kasutada traditsioonilist lähenemist. Oluline oleks puistu vanus seaduses selgelt ära defineerida. Lisaks selgus, et puu vanuse määramisel resistograafiga võib saada süstemaatiliselt allahinnatud ja ebarealistlikud tulemused.
Püsiproovitükkide andmetel üksikpuude vanuste täpsustamine dendrokronoloogiliste meetoditega
(Eesti Maaülikool, 2023) Reimann, Laura; Hordo, Maris; Kiviste, Andres
Puu vanuse määramine välitingimustes on üldiselt problemaatiline, suure veaga metsaregistri andmetes. Usaldusväärsete metsamudelite loomiseks on vajalik ka kontrollitud algandmestik, mille põhjal koostada näiteks kõrguse-vanuse mudeleid, milleks on puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmestik. Dendrokronoloogiliste meetoditega on võimalik tuvastada täpne kalendriaasta, mil aastarõngas on moodustunud. Käesolevas lõputöös analüüsitakse juurdekasvupuuriga võetud puursüdamikelt aastarõngaste tuvastamisega seotud probleeme (säsi puudu, mädanik). Samuti, kui palju erinevad puurproovilt dateeritud metsaelemendi ja metsaregistri vanus. Varasemalt on teada, et metsaregistri vanused ei pruugi olla usaldusväärsed metsamudelite jaoks, sest need on enamasti alla hinnatud metsakorraldajate poolt. Lisaks analüüsiti tunnuste vahelisi seoseid (vanuse ja puuliigi, kasvukohatüübi, diameetri, kõrguse). Töös kasutati 64 puurproovi andmeid, mis koguti 39 puistu kasvukäigu püsiproovitükilt Jõgeva- ja Tartumaalt. Juurdekasvupuuriga kogutud puurproovidelt loeti laboris aastarõngad, et täpsustada puude vanuseid ja võrreldi neid vanuseid metsaregistri vanustega. Samuti tuvastati, millised proovid olid terved (säsiga) või ilma säsita (vajalik interpreteerida puuduvad aastarõngad) ning kahjustatud (mädanikuga). Puu rinnaskõrguselt (D1,3) saadud proovidele interpreteeriti vanus juurekaelale, et võrrelda metsaregistri metsaelemendi vanusega. Tööks kogutud proovidest õnnestus saada ainult 22% terveid proove, mis olid koos säsiga, vanuse dateerimiseks. 66% proovidest olid küll terved, kuid neil puudus säsi, mistõttu tuli neil proovidel interpreteerida puudu olevate aastarõngaste arv. Antud töös leiti, et puursüdamikult dateeritud ja metsaregistri antud metsaelemendi vanused erinesid. Keskmiselt erinesid vanused üle kogu andmestiku 7,1 aastat. Enamasti, 62,5% juhtudest, oli metsakorralduse vanus väiksem (alla hinnatud), kui puursüdamikelt täpsustatud vanus, samas 37,5% oli metsaregistri vanus suurem (üle hinnatud). Statistiliselt oluline seos ilmnes ka vanuse ja puuliigi, kasvukohatüübi, kõrguse ning diameetri vahel. Kindlasti oleks vajalikud jätku-uuringuid täiustatud metoodikaga, et täpsustada puistu vanust suuremahulisemal andmestikul eri puuliikide, kasvukohatüüpide, looduslikes ja/või kultuurpuistutes, võrrelda aastarõngaste arvu rinnaskõrgusel ja juurekaelal. Dendrokronoloogilised meetodid oleks selliseks uuringuks kõige usaldusväärsemad.
Puu vanuse määramise täpsusest
(Eesti Maaülikool, 2020) Laaneväli, Karel; Korjus, Henn
Puu vanus on üks olulisemaid tunnuseid, mille abil puid ja puistuid iseloomustatakse ning metsade majandamist reglementeeritakse. Puude vanuse määramiseks loetakse puudel oksakodarikke, puursüdamikel või kändudel aastarõngaid. Puude vanust võib mõjutada palju faktoreid, mis muudavad aastarõnga laiust ja kuju, mis teeb aastarõngaste lugemist raskemaks. Puu vanuse määramine on oluline metsamajanduslike tegevuste hindamisel ja ka keskkonnakahju suuruse määratlemisel ning puistu vanuse alusel on riigiasutused metsaomanikke ka karistanud. Bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puu vanuse praktilise määramise täpsust raielankidel kändudelt aastarõngaste lugemisel, samuti analüüsida erinevate mõõtjate tulemusi ja kännu pinna lihvimise mõju ning hinnata kuivõrd varieeruvad olid puistuelementides (mõlemal raielangil mänd ja kuusk) puude vanused võrrelduna metsainventeerimise andmetega. Töös kasutatud andmed on kogutud Riigimetsa Majandamise Keskuse kahe raielangi PW046-2 ja KJ170-8 kändudelt. Mõlemalt langil võeti juhusliku valiku alusel 20 kännult proovikeha. Töös selgus, et keskmiselt oli eksimus lihvimata proovitükkidel 11,7 aastat kus hinnati proovitükke tegelikkusest vanusest nooremaks. Lihvitud proovitükkide ja tegelikkuse vanuse erinevus on ilma luubita lugedes 5,8 aastat ja luubiga lugedes 4 aastat, mõlemal lugemisel hinnati proovitükid tegelikkusest nooremaks.
