Andmebaasi logo

VLI lõputööd

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2470

Sirvi

Sirvi VLI lõputööd Märksõna "100 päeva mass" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu aretusprogrammidesse kuuluvate lammaste analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2026) Haidak, Helena-Krõõt; Piirsalu, Peep (juhendaja); Kaart, Tanel (juhendaja); Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
    Tänapäevases lambakasvatuses on teadlik aretus aluseks lammaste jõudlusnäitajate suurendamiseks. Magistritöö eesmärk oli analüüsida Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu aretusprogrammidesse kuuluvate lammaste populatsioonistruktuuri, 100 päeva massi ja suhtelise kasvukiiruse aretusväärtuse vahelist seost, viljakuse ja suhtelise viljakuse aretusväärtuse vahelist seost, inbriidingu taset ning jäärade kasutamise intensiivsust. Töö põhines programmi Pässu 2.0 andmetel ning enamik analüüse teostati 2021-2025 aastatel sündinud loomade põhjal. Tulemustest selgus, et Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu aretusprogrammid erinevad üksteisest nii populatsiooni suuruse kui ka tõulise koosseisu poolest. Kõigis uuritud aretusprogrammides ilmnes 100 päeva massi ja suhtelise kasvukiiruse aretusväärtuse vahel positiivne lineaarne seos. Korrelatsioonikordajad jäid vahemikku r=0,59...0,88, mis näitab, et suhteline kasvukiiruse aretusväärtus kirjeldab üldiselt hästi loomade tegelikku kasvujõudlust. Viljakuse ja suhtelise viljakuse aretusväärtuse analüüsimist raskendas andmete vähesus. Sellegipoolest selgus, et tunnuste vahel oli positiivne keskmine seos. Inbriidingu analüüsist selgus, et inbriidingu tase on aretusprogrammides erinev. Kohalikud põlistõud on rohkem inbriidsed kui importtõud. Sarnased olid jäärade kasutusintensiivsuse analüüsi tulemused: väiksemates populatsioonides on intensiivsemalt kasutatud väiksemat arvu jäärasid, mis võib suurendada inbriidingut ning vähendada geneetilist varieeruvust. Töö tulemused annavad ülevaate Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liidu aretusprogrammide hetkeseisust ning viitavad vajadusele jätkata andmete kogumist, et toetada aretusprogrammide pikaajalist jätkusuutlikkust.
  • Pisipilt
    Kirje
    Tallede sünni- ja 100 päeva kehamass enamlevinud lambatõugudel Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Haidak, Helena-Krõõt; Piirsalu, Peep (juhendaja); Soonberg, Maria (juhendaja)
    Eesti tõulambakasvatus on 10 aastaga oluliselt muutunud. Varasemad uuringud tallede sünnimassi ja 100 päeva massi kohta Eestis on toimunud üle 10 aasta tagasi, mistõttu on vajadus uute teadmiste järele. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eestis kasvatavate lambatõugude sünnimassi ja 100 päeva massi mõjutavaid tegureid erinevatel lambatõugudel. Andmed uurimuse läbiviimiseks saadi Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidult ning MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühingult. Andmed liideti kokku üheks andmebaasiks ning analüüsiti sünni ja 100 päevamassi omavahelist seost ning tõu, pesakonna suuruse, ema vanuse, sünniaasta ja sünnikuu mõju sünnimassile ja 100 päeva massile. Selgus, et kõikide tõugude puhul on sünnimass seotud 100 päeva massiga ning ema vanus mõjutab oluliselt tallede sünnimassi. Pesakonna suurus mõjutab tallede sünnimassi ja 100 päeva massi. Sünniaasta ja sünnikuu mõju tõugudel oli erinev. Keskmised sünnimassid ja 100 päeva massid tõugude seas sarnanesid varasemate uuringu omadele.