VLI lõputööd
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2470
Sirvi
Sirvi VLI lõputööd Märksõna "ainevahetus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Ainevahetuslikud vastused glükoosi infusioonile erinevas toitumuses eesti holsteini lehmadel(2015) Karis, Priit; Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja)Magistritöös kasutatud materjal koguti institutsionaalse uurimistoetuse projekti „Piimalehmade sigimine ja tervis.“ (IUT8-1) raames. Eesmärgiks oli uurida kolm nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist erinevas toitumuses eesti holsteini tõugu lehmade süsivesikute ja lipiidide ainevahetust iseloomustavate vere metaboliitide dünaamikat vastusena glükoosi infusioonile. Valimisse võeti 44 multipaarset eesti holsteini lehma, kes jagati vastavalt toitumushindele kolme rühma: alamäärases toitumuses (≤ 3,0), optimaalses toitumuses (3,25-3,5) ja ülemäärases toitumuses (≥ 3,75). Intravenoosse glükoosi tolerantsi testi ajal võeti vereproovid sõltuvalt glükoosi infusioonist aegadel: -5., 5., 10., 20., 30., 40., 50., 60. minutil. Vereproovidest määrati glükoosi, esterifitseerimata rasvhapete, β-hüdroksübutüraadi ning triglütseriidide kontsentratsioon. Glükoosi infusioon tõi endaga kaasa lühiajalised muutused loomade ainevahetuslikes seisundites, mille dünaamikad rühmade vahel olid sarnased, kuid erinesid absoluutväärtustes. Lehmade ainvahetus poegimisjärgselt oli intensiivsem, mida näitas glükoosi kiirem kadu verest. Samuti leiti, et ainevahetuse seisund on seotud varulipiidide hulgaga enne poegimist.Kirje Eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade üleminekuperioodi võrdlus(Eesti Maaülikool, 2022) Sillaste, Margit; Karis, Priit (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja); Ots, Meelis (juhendaja)Üleminekuperiood on lehmade laktatsioonitsükli kõige olulisem osa. See paneb aluse uue laktatsiooni edukusele ja looma üldisele tervisele ning heaolule. Eestis enamkasvatatud eesti punast ja eesti holsteini tõugude lehmade üleminekuperioodi ainevahetust pole võrreldud pea 20 aastat. Sellest johtuvalt oli käesoleva töö eesmärgiks uurida eesti punast ja eesti holsteini tõugu veiste ainevahetuse erinevust üleminekuperioodil. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi uuring ettevõttes, kus mõlema tõu esindajad kasvavad samades tingimustes. Laktatsiooni arvu põhjal moodustati paarid EPK ja EHF tõugu korduvpoegivatest lehmadest, kellest omakorda moodustati EPK ja EHF uurimisgrupp. Ainevahetuse võrdlemiseks uuriti NEFA ja BHB kontsentratsiooni läbi vereproovide kogumise, hinnati loomade toitumushinded ja võrreldi piimatoodangut. Uuringu tulemusel suuri erinevusi tõugude ainevahetuses ei täheldatud. NEFA kontsentratsioon oli madalam EPK lehmadel. BHB kontsentratsioon tõugude lõikes ei erinenud. Toitumushinne oli läbivalt kõrgem EPK lehmadel, kuid mõlema tõu toitumushinde langus oli sarnane. NEB perioodi läbisid kõik lehmad, peale ühe EHF lehma, kelle toitumushinne püsis samal tasemel kogu uurimisperioodi jooksul. Subkliinilisele ketoosile viitav BHB väärtust ületasid neli EHF lehma ja üks EPK lehm. EHF lehmade piimatoodang oli esimestel nädalatel kõrgem, kuid uurimisperioodi viimasteks nädalateks EPK ja EHF piimatoodangu tasemed ühtlustusid. Nii kõrgem NEFA ja BHB kontsentratsioon kui ka samaaegselt suurem piimatoodang ja madalam toitumushinne viitavad sellele, et EHF lehmadel on raskem üleminekuperioodiga toime tulla. Selleks, et erinevused paremini välja tuleks, peaksid uurimisgrupid olema suuremad. Sellegipoolest saab väita, et EPK tõugu lehmade aretuses on tehtud head tööd – nad tulevad paremini toime üleminekuperioodiga ja nende piimatoodang on võrreldav EHF tõugu lehmade piimatoodanguga.Kirje Effect of crude glycerol feeding on feed intake, lactational performance and metabolic status of dairy cows(Eesti Maaülikool, 2014) Kass, Marko; Kärt, Olav (advisor); Arney, David (advisor)Nowadays, the majority of glycerol, used as an essential primary good for the pharmaceutical, cosmetic, food and other industries, is becoming available as a byproduct from biodiesel manufacture. The