Radiaalne juurdekasv keskealistes juuremädaniku nakkusega kuusikutes
(Eesti Maaülikool, 2018) Tsopp, Kevin; Drenkhan, Rein; Metslaid, Sandra; Metsakasvatus ja metsaökoloogia
Juuremädanikud on kuusikutes väga levinud ja on olulisimad majandusliku kahju tekitajad Põhja-Euroopa metsades. Kuna juurepessu tõttu väheneb oluliselt kvaliteetse puidu maht seepärast on väga tähtis, et me majandaksime kuusikuid õigesti. Käesolev uurimistöö on valminud RMK projekti „Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides“ raames. Bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida harvendatud ja harvendamata 41–60 aasta vanustes kuusikutes nakkusega ja tervete puude radiaalkasvu. Töös kasutati 2017. aastal kogutud, 240 juurdekasvuproovi kahekümnelt alalt, millest mõõdeti 222 proovi. Kogutud juurdekasvuproove mõõdeti Eesti Maaülikooli puiduteaduste laboris ning andmeanalüüs viidi läbi programmis MS Excel. Võetud 240 juurdekasvuproovist oli kahjustatud (esmanakkusega tumenenud ja mädanikuga) proove 80 (33,3%). Analüüsides juurdekasvuseeriaid leiti, et harvendatud puistutes on radiaalnejuurdekasv mädanikuga puudel statistiliselt oluliselt väiksem kui tervetel puudel. Harvendatud puistutes kasvas mädanikuga puude aastarõngaste pindala viimase 10 kasvuaasta jooksul 29% võrra vähem võrreldes tervete puudega. Harvendamata puistus viimase 10 kasvuaasta jooksul mädanikuga puude aastarõngaste pindala juurdekasv oli keskmiselt 39% väiksem võrreldes tervete puudega. Puude diameetrite võrdlemisel selgus, et puu diameetri järgi pole võimalik eristada haigeid puid tervetest puudest, sest need ei olnud üksteisest statistiliselt oluliselt erinevad. Analüüsitud kusikutes leiti, et harvendamine ei ole otsene põhjus kahjustuse tekkimisele, sest harvendatud alade (n = 15 ala) kahjustuse osakaal oli 31% ja harvendamata alade (n = 5 ala) kahjustuse osakaal oli 40%.
Üksikpuu diameetri juurdekasvu hindamine kahe erineva meetodiga
(Eesti Maaülikool, 2021) Aruoja, Joel; Laarmann, Diana; Hordo, Maris
Eesti on metsarikas maa ning metsade majandamisel on üheks suureks väljakutseks usaldusväärsete andmete hankimine. Metsanduses on pidevalt vaja uusi andmeid, et mõista puude ja puistu kasvu dünaamikat. Juurdekasvu andmete põhjal arvutatakse näiteks raiemahud, raievanused või otsustatakse metsa mittemajandamine. Töö eesmärk on uurida hariliku männi (Pinus sylvestris) diameetri juurdekasvu andmeid kahe erineva meetodiga – koorepealse ning koorealuse meetodiga. Töö käigus koguti 60 puursüdamikku viielt erinevalt proovitükilt. Puursüdamikud koguti rinnaskõrguselt ehk 1,3 m kõrguselt. Laboris loeti aastarõngad kokku ning mõõdeti iga aastasrõnga pikkus ja järgmiseks viidi andmed sobivasse formaati, et neid edaspidi oleks lihtsam töödelda. Andmeanalüüsi käigus arvutati mõlema meetodi puhul juurdekasv ning prognoositav koore juurdekasv ja võrreldi neid omavahel. Tulemuseks leiti, et kahe meetodi puhul juurdekasvu erinevus oli keskmiselt 16-23 mm. Arvutati ka teoreetilise koore paksus ning seda võrreldi Simsi (2015) mudeliga ning statistiliselt oluliselt erinevust ei tuvastatud. Kahe meetodi abil saadud tulemuste erinevust võib seletada mitut moodi. Tihtipeale võib olla vea tekitajaks inimene ise, kas puu diameeter on mõõdetud erinevalt kõrguselt, kas puursüdamiku lugeja on teinud vea, või võib seletada erinevust sellega, et mõõtmisvahendite täpsused on erinevad. Paremate seoste loomiseks ja tulemuste saamiseks tuleks teemat põhjalikumalt uurida ning suurendada uurimuses olevate puude arvu.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "aastarõngad" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud