Andmebaasi logo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2466

Sirvi

Sirvi Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Märksõna "äärelinn" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Rekreatsiooni võimaluste parendamine Raadi-Kruusamäe linnaosas mürarohke roheala näitel
    (Eesti Maaülikool, 2023) Hämarik, Helena; Tamm, Liisi (juhendaja)
    Vabaaja veetmise ja inimeste tervise vahel on olulised seosed, aga kahjuks inimesed ei täida Maailma Terviseorganisatsiooni poolseid soovitusi. Oluline on, et elukeskkond toetaks neid põhimõtteid. Bakalaureusetöö eesmärgiks on parendada Raadi-Kruusamäe linnaosas rekreatsiooni võimalusi läbi disainlahenduse. Analüüsi käigus tutvuti RaadiKruusamäe linnaosaga ning mitmete tervist, müra ja rekreatsiooni käsitlevate teadusartiklitega. Selle käigus jõuti järeldusele, et parim viis projektalal müra vähendamiseks on pinnasest vallid, mis on ka osa kujunduslahendusest. Disainiga anti ettepanekud välijõusaali, mänguväljaku jm rekreatsiooni alade rajamiseks. Tulevikus on soovitatav viia läbi sarnaste lahenduste mürataseme mõõtmisi enne ja pärast ehitamist, et saada teada valitud sekkumise reaalne mõju müra leviku takistamisele.
  • Pisipilt
    Kirje
    Tartu äärelinnade tegevusmaastikud
    (Eesti Maaülikool, 2022) Laineste, Tiina; Veldi, Martti (juhendaja)
    Selles magistritöös uuritakse äärelinnastumise probleeme, võimalikke lahendusi ning eelkõige olukorda äärelinnades Tartu linna näitel. Äärelinnastumine on suur probleem ning tänased äärelinnad ei ole nii hea kvaliteediga teenustega kui võiks, kui me oma elukeskkonnalt oodata võiksime. Nelja suurema Tartu äärelinna uurimiseks ja mõistmiseks toetutakse metoodika osas Tim Ingoldi tegevusmaastiku ideedele. Oma 1993. aasta kirjutises väidab Ingold, et maastik on kvantitatiivne, aga tegevusmaastik kvalitatiivne nähtus. Tegevusmaastik tekib kui inimene elab ja töötab maastikus, tekivad muutused, hääled. Soov on leida, kui äärelinnastumine on suur probleem, kas meie äärelinnad on planeeritud nii, et seal on kvaliteetsed teenused ja väliruum ning millised inimesed ja mis põhjusel sinna kolitakse. Vastuseid leitakse läbi kirjanduse uurimise, võrdluste teiste riikide äärelinnadega, intervjuude ja välitööde. Lõpuks võiks selguda, miks ja kuidas saaksid tänased planeerijad luua teistsuguseid äärelinnu tuleviku äärelinlastele.