Metsanduse ja inseneeria instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7076
Sirvi
Sirvi Metsanduse ja inseneeria instituut Märksõna "3D-printimine" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje 3D prinditud ABS-detailide atsetooniga järeltöötlemise mõju nende mehaanilistele omadustele(Eesti Maaülikool, 2022) Ignašev, Andrei; Soots, Kaarel; Lillerand, TormiEelnevate lõputööde raames on konstrueeritud järeltöötluskamber ning on uuritud, kuidas mõjutab atsetooniga järeltöötlemine 3D prinditud ABS detailide pinnaviimistlust ja täpsust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida atsetooniga järeltöötlemise mõju 3D prinditud ABS detailide mehaanilistele omadustele. 3D printimiseks kasutati EMÜ Tehnikamaja mõõtelaboris asuvat Ultimaker 3 printerit. Kokku 3D prinditi 20 katsekeha. Atsetooniga järeltöötlemine toimus eelnevate lõputööde raames konstrueeritud seadmega. Järeltöötlemine toimus samasugustel tingimustel, mis on toodud Hans Eduard Säre lõputöös. Järeltöötlusajad olid 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehad järeltöödeldi partiidena, kus ühes partiis oli kolm katsekeha. Tõmbekatsetega määrati järeltöödeldud ja järeltöötlemata katsekehade mehaanilised omadused. Tulemused näitasid, et atsetooniga järeltöötlemine vähendas ABS materjali tõmbetugevust ja voolepiiri. Kõige enam vähenesid tõmbetugevus ja voolepiir katsekehadel, mille järeltöötlusaeg oli 30 minutit. Pikenemine voolepiiril ja pikenemine purunemisel suurenesid järeltöötlusaegadel 30, 45 ja 60 minutit. Atsetooniga järeltöötlemine suurendas 3D prinditud ABS materjali elastsusmoodulit ja katkevenivust järeltöötlusaegadel 15 ja 30 minutit.Kirje 3D prinditud detailide järeltöötlemise tehnoloogia(Eesti Maaülikool, 2020) Pedassaar, Egert; Soots, Kaarel; Lillerand, TormiFDM ja FFF tehnoloogiat kasutatavate printeritega prinditud detailide pind jääb krobeline. Siinse töö eesmärk on projekteerida järeltöötlusseade ABS-materjalist 3D prinditud detailide pinnakvaliteedi parandmiseks. Töö teoreetilises osas on kasutatud ingliskeelset kirjandust. Järeltöötlusseadme projekteerimiseks kasutati Solid Edge 2020 tarkvara. Toodi välja erinevad põhimõttelahendused, hinnati neid ja valiti hindamistulemuste põhjal järeltöötlusseadme jaoks parim tehniline lahendus. Järeltöötlusseadme projekteerimisel välja valitud ostudetailid kinnitati sobivust programmis Solid Edge 2020. Töö tulemusena projekteeriti järeltöötlusseade. Töö edasine etapp hõlmab järeltöötlusseadme katsetamist ja selle edasi arendamist.Kirje 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine(Eesti Maaülikool, 2022) Maasing, Kevin; Soots, KaarelNüüdisajal on populaarsust kogunud 3D printimine, sest on andnud kodukasutajatele võimaluse toota odavalt väiksemaid detaile. Antud tehnoloogia on võetud ka tööstuslikku kasutusse, kus rakendatakse suuremaid 3D printereid. Suuremate printeritega esinevad teatud väljakutsed, mis langetavad printimiskvaliteeti. Lõputöö eesmärgiks 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine. Selleks tehakse selgeks 3D printimise tehnoloogia ja põhimõtteid. Käesolevas töös tuuakse esile printimise probleeme ja võimalike lahendusi. Konstrueeritakse lisa etteandemehhanism olemasoleva 3D printer kere seina külge. Etteandemehhanismi modelleerimiseks kasutatakse tarkvara Solidworks (2019) ning printimiseks kasutatakse viilutamistarkvara Simplify3D. Enamus detailid on modelleeritud selliselt, mis võimaldaks neid 3D printida. 