Andmebaasi logo

Metsanduse ja inseneeria instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7076

Sirvi

Sirvi Metsanduse ja inseneeria instituut Märksõna "3D mudelid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Fotokaameraga tehtud fotode põhjal loodud 3D mudeli kvaliteeti mõjutavad faktorid
    (2016) Kangur, Martin; Liba, Natalja
    Uurimistöö keskendub 3D mudelitele, mis on koostatud fotokaameraga tehtud fotodest, nende valmistamise protsessile ning faktoritele, mis avaldavad mõju mudeli kvaliteedile. Uurimistöös selgitati, kas sellist 3D modelleerimise meetodit võib kasutada geodeesiaga ja ehitusega seotud valdkondades ning kas see meetod on alternatiiviks laserskaneerimisele. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida fotokaameraga tehtud fotodest modelleeritud 3D mudeli kvaliteedi mõjutavaid faktoreid. Kõik mudelid valmistas autor iseseisvalt kasutades tarkvara Autodesk 123D Catch. Uuriti 3D mudeli nii visuaalset kui ka geomeetrilist kvaliteeti. Visuaalse kvaliteedi hindamiseks autor jagas mudeleid mõjutavad faktorid nelja gruppi: Pildistava objekti struktuur, pildistavad objekti detailsus, kasutatava programmi võimekus ja uurimistöö käigus avastatavad faktorid. Iga faktori uurimiseks tegi autor katsetöö, kus pildistatav objekt oli valitud uurimaks kindlat faktorit. Modelleeritud mudeli geomeetriline kvaliteet oli hinnatud kahe mudeli põhjal, mis olid valmistatud erinevatel meetoditel ja viidud õigesse mõõtkavasse. Mudelite geomeetriliseks kvaliteediks saadi statiivita pildistatud 3D mudeli modelleerimise meetodi puhul 0,7 cm. ja statiiviga pildistatud 3D mudeli modelleerimise meetodi tulemus on 1,3 cm. Järeldati, et mudeli kvaliteedile avaldab mõju objekti struktuur (läbipaistvus, läikivus), detailsus ning fotode kattuvus, fotode arv ja töötleva tarkvara pädevus ning pildistamine võib toimuda ilma statiivita.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kettsaag halumasin. Pakkude lõhestus- ja halgude äraveosüsteem
    (2012) Mõtsmees, Taavi; Nõmm, Peeter
    Üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga ja see loob head eeldused rohelise soojusenergia tootmiseks. Eesti turul pakutakse mitut põhjanaabrite toodetud halumasinat, aga puudub kodumaine toodang. Estre Productions OÜ ja Eesti Maaülikooli 2011. aasta kevadel käivitunud koostööprojektis tegeldakse väiketootjale või kodumajapidamisele mõeldud halumasina arendamisega. Magistritöö autoril on olnud võimalus nimetatud projektis osaleda ja see magistritöö on üks osa sellest projektist. Selle magistritöö raames projekteeriti pakulõhestussüsteem ja halgude äraveosüsteem kettsaag-halumasinale, mis vastaks väikemajapidamise ja turu vajadustele ning oleks kooskõlas tootja võimalustega. Masina projekteerimine oli väljakutseid pakkuv: nii mõnigi pealtnäha lihtne element osutus tegelikkuses oluliselt keerukamaks ning sõlmede läbimõtlemiseks kulus eeldatust rohkem aega. Ettevõttele sobiva variandi leidmiseks tuli konstrueerida mitu alternatiivset lahendust. Kettsaag-halumasina lõhestus- ja halgude äraveosüsteemi mudel koostati vastavalt turu- ja patendiuuringule ning eskiismudelite põhjal tehtud otsustele kasutades selleks SolidEdge tarkvara. Konstrueerimisel lähtuti ettevõtte tootmisvõimalustest, valiti odavamad koostamisviisid ja võimalusel kasutati standarddetaile ja kalibreeritud materjale. Valminud halumasina mudeli põhjal koostati ligikaudu 180 A4 lehekülge masinaehituslikke jooniseid. Ettevõtte ja ülikooli koostöö andis magistritööle praktilise väljundi ning magistritöö autorile hea kogemuse ja edasiarenemise võimaluse.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kuressaare prügila mõõdistamine ja 3D mudeli analüüs
    (2014) Keskküla, Hannes; Böckler, Ken; Jürgenson, Harli
    Käesoleva bakalaureuse töö kirjutamise põhjuseks oli suurema projekti raames tellitud töö, mis tegeleb Saaremaal, Kuressaares, Kudjape prügila sulgemisega ning selle uurimisega. Töö eesmärgiks on mõõdistada etteantud territoorium, milleks antud töö puhul on tegemist vana prügilaga ning saadud andmete põhjal koostada mäest 3D kõrgusmudelid, mida oleks võimalik analüüsida. Töös kasutatud andmed on töö koostajate enda poolt mõõdistuste käigus kogutud. Mõõtmised Saaremaal viidi läbi kahel korral – sügisel ja kevadel. Andmete kogumiseks kasutati instrumente, nagu elektrontahhümeeter S6 ja kahte Trimble R4-II GPS vastuvõtjat, millega mõõdeti kahes erinevas GNSS püsijaamade võrgus. Mõõtmistulemuste alusel on koostatud mäest 3D mudelid nii sügise kui ka kevade kohta, mida on omavahel võrreldud. Kokku mõõdeti mäel 2229 punkti, millest 1379 mõõdeti esimesel mõõtmiskorral sügisel ning 850 punkti kordusmõõtmiste käigus kevadel. Töös on võrreldud ka tahhümeetri ning GPS seadmete omavahelist täpsust, millest tuleb välja, et erinevused kahe mõõtmismeetodi vahel on minimaalsed. Samuti on kahes erinevas GNSS püsijaamade võrgus mõõdetud koordinaatide ja kõrguste erinevused peaaegu olematud. Maksimaalseks kõrguste erinevuseks sai mõõdetud 0,031 m. Töö tulemuste analüüsis on välja toodud mäe kõrguste erinevused kahe mõõtmiskorra vahel, kus kõige suurem vajumine on 1,2 m ning kerkimine 0,6 m. Töö näitas, et isegi poole aasta jooksul võib värskelt rajatud mägi kas kerkida või vajuda ning selle uurimiseks on vajalik teha pidevalt kontrollmõõtmisi. Töös tuleb ka välja, et mägi ei kerki ega vaju terve territooriumi lõikes ühtlaselt. Suurimad erinevused tulevad esile eelkõige mäenõlvadel.