rapid growth of the biodiesel industry has increased the availability of crude glycerol, and therefore its price has declined, making it more attractive amongst dairy farmers as a feed additive. Earlier studies have noted that feeding pure glycerol increases the propionate concentration in the rumen, and therefore its consideration as an efficient glucogenic substance for dairy cows after parturition. This thesis deals with some aspects of the use of unrefined glycerol originating from the biodiesel industry in dairy feeds, and discusses changes caused by its metabolism in the lactating dairy cow on several parameters, with special reference to Estonian feeding practices. In a study with post partum Holstein dairy cows the effects of oral drenching of crude glycerol on lactational performance and indices of negative energy balance were examined. Another aspect was to study the effects of replacement of barley meal with crude glycerol in mid-lactation Holstein dairy diets on the ruminal environment and nutrient degradability of grass silage in relation to feed intake and milk parameters, including milk renneting properties. The administration of 500 ml of crude glycerol for up to 21 days from the beginning of lactation improved feed intakes and milk yields. Adding high amounts of crude glycerol to a total mixed ration based on grass silage for mid-lactation dairy cows improved feed intakes with no negative effect on rumen pH, indicating its suitability as a component of a diet, at least when based on grass silage. In addition, replacing barley meal partially with unrefined glycerol increased milk protein content and improved curd firmness. Based on the experiments carried out it was concluded that, even at relatively high amounts, crude glycerol available from the biodiesel industry, is an appropriate feed supplement for dairy cows after calving, as well as in later lactation, under local feeding practices.Kirje Energia metabolism ja -allikad sporthobuste söötmisel. Söötade glükeemiline indeks(2015) Juht, Heleni; Kärt, Olav (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja)Antud magistritöö eesmärgiks oli õppida tundma sporthobuste energia ainevahetust, ainevahetusenergia tootmise võimalusi erinevatest orgaanilistest ainetest ja määrata mõningate hobuste söötmisel enam kasutatavate energiarikaste söötade glükeemiline indeks. Teoreetilises osas antakse ülevaade söötade seedest ja ainevahetusenergia prekursoritest hobustel. Võrreldakse erinevate energiaallikate kasutamise efektiivsust sporthobuste erineva füüsilise koormuse korral. Käsitlemist leiab ka energiarikaste söötade söötmisega seonduvad ainevahetushaigused. Töö eksperimentaalses osas on ära toodud kasutatud glükeemilise indeksi määramise metoodika hobustel, samuti katsetulemused nelja uuritud sööda kohta. Katsesse valiti kaer, oder, suhkrupeedi difusioonlõigud ning kommertsiaalne hobuste sööt Subli. Katse standardsöödaks võeti kaer, mille glükeemiliseks indeksiks võeti kokkuleppeliselt 100. Teiste söötade mõju vere glükoosisisalduse tõusule võrreldi suhtarvuna kaera vastu. Odra glükeemiliseks indeksiks kujunes antud katsetes 110,8, Subli söödal 76,5 ja suhkrupeedi difusioonlõikudel vaid 11,2. Katsetulemuste erinevus oli uuringus kasutatud hobuste vahel suur, suur erinevus oli ka katsesöötade söömuse ja söömise kiiruste vahel. Kõik see kinnitab, et looma mõju söötade glükeemilisele indeksile on suur ja seda tuleb arvestada tulemuste interpreteerimisel ning glükeemilise indeksi kui näitaja kasutamist hobuste praktilisel söötmisel. Hobuste energia ainevahetuse, samuti söötade vere glükoositaset mõjutavate tegurite tundmine aitab vältida sporthobustel nii sageli esinevaid energiaga seotud ainevahetushaiguseid.Kirje Insulin resistance in dairy cows in reference to breed, body condition and milk yield(Eesti Maaülikool, 2012) Jaakson, Hanno; Kärt, Olav (advisor); Ling, Katri (advisor)Pancreatic insulin secretion and tissues resistance to insulin are considered to be essential factors controlling glucose and lipid metabolism post partum. In addition to genetic factors, body