Andmebaasi logo

VLI lõputööd

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2470

Sirvi

Sirvi VLI lõputööd Märksõna "agar-difusioon meetod" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Piimhappebakteritest pärit postbiootikumide antioksüdatiivsed ja antimikroobsed omadused
    (Eesti Maaülikool, 2026) Mandre, Marian; Lutter, Liis (juhendaja); Andreson, Helena (juhendaja); Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
    Postbiootikumid on inaktiveeritud mikroorganismid või nende metaboliidid, mida peetakse paljulubavateks funktsionaalseteks toidukomponentideks tänu nende võimalikule positiivsele tervisemõjule ning suuremale stabiilsusele võrreldes probiootikumidega. Nende kasutamine eeldab aga sobivate inaktiveerimismeetodite rakendamist, kuna erinevad töötlemisviisid võivad mõjutada postbiootikumide bioloogilisi ja tehnoloogilisi omadusi. Bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada termiliste ja mittetermiliste inaktiveerimismeetodite mõju piimhappebakterite antioksüdatiivsele aktiivsusele ning määrata töötlemata piimhappebakteritest saadud rakuvabade supernatantide (CFS-ide) antimikroobne toime enamlevinud toidupatogeenide suhtes, et hinnata uuritud tüvede potentsiaali postbiootikumide arendamisel. Uuritavaks materjaliks oli leivajuuretisest isoleeritud piimhappebakteri Lactiplantibacillus plantarum tüved ning kommertsiaalsed probiootilised tüved. Rakkude inaktiveerimiseks kasutati pastöriseerimist ja ekstreemseid pH tingimusi. Proovide antioksüdatiivne aktiivsus määrati DPPH radikaali neutraliseerimise meetodil ning CFS-ide antimikroobne aktiivsus agar-difusioon meetodil. Töö tulemused näitasid, et aluselise töötluse ja pastöriseerimise järgselt ei tuvastatud proovides elusaid mikroorganisme, samas kui happetöötlus osutus rakkude inaktiveerimisel vähem efektiivseks. Kõigi uuritud tüvede CFS-id näitasid märkimisväärselt kõrgemat DPPH radikaali neutraliseerimisvõimet võrreldes elusate ja inaktiveeritud rakkudega. Antimikroobse aktiivsuse hindamisel ilmnes, et kõigi uuritud tüvede CFS-id inhibeerisid enamiku testitud patogeenide kasvu, kusjuures suurim inhibeeriv toime avaldus Bacillus cereus’e suhtes, samal ajal kui Staphylococcus aureus’e vastu antimikroobset aktiivsust ei täheldatud. Saadud tulemused näitavad, et leivajuuretise mikroobitüvede CFS-idel on võrreldes inaktiveeritud rakkudega suurem bioaktiivne potentsiaal, mis viitab nende võimalikule rakendatavusele postbiootikumidena. Edasised uuringud peaksid keskenduma bakteritüvede metaboliitide ja bioaktiivsuse täpsemale iseloomustamisele ning mittetermiliste inaktiveerimismeetodite optimeerimisele.