Raamatud
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3764
Sirvi
Sirvi Raamatud Märksõna "Eesti" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud : seisund, kasutamine, andmebaasid(Haridus- ja Teadusministeerium, 2008) Haridus- ja Teadusministeerium; Parmasto, Erast (toimetaja); Viikberg, Jüri (toimetaja)Riiklik programm „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” kinnitati 24. detsembril 2003 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 865-k aastateks 2004– 2008 ning anti haridus- ja teadusministeeriumi hallata. Loodi programmi juhtkomitee (26.01.2004), kes asus kohe tegutsema, ja mõnevõrra hiljem ekspertnõukogu (9.03.2006), kelle tegevuse viljaks oli kogude programmi tulemuste esimene, n-ö vahekokkuvõte suurt huvi tekitanud konverentsi näol (16.11.2006). Ka siinset kogumikku võib vaadelda programmi tulemuste aruandena. Sisukorra järgi otsustades peaks lugeja saama kogude praegusest seisust üsna täieliku ülevaate, kas ka ammendava, selgub ehk pisut hiljem. Kahtlemata annab see kokkuvõte aga sobiva aluse edasiste sihtide seadmiseks. Et ülalviidatud Vabariigi Valitsuse korraldust ette valmistada või teisisõnu, riikliku programmi projekti koostada, moodustas HTM 2003. aasta jaanuaris komisjoni, kellel tuli mõne kuu jooksul saada ülevaade peamiselt ülikoolide, ent ka muude asutuste humanitaar- ja loodusteaduslikest kogudest, nende seisundist ja olukorra parandamiseks vajalikest meetmetest. Selle ülevaate lühendatud versioonist sündis riikliku programmi tekst, mis ilmus Riigi Teatajas ja mis võib olla heaks võrdlusaluseks, hindamaks programmi toel saavutatud progressi. Loomulikult on igal koguhoidjal oma kogusid puudutavate muutuste kohta palju üksikasjalikum pilt, kui seda võimaldaks võrdlus eelmainitud allikaga, mille põhjal saab siiski kujundada üldisema ja ülevaatlikuma seisukoha. Protsessis osalejana võin ütelda muidugi ka ilma materjalidesse süvenemata, et tänu riiklikule programmile (viimastel aastatel päris adekvaatsel rahastamistasemel) ja eriti kogudega tegelevate inimeste entusiastlikule tööle on Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude seisund möödunud viie aastaga oluliselt paranenud nii hoiutingimuste kindlustamise, säilitamise kui ka kasutusvõimaluste ajakohastamise poolest. Sellest lähtudes kaldun arvama, et edaspidi peaks esiplaanile tõusma kogudega tehtava töö pidev moderniseerimine. Loodetavasti annab siinne kogumik selleks olulisi impulsse. Dimitri Kaljo akadeemik, juhtkomitee esimeesKirje Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste töid. 2(Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool. Loodusteaduste kool; Eesti Maaülikool. Loodusteaduste kool; Järv, Eha (toimetaja); Kirsimäe, Kristel (toimetaja); Laugaste, Reet (toimetaja); Püttsepp, Juhani (vastutav toimetaja); Žurauskaite, Mariana (toimetaja)Teie käes avaneb raamat valikuga Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste uurimistöödest aastaist 2012–2018. Eelmine kogumik, mis on nähtav ka kooli kodulehel (vt emu.ee), koondas artikleid aastaist 2007–2011. Tekste on toimetatud ja lühendatud, välja on üldjuhul jäänud allikaviited, mis muidu on tööde juures nõutud. Aastaarv artikli päises märgib seda, millal õpilane lõpetas loodusteaduste kooli. Koolide, samuti haldusjaotusüksuste nimekujud on jäetud selliseks, nagu nad olid töö kirjutamise aegu. Gümnaasiumiõpilastele ja ka põhikooli lõpuklassile mõeldud loodusteaduste kool töötab maaülikooli juures alates kevadest 2004. Silmast silma kohtuvad õpilased ja õpetajad vähemalt kord kuus: toimuvad õuesõpe, väljasõidud, ettekanded, praktikumid. Diplomi saab õpilane, kes suudab õppeaasta lõpuks sooritada positiivsele hindele kõik kodutööd ja suulise eksami. Avatud ülikooli kaudu laekuvad ka ainepunktid, samuti on sisseastumissoodustus