Andmebaasi logo

Artiklid

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/6178

Sirvi

Sirvi Artiklid Märksõna "ajalugu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti mullateaduse arengust kaasaegse Eesti Mullateaduse Seltsi rajamise eelsel ja järgsel ajal
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kõlli, Raimo; Astover, Alar
    Eesti Mullateaduse Selts (EMTS) on mullateadusest (muldade uurimine, mullastikukaardid, andmebaasid jms), taimede toitumisest (väetised, agrokeemia jms), muldade ökoloogiast (mullaelustik, talitlemine jt), muldade keskkonnasõbralikust kasutamisest ja muldade kaitsest (potentsiaalsetele võimetele vastava hea seisundi hoidmisest) huvitatud üksikisikute ja organisatsioonide mittetulunduslik ühendus. Eesti mullateadlaste seltsiline tegevus taaselustati Eesti Maaülikooli (EMÜ) mullateaduse õppetooli eestvõttel 2009. aastal ning selle presidendiks valiti Alar Astover. EMTS-i kompetents võimaldab seltsil olla mullastikualaste teadmiste levitaja põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse alal, osaleda mullateaduse alase teadustöö, hariduse ja teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ning selgitada muldkatete rolli olulisust ümbritseva keskkonna kestlikult hea talitlemisseisundi tagamisel. EMTS on arenenud mitmekülgseks ja toimekaks tänu koostööle ja teabevahetusele teiste riikide sama eriala seltside, mullateadusele lähedaste erialaseltside ja Rahvusvahelise Mullateaduste Liiduga (IUSS), mis moodustati 1924. a. Itaalias. EMTS kuulub Euroopa Mullaseltside Konföderatsiooni (ECSSS) ning esindab Eestit Euroopa Mullakaitse Seltsis (ESSC) ja Ülemaailmse Mulla- ja Veekaitse Ühingus (WASWAC). Eesti muldkatte majandamine alates primitiivsest põlluharimisest kuni tänapäevase teaduslikel alustel muldade majandamiseni on olnud keerukas vaheldunud riigikordade erinevate põllu- ja metsamaade majandamise poliitikate tõttu. Muldade praktilist käitlust ja kodumaise mullateaduse arengut on edendavalt toetanud erialaseltside sünergiline mõju ning ülikoolide mullateaduse õppetoolide ja teiste maa- ja looduskasutusega seotud teadusliku uurimise instituutide ja riigiasutuste tegevused. Taolisi koostöös toimunud arenguid käsitlemegi käesolevas loos ühisel ajateljel, millega on suhestunud nii mullateaduse arengusse olulise panuse teinud teadlased kui ka praktiline majandustegevus. Meie käsitluses on see ajatelg jaotatud perioodideks riigikorra poliitiliste erisuste (kui mullaväliste nähtuste) alusel. Arenguloo erilise tähtsusega verstapostiks meie jaoks on Eesti Vabariigi sünd 1918. aastal. Käsitlus hõlmab nii iseseisvuse perioodile eelnenud kui ka järgnenud, erinevate riiklike majanduspoliitikatega perioode. Üldreeglina on areng ajajoonel esitatud perioodide kaupa ja isikute nimed ilma tiitliteta. Käesoleva Eesti mullateaduse ajalugu käsitleva tagasivaate koostamist ajendas IUSS-i jõudmine oma 100. aastapäevani (Horn jt, 2024). Käesolev ülevaade on sellele sündmusele pühendatud lühikese ingliskeelse artikli (Kõlli, Astover, 2024) Eesti lugejale suunatud mahukam versioon. Kirjanduslikke allikaid oleme esitanud kahel viisil ja eesmärgil. Selgitavas tekstis on viited tehtud kirjanduslike allikate autori(te) ja ilmumisaasta alusel. Enamus nendest on tagasivaated eelnenud ajale, mistõttu nende publitseerimine on reeglina lükkunud mõnele järgnevale ajaperioodile. Olles oma tagasivaates fookustanud mullateaduse alaste temaatikate arengu, temaatikaid edasiviinud isikud ja tegevuste katus-asutused, oleme pidanud tõdema, et enam kui sajandi jooksul tehtut on võimatu mahutada soovitud detailsusega ühte artiklisse. Sellest lähtudes on tagasivaate lisas 1 esitatud sama eriala harrastavate teadlaste poolt koostatud erinevaid perioode ja temaatikaid või asutuste ajalugu käsitlevate artiklite bibliograafiline loend [AL01‒19]. Loodetavasti võimaldavad toodud allikad täpsustada Eesti mullateaduse arengu tervikpilti. Lisas 2 on aga esitatud mõnede meile teadaolevate mullateadlaste personaal-bibliograafiad [PB1‒11]. Üldreeglina on lisadele viidatud vaid erandkordadel. Kokkuvõttena saab öelda, et oleme ajatelje suhtes saanud esitada ennekõike perioodide olulisemad uurimisteemad, põhitegijad ja -tegevused, ala eest vastutavad juhid ning tähtsündmused. Suhteliselt tagasihoidlikult oleme saanud käsitleda koostöid mullateadusega piirnevate teiste loodusteaduste tegevustega.