condition affects the development of insulin resistance. The aims of present thesis was to compare blood insulin and metabolite responses following intravenous glucose infusion during the period of NEB in Estonian Holstein (EH) and Estonian Red (ER) cows, to examine blood glucose and insulin responses in relation to BCS and milk yield and to investigate effects of pre partum concentrates feeding level on post partum intake, production performance, energy balance and metabolic, and hormonal status in EH cows. BCS at calving was lower in EH compared to ER, indicating differences in energy and nutrient partitioning in the breeds: EH cows, as high producers, appear to be less efficient at restoring fat stores before the next lactation cycle compared to ER. BCS was also lower at the time of the GTT and NEFA mobilization from adipose tissue higher in EH indicating to a tendency towards more intensive basal lipolysis in adipose tissue in this breed. Blood glucose and insulin responses during the GTT were different in breeds. Less pronounced glucose-induced insulin response in EH was associated to slower glucose disappearance, indicating diminished pancreatic insulin secretion capacity and supposedly reduced uptake of glucose by peripheral tissues in EH. Reduced insulin response and reduced uptake of glucose by tissues in EH breed could be mediated by higher basal lipolysis. In ER TG concentration during the GTT was largely unchanged, while in EH it decreased. We suggest that in ER cows the balance between insulin-stimulated plasma TG clearance and re-synthesized TG release from the liver persisted but in EH cows it did not. Decrease in blood TG concentration during the GTT could be attributed to less intensive re-synthesis and release of TG from the liver of the EH cows, hereby adverse influence of higher basal NEFA, reducing lipogenic effect of insulin in the liver, and possibility of more pronounced hepatic lipidosis, indicated by higher NEFA:cholesterol ratios in EH cows, could play a role. Relationships between GTT characteristics and BCS measurements were different in breeds, whereas in EH they reflected the relationships mainly for cows with an optimal BCS at calving, in comparison to thin cows, while in ER breed mainly for comparisons between cows with optimal BCS and over-conditioned cows. Found relationships indicate to weaker glucose-induced insulin response in thin cows for EH and lower blood glucose disappearance in over-conditioned cows for ER, suggesting more impaired insulin function in cows, being either thin or over-conditioned at calving. Proper feeding regimen could help to overcome the negative effect of suboptimal BCS in EH breed. Increasing proportion of concentrates in ration fed two weeks pre partum increased post partum DMI, improved milk components synthesis and reduced lipomobilization; however, did not improve EB, indicating that high-producing cows are likely to utilize the extra-energy to increase their milk production rather than to maintain their energy status.Kirje Kaitstud glükoosi poegimisjärgse söötmise mõju emaka tervisele, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumisele piimalehmadel(Eesti Maaülikool, 2026) Kannumäe, Säde; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); Teder, Siim (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetoolPiimalehmade poegimisjärgne periood on kriitiline nii ainevahetuse, emaka tervise kui ka munasarjafunktsiooni taastumise seisukohalt. On oluline uurida erinevaid söötmisstrateegiaid, mis toetaksid lehmade ainevahetust poegimisjärgselt, et seeläbi soodustada ka reproduktiivtrakti taastumist. Käesoleva töö eesmärk on hinnata kaitstud glükoosi (KG) mõju reproduktiivtrakti taastumisele ja tiinestumisele korduvpoeginud piimalehmadel. Selleks viidi läbi katse 2023. aastal OÜ Estonia Piibu farmis. Esialgsesse valimisse kuulus 145 eesti holsteini tõugu korduvpoeginud piimalehma. Lehmad jaotati kahte rühma: 1) katserühm (n = 74), kelle segasöödale lisati vahemikus 4.