mitmele Eesti Maaülikooli erialale. Kooli jõuavad õpilased enamasti oma bioloogiaõpetaja soovitusel. Enim õpilasi on tulnud Tartu Tamme Gümnaasiumist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Võru Gümnaasiumist. Õpetatud on ka Põlva, Kadrina, Kuusalu, Pärnu, Lüllemäe jt koolide ning isegi Tallinna lapsi. Maaülikooli õppeosakonna juures töötavat kooli kureeri- vad bioloogid Juhani Püttsepp (juhani@emu.ee) ja Eha Järv (eha.jarv@emu.ee), toetab Haridus- ja Teadusministeerium.Kirje Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste töid. [1](Eesti Maaülikool, 2012) Eesti Maaülikool. Loodusteaduste kool; Eesti Maaülikool. Loodusteaduste kool; Järv, Eha (toimetaja); Püttsepp, Juhani (vastutav toimetaja)Teie käes on raamat, mis sisaldab valikut Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste uurimistöödest aastatest 2007–2012. Kõik valitud tööd on õppejõududelt pälvinud suurepärase hinde. Tekste on mõnel juhul lühendatud ja selguse huvides toimetatud, illustratsioone välja jäetud, kuid on siiski püütud säilitada õpilaste algset vormistust. Maaülikooli loodusteaduste kooli tekkele viis ÕTÜ ehk Õpilaste Teadusliku Ühingu töö taastamine 2004. aastal. Sama aasta kevadel algasid Maaülikoolis Juhani Püttsepa korraldamisel õppekäigud gümnaasiumiõpilastele. Paari-kolme aastaga kujunes välja loodusteaduste kool tema praegusel kujul, oma otsustava toetuse andsid Maaülikooli toonased juhid Hardi Tullus, Andres Koppel ja Alar Karis. Alates 2006. aastast kannab õppekava nime „Sissejuhatus loodusteaduslikku mõtlemisse”, juhtkonna poolelt on viimastel aastatel koolil silma peal hoidnud teadusprorektor Anne Luik. Kooli õppetöö vormiks on eeskätt õuesõpe, loengud ja praktikumid. Õpilased lahendavad koduülesandeid, aastatega on üha suurenenud praktiliste tööde osakaal (näiteks valgusreostuse mõõtmine, järve uurimine). Diplomi saamiseks peavad olema tehtud kõik kodutööd ja kevadel tuleb sooritada ka suuline eksam. Lisandub avatud ülikooli diplom, mis kinnitab ainepunktide saamist. Juhiseid jagavad valdavalt Maaülikooli teadlased ja praktikud, enamik õpetajaid tuleb põllumajandus- ja keskkonnainstituudist (instituudi eestvedajad Illar Lemetti ja Aret Vooremäe on kuulunud ka eksamikomisjoni). Õpilased jõuavad kooli enamasti bioloogiaõpetajate vahendusel. Kooli tööst on osa võtnud Tartu ja Tartumaa, aga ka Tallinna ja Harjumaa loodushuvilised gümnaasiumiõpilased. Kõige rohkem õpilasi on andnud kuus kooli: Hugo Treffneri gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Kivilinna gümnaasium, Tamme gümnaasium, Kommertsgümnaasium ja Nõo reaalgümnaasium. Viimasest ongi senini pärit kõige rohkem meie kooli lõpetajaid. Kuuludes Maaülikooli õppeosakonna haldusalasse püüab loodusteaduste kool õpetada lapsi loodust vaatlema ja tähelepanekuid tegema ning neid sõnaliselt vormistama. Eesmärk ei ole, et õpilane tingimata tuleks õppima mõnele Maaülikooli erialale, vaid et ta jagaks meie ülikoolist saadud teadmisi teistele ja ka kasutaks neid kunagi ise seoste ja sildade loomiseks teaduste vahel. Kooli tööd korraldavad bioloogid, Maaülikooli õppeosakonna peaspetsialist Juhani Püttsepp (juhani@emu.ee) ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemlaborant Eha Järv (eha.jarv@emu.ee). Viimastel aastatel on kooli tööd toetanud haridus- ja teadusministeerium.Kirje Eesti teadus 2019(Eesti Teadusagentuur, 2019) Eesti Teadusagentuur; Raudvere, Kadri (toimetaja)Eesti kui väheste loodusvaradega väikeriigi suurim arengu toetaja on tark ja ettevõtlik rahvas. Oleme taasiseseisvumise järel jõudnud olukorda, kus lihtsamad arengutegurid on ammendunud ja üha selgemaks saab, et Eesti edendamiseks on senisest tõhusamalt vaja kasutada teaduse potentsiaali. Milline see potentsiaal on, milline näeb välja Eesti teadus rahvusvahelises võrdluses, millised on meie