3D prinditud detaile on võimalik lihtsalt ning kiiresti toota ning teeb prototüüpimise mugavamaks. Konstruktsiooni jaoks on lisatud juurde alalisvoolumootor, mis aitab kaasa filamendi edasi andmisele ning 3D printeri filamendi etteandmismootor ei pea iseseisvalt filamenti tõmbama. Lisaks koostati valmis etteandemehhanismi elektriskeem, see koosneb kahest releest, kahest lõpplülitist, pingemuundurist ja mootorist. Vajutades ühe lüliti hooba hakkab mootori võll pöörlema senikaua kuni vajutatakse teist lülitit. Valmistatud etteandemehhanismi printimise kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Ilma lisaseadet kasutamata võrreldakse prinditud katsekehade kvaliteeti lisa etteandemehhanismiga printimisel. Katsekehade analüüsimise käigus selgus, et lisa etteandemehhanism on parendanud printimiskvaliteeti, kuid ei ole teinud seda iga printimise korral. Konstruktsiooni ehitamise käigus tuli välja, et osad mõõdud sai valesti pandud, mistõttu mudelid modelleeriti ümber ning prinditi uued detailid, mis oleksid vastupidavamad pingetele. Antud etteandemehhanism ei ole valmis toode, vaid prototüüp, selle toote arendust kui ka väljatöötamist on võimalik edasi arendada. Tehes rohkem katseid on võimalik uurida etteandemehhanismi probleemseid kohti ning neid parendada.Kirje 3D printimine termoplastse polüuretaaniga(Eesti Maaülikool, 2017) Hermanson, Egon; Soots, Kaarel; Põllundus- ja tootmistehnika3D printimine termoplastse polüuretaaniga Ultimaker 2 3D printeril on raskendatud, kuna Ultimakeri 3D printer on mõeldud filamentide ABS’i või PLA printimiseks, mitte termoplastsete polüuretaanist filamentide. Termoplastne polüuretaanist filament ummistub Ultimaker 3D printeri etteandemehhanismi ning prinditud tulemus on äärmiselt ebakvaliteetne. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli termoplastse polüuretaani 3D printimise uurimine 3D printeri Ultimaker 2 ja polüuretaani NinjaFlex näitel. Selleks skaneeriti Ultimaker 2 originaal etteandemehhanism, kasutades laserskännerit Nikon MCAx20/MMDx50 täpsusega 50μm. Saadud punktipilv töödeldi programmiga SpaceClaim, millest saadud 3D mudel pöördprojekteeriti kasutades tarkvarasid AutoDesk Fusion 360 ja SolidWorks 2013. Uue etteandemehhanismiga tehti filamendi survepinge katseid, kus võrreldi originaali ja uue etteandemehhanismi poolt tekitatavat filamendi survepinget ekstruuderile. Katsete käigus selgus, et uus etteandemehhanism võimaldab filamentide ABS ja TPU 95A puhul suuremat survepinget, kui filamendi NinjaFlex puhul. Vähendamaks filamendi ja ühendustoru siseseinte vahelist hõõrdumist, lisati filamendile NinjaFlex määrdeainet glütserooli, mis ühtlustas filamendi liikumist ja tõstis filamendi survepinget. Kui 3D printeri Ultimaker 2 originaal etteandemehhanismiga saavutati filamendi survepinge ekstruuderisse 0.468 ± 0.12395% N/mm2 , pöördprojekteeritud uue etteandemehhanismiga saavutati 0.588 ± 0.02695% N/mm2 . Printimise katsete käigus selgitati välja optimaalsed printimise parameetrid filamendi NinjaFlex printimiseks 3D printeril Ultimaker 2. Prinditud katsekehade välisseinte kvaliteet oli hea ning katsekehade pealmine kiht oli sile.Kirje 3D printimise lisaseade vertikaalsele töötlemiskeskusele „Haas Minimill“(2015) Virro, Indrek; Allas, JaanusLõputöös antakse ülevaade 3D printimise tehnoloogiatest ja termoplasti ekstrusioon prindipea põhilistest osadest. Projekteeritakse lisaseade, millega vertikaalne töötlemiskeskus muuta 3D printeriks ilma lõiketöötlusvõimekust kaotamata. Lisaseade koosneb kuumutusdüüsist, materjali etteandjast, kinnitustest, töölauast, kasutajaliidesest, filamendi poolist ja toiteplokist. Projekteerides olid eesmärkideks seadme lihtne paigaldatavus, ühildumine firma Haas kontrolleriga ja kasutus mugavus. Käsitletud on riistvara, elektroonikat, tarkvara, lisatud on tehnilised joonised.Kirje Kahe juhitava vabadusastmega makrofotografeerimise abinõu(Eesti Maaülikool, 2019) Kangro, Peeter; Jõgi, Erkki; Jänes, KerstiAntud lõputöö eesmärk on luua makrofotografeerimise abinõu, mille eesmärk on, lihtsustada Eesti kohtuekspertiisi instituudi ekspertidel sõrmejälgede jäädvustamist silindrilistelt ja koonilistelt objektidelt seadmega, mis oleks soodne ja täidaks esitatud tingimusi. Lõputöös antakse ülevaade sarnastest süsteemidest, kirjeldatakse konkreetse seadme projekteerimist, konstrueerimist koos tehniliste jooniste, elektriskeemi ja seadme