–24. lüpsipäev KG-d arvestusega 200 g päevas, ja 2) kontrollrühm (n = 71), kelle segasöödale lisati samas vahemikus isoenergeetilisuse tagamiseks 100 g maisijahu ja 100 g palmirasva. Lehmadele tehti kaks rektaalset ultraheliuuringut reproduktiivtrakti hindamiseks, 14. ja 45. lüpsipäeval. Tiinestumise ja piimatoodangu andmed koguti Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollisüsteemist. Tulemused näitasid, et 200 g KG täiendav söötmine antud katserühmas ei kiirendanud emaka involutsiooni, vähendanud metriidi esinemissagedust, kiirendanud munasarjafunktsiooni taastumist ega parandanud tiinestuvust. Lisaks ei tõstnud see lehmade piimatoodangut. Seega antud kogus kaitstud glükoosi ei ole piisav, et kõrgetoodanguliste lehmade seas leevendada energiadefitsiiti sel määral, et avalduks kliiniline mõju reproduktiivtrakti taastumisele. Seetõttu on vajalik uurida suurema KG koguse või pikema söötmisperioodi mõju sigivusele.Kirje Monensiini ja toitumuse mõju piimalehmade ainevahetusele ja toodangule(Eesti Maaülikool, 2018) Post, Lauri; Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); SöötmisteadusPiimatoodangu kasvuga on lehmadel suurenenud terviseprobleemid ning karjast väljalangevus. Loomakasvataja jaoks on ülioluliseks saanud lehma üleminekuperiood, sest lehma tervislikust seisust sel perioodil sõltub kogu laktatsiooni toodang ning tema karjas püsimine. Piimalehmade ainevahetuse parandamiseks manustatakse farmides nendele vatsa propioonhappe sünteesi suurendavat monensiini. Magistritöös püstitati hüpotees, mille kohaselt vähendab monensiini manustamine keharasvade kasutamist ja ketoosi haigestumise riski ning suurendab piimatoodangut. Ühtlasi uuriti poegimisaegse toitumuse mõju kehavarude kasutamise intensiivsusele. Katsesse võeti 30 korduvpoeginud looma, neist 15-le manustati 2017. aasta suvel 3 nädalat enne poegimist monensiini. Kuue nädalase katseperioodi jooksul võeti lehmadelt vereproove ning hinnati nende toitumust. Vereproovidest määrati esterifitseerimata rasvhapete (NEFA) ja β- hüdroksübutüraadi (BHB) sisaldus ning aspartaadi aminotransferaasi (AST) aktiivsus. Lisaks monensiini mõjule vaadati, kuidas mõjutab toitumus üleminekuperioodil vere metaboliitide dünaamikat ja piimatoodangut. Monensiinil oli kogu katseperioodi vältel mõju NEFA sisaldusele (P<0,05), kuid mõju BHB sisaldusele ja AST aktiivsusele puudus. Toitumuse mõju oli sarnane nagu monensiinil, BHB-le ja AST-le mõju puudus, kuid NEFA sisaldus oli optimaalses toitumuses lehmadel madalam (P<0,05), kui ülemäärases toitumuses lehmadel. Piimatoodangut monensiini manustamine ja toitumus ei mõjutanud. Magistritöö tulemusena selgus, et monensiin vähendas kehavarude kasutamise intensiivsust, kuid ei vähendanud ketoosi haigestumise riski. Monensiini manustamise majandusliku efektiivsuse selgitamine vajab täiendavaid uurimusi.Kirje Relationships between body condition, lipomobilization and insulin resistance in dairy cows(Eesti Maaülikool, 2021) Karis, Priit; Jaakson, Hanno (advisor); Ling, Katri (advisor); Ots, Meelis (advisor); Kokkonen, Tuomo (opponent)The first weeks of lactation are the most demanding period for the metabolism throughout the calving cycle of a dairy cow. Most of the disease events occur during that period; this highlights the need for deeper understanding of cows’ adaption to lactation to increase the welfare of cows and profitability of farm. Insulin is a pancreatic hormone that has a key role in energy metabolism, in general, it promotes storage of energy within organism. Insulin resistance is a state when insulin causes less than normal response in target tissues. It causes intensive lipolysis, which is a risk factor for the occurrence of numerous metabolic diseases. This doctoral thesis elaborates on the relationships of the volume of adipose tissue during dry period with lipolysis, insulin resistance, and the expression of genes and concentration of proteins in adipose tissue that regulate glucose and lipid metabolism. Four weeks before expected calving multiparous Estonian Holstein dairy cows (n=42) were grouped into three according to their body condition score. Three weeks before and after calving intravenous glucose tolerance test