Raamatud
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3764
Sirvi
Sirvi Raamatud Märksõna "artiklikogumikud" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kvaliteetsem teadushuviharidus(SA Eesti Teadusagentuur, 2019) Saart, Katrin (koostaja)Me kõik puutume iga päev kokku tuhandete asjadega, mille on avastanud või loonud inimesed, kes tegutsevad loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. See maailm on põnev ja köitev, kuid nõuab tegutsejatelt spetsiifilisi oskusi ja teadmisi. Eesti tööturul teravneb lähiaastail vajadus reaal- ja tehnikateaduste taustaga tööjõu järele – vaja on senisest enam insenere, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste, tehnikuid ja mehhatroonikuid1. Üheks LTT erialadel õppijate ja lõpetajate arvu suurendamise viisiks on parandada noorte teadlikkust valdkonna võimalustest ning selle tulemusena juhatada neid erialade juurde. Seda toetab varane kokkupuude LTT valdkonnaga teadushuvihariduses.„Kvaliteetsem teadushuviharidus“ on järg raamatule „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest“ (2015). Käesolev kogumik koosneb 11 eksperdi teemakäsitlustest koos asjakohaste teadusuuringute tulemuste, mõtlemisülesannete, näidislugude ja juhtumi-kirjeldustega.Raamat koondab huviringi korraldamiseks olulisi teemasid nagu huvihariduspedagoogikatähtsus teadusringi juhendaja töös ja loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine praktika käigus. Ülevaade on antud noorsootöö eesmärkidest ja võtmepädevustest ning kuidas või kes peaks hindama pakutava kvaliteeti. Käsitletakse huviringis osalemise motivatsioonigaseotud põhiküsimusi: kuidas tekitada, hoida ja taastada huvi. Teadushuviringi kavandamist ja elluviimist kirjeldavas peatükis jätkub avastamist või meeldetuletusi nii algajale kui juba kogenud juhendajale – mis on oluline noorele, mis juhendajale, huvikoolile, kogukonnale või kogu Eestile. Juttu tuleb huvikoolide osast erivajadustega noorte arendamisel ja nende eripäradega arvestamisel. Eraldi peatükk räägib mängu ja mängimise tähtsusest. Artiklikogumiku lõpetab ülevaade huvi- ja üldhariduse koostööst ning üksteise toetamisest Pärnus asuva Pernova hariduskeskuse näitel.Kogumiku koostamise käigus kerkis esile uusi ideid ja teemasid, mis nende kaante vahele enam ei mahtunud. Ehk leiavad need teemad käsitlemist kunagi tulevikus. Loodame, et huvihariduse ja eriti teadushuvihariduse teemal hakkab valmima rohkem teadustöid ka ülikoolides.Täname kõiki koostööpartnereid ja teadushuviharidusse panustajaid!Kirje Maareform 30 : artiklid ja meenutused(Maa-amet, 2021) Rennu, Triinu (koostaja); Kukk, Irja-Gea (koostaja); Ots, Anu (koostaja)Hea lugeja! Eestis ja paljudes teistes 1990. aastatel okupatsiooni alt vabanenud riikides on maareform olnud seotud eelkõige õigluse, õiguste ja normaalse tsiviilõiguse taastamisega, samuti kinnisvaraturu kujundamise ja majanduskasvuga. Aastal 1991 alanud maareformi eesmärk oli heastada Nõukogude võimu ülekohus ja anda maa tagasi selle tegelikele omanikele. Maareform on nõudnud poliitilisi kompromisse ja võtnud arvesse huvirühmi, mistõttu on selle elluviimisel tulnud lahendada nii õiguslikke, majanduslikke kui ka tehnilisi küsimusi. Maareform ei ole alati populaarne, sest suuresti on tegemist varaliste õiguste ümberjaotamisega kellegi kasuks avaliku võimu teostamise jõul. Kolmkümmend aastat tagasi Eestis alanud omandi- ja maareform on puudutanud iga inimest, perekonda, ettevõtet ja omavalitsust. Igaühel on selle protsessi õiglusest, kiirusest, efektiivsusest ja tulemustest oma kogemus ning oma arvamus. Parimat soovides oleme sageli eestlaslikult liiga kriitilised. Tegelikkuses on reformi tulemusel iga maatükk saanud omaniku ja selged piirid, mis aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada. See kõik on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks. Ka praegune maareform ei ole veel lõppenud, lahendamata on kõige keerulisemad küsimused. Kui soovime, et praegune reform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt tegeleda. Eestlane oskab hinnata vabas riigis elamise väärtust. Samamoodi, nagu Eesti riigil on vaja panustada iseseisvasse riiki, on vaja teha kõik selleks, et igal maatükil oleks omanik. Tänan kõiki, kes on andnud oma osa maareformi elluviimisel ja selle kogumiku koostamisel! Hoidkem Eestit, ainsat ja meile kõigile nii hingelähedast maad! Tambet Tiits, Maa-ameti peadirektor.