teadus- ja arendustegevuse suuremad ja kroonilised või lühemaajalised probleemid? Selles kogumikus arutataksegi arvudele ja faktidele toetudes nende küsimuste üle. Eelmine samalaadne kogumik „Eesti teadus 2016“ võeti hästi vastu. Selles esitatud andmed ja analüüsid Eesti teadus- ja arendustegevuse kohta leidsid laialdast kasutamist paljudes järgnevates analüüsides ning panustasid argumente teaduspoliitilistesse diskussioonidesse. Kogumiku põhistruktuur on eelnevaga sarnane – see koosneb kahest omavahel seotud osast. Esimese osa moodustab neli põhjalikumat artiklit, millest esimesed kaks käsitlevad teaduse tegemiseks vajalikke ressursse. Ühelt poolt teaduse ja arendustegevuse rahalisi vahendeid ning teisalt teadlaskonda ja selle olukorda. Kaks järgmist artiklit kirjeldavad teaduse tulemuslikkust iseloomustavat publitseerimistegevust ning teaduse mõju ja seoseid majanduse ning ühiskonnaga laiemalt. Esimene osa on üles ehitatud nii, et artiklites toodud põhiandmed oleksid võrreldavad eelmises kogumikus tooduga, arvestusega et tulevikus sarnaste ülevaadete lisandudes oleks võimalik olulisi andmeid seada aegridadesse. Kogumiku teine osa koosneb lühiartiklitest, mis kajastavad praegu teaduspoliitika üle peetavates aruteludes sageli esile kerkivaid teemasid. „Eesti teadus 2019“ ja selles toodud joonised koos algandmestikega on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Ülevaatekogumiku koostamist juhtis toimetuskolleegium, millesse kuulusid Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli professorid Ülo Niinemets, Erkki Karo, Rainer Kattel ning Richard Villems. Erilised tänud autoritele Jüri Allikule ja Kalmer Laukile. Materjali aitasid artiklite tarbeks kokku panna Eesti Teadusagentuuri analüüsiosakonna töötajad, palju sisulist abi andis Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson. Suur tänu kõigile neile ning samuti aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklite ja kogumikus kasutatud fotode autoritele. Tänan Teadusagentuuri tegevjuhti Karin Jaansonit arvukate tähelepanekute ja nõuannete eest. Erilist äramärkimist väärib kogumiku toimetaja Kadri Raudvere, kes abistas autoreid värskete andmete hankimisel ja innustas neid delikaatsel moel siis, kui kirjutamistähtajad kriitiliseks muutusid. Esitatud on kogumiku koostamise ajal (2018. aasta lõpp) kõige värskemad kättesaadavad andmed. Kuna statistiliste andmete kogumine ja esitamine riiklikul tasandil võtab sageli aasta või mõnel juhul isegi rohkem, pärinevad mõned statistilised andmed 2017. aastast või veelgi varasemast ajast. Kasutatud on peamiselt OECD andmebaaside, Eurostati, Eesti Statistikaameti, Haridus- ja teadusministeeriumi, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teadusagentuuri andmeid. Loodame, et kogumikus toodud andmestik pakub mõtlemisainet teadlastele, poliitikakujundajatele ning kõigile teaduse vastu huvi tundvatele inimestele, on abiks jätkuvates teaduse teemalistes aruteludes ning pakub tuge faktipõhisele poliitikakujundamisele. Andres Koppel, Eesti Teadusagentuur, juhatuse esimeesKirje Hea teadustava(Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2023) Tartu Ülikooli eetikakeskusHea teadustava kokkulepe. Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab teadusasutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis. Iga teadusasutuse enda otsustada jääb, millisel kujul neid kokkulepitud alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid oma liikmeteni viia, kuidas nende järgimist oma asutuses tagada ning millised protseduurireeglid kehtestada väärkäitumise juhtumite menetlemiseks. Hea teadustava kokkuleppe tekst: Hea teadustava kokkuleppele alla kirjutades kinnitame, et austame ja järgime neid teaduse alusväärtusi: vabadus; vastutus; ausus ja objektiivsus; austus ja hoolivus; õiglus; avatus ja