and biopsy from subcutaneous adipose tissue were performed. After the formation of experimental groups, blood samples were taken weekly and body condition was assessed fortnightly. Milk samples were taken and zootechnical data registered until the end of the lactation. The energy corrected milk production of over-conditioned cows was higher than that of optimal or thin cows, but the higher production was achieved at the expense of intensive use of energy stored in adipose tissue. Cows that were more resistant to insulin action before calving were prone to intensive lipolysis at the beginning of lactation, which was related to lower expression of lipogenic genes and lower concentration of glucose transporter 4 in subcutaneous adipose tissue. Results clearly show that excessive volume of adipose tissue increases metabolic load and the risk of metabolic diseases. Monitoring body condition of dairy cows gives an opportunity to assess the feeding level on the farm and to avoid overconditioning.Kirje Relationships Between Energy Balance Estimates, Luteal Activity and Fertility in Estonian Holstein Cows(Eesti Maaülikool, 2009) Samarütel, Jaak; Kärt, Olav; Valdmann, Andres; Ling, Katri; Kärt, Olav (advisor); Valdmann, Andres (advisor); Ling, Katri (advisor); Holtenius, Kjell (opponent)Eestis on viimase kümnendi jooksul toimunud lehmade aretuses, söötmises ja pidamises suured muutused, mille tulemusel on nii piimatoodang kui ka holsteini tõu osatähtsus pidevalt kasvanud; holsteini tõugu lehmade 305 päeva toodang suurenes Jõudluskontrolli Keskuse andmetel 4046 kilogrammilt 1996. a 7332 kilogrammini 2007. aastal. Paraku on sama ajavahemiku jooksul langenud mitmed lehmade sigimisnäitajad: uuslüpsiperiood on pikenenud rohkem kui kuu aja võrra (113 päeva 1996. a vs. 147 päeva 2007. a), poegimisvahemik on pikenenud 409 päevalt (1996) 426 päevani (2007). Ka lehmade karjas püsimise aeg on lühenenud 78 kuult (2000) 68 kuuni(2007), praakimispõhjustest on udarahaiguste kõrval suur osakaal ahtrusel. Võttes arvesse põhimõtet, et majanduslikult on kasulik, kui lehm poegib kord aastas, samuti arvestades karja täienduseks vajaminevate loomade üleskasvatamise kulusid, lubavad eeltoodud näited järeldada, et sigimisolukorra parandamises on suur ressurss piimatootmise kasumi suurendamiseks. Piimalehmade sigimishäireid käsitletakse tänapäeval kui multifaktoriaalset probleemi, mis hõlmab aretust, söötmist, loomade pidamist ja mitmeid teisi aspekte. Samas peamised füsioloogilised muutused, mis mõjutavad lehmade tervist ja sigimist, toimuvad poegimisajal või vahetult pärast seda. Sünnitus ja laktatsioon kutsuvad esile järsu muutuse ainevahetuses, energiatarve ja aminohapete tarve suurenevad järsult kaks kuni kolm korda. Kuna laktatsiooni alguses katab söödaga saadav energia vaid osa vajadustest, kohaneb ainevahetus ümber kehavarude (rasvade ja proteiini) kasutamisele, et toetada piimatoodangu kiiret kasvu. Negatiivne energiabilanss (NEB), mis algab juba enne poegimist, võib kesta mõned nädalad, enamasti siiski 10–12 nädalat, seega kuni seemendusperioodi alguseni. NEB ja sellega kaasnev koormus ainevahetusele on tõukejõuks mitmete haiguste ja sigimisprobleemide tekkel. Olulisi seoseid on leitud NEB-i, seda peegeldava ainevahetusseisundi ning ovulatsioonitsüklite taastumise, folliikulite kasvu, munaraku kvaliteedi ning varases arengujärgus embrüo arengu vahel. Nende seoste parem mõistmine võiks olla abiks lahenduste leidmisel lehmade sigimisefektiivsuse parandamiseks. Sellest eesmärgist lähtudes püstitasime ka käesoleva doktoritöö hüpoteesi – lehmade söötmine ja pidamine ning sellest olenev NEB laktatsiooni alguses on seoses munasarjade funktsioonihäirete ning lehmade sigimisefektiivsusega. Eeldasime, et paremate söötmis pidamistingimustega on võimalik ka kõrgema piimatoodanguga farmis vähendada ja lühendada NEB-i ning sellega lüheneb aeg poegimisest luteaalaktiivsuse taastumiseni, esineb vähem munasarjahäireid ja paraneb tiinestumine. Eeltoodud hüpoteesist lähtudes seadsime tööle järgmised eesmärgid: 1. Uurida eesti holsteini lehmade ainevahetus- ja energiaseisundit poegimisjärgsel perioodil (I–IV). 