Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Märksõna "ääremaastumine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Äkkeküla loodus- ja aktiivturismi arendamine ääremaastumise mõjude leevendamiseks Narva piirkonnas
    (Eesti Maaülikool, 2026) Gering, Larissa; Sudakova, Lea (juhendaja)
    Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida, kas ja millisel viisil võib Äkkeküla loodus- ja puhkeala arendamine olla seotud Narva piirkonna ääremaastumise tajumisega. Käesolevas uurimuses lähtuti eeldusest, et regionaalareng ei kujune üksnes majanduslike näitajate kaudu, vaid hõlmab ka territoriaalset enesetaju, sotsiaalset sidusust ja kohakiindumust. Teoreetiline raamistik tugines perifeersuse ja periferialiseerumise käsitlustele, sümboolse ääremaastumise kontseptsioonile ning kohakiindumuse ja sotsiaalse sidususe teooriatele. Analüütiline lähenemine põhines mikro-, meso- ja makrotasandi raamistikul, mis võimaldas siduda individuaalse ruumikasutuse territoriaalse kuvandi ja regionaalse arengutajuga. Uurimuses kasutati kombineeritud uurimisstrateegiat. Kvantitatiivne osa põhines 253 Äkkeküla külastaja ankeetküsitlusel, mille põhjal moodustati viis analüütilist indikaatorit: kasutuskogemus, sotsiaalne sidusus, käitumuslik kohakiindumus, Narva linna kuvand ning ääremaastumise tajumine. Seoste hindamiseks kasutati Pearsoni korrelatsioonianalüüsi. Kvalitatiivne osa põhines viiel poolstruktureeritud intervjuul Narva piirkonna võtmeisikutega ning andmeid analüüsiti temaatilise sisuanalüüsi abil. Tulemused näitasid, et Äkkeküla kasutuskogemus on valdavalt positiivne (M = 4,02) ning ääremaastumise tajumise indikaator on kõrge (M = 4,09), mis viitab usule ala arengupotentsiaali suhtes. Käitumuslik kohakiindumus oli pigem madal kuni mõõdukas (M = 2,30). Korrelatsioonianalüüs näitas nõrka kuni mõõdukat positiivset seost kasutuskogemuse ja ääremaastumise tajumise vahel (r = 0,29) ning kohakiindumuse ja arengupotentsiaali hinnangu vahel (r = 0,37). Narva linna kuvandi barjäärinäitaja ja ääremaastumise tajumise vahel ilmnes väga nõrk seos (r = 0,05). Kvalitatiivsed intervjuud toetasid ja täiendasid kvantitatiivse analüüsi tulemusi. Intervjueeritavad kirjeldasid Äkkeküla kui olulist igapäevast rekreatsiooniruumi, kogukondlikku kohtumispaika ning tähtsat vaba aja veetmise keskkonda Narva elanike jaoks. Uuring viitab sellele, et Äkkeküla arendamine võib olla seotud ääremaastumise tajumisega eelkõige territoriaalse enesetaju ja regionaalse integratsiooni kaudu. Siiski ei ole see seos otseselt põhjuslikult tõendatav. Magistritöö tulemuste põhjal võib väita, et kohapõhised loodus- ja aktiivturismi arendused võivad mõjutada mitte ainult elukeskkonna kvaliteeti, vaid ka territoriaalset identiteeti ja piirkondlikke arengunarratiive. Äkkeküla näitel võib linnalähedane loodus- ja puhkeala täita olulist rolli piirkonna sotsiaalses, ruumilises ja sümboolses arengus.