koostöö. Hea teadustava kokkuleppega liitudes tunnistame nii teadlaste ja teadusasutuste kui teadusorganisatsioonide ja teaduse rahastajate vastutust: teadustöö kavandamisel; teadustöö tegemisel; teadustöö tulemuste avaldamisel ja rakendamisel; huvide konflikti teadvustamisel ja lahendamisel; heade koostöösuhete tagamisel; hea teadustava levitamisel ja edendamisel. Hea teadustava kokkuleppega liitudes lubame oma asutuses järgida, levitada, edendada ja juurutada head teadustava ning teha kõik väärkäitumise ennetamiseks, avastamiseks ja juhtumite korrektseks menetlemiseks. Teeme omavahel koostööd hea teadustava rakendamisel ja väärkäitumise juhtumite menetlemise korra väljatöötamisel, et tagada teaduse usaldusväärsus ning erinevate teadusasutuste liikmete võimalikult võrdne kohtlemine. Allkirjastanud asutused: AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus, BioCC OÜ, Cybernetica AS, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Biokeskus, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, EMK Teoloogiline Seminar, Estonian Business School, Haridus- ja Noorteamet, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Kõrgem Kunstikool Pallas, Sisekaitseakadeemia, STACC OÜ, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool, sh Tartu Observatoorium, Tervise Arengu Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Asutuste nimekiri uuendatud jaanuaris 2023.Kirje Hea teadustava(Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2017) Tartu Ülikooli eetikakeskusHea teadustava kokkulepe. Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab teadusasutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis. Iga teadusasutuse enda otsustada jääb, millisel kujul neid kokkulepitud alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid oma liikmeteni viia, kuidas nende järgimist oma asutuses tagada ning millised protseduurireeglid kehtestada väärkäitumise juhtumite menetlemiseks. Hea teadustava kokkuleppe tekst: Hea teadustava kokkuleppele alla kirjutades kinnitame, et austame ja järgime neid teaduse alusväärtusi: vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ja koostöö. Hea teadustava kokkuleppega liitudes tunnistame nii teadlaste ja teadusasutuste kui teadusorganisatsioonide ja teaduse rahastajate vastutust: teadustöö kavandamisel, teadustöö tegemisel, teadustöö tulemuste avaldamisel ja rakendamisel, huvide konflikti teadvustamisel ja lahendamisel, heade koostöösuhete tagamisel, hea teadustava levitamisel ja edendamisel. Hea teadustava kokkuleppega liitudes lubame oma asutuses järgida, levitada, edendada ja juurutada head teadustava ning teha kõik väärkäitumise ennetamiseks, avastamiseks ja juhtumite korrektseks menetlemiseks. Teeme omavahel koostööd hea teadustava rakendamisel ja väärkäitumise juhtumite menetlemise korra väljatöötamisel, et tagada teaduse usaldusväärsus ning erinevate teadusasutuste liikmete võimalikult võrdne kohtlemine. Allkirjastanud asutused: BioCC OÜ, Cybernetica AS, Eesti Biokeskus, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Estonian Business School, Haridus- ja Teadusministeerium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Tartu Observatoorium, Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Allkirjastatud 1. novembril 2017 TallinnasKirje Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis : lõpparuanne(Eesti Teaduste Akadeemia, 2018) Soomere, Tarmo; Niinemets, Ülo; Niglas, Katrin; Pilt, Ebe; Roosalu, Triin; Randma-Liiv, TiinaEsitatakse ülevaade kaasaegsete teadlaskarjääri mudelite põhimõtetest, peamistest elemen-tidest, nende teisenemisest viimastel aastakümnetel ning erinevate mudelite rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadest teaduskirjanduses 2011–2017 ilmunud artiklite, üksikutes riikides rakendatud mudelite võrdlevate ülevaadete ja