2. Kirjeldada lehmade munasarjade funktsiooni poegimisjärgsel perioodil kahes erineva piimatoodangu ning söötmis- ja pidamistasemega farmis ning selgitada munasarjade funktsioonihäirete mõju sigivusnäitajatele (I; II). 3. Uurida munasarjade funktsioonihäireid ja sigivust ning seostada neid lehmade energiaseisundit iseloomustavate näitajatega kõrge piimatoodangu ja hea sigivusega karjas (II). 4. Uurida poegimiseelse ja -järgse energia- ja ainevahetusseisundi seoseid poegimisjärgse luteaalaktiivsuse taastumise kiirusega (III). 5. Uurida poegimisaegse toitumushinde seoseid poegimisjärgse toitumushinde languse, piimatoodangu ja karjast väljaminekuga esimese laktatsiooni holsteini lehmadel (IV). Uurimuste I–III jaoks kogusime andmed kahest erineva piimatoodangu ning söötmis- ja pidamistasemega farmist (H ja L). Kuna tavalistes farmitingimustes ei ole täpne energiabilansi mõõtmine võimalik ega otstarbekas, siis kasutasime mitmesuguseid kaudseid meetodeid nagu toitumuse hindamine, piimakomponentide ja rasva/valgu suhte määramine, samuti mitmete metaboliitide – esterifitseerimata rasvhapete (NEFA), ketokehade jt – sisalduse määramine verest. Toitumust hindasime kuni kahenädalaste vahedega vastava hindamisskeemi(Edmonson et al., 1989) alusel. Vereproove kogusime 1–2 nädalat enne poegimist, 1–2, 4–6 ja 9–11 nädalat pärast poegimist. Lehmade sigimise uurimisel kasutasime koos traditsiooniliste sigimisnäitajatega füsioloogilisi sigimisparameetreid, mis põhinesid piima progesteroonisisalduse (P4) määramisel. Munasarjade funktsiooni uurimiseks koguti nelja kuu jooksul kolm korda nädalas piimaproovid kõikidelt uuritavatelt lehmadelt (farmid H ja L), alustades 5…10 päeva pärast poegimist. P4 profiilide põhjal moodustasime neli gruppi: normaalne profiil, pikenenud anovulatoorne periood (DC), innatsükli katkemine (CC) ja pikenenud luteaalfaas (PLP). Uurimuse IV jaoks kasutasime Põlula katsefarmist kogutud andmeid. 1. Kõrgem piima rasva/valgu suhe esimesel laktatsioonikuul, suurem toitumushinde langus teise laktatsioonikuu keskpaigaks, suurenenud NEFA ja ketokehade kontsentratsioon 1–2 ning 4–6 nädalat pärast poegimist farmis L uuritud lehmade vereseerumis (n=39) lubasid teha järelduse, et nende energiadefitsiit on suurem kui kõrgema toodanguga farmi (H) uuritud lehmadel (n=71). Kasutatud meetodite kombinatsioon andis lehmade energia- ja ainevahetusseisundist farmi tingimustes usaldusväärse pildi (I). 2. Munasarjade funktsioonihäirete esinemissagedus oli suur, neid esines ligi 50% uuritud lehmadel. Kõige sagedamini esinev munasarjahäire oli DC (I; II). 3. Ajavahemik poegimisest luteaalaktiivsuse ja normaalsete ovariaaltsüklite taastumiseni, samuti normaalse P4 profiiliga ja munasarjade funktsioonihäiretega lehmade suhe oli mõlema uuritud farmi lehmadel sarnane, seda vaatamata farmide energiabilansi erinevusele esimesel laktatsioonikuul (I; II). Teiste munasarjade funktsioonihäirete (CC;PLP) esinemine oli farmides erinev. 4. DC grupil oli normaalse grupiga võrreldes kõrgem AST aktiivsus vereplasmas, madalam valgusisaldus ja kõrgem rasva/valgu suhe piimas esimesel laktatsioonikuul, mis viitavad energiadefitsiidile sel perioodil (II). 5. Ainevahetusseisund kuni kaks nädalat enne poegimist oli seoses luteaalaktiivsuse taastumisega poegimisjärgsel perioodil. Vereseerumi kõrgem ketokehade sisaldus kuni kaks nädalat enne poegimist seostus esimese ovariaaltsükli varasema algusega (III).6. Vaatamata pikenenud anestrusele poegimisjärgsel perioodil oli DC grupi lehmadel hea sigivus kõrgema piimatoodanguga ning paremate söötmis- ja pidamistingimustega farmis (I). Järeldasime, et mõõduka NEB korral ei pruugi ovariaaltsüklite hilisema algusega poegimisjärgselt kaasneda sigivuse langus (I; II). 7. Esimese laktatsiooni holsteini lehmade poegimisaegse toitumushinde, piimatoodangu, karjast väljamineku ja sigimisnäitajate seoste uurimisel selgus, et sobiv toitumushinne poegimise ajal on vahemikus 3,25–3,5 palli. Toitumuse hindamine osutus kergesti omandatavaks ja usaldusväärseks meetodiks lehma kehavarude ja energiabilansi määramisel (IV).