programmiga. Lisaks kirjeldatakse prototüübi ehitamise tulemusi.Kirje Modulaarse teenindusdrooni arendusprojekt(Eesti Maaülikool, 2022) Tuvi, Swen; Madissoo, MartenKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli disainida, projekteerida ja koostada modulaarne teenindusdroon videoandmete töötlemiseks, mille alamkoostude vahetamine on kasutaja pädevuses. Teema osutus aktuaalseks, sest mehaaniliste kahjustuste esinemisel võib kaubanduses saadaolevate seadmete hooldus- või remondiperiood olla pikem kui ülesannete täitmiseks määratud ajavahemik. Tingituna varuosade puudumisest või logistilisest väljakutsetest rahvusvaheliste ettevõtete toodete kasutamisel. Probleemi lahendamiseks teostati turu- ja patendiuuring olemasolevate seadmete hindamiseks. Selle tulemusena selgus, et analüüsitavate seadmete hulgas puudub C2- kategooria mehitamata õhusõiduk, mille mass on alla kahe kilogrammi ning kandevõime üle kahe kilogrammi. Ajurünnaku tulemusena loodi kolm erinevat põhimõttelahendust. Igaühe parimad omadused kombineeriti ning nende alusel projekteeriti lõplik komplektne üksus, mis koosneb viiest alammoodulist. Diafragma, elektroonikakorpus, tiivamoodulid, tugijalad ning kinnitusadapter. Loodud prototüüp on vastavuses autori poolt seadmele esitatud nõuetega. EL 2019/945 määrusega kooskõlla viimiseks peab prototüübi lisaks varustama unikaalse seerianumbriga ning viima läbi katsetused seadme konstruktsioonilise tugevuse ning ohutuse hindamiseks. Põhimõttelahenduse heakskiitmisele järgnevalt otsustati seade reaalselt konstrueerida ning viia läbi esmased katsetused eelkõige lennuaja väljaselgitamiseks. Prototüübi massiks, kasutades lastiks GoPro seikluskaamerat, kujunes 1975 grammi ja lennuajaks ca. 7 minutit. Seadme lennuvalmidusse viimiseks kulus ligikaudu üks minut. Mehaaniliste vigastuste eest kaitseks on elektroonikakomponendid varustatud katetega. Prototüübi detailide tootmise maksumuseks kujunes 881 eurot, arvestamata kulutusi tööjõule. Edasiarenduse võimalustena planeeritakse komponentide ja massi optimeerimist suunitlusega lennuaja pikendamisele. Samuti kavatsetakse parendada detailide tootmisvõimalikkust. Tulevikusuunana nähakse ka tarkvaralise arendustegevuse läbiviimist, et muuta seade autonoomsemaks ning targemaks.Kirje Peristaltilise pumba tootestamine(Eesti Maaülikool, 2022) Saarmäe, Fred; Madissoo, Marten; Ježov, Jaas; Kulper, KoitSmartPump (SP-V1) on ettevõtte SmartStuff OÜ poolt arendatud peristaltiline mikropump. Vajadus sellise pumba arendamiseks tekkis alalisvoolumootoriga kontrollitava peristaltilise mikropumba mittetöökindlast töötamisest väikestel kiirustel. Käesoleva lõputöö eesmärk on edasi arendada SP-V1te järgmise versioonini (SP-V2), eeskätt töökindluse parendamiseks ja toodetavaks muutmise osas. Pumba parameetrite ja töökindluse parendamiseks optimeeriti pumba kuju, mille arenduses läheneti iteratiivselt ja prototüüpimisel kasutati SL/SLA tehnoloogia 3D-printerit. Kestvustestide jaoks freesiti SmartPumba detailid POM-st. SmartPumba tööorganiks on samm-mootor FIT0503. Samm-mootor ja ekstsentriliselt paigutatud kuullaager eristavad pumpa enamikest teistest turul olevatest mikropumpadest. Läbiviidud testide lihtsustamiseks ja kiirendamiseks konstrueeriti rakis. Samm-mootori karakteriseerimiseks ja kvaliteedikontrolliks testiti mootorite vastavust tehase spetsifikatsioonile. Pumba testides võrreldi turul olevat analoogset BMT mikropumpa SP-V1 ja SP-V2 versioonidega. SP-V2 kuju optimeerimise tulemusena paranes ülerõhuga pumbatav vooluhulk 13-30% ja alarõhuga 4-7% võrreldes SP-V1ga. Võrreldes BMT mikropumbaga on võimalik SP-V2ga saavutada kuni kolm korda suurem vooluhulk, samal ajal tagades töökindluse kõikide testitud kiiruste juures. Parenduse tulemusena tõusis töörõhk 50% võrreldes SP-V1ga. Töö viimases peatükis selgitatakse välja, millal ja mis koguse juures oleks majanduslikult mõttekas SP-V2 tootmiseks kasutada survevalu tehnoloogiat.