neis esitatud materjalide ekspertarutelude alusel. Sama andmestiku alusel analüüsitakse teadlaskarjääride kujunemise dünaamikat ja teadlaskarjääri iseärasuste seoseid teadlaste mõjukuse ja teadussüsteemi toimimisega. Tõdetakse, et optimaalne teadlaskarjääri mudel on üks teadmispõhise ühiskonna tugedest ning ideaalis mehhanism, mis realiseerib parimal moel teadlaste potentsiaali ühiskonna vaja-dusteks. Identifitseeritakse Eesti jaoks sobivate mudelite kontseptuaalsed alused, soovitus-likud ülesehituse printsiibid ja võimalikud proportsioonid ning ajaline dünaamika. Leitakse, et Eestis tuleks käivitada selge ja läbipaistev ning samas piisavalt paindlik ja erisusi aktsepteeriv karjäärimudel, mis annaks julgustava signaali võimekatele noorteadlastele, võimaldaks selekteerida välja säravad teadlased juba suhteliselt varases staadiumis ning aitaks kaasa võrdsete võimaluste tagamisele. Mudeli eesmärk on väga häid tippe Eesti akadeemilisele maastikule juurde saada ja neid siin hoida. Sellise mudeli selgroona soovitatakse luua tenuurisüsteem (tähtajalised ametikohad tenuu-rirajal, millele järgnevad tähtajatud tenuuri ametikohad) olemasoleva süsteemi täiendusena. Süsteem peaks haarama väikese hulga tippteadlasi (ligikaudu 1/5 teadlastest ja õppejõudu-dest) ning toimima lävendipõhiselt õigustatud ootuse printsiibi alusel. Tenuurisüsteem eel-dab stabiilset rahastust, mis peab olema garanteeritud asutuste, mitte teadlaste endi ega nende allüksuste poolt. Tenuurisüsteemi põhimõtted tuleks sätestada seaduse tasemel, jättes ülikoolidele ulatusliku otsustusõiguse detailide kujundamisel. Jõutakse järeldusele, et taoline süsteem teeb teadlaskarjääri atraktiivseks, pakkudes tenuuri jõudnutele töökohakindlust ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi töötingimusi. Paralleel-selt tenuurisüsteemiga tuleb käigus hoida laiapõhjaline akadeemiline kogukond, mille ole-masolu tagab teadusmaastiku paindlikkuse. Analüüsitakse tenuuri tüüpi mudelite spetsiifikat teadlaste mobiilsuse, tippteaduse toeta-mise, teaduskoostöö kujunemise ja pärssivate tegurite seisukohalt. Antakse ülevaade soolise ebavõrdsuse problemaatikast karjäärimudeli kontekstis. Peetakse vajalikuks lähtuda teadlas-te soorituse hindamisel nende saavutustest selle aja vältel, mil nad on olnud aktiivselt tege-vad teadusmaastikul. Formuleeritakse soovitused karjääri üksikute elementide rakendamiseks Eesti tingimustes. Skitseeritakse tenuurisüsteemi rahastamise võimalused. Leitakse, et süsteemi tõrgeteta funktsioneerimiseks on vaja tagada õigeaegne väärikas väljumine nii, et pensionile jäämisega ei kaasne olulist elukvaliteedi langust. Kirjeldatakse võimalusi kujundada Eestis laiendatud akadeemiline tööturg. Soovitatakse jätkata tööstusdoktorantuuri institutsionaliseerimist ning käivitada teemapõhise uurija-professori institutsioon.Kirje Kivi sahka!(MTÜ Eesti Künniselts, 2023) Ameerikas, Margus (koostaja); Laiapea, Heino (koostaja); Võsa, Taavi (koostaja); Lees, Urmas (koostaja); Sammler, Lii (koostaja); Sander-Sõrmus, Meelika (koostaja); Uusen, Helme (koostaja); Kupp, Aive (koostaja); Parv, Marika (koostaja); Järvala, Egle (koostaja)Kvaliteetne künd on põlluharimise alus. Tuhandeid aastaid oleme oma põhitoidu saanud taimekasvatusest. Kuna planeedi põllpinda ei saa aga lõputult laiendada, muutub üha tähtsamaks saada olemasolevatel põldudel võimalikult hea, ühtlane ja kvaliteetne saak. Üks peamisi töid selleks on täpne ja kvaliteetne künd. Eesti Künniselts on üle 30 aasta künni ja künnivõistluste traditsioone edasi viinud ning toonud Eesti praktikasse selle ala maailma tippteadmisi ja kogemusi. Eestis on välja kujunenud hea mitmel tasandil võistluste traditsioon. Meil on iga-aastased rahvusvahelised koolinoorte künnivõistlused Olustveres. Sealsed parimad võistlevad Eesti künnimeistrivõistlustel koos oma ala meisterkündjatega. Neid võistlusi on peetud Eesti erinevates kohtades: Jänedal, Väätsal, Olustveres, Tartus, Jõgeval, Vinnis, Kehtnas, Ilmatsalus, Vändras ja Siimustis. 2023. aasta võistlused toimuvad koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega Säreveres. 2024. aasta Eesti meistrivõistlused on aga Vändras ning nendega tähistatakse sealsetel põldudel 150 aastat tagasi Carl Robert Jakobsoni korraldatud esimesi künnivõistlusi. Eesti meistrivõistluste võitjad esindavad oma riiki järgmise aasta maailmameistrivõistlustel, mida korraldatakse alates 1953. aastast. Maailmameistrivõistlustest võtab osa kündjaid ligi kolmekümnest riigist. Eesti kündjad on osalenud MM-il aastast 1989. 2023. aasta kündmise maailmameistrid selguvad Lätis Kuldiga lähedal. 2024. aastal toimuvad 69. tiitlivõistlused aga siin, Eestis. Need korraldab Eesti Künniselts koostöös WPO, Maaülikooli, Tartu linna, Regionaal- ja Põllumajanduseluministeeriumi jt. toetajatega. See kujuneb kindlasti meie põllumajanduse suursündmuseks. Eestis on välja kujunenud asjatundlik künnikohtunike meeskond, kus on suur osa Maaelu Teadmuskeskuse teaduritel. Hindajatena tegutsevad nii aastakümneid seda tööd teinud vanameistrid kui väliseksperdid. Igal aastal lisandub ka noori hindajaid. Nagu spordis ikka, on ka künnivõistlustel on oma fännklubi. Ühise grupina on käidud kõikidel taasiseseisvumise järgsetel maailmameistrivõistlustel. Künnivõistlus on tehnikaala ning seetõttu on võistlustel osalemine kulukas. Aitäh kõigile künniseltsi ja võistluskündjate senistele ja tulevastele toetajatele ning sponsoritele, tänu kellele seda ala suudetakse arendada ja võistlustel osaleda. Loodame, et brošüürist „Kivi sahka“ on kasu nii võistluskündjatele, ekspertidele, õppuritele kui ka praktilistele põllumeestele, taimekasvatajatele. Elektrooniline versioon brošüürist on saadaval Eesti künniseltsi kodulehel: www.eestikynniselts.eeKirje Maareform 30 : artiklid ja meenutused(Maa-amet, 2021) Rennu, Triinu (koostaja); Kukk, Irja-Gea (koostaja); Ots, Anu (koostaja)Hea lugeja! Eestis ja paljudes teistes 1990. aastatel okupatsiooni alt vabanenud riikides on maareform olnud seotud eelkõige õigluse, õiguste ja normaalse tsiviilõiguse taastamisega, samuti kinnisvaraturu kujundamise ja majanduskasvuga. Aastal 1991 alanud maareformi eesmärk oli heastada Nõukogude võimu ülekohus ja anda maa tagasi selle tegelikele omanikele. Maareform on nõudnud poliitilisi kompromisse ja võtnud arvesse huvirühmi, mistõttu on selle elluviimisel tulnud lahendada nii õiguslikke, majanduslikke kui ka tehnilisi küsimusi. Maareform ei ole alati populaarne, sest suuresti on tegemist varaliste õiguste ümberjaotamisega kellegi kasuks avaliku võimu teostamise jõul. Kolmkümmend aastat tagasi Eestis alanud omandi- ja maareform on puudutanud iga inimest, perekonda, ettevõtet ja omavalitsust. Igaühel on selle protsessi õiglusest, kiirusest, efektiivsusest ja tulemustest oma kogemus ning oma arvamus. Parimat soovides oleme sageli eestlaslikult liiga kriitilised. Tegelikkuses on reformi tulemusel iga maatükk saanud omaniku ja selged piirid, mis aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada. See kõik on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks. Ka praegune maareform ei ole veel lõppenud, lahendamata on kõige keerulisemad küsimused. Kui soovime, et praegune reform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt tegeleda. Eestlane oskab hinnata vabas riigis elamise väärtust. Samamoodi, nagu Eesti riigil on vaja panustada iseseisvasse riiki, on vaja teha kõik selleks, et igal maatükil oleks omanik. Tänan kõiki, kes on andnud oma osa maareformi elluviimisel ja selle kogumiku koostamisel! Hoidkem Eestit, ainsat ja meile kõigile nii hingelähedast maad! Tambet Tiits, Maa-ameti peadirektor.